Keskkonnakaitseloa esmataotlus T-KL/1033684

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1033684 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Registrikood / Isikukood 16392048 Ärinimi / Nimi Sokkel Karjäärid OÜ Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Sokkel Karjäärid OÜ taotleb maavara kaevandamise luba Raplamaal Märjamaa vallas Jädivere külas Jädivere liivamaardlasJädivere II liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 3 ja 4 kaevandamiseks. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Taotleja hakkab Jädivere II liivakarjääri materjali kasutama piirkonna teede- ja tsiviilehituse põhjendus varustamiseks. Rapla maakonda on planeeritud mitmeid suurobjekte ning nõudlus ehitusmaavarade järgi on endiselt kõrge. Kuna taotletav karjäär asub Pärnu maakonna piiril, on võimalik kasutada materjali ka selle maakonna ehitustegevuseks. Tegevusega kaasneda võivate Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks tolm, müra, vibratsioon ning keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, maastikupildi visuaalne muutumine. Samuti tekitavad karjääris töötavad masinad müra ja tolm jne) kirjeldus õhusaastet. Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja leevendusmeetmed on esitatud taotluse seletuskirja peatükis 9. Käitis/tegevuskoht Nimetus Jädivere II liivakarjäär Aadress Märjamaa metskond 66, Jädivere küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Territoriaalkood 2296 Katastritunnus(ed) 50201:001:1131 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6507250, Y: 526100 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Märjamaa metskond 66 (50201:001:1131). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Märjamaa vald, Rapla maakond 0502 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise olek uus mäeeraldis Registrikaardi nr 1 029 Maardla nimetus Jädivere Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Jädivere II liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 27.91 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 27.91 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 76 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 76 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Teede- ja tsiviilehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 52 000 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 3 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 692 tuh m³ 01.01.2024 4 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 70 tuh m³ 01.01.2024 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1207 - täiteliiv 721 tuh m³ 2/4 Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Sokkel Karjäärid OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/519381 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 16.10.2028 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024) Geoloogiafondi number 9888 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/24/1506 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 19.07.2024 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve Veekogu, metsamaa 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Jadivere_II_liivakarjaari_maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Jadivere_II_liivakarjaari_profiilid.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Jadivere_II_liivakarjaari_korrastatud_maa_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Jadivere_II_liivakarjaari_MKLT_seletuskiri.pdf Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: MA_korraldus_19.07.2024_nr_1506.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 6: Aruanne__Jadivere_.asice GIS ja CAD failid Lisa 7: Ruumiandmed_Jadivere_II.zip 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks 3/4 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas. lammutustööde kirjeldus Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas. Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas. Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas. keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning koha peal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Põllumajandus- ja Toiduameti 23.09.2024 kiri nr 6.2-2/37305 Lisa 8: PTA_kooskolastus.asice Allkirjastatud Jädivere II liivakarjääri taotluse lisad Lisa 9: Jadivere_II_liivakarjaari_MKLT.asice 4/4  JÄDIVERE LIIVAMAARDLA ja JÄDIVERE II LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM Tomsi 50201:001:1066 mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6312 Märjamaa metskond 66 21.16 21.06 21.34 21,18 50201:001:1131 21.27 6 507 800 J-9 18.12.2023 L1 21.30 0,40 tee 7 21.50 a 20.99 21,18 21.52 ld 106 2,60 Jõemetsa jaka : 18,18 I´ 21.23 Sel 01:001 JÄDIVERE II JÄDIVERE 88402:002:0164 21.24 2 21.51 50 21.40 21.08 21.45 21.50 21.24 J-8 21,34 LIIVAKARJÄÄR LIIVAMAARDLA 2:03 08 21.27 21.22 21,34 18,74 18.12.2023 0,30 : 00 2,30 02 884 tee 21.40 21.38 21.11 21.39 lda 21,65 a 21.18 k 21.50 ja 26.02.2024 21.11 Sel 21.33 J-64 21.22 0,50 21,65 21.25 2,40 21.21 21.09 21,51 18,75 21.59 21.35 21.23 J-66 26.02.2024 21.35 Vanaojapere 21,51 0,50 21.22 88402:002:0181 21,27 2,70 18.12.2023 21.20 18,31 21.20 21.37 21,51 J-10 21.23 21.17 26.02.2024 0,30 J-63 21,27 0,30 3,20 21,51 21.35 21.30 17,77 2,70 21.49 18,51 21,54 21.36 21.22 J-62 26.02.2024 20.98 21.36 0,30 21,54 21.21 2,60 21.45 21.44 18,64 21.20 21.42 21.08 21.28 21.03 21.35 21,17 J-7 18.12.2023 21,52 21.50 21.27 21,17 21.07 21.37 26.02.2024 J-65 6 507 600 18,47 1 0,40 2,30 21,52 0,30 3,20 21.35 21.34 21.08 18,02 21.44 21.24 21.17 21.63 21.21 21.53 21.30 20.92 21,52 J-70 26.02.2024 0,40 Märjamaa metskond 66 21.17 21.45 21,72 21.50 2,80 20 21 0.9 25 21 2 1. 21 .89 .40 1 18,52 2 50201:001:1131 21.44 21.38 21.43 21,22 21.53 .21 20.99 21.41 J-13 18.12.2023 21.51 21.48 21.38 0,40 20.98 21,22 1,80 21,01 19,02 2 20,46 21.29 21.53 21 18.12.2023 n 10.04.2024 .3 21.50 pin 20 .0 0 pin 21.41 J-61 20 .9 5 9 n J-11 21,54 Jädivere1 (TP-675) 21,24 20 .31 (5111420010080/002) 2 1 91 21,01 21.04 21 . 9 18,44 21.68 .2 6 .3 27.02.2024 21 0.9 0,30 8 21.50 2 21.34 18,41 21.26 21 20 .9 9 2,30 0,50 21.27 . 26 20 20 .1 6 21.11 2,60 20.83 .88 21.11 21.27 21.45 8 21.23 21 20 .29 21.25 Uusojapere 21 .93 21.44 21 21 0.89 47 . 21.16 88402:002:0179 21 21.31 .25 21,28 2 .4 21.27 20 9 .1 21.24 20 .9 2 7 21.46 26.02.2024 21.41 20.96 21.34 J-68 21 20.88 21.38 0,30 21.45 21,28 21.12 21,02 20,23 2,70 21.01 21 21 .7 5 18.12.2023 21.21 18,28 J-56 27.02.2024 20 J-12 Jädivere3 (TP-675) 20 .19 21.22 Jädivere2 (TP-675) 21.12 2 .18 21 0,40 21 0.81 .3 0,30 21 2 21.33 (5111420010130/001) 20 .42 21,02 21,43 21.20 (5111420010120/001) 21.19 21 .69 8 2,50 2,40 .1 20.94 21.45 18,22 18,63 6 507 400 21.35 21.51 21.27 22 21.25 21.01 .0 1 21.05 21 20 .28 21,29 .3 26.02.2024 21.20 21.08 21 2 21.28 21 0.9 9 .5 1 2 .3 21 20.84 1 21.13 .3 3 21 20.9 21 J-60 2 21.23 21.48 plokk 3 TL aT 0,40 21.42 21.64 21,29 plokk 4 TL aT 21 1,90 21.22 20.99 20 . .9 7 18,99 20,83 n 35 Uustalu 21.21 18.12.2023 pin 20.96 21 21.26 .5 5 88402:002:0204 21.69 21.32 21.53 21.19 21.20 J-14 20 .40 0 pin 21 9 21.15 .9 0,40 .6 21 n 2 2 20 .71 3 21 0.92 .3 20 0.9 21.28 21,23 .43 20.94 2 21.08 21.33 21 21.34 2,30 .49 18,53 21 20 .9 3 21.22 21.10 Sokkel Karjäärid OÜ 21 .2 4 .3 9 21.27 21.17 II 20 .69 2 20 0.8 2 20.88 Jädivere liivakarjäär 21.16 21.10 21.79 21.34 21.16 KL-522893 .40 1 20 9 .94 .3 .0 21 21 21 21 20 21 .44 .50 .55 7 20.88 21.33 21 .2 21 20,76 21.13 .1 8 21 .64 6 20 1.1 21.33 21.21 JÄDIVERE 10.04.2024 7 21.17 21.17 21 20.91 21.53 21 2 20.89 20,81 LIIVAMAARDLA 21.58 21.29 .4 0 2 21 21 0.3 .39 27.02.2024 20,89 plokk 1 TL aT .4 9 0 Uus-Kura Malevametsa 21 20.91 27.02.2024 21.18 n 0,30 J-58 pin J-55 0,40 plokk 2 TL aT 21.12 88402:002:0039 50301:001:0770 .52 21.30 2,70 21,29 .59 21 21,11 21 20 .61 4 .8 5 20 0.5 0 2,80 20 31 . 21 .56 2 .0 21.13 18,11 21.21 18,09 21.60 21.48 21 21,19 Jädivere liivakarjäär 20.87 21 21.48 .4 5 20.97 21 20.88 21 21.26 J-59 26.02.2024 21.11 50201:001:1130 21.53 21.39 21 0,40 J-71 21,59 19 21.09 18,49 2,70 18 21 20 18 20.97 20.95 21,05 21 8 .1 .15 .4 . 7 21 20.90 20 18,05 17 21.09 21.15 .49 21.09 21.33 20.81 21.43 20,89 20 40 21 21,04 .43 20.99 0 21.19 . 21 .5 20.88 21.11 21.28 21.36 20.87 J-54 27.02.2024 19.12.2023 20.32 20.91 20.42 20.51 21.03 20,97 0,20 J-20 21.15 21.07 10.04.2024 21,09 0,50 21.10 21,54 21 20.93 21.10 21.11 pin 6 507 200 2,90 20.79 20.88 20.99 20.96 21 17,99 2,50 n 18,54 3 20.85 21.04 21,05 20.91 21.10 21 27.02.2024 21.38 20 .11 4 0,30 21.34 21 .58 9 21.32 21 .34 21.02 .3 20,49 20.91 20,90 21.14 3 21,01 21 2,70 20 72 20.99 27.02.2024 21.54 21.16 6 18.12.2023 19.12.2023 . 21 .6 J-6 21.00 21.15 21.44 J-21 .79 20.92 20.77 0,40 21.07 0,40 0,40 21 21 21 20,99 20.93 J-52 21.66 21.59 21,06 2,60 2,30 21.08 1,80 21 17,99 21.20 21.15 21,30 20.94 21.13 18,86 21 21.33 18,60 21.10 21.09 21.17 21.34 20.79 21.12 20 59 21.34 21 .72 . 21 21.09 9 21.25 .6 20.90 21.00 21.06 21.35 20.99 20.97 21.25 . 58 21 1 2 .9 21.07 21.80 .5 21.26 21 21.39 21.06 .92 20 21 20 .06 21.11 20.91 21,18 21.04 20 21.19 .3 7 26.02.2024 Märjamaa metskond 66 21 21.06 21.01 n 0,40 21.29 21.46 pin 20.77 20.99 20.95 20.86 21,05 21.07 2,40 50201:001:1131 21.06 20,61 J-53 27.02.2024 plokk 3 TL aT 20.75 20,99 21.12 0,40 21 21.01 18.12.2023 21,05 n J-5 20.90 J-51 plokk 4 TL aT pin 21.23 27.02.2024 20 58 0,30 J-40 2,60 4 . 21.07 21 21.10 21.12 .5 20,61 0,20 18,05 3 20.98 21,58 .7 20,99 21 2,50 20.64 21.39 21.28 9 21.42 .9 20.80 20.83 21.48 17,81 2,60 20 18,78 3 21.03 21.01 21.07 18,19 .8 21.09 19 .71 21 21.22 21.13 20 20.82 16 5 20.88 21.04 20.93 21,14 21.16 20.94 20.86 21.05 21.35 21.21 20.74 21.28 20.87 20.76 26.02.2024 0,20 21 21.07 20.70 21.47 20.57 20.92 20.96 20.96 21.13 2,60 20 37 1 . 21 .4 20,84 20.81 20.95 21.15 21.08 7 .7 20.82 21.15 21 21 27.02.2024 21.11 5 J-39 J-49 .9 21.50 20 .97 0,20 20.81 21.00 19 .73 21 20.72 21,04 20,72 21.03 21.20 21.19 21,14 20 20.61 2,60 20.63 18,24 J-19 19.12.2023 21.22 21.21 18,34 20,90 21.20 0,40 21.12 J-36 27.02.2024 20.96 21,52 21.50 20.72 20,55 2,90 21.09 21.02 21.28 0,20 20.66 4 18,22 21.06 .3 20.60 10.04.2024 21 20,60 20,90 20.82 21.18 II´ .76 20.70 2,80 20.98 21.04 21,24 21 21.67 21.14 J-3 18.12.2023 17,90 21.01 8 21.50 2 .3 26.02.2024 6 507 000 .0 20.81 20.73 J-48 20 0,50 21 .90 20,60 21.18 0,30 19 4 20.95 21.01 .8 n 2,30 21,24 20 pin 20.69 17,80 21.06 18,24 2,70 21.00 20.90 20.91 21.05 20.90 21.01 20.99 J-44 20,74 21.13 21.09 21.20 20 1 21.34 27.03.2024 .2 20,15 20,94 .32 21 21.45 20,61 4 .3 15 21 20.61 10.04.2024 20 0,20 21 20.94 . 1 77 21 17,84 21.02 21.08 J-50 28.02.2024 0 .1 20 9.72 2,90 J-43 21.06 .92 21 .71 20.95 20,89 21 0,30 19 20 20.60 21.04 21,19 28.02.2024 20.99 20.98 20,91 20.60 19 .66 20 .84 18,51 2,10 .8 9 20.86 20.91 18,19 20.95 0,30 20.94 20.93 Sokkel Karjäärid OÜ 20.97 21.02 20.90 2 .1 21 21.16 2,70 21 7 20.87 20 0 21 0.64 .8 .8 .81 21.06 5 19 2 04 .21 20 Jädivere II liivakarjäär .2 21 21.17 20 20.76 .47 . 20.64 plokk 3 TL aT 21 21.14 20,55 21.07 20,8521.10 20.88 21.01 20.82 J-4 18.12.2023 plokk 4 TL aT 27.03.2024 21 .62 1 0,50 J-34 20 1.1 .0 20 8 0,20 2 20,85 .9 n 20 1 21.17 pin 19,62 2,80 20.57 20.67 21 .0 4 20,85 20.80 21.06 20.94 2,80 2 .3 17,55 .9 14 5 20 18.12.2023 .80 J-2 21.01 17,85 .66 19 0,50 20,91 21 20 20.96 20.88 20,42 21 21.08 20 0 20.76 .0 20.81 .20 21 21.00 21 2,30 20.67 J-18 19.12.2023 21.00 .27 17,62 20,71 6 0,30 21 20.98 20.83 n 20.95 20,91 21 21.01 pin 20 .7 20.84 21.05 J-47 28.02.2024 20.58 20 3 .0 2,70 0,20 20 .85 5 20.82 17,91 20,91 3 J-37 .8 Märjamaa metskond 66 2,30 20 20,22 7 20.49 .7 LEPPEMÄRGID 18,41 19 20.81 7 20.84 21.01 21,15 .4 20.78 19.12.2023 20,95 20.85 20 20.89 J-16 50201:001:1131 20.77 Jädivere liivakarjäär 21.10 20.76 20.41 0,40 18,05 27.03.2024 20,71 21.21 20.78 20,92 20.89 20.82 3 21.25 .9 50201:001:1130 Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir 2,10 0,20 28.02.2024 20 18,42 21 J-41 20.94 20.79 20.87 2,90 0,30 Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir, 21,01 20.51 21.04 2,60 20.86 1 20.95 20.81 18,11 21.14 piiripunkt ja piiripunkti number 20.77 21.12 20.88 21.39 20.80 20.68 20 20.97 20.59 .56 20.46 Jädivere liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir 20 .0 20.68 21 21 2 20.74 20.81 00 .3 21.12 5 . 1 21 .1 21.17 6 506 800 20 .08 Jädivere liivamaardla varuplokkide piir 21 20.80 21.07 21.14 20.71 20.75 J-45 (TL aT - täiteliiva aktiivne tarbevaru) 20.78 21,23 525 600 525 800 526 000 526 200 526 400 526 600 20.90 19,76 20.79 20.82 27.03.2024 18,73 Jädivere liivamaardla (registrikaardi nr 1029) piir J-33 20.74 21.05 20.57 20.81 20.96 20.90 21 J-42 0,30 0,50 I I´ Geoloogilise läbilõike joon 20.78 21,06 21.14 20.80 21,17 2,30 21.36 0,20 4 2,90 2,30 .0 17,86 .10 21 18,37 2 20.87 20 7 .1 21.12 1 10 20.80 21 21 Maapinna samakõrgusjoon, m19,02 abs 12 20.87 20.83 20.78 20,67 21,03 J-1 18.12.2023 21.02 20.88 21 20 20 .83 28.02.2024 20.85 21 .08 20 28.02.2024 piir 0,40 .9 8 Nõlvaterviku alumine 20,42 21.06 20.63 20,31 20.78 20.80 2,20 J-17 10.04.2024 20.70 20.78 21.21 21.02 17,82 20.73 21.01 Maaparandussüsteemi piir 20.66 20,93 20,86 .67 20.81 28.02.2024 20 17,83 20.76 20.91 J-46 20.58 20.72 20.91 0,20 Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd 0,50 21.09 20,86 20.67 20 . 20 77 21.11 2,40 2,60 .1 4 20.74 20.83 18,26 Veekogu kalda kaitsevöönd 20,23 20.82 20.90 20.91 I 19.12.2023 11 20.95 20.86 20.82 20.88 20,91 n Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg pin 20.82 13 19.12.2023 21.07 0 .0 20.73 20 21 20 .82 . .20 80 19 2 20 .1 21.00 .9 21 6 20.84 20.82 OÜ Inseneribüroo Steiger uuringupunktid, 2024 (EGF 9888): 20.76 .13 19 .61 21 .78 20 Kaevandi nr 20.72 J-44 Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m 0,20 Suudme abs kõrgus, m 20,94 Kasuliku kihi paksus, m 2,90 Lamami abs kõrgus, m 17,84 20,26 J-32 20.12.2023 J-19 Puuraugu nr 0,30 0,40 Suudme abs kõrgus, m Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m 20,46 21,52 1,90 2,90 Lamami abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, 6 506 600 m 18,26 18,22 20,09 21,00 J-15 19.12.2023 J-31 20.12.2023 19,42 0,30 10.04.2024 20,59 21,00 0,30 2,60 18,80 1,90 Märkused: 17,69 1. Geodeetilised mõõdistustööd tegi aprillis 2024 OÜ Inseneribüroo Steiger geodeet A. Tehu. SOKKEL KARJÄÄRID OÜ 2. Mõõdistamisel kasutati RTK GNSS Trimble R12i ja Trimble S7 Robotic koos VRS Now püsijaamade võrguga. RAPLAMAA MÄRJAMAA VALD JÄDIVERE KÜLA 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i. JÄDIVERE II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 0 20 40m 5. Katastriüksuste piirid on saadud Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 17.04.2026 seisuga. Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ MÄEERALDISE PLAAN e mõisa metsapark 6. Mäeeraldise lamam asub absoluutkõrgusel 18,0 m. 7. Kogu taotletav Jädivere II liivakarjäär asub maaparandussüsteemi alal (Jädivere1 (TP-675), 1 cm Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ Jädivere2 (TP-675), Jädivere3 (TP-675)). 04.2026 1 3 1:2000 2026-086  Geoloogiline läbilõige I-I´ Märjamaa metskond 66 Sokkel Karjäärid OÜ Sokkel Karjäärid OÜ Sokkel Karjäärid OÜ 50201:001:1131 Jädivere liivakarjäär Sokkel Karjäärid OÜ Jädivere II liivakarjäär Jädivere liivakarjäär KL-522893 Jädivere II liivakarjäär SW Märjamaa metskond 66 KL-522893 N m Jädivere liivakarjäär Märjamaa metskond 66 Jädivere liivakarjäär m 50201:001:1131 50201:001:1130 50201:001:1131 50201:001:1130 23 Jädivere2 (TP-675) Jädivere1 (TP-675) 23 (5111420010120/001) (5111420010080/002) J-65 J-64 J-12 J-61 plokk 3 TL aT J-37 J-52 J-58 21,65 22 J-33 J-44 21,30 21,29 21,43 21,54 21,52 22 21,15 vt. 21,52 m vt. 21,65 m 21,06 20,94 26.02.2024 vt. 21,24 m 26.02.2024 vt. 20,95 m 0,4 27.02.2024 0,5 0,3 0,5 21 0,2 vt. 20,74 m vt. 20,90 m 0,4 vt. 20,89 m 0,4 21 0,3 27.03.2024 27.03.2024 0,2 27.02.2024 27.02.2024 1:2 vt. 20,23 m 18.12.2023 1,3 1,4 1,5 20 1,2 vt. 19,76 m 1,3 1,5 1,4 20 27.03.2024 1,3 1,7 plokk 1 TL aT plokk 1 TL aT 1:5 plokk 3 TL aT 19 2,9 19 2,7 2,8 3,1 2,9 plokk 2 TL aT 3,1 3,3 18 3,2 3,4 3,5 18 3,2 3,1 3,3 plokk 2 TL aT 3,3 3,6 3,5 3,1 3,6 3,4 plokk 4 TL aT 3,9 17 4,3 plokk 2 TL aT 17 16 16 LEPPEMÄRGID Geoloogiline läbilõige II-II´ Mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir Kasvukiht, muld Külgneva mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir Sokkel Karjäärid OÜ Maavaravaru plokkide piir (TL aT - täiteliiva aktiivne tarbevaru) Ülipeene kuni peeneteraline helebeež liiv Sokkel Karjäärid OÜ Jädivere liivakarjäär NW Jädivere II liivakarjäär Jädivere liivakarjäär Sokkel Karjäärid OÜ SE Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir 50201:001:1130 m KL-522893 Jädivere2 (TP-675) Jädivere3 (TP-675) Jädivere II liivakarjäär m Uustalu Märjamaa metskond 66 Jädivere liivakarjäär (5111420010120/001) (5111420010130/001) Ülipeene kuni peeneteraline hall liiv 23 Märjamaa metskond 66 23 Põhavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist (20,0 m abs) 88402:002:0204 50201:001:1131 50201:001:1130 J-51 50201:001:1131 J-52 21,58 J-49 Maaparandussüsteemi piir 22 J-55 21,30 22 Savikas ülipeene kuni väga peeneteraline 21,11 21,14 helebeež ja hall liiv (ST>12%) 0,4 vt. 21,18 m vt. 21,14 m vt. 21,28 m Veetaseme abs kõrgus, m 21 vt. 20,81 m vt. 20,90 m 0,4 26.02.2024 0,2 26.02.2024 21 26.02.2024 Mõõtmise kuupäev 0,3 27.02.2024 27.02.2024 1:2 1:2 Turvas 1:2 1:5 20 1,6 20 Nõlvaterviku kalle ja kontuur 1,2 1,5 1,3 1:2 vastab kaldele 26° plokk 1 TL aT plokk 3 TL aT plokk 3 TL aT plokk 3 TL aT 1:5 vastab kaldele 11° 1:5 19 19 1:5 2,7 2,8 Saviliiv, roosakas 3,0 2,9 plokk 2 TL aT 3,0 plokk 4 TL aT 2,8 18 plokk 4 3,6 3,0 18 plokk 4 TL aT 3,2 3,3 3,2 TL aT Savi 17 4,3 17 J-52 Kaevandi/puuraugu nr 21,30 Suudme abs kõrgus, m 16 16 0,4 Kihipinna sügavus maapinnast, m 1,5 2,7 3,1 Kaevandi/puuraugu sügavus, m SOKKEL KARJÄÄRID OÜ RAPLAMAA MÄRJAMAA VALD JÄDIVERE KÜLA JÄDIVERE II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS 0 20 40m Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED 1 cm Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 04.2026 2 3 Mh 1:2000 Mv 1:100 2026-086  JÄDIVERE LIIVAMAARDLA ja JÄDIVERE II LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM Tomsi 50201:001:1066 mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6312 Märjamaa metskond 66 50201:001:1131 6 507 800 L1 a tee 7 ld 106 Jõemetsa jaka : Sel 01:001 JÄDIVERE II JÄDIVERE 88402:002:0164 50 2 LIIVAKARJÄÄR LIIVAMAARDLA 2:03 08 : 00 02 884 tee k alda Selja Vanaojapere 21 88402:002:0181 20 19 18 6 507 600 1 Märjamaa metskond 66 21 50201:001:1131 2 n pin pin n Jädivere1 (TP-675) (5111420010080/002) 8 Uusojapere 88402:002:0179 21 Jädivere3 (TP-675) JÄDIVERE 20 Jädivere2 (TP-675) (5111420010120/001) (5111420010130/001) 6 507 400 LIIVAMAARDLA plokk 3 TL aT plokk 4 TL aT 21 Uustalu 88402:002:0204 Sokkel Karjäärid OÜ Jädivere liivakarjäär 7 21 KL-522893 18 19 2 0 Uus-Kura Malevametsa 21 88402:002:0039 50301:001:0770 Jädivere liivakarjäär 21 50201:001:1130 19 18 17 pin 6 507 200 n 3 4 9 Märjamaa metskond 66 50201:001:1131 n pin 18 19 20 21 16 5 6 507 000 21 n pin 20 19 18 15 18 19 21 20 Sokkel Karjäärid OÜ Jädivere II liivakarjäär 14 21 20 19 18 6 n pin Märjamaa metskond 66 LEPPEMÄRGID 50201:001:1131 Jädivere liivakarjäär 50201:001:1130 Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir, 1 piiripunkt ja piiripunkti number Jädivere liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir 21 Jädivere liivamaardla varuplokkide piir 6 506 800 (TL aT - täiteliiva aktiivne tarbevaru) 525 600 525 800 526 000 526 200 526 400 526 600 Jädivere liivamaardla (registrikaardi nr 1029) piir 21 Maapinna samakõrgusjoon vee peal, m abs 19 Maapinna samakõrgusjoon vee all, m abs 12 10 Kõlvikupiir 21 Mets, raiesmik Maaparandussüsteemi piir Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd Veekogu kalda kaitsevöönd 11 n pin 13 Veekoguks korrastatav ala (25,01 ha Jädivere II liivakarjääri piires) Kattepinnase ladestamise alad ja metsamaaks korrastatav ala Jädivere II liivakarjääri piires (2,90 ha) 6 506 600 Märkused: SOKKEL KARJÄÄRID OÜ 1. Kaevandamine toimub ülal- ja allpool põhjavee taset. RAPLAMAA MÄRJAMAA VALD JÄDIVERE KÜLA 2. Kaevandamise järgselt korrastatakse karjäär veekoguks ning metsamaaks. 3. Kaevandatud alale kujuneva veekogu veetaseme absoluutkõrgus on geoloogilise uuringu andmetel 20,0 m. JÄDIVERE II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS 0 20 40m 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ KORRASTATUD MAA PLAAN e mõisa metsapark 5. Katastriüksuste piirid ja kitsenduste andmed: Maa- ja Ruumiamet 17.04.2026. 6. Kogu taotletav Jädivere II liivakarjäär asub maaparandussüsteemi alal (Jädivere1 (TP-675), 1 cm Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ Jädivere2 (TP-675), Jädivere3 (TP-675)). 04.2026 3 3 1:2000 2026-086  Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2026-086 Mai 2026 Tellija: Sokkel Karjäärid OÜ RAPLAMAA, MÄRJAMAA VALD, JÄDIVERE KÜLA JÄDIVERE LIIVAMAARDLA JÄDIVERE II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger Objekti asukoht: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla X= 6507250, Y= 526100 Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-086 ad ÜLDINFO TÖÖ NIMETUS: Jädivere II liivakarjääri maavara kae kaevandamisloa taotlus OBJEKTI ASUKOHT: Rapla maakond, Märjamaa linn, Jädivere küla, Märjamaa metskond 66 (50201:001:1131) TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus TÖÖ TELLIJA: Sokkel Karjäärid OÜ Registrikood 16392048 Kontaktisik: Kaidi Kalf Tel 5646 5311 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Koostajad: Peeter Lillak – geoloog Tel 5668 4203 [email protected] Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863) Tel 5822 9648 [email protected] Konsultant: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla Koostaja: Kobras OÜ 2 / 20 Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-086 ad Kobras OÜ litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola. 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:  Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001;  Muinsuskaitse E 377/2008. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22 ja Peeter Lillak – nr 2551/25). 9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147 – Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;  Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;  Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;  Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;  Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro. Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla Koostaja: Kobras OÜ 3 / 20 Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-086 ad SISUKORD 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......................................................................... 5 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS ..............................................................................................................6 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 6 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 7 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 7 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................................................... 8 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................................... 8 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS........................................................................................................................................................... 8 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA .....................................................................................................................................................................9 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS .................................................................................................... 9 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD ................................................................................................................................................................ 9 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS ................................................................................................................ 10 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA.........................................................................................................11 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE ........................................................................................ 12 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 13 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE ..............................19 10. KOKKUVÕTE .................................................................................................................................................................. 20 GRAAFILISED LISAD: LISAD: 1. Mäeeraldise plaan, M 1:2000. 2. Geoloogilised läbilõiked, Mhor 1:2000, Mvert 1:100. 3. Korrastatud maa plaan, M 1:2000. ELEKTROONILISED LISAD: 1. Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024) 2. Maa-ameti peadirektori 19.07.2024. a korraldus nr 1-17/24/1506. 3. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi samakõrgusjooned ruumiobjektina (mäeeraldise lamam on tasapinnaline ning samakõrgusjooned puuduvad). 4. Põllumajandus- ja Toiduameti 23.09.2024 kiri nr 6.2-2/37305. Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla Koostaja: Kobras OÜ 4 / 20 Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-086 ad 1. MÄEERALDISE MUUTMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD Sokkel Karjäärid OÜ (registrikood 16392048) taotleb maavara kaevandamise luba Raplamaal Märjamaa vallas Jädivere külas Jädivere liivamaardlas (registrikaardi nr 1029) Jädivere II liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 3 ja 4 kaevandamiseks (graafiline lisa 1. Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise plaan). Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Maa-ameti 19.07.2024 korraldusega nr 1-17/24/1506 aruandes „Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2024)“ (EGF aruande nr 9888) esitatud ettepaneku alusel. Taotleja hakkab Jädivere II liivakarjääri materjali kasutama piirkonna teede- ja tsiviilehituse varustamiseks. Rapla maakonda on planeeritud mitmeid suurobjekte ning nõudlus ehitusmaavarade järgi on endiselt kõrge. Kuna taotletav karjäär asub Pärnu maakonna piiril, on võimalik kasutada materjali ka selle maakonna ehitustegevuseks. Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Jädivere II liivakarjääri kaevandamisloa taotlemine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga, tagades maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega. 2. MÄEERALDISE MAA- MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS Jädivere II liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub Raplamaal Märjamaa vallas Jädivere külas Märjamaa metskond 66 (katastriüksuse tunnus 50201:001:1131, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala on 2427447 m2) katastriüksusel. Kinnistu omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Kliimaministeerum ning volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus. Jädivere II liivakarjäär asub Rapla linnast ca 35 km kaugusel edela ja Märjamaa alaevikust ca 20 km kaugusel lõuna suunas. Taotletav karjäär jääb Tallinn-Pärnu-Ikla riigi põhimaanteest nr 4 ca 500 m kaugusele ida suunda. Jädivere II liivakarjääri keskosa geograafilised koordinaadid on 58°42’15’’ p.l. ja 24°27’11’’ i.p. ning liivakarjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6312 (graafiline lisa 1. Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise plaan). Jädivere II liivakarjäär piirneb loode suunast Uustalu (katastriüksuse tunnus 88402:002:0204, sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala 31924 m2) katastriüksusega. Jädivere II liivakarjäär ümbritseb kolmest küljest (lääne, lõuna ja ida suunast) Jädivere liivakarjääri (katastriüksuse tunnus 50201:001:1130, sihtotstarve on mäetööstusmaa 100%, pindala 249730 m2) katastriüksust. Nimetatud katastriüksusel asub Jädivere liivakarjääri (maavara kaevandamise luba nr KL-522893, loa omanik Sokkel Karjäärid OÜ, kehtib kuni 30.10.2040) mäeeraldis ja selle teenindusmaa. Jädivere liivakarjäär hõlmab Jädivere liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki 1 ja 2. Taotletavast mäeeraldisest lääne, lõuna ja ida suunas jätkub Märjamaa metskond 66 katastriüksus. Jädivere II liivakarjäär kattub täielikult Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumiga (uuringuluba nr YGUL/522251, kehtib kuni 14.08.2027), uuringuloa omaja on Eesti Geoloogiateenistus. Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla Koostaja: Kobras OÜ 5 / 20 Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-086 ad Jädivere II liivakarjäär asub tervenisti maaparandussüsteemide alal: Jädivere1 (TP-675) (MS kood/ehitise kood 5111420010080/002), Jädivere2 (TP-675) (MS kood/ehitise kood 5111420010120/001) ja Jädivere3 (TP-675) (MS kood/ehitise kood 5111420010130/001). Jädivere II liivakarjäär piirneb lääne suunast Jädivere2 (TP-675) kuni 10 km2 valgalaga avatud eesvoolu kaitsevööndiga ja veekogu kalda kaitsevööndiga (väline tunnus 51114200101200011M) Jädivere II liivakarjäärist ca 45 m kaugusel ida suunas paikneb Jädivere3 (TP-675) kuni 10 km2 valgalaga avatud eesvoolu kaitsevöönd ja veekogu kalda kaitsevöönd (väline tunnus 51114200101300011M). Põllumajandus- ja Toiduamet on kooskõlastanud kaevandamise Jädivere II liivakarjääri alal (elektrooniline lisa 4). Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu1 põhjal asub lähim eluhoone Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirist ca 425 m kaugusel Pihlaka (katastriüksuse tunnus 88402:002:0810, sihtotstarve on elamumaa 100%) katastriüksusel. Maastikuliselt paikneb Jädivere II liivakarjäär Lääne-Eesti rannikumadaliku idaservas vana mattunud oru kohal, Antsülusjärve setete avamusalal.2 Maapinna absoluutkõrgus jääb Jädivere II liivakarjääri alal vahemikku ca 20,1 – 21,6 m, maapind on tasane. 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS Jädivere liivamaardlas on geoloogilisi uuringuid tehtud ühel korral: 2023. aasta detsembrist kuni 2024. aasta märtsini tegi OÜ Inseneribüroo Steiger Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu, mille käigus rajati alale 32 puurauku ja 34 kaevandit. Uuringuruumist võeti 110 pinnaseproovi terastikulise koostise määramiseks, neli proovi filtratsiooni määramiseks, üks proov huumuse sisalduse määramiseks ning neli proovi, millest määrati voolavusarv, voolavus- ja plastsuspiirid. Uuringupunktide sügavus oli kuni 4,4 meetrit. Uuringuruumi materjal vastas täiteliiva kvaliteedinõuetele. Uuringu tulemusena moodustati Jädivere liivamaardla ning võeti arvele täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 1 ja 2. Maa- Maa-ameti peadirektori peadirektori 19.07.2024 korraldus nr 1-17/24 17/24/1506 /1506. 506. Rapla maakonna maakonna Jädivere liivamaardla registrisse kandmine: 1. Otsustan kanda OÜ Inseneribüroo Steiger koostatud aruande alusel seisuga 01.01.2024 maavarade registrisse Jädivere uuringuruumi piires arvutatud varu järgmiselt: 1.1 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 52,79 ha – 1317 tuh m3 (aruandes 1. plokk, allpool põhjavee taset); 1.2 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 52,79 ha – 163 tuh m3 (aruandes 2. plokk, allpool põhjavee taset, 1. ploki lamamis). Varu arvele võtmise järgselt taotles Sokkel Karjäärid OÜ maavara kaevandamise luba Jädivere liivakarjääris varu arvutuse ala keskmisele osale ning pärast loa saamist moodustati registripidaja poolt väljaspoole mäeeraldist jäänud varu alale täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 3 ja 4. 1 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/6f2cffe2-65d9-4f9b-b667-ba7716e6f966 (viimati vaadatud 10.02.2026). 2 Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (EGF aruande nr 9888). Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla Koostaja: Kobras OÜ 6 / 20 Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-086 ad 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS Jädivere II liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud 2024. aasta geoloogilise uuringu andmete põhjal. Jädivere II liivakarjääri kattekihi moodustab 0,2 – 0,5 m paksune mulla- (Q2_s) või orgaanilise liiva kiht (Q2_s), mille keskmine paksus on 0,4 m. Kasuliku kihi moodustab ülipeene- kuni peeneteraline beeži ja halli värvusega järveline liiv (Q2_An). Kasulikus kihis leidub orgaanikarikkaid vahekihte ja saviläätsi. Kasuliku kihi paksus on uuringu andmetel taotletava Jädivere II liivakarjääri alal 1,8 – 3,2 m (uuringuaukude keskmine 2,4 m). Kasuliku kihi lamamiks on roosaka värvusega järveline saviliiv (Q2_An) või turvas (Q2_b). Turvas esineb roosaka saviliiva sees kihtidena või lasub liiva- ja savikihi vahel. Nende kihtide all lamab jääjärveline savi (Q1jrVr_lg). Savi ei läbitud ja see jätkub sügavuse suunas. Kohati arvestati nimetatud kihid ka täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 2 koosseisu (kasuliku kihi hulka), et lihtsustada ploki põhja ja hilisemat kaevandamist. Kasuliku kihi lamami kihid avati kuni 0,8 m paksuselt. 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS Maardla hüdrogeoloogiline kirjeldus on antud 2024. aasta geoloogilise uuringu andmete põhjal. Jädivere uuringuruumis avati 2023. aasta detsembris ja 2024. aasta veebruaris-märtsis põhjavesi kõigis uuringupunktides. Põhjavee tase uuringupunktides oli maapinnast 0,0 – 1,4 m sügavusel, absoluutkõrgusel 19,0 – 21,7 m. Maardla hüdrogeoloogilises läbilõikes moodustab maapinnalt esimese, surveta ja sademetoitelise veekihi Kvaternaari veekompleks, mis levib Antsülusjärve liivas. Liiva lamamis moodustavad veepideme vähese veejuhtivusega turba- ja savisetted. Jädivere maardla paikneb mattunud orus, mida täidavad valdavalt moreenid ning mille pinnakatte paksus on enamasti 50 – 60 m. Orgu täitvates setetes võivad esineda lokaalsed sügavamal lasuvad veekihid, kuid otsesed tõendid nende kohta puuduvad. Kvaternaarisetete all levib maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht Siluri ladestu Raikküla lademe lubjakivides ja savikates dolokivides, mis kuulub Siluri–Ordoviitsiumi veekompleksi ning on paksu pinnakatte tõttu suhteliselt hästi kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse eest. Kvaternaari liiva leviala piiril, karjäärist lõuna suunas asuvad Jädivere küla majapidamised võivad salvkaevude kaudu ammutada vett samast Kvaternaarisetete veekihist, mis levib mäeeraldise alal, kuid samuti ka eelmisega hüdrauliliselt mitteseotud veekihtidest teistsugustes setetes. Salvkaevude veetasemele mõju puudub, kuna karjäärist vett välja ei juhita. Piirkonna puurkaevud ammutavad vett peamiselt sügavamal paiknevast Siluri– Ordoviitsiumi veekompleksist. Uuringuaegne keskmine veetaseme absoluutkõrgus oli 21,0 m. Keskmise veetaseme kõrgus on aritmeetiline näitaja ega võimalda teha otseseid järeldusi karjääri ammendamisel tekkiva veekogu taseme kohta. Kuna geoloogiline uuring ja topograafiline mõõdistamine toimusid kõrgvee ajal, võib tegelik keskmine veetase olla uuringuaegsest ligikaudu 1 – 2 m madalam, sõltudes sademete jaotusest aasta jooksul ning lumikatte paksusest ja sulamisperioodi kestusest. Seetõttu hinnati geoloogilise uuringu aruandes põhjavee pikaajaliseks keskmiseks tasemeks absoluutkõrgus 20,0 m, millest on lähtutud ka käesolevas kaevandamisloa taotluses. Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla Koostaja: Kobras OÜ 7 / 20 Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-086 ad 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS 2024. aasta geoloogilise uuringuga moodustati Jädivere uuringuruumi varu arvutuse alale täiteliiva varuplokk 1 ja 2. Kuna kaevandamisluba taotleti geoloogilise uuringu järgselt 2024. aastal Jädivere liivakarjääris üksnes varu arvutuse ala keskmisele osale, moodustati registripidaja poolt väljaspoole mäeeraldist jäänud varu alale täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 3 ja 4. Seega on samade kvaliteedinäitajatega plokk 1 ja 3 aT ning plokk 2 ja 4 aT. Kasuliku kihi moodustab Jädivere II liivakarjääris täiteliiva kvaliteedinõuetele vastav materjal. Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu arvutamisel on kasutatud 2024. aasta geoloogilise uuringu käigus kogutud 80 proovi andmeid, mida on võrreldud keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuetega. 70 proovi andmeid kasutati ploki 1 hindamiseks ning 10 proovi andmeid kasutati ploki 2 hindamiseks. Terastikulise koostise analüüsi põhjal plokis 3 kruusa fraktsioon (>31,5 mm) puudub. Liiva sisaldus (osakesed 0,063 – 31,5 mm) jääb vahemikku 85,9 – 97,7% (keskmiselt 93,7%) ning savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm) vahemikku 2,3 – 14,1% (keskmiselt 6,3%). Ploki 3 materjali liiva (0 – 4 mm) filtratsioon nelja proovi alusel on vahemikus 0,2 – 0,3 m/ööp. Voolavuspiir on 29,7 – 30,9% ning plastsust katsetatud proovidel ei esinenud. Plokis 4 puudub samuti kruusa fraktsioon (>31,5 mm). Liiva sisaldus (osakesed 0,063–31,5 mm) on vahemikus 3,3 – 86,2% (keskmiselt 36,1%) ja savi- ning tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm) on vahemikus 13,8 – 96,7% (keskmiselt 63,9%). Tabelis 1 on esitatud Jädivere II liivakarjääri täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 3 ja 4 laborianalüüside põhinäitajad. Tabel 1. Jädivere II liivakarjääri varuplokkide põhinäitajad Näitaja Jädivere II liivakarjäär Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine Looduslik materjal ploki 3 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 0,0 0,0 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 100,0 100,0 100,0 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 2,3 14,1 6,3 Looduslik materjal ploki 4 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 0,0 0,0 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 100,0 100,0 100,0 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 13,8 96,7 63,9 Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla Koostaja: Kobras OÜ 8 / 20 Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-086 ad 4.2. 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS Jädivere liivamaardla varu on arvutatud kahe plokina täiteliiva aktiivse tarbevaru kategoorias: plokk 1 allpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 52,79 ha, varu 1317 tuh m3) ja plokk 2 allpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 52,79 ha, varu 163 tuh m3) OÜ Inseneribüroo Steiger töös „Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024)“ (EGF aruande nr 9888). Varu arvutuse aluseks on 2024. aastal mõõdistatud topograafiline alusplaan mõõtkavas 1:2000, geoloogilised läbilõiked, uuringupunktide andmed ning kasuliku kihi laborianalüüside tulemused. Geoloogilise uuringu aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud joonestusprogrammi Bentley PowerCivil V8i. Pärast varu arvele võtmist taotles Sokkel Karjäärid OÜ maavara kaevandamise luba arvele võetud ploki 1 ja 2 osaliseks kaevandamiseks Jädivere liivakarjääri mäeeraldisel (pindala 24,73 ha). Loa andmise järgselt moodustas registripidaja mäeeraldisest välja jäänud alale varuploki 3 (pindala 28,06 ha, varu 692 tuh m3) ja 4 (pindala 28,06 ha, varu 70 tuh m3). Ploki 3 ja 4 moodustamise järgselt on korrigeeritud Uustalu ning Märjamaa metskond 66 katastriüksuse omavahelist piiri, mille tulemusena jäävad varuplokid 0,16 ha ulatuses eraomanduses olevale Uustalu katastriüksusele. Sellele alale kaevandamisluba ei taotleta ning Jädivere II liivakarjäär hõlmab varuplokki 3 ja 4 osaliselt (vt peatükk 5.1). 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise piir kattub pindalaliselt Jädivere liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 3 ja 4 piiriga, v.a taotletava mäeeraldise lääneosas (piiripunktide 18 – 21 vahel), kus katastripiiride korrigeerimise tõttu paiknevad varuplokid 0,16 ha ulatuses eraomandisse kuuluval Uustalu katastriüksusel. Sellele alale kaevandamisluba ei taotleta. Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa ühtib täielikult mäeeraldise piiriga. Karjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 27,91 ha. Geoloogilise uuringuga arvele võetud varuploki 1 ja 2 pindala oli 52,79 ha. Jädivere liivakarjääri mäeeraldise moodustamise järgselt jäi ploki 1 ja 2 pindalaks 24,73 ha ning väljaspoole mäeeraldist moodustati plokk 3 ja 4 pindalaga 28,06 ha. Katastripiiride korrigeerimise tõttu jääb plokk 3 ja 4 taotletava Jädivere II liivakarjääri alalt välja 0,16 ha ulatuses ning taotletava mäeeraldise pindala on 27,91 ha. Uuringuga arvele võetud varuplokkide jupitamise ning katastripiiride korrigeerimise tulemusena on vastavalt pindalade ümardamise reeglitele Jädivere liivamaardla varuplokkide ümaradatud kogupindala käesoleva taotluse esitamise järgselt 0,01 ha võrra suurem, kui uuringuaruandes esitatud (52,79 ha vs 24,73 ha + 27,91 ha + 0,16 ha = 52,80 ha). Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuur ning piiripunktide koordinaadid on toodud mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026 abil. 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib valdavalt ülipeene- kuni Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla Koostaja: Kobras OÜ 9 / 20 Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-086 ad peeneteraline liiv ning selle lamamis turvas, saviliiv ja savi. Sellest tulenevalt on karjääri ohutuks püsinõlvuseks valitud ülalpool põhjavee taset 1:2 (kallakus ~27°) ja allpool põhjavee taset 1:5 (kallakus ~11°) Nõlvatervikut ei moodustu Jädivere liivakarjääriga vahetult piirnevatele külgedele. Ilma nõlvatervikuta kaevandamine mäeeraldiste piiril tagab maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega ning võimaldab kogu ala ühtselt korrastada. Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva mudeli loomisel kasutati varuploki lamami mudelit ja viimase markšeiderimõõdistuse käigus loodud maapinnamudelit. Tabelis 2 on esitatud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga. Tabel 2. Jädivere II liivakarjääri kaevandatav varu Plokk Varu, Mäeeraldises Mäeeraldisest välja Nõlvatervikusse jääv Kaevandatav varu, tuh m3 varu, tuh m3 jääv varu, varu, tuh m3 tuh m3 Plokk 3 TL aT 692 4 29 659 Plokk 4 TL aT 70 1 7 62 KOKKU 762 5 36 721 721 Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 52 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse § 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali vajadusest. 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS Karjääris mäetöödega alustamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine ning materjali laadimine toimub ekskavaatoritega. Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga (kallurpoolhaagised). Enne kaevandamise alustamist tuleb eemaldada mäeeraldisel kasvavad puud ja juurida kännud ning seejärel koorida kasvukihist (mullast ja orgaanilise ainega liivast) koosnev katend kogumahus 76 tuh m3. Katendi keskmine paksus on 0,4 m. Katend kooritakse järk-järgult vastavalt mäetööde edenemisele ning vallitatakse mäeeraldise teenindusmaa servadesse. Kasvukiht ladustatakse eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Mäeeraldiselt eemaldatud katendit on kavandatud kasutada täies mahus alade täitmiseks ja bioloogiliseks korrastamiseks algse maapinna kõrguseni (ca 21,0 m absoluutkõrgusele). Täidetud ala korrastatakse metsamaaks ning mäeeraldise nõlvad jäetakse looduslikule taastumisele. Täidetud alade nõlvade stabiilseks Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla Koostaja: Kobras OÜ 10 / 20 Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-086 ad püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt arvestatud 1:2 ülalpool veetaset ja 1:5 allpool veetaset (graafiline lisa 3). Jädivere II liivakarjääri mäetehnilised tingimused on rahuldavad. Kattekiht on valdavalt õhuke ja maavarale on hea juurdepääs. Mäetöid raskendab mõnevõrra varu osaline paiknemine allpool põhjavee taset. Maavarakihi paksus on geoloogilise uuringu andmetel kuni 3,2 m ja seda saab kaevandada ekskavaatoriga ühes astmes ilma mäeeraldise alalt vett välja juhtimata. Varu ammendumise järgselt moodustub mäeeraldise alale veekogu, mille sügavus valdavas osas on vähemalt 2 m, seega täiendavat süvendamistööd ei ole vaja teha. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel. Tehniline korrastamine on otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega. Korrastamisprojekt koostatakse korrastamistingimuste alusel, samuti esimesel võimalusel. Kuni korrastamisprojekti kinnitamiseni juhindutakse keskkonnaloa taotluses esitatust ning loaga kinnitatud korrastamise suundadest. Materjali väljavedu taotletavast karjäärist hakkab toimuma läbi Jädivere liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaale rajatava tee, mis ühendab mõlemat karjääri munitsipaalomandis oleva avalikult kasutatava Seljakalda teega nr 8840005. Seljakalda tee tuleb vastavalt Märjamaa Vallavolikogu poolt Jädivere liivakarjääri menetluse käigus tehtud otsusele kaevandja poolt rekonstrueerida. Seljakalda tee ühendab mõlemat karjääri ca 1,4 km kaugusel lääne suunas asuva Tallinn-Pärnu-Ikla riigi põhimaanteega nr 4. 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Jädivere II liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend kasutatakse maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile. Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Kasvukiht ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Katend kasutatakse ära karjääriala korrastamisel, mistõttu on tegemist taaskasutatava materjaliga. Jädivere II liivakarjääri kaevandamise käigus tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses teede- ja tsiviilehitusel, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki. Jäätmeseaduse mõistes Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik. Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla Koostaja: Kobras OÜ 11 / 20 Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-086 ad 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12.3 Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel juhindudes keskkonnaloa taotluses esitatust ja keskkonnaloal kinnitatust. Lõplik karjääriala korrastamine toimub kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis korrastatava maa sihtotstarvet, uute pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja käitlust ning veerežiimi kujundamist. Jädivere II liivakarjääris kaevandatakse allpool põhjavee taset kinnitatud täiteliiva varu. Pärast varu ammendamist korrastatakse karjääriala metsamaaks ja veekoguks. Mäeeraldise alale kujuneva veekogu pindala on ca 25,09 ha ning selle keskmine sügavus on hinnanguliselt ca 2 m. Karjääri maa-ala korrastamise käigus tuleb karjääri nõlvad ja põhi tasandada. Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab olema laugem kui kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Ülalpool põhjavee taset asuval materjalil on see väiksem kui ~27° (nõlvus 1:2) ning allpool põhjavee taset asuval materjalil on see väiksem kui ~11° (nõlvus 1:5). Otstarbekas on nõlvad jätta sobiva püsikaldenurgaga juba kaevandamise käigus. Taotletava liivakarjääri tegevuse ajal ladestatakse katend mäeeraldise lääne- ja kaguserva ning karjääri keskosasse. Mäeeraldiselt kooritud katendit plaanitakse kasutada kogu ulatuses nende alade täitmiseks algsele maapinna kõrgusele. Täitmiseks kasutatakse 76 tuh m3 kooritud katendit. Täidetud ala ning mäeeraldise nõlvad kokku ca 2,90 ha pindalal korrastatakse metsamaaks. Sellest ca 2,60 ha (täidetud ja tasandatud ala) nähakse ette taasmetsastamine istikutega ning mäeeraldise nõlvad jäetakse looduslikult taastuma. Täpsemad tingimused kaevandatud maa efektiivsemaks korrastamiseks pannakse paika korrastamisprojektis. Täidetud alal metsamaa pind peab jääma tasane, vältida tuleb sulglohkude teket. Taotleja soovib endale jätta ka korrastamise variandi karjääriala täita ehitusobjektide väljakaevega, kui selleks tekib võimalus ja on keskkonnaalased eeldused. Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning puude istutamine. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi korrastamistööna ei arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud karjääriala bioloogiline korrastamine tehakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse karjääri nõlvadele enne kaevandamise alustamist kooritud kasvukiht. Kaevandatud ala võimalikult looduslähedasse seisundisse viimiseks haljastatakse bioloogilise korrastamise käigus karjääriala sobivate istikutega (täidetud alad). Hinnangulised kulud Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ca 2500 eurot hektari kohta ehk kokku ca 69 750 eurot. Jädivere II liivakarjääri 3 Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12. Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla Koostaja: Kobras OÜ 12 / 20 Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-086 ad korrastamisjärgne olukord on esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Jädivere II liivakarjääri korrastatud maa plaan). 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS Liiva kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks õhusaaste (peenosakeste teke), müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine. Õhusaaste Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud piirnorme. Jädivere II liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub masinatega, mille müratase ja heitmed on normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega. Kuival ajal liiva kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste (tolmu) teke. Kaevandamismasinate poolt tekitatav peenosakeste hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võivad peenosakesed levida toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad peenosakesi nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkivad peenosakesed võivad lagedal maastikul levida keskmise tuulega ca 200 m kaugusele. Peenosakeste tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud maavara puistanguid, millega viiakse peenosakeste teke praktiliselt nullini. Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.4 Tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel saab lähtuda USA Keskkonnaagentuuri (EPA) ning Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) metoodikast, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (kaevandamine/laadimine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga: E = k(0,0016) x (U/2,2)1,3 / (M/2)1,4, kus E – osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t); k – osakeste suuruse kordaja, 0,74 (ühikuta); 4 Tegevuse künnivõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67. Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla Koostaja: Kobras OÜ 13 / 20 Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-086 ad U – keskmine tuulekiirus (m/s); M – materjali niiskusesisaldus (%). Riigi Ilmateenistuse andmetel on Eesti aastane keskmine tuulekiirus 3,5 m/s. Märjaks kvalifitseerub materjal, mille niiskusesisaldus on üle 2%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava materjali käsitlemine märjana. Käesolevas arvutuses on Jädivere II liivakarjääri puhul kasutatud niiskusesisaldust 5%, mis vastab EEA metoodikas toodud liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmisele niiskusesisaldusele. Valemi kohaselt on taotletava karjääri puhul ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste eriheide järgmine: E = 0,47(0,0016) x (3,5/2,2)1,3 / (5/2)1,4 = 0,0007 kg/t Jädivere II liivakarjääri keskmise aastamäära (52 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,066 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Karjääris ei ole plaanis kasutada teisaldatavat sõelumissõlme. Kui see peaks erandkorras siiski vajalikuks osutuma, siis EEA juhendmaterjali kohaselt on materjali sõelumise eriheide 0,0011 kg/t. Töödeldav kaevis läbib maksimaalselt 1 sõelumistsükli ja 3 laadimistsüklit, seega kaevandamise eriheide koos materjali purustamise ja sõelumisega on maksimaalselt: 0,0011 + (3 x 0,0007) = 0,0032 kg/t. Jädivere II liivakarjääri keskmise aastamäära (52 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) koos materjali sõelumisega on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,300 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 sätestab, et õhusaasteluba on nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem. Liiva-kruusa karjäärides kasutatavad purustus-sõelumissõlmed töötavad valdavalt sisepõlemismootori abil ning nende energiaallikana kasutatakse diiselkütust. Enamlevinud sõelumissõlmede põletusseadme (sisepõlemismootori) nimisoojusvõimsus jääb sõltuvalt mudelist vahemikku on 0,25 – 0,6 MW. Jädivere II liivakarjääris materjali töötlemist ei planeerita, kuid vajadusel võib väike osa (ca 10%) kaevandamise keskmisest aastamäärast vajada sõelumist. Ca 6 tuh m3 sõelumisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on materjali kaal ca 10 800 tonni. Tööpäeva jooksul töötleb sõelumissõlm sõltuvalt mudelist ca 1300 – 1500 t materjali ning ca 6 tuh m3 töötlemine võtab seega aega ca 6 – 8 tööpäeva. Sõelumissõlme võidakse Jädivere II liivakarjääris kasutada erandjuhtudel lühiajaliselt ja vastavalt vajadusele ning tegevuse käigus ei ületata keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künnisvõimsust. Müra Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla Koostaja: Kobras OÜ 14 / 20 Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-086 ad teepoolsel küljel 60 dB).5 Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu põhjal asub lähim II kategooria ala Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirist ca 430 m kaugusel lõuna suunas Pihlaka katastriüksusel (tunnus 88402:002:0810, sihtotstarve on elamumaa 100%, pindala on 9942 m2). Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, sõelumissõlm, kallurautod). Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB, ekskavaatoritel ca 100 – 104 dB, sõelumissõlmel ca 114 dB. Karjääris kaevandamisel kasutatakse ekskavaatorit, erandkorras võidakse lühiajaliselt materjali sõelumiseks kasutada sõelumissõlme. Nimetatud masinate mõõdetud müratasemed on toodud tabelis 3. Tabel 3. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed Müraallikas Helivõimsustase, LpA, dB, mõõdetud müraallika juures Ekskavaator 104 Sõelumissõlm 114 Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 § 2 lg 4 kohaselt on helirõhutase helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mida mõõdetakse detsibellides ja mis iseloomustab mürataset Lp. Lp = 20log10(p/p0), kus Lp – müratase, dB; p – helirõhk, Pa; p0 – kuuldeläve helirõhk (p0 = 20 µPa). Kuna inimese kõrva kuulmistundlikkus on erinevates sagedusvahemikes pisut erinev, siis kasutatakse mürataseme hindamiseks helirõhutaseme A- või C-korrigeeritud helirõhutaset. C-korrektsioon iseloomustab madalsagedusliku müra mõju, mida põhjustavad näiteks elektrituulikud, soojuspumbad ja muud sarnased tehnoseadmed. Karjääris töötavate masinate puhul on asjakohane kasutada A-korrektsiooni, mis rõhutab rohkem kõrgsagedusliku müra osakaalu (joonis 1). 5 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71. Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla Koostaja: Kobras OÜ 15 / 20 Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-086 ad 1 A-korrektsioon. Frequency – sagedus; A-Weighting – A-korrektsioon. Allikas ANSYS Inc., 2023.6 Joonis 1. A-korrektsiooniga mürataset on kõige mõjusam arvutada, teades müraallika helisagedusvahemikke 1/1 oktaavribas. Ekskavaatoril ja sõelumissõlmel kasutatakse käesolevas töös järgmist sagedusvahemikku (tabel 4). Tabel 4. Karjääris töötavate masinate helivõimsustase 1/1 oktaavribas 63 125 250 500 1000 2000 4000 8000 Helitase Helitase KOKKU Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz kokku Lw (A--korrektsioon), LwA (A 105 115 106 99 96 87 80 73 116 104 (ekskavaator) 87 96 101 107 110 107 102 96 121 114 (purusti) Vabavaralise arvutusprogrammiga NoiseTools (www.noisetools.net) saab arvutada müra tugevuse sisestades vastuvõtja kauguse müraallikast, müraallika oktaavriba väärtused, kõrguse ja helineeldetegurid. Programmis tuleb jälgida, et väärtused on korrigeerimata, A-korrektsiooni jaoks on vastuvõtja lahtris lisada vastav linnuke („A-weighted“). Kõige suurem müraallikas on sõelumissõlm. Kui sõelumissõlm asub Pihlaka maaüksusest ca 430 m kaugusel, on lagedal maal otsenähtavuse korral Pihlaka katastriüksuse piiril arvutusliku müra suuruseks ca 48 dB, mis on ca 12 dB väiksem II kategooria alale kehtestatud päevasest normtasemest. Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator kui ka sõelumissõlm, siis nende tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 2. 6 ANSYS Inc., 2023. Saadaval aadressil https://www.ansys.com/blog/what-is-a-weighting (viimati vaadatud 21.04.2026). Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla Koostaja: Kobras OÜ 16 / 20 Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-086 ad Joonis 2. Müratasemete liitumine mitme allika korral. Seega, kui mäeeraldisel toimub üheaegselt kaks tootmisprotsessi (kaevandamine ekskavaatoriga ja materjali sõelumine sõelumissõlmega), siis vastavalt joonisele 2 lisandub suurimale müratasemele ca 0,4 dB. Sellisel juhul kujuneb Jädivere II liivakarjäärist lähtuvaks maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks Pihlaka katastriüksuse piiril otsenähtavuse korral ca 48,4 dB, jäädes lubatud normist madalamale ca 11,6 dB võrra. Tegelikkuses ei paikne sõelumissõlm karjääri servas, vaid pigem keskosas, lisaks kaob otsenähatvus karjäärimasinate ja müratundliku katastriüksusega, kui rajatakse katendivallid. Seetõttu on käesolev müra arvutus pigem ülehinnatud. Mõju pinna- pinna- ja põhjaveele Jädivere II liivakarjääri varu asub valdavas osas allpool põhjavee taset ning pärast varu ammendamist moodustub karjäärialale veekogu. Maavarakihi paksus allpool veetaset on kuni 3,2 m ning seda saab kaevandada ekskavaatoriga ühes kaeveastmes ilma karjäärist vee välja juhtimiseta. Kaevandamisel kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist karjääriala pinnasesse ja vette. Mõju veerežiimile saab hinnata väikeseks, kuna veealuse kaevandamise puhul vett mäeeraldise alalt välja ei juhita. Kaevandamistehnoloogiliselt on allpool püsivat veetaset asuva varu väljamiseks otstarbekas suunata vesi ajutiselt mäeeraldise piires ümber. See võimaldab mäetöid teha efektiivsemalt ning tagab ühtlasema ja kvaliteetsema kaevise, kuna vee ja pinnase segu väljamisel on ekskavaatori tootlikkus oluliselt madalam ning keeruline on jälgida materjali kvaliteeti. Veealuse varu kaevandamisel jagatakse mäeeraldis sektoriteks, mis eraldatakse üksteisest tervikutega (pinnasvallidega). Kaevandamisel olevast sektorist juhitakse vesi isevoolselt või pumbates kõrval asuvasse sektorisse, mis võimaldab kogu kasuliku kihi kuivades oludes väljata. Ühe sektori ammendumisel juhitakse vesi teist pidi ümber ning jätkatakse järgmise sektori kuivades oludes kaevandamisega. Lühiajaline vee ümber juhtimine ehk ühe sektori kuivana hoidmine kestab tööprotsessist ja kaevise kogusest sõltuvalt paarist nädalast kuni ca ühe kuuni. Sellisel viisil kaevandamise käigus toimub vee ajutine ümberpaigutamine mäeeraldise piires, mistõttu võivad kaevandamisalal ja selle lähiümbruses esineda lühiajalised ja lokaalsed muutused veetasemes. Kuna vett mäeeraldiselt välja ei juhita ning pärast tööde edenemist veetasemed taastuvad, ei ole oodata olulist ega pikaajalist mõju piirkonna põhjaveerežiimile. Kehtiva loaga Jädivere liivakarjäär ning taotletav Jädivere II liivakarjäär moodustavad ruumilise terviku ning nende kaevandamine toimub (osaliselt) samaaegselt, siis hinnatakse kaevandamise koosmõju veerežiimile mõlema mäeeraldise ulatuses. Maavara kaevandamisel tekib pinnases tühimik, mis täitub ümbritsevatest setetest sisse voolava veega, mille tulemusel võib neis setetes veetase alaneda. Veetaseme muutus võib teoreetiliselt levida ka karjäärialast väljaspoole. Selle mõju maksimaalset ulatust nimetatakse karjääri mõjuraadiuseks (r₀). Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla Koostaja: Kobras OÜ 17 / 20 Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-086 ad Mõjuraadiuse hindamiseks tuleb eelnevalt leida veevõtu kogus ajaühikus. Mõjuraadiust hinnatakse valemiga: , kus n – peenliiva poorsus (26%);7 V – maavaraploki ruumala (ca 990 000 m3, eeldusel, et keskmiselt 2/3 kogu maardla varust on veealune); t – maavaraploki ammendamise aeg (ca 14 aastat). Selliste parameetrite korral on veevõtt ca 143 m3/ööpäevas. Sealjuures tuleb ka arvestada, et tegemist on päevasel ajal tekkiva alandusega, mis tegevuse välisel ajal taastub. Teades veevõttu, hinnatakse mõjuraadiust stabiilse voolu tingimustes, mis vastab suurimale võimalikule mõjuraadiusele. Mõjuraadius määratakse valemi alusel, lähtudes põhjavee toitumisest ehk kui suure ala pealt (millise raadiusega ringilt) tasakaalustab põhjavee toitumine (W) välja võetud vee koguse: Vallneri (2002) Eesti hüdrogeoloogilise mudeli kohaselt on põhjavee toitumine Jädivere piirkonnas ligikaudu 40 mm/a ehk 0,00011 m/ööp. Selle alusel arvutatud mõjuraadius maardla keskpunktist on ca 762 m. Tulenevalt Jädivere ja Jädivere II liivakarjääri ebakorrapärasest kujust on mõjuraadiuse ulatus hinnatud mäeraldiste ringpiirist. Selleks lahutatakse eelnevalt leitud mõjuraadiusest Jädivere liivamaardla efektiivraadius ₚ = √ S / π), kus S on maavara plokkide kogupindala (52,79 ha ehk 527 900 m2). Efektiivraadiuseks kujuneb ca 410 m. Mõju põhjaveetasemele ulatub seega kuni ca 352 meetrini mäeeraldiste välispiirist. Seega ei jää mõjuraadiusesse ühtki majapidamist. Esitatud mõjuraadius on ülehinnang, kuna selle sisse jääva ala pindala on suurem, kui karjääri veevõtu tasakaalustamiseks vajalik oleks. Lisaks hõlmab mõjuraadius alasid, kus võimalik veetaseme alanemine on väga väike, ulatudes vaid sentimeetritesse ning võib seetõttu jääda praktiliselt eristamatuks, kuna Eesti tingimustes on vabapinnalise põhjavee aastane looduslik veetaseme kõikumine tavapäraselt suurusjärgus 1 – 2 m. Maksimaalsete eelduste korral võib veetaseme alandus ulatuda ca 2 meetrini karjääri keskosas ning väheneda järk-järgult kuni nullini mõjuraadiuse piiril. Arvestades tegelikke kaevandamistingimusi, prognoositakse 7 Summary of hydrologic and physical properties of rock and soil materials, as analyzed by the hydrologic laboratory of the U.S. Geological Survey, 1948-60. Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla Koostaja: Kobras OÜ 18 / 20 Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-086 ad veetaseme alanemist karjääri keskosas väiksemana, mistõttu on põhjaveetasemele avalduv mõju karjäärialast väljaspool tõenäoliselt vähene või praktiliselt tajumatu. Kasutatud arvutuslik lähendus põhineb eeldusel, et filtratsiooniomadused, topograafia ning põhjaveetase on ruumiliselt ühtlased ja isotroopsed, mis ei kajasta täiel määral tegelikke geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi. Sellest tulenevalt on arvutustulemustega seotud märkimisväärne määramatus. Konservatiivsetel eeldustel koostatud mudel võimaldab hinnata maksimaalset võimalikku põhjaveetaseme alanemise ulatust. Kaevandamistegevuse mõju pinnaveerežiimile on hinnanguliselt väike. Kaevandamise tulemusena tekkivad reljeefimuutused võivad teataval määral mõjutada karjäärialal ja selle vahetus lähiümbruses voolava pinnavee hulka ja voolukiirust. Lisaks on aurumine karjäärijärve veepinnalt suurem võrreldes loodusliku maismaapinnaga, mistõttu aurumiskadude suurenemine võib teoreetiliselt vähendada veevoolu Enge jõkke. Arvestades siiski, et karjääriala koos sellest ülesvoolu jääva piirkonnaga moodustab vaid väikese osa Enge jõe valgala kogupindalast, loetakse kaevandamise mõju jõe vooluhulgale ebaoluliseks. Vibratsioon Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109.8 Tehniliselt korras masinate kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne. Maastikupildi visuaalne muutumine Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale kohustuslik. Karjääriala korrastatakse kaevandamise järgselt metsamaaks ja veekoguks. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise ega selle teenindusmaa piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende kaitsevööndit. Lähim kaitseala, Jädivere mõisa metsapark (EELIS kood KLO1200386), asub Jädivere II liivakarjäärist lähimas punktis ca 420 m edela suunas. Jädivere II liivakarjäärist ca 700 m kaugusel kirde suunas asub Selja-Põdra hoiuala (EELIS kood KLO2000198). Selja-Põdra hoiuala kaitse-eesmärk on puisniitude, siirde- ja õõtsiksoode, liigirikaste madalsoode, vanade loodusmetsade, vanade laialehiste metsade, rohundirikaste kuusikute, soostuvate ja soo-lehtmetsade, siirdesoo ja rabametsade ja II kaitsekategooria liigi kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) elupaikade kaitse. 8 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109. Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla Koostaja: Kobras OÜ 19 / 20 Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-086 ad Selja-Põdra hoiualaga samades piirides asub Natura 2000 võrgustiku Selja-Põdra loodusala (EELIS kood RAH0000332), mille kaitse-eesmärkideks on lisaks Selja-Põdra hoiuala kaitse-eesmärkidele niiskuslembeste ka kõrgrohustute ja nokkheinakoosluste elupaigatüüpide kaitse. Käesoleva seletuskirja peatükis 9 on tehtud tulevase kaevandamistegevusega kaasnevate peamiste keskkonda mõjutavate tegurite analüüs, milles jõutakse järeldusele, et kavandataval tegevusel puudub oluline mõju ümbritsevale keskkonnale väljaspool taotletavat mäeeraldist. Eelnevast lähtub, et Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda mõju Jädivere mõisa metsapargi, Selja- Põdra hoiuala ega Natura 2000 võrgustiku Selja-Põdra loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele. 10. KOKKUVÕTE Sokkel Karjäärid OÜ taotleb maavara kaevandamise luba Jädivere liivamaardlas (maardla registrikaardi nr 1029) Jädivere II liivakarjääri mäeeraldisel 15 aastaks. Jädivere II liivakarjäär asub Raplamaal Märjamaa vallas Jädivere külas Jädivere liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokil 3 ja 4 hõlmates mõlemat plokki osaliselt. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega, taotletav varu asub allpool põhjavee taset. Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 27,91 ha. Jädivere II liivakarjääri täiteliiva aktiivse tarbevaru kinnitatud varu kogus on 762 tuh m3, kaevandatav täiteliiva varu kogus on 721 tuh m3 ning nõlvatervikusse jääva varu kogus on 36 tuh m3. Väljaspoole mäeeraldise piiri jääva varu kogus plokis 3 ja 4 on kokku 5 tuh m3. Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostasid Kobras OÜ geoloogid Peeter Lillak ja Tanel Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863). Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger 04.06.2026 Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla Koostaja: Kobras OÜ 20 / 20  KORRALDUS 19. juuli 2024 nr 1-17/24/1506 Rapla maakonna Jädivere liivamaardla registrisse kandmine Sokkel Karjäärid OÜ esitas Maa-ametile Jädivere uuringuruumi piiresse jääva täiteliiva aktiivse tarbevaru arvele võtmise aruande „Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2024)“ (saabunud 11.07.2024, kirja registreerimise nr 9-3/24/6462-5, edaspidi aruanne). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on 16.10.2023 andnud korraldusega nr DM-124709-15 Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu loa nr L.MU/519381). Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 1. ja 2. plokk), mis paiknevad Rapla maakonnas Märjamaa vallas Jädivere külas riigile kuuluval Kliimaministeeriumi valitsemisel oleval katastriüksusel Märjamaa metskond 66 (tunnus 88402:002:0490), mille volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK). Aruandes moodustatud plokid asuvad täielikult Jädivere uuringuruumi piires. Aruandes moodustatud varuplokkidel asuvad maaparandussüsteemid Jädivere1 (TP-675) (maaparandussüsteemide registri kood/ehitise kood 5111420010080/002), Jädivere2 (TP-675) (maaparandussüsteemide registri kood/ehitise kood 5111420010120/001) ja Jädivere3 (TP-675) (maaparandussüsteemide registri kood/ehitise kood 5111420010130/001). Aruandele on lisatud Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA) kooskõlastus aktiivse tarbevaru arvele võtmiseks tingimusel, et maaparandussüsteemid Jädivere1 (TP-675), Jädivere2 (TP-675) ja Jädivere3 (TP- 675) jäävad muus osas toimima ja planeeritavad tegevused ei halvenda naaberkinnisasjade kuivendusseisundit ega kahjusta naaberkinnisasjadele jäävate maaparandussüsteemi elementide toimimist. Kaevandamine eeldab mäeeraldise maa-ala osas kinnistu sihtotstarbe muutmist. Maaparandussüsteemi maa-alal võib kinnisasja sihtotstarvet muuta PTA kooskõlastuse alusel (maaparandusseaduse § 51 lg 1). Aruandes moodustatud varuplokkidel asuvad metsateed Teeääre tee nr 8840644 ja Kalbuse tee nr 8840645. Aruandele on lisatud RMK kooskõlastus maavara varu arvele võtmiseks tingimusel, et varu plokkide sees asuv nurgapunkti 6 juures olev Kalbuse tee (8840645) ja sellega ristuv kvartalisihil asuv pinnastee jäetakse maavaravarust välja ulatuses, mis võimaldab järelkäruga metsaveoautodele ristmiku ohutut kasutamist tagasikeeramiseks ja võimaldab sinna ka kruusakattega taristu rajamist. Metsamajandamiseks vajalike teede ja ligipääsude täpsemad lahendused arvelevõetud maavaravaru alal kooskõlastab RMK kaevandamisloa taotluse menetluse käigus. Varuplokkide moodustamisel on arvestatud RMK tingimusega. Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) nõuetest. Uuritud maavara liigitus täiteliivaks. Maa-amet maavarade registri vastutava töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub aruande alusel kandma maavara maavarade registrisse. Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel: 1. Otsustan kanda OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud aruande alusel seisuga 01.01.2024 maavarade registrisse Jädivere uuringuruumi piires arvutatud varu järgmiselt: 1.1. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 52,79 ha – 1317 tuh m3 (aruandes 1. plokk, allpool põhjavee taset), 1.2. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 52,79 ha – 163 tuh m3 (aruandes 2. plokk, allpool põhjavee taset, 1. ploki lamamis). 2. Kanda vastavalt käesoleva korralduse punktile 1 Jädivere uuringuruumi piires arvutatud varu maavarade registrisse Jädivere liivamaardlana. 3. Korraldus teha teatavaks Sokkel Karjäärid OÜ-le, OÜ-le Inseneribüroo STEIGER, Keskkonnaametile, Märjamaa Vallavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Artu Ellmann peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes 2  OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024) Töö nr 24/4776 Tallinn 2024 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1011 Äriregistrikood 11206437 Männiku tee 104/1 E-mail: [email protected] ak EE701010220051598014 11216 Tallinn www.steiger.ee SEB Pank, SWIFT EEUHEE2X OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024) 2 Kinnitan: Helis Pormeister /allkirjastatud digitaalselt/ Juhatuse liige Geoloogilise uuringu tegid: Kadri Mikkelsaar /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener Sven Siir /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener Kaarel Mänd /allkirjastatud digitaalselt/ Hüdrogeoloog Tauri Põldema /allkirjastatud digitaalselt/ Mäeinsener Kaja Paat /allkirjastatud digitaalselt/ Joonestaja OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024) 3 ANNOTATSIOON Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024). Aruanne ühes köites, teksti 31 lk, 14 tekstilisa, 3 graafilist lisa, 3 elektroonilist lisa. OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn, 2024. Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Sokkel Karjäärid OÜ tellimusel geoloogilise uuringu loa L.MU/519381 alusel. Jädivere uuringuruum teenindusala pindalaga 155,98 ha asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Jädivere külas riigiomandis oleval katastriüksusel Märjamaa metskond 66 (katastritunnus 88402:002:0490). Geoloogilise uuringu eesmärk oli välja selgitada valitud alal maavara (liiva ja kruusa) esinemine, selle kvaliteet, levik, maht, kasutamise võimalused ning võimalikud perspektiivsed kaevandamistingimused. Uuring tehti kahes etapis. Esimeses etapis puuriti puuraugud üle kogu uuringruumi uuringuvõrgu tihedusega kuni 500 m. Pärast esimeses etapis valitud proovide laboratoorseid analüüse tihendati uuringuvõrku kõige perspektiivsemal alal. Teises etapis kaevati perspektiivsele alale kaevandid. Tööde käigus rajati uuringuruumi 32 puurauku sügavusega kuni 4,4 m ja 34 kaevandit sügavusega kuni 4,3 m. Võeti kokku 110 proovi, millest 93-st tehti terastikulise koostise laboratoorsed analüüsid. Vastavalt uuringuloa omaniku soovile tehti lisaks laboratoorsed analüüsid huumuse (1 proov), filtratsiooni (4 proovi) ja Atterbergi piiride (4 proovi) täpsustamiseks. Kvaternaarisetete põhjavesi jääb plokkide piires 0,0 - 1,3 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 19,8 - 21,7 m (keskmine 21,0 m). Jädivere uuringuruumi katendi moodustab kasvukiht, muld ja orgaanikarikas liiv paksusega 0,2 - 0,8 m. Kasuliku kihi moodustavad Antsülusjärve setted, valdavalt ülipeeneteraline kuni peeneteraline, beeži ja halli värvusega liiv. Geoloogiline kasuliku kihi paksus on uuringuaukude andmeil 0,7 - 3,2 m. Geoloogilisest situatsioonist tingituna ja kaevandamise lihtsustamiseks moodustati plokid abs kõrgusele 18,0 m. Plokk 1 on moodustatud kvaliteetsema liiva levimusele vastavalt või kuni abs kõrguseni 18,0 m. Seal, kus geoloogiline lamam on kõrgemal kui abs kõrgus 18,0 m, moodustati kuni 18,0 m abs kõrguseni plokk 2 (mille kvaliteet on kehvem). Moodustatud ploki 1 aT (veealune) liiv vastab täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 6,3% ja osakesed läbimõõduga üle 31,5 mm puuduvad. Ploki 1 materjali liiva (0…4 mm) filtratsioon on kõigis plokki jäävates proovides 0,3 m/ööp. Voolavuspiiriks on 29,68 - 30,89% ja plastsus katsetatud proovidel puudub. Moodustatud ploki 2 aT (veealune) liiv vastab täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 63,9% ja osakesed läbimõõduga üle 31,5 mm puuduvad. Töö tulemusena arvutati Jädivere uuringuruumis osalisel, 52,79 ha pindalal täiteliiva aktiivset tarbevaru kokku 1480 tuh m3, sh plokis 1 veealust varu 1317 tuh m3 ja plokis 2 veealust varu 163 tuh m3. Aktiivse tarbevaru kasuliku kihi keskmine paksus on 2,8 m. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024) 4 Maa-ametile tehakse ettepanek moodustada Jädivere liivamaardla, milles võtta varu arvele järgmiselt (seisuga 01.04.2024): - aktiivse tarbevaru plokk 1 (pindala 52,79 ha) täiteliiva (veealune) varu 1317 tuh m3 ja - aktiivse tarbevaru plokk 2 (pindala 52,79 ha) täiteliiva (veealune) varu 163 tuh m3. Võtmesõnad: geoloogiline uuring, Sokkel Karjäärid OÜ, Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla, liiv, täiteliiv, aktiivne tarbevaru, puurimine, kaevandid. Koostas: Kadri Mikkelsaar OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024) 5 SISUKORD ANNOTATSIOON .....................................................................................3 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................7 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS ..............................8 3. GEOLOOGILINE UURITUS.............................................................12 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT ...............................................13 4.1. Uuringuaukude rajamine ja proovide võtmine ............................................13 4.2. Laboratoorsed tööd ......................................................................................... 14 4.3. Topograafilised tööd........................................................................................ 14 4.4. Kameraaltööd ..................................................................................................14 4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale........................................................... 15 5. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED......................................................................................17 5.1. Geoloogia ..........................................................................................................17 5.2. Hüdrogeoloogia ................................................................................................ 19 6. MAAVARA KVALITEET ..................................................................22 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ...................................................24 7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang ........................................24 8. VARU ARVUTUS ................................................................................28 9. KOKKUVÕTE .....................................................................................30 10. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................31 TEKSTILISAD 1. Geoloogilise uuringu luba ........................................................................................ 32 2. Uuringuaukude kataloog .......................................................................................... 34 3. Proovide kataloog .....................................................................................................37 4. Geoloogilised kirjeldused ......................................................................................... 40 5. OÜ Inseneribüroo STEIGER labori protokoll.......................................................... 48 6. Keskmised kvaliteedinäitajad ................................................................................... 62 7. Plokkide piiripunktide koordinaadid ja pindalad ..................................................... 70 8. Varu arvutuse tulemused .......................................................................................... 71 9. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri ..................................................................72 10. Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus ............................................................ 73 11. Riigimetsa Majandamise Keskuse kooskõlastus ...................................................... 74 12. Uuringuaukude likvideerimise akt ...........................................................................76 13. Keskkonnaameti korraldus maa korrastamise akti heakskiitmise kohta ..................79 14. Tellija arvamus .........................................................................................................81 Maa-ameti peadirektori käskkiri varu kinnitamise kohta OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024) 6 GRAAFILISED LISAD 1. Uuringuruumi ülevaateplaan Mõõtkava 1 : 5000 2. Topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 2000 3. Geoloogilised läbilõiked I - I’…IV - IV’. Mõõtkava hor 1 : 2000, vert 1 : 100 ELEKTROONILISED LISAD 1. ploki piirid.dgn 2. isojooned_lasum EH.dgn 3. isojooned lamam EH.dgn OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024) 7 1. SISSEJUHATUS Geoloogiline uuring Jädivere uuringuruumis tehti Sokkel Karjäärid OÜ tellimisel. Keskkonnaameti 16.10.2023 korralduse nr DM-124709-15 alusel väljastati Sokkel Karjäärid OÜ-le Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu luba nr L.MU/519381 kehtivusajaga viis aastat (Tekstilisa 1). Geoloogilise uuringu eesmärk oli välja selgitada valitud alal maavara (liiva ja kruusa) esinemine, selle kvaliteet, levik, maht, kasutamise võimalused ning võimalikud perspektiivsed kaevandamistingimused. Uuringuruumi teenindusala oli geoloogilise uuringu loa taotluse etapis valitud suurem, et leida rohkemaid ja erinevaid võimalusi kaevandamiseks sobilike alade valikus lähtuvalt nii kehtivatest kvaliteedinõuetest maavarale kui ka kaevandamisega kaasnevate mõjude paremaks kohaldamiseks. Uuring tehti mitmes etapis. Esimeses etapis (detsembris 2023. a) puuriti puuraugud (32 tk) üle kogu uuringruumi uuringuvõrgu tihedusega kuni 500 m. Pärast esimest etapi valitud proovide laboratoorseid analüüse tihendati uuringuvõrku kõige perspektiivsemal alal. Teises etapis (veebruaris ja märtsis 2024. a) kaevati perspektiivsele alale kaevandid (34 tk). Uuringupunktides määrati katendi ja kasuliku kihi paksused ning mõõdeti põhjavee taseme kõrgused. Uuringupunktidest võetud proovidest tehti 93 terastikulise koostise analüüsi, 4 filtratsioonimooduli analüüsi, 1 huumuse sisalduse analüüs ja 4 proovis määrati voolavuspiir, plastsuspiir ning plastsusarv. Uuringuruumi teenindusala mõõdistati topograafiliselt mõõtkavas 1 : 2000. Välitööde ja laboratoorsete analüüside tulemuste põhjal koostati käesolev aruanne. Geoloogilise uuringu välitööd tegi geoloogiainsener Sven Siir ja uuringuaruande koostas geoloogiainsener Kadri Mikkelsaar, hüdrogeoloog Kaarel Mänd ja mäeinsener Tauri Põldema. Topograafilise mõõdistamise tegi 2024. a aprillis geodeet Arles Tehu. Graafilised lisad vormistas ja varu arvutas joonestaja Kaja Paat. Maavara geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti Keskkonnaministri 17.12.2018. a välja antud määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks.“ OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024) 8 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Jädivere uuringuruum teenindusala pindalaga 155,98 ha asub Rapla maakonnas Märja- maa vallas Jädivere külas riigiomandis oleval katastriüksusel Märjamaa metskond 66 (katastritunnus 88402:002:0490, sihtotstarve maatulundusmaa 100%). Nimetatud katastriüksuse valitsejaks on Kliimaministeerium ja volitatud asutuseks on Riigimetsa Majandamise Keskus. Jädivere uuringuruum jääb Rapla linnast ~35 km edela suunda ning Märjamaa alevist ~20 km lõuna suunda. Uuringuruum jääb Tallinn–Pärnu–Ikla põhimaanteest nr 4 (kilomeetripostist nr 89) ligikaudu 500 m kaugusele ida suunda. Joonis 2.1. Jädivere uuringuruumi ülevaateplaan (plaani koostamisel on kasutatud Maa- ameti kaardirakendust) OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024) 9 Uuringuruum koosneb kahest lahustükist. Läänepoolse lahustüki pindala on 104,10 ha ja idapoolse lahustüki pindala on 51,88 ha. Jädivere uuringuruumi lahustükkide vahel paikneb Jädivere3 (TP-675) maaparandussüsteemi eesvool ja selle kaitsevöönd (vid kood: 51114200101300011M). Jädivere uuringuruumi läänepoolse lahustüki keskpunkti geograafilised koordinaadid on 58°42'10" pl ja 24°27'04" ip ning idapoolse lahustüki keskpunkti geograafilised koordinaadid on 58°42'04" pl ja 24°27'49" ip (Eesti baaskaart M 1 : 50 000 leht nr 6312). Jädivere uuringuruumi teenindusala piirneb lääne ning loode suundades kinnistutega Uustalu (katastritunnus 88402:002:0204), Uusojapere (88402:002:0179), Vanaojapere (88402:002:0181) ja Tomsi (88402:002:0420), põhja suunas jätkub katastriüksus Märjamaa metskond 66. Ida suunas piirneb uuringuruumi teenindusala katastriüksustega Aasaotsa (88402:002:0058), Aasaääre (88402:002:0062) ja Kärba (88402:002:0123) ning lõuna suunas jätkub katastriüksus Märjamaa metskond 66 (Joonis 2.1). Jädivere uuringuruum sh moodustatud varuplokid kattuvad osaliselt Jädivere1 (TP-675) (vid kood: 5111420010080002); Jädivere2 (TP-675) (vid kood: 5111420010120001) ja Jädivere3 (TP-675) (vid kood: 5111420010130001) maaparandushoiualadega. Koos- kõlastus varu arvele võtmiseks on antud Põllumajandus- ja Toiduameti poolt (Tekstilisa 10). Kuna esialgu ei ole uuringuloa omaniku soov kogu alal kaevandama hakata, vaid ainult osaliselt, siis kooskõlastatakse kaevandamistegevus hoiualal keskkonnaloa taotluse koostamise käigus. Uuringuruumi läbivad kirde-edela suunalised metsateed Teeääre tee nr 8840644 ning Kalbuse tee nr 884065. Riigimetsa Majandamise Keskuse kooskõlastus on toodud tekstilisas 11. Jädivere uuringuruumi teenindusalast jääb ~165 m kaugusele lõuna suunda Enge jõgi (registrikood VEE1114200) ja selle kalda piiranguvöönd (vid kood 7208522). Lääne- poolsest lahustükist lääne suunda jääb ~140 m kaugusele kuni 10 km2 Jädivere1 (TP-675) maaparandussüsteemi eesvool ja selle kaitsevöönd (vid kood 51114200100800021M) ning ~900 m kaugusel asub Poti oja (registrikood VEE1114203) ja selle kalda piiranguvöönd (vid kood 7208526). Idapoolsest lahustükist ~60 m kaugusele lõuna suunda jääb kuni 10 km2 maaparandussüsteemi eesvoolu (vid kood 51114200101300021M) kaitsevöönd. Enge jõe (registrikood VEE1114200) maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd (vid kood 51114200200000011M) jääb idapoolsest lahustükist ~670 m kagu suunda. Uuringuruumi ümbruses on mitmed vääriselupaigad: - läänepoolsest lahustükist edela suunas asub ~120 m kaugusel VEP nr 207634; - läänepoolsest lahustükist lõuna suunas ~1,5 km kaugusel VEP nr 206817; - idapoolsest lahustükist põhja suunas ~95 m kaugusel asub VEP nr 148070; - idapoolsest lahustükist lõuna suunas ~800 m kaugusel VEP nr 148056. Jädivere mõisa metspargi looduskaitseala (väline tunnus KLO1200386) asub Jädivere uuringuruumi läänepoolsest lahustükist ~120 m kaugusel edelas. Jädivere mõisa metspargi looduskaitsealal asuvad pärandkultuuri objektidena tuntud valged männid (reg nr 884:SIM:001). OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024) 10 Uuringuruumi idapoolsest lahustükist ~5 m ja ~50 m kaugusel idas asuvad III kaitsekategooria taimeliikide soo-neiuvaip (Epipactis palustris, väline tunnus KLO9330668), vööthuul-sõrmkäpp (Dreg nractylorhiza fuchsii, KLO9330605) ning kaheleheline käokeel (Platanthera bifolia, KLO9330809) kasvualad. Läänepoolsest lahustükist ~120 m kaugusel edelas asub III kaitsekategooria taimeliigi sulgjas õhik (Neckera pennata, KLO9402711) kasvuala ning ~1,5 km kaugusel edelas kaheleheline käokeel (Platanthera bifolia, KLO9303060) ja kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata, KLO9301698) kasvualad. Läänepoolsest lahustükist edela suunda jääb ~965 m kaugusele III kaitsekategooria loomaliigi suurkoovitaja (Numenius arquata, KLO9116658) elupaik. Idapoolsest lahustükist jääb ~1 km kaugusele põhja suunda III kaitsekategooria loomaliigi musträhn (Dryocopus martius, KLO9108122) elupaik. Jädivere uuringuruumi teenindusala kuni 500 m raadiusesse jäävad II kaitsekategooria loomade elupaigad ja taime kasvukohad: põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii, KLO9112969), kuninga-kuuskjalg (Pedicularis sceptrum-carolinum, KLO9348936) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp, KLO9348941) Selja-Põdra hoiuala (KLO2000198) asub uuringuruumi läänepoolsest lahustükist ~520 m kirdes. Foto 2.1. Vaade uuringuruumi keskosas (foto S. Siir 26.02.2024, 58°42'08''pl 24°27'25'' ip) Jädivere uuringuruumi teenindusala on peamiselt kaetud metsaga (Foto 2.1), esineb raiesmikke, mis on kohati võsastunud. Maapinna reljeef on tasane ning jääb absoluut- kõrguste vahemikku 20 - 22 m. Jädivere uuringuruumi piires ja selle vahetus läheduses puuduvad hoonestus ja kommunikatsioonid. Lähim majapidamine jääb uuringuruumi OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024) 11 idapoolsest lahustükist lõuna suunas ~200 m kaugusele katastriüksusele Pihlaka (katastri- tunnus 88402:002:0810), ~275 m kaugusele katastriüksusele Reimeri (50201:001:0233) ja ~311 m kaugusele katastriüksusele Aasa (88402:002:0153) ning läänepoolsest lahustükist ~235 m kaugusele edela suunas katastriüksusele Kooli (88402:002:0240). Jädivere uuringuruumi läänepoolsest lahustükist ~1,6 km kaugusele edela suunda jääb Pallika maardla (registrikaart nr 999) aktiivse tarbevaru plokk number 1. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024) 12 3. GEOLOOGILINE UURITUS Jädivere uuringuruumi teenindusalal ei ole varasemalt maavara otsingu eesmärgil geoloogilisi uuringuid teostatud. Jädivere uuringuruumi läänepoolsest lahustükist ~1,6 km kaugusele edela suunda jääb Pallika maardla (registrikaart nr 999) aktiivse tarbevaru plokk number 1. Pallika maardlat on uuritud 2022. aastal (Tuuling ja Krjukova, 2022). Pallika maardla üldpindala on 18,05 ha, põhimaavaraks on täiteliiv. 2022. aastal tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Pallika uuringuruumis geoloogilise uuringu (Tuuling ja Krjukova, 2022). Geoloogilise uuringu käigus rajati 15 kaevandit, sügavusega kuni 2,5 m. Laboriuuringuks võeti 31 proovi setete terastikulise koostise, 8 koondproovi filtratsioonimooduli ja 4 proovi huumuse määramiseks. Topograafiline plaan koostati mõõtkavas 1 : 2000. Maa-ameti 09.08.2022. a korraldusega nr 1-17/22/1683 kanti Pallika uuringuruumi maavara maavarade registrisse ühes aktiivse tarbevaru täiteliiva plokis pindalal 18,05 ha mahus 268 tuh m3. 2022. a uuringu põhjal moodustab Pallika liivamaardla katendi 0,1 - 0,4 m paksune mulla ja keskmiselt 0,2 m paksune huumusega liiva kiht. Kokku on katendi paksus 0,3 - 0,6 m (keskmiselt 0,4 m). Pallika maardla piires on geoloogiline ehitus ühtlane. Kasuliku kihi võib jagada vertikaalses läbilõikes kaheks osaks. Kasuliku kihi ülaosas lasub väga peeneteraline beežikas liiv. Uuringuruumi ida- ja keskosas on kasuliku kihi ülemises osas peenosiste (<0,063 mm) sisaldus enamasti <10%, lääne- ja põhjaosas valdavalt 12 - 17%. Kasuliku kihi ülaosa paksus on kaevandite andmetel vahemikus 0,7 - 1,2 m (keskmine 0,9 m). Kasuliku kihi alumises osas lasub hall aleuriitne, veidi savikas liiv, peenosise (<0,063 mm) sisaldus on vahemikus 12,4 - 32,6% (keskmiselt 20,6%). Alumises osas on liivakihi peenosiste sisaldus kõrgem ida- ja keskosas, olles enamasti >19% ning lääne- ja põhjaosas mõnevõrra madalam (~12 - 17%). Kasuliku kihi alumise osa paksus on vahemikus 0,2 - 0,7 m (keskmine 0,5 m). Pallika liivamaardla kasuliku kihi üldpaksus varieerub vahemikus 0,9 - 1,7 m (keskmine 1,5 m). Kaalutud keskmiste näitajate andmeil vastab Pallika liivamaardlas lasuv liiv täiteliiva nõuetele: peenosiste sisaldus on 15,3% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm ei esine. Liiva filtratsioonimoodul on <0,1 - 0,3 m/ööpäevas. 2022. a uuringu järgi on Pallika liivamaardla piirkonnas hüdrogeoloogilises läbilõikes maapinnalt esimeseks veekihiks Kvaternaari veekompleks, mis on seotud Antsülusjärve liivade levikuga. Veepidemeks on vähese veejuhtivusega savi ja/või moreen. Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitub sademetest. Põhjaveetase jäi uuringuaegsete mõõtmiste andmetel (13. - 14.04.2022) veepidemeks oleva savi pinnale, 1,5 - 2,1 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 15,9 - 17,3 m, väikese langusega lääne suunas. Arvestades sellega, et uuring tehti veetaseme kõrgperioodil lumesulamise ajal, siis võib eeldada, et veetaseme miinimumperioodil uuringuruumi setetes vett ei esine. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024) 13 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT Geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti 17.12.2018. a määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele-võtmiseks” toodud nõuetest. 4.1. Uuringuaukude rajamine ja proovide võtmine I etapis puuriti uuringuruumi 18. - 20.12.2023. a 32 puurauku sügavusega 2,8 - 4,4 m. Puuraugud puuriti puurpingiga GeoDrill 1500. Puuraukude puurimisel kasutati šnekk puurtorusid, mille pikkus oli 1,5 m ja diameeter 180 mm. Geoloogilise situatsiooni täpsustamiseks ja kvaliteetsema liiva kontuurimiseks tehti II etapis uuringuruumi 26. - 28.02.2024. a ja 27.03.2024. a täiendavalt 34 kaevandit sügavusega 2,3 - 4,3 m. Uuringupunkte rajati kokku 66 sügavusega 2,3 - 4,4 m ja üldmetraažiga 235,8 m. Uuringuaugud likvideeriti loodusliku materjaliga (liiv, savi, moreen). Uuringuaukude ümbrus korrastati ning taastati uuringueelne seisund (Foto 4.1). Uuringuaukude likvideerimise kohta koostati akt (Tekstilisa 12), mille on heaks kiitnud Keskkonnaamet (Tekstilisa 13). Foto 4.1. Likvideeritud kaevand J-71 (foto S. Siir 27.02.2024, 58°42'13''pl 24°26'56'' ip) Välitööde käigus võeti uuringuaukudest kokku 110 proovi, millest 93-st proovist tehti laboratoorsed analüüsid (terastikuline koostis, huumus, filtratsioon, Atterbergi piirid). OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024) 14 Proovide pikkus oli kuni 3,2 m, keskmiselt 1,5 m. Proovid võeti kogu kasuliku kihi ulatuses. 4.2. Laboratoorsed tööd Laboratoorsed katsed tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis (EAK L202). Kõik tehtud katsed on laboris akrediteeritud. Terastikuline koostis määrati 93-st proovist. Sõelanalüüsiks kasutati standardile EVS-EN 993-1 vastavaid ja uuringukorras nõutavaid sõelu ava läbimõõtutega 125; 80; 63; 40; 31,5; 20; 16; 12,5; 8; 6,3; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125 ja 0,063 mm. Ühest proovist tehti huumuse sisalduse analüüs standardi EVS-EN 1744-1 järgi. Standardi EVS-EN ISO 17892-12 alusel määrati 4-st proovist Atterbergi piirid (voolavuspiir, plastsuspiir ja plastsusarv). Filtratsioonimoodul määrati 4 proovist fraktsioonist 0…4 mm standardi EVS 901-20 järgi (sh tehti kuivtiheduse ja veesisalduse määramine Proctor-teim katsel standardi EVS-EN 13286-2 järgi). 3 katset tehti üksikproovidest (J-4-1, J-9-1 ja J-18-1) ja 1 segati kahest proovist kokku (J-12-1 ja J-12-2). 4.3. Topograafilised tööd Topograafiline mõõdistamine tehti vaid uuringuruumi läänepoolsel osal, kuna esmased välitööde tulemused näitasid, et maavarana huvi pakkuv kiht levib selles osas. Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse topograafilise mõõdistuse tegi 2024. a aprillis OÜ Inseneribüroo STEIGER, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõt- kavas 1 : 2000. Mõõdistamine tehti reaalajas kinemaatilise GPS positsioneerimisega, seadmega Trimble R12i GNSS. Mõõdistamise alusena kasutati Trimble VRS Now püsi- jaamade võrku. Mõõdistamine tehti L-Est 97 koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Plaan koostati ja uuringuruumi pindala määrati nurgapunktide koordinaatide alusel programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Täpsemad andmed topograafilise mõõdistuse kohta on esitatud topograafilise mõõdistamise seletuskirjas (Tekstilisa 9). 4.4. Kameraaltööd Geoloogilise uuringu tegemisel ja maavaravaru hindamisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52. Antud määruse järgi saab maavara kasutusalaks määrata ehituskruusa, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm >35%; - peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <12%; - purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel ≤35 (fraktsioonil 10/14 mm) (standardi EVS-EN 1097-2 järgi). Maavara käsitletakse ehitusliivana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <5%; - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm <35%. Mainitud nõuetele mittevastavat setendit nimetatakse täiteliivaks või täitekruusaks. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024) 15 Purdmaterjali kirjeldamisel on kasutatud Sinisalu ja Kleesmenti poolt 2002. a koostatud purdsetete klassifikatsiooni (Tabel 4.1), mis on võetud aluseks ka geoloogilisel kaardis- tamisel mõõtkavas 1 : 50 000. Tabel 4.1. Purdsetete klassifikatsioon (Sinisalu, Kleesment, 2002) Terasuuruse skaala Sette nimetus φ mm < -9 >512 Rahn -8...-9 256...512 suur -7...-8 128...256 keskmine Veeris -6...-7 64...128 väike -5...-6 32...64 väga jäme -4...-5 16...32 jäme -3...-4 8...16 keskmine Kruus -2...-3 4...8 peen -1...-2 2...4 väga peen 0...-1 1...2 väga jäme 1...0 0,5...1 jäme 1...2 0,25...0,5 keskmine Liiv 2...3 0,125...0,25 peen 3...4 0,063...0,125 väga peen 4...5 0,063...0,032 väga jäme 9...6 0,032...0,016 jäme 6...7 0,016...0,008 keskmine Aleuriit 7...8 0,008...0,004 peen 8...9 0,004...0,002 väga peen >9 <0,002 Savi Kameraaltööde käigus tehti topograafiline ja varu arvutuse plaan, plaani juurde kuuluvad geoloogilised läbilõiked ja geoloogilise uuringu aruanne. Varu arvutuse plaan (mõõtkava 1 : 2000) ja geoloogilised läbilõiked on koostatud programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Pinnamudelid ja mahumäärangud tehti triangulatsiooni meetodiga. Kasuliku kihi materjali keskmiste sisalduste näitajad varu plokkides arvutati kaalutud keskmise meetodil. 4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale Jädivere uuringuruumi geoloogiline uuring tehti vastavuses keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 ja 07.04.2017. a määrusele nr 12: “Uuritud ning kaevan- datud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm”. Uuringuaukude ligipääsuks rajati uuringualale metsasihte, mis kooskõlastati Riigimetsa Majandamise Keskusega. Sihtide rajamise mõju oli metsale minimaalne. Maaparandussüsteemide veerežiimi uuringu käigus ei mõjutatud. Topograafiline mõõdistamine tehti jalgsi alal liikudes. Geoloogilised välitööd (puuraukude ja kaevandite rajamine) tehti spetsiaalselt selleks ettenähtud tehniliselt OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024) 16 korras agregaatide ja instrumentidega. Kütuse ega õli mahajooksu ei olnud. Geoloogilise uuringuga järgiti rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Geoloogilise uuringuga ei kasutatud keskkonnaohtlikke materjale ega aineid ning ei reostatud põhjavett. Pärast välitöö lõppu uuringuaugud likvideeriti nõuetekohaselt ja taastati uuringueelne seisund. Kaevandamisjäätmeid uuringu tulemusel ei tekkinud. Geoloogi- liste töödega olulist mõju keskkonnale ei avaldatud. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024) 17 5. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED 5.1. Geoloogia Geoloogilise baaskaardi (1 : 50 000) andmetel paikneb Jädivere uuringuruum liivalasundi levialal. Kuni 60 m paksuse pinnakatte moodustavad Antsülusjärve setted (Q2An): aleuriit, kruus, liiv, saviliiv, liivsavi, järvemuda (Joonis 5.1). Kogu uuringuruum jääb mattunud oru piiresse. Joonis 5.1. Maa-ameti geoloogilise kaardi 1 : 50 000 alusel levivad Jädivere uuringuruumis Antsülusjärve setted (plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti kaardirakendust) OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024) 18 Foto 5.1. Ülipeeneteraline hall liiv Foto 5.2. Kasvukiht ja ülipeene- puuraugus J-6 (foto S. Siir teraline beež ja hall liiv puuraugus 18.12.2023, 58°42'13''pl 24°26'56''ip) J-12 (foto S. Siir 18.12.2023, 58°42'20''pl 24°27'15''ip) Foto 5.3. Turba vahekiht puuraugus Foto 5.4. Kasvukiht puuraugus J-5 J-3 (foto S. Siir 18.12.2023, (foto S. Siir 18.12.2023, 58°42'10''pl 58°42'07''pl 24°26'22''ip) 24°26'32''ip) Jädivere uuringuruumi katendi moodustab kasvukiht, muld ja orgaanikarikas liiv (Foto 5.4). Katendi üldpaksus varieerub vahemikus 0,2 - 0,8 m (uuringuaukude keskmine OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024) 19 0,4 m). Kasuliku kihi moodustab ülipeeneteraline kuni peeneteraline, beeži ja halli värvusega liiv (Fotod 5.1 ja 5.2). Kasulikus liivakihis on orgaanikarikkaid vahekihte ja saviläätsi. Kasuliku kihi paksus on uuringuaukude andmeil 0,7 - 3,2 m (uuringuaukude keskmine 2,4 m). Kasuliku kihi lamamiks on turvas ja savi. Turvas on kohati roosaka saviliiva sees kihtidena või lasub liiva- ja savikihi vahel (Foto 5.3). Jädivere uuringuruumi tüüpläbilõige on toodud tabelis 5.1. Geoloogilised kirjeldused on toodud tekstilisas 4. Tabel 5.1. Jädivere uuringuruumi geoloogilise läbilõike koondtabel Geoloogiline Kihi paksus (uuringuaukudes), m Nimetus indeks min max keskmine Kasvukiht, muld Q2_s 0,2 0,8 0,4 Ülipeeneteraline kuni Q2An 0,7 3,2 2,4 peeneteraline liiv, beež, hall Turvas ja roosakas saviliiv Q2_b 0,0 0,8 0,2 Savi Q1jr Jädivere uuringuruumi moodustatakse kaks plokki (1 ja 2). Plokk 1 moodustub maavarana kvaliteetsemast (peatükk 6) ülipeeneteralisest kuni peeneteralisest liivast ja plokk 2 saviliivast koos turba vahekihtidega ning kohati savist. Plokkide moodustamise täpsem kirjeldus on peatükis 8. 5.2. Hüdrogeoloogia Uuringupiirkonna hüdrogeoloogilises läbilõikes moodustavad maapinnalt esimese veekihi Kvaternaari veekompleksi kuuluvad keskmiselt 2,4 m paksused Antsülusjärve liivad. Veepidemeks on vähese veejuhtivusega turvas ja savi. Maa-ameti geoportaali 1 : 50 000 geoloogilise kaardi alusel jääb uuringuala mattunud orule, mida täidab lisaks liivale-savile enamasti moreen ning pinnakatte paksus jääb enamasti 50 - 60 m vahele (harva kuni 30 m). Orgu täitvates setetes võivad seega esineda mõned sügavamal lasuvad lokaalsed veekihid, kuigi selleks otseseid tõendeid ei ole. Kvaternaarisetete all levib maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht Siluri ladestu Raikküla lademe lubjakivides ja savikates dolokivides, olles osa Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksist. Tänu kvaternaarisetete paksusele on see veekompleks suhteliselt kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse vastu. Kvaternaari liivade leviala piiril uuringuruumi lõunaserva läheduses asuvad Jädivere küla majapidamised võivad salvkaevude abil toetuda samale kvaternaarisetete veekihile, mis moodustab uuringuruumis kasuliku kihi, kuid võivad toetuda ka teistsugustes setetes levivatele, hüdrauliliselt eelmisega mitte seotud veekihtidele. Piirkonna puur- kaevud ammutavad vett pigem sügavamal asuvast Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksist. Tabel 5.2 Põhjavee tase Jädivere uuringuruumis 2024. a uuringupunktides Veetase Veetaseme Veetase Jrk Uuringu- Jrk Uuringu- Veetaseme maapinnast, abs maapinnast, nr augu nr nr augu nr abs kõrgus, m m kõrgus, m m 1 J-1 1,40 19,02 34 J-34 0,00 20,85 2 J-2 0,80 19,62 35 J-36 0,00 20,90 OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024) 20 Veetase Veetaseme Veetase Jrk Uuringu- Jrk Uuringu- Veetaseme maapinnast, abs maapinnast, nr augu nr nr augu nr abs kõrgus, m m kõrgus, m m 3 J-3 0,00 20,60 36 J-37 0,20 20,95 4 J-4 0,30 20,55 37 J-39 0,20 20,84 5 J-5 0,00 20,61 38 J-40 0,00 20,99 6 J-6 0,50 20,49 39 J-41 0,30 20,71 7 J-7 0,00 21,17 40 J-42 0,50 20,67 8 J-8 0,00 21,34 41 J-43 0,30 20,89 9 J-9 0,00 21,18 42 J-44 0,20 20,74 10 J-10 0,00 21,27 43 J-45 0,20 21,03 11 J-11 0,00 21,01 44 J-46 0,00 20,86 12 J-12 1,20 20,23 45 J-47 0,20 20,71 13 J-13 0,00 21,22 46 J-48 0,00 21,24 14 J-14 0,40 20,83 47 J-49 0,00 21,14 15 J-15 0,50 20,09 48 J-50 0,30 20,61 16 J-16 0,70 20,22 49 J-51 0,40 21,18 17 J-17 0,70 20,23 50 J-52 0,40 20,90 18 J-18 0,00 20,91 51 J-53 0,00 21,05 19 J-19 0,80 20,72 52 J-54 0,20 20,89 20 J-20 0,50 21,04 53 J-55 0,30 20,81 21 J-21 0,05 21,01 54 J-56 0,00 21,02 22 J-22 0,05 21,55 55 J-58 0,40 20,89 23 J-23 0,00 21,58 56 J-59 0,40 21,19 24 J-24 0,00 21,39 57 J-60 0,00 21,29 25 J-25 0,00 21,37 58 J-61 0,30 21,24 26 J-26 0,00 21,25 59 J-62 0,00 21,54 27 J-27 0,20 21,04 60 J-63 0,00 21,51 28 J-28 0,00 21,13 61 J-64 0,00 21,65 29 J-29 0,20 21,20 62 J-65 0,00 21,52 30 J-30 0,10 21,25 63 J-66 0,00 21,51 31 J-31 0,00 21,00 64 J-68 0,00 21,28 32 J-32 0,20 20,26 65 J-70 0,20 21,52 33 J-33 1,30 19,76 66 J-71 0,00 21,05 Uuringruum 0,2 (0,0 - 1,4) 20,9 (19,0 - 21,7) Plokid 0,2 (0,0 - 1,3) 21,0 (19,8 - 21,7) Halli taustaga – veetase mõõdetud 2023. a detsembris Valge taustaga – veetase mõõdetud 2024. a veebruaris Rohelise taustaga – veetase mõõdetud 2024. a märtsis Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitub sademetest. Põhjavee tase jäi uuringuaegsete mõõtmiste andmetel (13.12.2023 ja 01.04.2024) 0,0 - 1,4 m sügavusele maapinnast (Tabel 5.2), absoluutkõrgustele 19,0 - 21,7 m, väikese langusega lõuna suunas. Uuringuala ümbritsevates kraavides jäi veetase märtsis 2024. a uuringuruumi lõunapoolse lahustüki põhjaosas abs kõrgusele 21,1 m ja 22,0 m, keskosas 21,2 m ja 22,0 m ning lõunaosas 20,5 m ja 21,3 m. Plokkide keskmine veetase on 21,0 m. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024) 21 Keskmise veetaseme kõrguse puhul tuleb meeles pidada, et tegemist on aritmeetilise näitajaga, mida ei saa võtta tulevikus karjääri ammendamisel tekkiva veekogu eelduseks. Kuna uuring ja topograafiline mõõdistamine tehti kõrgvee ajal, siis tegelik keskmine veetase võib olla uuringuaegsest mõnevõrra madalam, ligikaudu 1 - 2 m, sõltudes sademete hulga jaotusest aasta lõikes ning lumikatte paksusest ja selle sulamisperioodi pikkusest. Madalates kvaternaarisetes levivates põhjaveekihtides ühtib vee liikumise suund enamasti reljeefi langusega ja maapinnalt on esimeses põhjaveekihis eeldatav üleüldine voolusuund lääne-loodesse, ühtides selliselt laias laastus uuringuruumist ~250 m kaugusele lõunasse jääva Enge jõe voolusuunaga. Lokaalselt kaldub põhjavee vool kraavide ja muude veekogude poole. Uuringualal on põhjavee vool suunatud pigem kagusse, Enge jõe suunas, millele viitavad mõõdetud veetasemed. Uuritaval alal reguleerivad maapinnalähedase põhjavee režiimi (sh veevoolu suunda) lisaks maaparandussüsteemid, mis suunavad liigvee Enge jõkke. Geoportaali 1 : 50 000 hüdro- geoloogilise kaardi alusel on sügavamal asuva Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi üldine voolusuund läände ja lõunasse. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024) 22 6. MAAVARA KVALITEET Jädivere uuringuruumi maavara kvaliteedi hindamiseks on aluseks 2023. ja 2024. a uuringuaukudest võetud terastikulise koostise proovide andmed. Kokku võeti uuringu raames 110 proovi, kuid katsetamisse läks 93 proovi. Jädivere uuringuruumi moodustatud ploki 1 aT kasuliku kihi kvaliteedi hindamisel on aluseks 70 proovi terastikulise koostise andmed ja moodustatud ploki 2 aT kasuliku kihi kvaliteedi hindamisel on aluseks 10 proovi terastikulise koostise andmed (Tekstilisa 6). Jädivere uuringuruumi ja moodustatud plokkide 1 aT ja 2 aT põhinäitajad on koondatud tabelisse 6.1. Proovide kataloog on toodud tekstilisas 3 ja labori tulemused on toodud tekstilisades 5 ja 6. Tabel 6.1. Uuringuruumi ja varuplokkide kvaliteedinäitajad Uuringuruum Plokk 1 aT Plokk 2 aT Maavara täiteliiv täiteliiv täiteliiv Proovide arv 101 70 10 (terastikuline koostis) Proovide pikkus, m 158,1 110,0 4,4 0,0 - 0,0 0,0 - 0,0 Kruusa sisaldus 0,0 - 4,0 (kaalutud (kaalutud (kaalutud (fraktsioon >31,5 mm), % keskmine 0,2) keskmine 0,0) keskmine 0,0) Liiva sisaldus 3,3 - 97,7 (89,8) 85,9 - 97,7 (93,7) 3,3 - 86,2 (36,1) (0,063 - 31,5 mm), % Savi- ja tolmuosakeste 2,3 - 96,7 (10,2) 2,3 - 14,1 (6,3) 13,8 - 96,7 (63,9) sisaldus (<0,063 mm), % Huumus negatiivne - - (võrdlus etaloniga) (etalonist heledam) Liiva filtratsioon 0,2 - 0,3 (4 proovi) 0,3 (3 proovi) - (0 - 4 mm), m/ööp Voolavuspiir wL, % 29,68 - 30,89 29,68 - 30,89 - Plastsuspiir wP, % / Plastsus puudub Plastsus puudub - Plastsusarv IP, % Terastikulise koostise tulemustel moodustatud plokis 1 kruusa sisaldus puudub (fraktsioon >31,5 mm), liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm) on 85,9 - 97,7% (93,7%) ja savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm) on 2,3 - 14,1% (6,3%). Ploki 1 materjali liiva (0 - 4 mm) filtratsioon on kõigis plokki jäävates proovides 0,3 m/ööp. Voolavuspiiriks on 29,68 - 30,89% ja plastsus katsetatud proovidel puudub. Terastikulise koostise tulemustel moodustatud plokis 2 kruusa sisaldus puudub (fraktsioon >31,5 mm), liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm) on 3,3 - 86,2% (36,1%) ja savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm) on 13,8 - 96,7% (63,9%). Jädivere uuringuruumis moodustatud ploki 1 aT (veealune) liiv vastab täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 6,3% ja osakesed läbimõõduga üle 31,5 mm puuduvad. Moodustatud ploki 2 aT (veealune) liiv vastab täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 63,9% ja osakesed läbimõõduga üle 31,5 mm puuduvad. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024) 23 Tehtud laboratoorsed analüüsid iseloomustavad loodusliku materjali kvaliteeti, mitte tulevaste toodete kvaliteeti. Tulevast toodet/tooteid on võimalik materjali rikastamisega parendada ja seega kvaliteeti muuta. Kõrgema kvaliteedi saavutamisel saab tulevasi tooteid vastavalt kvaliteedile kasutada nt tee-ehitusmaterjalina, muldkeha dreenkihis, asfaltsegudes või kehvema kvaliteedi puhul nt teepeenras. Samuti on võimalus kasutada materjali soovi korral betoonsegudes. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024) 24 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Mäetehnilised tingimused Jädivere uuringuruumis lasuva liiva kaevandamiseks on keskmised. Väljavedu alalt saab toimuda uuringuala põhjaküljes asuva Märjamaa vallale kuuluva Seljakalda tee (8840005) kaudu, mis rekonstrueeritakse kaevandamisloa omaniku poolt (Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu luba). Maavara lasundi katendi puhul on tegemist kasvukihi, mulla ja orgaanikarikka liivaga. Katendi paksus on vahemikus 0,2 - 0,8 m. Kasulik kiht koosneb ülipeeneteralisest kuni peeneteraliselt beeži ja halli värvusega liivast. Kasuliku kihi kogupaksus on vahemikus 0,7 - 3,2 m. Kasulikus liivakihis on orgaanikarikkaid vahekihte ja saviläätsi. Kogu kasulik kiht on veealune. Kasuliku kihi lamam jääb abs kõrgusele 18,0 m. Kasuliku kihi lamamiks on turvas ja savi. Karjääri avamisel tuleb esmalt langetada mäeeraldisel kasvav mets, juurida kännud, seejärel koorida katend, mida saab vallitada mäeeraldise teenindusmaale kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Katendit saab kasutada karjääri hilisemal bioloogilisel korrasta- misel. Karjääri teenindamiseks ei ole vaja rajada mäetööde teostamiseks lisa teenindus- teed, sest läbi uuringuala lähevad metsateed. Metsateed on vaja ehitada laiemaks ja kandevõimet suurendada, et kannaksid rasketehnikat. Kasuliku kihi paksust arvestades saab maavara kaevandamiseks kasutada ekskavaatorit. Veealuse täiteliiva varu kättesaamiseks tõstetakse materjal veekogu põhjast puistangusse nõrguma. Peale vee väljanõrgumist saab alustada väljatud maavara laadimisega ning transporditakse karjäärist välja. Uuringuruumis moodustatud plokkides oli uuringu andmetel põhjavee tase maapinnast 0,0 - 1,3 m sügavusel (keskmiselt 0,2 m), absoluutkõrgusel 19,8 - 21,7 m (keskmine 21,0 m). Osaliselt on veetasemed mõõdetud suurvee ajal ehk eeldatavasti on keskmine tase mõõdetust madalamal. Ala kattub osaliselt Jädivere1 (TP-675) (vid kood: 5111420010080002), Jädivere2 (TP-675) (vid kood: 5111420010120001) ja Jädivere3 (TP-675) (vid kood: 5111420010130001) maaparandushoiualadega. Eeldatav kaevandamisjärgne veetase kaevandatud alal on absoluutkõrgusel 20,0 m. Kaevandamisejärgselt on võimalik kaevandatud ala korrastada madalaveeliseks tehisveekoguks. Kaevandamisjärgne põhjaveetase tagab kogu alal 2 m sügavuse tehisveekogu tekkimise. Karjääri korrastamisel metsamaaks ei tohi põhjaveetase tõusta kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni korrastatud maapinnast. Tagasitäitmise teel oleks vaja seega materjali ~1400 tuh m3. Kuna katendi kogusest tagasitäitmiseks ei jätkuks, näib soodsam moodustada kaevandatud alale veekogu. Kuid täpsed korrastamise tingimused selgitatakse keskkonnaloa taotlemisel ja korrastamise projektis. Mäetöödel järgitakse kehtestatud norme ja eeskirjasid (sh müratasemete normtasemed, pinnase reostumise vältimine, tolmu vältimine jms). Keskkonnaloa taotluse koostamise etapis käsitletakse kaevandamise tehnoloogiat detailsemalt. Karjääri rajamiseks ja hilisemaks korrastamiseks koostatakse vastav projekt. 7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang Mäetöödel tuleb järgida kehtestatud norme ja eeskirjasid (sh müratasemete norm- tasemed, pinnase reostumise vältimine, tolmu vältimine jms). Kuna kaevandatav kaevis on looduslikult niiske, siis maavara väljamisel tolmu ei teki. Kuiva aja probleem tolmuga OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024) 25 on lahendatav toodangu, karjääriala ja teede niisutamisega. Nii tolmu kui müra osas tuleb lähtuda kehtestatud normidest ja piirangutest. Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinni pidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine piirkonna ökoloogilisi tingimusi. Tulevases karjääris kaevandamisel keskkonnale kahjulikke jäätmeid ei teki – kogu kasulik kiht kaevandatakse ja kaubastatakse. Mäeeraldiselt eemaldatud katend kasutatakse vastavalt vajadusel ala korrastamisel või turustatakse vastavalt seadusele. 7.1.1. Mõju põhja- ja pinnavee keemilisele koostisele Mehhaaniliselt kaevandades piirdub potentsiaalne mõju veekvaliteedile heljumi tekkega ja masinates kasutatud õlide või kütuste sattumisega põhjavette. Heljumi leviku tõkestamiseks on vajalik tagada heljumi settimine mäeeraldisel enne vee valgumist suublasse, kasutades selleks kas karjäärijärve ennast või spetsiaalselt rajatud settebasseini. Selle kontrollimiseks on vajalik seirata karjääri väljavoolus vee kvaliteeti. Heljumi levik põhjaveekihis on äärmiselt lokaalne, kuna madal veevoolukiirus sette- poorides tagab suuremate (aleuriidi ja liiva) osakeste kiire välja settimise. Muidu aeglasemalt välja settivad saviosakesed on aga pinnalaenguga, mille tõttu „kleepuvad“ nad põhjavee läbi pinnase filtreerumisel efektiivselt liivaosakeste külge. Liivasetetes ei leidu kaverne, lõhesid või muid vooluteid, kus vee liikumine saaks olla oluliselt kiirem ja heljumi väljasettimine seega oluliselt aeglasem (nagu seda võib leiduda nt karbonaatsetes kivimites). Selles ei levi heljum poorsetest setetest koosnevates põhja- veekihtides reeglina kaugemale kui loetud meetrid karjääri piirist. Karjääri põhjale kütte- ja määrdeõlide sattumist välditakse, kasutades korras raske- tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Korras mäetööde masinate kasutamine tagab ka normipiiresse jääva heitgaaside heite õhtu. Masinate teenindamine ja tankimine peab toimuma väljaspool karjäärisüvendit selleks spetsiaalselt ette- valmistatud platsil, kus leiduvad absorbendid, mille abil võimalikke lekkeid tõkestada. Mäetööde masinate tehnilise avarii korral, kui pinnasele või karjäärivette satub nafta- ja õliprodukte, on kaevandaja kohustatud viivitamatult keskkonnareostuse likvideerima. Ainult ettevaatusabinõude läbikukkumisel on võimalik naftaproduktide reostuse levik pinnavees ja maapinnalt esimeses põhjaveekihis. Reostus leviks siis vastavalt põhja- ja pinnavee voolusuunale Enge jõe suunas ja seda kaudu allavoolu. Reoainete kontsentratsioon väheneks järjepidavalt reoallikast allavoolu. 60 m paksuse pinnakatte tõttu puudub oht Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi reostamiseks. 7.1.2. Mõju põhja- ja pinnavee režiimile Mõju veerežiimile on hinnatud minimaalseks, sest kaevandamine toimub vee alt, ilma veetaset spetsiaalselt alandamata. Teoreetiliselt on veealuse pinnase väljamine siiski põhjaveetaset langetav tegevus, sest kopaga sette välja tõstmisel tekkivat tühimikku peab täitma külgnevatest setetest sisse voolav vesi, mis omakorda langetab külgnevates setetes veetaset. Taoline veetaseme alandus võib teoreetiliselt levida väljaspoole karjääri ning taolise mõju maksimaalset ulatust nimetatakse karjääri mõjuraadiuseks (r0). Mõjuraadiuse hindamiseks tuleb eelnevalt valida veevõtu kogus ajaühikus. Siinkohal hindame seda valemiga 7.1: OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024) 26 (1 − 𝑛) ∙ 𝑉 𝑄= [7.1], 𝑡 kus n on peenliiva poorsus (konservatiivse eelduse kohaselt 26%; Morris ja Johnson 1967), V on maavaraploki ruumala (990 000 m3, eeldusel, et keskmiselt on 2/3 maavaraplokist veealune,) ja t on maavaraploki ammendamise aeg (~10 aastat). Tulemuseks on veevõtt ~201 m3/ööp. Joonis 7.1. Karjääri veevõtu teoreetiline mõjuraadius vabapinnalise põhjavee tasemetele. Mõju tähistab siin ka piirkonda, kus veetaseme alanemine tajumatult väike. Teades veevõttu, hinnatakse mõjuraadiust stabiilse voolu olukorras (mis tagab suurima mõjuraadiuse) valemi 7.2 abil, s.t lähtuvalt põhjavee toitumisest ehk kui suure ala pealt (millise raadiusega ringilt) tasakaalustab põhjavee toitumine (W) välja võetud vee koguse: 𝑄 𝑟0 = √ [7.2] 𝑊∙𝜋 Vallneri (2002) Eesti hüdrogeoloogilise mudeli alusel on põhjavee toitumine Jädivere piirkonnas ~40 mm/a ehk 0,00011 m/ööp. Seega on mõjuraadius karjääri keskpunktist ~762 m. Tulevase karjääri ebakorrapärasest kujust tingituna leiame mõjuraadiuse ulatuse OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024) 27 karjääri äärest arvutades varem leitud mõjuraadiusest maha karjääri efektiivraadiuse 𝑟𝑝 = √𝑆⁄𝜋 (S on maavara ploki pindala, 52,79 ha ehk 527 900 m2), milleks on ~410 m. Mõju põhjaveetasemele ulatub seega kuni 352 meetrini ploki piiridest (Joonis 7.1). Seega ei jää mõjuraadiusesse ühtki majapidamist. Toodud mõjuraadius on kerge ülehinnang, sest sinna jääva maa-ala pindala on suurem, kui karjääri veevõtu kompenseerimiseks vajalik oleks. Veelgi enam, mõjuraadius koondab endas piirkondi, kus veetaseme alandus on vaid sentimeetrites, ehk tegelikkuses aimamatu, eriti arvestades, et Eesti tingimustes on aastane looduslik vabapinnalise põhjavee taseme kõikumine tüüpiliselt 1 - 2 m. Veetaseme alanduse sügavus varieerub maksimaalsete võimalike eelduse kohaselt ~2 meetrist karjääri keskel kuni 0 meetrini mõjuraadiuse piiril. Tegelikkuses saab veetaseme alandus karjääri keskel olema oluliselt väiksem ja seega on mõju põhjaveetasemetele karjääri territooriumist väljaspool tõenäoliselt tajumatu. Antud lähendus eeldab ühtlasi, isotroopseid filtratsiooniomadusi, topograafiat ning põhjaveetaset, mis ei vasta tegelikkusele ja seega on arvutuste tulemused suure veapiiriga. Konservatiivsetel alustel loodud mudel annab see piiri suurimale võimalikule põhjaveetaseme alandusele. Tegelik mõju on eeldatavasti arvutatust väiksem ja sõltub suuresti sisendparameetrite, eriti sademete ja seega infiltratsiooni hulga, tegelikest väärtustest ja kõikumisest ajas ja ruumis. Kaevandamise mõju pinnaveerežiimile on minimaalne. Kaevandamisel tekkiv reljeefi muutus võib mõnevõrra mõjutada läbi karjääri ala ja selle lähiümbruse voolava vee hulka ning kiirust. Samuti on aurumine karjäärijärve pinnalt suurem kui kuivalt maalt, mille tõttu võib aurumiskadude suurenemisel väheneda veevool Enge jõkke. Siiski on mõju Enge jõe voolukogustele minimaalne, sest uuringuala ja sealt ülesvoolu jääv piirkond moodustab vaid väikese murdosa Enge jõe valgalast. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024) 28 8. VARU ARVUTUS Varu arvutuse aluseks on instrumentaalselt mõõdistatud plaan mõõtkavas 1 : 2000 (Graafiline lisa 2), 2023. ja 2024. a geoloogiliste välitööde tulemused ja laboratoorsete määrangute andmed. Uuringupunktide andmed on välja toodud tekstilisades 2 - 6. Uuringuaukude andmeil jääb moodustatud ploki 1 piires geoloogiline lamam abs kõrgusele 17,83 - 18,99 m. Kaevandamise lihtsustamiseks moodustati lamam abs kõrgusele 18,0 m. Lamami lihtsustamisest tingitult jääb osaliselt (ploki edelaosas) kuni 0,17 m maavarakiht moodustatud plokkidest välja. Osaliselt on maavaravaru koosseisu võetud geoloogilisest lamamist sügavamale jääv kehvema kvaliteediga sete (kirdeosas), kuhu moodustati plokk 2. See tähendab, et ploki 1 lamam on moodustatud kuni maavarakihi geoloogilise lamamini või abs kõrguseni 18,0 m ja plokk 2 on moodustatud kvaliteetsema materjali lamamisse kuni abs kõrguseni 18,0 m. Ploki 2 pindalalised piirid on lihtsustatud ja võrdustatud plokiga 1. Kogu maavaravaru on veealune. Maavaravaru ja katendi mahud ning plokkide pindalad on arvutatud arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Mahtude arvutamiseks on kasutatud sama programmi abil koostatud kolmemõõtmelisi mudeleid: - maapinna mudel – kasutatud on ala 2024. a aprilli topograafilise mõõdistamise andmeid; - kasuliku kihi lasumi ja lamami mudelid – kasutatud on alale jäävate uuringuaukude andmeid ning abs kõrgusele 18,0 m jäävat mudelit. Uuringuruumi ning selles moodustatud plokkide piiripunktide koordinaadid ja pindalad on toodud tekstilisas 7 ning varu arvutuse tulemused tekstilisas 8. Varu arvutuse tulemused on toodud tabelis 8.1. Tabel 8.1. Varu arvutuse tulemused Katendi Katendi Maavaravaru, Kasulik kihi Plokid Pindala, ha maht, m³ paksus, m m³ paksus, m Plokk 1 aT 52,79 173 213 0,3 1 316 588 2,5 Plokk 2 aT 52,79 - - 163 016 0,3 Kokku 1 479 604 2,8 Arvutiprogrammi abil moodustatud uuringuruumi kolmemõõtmeliste mudelite alusel on ploki 1 maavaravaru mahuks 1317 tuh m3 ja paksus plokis 1 on: 1317 tuh m3 ÷ 52,79 ha = 2,5 m. Katendiks on suuresti kasvukiht, muld. Katendi maht on 163 tuh m3. Katendi keskmine paksus on: 163 tuh m3 ÷ 52,79 ha = 0,3 m. Arvutiprogrammi abil moodustatud uuringuruumi kolmemõõtmeliste mudelite alusel on ploki 2 maavaravaru mahuks 163 tuh m3 ja paksus plokis 2 on: OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024) 29 163 tuh m3 ÷ 52,79 ha = 0,3 m. Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati uuringuruumi maavaravaru kahes plokis: veealuses täiteliiva aktiivse tarbevaru plokis 1 ja 2. Uuringu tulemusena soovitatakse võtta arvele maavaravaru järgnevas maavara kategoorias, koguses ja pindalal: - aktiivse tarbevaru plokk 1 (pindala 52,79 ha) täiteliiva (veealune) varu 1317 tuh m3 ja - aktiivse tarbevaru plokk 2 (pindala 52,79 ha) täiteliiva (veealune) varu 163 tuh m3. Maa-ametile tehakse ettepanek Jädivere uuringuruumi piires hinnatud maavaravaru liita uue moodustatud Jädivere liivamaardla koosseisu. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024) 30 9. KOKKUVÕTE Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Sokkel Karjäärid OÜ tellimusel. Jädivere uuringuruum teenindusala pindalaga 155,98 ha asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Jädivere külas riigiomandis oleval katastriüksusel Märjamaa metskond 66 (katastritunnus 88402:002:0490). Geoloogilise uuringu eesmärk oli välja selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus, kasuliku kihi paksus, maavara levik ja kvaliteet ning kaevandamistingimused, mis võimaldaksid hinnata maavara aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda sellele alale keskkonnaluba maavara kaevandamiseks. Uuring tehti mitmes etapis. I etapis puuriti puuraugud üle kogu uuringruumi uuringu- võrgu tihedusega kuni 500 m. Pärast I etapi valitud proovide laboratoorseid analüüse tihendati uuringuvõrku kõige perspektiivsemal alal. II etapis kaevati perspektiivsele alale kaevandid. Tööde käigus rajati uuringuruumi 32 puurauku sügavusega kuni 4,4 m ja 34 kaevandit sügavusega kuni 4,3 m. Võeti kokku 110 proovi, millest 93-st proovist tehti laboratoorsed analüüsid (terastikuline koostis, huumus, filtratsioon, Atterbergi piirid). Uuringuruumi kasuliku kihi moodustavad Antsülusjärve setted, valdavalt ülipeene- teraline kuni peeneteraline, beeži ja halli värvusega liiv. Geoloogilisest situatsioonist tingituna ja kaevandamise lihtsustamiseks võeti arvele ka kohati kvaliteetsema maavara lamamisse jääv savi ja saviliiv koos turba vahekihtidega. Kvaternaarisetete põhjavesi jääb plokkide piires 0,0 - 1,3 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 19,8 - 21,7 m (keskmine 21,0 m). Jädivere uuringuruumis moodustatud ploki 1 aT (veealune) liiv vastab täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 6,3% ja osakesed läbimõõduga üle 31,5 mm puuduvad. Ploki 1 materjali liiva (0…4 mm) filtratsioon on kõigides plokki jäävates proovides 0,3 m/ööp. Voolavuspiiriks on 29,68 - 30,89% ja plastsus katsetatud proovidel puudub. Moodustatud ploki 2 aT (veealune) liiv vastab täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 63,9% ja osakesed läbimõõduga üle 31,5 mm puuduvad. Töö tulemusena arvutati Jädivere uuringuruumis osalisel, 52,79 ha pindalal täiteliiva aktiivset tarbevaru kokku 1480 tuh m3, sh plokis 1 veealust varu 1317 tuh m3 ja plokis 2 veealust varu 163 tuh m3. Aktiivse tarbevaru kasuliku kihi keskmine paksus on 2,8 m. Maa-ametile tehakse ettepanek moodustada Jädivere liivamaardla, milles võtta varu arvele järgmiselt (seisuga 01.04.2024): - aktiivse tarbevaru plokk 1 (pindala 52,79 ha) täiteliiva (veealune) varu 1317 tuh m3 ja - aktiivse tarbevaru plokk 2 (pindala 52,79 ha) täiteliiva (veealune) varu 163 tuh m3. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024) 31 10. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu luba nr L.MU/519381 2. Keskkonnaministri 07. aprilli 2017. a määrus nr 12. Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. 3. Keskkonnaministri 17. detsember 2018. a määrus nr 52. Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks. 4. Maa-ameti geoportaal [WWW] http://geoportaal.maaamet.ee/ (08.03.2024 - 06.06.2024) 5. Morris, D.A., Johnson, A.I. 1967. Summary of hydrologic and physical properties of rock and soil materials as analyzed by the Hydrologic Laboratory of the U.S. Geological Survey, U.S. Geological Survey Water-Supply Paper 1839-D, 42p. 6. Tuuling, T., Krjukova, E. 2022. Rapla maakonna Pallika uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.06.2022). EGF 9606. 7. Vallner, L. 2002. Eesti hüdrogeoloogiline mudel. EGF 7477.  TAURI PÕLDEMA Harju maakond Tallinn Kesklinna linnaosa Tartu mnt 84a 10112 Teie: 17.09.2024 nr [email protected] Meie: 23.09.2024 nr 6.2-2/37305 Jädivere uuringuruumi aktiivse tarbevaru arvele võtmise kooskõlastus Olete esitanud Põllumajandus- ja Toiduametile kooskõlastuse taotluse Jädivere uuringuruumi aktiivse tarbevaru (täiteliiv) arvele võtmiseks. Jädivere uuringuruumi ala asub Märjamaa vallas Jädivere külas katastriüksusel Märjamaa metskond 66 (katastritunnus 88402:002:0490). Jädivere liivakarjääri ala kattub osaliselt maaparandussüsteemidega Jädivere1 (TP-675) (maaparandussüsteemi kood 5111420010080, ehitise kood 002), Jädivere2 (TP-675) (maaparandussüsteemi kood 5111420010120, ehitise kood 001) ja Jädivere3 (TP-675) (maaparandussüsteemi kood 5111420010130, ehitise kood 001), mis on rajatud liigniiske metsamaa kuivendamiseks. Jädivere liivakarjäärist itta jääb Jädivere3 (TP-675) maaparandussüsteemi eesvool. Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastab Jädivere uuringuruumi aktiivse tarbevaru arvele võtmise ja maavara kaevandamise maaparandussüsteemiga kattuval alal tingimusel, et tagatud on liivakarjääri ümbritsevate maaparandussüsteemide ja eesvoolu edasine toimimine tulenevalt maaparandusseaduse § 47 ja § 48. (allkirjastatud digitaalselt) PEEP LOHU Peaspetsialist-koordinaator Jüri Panga Põllumajandus- ja Toiduamet Põhja regioon Tallinna mnt 14, Rapla 79513 5303 1620 [email protected] Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 | 6 712 602 | [email protected] | www.pta.agri.ee  Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2026-086 Mai 2026 Tellija: Sokkel Karjäärid OÜ RAPLAMAA, MÄRJAMAA VALD, JÄDIVERE KÜLA JÄDIVERE LIIVAMAARDLA JÄDIVERE II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger Objekti asukoht: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla X= 6507250, Y= 526100 Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-086 ad ÜLDINFO TÖÖ NIMETUS: Jädivere II liivakarjääri maavara kae kaevandamisloa taotlus OBJEKTI ASUKOHT: Rapla maakond, Märjamaa linn, Jädivere küla, Märjamaa metskond 66 (50201:001:1131) TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus TÖÖ TELLIJA: Sokkel Karjäärid OÜ Registrikood 16392048 Kontaktisik: Kaidi Kalf Tel 5646 5311 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Koostajad: Peeter Lillak – geoloog Tel 5668 4203 [email protected] Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863) Tel 5822 9648 [email protected] Konsultant: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla Koostaja: Kobras OÜ 2 / 20 Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-086 ad Kobras OÜ litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola. 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:  Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001;  Muinsuskaitse E 377/2008. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22 ja Peeter Lillak – nr 2551/25). 9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147 – Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;  Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;  Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;  Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;  Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro. Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla Koostaja: Kobras OÜ 3 / 20 Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-086 ad SISUKORD 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......................................................................... 5 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS ..............................................................................................................6 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 6 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 7 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 7 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................................................... 8 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................................... 8 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS........................................................................................................................................................... 8 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA .....................................................................................................................................................................9 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS .................................................................................................... 9 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD ................................................................................................................................................................ 9 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS ................................................................................................................ 10 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA.........................................................................................................11 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE ........................................................................................ 12 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 13 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE ..............................19 10. KOKKUVÕTE .................................................................................................................................................................. 20 GRAAFILISED LISAD: LISAD: 1. Mäeeraldise plaan, M 1:2000. 2. Geoloogilised läbilõiked, Mhor 1:2000, Mvert 1:100. 3. Korrastatud maa plaan, M 1:2000. ELEKTROONILISED LISAD: 1. Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024) 2. Maa-ameti peadirektori 19.07.2024. a korraldus nr 1-17/24/1506. 3. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi samakõrgusjooned ruumiobjektina (mäeeraldise lamam on tasapinnaline ning samakõrgusjooned puuduvad). 4. Põllumajandus- ja Toiduameti 23.09.2024 kiri nr 6.2-2/37305. Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla Koostaja: Kobras OÜ 4 / 20 Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-086 ad 1. MÄEERALDISE MUUTMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD Sokkel Karjäärid OÜ (registrikood 16392048) taotleb maavara kaevandamise luba Raplamaal Märjamaa vallas Jädivere külas Jädivere liivamaardlas (registrikaardi nr 1029) Jädivere II liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 3 ja 4 kaevandamiseks (graafiline lisa 1. Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise plaan). Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Maa-ameti 19.07.2024 korraldusega nr 1-17/24/1506 aruandes „Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2024)“ (EGF aruande nr 9888) esitatud ettepaneku alusel. Taotleja hakkab Jädivere II liivakarjääri materjali kasutama piirkonna teede- ja tsiviilehituse varustamiseks. Rapla maakonda on planeeritud mitmeid suurobjekte ning nõudlus ehitusmaavarade järgi on endiselt kõrge. Kuna taotletav karjäär asub Pärnu maakonna piiril, on võimalik kasutada materjali ka selle maakonna ehitustegevuseks. Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Jädivere II liivakarjääri kaevandamisloa taotlemine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga, tagades maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega. 2. MÄEERALDISE MAA- MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS Jädivere II liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub Raplamaal Märjamaa vallas Jädivere külas Märjamaa metskond 66 (katastriüksuse tunnus 50201:001:1131, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala on 2427447 m2) katastriüksusel. Kinnistu omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Kliimaministeerum ning volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus. Jädivere II liivakarjäär asub Rapla linnast ca 35 km kaugusel edela ja Märjamaa alaevikust ca 20 km kaugusel lõuna suunas. Taotletav karjäär jääb Tallinn-Pärnu-Ikla riigi põhimaanteest nr 4 ca 500 m kaugusele ida suunda. Jädivere II liivakarjääri keskosa geograafilised koordinaadid on 58°42’15’’ p.l. ja 24°27’11’’ i.p. ning liivakarjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6312 (graafiline lisa 1. Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise plaan). Jädivere II liivakarjäär piirneb loode suunast Uustalu (katastriüksuse tunnus 88402:002:0204, sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala 31924 m2) katastriüksusega. Jädivere II liivakarjäär ümbritseb kolmest küljest (lääne, lõuna ja ida suunast) Jädivere liivakarjääri (katastriüksuse tunnus 50201:001:1130, sihtotstarve on mäetööstusmaa 100%, pindala 249730 m2) katastriüksust. Nimetatud katastriüksusel asub Jädivere liivakarjääri (maavara kaevandamise luba nr KL-522893, loa omanik Sokkel Karjäärid OÜ, kehtib kuni 30.10.2040) mäeeraldis ja selle teenindusmaa. Jädivere liivakarjäär hõlmab Jädivere liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki 1 ja 2. Taotletavast mäeeraldisest lääne, lõuna ja ida suunas jätkub Märjamaa metskond 66 katastriüksus. Jädivere II liivakarjäär kattub täielikult Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumiga (uuringuluba nr YGUL/522251, kehtib kuni 14.08.2027), uuringuloa omaja on Eesti Geoloogiateenistus. Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla Koostaja: Kobras OÜ 5 / 20 Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-086 ad Jädivere II liivakarjäär asub tervenisti maaparandussüsteemide alal: Jädivere1 (TP-675) (MS kood/ehitise kood 5111420010080/002), Jädivere2 (TP-675) (MS kood/ehitise kood 5111420010120/001) ja Jädivere3 (TP-675) (MS kood/ehitise kood 5111420010130/001). Jädivere II liivakarjäär piirneb lääne suunast Jädivere2 (TP-675) kuni 10 km2 valgalaga avatud eesvoolu kaitsevööndiga ja veekogu kalda kaitsevööndiga (väline tunnus 51114200101200011M) Jädivere II liivakarjäärist ca 45 m kaugusel ida suunas paikneb Jädivere3 (TP-675) kuni 10 km2 valgalaga avatud eesvoolu kaitsevöönd ja veekogu kalda kaitsevöönd (väline tunnus 51114200101300011M). Põllumajandus- ja Toiduamet on kooskõlastanud kaevandamise Jädivere II liivakarjääri alal (elektrooniline lisa 4). Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu1 põhjal asub lähim eluhoone Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirist ca 425 m kaugusel Pihlaka (katastriüksuse tunnus 88402:002:0810, sihtotstarve on elamumaa 100%) katastriüksusel. Maastikuliselt paikneb Jädivere II liivakarjäär Lääne-Eesti rannikumadaliku idaservas vana mattunud oru kohal, Antsülusjärve setete avamusalal.2 Maapinna absoluutkõrgus jääb Jädivere II liivakarjääri alal vahemikku ca 20,1 – 21,6 m, maapind on tasane. 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS Jädivere liivamaardlas on geoloogilisi uuringuid tehtud ühel korral: 2023. aasta detsembrist kuni 2024. aasta märtsini tegi OÜ Inseneribüroo Steiger Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu, mille käigus rajati alale 32 puurauku ja 34 kaevandit. Uuringuruumist võeti 110 pinnaseproovi terastikulise koostise määramiseks, neli proovi filtratsiooni määramiseks, üks proov huumuse sisalduse määramiseks ning neli proovi, millest määrati voolavusarv, voolavus- ja plastsuspiirid. Uuringupunktide sügavus oli kuni 4,4 meetrit. Uuringuruumi materjal vastas täiteliiva kvaliteedinõuetele. Uuringu tulemusena moodustati Jädivere liivamaardla ning võeti arvele täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 1 ja 2. Maa- Maa-ameti peadirektori peadirektori 19.07.2024 korraldus nr 1-17/24 17/24/1506 /1506. 506. Rapla maakonna maakonna Jädivere liivamaardla registrisse kandmine: 1. Otsustan kanda OÜ Inseneribüroo Steiger koostatud aruande alusel seisuga 01.01.2024 maavarade registrisse Jädivere uuringuruumi piires arvutatud varu järgmiselt: 1.1 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 52,79 ha – 1317 tuh m3 (aruandes 1. plokk, allpool põhjavee taset); 1.2 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 52,79 ha – 163 tuh m3 (aruandes 2. plokk, allpool põhjavee taset, 1. ploki lamamis). Varu arvele võtmise järgselt taotles Sokkel Karjäärid OÜ maavara kaevandamise luba Jädivere liivakarjääris varu arvutuse ala keskmisele osale ning pärast loa saamist moodustati registripidaja poolt väljaspoole mäeeraldist jäänud varu alale täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 3 ja 4. 1 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/6f2cffe2-65d9-4f9b-b667-ba7716e6f966 (viimati vaadatud 10.02.2026). 2 Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (EGF aruande nr 9888). Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla Koostaja: Kobras OÜ 6 / 20 Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-086 ad 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS Jädivere II liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud 2024. aasta geoloogilise uuringu andmete põhjal. Jädivere II liivakarjääri kattekihi moodustab 0,2 – 0,5 m paksune mulla- (Q2_s) või orgaanilise liiva kiht (Q2_s), mille keskmine paksus on 0,4 m. Kasuliku kihi moodustab ülipeene- kuni peeneteraline beeži ja halli värvusega järveline liiv (Q2_An). Kasulikus kihis leidub orgaanikarikkaid vahekihte ja saviläätsi. Kasuliku kihi paksus on uuringu andmetel taotletava Jädivere II liivakarjääri alal 1,8 – 3,2 m (uuringuaukude keskmine 2,4 m). Kasuliku kihi lamamiks on roosaka värvusega järveline saviliiv (Q2_An) või turvas (Q2_b). Turvas esineb roosaka saviliiva sees kihtidena või lasub liiva- ja savikihi vahel. Nende kihtide all lamab jääjärveline savi (Q1jrVr_lg). Savi ei läbitud ja see jätkub sügavuse suunas. Kohati arvestati nimetatud kihid ka täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 2 koosseisu (kasuliku kihi hulka), et lihtsustada ploki põhja ja hilisemat kaevandamist. Kasuliku kihi lamami kihid avati kuni 0,8 m paksuselt. 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS Maardla hüdrogeoloogiline kirjeldus on antud 2024. aasta geoloogilise uuringu andmete põhjal. Jädivere uuringuruumis avati 2023. aasta detsembris ja 2024. aasta veebruaris-märtsis põhjavesi kõigis uuringupunktides. Põhjavee tase uuringupunktides oli maapinnast 0,0 – 1,4 m sügavusel, absoluutkõrgusel 19,0 – 21,7 m. Maardla hüdrogeoloogilises läbilõikes moodustab maapinnalt esimese, surveta ja sademetoitelise veekihi Kvaternaari veekompleks, mis levib Antsülusjärve liivas. Liiva lamamis moodustavad veepideme vähese veejuhtivusega turba- ja savisetted. Jädivere maardla paikneb mattunud orus, mida täidavad valdavalt moreenid ning mille pinnakatte paksus on enamasti 50 – 60 m. Orgu täitvates setetes võivad esineda lokaalsed sügavamal lasuvad veekihid, kuid otsesed tõendid nende kohta puuduvad. Kvaternaarisetete all levib maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht Siluri ladestu Raikküla lademe lubjakivides ja savikates dolokivides, mis kuulub Siluri–Ordoviitsiumi veekompleksi ning on paksu pinnakatte tõttu suhteliselt hästi kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse eest. Kvaternaari liiva leviala piiril, karjäärist lõuna suunas asuvad Jädivere küla majapidamised võivad salvkaevude kaudu ammutada vett samast Kvaternaarisetete veekihist, mis levib mäeeraldise alal, kuid samuti ka eelmisega hüdrauliliselt mitteseotud veekihtidest teistsugustes setetes. Salvkaevude veetasemele mõju puudub, kuna karjäärist vett välja ei juhita. Piirkonna puurkaevud ammutavad vett peamiselt sügavamal paiknevast Siluri– Ordoviitsiumi veekompleksist. Uuringuaegne keskmine veetaseme absoluutkõrgus oli 21,0 m. Keskmise veetaseme kõrgus on aritmeetiline näitaja ega võimalda teha otseseid järeldusi karjääri ammendamisel tekkiva veekogu taseme kohta. Kuna geoloogiline uuring ja topograafiline mõõdistamine toimusid kõrgvee ajal, võib tegelik keskmine veetase olla uuringuaegsest ligikaudu 1 – 2 m madalam, sõltudes sademete jaotusest aasta jooksul ning lumikatte paksusest ja sulamisperioodi kestusest. Seetõttu hinnati geoloogilise uuringu aruandes põhjavee pikaajaliseks keskmiseks tasemeks absoluutkõrgus 20,0 m, millest on lähtutud ka käesolevas kaevandamisloa taotluses. Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla Koostaja: Kobras OÜ 7 / 20 Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-086 ad 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS 2024. aasta geoloogilise uuringuga moodustati Jädivere uuringuruumi varu arvutuse alale täiteliiva varuplokk 1 ja 2. Kuna kaevandamisluba taotleti geoloogilise uuringu järgselt 2024. aastal Jädivere liivakarjääris üksnes varu arvutuse ala keskmisele osale, moodustati registripidaja poolt väljaspoole mäeeraldist jäänud varu alale täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 3 ja 4. Seega on samade kvaliteedinäitajatega plokk 1 ja 3 aT ning plokk 2 ja 4 aT. Kasuliku kihi moodustab Jädivere II liivakarjääris täiteliiva kvaliteedinõuetele vastav materjal. Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu arvutamisel on kasutatud 2024. aasta geoloogilise uuringu käigus kogutud 80 proovi andmeid, mida on võrreldud keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuetega. 70 proovi andmeid kasutati ploki 1 hindamiseks ning 10 proovi andmeid kasutati ploki 2 hindamiseks. Terastikulise koostise analüüsi põhjal plokis 3 kruusa fraktsioon (>31,5 mm) puudub. Liiva sisaldus (osakesed 0,063 – 31,5 mm) jääb vahemikku 85,9 – 97,7% (keskmiselt 93,7%) ning savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm) vahemikku 2,3 – 14,1% (keskmiselt 6,3%). Ploki 3 materjali liiva (0 – 4 mm) filtratsioon nelja proovi alusel on vahemikus 0,2 – 0,3 m/ööp. Voolavuspiir on 29,7 – 30,9% ning plastsust katsetatud proovidel ei esinenud. Plokis 4 puudub samuti kruusa fraktsioon (>31,5 mm). Liiva sisaldus (osakesed 0,063–31,5 mm) on vahemikus 3,3 – 86,2% (keskmiselt 36,1%) ja savi- ning tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm) on vahemikus 13,8 – 96,7% (keskmiselt 63,9%). Tabelis 1 on esitatud Jädivere II liivakarjääri täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 3 ja 4 laborianalüüside põhinäitajad. Tabel 1. Jädivere II liivakarjääri varuplokkide põhinäitajad Näitaja Jädivere II liivakarjäär Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine Looduslik materjal ploki 3 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 0,0 0,0 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 100,0 100,0 100,0 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 2,3 14,1 6,3 Looduslik materjal ploki 4 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 0,0 0,0 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 100,0 100,0 100,0 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 13,8 96,7 63,9 Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla Koostaja: Kobras OÜ 8 / 20 Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-086 ad 4.2. 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS Jädivere liivamaardla varu on arvutatud kahe plokina täiteliiva aktiivse tarbevaru kategoorias: plokk 1 allpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 52,79 ha, varu 1317 tuh m3) ja plokk 2 allpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 52,79 ha, varu 163 tuh m3) OÜ Inseneribüroo Steiger töös „Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024)“ (EGF aruande nr 9888). Varu arvutuse aluseks on 2024. aastal mõõdistatud topograafiline alusplaan mõõtkavas 1:2000, geoloogilised läbilõiked, uuringupunktide andmed ning kasuliku kihi laborianalüüside tulemused. Geoloogilise uuringu aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud joonestusprogrammi Bentley PowerCivil V8i. Pärast varu arvele võtmist taotles Sokkel Karjäärid OÜ maavara kaevandamise luba arvele võetud ploki 1 ja 2 osaliseks kaevandamiseks Jädivere liivakarjääri mäeeraldisel (pindala 24,73 ha). Loa andmise järgselt moodustas registripidaja mäeeraldisest välja jäänud alale varuploki 3 (pindala 28,06 ha, varu 692 tuh m3) ja 4 (pindala 28,06 ha, varu 70 tuh m3). Ploki 3 ja 4 moodustamise järgselt on korrigeeritud Uustalu ning Märjamaa metskond 66 katastriüksuse omavahelist piiri, mille tulemusena jäävad varuplokid 0,16 ha ulatuses eraomanduses olevale Uustalu katastriüksusele. Sellele alale kaevandamisluba ei taotleta ning Jädivere II liivakarjäär hõlmab varuplokki 3 ja 4 osaliselt (vt peatükk 5.1). 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise piir kattub pindalaliselt Jädivere liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 3 ja 4 piiriga, v.a taotletava mäeeraldise lääneosas (piiripunktide 18 – 21 vahel), kus katastripiiride korrigeerimise tõttu paiknevad varuplokid 0,16 ha ulatuses eraomandisse kuuluval Uustalu katastriüksusel. Sellele alale kaevandamisluba ei taotleta. Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa ühtib täielikult mäeeraldise piiriga. Karjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 27,91 ha. Geoloogilise uuringuga arvele võetud varuploki 1 ja 2 pindala oli 52,79 ha. Jädivere liivakarjääri mäeeraldise moodustamise järgselt jäi ploki 1 ja 2 pindalaks 24,73 ha ning väljaspoole mäeeraldist moodustati plokk 3 ja 4 pindalaga 28,06 ha. Katastripiiride korrigeerimise tõttu jääb plokk 3 ja 4 taotletava Jädivere II liivakarjääri alalt välja 0,16 ha ulatuses ning taotletava mäeeraldise pindala on 27,91 ha. Uuringuga arvele võetud varuplokkide jupitamise ning katastripiiride korrigeerimise tulemusena on vastavalt pindalade ümardamise reeglitele Jädivere liivamaardla varuplokkide ümaradatud kogupindala käesoleva taotluse esitamise järgselt 0,01 ha võrra suurem, kui uuringuaruandes esitatud (52,79 ha vs 24,73 ha + 27,91 ha + 0,16 ha = 52,80 ha). Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuur ning piiripunktide koordinaadid on toodud mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026 abil. 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib valdavalt ülipeene- kuni Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla Koostaja: Kobras OÜ 9 / 20 Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-086 ad peeneteraline liiv ning selle lamamis turvas, saviliiv ja savi. Sellest tulenevalt on karjääri ohutuks püsinõlvuseks valitud ülalpool põhjavee taset 1:2 (kallakus ~27°) ja allpool põhjavee taset 1:5 (kallakus ~11°) Nõlvatervikut ei moodustu Jädivere liivakarjääriga vahetult piirnevatele külgedele. Ilma nõlvatervikuta kaevandamine mäeeraldiste piiril tagab maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega ning võimaldab kogu ala ühtselt korrastada. Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva mudeli loomisel kasutati varuploki lamami mudelit ja viimase markšeiderimõõdistuse käigus loodud maapinnamudelit. Tabelis 2 on esitatud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga. Tabel 2. Jädivere II liivakarjääri kaevandatav varu Plokk Varu, Mäeeraldises Mäeeraldisest välja Nõlvatervikusse jääv Kaevandatav varu, tuh m3 varu, tuh m3 jääv varu, varu, tuh m3 tuh m3 Plokk 3 TL aT 692 4 29 659 Plokk 4 TL aT 70 1 7 62 KOKKU 762 5 36 721 721 Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 52 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse § 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali vajadusest. 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS Karjääris mäetöödega alustamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine ning materjali laadimine toimub ekskavaatoritega. Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga (kallurpoolhaagised). Enne kaevandamise alustamist tuleb eemaldada mäeeraldisel kasvavad puud ja juurida kännud ning seejärel koorida kasvukihist (mullast ja orgaanilise ainega liivast) koosnev katend kogumahus 76 tuh m3. Katendi keskmine paksus on 0,4 m. Katend kooritakse järk-järgult vastavalt mäetööde edenemisele ning vallitatakse mäeeraldise teenindusmaa servadesse. Kasvukiht ladustatakse eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Mäeeraldiselt eemaldatud katendit on kavandatud kasutada täies mahus alade täitmiseks ja bioloogiliseks korrastamiseks algse maapinna kõrguseni (ca 21,0 m absoluutkõrgusele). Täidetud ala korrastatakse metsamaaks ning mäeeraldise nõlvad jäetakse looduslikule taastumisele. Täidetud alade nõlvade stabiilseks Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla Koostaja: Kobras OÜ 10 / 20 Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-086 ad püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt arvestatud 1:2 ülalpool veetaset ja 1:5 allpool veetaset (graafiline lisa 3). Jädivere II liivakarjääri mäetehnilised tingimused on rahuldavad. Kattekiht on valdavalt õhuke ja maavarale on hea juurdepääs. Mäetöid raskendab mõnevõrra varu osaline paiknemine allpool põhjavee taset. Maavarakihi paksus on geoloogilise uuringu andmetel kuni 3,2 m ja seda saab kaevandada ekskavaatoriga ühes astmes ilma mäeeraldise alalt vett välja juhtimata. Varu ammendumise järgselt moodustub mäeeraldise alale veekogu, mille sügavus valdavas osas on vähemalt 2 m, seega täiendavat süvendamistööd ei ole vaja teha. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel. Tehniline korrastamine on otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega. Korrastamisprojekt koostatakse korrastamistingimuste alusel, samuti esimesel võimalusel. Kuni korrastamisprojekti kinnitamiseni juhindutakse keskkonnaloa taotluses esitatust ning loaga kinnitatud korrastamise suundadest. Materjali väljavedu taotletavast karjäärist hakkab toimuma läbi Jädivere liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaale rajatava tee, mis ühendab mõlemat karjääri munitsipaalomandis oleva avalikult kasutatava Seljakalda teega nr 8840005. Seljakalda tee tuleb vastavalt Märjamaa Vallavolikogu poolt Jädivere liivakarjääri menetluse käigus tehtud otsusele kaevandja poolt rekonstrueerida. Seljakalda tee ühendab mõlemat karjääri ca 1,4 km kaugusel lääne suunas asuva Tallinn-Pärnu-Ikla riigi põhimaanteega nr 4. 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Jädivere II liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend kasutatakse maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile. Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Kasvukiht ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Katend kasutatakse ära karjääriala korrastamisel, mistõttu on tegemist taaskasutatava materjaliga. Jädivere II liivakarjääri kaevandamise käigus tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses teede- ja tsiviilehitusel, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki. Jäätmeseaduse mõistes Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik. Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla Koostaja: Kobras OÜ 11 / 20 Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-086 ad 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12.3 Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel juhindudes keskkonnaloa taotluses esitatust ja keskkonnaloal kinnitatust. Lõplik karjääriala korrastamine toimub kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis korrastatava maa sihtotstarvet, uute pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja käitlust ning veerežiimi kujundamist. Jädivere II liivakarjääris kaevandatakse allpool põhjavee taset kinnitatud täiteliiva varu. Pärast varu ammendamist korrastatakse karjääriala metsamaaks ja veekoguks. Mäeeraldise alale kujuneva veekogu pindala on ca 25,09 ha ning selle keskmine sügavus on hinnanguliselt ca 2 m. Karjääri maa-ala korrastamise käigus tuleb karjääri nõlvad ja põhi tasandada. Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab olema laugem kui kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Ülalpool põhjavee taset asuval materjalil on see väiksem kui ~27° (nõlvus 1:2) ning allpool põhjavee taset asuval materjalil on see väiksem kui ~11° (nõlvus 1:5). Otstarbekas on nõlvad jätta sobiva püsikaldenurgaga juba kaevandamise käigus. Taotletava liivakarjääri tegevuse ajal ladestatakse katend mäeeraldise lääne- ja kaguserva ning karjääri keskosasse. Mäeeraldiselt kooritud katendit plaanitakse kasutada kogu ulatuses nende alade täitmiseks algsele maapinna kõrgusele. Täitmiseks kasutatakse 76 tuh m3 kooritud katendit. Täidetud ala ning mäeeraldise nõlvad kokku ca 2,90 ha pindalal korrastatakse metsamaaks. Sellest ca 2,60 ha (täidetud ja tasandatud ala) nähakse ette taasmetsastamine istikutega ning mäeeraldise nõlvad jäetakse looduslikult taastuma. Täpsemad tingimused kaevandatud maa efektiivsemaks korrastamiseks pannakse paika korrastamisprojektis. Täidetud alal metsamaa pind peab jääma tasane, vältida tuleb sulglohkude teket. Taotleja soovib endale jätta ka korrastamise variandi karjääriala täita ehitusobjektide väljakaevega, kui selleks tekib võimalus ja on keskkonnaalased eeldused. Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning puude istutamine. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi korrastamistööna ei arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud karjääriala bioloogiline korrastamine tehakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse karjääri nõlvadele enne kaevandamise alustamist kooritud kasvukiht. Kaevandatud ala võimalikult looduslähedasse seisundisse viimiseks haljastatakse bioloogilise korrastamise käigus karjääriala sobivate istikutega (täidetud alad). Hinnangulised kulud Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ca 2500 eurot hektari kohta ehk kokku ca 69 750 eurot. Jädivere II liivakarjääri 3 Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12. Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla Koostaja: Kobras OÜ 12 / 20 Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-086 ad korrastamisjärgne olukord on esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Jädivere II liivakarjääri korrastatud maa plaan). 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS Liiva kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks õhusaaste (peenosakeste teke), müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine. Õhusaaste Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud piirnorme. Jädivere II liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub masinatega, mille müratase ja heitmed on normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega. Kuival ajal liiva kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste (tolmu) teke. Kaevandamismasinate poolt tekitatav peenosakeste hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võivad peenosakesed levida toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad peenosakesi nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkivad peenosakesed võivad lagedal maastikul levida keskmise tuulega ca 200 m kaugusele. Peenosakeste tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud maavara puistanguid, millega viiakse peenosakeste teke praktiliselt nullini. Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.4 Tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel saab lähtuda USA Keskkonnaagentuuri (EPA) ning Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) metoodikast, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (kaevandamine/laadimine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga: E = k(0,0016) x (U/2,2)1,3 / (M/2)1,4, kus E – osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t); k – osakeste suuruse kordaja, 0,74 (ühikuta); 4 Tegevuse künnivõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67. Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla Koostaja: Kobras OÜ 13 / 20 Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-086 ad U – keskmine tuulekiirus (m/s); M – materjali niiskusesisaldus (%). Riigi Ilmateenistuse andmetel on Eesti aastane keskmine tuulekiirus 3,5 m/s. Märjaks kvalifitseerub materjal, mille niiskusesisaldus on üle 2%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava materjali käsitlemine märjana. Käesolevas arvutuses on Jädivere II liivakarjääri puhul kasutatud niiskusesisaldust 5%, mis vastab EEA metoodikas toodud liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmisele niiskusesisaldusele. Valemi kohaselt on taotletava karjääri puhul ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste eriheide järgmine: E = 0,47(0,0016) x (3,5/2,2)1,3 / (5/2)1,4 = 0,0007 kg/t Jädivere II liivakarjääri keskmise aastamäära (52 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,066 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Karjääris ei ole plaanis kasutada teisaldatavat sõelumissõlme. Kui see peaks erandkorras siiski vajalikuks osutuma, siis EEA juhendmaterjali kohaselt on materjali sõelumise eriheide 0,0011 kg/t. Töödeldav kaevis läbib maksimaalselt 1 sõelumistsükli ja 3 laadimistsüklit, seega kaevandamise eriheide koos materjali purustamise ja sõelumisega on maksimaalselt: 0,0011 + (3 x 0,0007) = 0,0032 kg/t. Jädivere II liivakarjääri keskmise aastamäära (52 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) koos materjali sõelumisega on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,300 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 sätestab, et õhusaasteluba on nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem. Liiva-kruusa karjäärides kasutatavad purustus-sõelumissõlmed töötavad valdavalt sisepõlemismootori abil ning nende energiaallikana kasutatakse diiselkütust. Enamlevinud sõelumissõlmede põletusseadme (sisepõlemismootori) nimisoojusvõimsus jääb sõltuvalt mudelist vahemikku on 0,25 – 0,6 MW. Jädivere II liivakarjääris materjali töötlemist ei planeerita, kuid vajadusel võib väike osa (ca 10%) kaevandamise keskmisest aastamäärast vajada sõelumist. Ca 6 tuh m3 sõelumisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on materjali kaal ca 10 800 tonni. Tööpäeva jooksul töötleb sõelumissõlm sõltuvalt mudelist ca 1300 – 1500 t materjali ning ca 6 tuh m3 töötlemine võtab seega aega ca 6 – 8 tööpäeva. Sõelumissõlme võidakse Jädivere II liivakarjääris kasutada erandjuhtudel lühiajaliselt ja vastavalt vajadusele ning tegevuse käigus ei ületata keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künnisvõimsust. Müra Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla Koostaja: Kobras OÜ 14 / 20 Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-086 ad teepoolsel küljel 60 dB).5 Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu põhjal asub lähim II kategooria ala Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirist ca 430 m kaugusel lõuna suunas Pihlaka katastriüksusel (tunnus 88402:002:0810, sihtotstarve on elamumaa 100%, pindala on 9942 m2). Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, sõelumissõlm, kallurautod). Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB, ekskavaatoritel ca 100 – 104 dB, sõelumissõlmel ca 114 dB. Karjääris kaevandamisel kasutatakse ekskavaatorit, erandkorras võidakse lühiajaliselt materjali sõelumiseks kasutada sõelumissõlme. Nimetatud masinate mõõdetud müratasemed on toodud tabelis 3. Tabel 3. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed Müraallikas Helivõimsustase, LpA, dB, mõõdetud müraallika juures Ekskavaator 104 Sõelumissõlm 114 Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 § 2 lg 4 kohaselt on helirõhutase helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mida mõõdetakse detsibellides ja mis iseloomustab mürataset Lp. Lp = 20log10(p/p0), kus Lp – müratase, dB; p – helirõhk, Pa; p0 – kuuldeläve helirõhk (p0 = 20 µPa). Kuna inimese kõrva kuulmistundlikkus on erinevates sagedusvahemikes pisut erinev, siis kasutatakse mürataseme hindamiseks helirõhutaseme A- või C-korrigeeritud helirõhutaset. C-korrektsioon iseloomustab madalsagedusliku müra mõju, mida põhjustavad näiteks elektrituulikud, soojuspumbad ja muud sarnased tehnoseadmed. Karjääris töötavate masinate puhul on asjakohane kasutada A-korrektsiooni, mis rõhutab rohkem kõrgsagedusliku müra osakaalu (joonis 1). 5 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71. Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla Koostaja: Kobras OÜ 15 / 20 Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-086 ad 1 A-korrektsioon. Frequency – sagedus; A-Weighting – A-korrektsioon. Allikas ANSYS Inc., 2023.6 Joonis 1. A-korrektsiooniga mürataset on kõige mõjusam arvutada, teades müraallika helisagedusvahemikke 1/1 oktaavribas. Ekskavaatoril ja sõelumissõlmel kasutatakse käesolevas töös järgmist sagedusvahemikku (tabel 4). Tabel 4. Karjääris töötavate masinate helivõimsustase 1/1 oktaavribas 63 125 250 500 1000 2000 4000 8000 Helitase Helitase KOKKU Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz kokku Lw (A--korrektsioon), LwA (A 105 115 106 99 96 87 80 73 116 104 (ekskavaator) 87 96 101 107 110 107 102 96 121 114 (purusti) Vabavaralise arvutusprogrammiga NoiseTools (www.noisetools.net) saab arvutada müra tugevuse sisestades vastuvõtja kauguse müraallikast, müraallika oktaavriba väärtused, kõrguse ja helineeldetegurid. Programmis tuleb jälgida, et väärtused on korrigeerimata, A-korrektsiooni jaoks on vastuvõtja lahtris lisada vastav linnuke („A-weighted“). Kõige suurem müraallikas on sõelumissõlm. Kui sõelumissõlm asub Pihlaka maaüksusest ca 430 m kaugusel, on lagedal maal otsenähtavuse korral Pihlaka katastriüksuse piiril arvutusliku müra suuruseks ca 48 dB, mis on ca 12 dB väiksem II kategooria alale kehtestatud päevasest normtasemest. Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator kui ka sõelumissõlm, siis nende tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 2. 6 ANSYS Inc., 2023. Saadaval aadressil https://www.ansys.com/blog/what-is-a-weighting (viimati vaadatud 21.04.2026). Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla Koostaja: Kobras OÜ 16 / 20 Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-086 ad Joonis 2. Müratasemete liitumine mitme allika korral. Seega, kui mäeeraldisel toimub üheaegselt kaks tootmisprotsessi (kaevandamine ekskavaatoriga ja materjali sõelumine sõelumissõlmega), siis vastavalt joonisele 2 lisandub suurimale müratasemele ca 0,4 dB. Sellisel juhul kujuneb Jädivere II liivakarjäärist lähtuvaks maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks Pihlaka katastriüksuse piiril otsenähtavuse korral ca 48,4 dB, jäädes lubatud normist madalamale ca 11,6 dB võrra. Tegelikkuses ei paikne sõelumissõlm karjääri servas, vaid pigem keskosas, lisaks kaob otsenähatvus karjäärimasinate ja müratundliku katastriüksusega, kui rajatakse katendivallid. Seetõttu on käesolev müra arvutus pigem ülehinnatud. Mõju pinna- pinna- ja põhjaveele Jädivere II liivakarjääri varu asub valdavas osas allpool põhjavee taset ning pärast varu ammendamist moodustub karjäärialale veekogu. Maavarakihi paksus allpool veetaset on kuni 3,2 m ning seda saab kaevandada ekskavaatoriga ühes kaeveastmes ilma karjäärist vee välja juhtimiseta. Kaevandamisel kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist karjääriala pinnasesse ja vette. Mõju veerežiimile saab hinnata väikeseks, kuna veealuse kaevandamise puhul vett mäeeraldise alalt välja ei juhita. Kaevandamistehnoloogiliselt on allpool püsivat veetaset asuva varu väljamiseks otstarbekas suunata vesi ajutiselt mäeeraldise piires ümber. See võimaldab mäetöid teha efektiivsemalt ning tagab ühtlasema ja kvaliteetsema kaevise, kuna vee ja pinnase segu väljamisel on ekskavaatori tootlikkus oluliselt madalam ning keeruline on jälgida materjali kvaliteeti. Veealuse varu kaevandamisel jagatakse mäeeraldis sektoriteks, mis eraldatakse üksteisest tervikutega (pinnasvallidega). Kaevandamisel olevast sektorist juhitakse vesi isevoolselt või pumbates kõrval asuvasse sektorisse, mis võimaldab kogu kasuliku kihi kuivades oludes väljata. Ühe sektori ammendumisel juhitakse vesi teist pidi ümber ning jätkatakse järgmise sektori kuivades oludes kaevandamisega. Lühiajaline vee ümber juhtimine ehk ühe sektori kuivana hoidmine kestab tööprotsessist ja kaevise kogusest sõltuvalt paarist nädalast kuni ca ühe kuuni. Sellisel viisil kaevandamise käigus toimub vee ajutine ümberpaigutamine mäeeraldise piires, mistõttu võivad kaevandamisalal ja selle lähiümbruses esineda lühiajalised ja lokaalsed muutused veetasemes. Kuna vett mäeeraldiselt välja ei juhita ning pärast tööde edenemist veetasemed taastuvad, ei ole oodata olulist ega pikaajalist mõju piirkonna põhjaveerežiimile. Kehtiva loaga Jädivere liivakarjäär ning taotletav Jädivere II liivakarjäär moodustavad ruumilise terviku ning nende kaevandamine toimub (osaliselt) samaaegselt, siis hinnatakse kaevandamise koosmõju veerežiimile mõlema mäeeraldise ulatuses. Maavara kaevandamisel tekib pinnases tühimik, mis täitub ümbritsevatest setetest sisse voolava veega, mille tulemusel võib neis setetes veetase alaneda. Veetaseme muutus võib teoreetiliselt levida ka karjäärialast väljaspoole. Selle mõju maksimaalset ulatust nimetatakse karjääri mõjuraadiuseks (r₀). Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla Koostaja: Kobras OÜ 17 / 20 Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-086 ad Mõjuraadiuse hindamiseks tuleb eelnevalt leida veevõtu kogus ajaühikus. Mõjuraadiust hinnatakse valemiga: , kus n – peenliiva poorsus (26%);7 V – maavaraploki ruumala (ca 990 000 m3, eeldusel, et keskmiselt 2/3 kogu maardla varust on veealune); t – maavaraploki ammendamise aeg (ca 14 aastat). Selliste parameetrite korral on veevõtt ca 143 m3/ööpäevas. Sealjuures tuleb ka arvestada, et tegemist on päevasel ajal tekkiva alandusega, mis tegevuse välisel ajal taastub. Teades veevõttu, hinnatakse mõjuraadiust stabiilse voolu tingimustes, mis vastab suurimale võimalikule mõjuraadiusele. Mõjuraadius määratakse valemi alusel, lähtudes põhjavee toitumisest ehk kui suure ala pealt (millise raadiusega ringilt) tasakaalustab põhjavee toitumine (W) välja võetud vee koguse: Vallneri (2002) Eesti hüdrogeoloogilise mudeli kohaselt on põhjavee toitumine Jädivere piirkonnas ligikaudu 40 mm/a ehk 0,00011 m/ööp. Selle alusel arvutatud mõjuraadius maardla keskpunktist on ca 762 m. Tulenevalt Jädivere ja Jädivere II liivakarjääri ebakorrapärasest kujust on mõjuraadiuse ulatus hinnatud mäeraldiste ringpiirist. Selleks lahutatakse eelnevalt leitud mõjuraadiusest Jädivere liivamaardla efektiivraadius ₚ = √ S / π), kus S on maavara plokkide kogupindala (52,79 ha ehk 527 900 m2). Efektiivraadiuseks kujuneb ca 410 m. Mõju põhjaveetasemele ulatub seega kuni ca 352 meetrini mäeeraldiste välispiirist. Seega ei jää mõjuraadiusesse ühtki majapidamist. Esitatud mõjuraadius on ülehinnang, kuna selle sisse jääva ala pindala on suurem, kui karjääri veevõtu tasakaalustamiseks vajalik oleks. Lisaks hõlmab mõjuraadius alasid, kus võimalik veetaseme alanemine on väga väike, ulatudes vaid sentimeetritesse ning võib seetõttu jääda praktiliselt eristamatuks, kuna Eesti tingimustes on vabapinnalise põhjavee aastane looduslik veetaseme kõikumine tavapäraselt suurusjärgus 1 – 2 m. Maksimaalsete eelduste korral võib veetaseme alandus ulatuda ca 2 meetrini karjääri keskosas ning väheneda järk-järgult kuni nullini mõjuraadiuse piiril. Arvestades tegelikke kaevandamistingimusi, prognoositakse 7 Summary of hydrologic and physical properties of rock and soil materials, as analyzed by the hydrologic laboratory of the U.S. Geological Survey, 1948-60. Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla Koostaja: Kobras OÜ 18 / 20 Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-086 ad veetaseme alanemist karjääri keskosas väiksemana, mistõttu on põhjaveetasemele avalduv mõju karjäärialast väljaspool tõenäoliselt vähene või praktiliselt tajumatu. Kasutatud arvutuslik lähendus põhineb eeldusel, et filtratsiooniomadused, topograafia ning põhjaveetase on ruumiliselt ühtlased ja isotroopsed, mis ei kajasta täiel määral tegelikke geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi. Sellest tulenevalt on arvutustulemustega seotud märkimisväärne määramatus. Konservatiivsetel eeldustel koostatud mudel võimaldab hinnata maksimaalset võimalikku põhjaveetaseme alanemise ulatust. Kaevandamistegevuse mõju pinnaveerežiimile on hinnanguliselt väike. Kaevandamise tulemusena tekkivad reljeefimuutused võivad teataval määral mõjutada karjäärialal ja selle vahetus lähiümbruses voolava pinnavee hulka ja voolukiirust. Lisaks on aurumine karjäärijärve veepinnalt suurem võrreldes loodusliku maismaapinnaga, mistõttu aurumiskadude suurenemine võib teoreetiliselt vähendada veevoolu Enge jõkke. Arvestades siiski, et karjääriala koos sellest ülesvoolu jääva piirkonnaga moodustab vaid väikese osa Enge jõe valgala kogupindalast, loetakse kaevandamise mõju jõe vooluhulgale ebaoluliseks. Vibratsioon Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109.8 Tehniliselt korras masinate kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne. Maastikupildi visuaalne muutumine Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale kohustuslik. Karjääriala korrastatakse kaevandamise järgselt metsamaaks ja veekoguks. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise ega selle teenindusmaa piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende kaitsevööndit. Lähim kaitseala, Jädivere mõisa metsapark (EELIS kood KLO1200386), asub Jädivere II liivakarjäärist lähimas punktis ca 420 m edela suunas. Jädivere II liivakarjäärist ca 700 m kaugusel kirde suunas asub Selja-Põdra hoiuala (EELIS kood KLO2000198). Selja-Põdra hoiuala kaitse-eesmärk on puisniitude, siirde- ja õõtsiksoode, liigirikaste madalsoode, vanade loodusmetsade, vanade laialehiste metsade, rohundirikaste kuusikute, soostuvate ja soo-lehtmetsade, siirdesoo ja rabametsade ja II kaitsekategooria liigi kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) elupaikade kaitse. 8 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109. Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla Koostaja: Kobras OÜ 19 / 20 Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-086 ad Selja-Põdra hoiualaga samades piirides asub Natura 2000 võrgustiku Selja-Põdra loodusala (EELIS kood RAH0000332), mille kaitse-eesmärkideks on lisaks Selja-Põdra hoiuala kaitse-eesmärkidele niiskuslembeste ka kõrgrohustute ja nokkheinakoosluste elupaigatüüpide kaitse. Käesoleva seletuskirja peatükis 9 on tehtud tulevase kaevandamistegevusega kaasnevate peamiste keskkonda mõjutavate tegurite analüüs, milles jõutakse järeldusele, et kavandataval tegevusel puudub oluline mõju ümbritsevale keskkonnale väljaspool taotletavat mäeeraldist. Eelnevast lähtub, et Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda mõju Jädivere mõisa metsapargi, Selja- Põdra hoiuala ega Natura 2000 võrgustiku Selja-Põdra loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele. 10. KOKKUVÕTE Sokkel Karjäärid OÜ taotleb maavara kaevandamise luba Jädivere liivamaardlas (maardla registrikaardi nr 1029) Jädivere II liivakarjääri mäeeraldisel 15 aastaks. Jädivere II liivakarjäär asub Raplamaal Märjamaa vallas Jädivere külas Jädivere liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokil 3 ja 4 hõlmates mõlemat plokki osaliselt. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega, taotletav varu asub allpool põhjavee taset. Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 27,91 ha. Jädivere II liivakarjääri täiteliiva aktiivse tarbevaru kinnitatud varu kogus on 762 tuh m3, kaevandatav täiteliiva varu kogus on 721 tuh m3 ning nõlvatervikusse jääva varu kogus on 36 tuh m3. Väljaspoole mäeeraldise piiri jääva varu kogus plokis 3 ja 4 on kokku 5 tuh m3. Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostasid Kobras OÜ geoloogid Peeter Lillak ja Tanel Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863). Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger 04.06.2026 Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla Koostaja: Kobras OÜ 20 / 20  JÄDIVERE LIIVAMAARDLA ja JÄDIVERE II LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM Tomsi 50201:001:1066 mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6312 Märjamaa metskond 66 21.16 21.06 21.34 21,18 50201:001:1131 21.27 6 507 800 J-9 18.12.2023 L1 21.30 0,40 tee 7 21.50 a 20.99 21,18 21.52 ld 106 2,60 Jõemetsa jaka : 18,18 I´ 21.23 Sel 01:001 JÄDIVERE II JÄDIVERE 88402:002:0164 21.24 2 21.51 50 21.40 21.08 21.45 21.50 21.24 J-8 21,34 LIIVAKARJÄÄR LIIVAMAARDLA 2:03 08 21.27 21.22 21,34 18,74 18.12.2023 0,30 : 00 2,30 02 884 tee 21.40 21.38 21.11 21.39 lda 21,65 a 21.18 k 21.50 ja 26.02.2024 21.11 Sel 21.33 J-64 21.22 0,50 21,65 21.25 2,40 21.21 21.09 21,51 18,75 21.59 21.35 21.23 J-66 26.02.2024 21.35 Vanaojapere 21,51 0,50 21.22 88402:002:0181 21,27 2,70 18.12.2023 21.20 18,31 21.20 21.37 21,51 J-10 21.23 21.17 26.02.2024 0,30 J-63 21,27 0,30 3,20 21,51 21.35 21.30 17,77 2,70 21.49 18,51 21,54 21.36 21.22 J-62 26.02.2024 20.98 21.36 0,30 21,54 21.21 2,60 21.45 21.44 18,64 21.20 21.42 21.08 21.28 21.03 21.35 21,17 J-7 18.12.2023 21,52 21.50 21.27 21,17 21.07 21.37 26.02.2024 J-65 6 507 600 18,47 1 0,40 2,30 21,52 0,30 3,20 21.35 21.34 21.08 18,02 21.44 21.24 21.17 21.63 21.21 21.53 21.30 20.92 21,52 J-70 26.02.2024 0,40 Märjamaa metskond 66 21.17 21.45 21,72 21.50 2,80 20 21 0.9 25 21 2 1. 21 .89 .40 1 18,52 2 50201:001:1131 21.44 21.38 21.43 21,22 21.53 .21 20.99 21.41 J-13 18.12.2023 21.51 21.48 21.38 0,40 20.98 21,22 1,80 21,01 19,02 2 20,46 21.29 21.53 21 18.12.2023 n 10.04.2024 .3 21.50 pin 20 .0 0 pin 21.41 J-61 20 .9 5 9 n J-11 21,54 Jädivere1 (TP-675) 21,24 20 .31 (5111420010080/002) 2 1 91 21,01 21.04 21 . 9 18,44 21.68 .2 6 .3 27.02.2024 21 0.9 0,30 8 21.50 2 21.34 18,41 21.26 21 20 .9 9 2,30 0,50 21.27 . 26 20 20 .1 6 21.11 2,60 20.83 .88 21.11 21.27 21.45 8 21.23 21 20 .29 21.25 Uusojapere 21 .93 21.44 21 21 0.89 47 . 21.16 88402:002:0179 21 21.31 .25 21,28 2 .4 21.27 20 9 .1 21.24 20 .9 2 7 21.46 26.02.2024 21.41 20.96 21.34 J-68 21 20.88 21.38 0,30 21.45 21,28 21.12 21,02 20,23 2,70 21.01 21 21 .7 5 18.12.2023 21.21 18,28 J-56 27.02.2024 20 J-12 Jädivere3 (TP-675) 20 .19 21.22 Jädivere2 (TP-675) 21.12 2 .18 21 0,40 21 0.81 .3 0,30 21 2 21.33 (5111420010130/001) 20 .42 21,02 21,43 21.20 (5111420010120/001) 21.19 21 .69 8 2,50 2,40 .1 20.94 21.45 18,22 18,63 6 507 400 21.35 21.51 21.27 22 21.25 21.01 .0 1 21.05 21 20 .28 21,29 .3 26.02.2024 21.20 21.08 21 2 21.28 21 0.9 9 .5 1 2 .3 21 20.84 1 21.13 .3 3 21 20.9 21 J-60 2 21.23 21.48 plokk 3 TL aT 0,40 21.42 21.64 21,29 plokk 4 TL aT 21 1,90 21.22 20.99 20 . .9 7 18,99 20,83 n 35 Uustalu 21.21 18.12.2023 pin 20.96 21 21.26 .5 5 88402:002:0204 21.69 21.32 21.53 21.19 21.20 J-14 20 .40 0 pin 21 9 21.15 .9 0,40 .6 21 n 2 2 20 .71 3 21 0.92 .3 20 0.9 21.28 21,23 .43 20.94 2 21.08 21.33 21 21.34 2,30 .49 18,53 21 20 .9 3 21.22 21.10 Sokkel Karjäärid OÜ 21 .2 4 .3 9 21.27 21.17 II 20 .69 2 20 0.8 2 20.88 Jädivere liivakarjäär 21.16 21.10 21.79 21.34 21.16 KL-522893 .40 1 20 9 .94 .3 .0 21 21 21 21 20 21 .44 .50 .55 7 20.88 21.33 21 .2 21 20,76 21.13 .1 8 21 .64 6 20 1.1 21.33 21.21 JÄDIVERE 10.04.2024 7 21.17 21.17 21 20.91 21.53 21 2 20.89 20,81 LIIVAMAARDLA 21.58 21.29 .4 0 2 21 21 0.3 .39 27.02.2024 20,89 plokk 1 TL aT .4 9 0 Uus-Kura Malevametsa 21 20.91 27.02.2024 21.18 n 0,30 J-58 pin J-55 0,40 plokk 2 TL aT 21.12 88402:002:0039 50301:001:0770 .52 21.30 2,70 21,29 .59 21 21,11 21 20 .61 4 .8 5 20 0.5 0 2,80 20 31 . 21 .56 2 .0 21.13 18,11 21.21 18,09 21.60 21.48 21 21,19 Jädivere liivakarjäär 20.87 21 21.48 .4 5 20.97 21 20.88 21 21.26 J-59 26.02.2024 21.11 50201:001:1130 21.53 21.39 21 0,40 J-71 21,59 19 21.09 18,49 2,70 18 21 20 18 20.97 20.95 21,05 21 8 .1 .15 .4 . 7 21 20.90 20 18,05 17 21.09 21.15 .49 21.09 21.33 20.81 21.43 20,89 20 40 21 21,04 .43 20.99 0 21.19 . 21 .5 20.88 21.11 21.28 21.36 20.87 J-54 27.02.2024 19.12.2023 20.32 20.91 20.42 20.51 21.03 20,97 0,20 J-20 21.15 21.07 10.04.2024 21,09 0,50 21.10 21,54 21 20.93 21.10 21.11 pin 6 507 200 2,90 20.79 20.88 20.99 20.96 21 17,99 2,50 n 18,54 3 20.85 21.04 21,05 20.91 21.10 21 27.02.2024 21.38 20 .11 4 0,30 21.34 21 .58 9 21.32 21 .34 21.02 .3 20,49 20.91 20,90 21.14 3 21,01 21 2,70 20 72 20.99 27.02.2024 21.54 21.16 6 18.12.2023 19.12.2023 . 21 .6 J-6 21.00 21.15 21.44 J-21 .79 20.92 20.77 0,40 21.07 0,40 0,40 21 21 21 20,99 20.93 J-52 21.66 21.59 21,06 2,60 2,30 21.08 1,80 21 17,99 21.20 21.15 21,30 20.94 21.13 18,86 21 21.33 18,60 21.10 21.09 21.17 21.34 20.79 21.12 20 59 21.34 21 .72 . 21 21.09 9 21.25 .6 20.90 21.00 21.06 21.35 20.99 20.97 21.25 . 58 21 1 2 .9 21.07 21.80 .5 21.26 21 21.39 21.06 .92 20 21 20 .06 21.11 20.91 21,18 21.04 20 21.19 .3 7 26.02.2024 Märjamaa metskond 66 21 21.06 21.01 n 0,40 21.29 21.46 pin 20.77 20.99 20.95 20.86 21,05 21.07 2,40 50201:001:1131 21.06 20,61 J-53 27.02.2024 plokk 3 TL aT 20.75 20,99 21.12 0,40 21 21.01 18.12.2023 21,05 n J-5 20.90 J-51 plokk 4 TL aT pin 21.23 27.02.2024 20 58 0,30 J-40 2,60 4 . 21.07 21 21.10 21.12 .5 20,61 0,20 18,05 3 20.98 21,58 .7 20,99 21 2,50 20.64 21.39 21.28 9 21.42 .9 20.80 20.83 21.48 17,81 2,60 20 18,78 3 21.03 21.01 21.07 18,19 .8 21.09 19 .71 21 21.22 21.13 20 20.82 16 5 20.88 21.04 20.93 21,14 21.16 20.94 20.86 21.05 21.35 21.21 20.74 21.28 20.87 20.76 26.02.2024 0,20 21 21.07 20.70 21.47 20.57 20.92 20.96 20.96 21.13 2,60 20 37 1 . 21 .4 20,84 20.81 20.95 21.15 21.08 7 .7 20.82 21.15 21 21 27.02.2024 21.11 5 J-39 J-49 .9 21.50 20 .97 0,20 20.81 21.00 19 .73 21 20.72 21,04 20,72 21.03 21.20 21.19 21,14 20 20.61 2,60 20.63 18,24 J-19 19.12.2023 21.22 21.21 18,34 20,90 21.20 0,40 21.12 J-36 27.02.2024 20.96 21,52 21.50 20.72 20,55 2,90 21.09 21.02 21.28 0,20 20.66 4 18,22 21.06 .3 20.60 10.04.2024 21 20,60 20,90 20.82 21.18 II´ .76 20.70 2,80 20.98 21.04 21,24 21 21.67 21.14 J-3 18.12.2023 17,90 21.01 8 21.50 2 .3 26.02.2024 6 507 000 .0 20.81 20.73 J-48 20 0,50 21 .90 20,60 21.18 0,30 19 4 20.95 21.01 .8 n 2,30 21,24 20 pin 20.69 17,80 21.06 18,24 2,70 21.00 20.90 20.91 21.05 20.90 21.01 20.99 J-44 20,74 21.13 21.09 21.20 20 1 21.34 27.03.2024 .2 20,15 20,94 .32 21 21.45 20,61 4 .3 15 21 20.61 10.04.2024 20 0,20 21 20.94 . 1 77 21 17,84 21.02 21.08 J-50 28.02.2024 0 .1 20 9.72 2,90 J-43 21.06 .92 21 .71 20.95 20,89 21 0,30 19 20 20.60 21.04 21,19 28.02.2024 20.99 20.98 20,91 20.60 19 .66 20 .84 18,51 2,10 .8 9 20.86 20.91 18,19 20.95 0,30 20.94 20.93 Sokkel Karjäärid OÜ 20.97 21.02 20.90 2 .1 21 21.16 2,70 21 7 20.87 20 0 21 0.64 .8 .8 .81 21.06 5 19 2 04 .21 20 Jädivere II liivakarjäär .2 21 21.17 20 20.76 .47 . 20.64 plokk 3 TL aT 21 21.14 20,55 21.07 20,8521.10 20.88 21.01 20.82 J-4 18.12.2023 plokk 4 TL aT 27.03.2024 21 .62 1 0,50 J-34 20 1.1 .0 20 8 0,20 2 20,85 .9 n 20 1 21.17 pin 19,62 2,80 20.57 20.67 21 .0 4 20,85 20.80 21.06 20.94 2,80 2 .3 17,55 .9 14 5 20 18.12.2023 .80 J-2 21.01 17,85 .66 19 0,50 20,91 21 20 20.96 20.88 20,42 21 21.08 20 0 20.76 .0 20.81 .20 21 21.00 21 2,30 20.67 J-18 19.12.2023 21.00 .27 17,62 20,71 6 0,30 21 20.98 20.83 n 20.95 20,91 21 21.01 pin 20 .7 20.84 21.05 J-47 28.02.2024 20.58 20 3 .0 2,70 0,20 20 .85 5 20.82 17,91 20,91 3 J-37 .8 Märjamaa metskond 66 2,30 20 20,22 7 20.49 .7 LEPPEMÄRGID 18,41 19 20.81 7 20.84 21.01 21,15 .4 20.78 19.12.2023 20,95 20.85 20 20.89 J-16 50201:001:1131 20.77 Jädivere liivakarjäär 21.10 20.76 20.41 0,40 18,05 27.03.2024 20,71 21.21 20.78 20,92 20.89 20.82 3 21.25 .9 50201:001:1130 Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir 2,10 0,20 28.02.2024 20 18,42 21 J-41 20.94 20.79 20.87 2,90 0,30 Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir, 21,01 20.51 21.04 2,60 20.86 1 20.95 20.81 18,11 21.14 piiripunkt ja piiripunkti number 20.77 21.12 20.88 21.39 20.80 20.68 20 20.97 20.59 .56 20.46 Jädivere liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir 20 .0 20.68 21 21 2 20.74 20.81 00 .3 21.12 5 . 1 21 .1 21.17 6 506 800 20 .08 Jädivere liivamaardla varuplokkide piir 21 20.80 21.07 21.14 20.71 20.75 J-45 (TL aT - täiteliiva aktiivne tarbevaru) 20.78 21,23 525 600 525 800 526 000 526 200 526 400 526 600 20.90 19,76 20.79 20.82 27.03.2024 18,73 Jädivere liivamaardla (registrikaardi nr 1029) piir J-33 20.74 21.05 20.57 20.81 20.96 20.90 21 J-42 0,30 0,50 I I´ Geoloogilise läbilõike joon 20.78 21,06 21.14 20.80 21,17 2,30 21.36 0,20 4 2,90 2,30 .0 17,86 .10 21 18,37 2 20.87 20 7 .1 21.12 1 10 20.80 21 21 Maapinna samakõrgusjoon, m19,02 abs 12 20.87 20.83 20.78 20,67 21,03 J-1 18.12.2023 21.02 20.88 21 20 20 .83 28.02.2024 20.85 21 .08 20 28.02.2024 piir 0,40 .9 8 Nõlvaterviku alumine 20,42 21.06 20.63 20,31 20.78 20.80 2,20 J-17 10.04.2024 20.70 20.78 21.21 21.02 17,82 20.73 21.01 Maaparandussüsteemi piir 20.66 20,93 20,86 .67 20.81 28.02.2024 20 17,83 20.76 20.91 J-46 20.58 20.72 20.91 0,20 Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd 0,50 21.09 20,86 20.67 20 . 20 77 21.11 2,40 2,60 .1 4 20.74 20.83 18,26 Veekogu kalda kaitsevöönd 20,23 20.82 20.90 20.91 I 19.12.2023 11 20.95 20.86 20.82 20.88 20,91 n Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg pin 20.82 13 19.12.2023 21.07 0 .0 20.73 20 21 20 .82 . .20 80 19 2 20 .1 21.00 .9 21 6 20.84 20.82 OÜ Inseneribüroo Steiger uuringupunktid, 2024 (EGF 9888): 20.76 .13 19 .61 21 .78 20 Kaevandi nr 20.72 J-44 Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m 0,20 Suudme abs kõrgus, m 20,94 Kasuliku kihi paksus, m 2,90 Lamami abs kõrgus, m 17,84 20,26 J-32 20.12.2023 J-19 Puuraugu nr 0,30 0,40 Suudme abs kõrgus, m Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m 20,46 21,52 1,90 2,90 Lamami abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, 6 506 600 m 18,26 18,22 20,09 21,00 J-15 19.12.2023 J-31 20.12.2023 19,42 0,30 10.04.2024 20,59 21,00 0,30 2,60 18,80 1,90 Märkused: 17,69 1. Geodeetilised mõõdistustööd tegi aprillis 2024 OÜ Inseneribüroo Steiger geodeet A. Tehu. SOKKEL KARJÄÄRID OÜ 2. Mõõdistamisel kasutati RTK GNSS Trimble R12i ja Trimble S7 Robotic koos VRS Now püsijaamade võrguga. RAPLAMAA MÄRJAMAA VALD JÄDIVERE KÜLA 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i. JÄDIVERE II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 0 20 40m 5. Katastriüksuste piirid on saadud Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 17.04.2026 seisuga. Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ MÄEERALDISE PLAAN e mõisa metsapark 6. Mäeeraldise lamam asub absoluutkõrgusel 18,0 m. 7. Kogu taotletav Jädivere II liivakarjäär asub maaparandussüsteemi alal (Jädivere1 (TP-675), 1 cm Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ Jädivere2 (TP-675), Jädivere3 (TP-675)). 04.2026 1 3 1:2000 2026-086  Geoloogiline läbilõige I-I´ Märjamaa metskond 66 Sokkel Karjäärid OÜ Sokkel Karjäärid OÜ Sokkel Karjäärid OÜ 50201:001:1131 Jädivere liivakarjäär Sokkel Karjäärid OÜ Jädivere II liivakarjäär Jädivere liivakarjäär KL-522893 Jädivere II liivakarjäär SW Märjamaa metskond 66 KL-522893 N m Jädivere liivakarjäär Märjamaa metskond 66 Jädivere liivakarjäär m 50201:001:1131 50201:001:1130 50201:001:1131 50201:001:1130 23 Jädivere2 (TP-675) Jädivere1 (TP-675) 23 (5111420010120/001) (5111420010080/002) J-65 J-64 J-12 J-61 plokk 3 TL aT J-37 J-52 J-58 21,65 22 J-33 J-44 21,30 21,29 21,43 21,54 21,52 22 21,15 vt. 21,52 m vt. 21,65 m 21,06 20,94 26.02.2024 vt. 21,24 m 26.02.2024 vt. 20,95 m 0,4 27.02.2024 0,5 0,3 0,5 21 0,2 vt. 20,74 m vt. 20,90 m 0,4 vt. 20,89 m 0,4 21 0,3 27.03.2024 27.03.2024 0,2 27.02.2024 27.02.2024 1:2 vt. 20,23 m 18.12.2023 1,3 1,4 1,5 20 1,2 vt. 19,76 m 1,3 1,5 1,4 20 27.03.2024 1,3 1,7 plokk 1 TL aT plokk 1 TL aT 1:5 plokk 3 TL aT 19 2,9 19 2,7 2,8 3,1 2,9 plokk 2 TL aT 3,1 3,3 18 3,2 3,4 3,5 18 3,2 3,1 3,3 plokk 2 TL aT 3,3 3,6 3,5 3,1 3,6 3,4 plokk 4 TL aT 3,9 17 4,3 plokk 2 TL aT 17 16 16 LEPPEMÄRGID Geoloogiline läbilõige II-II´ Mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir Kasvukiht, muld Külgneva mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir Sokkel Karjäärid OÜ Maavaravaru plokkide piir (TL aT - täiteliiva aktiivne tarbevaru) Ülipeene kuni peeneteraline helebeež liiv Sokkel Karjäärid OÜ Jädivere liivakarjäär NW Jädivere II liivakarjäär Jädivere liivakarjäär Sokkel Karjäärid OÜ SE Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir 50201:001:1130 m KL-522893 Jädivere2 (TP-675) Jädivere3 (TP-675) Jädivere II liivakarjäär m Uustalu Märjamaa metskond 66 Jädivere liivakarjäär (5111420010120/001) (5111420010130/001) Ülipeene kuni peeneteraline hall liiv 23 Märjamaa metskond 66 23 Põhavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist (20,0 m abs) 88402:002:0204 50201:001:1131 50201:001:1130 J-51 50201:001:1131 J-52 21,58 J-49 Maaparandussüsteemi piir 22 J-55 21,30 22 Savikas ülipeene kuni väga peeneteraline 21,11 21,14 helebeež ja hall liiv (ST>12%) 0,4 vt. 21,18 m vt. 21,14 m vt. 21,28 m Veetaseme abs kõrgus, m 21 vt. 20,81 m vt. 20,90 m 0,4 26.02.2024 0,2 26.02.2024 21 26.02.2024 Mõõtmise kuupäev 0,3 27.02.2024 27.02.2024 1:2 1:2 Turvas 1:2 1:5 20 1,6 20 Nõlvaterviku kalle ja kontuur 1,2 1,5 1,3 1:2 vastab kaldele 26° plokk 1 TL aT plokk 3 TL aT plokk 3 TL aT plokk 3 TL aT 1:5 vastab kaldele 11° 1:5 19 19 1:5 2,7 2,8 Saviliiv, roosakas 3,0 2,9 plokk 2 TL aT 3,0 plokk 4 TL aT 2,8 18 plokk 4 3,6 3,0 18 plokk 4 TL aT 3,2 3,3 3,2 TL aT Savi 17 4,3 17 J-52 Kaevandi/puuraugu nr 21,30 Suudme abs kõrgus, m 16 16 0,4 Kihipinna sügavus maapinnast, m 1,5 2,7 3,1 Kaevandi/puuraugu sügavus, m SOKKEL KARJÄÄRID OÜ RAPLAMAA MÄRJAMAA VALD JÄDIVERE KÜLA JÄDIVERE II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS 0 20 40m Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED 1 cm Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 04.2026 2 3 Mh 1:2000 Mv 1:100 2026-086  JÄDIVERE LIIVAMAARDLA ja JÄDIVERE II LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM Tomsi 50201:001:1066 mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6312 Märjamaa metskond 66 50201:001:1131 6 507 800 L1 a tee 7 ld 106 Jõemetsa jaka : Sel 01:001 JÄDIVERE II JÄDIVERE 88402:002:0164 50 2 LIIVAKARJÄÄR LIIVAMAARDLA 2:03 08 : 00 02 884 tee k alda Selja Vanaojapere 21 88402:002:0181 20 19 18 6 507 600 1 Märjamaa metskond 66 21 50201:001:1131 2 n pin pin n Jädivere1 (TP-675) (5111420010080/002) 8 Uusojapere 88402:002:0179 21 Jädivere3 (TP-675) JÄDIVERE 20 Jädivere2 (TP-675) (5111420010120/001) (5111420010130/001) 6 507 400 LIIVAMAARDLA plokk 3 TL aT plokk 4 TL aT 21 Uustalu 88402:002:0204 Sokkel Karjäärid OÜ Jädivere liivakarjäär 7 21 KL-522893 18 19 2 0 Uus-Kura Malevametsa 21 88402:002:0039 50301:001:0770 Jädivere liivakarjäär 21 50201:001:1130 19 18 17 pin 6 507 200 n 3 4 9 Märjamaa metskond 66 50201:001:1131 n pin 18 19 20 21 16 5 6 507 000 21 n pin 20 19 18 15 18 19 21 20 Sokkel Karjäärid OÜ Jädivere II liivakarjäär 14 21 20 19 18 6 n pin Märjamaa metskond 66 LEPPEMÄRGID 50201:001:1131 Jädivere liivakarjäär 50201:001:1130 Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir, 1 piiripunkt ja piiripunkti number Jädivere liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir 21 Jädivere liivamaardla varuplokkide piir 6 506 800 (TL aT - täiteliiva aktiivne tarbevaru) 525 600 525 800 526 000 526 200 526 400 526 600 Jädivere liivamaardla (registrikaardi nr 1029) piir 21 Maapinna samakõrgusjoon vee peal, m abs 19 Maapinna samakõrgusjoon vee all, m abs 12 10 Kõlvikupiir 21 Mets, raiesmik Maaparandussüsteemi piir Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd Veekogu kalda kaitsevöönd 11 n pin 13 Veekoguks korrastatav ala (25,01 ha Jädivere II liivakarjääri piires) Kattepinnase ladestamise alad ja metsamaaks korrastatav ala Jädivere II liivakarjääri piires (2,90 ha) 6 506 600 Märkused: SOKKEL KARJÄÄRID OÜ 1. Kaevandamine toimub ülal- ja allpool põhjavee taset. RAPLAMAA MÄRJAMAA VALD JÄDIVERE KÜLA 2. Kaevandamise järgselt korrastatakse karjäär veekoguks ning metsamaaks. 3. Kaevandatud alale kujuneva veekogu veetaseme absoluutkõrgus on geoloogilise uuringu andmetel 20,0 m. JÄDIVERE II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS 0 20 40m 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ KORRASTATUD MAA PLAAN e mõisa metsapark 5. Katastriüksuste piirid ja kitsenduste andmed: Maa- ja Ruumiamet 17.04.2026. 6. Kogu taotletav Jädivere II liivakarjäär asub maaparandussüsteemi alal (Jädivere1 (TP-675), 1 cm Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ Jädivere2 (TP-675), Jädivere3 (TP-675)). 04.2026 3 3 1:2000 2026-086