1. Keskkonnakaitseloa taotlus
Taotlus
Taotluse number T-KL/1033882
Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus
Loa registrinumber Rapm-104
Loa liik Keskkonnaluba
Taotleja andmed
Registrikood / Isikukood 10111516
Ärinimi / Nimi aktsiaselts KIIRKANDUR
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Taoltusel on täidetud õhu eriosa tabelid, et taotleda käitisel õhusaasteluba, mis on seaduses
sätestud künniskoguste kohaselt vajalik.
Lisaks õhu osale soovime muuta kõrvaltingimust nr 5 järgmiselt:
5. Karjääri lubatud tööaeg on esmaspäevast reedeni (v.a riigipühad) kell 07:00-19:00. Puur- ja
lõhketööd ning toodangu väljavedu on lubatud esmaspäevast reedeni (v.a riigipühad) kell 08.00-
17.00. Kokkuleppel kohaliku omavalitsusega võib vajadusel tööaega ajutiselt muuta.
Muude keskkonnaloa andmete muutmist jäätmete ja maapõue osas ei ole taotleta.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja -
põhjendus
Tegevusega kaasneda võivate -
keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon,
tolm jne) kirjeldus
Käitis/tegevuskoht
Nimetus Sutlema lubjakivimaardla Sutlema III lubjakivikarjäär
Aadress Lümandu karjäär, Lümandu küla, Kohila vald, Rapla maakond
Territoriaalkood 4681
Katastritunnus(ed) 31701:001:1351
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6559761, Y: 534651
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Lümandu karjäär (31701:001:1351).
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates
Alates
Kuni 02.09.2043
Puudutatud kohalikud omavalitsused
KOV nimi KOV EHAK kood
Kohila vald, Rapla maakond 0317
3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed
Käitluskoha andmed
Käitluskoha jrk nr 1.
Nimetus Sutlema III lubjakivikarjäär
Kood JKK0900278
Aadress ja katastritunnus Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid
Lümandu karjäär, Lümandu küla, Kohila vald, Rapla maakond 31701:001:1351 X: 6559761, Y: 534651
Käitluskoha põhitegevusala (EMTAK) 08122 - Killustiku tootmine
Käitluskohas käideldavad jäätmed Oma
Jäätmekäitluskoha tegevusliik U4 - Kaevandamisjäätmete hoidla
Asukoha üldiseloomustus Sutlema III lubjakivikarjääri mäeeraldis pindalaga 59,44 ha ja teenindusmaa pindalaga 66,18 ha asub Rapla maakonnas Kohila vallas
Lümandu külas katastriüksusel Lümandu karjäär (katastritunnus 31701:001:1351). Mäeeraldis paikneb aluspõhja kõrgendikul, kus
maapinna kõrgused on vahemikus abs 57–68 meetrit. Kõrgendikul avaveekogud puuduvad, kuid samas on kõrgendiku põhjavesi
lokaalseks toitealaks Vasalemma, Kasari ja Maidla jõgede lähteallikatele. Lähim neist, mis ka Vasalemma jõe lähteks olev allikas,
asub mäeeraldise läänepiirist ca 1,2 km kaugusel Lümandu külas. Maidla ja Kasari jõgede lähted jäävad veidi kaugemale, vastavalt 4
ja 6 km kaugusele kagu ja lõuna-kagu suunas.
Mäeeraldise põhjapiirist ca 1 km kaugusele jääb Kanarbiku kraav, mis kannab vee Vasalemma jõkke.
Lähimad majapidamised paiknevad taotletava mäeeraldise suhtes järgmiselt: Tammetõru talu jääb mäeeraldise idapiirist ca 200 m ja
Kõrgemaa talu lõunapiirist 300 m kaugusele. Sutlema III
mäeeraldisel puuduvad kommunikatsioonid. Mäeeraldis kattub osaliselt vääriselupaigaga VEP101046.
Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus
Kirjeldus
Seotud failid
2/
Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused
Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik (t/a) Maksimaalne (t/a)
Ladustamine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas. 20 000 20 000
3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul
Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Sutlema III lubjakivikarjäär
Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
Kogus R-kood Kogus D-kood
01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 20 000 20 000 8 000
3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul 2/20
3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul
Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Sutlema III lubjakivikarjäär
Ladustamiskoht Jäätmeliigid
Number L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või ladestamisele Üheaegne Jäätmeliik Põlev‐ Üheaegne
plaanil või suunamise aeg (nt päevades, kuudes, ladustamise materjal ladustamise
kaardil aastates) kogus kogus
Tonni m³ Tonni m³
1 X: 6559666, Y: 533951; X: 6559962, Y: 533948; X: 6559978, Y: Muld säilitatakse selleks ettevalmistatud teenindusmaal, muud kaevandamisloa kehtivuse jooksul 205 000 128 000 01 01 02 - Mittemaaksete Ei 205 000 128 000
534171; X: 6559669, Y: 533945; X: 6559445, Y: 534155; X: kaevandamisjäätmed mäeeraldise teenindusmaal asuvates maavarade
6559448, Y: 534089 puistangutes. kaevandamisjäätmed
Seotud failid
Failid Lisa 1: Lisa_1___Sutlema_III_plaan.pdf
3.4.1. Jäätmete ladustamise tagatis
Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Sutlema III lubjakivikarjäär
Lähim tavajäätmete prügila Tallinna prügila
Kaugus tavajäätmete prügilast (km) 54
Lähim ohtlike jäätmete prügila
Kaugus ohtlike jäätmete prügilast (km)
Ladustamiskoht Jäätmeliigid
Number plaanil või Üheaegne ladustamise kogus Jäätmeliik Vabastamise alus Jäätmeliigi täpsustus Jäätmeliigi käitlemise hind €/tonn, KM- Tagatise Üheaegne ladustamise kogus (tonni)
kaardil (tonni) ta arvutuses
1 205 000 01 01 02 Jäätmehoidla käitaja. 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade 0 Ei 205 000
kaevandamisjäätmed
Tagatise arvutus
Tagatise väärtus (sh 115%) 0
Ühe saadetise kaal (t) 20
Veo hind kilomeetri kohta käibemaksuta, €/km 1.50
Käibemaksumäär 1.24
Ühe tonni laadimise hind käibemaksuta, €/t 1.50
3/20
3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava
Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Sutlema III lubjakivikarjäär
Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid
Tegevuse lõpetamine Enne tegevuse lõpetamist tuleb kõik käitluskohas olevad jäätmed käidelda vastavalt nõuetele või anda edasiseks käitlemiseks üle vastavat õigust omavatele isikutele. Enne tegevuse lõpetamist
3.11. Lisad
Ohtlike jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine
Kinnitus saatekirja koostamiseks vajalike tehniliste vahendite olemasolu
kohta
Jäätmete tekitamine maavara kaevandamisel ja rikastamisel
Kaevandamisjäätmekava Lisa 2: Lisa_2___Sutlema_III_jaatmekava.pdf
Prügila käitamine
Prügila või jäätmehoidla järelhooldus
Jäätmehoidla käitamine
Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase käitamine
5.1. Heiteallikad 4/20
5.1. Heiteallikad
Heiteallikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika Nr plaanil või Nimetus L-EST97 Ava läbi‐ Väljumis‐ Joon‐ Tempera‐ SNAP kood Lisategevuse
keskkonnaregistri kood kaardil koordinaadid mõõt, m kõrgus, m kiirus, tuur, °C SNAP kood
m/s
1 Puurimine X: 6559825, Y: 0.05 1 5 10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine
534730 (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)
2 Lõhkamine X: 6559795, Y: 10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine
534735 (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)
X: 6559815, Y:
534785
3 Purustus-sorteerimissõlm I (purustamine, X: 6559868, Y: 10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine
sõelumine, laadimine) 534550 (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)
X: 6559898, Y:
534600
4 Purustus-sorteerimissõlm II (purustamine, X: 6559629, Y: 10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine
sõelumine, laadimine) 534707 (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)
X: 6559659, Y:
534757
5 Purustus-sorteerimissõlm III (purustamine, X: 6559784, Y: 10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine
sõelumine, laadimine) 535254 (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)
X: 6559812, Y:
535304
5.2. Käitise kategooria
Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
08111 - Dekoratiivkivi, lubjakivi, kipsi, kiltkivi ja muu kivi kaevandamine
Põletusseade Ei
Keskmise võimsusega põletusseade Ei
Suure võimsusega põletusseade Ei
Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) Ei
kasutamine
Naftasaaduste, muude mootori- või vedelkütuste, kütusekomponentide Ei
või kütusesarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Seakasvatus Ei
Veisekasvatus Ei
Kodulinnukasvatus Ei
E-PRTR registri kohustuslane Ei
Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi Ei
kohustuslane
5/20
5.4.1. Üldandmed
Lubatud heitkoguste projekti koostaja
Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ
Registrikood/isikukood 11206437
Postiaadress Männiku tee 104/1
Telefon 53314567
E-posti aadress
[email protected]
Sissejuhatus
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele - Atmosfääriõhu kaitse seadus;
- Keskkonnaministri 23.10.2019. a määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa
taotluse ja loa andmekoosseis";
- Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse
jaoks nõutav õhusaasteluba";
- Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid";
- Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord";
- Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”;
- AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining;
- Environment Canada, Pits and Quarries Reporting Guide;
- Tomberg, T. Lõhketööd. Tallinna Tehnikaülikool, Mäeinstituut, Tallinn 1998;
- AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage
Piles;
- AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and
Pulverized Mineral Processing.
- Keskkonnaamet. 2025. Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel välisõhu saasteainete heitkoguste
arvutamise metoodiline juhend.
Tehnoloogilised kaardid Lisa 3: Sutlema_III_plokkskeem.png
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud Lähtmeandmed pärinevad kehtivast maavara kaevandamise loast ja sellega seotud materjalidest (leitavad taotluse 6. osast) ning arendajalt saadud
andmed informatsioonist.
Käitise asukoha kirjeldus
6/20
Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus Taotletav Sutlema III lubjakivikarjäär asub Rapla maakonnas Kohila vallas Lümandu külas, jäädes riigiomandisse kuuluvale, Kliimaministeeriumi poolt
valitsetavale, Lümandu karjääri (tunnus 31701:001:1351, mäetööstusmaa 100%) kinnistule, mille volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet. Taotletava
mäeeraldise teenindusmaa pindala on 66,18 ha, sh mäeeraldis pindalaga 57,97 ha.
Lähimate majapidamiste õuealad jäävad taotletava mäeeraldise teenindusmaa välipiirist ~165 m kaugusele kirdesse Tammetõru (tunnus
31701:001:2280) ja ~300 m kaugusele lõunasse Kõrgemaa (tunnus 31701:001:0365) kinnistule.
Tegemist on aktiivse mäeeraldisega, kus toimub lubjakivi kaevandamine, külgnedes ühtlasti ka aktiivsete Sutlema ja Sutlema II lubakivikarjääridega.
Lubjakivi kaevandamisel ja selle töötlemisel (purustamine, sõelumine) käitise territooriumil on arvestatud järgmiste heiteallikatega:
1) lõhkeaukude puurimine (heiteallikas 1);
2) lõhkamine (heiteallikas 2);
3) lubjakivi purustamine/sõelumine purustus-sorteerimissõlmes ja laadimistööd (heiteallikas 3, 4 ja 5).
Heiteallikate asukoht karjääris muutub vastavalt mäetööde arengule, kuid need jäävad käitise piiridesse.
Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 Lisa 4: Joonis_1._Sutlema_III_kaitise_asukoha_kaart.pdf
mõõtkavas
Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte Lisa 5: Joonis_2._Sutlema_III_kaitise_asendiplaan.pdf
väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja Olulised geograafilised (maapinna asukohast ja reljeefist tulenevad) ja tehnogeensed (infrastruktuuri jm rajatised) objektid, mis mõjutaksid oluliselt
tehnogeensed objektid saasteainete hajumistingimusi, taotletava käitise lähipiirkonnas (kuni 500 m kaugusel tootmisterritooriumi piirist) puuduvad.
Ilmastikutingimuste iseloomustus Heiteallikale kõige lähemaks Riigi Ilmateenistuse vaatlusjaamaks on Kuusiku meteroloogiajaam.
Perioodi 2020 - 2025 keskmised meteroloogilised andmed on toodud alljärgnevalt:
II kvartali kuu keskmine õhutemperatuur: 10,7 C
III kvartali kuu keskmine õhutemperatuur: 15,7 C
Aastate keskmine õhutemperatuur: 7,1 C
Aastate keskmine tuule kiirus: 2,9 m/s
Aastate keskmine sademete summa: 666 mm
Tuulteroos, fail Lisa 6: Kuusiku_2025_tuulteroos.PNG
Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus
Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks Puuduvad
heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus
7/20
Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel
AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface
Coal Mining (https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s09.pdf)
Environment Canada Pits and Quarries Reporting Guide (https://www.canada.ca/en/environment-
climatechange/services/nationalpollutant-releaseinventory/report/pits-quarries-guide.html#s8_8)
AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate
Handling and Storage Piles (http://www.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch13/final/c13s0204.pdf)
AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone
Processing and Pulverized Mineral Processing (http://www.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s1902.pdf)
Keskkonnaamet. 2025. Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel välisõhu
saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend.
Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse Manusena on lisatud heiteallikate saasteainete heite arvutuskäigud.
arvutusmetoodikat Arvestades purustus-sorteerimissõlmede töötamiseks vajalikke tööprotsesside iseloomu (kaevise laadimine ekskavaatoriga, purusti ja sõeluri
jadamisi paiknemine, valmistoodangu laadimine laaduriga) ning nende kõrvuti paiknemist, on nii laadimistöid kui ka purustamist ja sõelumist
ühe sõlme raames käsitletud ühtse heiteallikana.
Manused Lisa 7: KOTKAS_arvutuskaik_Sutlema_III__06.2026_.asice
5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed
Heiteallikas Püüdeseade
Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine
CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik
Puurimine (1) Tekstiilfiltrid 12 Pole vajalik, sest filtreid hooldatakse perioodiliselt, mis tagab nende töö efektiivsuse. PM-sum Osakesed 99.5 %
PM10 Peened osakesed (PM10) 99.5 %
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 99.5 %
Muud heite vähendamise meetmed Purustus-sorteerimissõlmest ja killustiku laadimisega kaasneva tolmu
minimiseerimiseks tuleks kuival perioodil materjali ja laoplatse niisutada vastavalt vajadusele.
5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika
Heiteallikas Puurimine (1)
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Lisainfo heiteallika tööaja kohta
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
8/20
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E-R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 0 0 0
08 - 09 0 0 0
09 - 10 100 0 0
10 - 11 100 0 0
11 - 12 100 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 0 0 0
15 - 16 0 0 0
16 - 17 0 0 0
17 - 18 0 0 0
18 - 19 0 0 0
19 - 20 0 0 0
20 - 21 0 0 0
21 - 22 0 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
9/20
Heiteallikas Lõhkamine (2)
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Lisainfo heiteallika tööaja kohta
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E-R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 0 0 0
08 - 09 0 0 0
09 - 10 0 0 0
10 - 11 0 0 0
11 - 12 0 0 0
12 - 13 0 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 0 0 0
15 - 16 0 0 0
10/20
16 - 17 0 0 0
17 - 18 0 0 0
18 - 19 0 0 0
19 - 20 0 0 0
20 - 21 0 0 0
21 - 22 0 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
Heiteallikas Purustus-sorteerimissõlm I (purustamine, sõelumine, laadimine) (3)
Purustus-sorteerimissõlm II (purustamine, sõelumine, laadimine) (4)
Purustus-sorteerimissõlm III (purustamine, sõelumine, laadimine) (5)
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Lisainfo heiteallika tööaja kohta
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E-R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
11/20
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 100 0 0
08 - 09 100 0 0
09 - 10 100 0 0
10 - 11 100 0 0
11 - 12 100 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 100 0 0
15 - 16 100 0 0
16 - 17 100 0 0
17 - 18 100 0 0
18 - 19 100 0 0
19 - 20 0 0 0
20 - 21 0 0 0
21 - 22 0 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused
Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heitkogus Kanda vormile 5.5
Hetkeline Aastas
Kogus Ühik Kogus Ühik
Puurimine (1) PM-sum Osakesed 0.004 g/s 0.009 t Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.002 g/s 0.005 t Jah
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.002 g/s 0.005 t Jah
Lõhkamine (2) PM-sum Osakesed 1.933 g/s 0.209 t Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) 1.005 g/s 0.109 t Jah
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.058 g/s 0.006 t Jah
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.708 g/s 0.077 t Jah
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.778 g/s 0.084 t Jah
Purustus-sorteerimissõlm I (purustamine, sõelumine, laadimine) (3) PM-sum Osakesed 0.058 g/s 0.691 t Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.026 g/s 0.317 t Jah
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.003 g/s 0.042 t Jah
Purustus-sorteerimissõlm II (purustamine, sõelumine, laadimine) (4) PM-sum Osakesed 0.058 g/s 0.691 t Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.026 g/s 0.317 t Jah
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.003 g/s 0.042 t Jah
Purustus-sorteerimissõlm III (purustamine, sõelumine, laadimine) (5) PM-sum Osakesed 0.058 g/s 0.691 t Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.026 g/s 0.317 t Jah
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.003 g/s 0.042 t Jah
12/20
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5
5.4.12. Välisõhus leviv müra
Müraallikad
Müraallika nimetus Müraallika koordinaadid
Purutus-sorteerimissõlm I X: 6559883, Y: 534575
Purutus-sorteerimissõlm II X: 6559644, Y: 534732
Purutus-sorteerimissõlm III X: 6559799, Y: 535279
Mürataseme hinnang
Mõjutatava müratundliku Kohalduv päevane müra Käitise müra päevane tase antud alal, Hinnang päevase müra normtasemele Kohalduv öine müra Käitise müra öine tase antud alal, Hinnang öise müra normtasemele
ala kategooria normtase, dBA ekvivalenttase LpA,eq,T, dB vastavuse kohta normtase, dBA ekvivalenttase LpA,eq,T, dB vastavuse kohta
II kategooria 60 51 Vastab 45 0
Müraallikate kaart koos müratasemega Lisa 8: Joonis_3._Sutlema_III_toostusmura.pdf
Mõjutatavad müratundlikud alad Müratundlikud alad on piirkonnas paiknevate lähimate majapidamiste õuealad (II kategooria).
Müra vähendamise meetmed
Meetmete rakendamise lõpptähtaeg või põhjendus, miks ei ole vaja müra Kuigi lähimate majapidamiste õuealadeni ülenormatiivne müratase (>60 dB) ei levi ning kehtestatud piirväärtused on tagatud, on müra häiringute
vähendamise meetmeid rakendada leevendamiseks vajalik rajada katendivallid tootmisterritooriumi piirile nendes suundades, kus majapidamised paiknevad.
5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju
Heiteallikate numbrid plaanil või Saasteaine Õhukvaliteedi tase
kaardil CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline Ühik Keskmistamisaeg Õhukvaliteedi piir- või siht‐ Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool Suhe Cm /
heitkogus väärtus tootmisterritooriumi, ∑Cm Keskmistamisaeg
2 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.708 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 87.50 0.009
2 10102- Lämmastikdioksiid 0.778 g/s 1 tund 200 µg/m³ 94.70 0.474
44-0 1 aasta 40 µg/m³ 0.60 0.015
1, 5, 3, 4 PM2,5 Eriti peened osakesed 0.069 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.08 0.003
(PM2,5)
1, 5, 3, 4 PM10 Peened osakesed (PM10) 1.085 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 3.30 0.066
1 aasta 40 µg/m³ 0.90 0.022
2 PM2,5 Eriti peened osakesed 0.058 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.04 0.002
(PM2,5)
2 PM10 Peened osakesed (PM10) 1.005 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 2.80 0.056
1 aasta 40 µg/m³ 0.70 0.018
13/20
Koosmõju kirjeldus Taotletava käitise heiteallikatest kattuvad ajaliselt puurimine (heiteallikas nr 1) ja purustus-sorteerimissõlmede töö (heiteallikas nr 3, 4 ja 5).
Lõhkamise (heiteallikas nr 2) ajal on karjääris tööd peatatud ja koosmõju ei esine.
5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus
Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste Puuduvad
korral ja mõõtetulemused
Välisõhu kvaliteedi taseme määramise Airviro
hajumisarvutusprogrammid
Arvutamiseks valitud meteoaasta
Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Automaatselt vastavalt Airviro programmile.
Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad Riigi Ilmateenistuse Kuusiku meteoroloogiajaam
Viide meteroloogilise mudeli andmetele Automaatselt vastavalt Airviro programmile.
Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta Automaatselt vastavalt Airviro programmile.
14/20
Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, Taotletava käitise lähipiirkonnas (kuni 500 m ulatuses) ei paikne teisi fooniallikaid.
seireandmed)
Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine Peale heiteallikate töölerakendamist ei muutu ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi tase olulisel määral. Saasteainete lubatud
pärast heiteallika töölerakendamist kontsentratsioone välisõhus väljaspool tootmisterritooriumi ei ületata.
Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Saasteainete hajumisarvutuste kaardid on leitavad Airviro moodulist, manusena on lisatud väljavõtted piltidena.
Manused Lisa 9: Airviro_hajumispildid_Sutlema_III.rar
5.4.17. Järeldused ja ettepanekud
Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult Lähtuvalt Airviro saasteainete hajumisarvutuste tulemustest ei esine taotletava käitise heiteallikate töötamisel ühegi saasteaine lõikes piirväärtuste
saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus ületamist väljaspool tootmisterritooriumi.
atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete
õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist
ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.
Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 Lähimate elumajade õuealadel atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud II kategooria tööstusmüra piirväärtust 60 dB ei ületata ning olulist
alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse välisõhu kvaliteedi langust ei esine. Õuealadel jäävad müratasemed umbes 50 dB tasemele.
kohta
Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse Suurima osakaaluga saasteainete heitkoguste osas on purustus-sorteerimissõlmede opereerimisega kaasnev osakeste heide.
tekitamises suurim
Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste Kehtestada saasteainete heitkogused vastavalt tabelites 5.5 ja 5.6 toodud väärtusele.
kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine Heite vähendamise ja leviku piiramise meetmed:
esinemise vähendamise meetmete kohta 1. Mäetööde mõju vähendamiseks ei tohiks metsa langetada kohe kogu mäeeraldise ulatuses, vaid vastavalt kaevandamise etappidele järk-järgult.
2. Mäeeraldiselt kooritavat katendimaterjali saab ladustada vallidena teenindusmaa piirile, et vähendada karjäärialalt välja levivat müra.
3. Killustiku laadimisega kaasneva tolmu minimiseerimiseks kuival perioodil tuleb laadimisplatsi niisutada.
3. Hooldada mäemasinaid õigeaegselt.
Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, Õhukvaliteedi ja müra omaseire ei ole vajalik, kuivõrd prognoositavad saasteainete kontsentratsioonid tootmisterritooriumi piiril ja müratase lähimate
müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks tundlike objektide (majapidamiste) juures ei ületa kehtestatud piirväärtusi. Seiret (pistelisi mõõtmisi) on võimalik teha vastavalt vajadusele (nt
ümberkaudsetelt majapidamistelt kaebuste esinemisel).
15/20
Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate Karjäärisiseste teede ja laoplatside niisutamine.
ilmastikutingimuste esinemise korral
Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta Teisi olulisi kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid ei esine või on need kirjeldatud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas.
keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks
sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige
välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud
keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida.
Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.
Muud heite vähendamise meetmed
5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa
Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6
Hetkeline Aastas
Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
Lõhkamine (2) PM-sum Osakesed Tavaheide 1.933 g/s 0.209 t Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 1.005 g/s 0.109 t Jah
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.058 g/s 0.006 t Jah
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.708 g/s 0.077 t Jah
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.778 g/s 0.084 t Jah
Puurimine (1) PM-sum Osakesed Tavaheide 0.004 g/s 0.009 t Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.002 g/s 0.005 t Jah
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.002 g/s 0.005 t Jah
Purustus-sorteerimissõlm III (purustamine, sõelumine, laadimine) (5) PM-sum Osakesed Tavaheide 0.058 g/s 0.691 t Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.026 g/s 0.317 t Jah
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s 0.042 t Jah
Purustus-sorteerimissõlm I (purustamine, sõelumine, laadimine) (3) PM-sum Osakesed Tavaheide 0.058 g/s 0.691 t Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.026 g/s 0.317 t Jah
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s 0.042 t Jah
Purustus-sorteerimissõlm II (purustamine, sõelumine, laadimine) (4) PM-sum Osakesed Tavaheide 0.058 g/s 0.691 t Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.026 g/s 0.317 t Jah
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s 0.042 t Jah
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina
(Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).
POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.
PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.
5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas
16/20
5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas
CAS nr Nimetus Heitkogus aastas
Kogus Mõõtühik
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.084 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.077 t
PM-sum Osakesed 2.291 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 1.065 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.137 t
6.1. Maavara kaevandamine 17/20
6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise olek olemasoleva muutmine
Registrikaardi nr 832
Maardla nimetus Sutlema
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara lubjakivi
Mäeeraldise nimetus Sutlema III lubjakivikarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 57.97
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 66.18
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 1 178
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 128
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve täitepinnas, ehituskillustik
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 210
Plokid
Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
4 plokk 1206 - täitekruus aT - aktiivne tarbevaru 1 087 tuh m³ 30.09.2021
9 plokk 0807 - madalamargiline ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 5 172 tuh m³ 30.09.2021
Tegevusala andmed
Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik
1. 1206 - täitekruus tuh m³ 1 072 tuh m³
2. 0807 - madalamargiline ehituslubjakivi tuh m³ 5 102 tuh m³
18/20
Geoloogilised uuringud
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja -
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number -
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 01.01.1900
Geoloogilise uuringu aruande nimetus R. Sinisalu, T.Tuuling. Rapla maakonna Sutlema uuringuala lubjakivi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2007)
Geoloogiafondi number 7878
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number KKM käskkiri nr 1106
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 08.10.2007
Jrk nr 2.
Geoloogilise uuringu loa omaja -
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number -
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 01.01.1900
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Sutlema lubjakivimaardla maavara kvaliteedi ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 30.09.2021) (Tuuling, 2021)
Geoloogiafondi number 9542
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number Maa-ameti korraldus nr 1-17/21/3175
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 29.12.2021
Kaevandatud maa korrastamine
Kaevandatud maa kasutamise otstarve metsamaa
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Graafilised lisad
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 10: 2Geoloogilised_labiloiked.pdf
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 11: 3Korrastatud_ala_plaan.pdf
Lisadokumendid
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 12: Rapla_maakonnas_asuva_Sutlema_lubjakivimaardla_registrikande_muutmine.asice
19/20
GIS ja CAD failid Lisa 13: isojooned_lamam.dgn
Lisa 14: piir_teenindusmaa.dgn
Lisa 15: piir_maeeraldis.dgn
Lisa 16: isojooned_maapind.dgn
20/20
1
1 mulla
ladustamisala
Sutlema III lubjakivikarjäär
KAEVANDAMISJÄÄTMEKAVA
1. JÄÄTMEKAVA VAJADUS
Kaevandamisjäätmekava koostamise aluseks on Jäätmeseaduse (JäätS) § 421 (RT I,
02.07.2019, 4) ja selle koostamisel on lähtutud keskkonnaministri 09.11.2010. a määrusest
nr 56 “Kaevandamisjäätmete käitlemise kord1” (RT I, 19.12.2015, 6).
2. TEGEVUSKOHT
Sutlema III lubjakivikarjääri mäeeraldis pindalaga 59,44 ha ja teenindusmaa pindalaga
66,18 ha asub Rapla maakonnas Kohila vallas Lümandu külas katastriüksusel Lümandu
karjäär (katastritunnus 31701:001:1351). Mäeeraldis paikneb aluspõhja kõrgendikul, kus
maapinna kõrgused on vahemikus abs 57–68 meetrit.
Mäeeraldise põhjapiirist ca 1 km kaugusele jääb Kanarbiku kraav, mis kannab vee
Vasalemma jõkke. Lähimad majapidamised paiknevad taotletava mäeeraldise suhtes
järgmiselt: Tammetõru talu jääb mäeeraldise idapiirist ca 200 m ja Kõrgemaa talu lõunapiirist
300 m kaugusele. Sutlema III lubjakivikarjääri mäeeraldisel puuduvad kommunikatsioonid.
Mäeeraldis kattub osaliselt vääriselupaigaga VEP101046.
3. TEGEVUSE KIRJELDUS
Mäeeraldisel kaevandatakse moreeni (kaasnev maavara) ja lubjakivi (põhimaavara). Moreeni
töödeldakse ja rikastatakse ning kasutatakse seda kohalike teede korrashoiul
kruuskillustikuna. Kaevandatavast lubjakivist valmistatakse tsiviil- ja teedeehitusel
kasutatavat kõrgemargilist ehituskillustikku. Kaevetööd toimuvad mäeeraldisel pealpool
põhjavee taset. Mäetöid teostatakse vastavalt mäetööde arengukavale ja materjali vajadusele.
Kaevetöödele eelnevalt eemaldatakse mets ja võsa, juuritakse kännud ja kooritakse kasvukiht
(muld). Muld vallitatakse kuni 3 m kõrgustesse vallidesse ja säilitatakse kaeveala
rekultiveerimise tarbeks mäeeraldise teenindusmaale. Mulla koorimine ja vallitamine toimub
reeglina kuival aastaajal selle loodusliku niiskuse juures. Tagamaks vallide geotehnilist
stabiilsust silutakse nende küljed ja pealispind. Ala korrastamisel veetakse teenindusmaal
vallides säilitatud kattekiht karjääri põhja ja nõlvadele laiali ning tasandatakse buldooseriga,
misjärel külvatakse alale rohttaimed.
4. KAEVANDAMISJÄÄTMED
JäätS § 71 lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud
maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning
kaevandamise töö tulemusena. Sellekohaselt võib mäeeraldisel kirjeldatud tegevuse tulemusel
kaevandamisjäätmeteks kvalifitseerida kooritud mulda koguses ~128 tuh m3. Muld on
võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevandataval alal ei ole fikseeritud jääkreostust ning
JäätS § lõike 33 kohaselt on saastumata pinnas seaduse tähenduses pinnas, mis eemaldatakse
1
kaevandamise käigus maapinna ülemisest kihist ja mida ei loeta saastunuks vastavalt Eesti või
Euroopa Liidu õigusaktidele.
Muld on käsitletav püsijäätmetena, sest materjal on inertne, ei lagune ega lahustu looduslikus
keskkonnas, keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ei ületa nendes looduslikku fooni ning need
ei sütti ise ega põle. Samuti ei ole muld biolagundatav ega mõjuta ebasoodsalt muid sellega
kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese
tervisele. Mulla leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus
ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid
silmas pidades (JäätS § 4).
Vastavalt JäätS § 2 lõike 4 alusel kehtestatud valitsuse määrusele (Jäätmete, sealhulgas
ohtlike jäätmete nimistu), võib mulla liigitada jäätmeks koodiga 01 01 02 (mittemaaksete
maavarade kaevandamisjäätmed).
Moreeni ja lubjakivi kaevandamise käigus toimub selle purustamine ja sõelumine erinevateks
fraktsioonideks, mis kõik leiab kasutamist üld- ja teedeehituses aga ka ammendatud
mäeeraldise püsinõlvade kujundamisel tagasitäitematerjalina, samuti kasutatakse
peenfraktsiooni müratõkkevallide rajamiseks. Materjali töötlemisel jääke või
rikastamisjäätmeid Jäätmeseaduse § 71 mõistes ei teki, toodetud fraktsioonid turustatakse või
kasutatakse kolme aasta jooksul. Juuritud kännud ei ole käsitletavad jäätmetena, kuna need
turustatakse peale kuivamist hakkepuiduna kolme aasta jooksul.
5. JÄÄTMEHOIDLA
Jäätmeseaduse § 352 kohaselt loetakse jäätmehoidlaks iga ehitist või ala, mida kasutatakse
tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või
ladestamiseks, sh ka rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase ladestamise ala. Seega
tuleb mäeeraldise teenindusmaale moodustatud mullavallide alust ala käsitleda kui
jäätmehoidlat. See ala vastab jäätmeseaduse § 352 kohaselt B-kategooria jäätmehoidlale, kuna
ei esine seaduse lõikes 5 (A kategooria jäätmehoidla määramine) loetletud asjaolusid.
Välistatud on jäätmehoidlast õhku või vette eralduvate saasteainete teke ja levik, sest tegemist
on saastumata ja inertse materjaliga. Samuti on välistatud jäätmehoidlast tuule- ja vee-
erosiooni mõjul materjali laialikandumise oht, sest mullavallid haljastuvad
vegetatsiooniperioodil 1…3 kuu jooksul. Mullavallide pealispind on silutud, et tagada nende
stabiilsus. Mullavallid e. jäätmehoidla likvideeritakse mäeeraldise korrastamisel, kui
vallidesse ladustatud materjal kasutatakse karjääripõhja ja -külgede katmiseks ning
teenindusmaa silumiseks või uute pinnavormide kujundamiseks vastavalt ala
kasutusotstarbele.
Koostaja: Helen Männamets
OÜ J.Viru Markšeideribüroo
20.07.2020
2
Heitkoguste arvutus Sutlema III lubjakivi karjääri keskkonna kaitse loa muutmist aotluse nr T KL/1033882 juurde KIIRKANDUR AS (edaspidi ka arendaja või kaevandaja ) taotleb keskkonnakaitsel oa nr Rapm 042 muutmis maavara edasiseks kaevandamiseks Sutlema III lubjakivi karjääris (edaspidi ka Sutlema III karjäär ) . Tegevuse elluviimiseks on vajalik õhusaasteloa olemasolu. Õhu saaste loa arvestuses on aasta seks kaevandatav aks mah uks arvestatud 300 000 m 3 ehk 780 000 t (maavara mahumassi 2,6 t/m 3 juures) , millest killustiku tootmiseks suunatakse 230 000 m 3 ehk 598 000 t . Eelneva põhjal umbes 70 000 m 3 turustatakse lõhatud paasina. Taotluses toodud info põhjal toimuvad Sutlema III karjääris järgmised tegevused, millega kaasneb saasteainete heide: lõhkeaukude puurimine; lõhkamine; purustus-sorteerimissõlm ed, 3 tk ( peenestamine , sõelumine ) ; materjali laadimine. 683260 1368094 0 0 4401185 1396669 0 0 1790451 2421697 0 0 3611245 2382851 0 0 2426970 2191081 5010730 1626207 0 0 2583815 1258266 0 0 3338830 1028894 Sutlema III karjääris kavandatava tegevuste põhimõtteline plokkskeem on esitatud alloleval skeemil. Lõhkamine Lõhkeaukude puurimine Purustus-sorteerimissõlm Toodangu ladustamine Laadimine väljaveoks PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 s üsinikmonooksiid (CO) l ämmastikoksiid id (NO x ) PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 Lõhkamine Lõhkeaukude puurimine Purustus-sorteerimissõlm Toodangu ladustamine Laadimine väljaveoks PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 s üsinikmonooksiid (CO) l ämmastikoksiid id (NO x ) PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 Joonis 1. Sutlema III karjääris kavandatava tegevuse plokkskeem. Puur-lõhketööd Puurimisel ja lõhkamisel eralduvate saasteainete heitkoguste leidmiseks puudub ühtne eestisisene metoodika. Seetõttu on puur-lõhketööde puhul saasteainete heitkoguste leidmiseks kasutatud Ameerika Ühendriikide keskkonnakaitse agentuuri ( United States Environmental Protection Agency ) välja töötatud metoodikat ( AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining ) ning Kanada keskkonnaameti ( Environment Canada ) täiendatud metoodikat ( Pits and Quarries Guidance ) . Puurtööd – heiteallikas 1 Maavara kobestamine toimub puur-lõhketöödega arvestuslikult kuni 30 0 000 m 3 ulatuses aastas. Puurtöid teostatakse standardse puurmasinaga, mis on varustatud 1 2 filtrist koosneva püüdeseadmega , mille püüdeefektiivsus on vähemalt 99,5% . Puurimisel tekkiv tolm püütakse seega enamuses kinni ning õhku eralduvad heitkogused on seetõttu marginaalsed. Eelviidatud metoodika kohaselt on puurimise eriheited tahkete osakeste kohta järgmised: PM -sum = 0,59 kg/puurauk; PM 10 = 0,31 kg/puurauk; PM 2,5 = 0,31 kg/puurauk. Puurim i sega eralduvate osakeste aastase heitkoguse leidmiseks on vajalik teada puuritavate puuraukude arvu. Korraga lõhatakse keskmiselt ligikaudu 10 0 00 m 3 maavara , mille tarbeks on vajalik puurida eeldatavalt u mbes 130 puurauku (laengutihedusel 7, 7 m 2 /puurauk) . Aastase kaevandamise mahu lõhkamiseks tuleb seega puurida vastavalt: 30 0 00 0 m 3 / 10 0 00 m 3 x 130 = 3 9 00 lõhke-puurauku Lähtudes eeltoodud osakeste erihei detest ning puurmasina garanteeritud püüdesüsteemi efektiivsusest, on arvutuslikud aastased heitkogused järgmised: PM -sum = 3 9 00 x 0,59 / 1 000 = 2 , 301 t/a, millest õhku eraldub 0,0 0 9 t/a ; PM 10 = 3 90 0 x 0,31 / 1 000 = 1,209 t/a, millest õhku eraldub 0,0 0 5 t/a; PM 2,5 = 3 9 00 x 0,31 / 1 000 = 1,209 t/a, millest õhku eraldub 0,00 5 t/a . Puurmasina arvestatav puurimiskiirus on umbes 60 m/h ehk 1 m/minutis. Puuritava augu sügavus on kuni 10 m (kasuliku kihi paksus + ülepuure) . Eeltoodu kohaselt puurib masin aastase lõhatava mahu kohaselt kokku 3 9 00 x 10 m = 39 000 m Puurimiseks kuluv aeg oleks seega kokku ~ 6 50 h, mille kohaselt oleksid hetkelised heitkogused järgmised: PM-sum = 9 000 g / 2 340 0 00 s = 0,0 0 4 g/s; PM 10 = 3 000 g / 2 340 000 s = 0,00 2 g/s; PM 2,5 = 3 000 g / 2 340 000 s = 0,00 2 g/s. Lõhkamine – heiteallikas 2 Lõhketööd viiakse läbi vastavalt lõhketöö projektile , mis kooskõlastatakse TTJA-ga ning tööde läbiviimisel kasutatakse kvalifitseeritud ja litsentseeritud lõhkajat. Lõhketöödel eralduvate osakeste heitkogused leitakse eeltoodud metoodika kohaselt järgmise valemiga: E=0,00022 (A) 1.5 , kus E – e riheide , osakeste kogus, kg/lõhkamise kohta; A – lõhkeala pindala, m 2 (kus lõhkamissügavus ≤ 21 m). Metoodika kohaselt rakendatakse peenosakeste (PM 10 ) heitkoguste leidmisel eel toodud valemis konstanti 0,52 ning eriti peenete osa keste (PM 2,5 ) heitkoguste leidmisel konstanti 0,03. Arvestades, et ühe lõhkamisega kobestatakse maavara keskmiselt 10 0 00 m 3 ulatuses, tuleb keskmise aastase kaevandamismahu 30 0 000 m 3 raimamiseks lõhketöödega teostada 3 0 lõhkamist, mille põhjal kujuneb ühe lõhkamise ala suuruseks ~ 1 0 0 0 m 2 . Eelviidatud metoodika kohaselt kujunevad aastased osakeste heitkogused järgmiselt : PM -sum = 0,00022 x ( 10 0 0 ) 1.5 x 3 0 / 1000 = 0, 209 t/a; PM 10 = 0,00022 x ( 10 0 0 ) 1.5 x 0,52 x 3 0 / 1000 = 0, 109 t/a; PM 2,5 = 0,00022 x ( 10 0 0 ) 1.5 x 0,03 x 3 0 / 1000 = 0, 006 t/a ; Lõhketöödel eralduv tolm on lokaalse iseloomuga, mis põhjustab suuri kontsentratsioone ainult väga lühiajaliselt ning lõhkekoha vahetus ümbruses. Seega on tegu iseloomult kontrollimatu heitmega. Tekkinud tolmu kontsentratsioonid hajuvad esimese paari minutiga ning need ei avalda olulist mõju pikemaajalistele keskmistele kontsentratsioonidele. Lõhkamisel tekkivad põlemisgaaside heitmed võimalik arvutada kasutatava lõhkeaine tüübi ja koguste kaudu . Karjäärides kasutatakse ammooniumnitraadi ehk ANFO- tüüpi lõhkeainet . Lubjakivi lõhkamisel on lõhkeaine erikuluks kobestuslaengu puhul 0,4 – 0,6 kg/m 3 lubjakivi mahu kohta. Võttes lõhkeaine erikuluks 0, 5 kg/m 3 kohta, on aastase toodangu kobestamiseks vajalik ligikaudu 150 t lõhkeainet. Laboratoorsetel katsetustel on mõõdetud, et ANFO-tüüpi l õhkeaine plahvatamise ga kaasnevate saasteainete sisaldused heitgaasides on järgmised: CO 0,051 %, NO 2 0,056 %. Arvestades aastas lõhkeaine kulu, kujunevad lõhkamiste põlemisgaaside aastasteks heitkogusteks: CO = 15 0 t x 0,051 % = 0, 0 7 7 t/a; NO x = 15 0 t x 0,056 % = 0, 0 84 t/a . Lõhkamisel eralduvad põlemisgaasid ja tolm esinevaid vaid lõhkamise hetkel ja väga lühiajaliselt - valdavalt mõne sekundi jooksul, pärast mida saasteaineid juurde ei teki. Samuti toimub saasteainete umbes paari minuti jooksul. Lõhketööde teostamise ajal muud karjääri tööd peatatud ning teistest heiteallikatest täiendavaid heitkoguseid ei lisandu. Ühel lõhkamisel toimub saasteainete hajumine tegelikkuses umbes 5 minuti ehk 300 sekundi jooksul, moodustades tunniajasest heitekoormusest ~ 8,3 %. Võttes aluseks eelpool leitud aastased heitkogused, kujuneksid lõhkamisega kaasnevad tunnikeskmised maksimaalsed heitkogused järgmiselt: PM-sum = 209 kg x 1 000 / 3 0 / 3600 s = 1,933 g/s; PM 10 = 109 k g x 1 000 / 3 0 / 3600 s = 1,005 g/s; PM 2,5 = 6 kg x 1 000 / 3 0 / 3600 s = 0, 0 58 g/s; CO = 77 kg x 1000 / 3 0 / 3 600 s = 0, 708 g/s. NOx = 84 kg x 1000 / 3 0 / 3 600 s = 0, 778 g/s; Purustus-sorteerimissõlm ed I, II ja III – heiteallika s 3, 4 ja 5 Purustus-sorteerimissõlme des (PSS) toimub kaevise töötlemine killustikuks. Materjal laetakse sõlme ekskavaatoriga. Purusti peenestab kaevise ning sõelur sorteerib selle erinevate fraktsioonide vahel. Valmistoodang jaotatakse vastavate fraktsioonidega puistangutesse. Arvestades purustus-sorteerimissõlme ja laadimistööde sisuliselt kõrvuti toimumist ning tehnoloogilist seotust, on kirjeldatud tööprotsessid (purustamine, sõelumine, laadimine) kui heiteallikad grupeeritud ning käsitletud ühtse heiteallikana. Materjali laadimine Kõikidel laadimisprotsessidel ehk kukkumisprotsessidel ( drop operation ) tekkivate osakeste heitkoguste arvutamisel lähtutakse metoodikas AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume I: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles ) toodud järgnevast valemist: E=k(0,0016)⋅ U 2,2 1,3 M 2 1,4 , kus E – e riheide , osakeste kogus, kg/t (kg heidet materjali ühe tonni kukkumisel); k – osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuv konstant; U – keskmine tuule kiirus, m/s; M – materjali niiskussisaldus, %. Sutlema III karjääri mäeeraldisele l ähim ilmajaam on Kuusiku meteoroloogiajaama . Tuginedes Riigi Ilmateenistuse Kuusiku MJ registreeritud ilmastikuandmetele, on 202 5 . aasta keskmine tuulekiirus ( U ) 3,0 m/s. Materjali niiskussisalduseks ( M ) on võetud 5 %, mis on lubja kivi puhul keskmiseks näitajaks . Parameeter k sõltub arvutatava saasteaine osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust ( t abel 1). Tabel 1. O sakeste aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuvad konstandid O sakeste aerodünaamiline läbimõõt PM sum PM 10 PM 2,5 Konstant k 0,74 0,35 0,053 Eriheited kujunevad eeltoodud tingimustel seega järgmiselt: E (PM sum ) = 0,00 0 49 E (PM 10 ) = 0,000 23 E (PM 2,5 ) = 0,0000 4 Saadud e riheidete , aastase tootmismahu ( 598 000 t) ja karjääris toimuvate tööprotsesside põhjal arvutatud aasta sed osakeste heitkogused on toodud tabelis 2. Tabel 2. Kukkumis- ja laadimisprotsessidel eeldatavalt tekkivad heitkogused Sutlema III karjääris Protsess Osakeste fraktsioon E riheide , kg/t Protsessi läbiv kogus, t/a Heitkogus, kg/a 1 . Kaevise kukkumine purustisse ; 2 . Purustatud materjali kukkumine sõelurisse; 3 . Sõelutud materjali kukkumine puistangusse; 4 . Valmistoodangu ladustamine lattu; 5 . Valmistoodangu laadimine kallurile väljaveoks. PM -sum 0,000 4 9 598 000 5 x 293,8 = 1 469 PM 10 0,000 2 3 5 x 139 = 695 PM 2,5 0,0000 4 5 x 21 = 105 Materjali sorteerimine ja purustamine Analoogselt laadimisprotsessidega, sõltuvalt kivimi purustamisest ja sõelumisest tekkivad heitkogused protsessi läbivast materjalivoost ja protsessi eriheitest . Eriheide sõltub materjali niiskussisaldusest ja ka kasutatavatest leevendusmeetmetest. Juhul, kui ei kasutata leevendusmeetmeid ning materjal on väga kuiv (niiskussisaldus <1,3 %) , on eriheide maksimaalne ( uncontrolled ). Leevendusmeetmete kasutamisel on võimalik heitkoguseid vähendada ligi 90 % ( controlled ). Vastavalt eelviidatud Keskkonnaameti lubjakivi töötlemisel välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise juhendile , on Eestis rakendatavad kontrollitud eriheiteid, kuna töödeldava materjali niiskussisaldus on >1,3 %. Arendajalt saadud informatsiooni põhjal niisutatakse purustus-sorteerimissõlme des sisseantavat materjali ja sõel on kaetud, mistõttu arvutustes on kasutatud metoodikas vastavalt täiendavaid hei det vähendava t koefitsienti 0,5 . Eelviidatud metoodika kohaselt on eriheited jäme dama killustiku fraktsioonide purustamise le ja sõelumi sele samad. Eristatakse vaid peenpurustamist ja -sõelumist <5 mm toodetavatele fraktsioonidele, mille eriheited on kõrgemad. Materjal läbib purusti, misjärel toimub purustatud materjali sõelumine erinevate fraktsioonide kaupa. Toodetavad killustiku fraktsioonid ja kogused on eeldatavalt järgnevad: fr 32/64 ja 0/32 ligikaudu 3 5 % ehk 209 0 00 t/a; fr 16/32 ligikaudu 2 5 % ehk 149 5 00 t/a; fr 4 / 16 ligikaudu 2 0 % ehk 1 19 6 00 t/a; fr 0/ 4 ligikaudu 2 0 % ehk 1 19 6 00 t/a . Arvutustes on arvestatud, et fr 0/ 4 tootmisel kasutatakse kõrgemaid eriheiteid. Arvutatud heitkogused on toodud tabelis 3 . Maksimaalse hetkelise heitkoguse (g/s) arvutamisel lähtuti PSS- de tootlikkusest, milleks on arendaja sõnul 18 0 t/ h. Tabel 3. Purustamisel ja sõelumisel tekkivate o sakeste eriheited ja heitkogused Sutlema III lubjak ivikarjääris Protsess * Protsessi läbiv kogus Eriheide ( controlled) Heitkogus, kg/a (g/s) t/a (t/h) PM - sum PM 10 PM 2,5 PM - sum PM 10 PM 2,5 Purustamine jäme 478 400 ( 1 4 4 ) 0,0006 0,00027 0,00005 144 (0,0 1 2 ) 65 (0,0 0 5 ) 12 (0,00 1 ) peen 1 19 6 00 ( 36 ) 0,0015 0,0006 0,000035 90 (0,0 08 ) 36 (0,0 0 3 ) 2 (0,0 0 0) Sõelumine jäme 478 400 ( 144 ) 0,0011 0,00037 0,000025 263 (0,0 2 2 ) 89 (0,0 0 7 ) 6 (0,001) peen 119 600 ( 36 ) 0,0018 0,0011 - 108 (0,0 09 ) 66 (0,0 06 ) - Kokku 604 (0, 0 51 ) 255 (0, 0 2 1 ) 20 (0,00 2 ) * Purustamisel ja sõelumisel on arvestatud metoodika kohase materjali niisutamis el rakendatava heite vähendusteguriga 0,5. Kuna kolm PSS-i on analoogsed, on materjali purustamisel ja sorteerimisel kaasnevad koguheited jaotatud sõlmede vahel võrdselt, ehk järgmiselt: Tabel 4 . Purustamisel ja sõelumisel tekkivate osakeste heitkogused Sutlema III lubjakivikarjääri igas pu rustus-sorteerimissõlmes (heiteallikas 3, 4 ja 5). PSS I, PSS II, PSS III PM - sum PM 10 PM 2,5 g/s 0,058 0,026 0,003 t/a 0,691 0,317 0,042 Kokkuvõte Sutlema III karjääris m aavara kaevandamisel ja materjali laadimistel eeldatavalt tekkivad saasteainete aastased heitkogused on kokkuvõtvalt toodud tabelis 5 . Kavandataval tegevusel ei kasutata keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „ Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba “ nimetatud põletusseadmeid, mille soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põlemisel on 1 MW th või suurem. Purustus-sorteerimissõlme mootorite summaarne nimisoojusvõimsus jääb eeltoodud künnisväärtusest väiksemaks. Tabel 5 . Sutlema III karjääri saasteainete aastased heitkogused Saa s teaine Heitkogus, t/a (raskmetallid kg/a) Künniskogus, t/a O sakesed summaarselt (PM -sum ) sh peenosakesed (PM 10 ) sh eriti peened osakesed (PM 2,5 ) 2,291 1,065 0, 137 1 Süsinik oksiid (CO) 0, 0 77 10 Lämmastikoksiidid (NO x ) 0, 0 84 0,3 Saasteainete heitkoguste kohaselt ületatakse taotletaval tegevusel eelviidatud määruse lisas 6 sätestatud künniskoguseid osakeste ( PM-sum ) puhul . Arvutused koosta tud: 22 . 0 6 .202 6 Priit Kallaste OÜ Inseneribüroo STEIGER / allkirjastatud digitaalselt / Keskkonna ekspert
Karjääri
töötamine
Päevane hinnatud
tööstusmüra
(kell 7-23)
Tammetõru
Ld = 51.1 dB
Ld, dB(A)
> 35 dB
> 40 dB
> 45 dB Punktallikas
Point Source
> 50 dB Pindallikas
Area Source
> 55 dB Tee
Road
Elu- või ühiskondlik hoone
Building
> 60 dB
Kõrval-
Foliage või tootmishoone
> 65 dB
Sutlema III mäeeraldise piir
Ground Absorption
> 70 dB
Majapidamise
Receiver õueala
> 75 dB
Sutlema III Area
Calculation mäeeraldise
> 80 dB teenindusmaa piir
Kuivakünka
Ld = 44.9 dB Modelleeritud tulemused on võrreldavad
Kõrgemaa keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses
nr 71 kehtestatud II kategooria päevase aja
Ld = 49.9 dB
tööstusmüra piirnormiga 60 dB.
Märkused:
- Kasutatud standardid: tööstusmüral ISO 9613
- Kasutatud tarkvara: Datakustik CadnaA 2026 Pro
- Kaardi koostamisel on kasutatud
Maa- ja Ruumiameti 2026 alusandmeid
Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused:
Töö nimetus Joonise sisu Joonise nr 3
- Karjääris töötavad masinad: pöördkopp-ekskavaator 3 tk (105 dB), frontaallaadur 3 tk (107 dB), purustus-sorteerimissõlm 3 tk (118 dB),
mis paiknevad 2 m kõrgusel maapinnast, ning puurmasin 1 tk (110 dB), mis paikneb 1 m kõrgusel maapinnast. Sutlema III lubjakivikarjääri Mõõtkava
Müra hajumine
- Masinad töötavad pidevalt terve päeva vältel 12 tundi ehk vahemikus kell 7-19, lõhkepuuraukude puurimine vahemikus 6 h päevas vahemikus 7-19. keskkonnaloa taotlus 1 : 8 500
- Modelleerimisel on arvestatud karjääri lähiümbruse maapinna reljeefiga. Kaevandatava lubjakivi karjääriala piires on maapinna helineeldumisteguriks 0,
muul ümbruskonnal 1.
Koostas:
- Kõrghaljastuse (metsa) paiknemisega mäeeraldisel ega selle lähiümbruses arvestatud ei ole (vaba helivälja tingimus). Kuupäev 19.06.2026
OÜ Inseneribüroo STEIGER Priit Kallaste
- Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, mis vastab
keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhus leviva müra kaardistamiseks. Männiku tee 104, 11216 Tallinn Kinnitas:
Töö nr 26/5550
Tel 668 1013, Faks 668 1018 Aadu Niidas
Hager ee
it
0446
Läbilõige I-I' Läbilõige II-II'
001:
W E N SW
11247 Ääsm äe-
m m m m
31701:
70 70 70 70
Lümandu karjäär
69 Sutlema III lubjakivikarjäär Lümandu karjäär 69 69 31701:001:1351 69
skond 98
PA 13
31701:001:1351
0445
67,96 PA 4/21
PA 11 Sutlema III lubjakivikarjäär
67,65 Vardi metskond 71
68 67,36 68 68 68
001:
PA 25 31701:001:1352
0,3
PA 24 66,92 PA 12
dim et
0,3
31701:
67 0,3 66,48 PA 15 67 67 66,54 67
skond 71
PA 10 0,1 PA 10
PA 3/81
1352
65,99 64,62 65,99
0,2 0,2 65,82
Plokk 4 aT
Var
66 1,3 66 66 66
001:
0,2 1,5 Plokk 4 aT 0,2
0,5 0,5 0,2
dim et
PA 1/21 PA 5/81
Plokk 4 aT
31701:
65 0,9 16K 65 65 64,51 0,9 1,5 65
64,44
PA 3
0,1
Var
3,1 1KL 3,7 0,3 62,29 0,2
0,2
64 LA 31 64 64 0,6 64
O3 ks 2,7 3,2 3,9 1:1,4 2,8 1,7
17K 12 aT
63
14 pT 63 63 1,1 63
O3 ks
4,7 O3 ks 33K 6KL
27K
2,4 LA 29
62 4,0 62 62 0,2 4,0 62
1KT 5,5 1KT
1073
18K 6,3 1-1KL
i
LA 31 4-1KL LA 31
r
5,5 3,2 F 2,0
Peet
5,4 F 1,7
001:
61 4KL 61 61 61
6,7 LA 33 7,0 5,8
ke-
1:1,4
31701:
60 34K 60 60 60
Väi
28K
PA 9
19K 2KL
57,24
59 Plokk 9 aT LA 34 Plokk 9 aT 3KT 59 59 5,6 Plokk 9 aT 59
O3 sn 7,7 9,0
8,3 LA 38 Vardi metskond 244
9,1 29K 31701:001:1353
58 8,0 O3 sn 58 58 8,0 58
35K 7KL
9,0
20K O3 sn LA 42
57 0,2 11,0 13 aT 57 57 Ip2 57
1:1,4
30K
9,7 10,2 15 pT 5,7 1-2KL 54.52
11,0 11,5 4-2KL
F 1,3
11,2 F 0,8
56 1,2 vt. 55,78 m 56 56 56
10,7 vt. 55,46 m
1,7 08.05.2007 9,0
04.12.2005 36K 8FML
21K 12,2
55 31K 55 55 PA 2 55
2KT Plokk 8 P 5KL 2KT
1k LA 30 12,3 LA 30 54,03
vt. 54,16 m
LA 35
11,7 13,2 12,3 11,7 1:1,4
54 04.12.2005 12,8 54 54 8,3 12,5 54
vt. 53,62 m
3,7 32K 12,9
20KL
vt. 53,29 m 3KL 08.05.2007 vt. 53,29 m
04.12.2005 04.12.2005 vt. 53,04 m
53 LA 32 LA 31 37K 14,2 4KT 53 53 53
11,35 8KL 04.12.2005
13,4 15,0 9FML Plokk 8 P
2k LA 36 LA 33
1,8
52 5,4 52 52 52
12,8 10,5
5,7 15,0 2,4
16,0 Plokk 8 P 10,8
15,0
51 3k vt. 50,84 m vt. 50,82 m 51 51 vt. 50,79 m 51
04.12.2005 15,0 16,4 04.12.2005 04.12.2005 15,0
6,8 Plokk 8 P 10FML
vt. 50,13 m
50 50 50 04.12.2005 50
4k 15,0 12,9
49 49 49 49
12FML
8,8 O3 sn
21KL 11FML
48 LA 27 48 48 48
5k
47 47 47 15,0 47
10,8
46 8,0 46
6k
12,0
45 45
44 44
7k
22KL
LA 26
Läbilõige IV-IV'
NW Lümandu karjäär SE 13FML
43 Mäeeraldise piir 43
Läbilõige III-III' m 31701:001:1351 m
N S Mäeeraldise teenindusmaa piir VP 1/21 Vaatluspunkti number
69 69
skond 71
42 15,0 42
1352
m m 60,21 Maapinna abs kõrgus, m
Sutlema III lubjakivikarjäär Sutlema III lubjakivikarjäär PA 4/21 Külgneva mäeeraldise piir
PA 5
Lümandu karjäär 67,65
skond 71
68 66,00 68 68 68
001:
1352
31701:001:1351 Plokk 6 pT Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 41
dim et
PA 24 0,3 13,5
PA 3/21
31701:
001:
67 66,48 67 67 67 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) S1-1KL Füüsikalis-mehaaniliste katsete proovi number
66,27 LA 34 40
Killustiku LA tegur
dim et
PA 14 O3 pk
Var
Ploki piir (P - prognoosvaru) F 1,2
31701:
0,2 65,68 Killustiku külmakindlus
66 0,3 66 66 PA 7 66 Uuringuaegne veetase ja eeldatav veetase
0,3 39
1:1,4 0,7 63,55 15,0
Var
0,2 maavara ammendamisel
0,7 1:1,4 1:1,4
Plokk 4 aT 3,1 Sügavus maapinnast, m
0238
65 1,1 65 65 0,8 Ambuse kruusakarjäär 65 Kaevandamisel jäetav nõlv ja nõlvus
1,2 31701:001:0153 Lümandu karjäär
Plokk 4 aT Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
001:
ee
8K 31701:001:1351
64 64 64 64
skond 244
t
2,7 1,9 3,9
st
3-1KL Sutlema I lubjakivikarjäär
1353
31701:
Ri
5KT O3 ks F 4,0
63 LA 29 63 63
0,4
9K
Plokk 7 aT 63 PA 11 Puuraugu number
001:
O3 ks
27K 1,1 Kasvukiht 67,36 Suudme abs kõrgus, m
3,5
dim et
PA 18
31701:
62 62 62 10KL 62
59,60 LA 35 4-1KL PA 23
5,1 10K F 1,7 60,79
4,9 5,4 VP 1/21 Ladu / sõelmed
Var
61 61 61 61
60,21 1,3 Sügavus maapinnast, m
7,0 0,2 1,5
5,5
60 28K 60 60 3,6 60
11K 1,0 Saviliivmoreen 16K Keemiline analüüs ja proovi number
0,3
59 Plokk 9 aT 59 59
Plokk 3 pT 6,5
S1-1KL 59 3,1 1KL Füüsikalis-mehaaniliste katsete proovi number
6KT O3 sn 1:1,4
LA 33 3-2KL
7,7 9,0 Plokk 9 aT LA 34 LA 31 Killustiku LA tegur
F 1,1 O3 sn 11KL 12K F 1,2 Murenenud lubjakivi F 0,0 Killustiku külmakindlus
29K 17K
58 1,7 58 58 LA 35 58
O3 sn 4FMT FML, FMT kivimi füüsikalis-mehaaniline katse
9,0 2,0
4,7 KL, KT killustiku füüsikalis-mehaaniline katse
8,5 3,1
57 57 57 57 O3 ks Lubjakivi (Vormsi lade Kõrgessaare kihistu)
30K
9,7
4-2KL
Plokk 1 aT 5,5
S1-2KL
13K F 0,8 LA 34
56 10,1 vt. 55,78 m 56 56 56 vt. 54,16 m Veetaseme abs kõrgus, m
10,2 10,7 7,7 5,0
08.05.2007 F 1,2 04.12.2005
O3 sn Lubjakivi (Nabala lade Saunja kihistu) Mõõtmise kuupäev
10,7 O3 sn
10,5
55 31K 55 55 55
8KT 12KL
vt. 54,30 m
LA 29 LA 32
04.12.2005 12,3 14K O3 pk Lubjakivi (Nabala lade Paekna kihistu)
54 54 54 6,2 54
7KT 32K Plokk 8 P 12,2 16,4 Puuraugu sügavus, m
LA 31 12,5 14,2
53 53 53 53
13,4 10,8 vt. 52,48 m 5FMT Lubjakivi dolomiidikas
04.12.2005
52 52 52 15K 8,8 52 Märkused:
13KL
Plokk 8 P
8,2 Dolokivi
vt. 50,99 m
51 8,5 51 51 12,5 51 1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
04.12.2005
15,0 vt. 50,40 m 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:
04.12.2005 vt. 50,05 m
15,0
50 50 50 04.12.2005 50 Vääriselupaik - Sutlema lubjakivimaardla maavara kvaliteedi ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 30.09.2021)
11,3 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 21/3644).
49 49 49 3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
Teekaitsevöönd
15,0 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
9KT 48 48 48
LA 28 6FMT Geoloogilised läbilõiked
Sutlema III lubjakivikarjäär
47 47 Kohila vald, Rapla maakond I-I' ... IV-IV'
46 46
Loa omanik aktsiaselts KIIRKANDUR Graafiline lisa 2/3
15,0
Järvekalda tee 1, 76912 Harju maakond
45 45 /Allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 2000
[email protected] Mõõtkava
0 100 200 m (esindaja nimi ja allkiri) V 1 : 100
15,0
44
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 07.07.2022
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Allan Koger Töö nr 22/4045
/Allkirjastatud digitaalselt/
Tammetõru
31701:001:2280
VEP nr.101048
1160.87
60.73
24
7
31 Ää Mäeeraldise piiripunktide
70 s61.71
m 61.69
1: äe Vardi metskond 73 koordinaadid
00 - H
63.10 1: a 31701:001:2498
63.05 22 ge
62.55 r
1062.22
it Nr X Y
Vardi metskond 71 65.14
63.52
1' 63.68
63.12 62.60
63 ee
63.66 64.13
1 6 559 979,56 534 199,17
31701:001:1352 22' 63.66 9 62.60
64.04
4 5 63.72 64 64.28
2'
64.44
63.30
63.39
2 6 560 002,32 534 441,63
64.02
64.40 65.17 64.45 64.38
64.87 63.70
11
64.27
65.51 65.60
263.49
47 Plokk 12 aT 3 6 560 025,46 534 688,17
64.47
64 62.17
62.12
3 Ää 4 6 560 048,30 534 931,44
64.11
3 21' 65 63.22
63 0
64.78 62 64.68 64.43
64 63.65
1 s V Plokk 13 aT
66.64 66 6 64.34 7 m 3 ar
63.73 61 63.96
0 1 d 5 6 560 051,88 534 969,61
1 äe
58
4 62 56
56.31
7 i Plokk
64.19
8 P 63.75 63.82
58
6 59 : 0 m
65 0 -H 1 e 6 6 559 831,70 534 976,05
65.18 62.91
7 63.00 0
20' 3 5
56.45 54.74
6 :
64
6 58.27
1 ag
62
2 63.33 60.19 60 58 53.8956 5 61 3 64.34 : 0 ts
0
1 0 e
5 7
4 ri 1: ko
66.05
53.57 64 62.77 62 59
6
56
56.28
65 8 3
5
64.62
10 4
64.23 7 6 559 884,70 535 057,56
9 6 te 04 nd
63.74
62.31 65 57.18 55 5
56.40
59.66 64 63.33
63 58.04 57 65.84 52.66 5 e
63.33
6 560 000
61.50
60 58 6 4 9 8 6 560 003,39 535 221,39
0 5 8
19' 64 62
61.70 61 55.89 55.65 60.85 3' 9 6 560 052,70 535 216,26
9 56 60
61.81
5
54.19
55.07 1 63 62.25
57
57.12
5 55.59
56.91 Plokk 6 pT 61.30
64.54
64.10
63.75
60
62
61.82
61 58 55.56 5 54 5 58.00
10 6 559 992,12 535 417,23
62 54 8
56.00
Plokk 3 pT
N
59 56 54
63
61.15
54.43 61.15 57 54.64
55 56.85 11 6 559 928,22 535 457,16
18' 57.49 8 65
57
5
55.61
57.62
56.45
54
54.32
53 Plokk 8 P 53 52.69
59.90
65
12 6 559 867,43 535 492,47
61
54.51 64.59
65
55.10 62.74
62
54.84
4'
61
55
53.38
54.14
54.48
13 6 559 827,19 535 480,86
5956.33
56.07 65.08
55.49
60
61.29 63.70
59.82 54.87 14 6 559 650,95 535 250,12
53
63
57
55.37
54.90 6 64.96
5
VEP nr.101046
56
57.85 65.56 15 6 559 689,09 535 181,40
11
59
53.57
556
52.53
56
5
59
54.73 61.49
60.58
62 54
Plokk 14 pT 65.12
16 6 559 816,91 534 941,07
56.01 59.61
53 58.23
63
55.45 61.89 55
65.50
65.54 Plokk 15 pT 65.21
17 6 559 775,58 534 874,54
15
5
52.79
7
56
66.
4
61
61
56.55
Plokk 8 P 18 6 559 532,81 534 957,00 Kaardileht nr 6332 Kohila
55
8
60
64.14
5 62.83
64
57.00
57
57
65.66 19 6 559 531,71 534 951,31
5'
9
60
5
56.51 55.08
64
20 6 559 485,13 534 733,49
58
53.37 65.84
59.70 58.15
60
Ääsm äe
59.59
56
55.17 64.07
6 54.52 21 6 559 470,37 534 485,11
7
53.42
64
56
04
58.47
5
66.
56.37
12
60
56.35 66.99
22 6 559 463,87 534 375,74
63 65.39
55
54.78 68.3768.36
65 23 6 559 446,85 534 199,30
59
65.22
55.04
55.25 57.42
68.16 1 52.71
55.06
53.74
66 6
56.96
58.74 24 6 559 659,85 533 949,03
53
okk 16 pT
58
Lümandu karjäär 65.78
59
1
62
31701:001:1351
13
58
54.70
57 Pindala 57,97 ha
54
56.38 52.56
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
99
55.22
Sutlema III lubjakivikarjäär 59.41
56 53.58
65.
59.66
55.06
6'
53
56.79
67,37 65,05 66,68
53.58 55.75
6 559 800 Metsamaa (pindala 66,18 ha) 65,08 65,02 55.50
65.36
1'
54.53 66,14 54.23
60,58
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
53
65,07 64,56
56.55
9'
Pl
60,51
67,32 60.36
65,63
58.50 65,09 64,42
16 64,24
Mäeeraldise teenindusmaa
Plokk 8 P Kõrvaloleva mäeeraldise piir
556
55
61,66
5
65,18 53,49
53.31 66,83 61,69 65,70
60
53,98
56.37
17
.
64,28
piiripunktide koordinaadid
36
60,64 53,64
64,9165,02
66,83 64,78 64,34 63,27 61,51
Kõrvaloleva mäeeraldise teenindusmaa piir
65
54.26 53,74 53,59 Sõelmed
55.48 64,45 Kruus
56.65 65,49 63,62 60.34
63,36 62,83 Pinnas 64.54
00
66,43 61,57 61,40 64,90 61,09
okk 7 aT
54
55.40
65.
10' Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru)
60.
56.09
64,99 64,89 62,38 53.22
60,58
53,85 Nr X Y
Liblika
56
54,09
26
66,22 61,38 62,61
Ladu
54.71
54.15
65,18 61,35 62,51 64,39 53,76
31701:001:0495 1' 6 560 069,74 535 159,92
65,93
61,73 61,27
60,43
Ploki piir (P - prognoosvaru)
53,70
61,28 61,24 62,27 61,90 60,87 54,00
60,38
64.42
2' 6 560 052,70 535 216,26 Lümandu karjäär
55
61,26 61,24 53,83
60.
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
.71
Ladu
57
61,21 61,11 61,18 53,62 3' 6 559 992,12 535 417,23
64
5 31701:001:1351
38
6
52
60,34
57
55.60 61,22 61,11 60,75 61,19 60,49
6
64.
5 61,42 60,30
57.23 53,87
4' 6 559 928,22 535 457,16 6
Pl
61,05 61,00 60,92 61,26 60,47 53,96
54.84 65,06
65,24
65,39
65.75 64.04
6 Maapinna samakõrgusjoon, m
61,19 61,07 60,74 60,81 53,69
60,81 53,42
53.28 61,22 61,01 56,37 61,62 60,57 5' 6 559 867,43 535 492,47
56
55,65 62,20 60,42
55.91
.
61,01 55,74 60,56 60,48 60,49 67.94
Maardla piir (asendiplaanil)
68
64,06 62,56 63,98 54,02
60.
61,20
61,09 55,91 55,82
60,87
61,68 60,70 60,50 6' 6 559 827,19 535 480,86
53
38
60,91
61,05 61,66
55.66 62,47 61.59 63.99
Sutlema
60,87 II lubjakivikarjäär
56,40 60,63 60,63 53.57 60,52 Ladu 53,99
7' 6 559 650,95 535 250,12
92
64,84 65,17 Sõelmed 60,10
60,45
57
55 55,72
63.
60,96 55,69 55,86 60,67 61,01 62,35 Kruus 60,51 66.10
.
Parkla
49
56.90 60,76 56,69
55.45 Pinnas
Plokk 5 aT 53,91
8' 6 559 689,09 535 181,40
54
60,93 55,78
Kivid
60.
60,93 55,83 56,44 56,89 56,54 61,91 62,57
60,27 Teekaitsevöönd
17' 55,86
8'
31
53,87
54.22 52.20
Plokk 2 aT 56,68
15 57,44
62,39
62,45 62,38
Tehnika 60,44 60,12
53,98 65.36 63.55 9' 6 559 816,91 534 941,07
60,78 55,88 plats 60,31
Ladu 62,47 Ambuse kruusakarjäär 60,16
63.50
55,74 56,55 56,59 56,60 62,39 10' 6 559 775,58 534 874,54
53.50
55 55.33
55,76
60,68 Plokk 8 P 57,41 62,45 31701:001:0153
60,32
53,82
53,86 60,95
57.00
24 56,11 56,79Ladu 56,60 56,69 56,81
53,97
11' 6 559 532,81 534 957,00
Ääsm äe-
60.
56 60,30 59,32
63.48
Vääriselupaik
54.34
Kruusamäe
41
60,03 60.58
55,15
55 55 60,63 56,70 60 12' 6 559 531,71 534 951,31
7' 14
57.54 Ladu 64.37
,
27 54,20
31701:001:0366
Hager
53,81
60,69 55,84 56,54
Sutlema I58,63
lubjakivikarjäär
6
58
62,82 59,89
0
55,1455,01 56,62
,2
53,70 57,19 62,36
13' 6 559 485,13 534 733,49
.
54.56 56,80 56,87
35
54.57
0
53,75 57,28
it
57.96 58.02 54.53 60,52 56,24 53,98 64.71
Plokk 1 aT
ee
Sõelmed 53,78
60
54 60,83 56,13 53,71 53,59 57,60
64,90 66,37 60.23 63.04
14' 6 559 463,87 534 375,74 Metsamaa (pindala 66,18 ha)
,15
53
57,47 60,19 64.44
58.54 56,18 57,46 60,27
6 559 600 53.41
60,49
60,62
63,78
60,85
55,76
60,42 55,76
53,77
53,70
53,70
57,58
57,63 57,4357,45
Plokk 8 P
57,31 57,31
52,52
63,81
64,86 63.19
15' 6 559 446,85 534 199,30
59
54.65 57,22 57,25 65,07 66.29
54.51 59,49
57,28 57,50 59,52
57
,
54.21 60,63 55,55 Sõelmed Ladu 57,35
16' 6 559 439,68 534 124,95
85
53
60,46
59,
54 63,65 57,34 59,54
63.
60,65 59,43 63.14
57,33
57,06 60,10 64,51 59
40
56,82 56,76 62,28 ,
4
vt.53,05 4
58 60,28
58,86
60,77
52,95
60,36 Bassein
Sõelmed
59.53
59,53 59.09
63.32
17' 6 559 659,85 533 949,03
58,64 58,60 56,5556,91 60,88 62.76
Kruus
1
67,09 60,79
,5
58,58 Sõelmed 60,31
59.94 58,35 62,85 Bassein Pinnas 18' 6 559 955,79 533 949,15
58,9859,23
58
67.74
59
57,59
53 53.47
57,34
57,04
vt.53,05 61,25 58,83
63,39 Kivid
,
Bassein
29
59 54
63,32 Sõelmed
58,81
19' 6 559 979,56 534 199,17
60
60 Sõelmed
56,30 61,93 .
78 63,34 58,93
61.20 60,26 63,73 66,49 60,7461,16
54.33 66,34 63.17
60.38 54 61,66 62,24 63,79
62,00 63.16
60,34
60,63 61.88 60.56
58,81 58.69
63 20' 6 560 002,32 534 441,63
54.26 60,40 Sõelmed 61,08 63,00 58,65
64
53.40 60,78 60,99 63,04 65,24 67,64
61.96 62,11 62,55 58,14
62.
61.85
62.66
60 57.75
53.50 58,32
62,06
63.51
63.49
58.32
Sõelmed
62,70
58,85
62.30
21' 6 560 025,46 534 688,17
54 62.34
Plokk 7 aT 63.20 57,04
60
60.41
22' 6 560 051,88 534 969,61
59
55 56.67 64.53 65.02 Sõelmed 56.22 57,84 58,78
Sõelmed 58,93 62.22
11'
60
53 60.30 56.67 59,52
.
57.99 60.55
26
56 64.00 66.08 59,12
60.45
60.40
62.27
56
55
53.42 52.54
5
61.50
18
62.44 63.85 63.71
66.19 56.22 57.32 5 58.81 Sõelmed
59
4 62.05 8
12'
52.31
58 60.66
62.04
5 9 5 59.58
60.22 56.53 62.14 63.74 63.72
66.05
56.78 58.15
62.15 Märkused:
3 5 7 56.96 66.09 55.83 57.96 58.30 60.01 Pindala 66,18 ha
53.77
53 59.31
19 57.51 60.45 55.73
58 58.43 61.16
5
61
55.52 61.05 Sõelmed 66.15
52 51.92 57.99
9
66.12 66.00 57.85
Väike-Peetri 57.81 61.15 62.20 56.12 55.69 57.95 57.84 58.46
1
59.25 59.60
04
53 62.14 8 6
5
62.
54 555 61.54 57.94 59.82
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
61
31701:001:1073
6
61.14 6 Pi
n
55.51 56.23 na
1
58.09 59.83 s 62.18
62
61.69 56.54 58.56
56
57 58 59 59.09
55.65 9 58 57.78 59.43
59.14 5
57.29 60.51
59.21 58.79
5
2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
Hager
61.99 5 60.64 58.06
59
52.38 6
64.17 59.93 54 56 55.60 61
0 58.58 60 59.06 61.93
61.01
6
57.62 58.31
58
58.56 58.56
0
i
63.70 5 60.90 58.54 3. Plaani koostamisel on kasutatud:
7
57 8 55.45
857.86
20
57
61.90 5958.38 60.48 5 60.61
58 5
62.94 61.91 60.65 59.1760.33 58.56 56.05
6 0 58.37 55.59 55.07
62.31
55
55.78
58.73
59.91
60.40 59.01 13' 55.45
56.17 58.19
60.86
61.83 62.07
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 06.07.2022);
63 56 58.77 59.52 58.55 58.27
60.77 63.15
23 54.29 53 54 54.82
21 61 59.23 59.47
56.99
- Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed);
5
52.00 56.53 60.02
62.10
9
59.44
14' 522
55.70 56.27 58.62 60.23 55.81
55.88 Risttee
60.16 60.83 - Keskkonnaregistri Sutlema maardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 30.06.2022);
8 59.52
58.71
Kõrgemaa 31701:001:0238
55.78
61.39 62.33
55.53 55.84 Vardi metskond 244 - Sutlema lubjakivimaardla maavara kvaliteedi ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 30.09.2021)
54.28
54.07
15' 56.09
31701:001:1353 59.80 31701:001:0365
55.06 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 21/3644).
16'
61.77
62.58 57.22
55.09
55.54
55.80 59.48 55.70
60.93 53.89
54.04 54.12
55.17 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
61.91 54.37 57.26 59.11 59.87 0 100 200 m
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
6 559 400 59.97
56.58
54.18
62.03 54.45
534 000
534 200
534 400
534 600
534 800
535 000
535 200
535 400
535 600
Koidu Sutlema III lubjakivikarjäär
62.43 Korrastatud ala plaan
31701:001:0350 61.82
62.79
58.31
Kohila vald, Rapla maakond
Lümandu kruusakarjäär
Plokk 1 aT
Loa omanik aktsiaselts KIIRKANDUR Graafiline lisa 3/3
Järvekalda tee 1, 76912 Harju maakond
[email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/
Mõõtkava 1:2000
(esindaja nimi ja allkiri)
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 07.07.2022
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Allan Koger Töö nr 22/4045
/Allkirjastatud digitaalselt/
KORRALDUS
29. detsember 2021 nr 1-17/21/3175
Rapla maakonnas asuva Sutlema
lubjakivimaardla registrikande
muutmine
AS Kiirkandur esitas Maa-ametile Sutlema lubjakivimaardla olemasoleva ehituslubjakivi ja
täitekruusa ümberhindamise aruande (saabunud 20.12.2021, kirja registreerimise nr 9-3/21/14726-
5). Aruanne on koostatud varasemate uuringutega kogutud geoloogilise andmestiku ning Sutlema
I lubjakivikarjääri (kaevandamisloa omaja AS Kiirkandur; loa nr Rapm-059), Sutlema II
lubjakivikarjääri (kaevandamisloa omaja AS Kiirkandur; loa nr Rapm-062) ja Sutlema III
lubjakivikarjääri (kaevandamisloa omaja AS Kiirkandur; loa nr Rapm-104) piires 2021. a läbi
viidud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal.
Sutlema lubjakivikarjääri, Sutlema II lubjakivikarjääri ja Sutlema III lubjakivikarjääri piires olev
maavara on arvele võetud keskkonnaministri 26.05.2005. a määruses nr 44 esitatud nõuetest
lähtuvalt. Töö eesmärk oli hinnata ümber karjääride piires olev ehituslubjakivi varu, täitekruusa
varu ümber ei hinnata. Aruandes on selgitatud, et 2007. a mäeeraldiste ja mäeeraldisi ümbritsevate
plokkide piires tehtud geoloogilise uuringu käigus on tehtud puursüdamikest killustiku
purunemiskindluse katsed ka EVS-EN 1097-2 standardi järgi, kuid külmakindluse katsed EVS-
EN 1367-1 standardi järgi ei tehtud. Selleks, et iseloomustada maavara külmakindlust määruse nr
52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“ (edaspidi nimetatud Korra) 7. peatüki „Karbonaatkivimi uurimise ja maavarana
arvelevõtmise nõuded” kohaselt, puuriti proovimaterjali saamiseks mäeeraldistele täiendavalt 4
puurauku ja lisaks võeti proovid kahest paljandist. Proovivõtukohad paiknevad maardlal ühtlase
korrapärase võrguna, mis võimaldab maavara kasutusala ümberhinnata kogu maardlas.
Ühtlasi täpsustati aruandes ka lubjakivi ja täitekruusa plokkide piire ja hinnati osaliselt passiivseks
varu, mille kaevandamine ja kasutamine on õigusaktide kohaselt keelatud või ei ole selle
kaevandamine ja kasutamine keskkonnakaitse vajadust arvestades võimalik. Lisaks tehakse
aruandes ettepanek liita üheks plokiks täitekruusa 4. ja 11. ploki varud ning lubjakivi 9. ja 10. ploki
varud.
Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 1. - 4., 6., 7., 9. ja 12. - 16. plokid), mis paiknevad
Rapla maakonnas Kohila vallas Lümandu külas riigile kuuluvatel Keskkonnaministeeriumi
valitsemisel olevatel katastriüksustel Lümandu karjäär (tunnus 31701:001:1351) ja Ambuse
kruusakarjäär (tunnus 31701:001:0153), millede volitatud asutus on Maa-amet, Vardi metskond
71 (tunnus 31701:001:1352), mille volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel oleval katastriüksusel 11247 Ääsmäe-
Hageri tee (tunnus 31701:001:0446) ning eraomandisse kuuluval katastriüksusel Kruusamäe
(tunnus 31701:001:0366).
Aruandes moodustatud varuplokid hõlmavad Sutlema lubjakivimaardla ehituslubjakivi aktiivse
tarbevaru 1., 2., 9., 10. ja 13. plokke, ehituslubjakivi passiivse tarbevaru 3. plokki, täitekruusa
aktiivse tarbevaru 4., 5., 7., 11. ja 12. plokke ning täitekruusa passiivse tarbevaru 6. plokki.
Aruandes moodustatud 6,14 ha suurune varuplokk (aruandes 1. plokk) asub täielikult Sutlema I
lubjakivikarjääri mäeeraldise (kaevandamisluba nr Rapm-059) piires, 5,28 ha suurune varuplokk
(aruandes 2. plokk) asub täielikult Sutlema II lubjakivikarjääri mäeeraldise (kaevandamisluba nr
Rapm-062) piires ja 57,97 ha suurune varuplokk (aruandes 4. ja 9. plokk) asub Sutlema III
lubjakivikarjääri mäeeraldise (kaevandamisluba nr Rapm-104) piires. Sutlema II lubjakivikarjääri
piires oleva täitekruusa aktiivse tarbevaru 5. ploki pindala ja varu kogust ega kasutusala käesoleva
aruandega ei muudeta.
Aruandes moodustatud 14. ja 15. plokke läbib riigitee Ääsmäe – Hageri nr 11247, aruandes
moodustatud 16. ploki idaserv jääb nimetatud tee äärmise sõiduraja välimisest servast ~4 m
kaugusele. Aruandes on tehtud ettepanek hinnata passiivseks tee kaitsevööndisse moodustatud 14.,
15. ja 16. ploki varu.
Aruandes moodustatud 3. ja 6. ploki alal asub vääriselupaik VEP nr.101046 (põhitüüp männikud
ja männisegametsad). Keskkonnaamet on 11.10.2021 andnud hinnangu, et kaevandamine ei ole
vääriselupaigal lubatud. Aruandes on tehtud ettepanek võtta vääriselupaiga alale moodustatud 3.
ja 6. ploki varu arvele passiivse tarbevaruna.
Aruandes moodustatud 1., 2., 3., 9., 13. ja 15. plokkide piires on geoloogiline uuring läbi viidud
lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö
ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme,
põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi,
dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) nõuetest.
Uuritud maavara vastas madalamargilise ehituslubjakivi kasutusala määramise nõuetele.
Aruandes moodustatud 4., 6., 7., 12., 14., ja 16. plokkides olevat täitekruusa varu on uuritud
vastavalt 10.06.2005 - 31.12.2016 kehtinud keskkonnaministri 26.05.2005. a määruse nr 44
„Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“ nõuetele. Käesolevas
aruandes plokkide kasutusala ei muudetud.
Maa-amet keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejana on aruande läbi vaadanud ning
nõustub muutma aruande alusel keskkonnaregistri kannet.
Keskkonnaregistri seaduse § 4 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 27.05.2003 korralduse nr 333
„Keskkonnaregistri volitatud töötleja määramine“ punktide 2 ja 3, keskkonnaministri 13.01.2005
määruse nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“ § 30, maapõueseaduse § 21 lõigete
1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7 ning § 42 lõike 3 punkti 7 alusel, Korra § 45 lõike 2 ning
keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel:
1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud aruande „Sutlema
lubjakivimaardla maavara kvaliteedi ümberhindamise seletuskiri“ alusel seisuga
30.09.2021 keskkonnaregistri maardlate nimistus Sutlema lubjakivimaardla registrikannet
ja kinnitada aruandes esitatud piirides maavara järgmiselt:
1.1 madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 6,14 ha – 329 tuh m3 (1.
plokk, Sutlema I lubjakivikarjääri piires),
2
1.2 madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 5,28 ha – 268 tuh m3 (2.
plokk, Sutlema II lubjakivikarjääri piires),
1.3 täitekruusa aktiivne tarbevaru pindalal 57,97 ha – 1087 tuh m3 (4. plokk, Sutlema III
lubjakivikarjääri piires),
1.4 madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 57,97 ha – 5172 tuh m3
(9. plokk, 4. ploki lamamis, Sutlema III lubjakivikarjääri piires),
1.5 täitekruusa passiivne tarbevaru pindalal 3,63 ha – 26 tuh m3 (6. plokk, vääriselupaiga
ala),
1.6 madalamargilise ehituslubjakivi passiivne tarbevaru pindalal 3,63 ha – 388 tuh m3
(3. plokk, 6. ploki lamamis, vääriselupaiga ala),
1.7 täitekruusa aktiivne tarbevaru pindalal 0,37 ha – 12 tuh m3 (12. plokk),
1.8 madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 0,37 ha – 37 tuh m3 (13.
plokk, 12. ploki lamamis),
1.9 täitekruusa passiivne tarbevaru pindalal 0,15 ha – 4 tuh m3 (14. plokk, tee
kaitsevöönd),
1.10 madalamargilise ehituslubjakivi passiivne tarbevaru pindalal 0,15 ha – 14 tuh m3
(15. plokk, 14. ploki lamamis, tee kaitsevöönd),
1.11 täitekruusa aktiivne tarbevaru pindalal 1,43 ha – 7 tuh m3 (7. plokk),
1.12 täitekruusa passiivne tarbevaru pindalal 0,91 ha – 5 tuh m3 (16. plokk, tee
kaitsevöönd).
2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0832) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva
korralduse punktile 1.
3. Korraldus teha teatavaks AS-ile Kiirkandur, OÜ-le Inseneribüroo STEIGER,
Keskkonnaametile, Kohila vallavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud
tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tiits
peadirektor
3