ASENDISKEEM M 1:50 000
Kaardileht nr
Vatla 5244
N
2
4
24.48
3
2
22.75
23.18
2
3 23.54
22.55
I
4
2 21.66
24.71
25
W E 25.44
25
2
16 23.74
23.35
22
Sooaluse
21.28
22.68
20.83
25.47 25.19 19502:002:0480 Vatla maardla
23.66 23
22.14
PA3
20
1
25.27 25.82 0.20 23.33
3
21
25.32
25.60
19.62 6.00 22.80
20.56
22.12
17-1 / 0.2-2.0 / 13.9 / 10.0
23.48
S 24.68 23
22 21.48
24.
17-2 / 2.0-4.0 / 19.4 / 12.7
20
V
94
24.50 25.33 17-3 / 4.0-6.2 / 17.5 / 12.2 2
3
ir
ts
25
u
22
24
19.72
Y=485800
1 25.10
23.61
24.11
24
24.27
pıld 25.71 4 24 22.67
25
24.60 25.73
2
20.70 Vatla maardla
15
19
25.39
0.20 K8
20
25 22.46
25
24.85 mnd 18.75
0.34
25
3.60*23.29
25
24.92 21
25
23
25 25.24 X=6492600
25
23 23.14
19.49
25
25
24.35 25.85
21.34 20.74
24.32 Vatla maardla
Kr
23
17 8-1 / 0.2-1.3 / 0.3 / 0.2
25
24
24.73
24.47 PA2 22.66 19.48
8-2 / 1.6-3.8 / 4.7 / 2.8
23
25
24
0.20 Vatla II uuringuruum
25.19 24.58 24 23
Pr
22
25.27
24.63 3.80 23.49 20.65 nu
20.58 23.43
26
19
24.43 24.46
02
20 23.54
24
22.51
25.
16-1 / 0.2-4.0 / 14.2 / 9.6
22
21.22
25.35
26.12 23.00
20
25 25.65 23.24 19.18
21
25
25.39 24.86
24.26 25 23.70 23
24.41 PA77 20.32 20
23
0.10
25
25.35 K7 0 23.58
Mnniku
2
21
25.22 25.52 25.60 24.28 0.10
24
5.90
25
25
23.27
25
19502:002:0730
23
25.25 19.75
19.60
23
5
2.20*
19
2
20.97 23.21 22.96 22.69
22.65 18.89
21
20.71
24
0.10 K9
22
7-1 / 0.1-1.6 / 1.3 / 0.8 20
26
24.24
5.10+24.95
20.37
26.10 25.91 24.29 7-2 / 1.6-2.3 / 7.3 / 4.9
Kaera-Sepa
24.92 25.36
97
24.46 - 19502:002:0172
25
24.
9-1 / 0.1-2.0 / 1.7 / 0.4 23.69
24
23.11
26
24.22 2 19.46
3 I
I·
26
21
9-2 / 2.0-3.7 / 2.1 / 1.0 25.73 puistang
23
21.48
21
24.80
24.30 9-3 / 3.7-5.2 / 1.6 / 0.9
26.31 23.35
21
22.74 20.37
24
25.12 24.84 24.85 24.83
25
5
26
2 25.52 25.64 25.39
25
21.30
25
20
25
pıld 25 25
9
1
24.69
K10 0.10 22.62
22
21.68
26
24.67 2
20
24.40 23.53
25.45 5.10+
79
20
7
3
24.89 22.17
7
16 25.34
24.
2
1.
25.38 23.16 22
4 19.54
2
- 64
0
25.04 2
22.78 21.85
25
24.48 . 18.70
26.22 25
10-1 / 0.1-1.4 / 1.0 / 0.6 / 3.2
23
21
22
26 26.04
25
25.09
10-2 / 1.4-3.6 / 0.9 / 0.6 / 2.0
25
24.67 21.37
25
Nurmsi kla 14 Kapitse
Kr
22
25.06 25.21 25 20 25.34 inn 10-3 / 3.6-5.2 / 2.2 / 1.2 / 3.5 24.28
K6 0.20 21.91
Lneranna vald p 20.4319502:002:0721
2
24 25.43
5
2
22.77 2.10*22.29
2
24
25.33 25.88 22.43 20.55
9
25
1
24.53 24.65 23.21
23.53 1
4
5
.
2 20.47
2
5 5
23
24.78 2
K5
20
24.34 25.23 21.52
6-1 / 0.2-2.3 / 17.4 / 11.8
25
24 24 25.26 19.65
VP55
0.60 LEPPEM˜RGID:
23
23.81
24
Vatla kla 13
24.64 25.78 24.47 24.44 23.76
25
20.20
19.10
21
51
25.90
21
25.54 24 2.50 23.58 0.20
2
22.
22.24 20.55
20.66 22.63
2
Lneranna vald 15 25
- Uuringuruumi piir, piiripunkt ja number
24
0.8
Y=485200
25.17
24.85 5-1 / 0.6-3.1 / 4.1 / 2.3 / 0.6 19.56
24
25.34
23
24.82 2 24.47 4 1
23
r
5 25 25.78 25.62 24.28 2
25
23.78 K 18.82
25
21
23
22.93 24.24
24
26.10 1
24.40 1
.
25 25 20
26
23.25 19
24.11 25.85
24.38
mnd
0.30
21 2
5 22 20.05
Asustusksuse piir
2
12 14 25.37 21.33
20
5 23.24
20.33
2
5
X=6492400
24 25
K11 23.12 23.93 24 PLOKK 11 aT
5
s
24
24.86 22.59 13
23
25.84
2
11 23.83
23.78
25.83
23
23 hall lepp, kask
0.12 19 Varu arvutuse ploki piir, piiripunkt ja number
25.43 0.60 24
da
2
23
2
Karuputke 24.19
21
2 7
25
25.57
26 24.61 22.71 4
ma
20
2
25.50 2 24.66
9 22.03 2.80
25
22.76 3
5
19502:002:0323 5 25.76 24.45
j
. 26.23 19.93
24
a
4 19.45
2 13 25.23 PLOKK 11 aT
1
24
2
25
1
2 21.77
2 20.75 PLOKK 2 aR
0
6
25
25
Olemasoleva ploki piir
2
24.62 22.53
24.91 11-1 / 0.6-3.4 / 3.1 / 2.5
25.53 24.62 23.82
PLOKK 2 aR 23.66 22 21.93 0
.
10
78
2
2
23.13 21
2
25.32 20.15 19502:002:0075
5
22.89
2
Lihulametskond12
2
4
4
25
23.14
2
2
24.38 23.43
4
26.16 23
25
24.46 20
26
24.88 2 25 19502:002:0453 Sisekatendi (turvas, huumuseline liiv) leviku ala
23
24
2
23.00 I
I·
I
2
26.22 2-1 / 0.2-2.4 / 21.1 / 0.8 / 5.3
5
25 24.97 20.62
25
25
25
26.09 4 19.66
12 25.16
21
A
24.96 Vatla II uuringuruum 2-2 / 2.4-4.2 / 2.7 / 1.8 / 0.5 19.86
23
25.52
26
25.
post
kast 23.32 K
24
.
02 24.69 26 24.78 r
A
2 24.22 21.31
5
Maardla piir (asendiskeem)
1
24
8
25.52 22 K13 K2
25.21 25.47 - 23.68 22.85 0.20
2 23 19.78 19.38
23.46
22
24.79 4 2 Lihulametskond12
25.80 3.00 24.40
23.52 23.03 2
. 4.00*
2
5 96
pi
25.63 24.14
19502:002:0453 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus
2
5
25.30 21.79 22.99 20 19.26
nn
25 23
25
23
.
47 25.10 24.83 18.93
20.59
21
25.60 22.58
25.25 13-1 / 0.0-3.0 / 0.9 / 0.7 23.76 24.16 23 23 22.82 3
K3 23
19
26 24 23
20
23.61 - 2
19
24
24.91 1
16180Karuse-Kallitee 25.15 24.58
24.35 23.60 K4 21.77 5 Maapinna samakırgusjoon, abs m
20
K12 26.09 23.75 22.81 2.30*
23.79 0.10
25.24 21.21 Toomametsa
19502:002:0069 9 25.22
26.06
19.47 21.55 21
25
25.26 0.60 Lasumi samakırgusjoon, abs m
22
2 25.63 23.63 23.38
5 11
25
26 19502:002:0022
21
21.29 2.40
.
2
3
3-1 / 1.3-2.3 / 6.1 / 3.9
22
22.56 2.10 24.86 19.71
24
20.90 2
25
23 1
23.61
4-1 / 0.1-2.5 / 1.6 / 0.9 21.94 22.81 18.65 Lamami samakırgusjoon, abs m
50
25.16 I
I 12-1 / 0.6-2.7 / 1.9 / 1.3 20.35
21
22.
21.12
22
2 24.80 23.79
5. 19.49
23
24
23
41
24
23
25.32 23.33
25.56 24.57 23
22.94
25.62 23.41 23.74 20.38
19
Avalikult kasutatava tee kaitsevnd
21
22
2
24.93 23.45 22.43
4.
.
25
69
23.73
88
22
25.15
23
23.64
5 0.20 PA1 22.48
24.95 2 24.03 23.77 20.18
Sideehitise kaitsevnd
22
22.94 9 20.55 Nurmsi kla
20
20
1
2
5 23.43 5.00*24.12 23.09 22.74
50
21
.0 24.82 K14 0.20 20.89
24
20
4 Lneranna vald
23.
21.73
8
22
25.42
25 24.71
24.94
23.32 1.30
23.61
23.84 18.92 21.34 19.67
Jahi, kalanduse ja mesindusega seotud kohad -
10 24.11 22.12 20.56
A
7 25.14 21.82
24.27
22.48
objekt asub ala keskel
25.07 24.56 23.65 1
4
20.14
Metsloomade sgimaja
24
23.55 2
2
24.12 24.13
9 14-1 / 0.2-1.5 / 1.4 / 1.1 Sooba
24
.
24
98
22.31
1-1 / 0.4-2.6 / 2.1 / 1.2
24
6 2
5 23.64
22.75 6 19.70
19502:002:0023
19
8 21.96
24
23.55
24.73 23.82
K15 0.10 23.73
K1 I I· Geoloogilise lbilıike joon
21.96
24
25 22.49
21.10 0.40 4
22
.
23 23.78
25.09 24.10 24.03 4.90*23.27 22.83 21.56 20.32
23.78 23.80 22.50 puistang 18.50 2.20 20.38 Varasema uuringu
I
24.85 - / 0.2-2.6 / 1.9
15-1 23/ 1.2
II
24 1 Kiska kla PA77/VP55
24.47 23
24.77
2
0.20 puurauk vıi vaatluspunkt Katendi paksus, m
Y=485400
25.
7
23.80 15-2 / 2.6-5.0 / 2.7 / 1.3 23.50 23.39 Lneranna vald
7 A 23.89 23.66 20.83 24.12 Suudme abs kırgus, m
5.00
25
24.91 24.33
22
21.33
Kasuliku kihi paksus, m
r
23.82 21.03 19502:002:0882
23.25 18.92
K
23.70
25 20.74
25 24 2 Lamami abs kırgus, m
0.10 PA138 I
.
5 2
7
24.04
23.41 23.23 .1
3 21.14 · 20.52
5
A 23.62
5
14 21.44
24
.
5.10 23.55
23.99 mnd K1 Kaevandi number
3
X=6492200 24.
8 0.19 2
7
Katendi paksus, m
23
2
2 0.40
1
22.67 .
2
13
24.
36 - 20.82 21.10 Suudme abs kırgus, m
22
23.90 21.38
23.70 23.74 7 2.20
23. 18.50 Kasuliku kihi paksus, m
16180Karuse-Kallitee
A
21.08 1
23.90
Lamami abs kırgus, m
87 2
23.07 21.06
23.92 23.60
19502:002:0081 24.12 5 21.44 * koos sisekatendiga
23.88 23.29
A 22.85
23. 21.60
40 21.90
21.42
5-1 / 0.6-3.1 / 4.1 Proovi nr / intervall alates-kuni /savi ja tolmu sisalduse % /
22.96
/ 2.3 / 0.6 sıela 0.02 mm lbind / filtratsioonimoodul (kui on mratud)
A
16180Karuse-Kallitee
A
Vatla kla 19502:002:0070
Lneranna vald
VARU ARVUTUSE PLOKI
(PLOKK 11aT) PIIRIANDMED UURINGURUUMI PIIRIANDMED UURINGUPUNKTIDE ANDMED
Piiri- Koordinaadid Piiri- Koordinaadid Koordinaadid
Puuraugu
punkti punkti nr Y Z
X Y X Y X M˜RKUSED:
nr nr
PA3 6492649.95 485482.19 25.82 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis;
1 6492614.49 485407.11 1 6492649.20 ....
485608.45
PA2 6492569.45 485463.08 24.58
2 6492672.23 485488.84 2 6492475.31 485758.53 2. Katastriksuse piirid Maa- ja Ruumiameti geoportaalist digitaalselt 14.04.2025. a (plaanil skemaatiliselt);
K8 6492612.87 485590.81 23.29
3 6492649.20 485608.45 3 6492321.00 485898.53 K7 6492548.84 485591.08 23.27 3. Uuringuruumi ala asub Rapla- ja Prnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumi alal;
4 6492475.31 485758.53 4 6492242.95 485968.89 PA77 6492530.92 485491.34 25.60 4. Uuringuruumi ala asub pıhjaveekogumi alal;
5 6492321.00 485898.53 5 6492184.65 485948.57 K9 6492535.66 485471.45 24.95 5. Kautatud:
K10 6492468.91 485495.26 25.45
6 6492242.95 485968.89 6 6492251.15 485504.54 Vatla II uuringuruumi geodeetiline alusplaan 14.11.2025. a, O J.Viru Markeideribroo t nr 26044.
K11 6492396.54 485393.29 25.43
7 6492186.47 485949.20 7 6492259.04 485474.55
K6 6492464.11 485662.14 22.77
8 6492252.39 485504.78 8 6492268.14 485454.40 K5 6492439.88 485607.49 23.76 Prnu maakond Lneranna vald
9 6492259.98 485474.89 9 6492318.87 485369.32 K13 6492357.68 485551.96 24.79 Vatla liivamaardla Gr lisa 1
10 6492268.58 485454.63 10 6492371.02 485289.62 K12 6492319.48 485441.82 25.26
K14 485581.62 23.32 T nr 25306
11 6492319.29 485369.59 11 6492390.65 485309.77
K4
6492263.82
485674.21 23.79
VATLA II UURINGURUUM
12 6492367.07 485297.91 12 6492404.85 485354.35 6492332.89
K2 6492350.23 485785.27 23.46
13 6492383.96 485315.98 13 6492430.02 485377.32 Mııtkava:
K3 6492325.90 485802.79 21.77 O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee
14 6492398.88 485362.66 14 6492458.04 485387.18 P1 485768.55 24.12 1:2000
6492254.61
15 6492425.16 485385.55 15 6492602.09 485389.57 K15 6492248.25 485770.06 24.03
Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 TOPOGRAAFILINE JA Formaat A2
16 6492472.95 485398.45 16 6492672.23 485488.84 K1 6492230.56 485911.23 21.10 E-post:
[email protected] 10112 Tallinn
17 6492581.91 485396.67 PA138 6492210.28 485776.14 23.55 VARU ARVUTUSE PLAAN Mııdistatud:
Uuringuruumi pindala 17.64 ha VP55 6492428.05 485850.76 19.10 JOONMTKAVA: 14.11.2025
Mııdistas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/
Varu arvutuse ploki
Joonestas Kadri Lehtmets /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:MAINER O Koostatud:
pindala 17.28 ha
0 20 50 100 m Mustame tee 161-4,
Kinnitas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ 22.06.2026
Tallinn, Harjumaa, 12913
N SE
Lbilıige I-I’
m m
19502: Lihulametskond12
19502:
19502:002:0453
Sooal
Vatla II uuringuruum
M nni
002:
002:
27 PA3 27
use
0.20
ku
25.82
K10
0730
0480
6.00 0.10
19.62
25.45
26 PA2 K9 5.10+ 26
0.10 - K13
0.20 0.20 -
24.58 24.95 24.79
3.80 5.10+ 0.10 3.00 PA1
20.58 - 21.79 K4 0.20
Pr. 10-1 0.10 24.12
25 Pr. 17-1
0.10 St. 1.0
23.79 5.00 25
St. 13.9 2.40
Ls. 10.0 Ls. 0.6 21.29 18.92
f. 3.2
0.20
Pr. 9-1 1.40
St. 1.7
24 2.00 Ls. 0.4 0.20 24
0.10
Pr. 16-1 Pr. 10-2 Pr. 13-1
19502:
St. 14.2 St. 0.9 St. 0.9
Pr. 17-2 2.00 Ls. 0.7
23 St. 19.4
Ls. 9.6 Ls. 0.6 23
f. 2.0
Ls. 12.7 v.t. 22.62 v.t. 22.58
PLOKK 2 aR Pr. 4-1 K1
22.12.2025 22.12.2025 Pr. 9-2 St. 1.6 0.40
21.10
002:
St. 2.1 PLOKK 11 aT Ls. 0.9
3.60 2.20
22 4.00 Ls. 1.0
3.00 v.t. 21.82 18.50 22
0882
22.12.2025
3.70 3.20
Pr. 10-3
Pr. 17-3 St. 2.2
21 St. 17.5 2.60 0.40 21
Ls. 1.2
Ls. 12.2 4.00 Pr. 9-3
f. 3.5
St. 1.6
Ls. 0.9
20 5.20 Pr. 1-1
20
6.20 St. 2.1
5.20 Ls. 1.2
5.20 v.t. 19.00
19 19
5.50 26.11.2025
2.60
7.00
5.60
18 2.80 18
17 17
Lbilıige II-II’
Lihulametskond12
19502:002:0453
SW NE
Vatla II uuringuruum
m m
LEPPEM˜RGID:
28 28
Uuringuruumi piir
27 K12 27 Katend
0.60 PLOKK 11 aT
25.26 Varu arvutuse ploki piir ja number
2.10
22.56 K13
-
26 24.79 26 PLOKK 2 aR
3.00 Olemasoleva ploki piir
21.79 Huumusesegune liiv
K5
23.76 0.60 Lihulametskond12
25 25 Katastriksuse nimi, piir ja tunnus
0.60 20.66 2.50 19502:002:0453
19502:
K6
24 0.20 24 Turvas
Kaer
Pr. 12-1 22.77
St. 1.9
K6 Kaevandi number
2.10 0.20 Katendi paksus, m
Ls. 1.3 20.47 22.77
Pr. 13-1 0.60 2.10 Suudme abs kırgus, m
002:
a-
St. 0.9 20.47 Kasuliku kihi paksus, m
Sepa
23 Ls. 0.7 23 Lamami abs kırgus, m
0172
2.70 0.20
Peeneteraline liiv Kihi piiri sgavus, m
0.20
Pr. 5-1
2.90 PLOKK 2 aR St. 4.1
Proovi intervall, m (viirutatud tulbad)
22 3.00 PLOKK 11 aT Ls. 2.3
22
f. 0.6 Pr. 6-1
St. 17.4
3.20 Ls. 11.8
21 21 Keskmiseteraline liiv
v.t. 20.47 2.30 2.30
3.10 26.11.2025
20 2.70 20 2.60 Kaevandi sgavus, m
Kruusliiv / jmedateraline liiv veeristega
v.t. 22.62 Veetaseme abs. kırgus, mııtmise kuupev
19 19 22.12.2025
Puuraugu number
18 18 Kruus Katendi paksus, m
PA3 0.20 Suudme abs kırgus, m
25.82 6.00 Kasuliku kihi paksus, m
19.62
Lamami abs kırgus, m
Kihi piiri sgavus, m
Aleuriit / liivsavi 0.20 Proovi intervall, m (viirutatud tulbad)
SW Lbilıige III-III’ E Proov:
m Lihulametskond12 m
19502:002:0453 Pr. 2-1
Pr - Proovi number
Vatla II uuringuruum
St. 1.1 St - savi ja tolmu sisaldus, %
Ls. 0.8
f. 5.3 Ls - lisasıela 0.02 mm lbind, %
26 26 Moreen
f - filtratsioonimoodul (kui on mratud)
2.30
K4
25 0.10 25
K14 23.79 K2
0.20 2.40 0.20
23.32 21.29 23.46 Kattepinnas
1.30 4.00
21.82 19.26
24 24 Sgavus, m
0.10 7.00
0.20
0.20
23 23 M˜RKUSED:
Pr. 14-1 PLOKK 2 aR 1. Kırgusssteem EH2000.
St. 1.4 PLOKK 11 aT Pr. 4-1 Pr. 2-1
19502:
Ls. 1.1 St. 1.6 St. 1.1 2. Lbilıigetele ei ole mrgitud metde eelset pıhjaveetaset ega eeldtavat veetaset peale maavara ammendamist,
Ls. 0.9 Ls. 0.8
22 1.50 v.t. 21.82 f. 5.3 22 sest olemasolevate andmete pıhjal ei ole vıimalik seda mrata (vt aruande ptk 3).
26.11.2025
002:
1.80 2.40 Prnu maakond Lneranna vald
21 2.60 21 Vatla liivamaardla
0075
Gr lisa 2
2.60
Pr. 2-2
St. 2.7
VATLA II UURINGURUUM T nr 25306
Ls. 1.8
20 f. 0.5 20
v.t. 19.56
26.11.2025
O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava:
19 19
4.20 Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 GEOLOOGILISED M hor 1:2000
E-post:
[email protected] 10112 Tallinn M vert 1:100
JOONMTKAVA:
L˜BILIKED I-I’ ... III-III’
18 18 Formaat A2
Koostas Kadri Lehtmets /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:MAINER O Koostatud:
0 20 50 100 m Mustame tee 161-4,
Kinnitas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ Tallinn, Harjumaa, 12913
22.06.2026
OÜ J.Viru Markšeideribüroo
Töö nr 25306
Aruanne
Vatla II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu
seisuga 14.11.2025)
Tallinn 2026
Telefon: 6 344 552
Reg. nr: 11644539
Pärnu mnt 84a-50
[email protected]
10112 Tallinn www.vmb.ee
ANNOTATSIOON
Kattel, T. Aruanne Vatla II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga
14.11.2025). Teksti 15 lk, 11 tekstilisa, 2 graafilist lisa. OÜ J.Viru Markšeideribüroo.
Vatla II uuringuruum teenindusala pindalaga 17,64 ha, asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas
Nurmsi külas riigiomandisse kuuluval Lihula metskond 12 katastriüksusel (tunnus:
19502:002:0453.
Töö eesmärgiks oli välja selgitada Vatla II uuringuruumi piires paikneva maavara kvaliteet, kogus
ja sobivus kasutamiseks. Maavara lasuvustingimuste väljaselgitamiseks rajati uuringualale
kaevandid ja puuraugud ning võeti proovid materjali granulomeetrilise koostise ja filtratsiooni
hindamiseks. Uuringu käigus teostati ala topograafiline mõõdistamine.
Uuritud alal moodustab kasuliku kihi muutliku terasuurusega liiv ja kruusliiv. Kaalutud
keskmiste omaduste poolest liigitub maavara täiteliivaks. Maavaravaru mahu arvutamisel
kasutati ala mõõdistust seisuga 14.11.2025 ning alale rajatud puuraukude andmete põhjal
loodud mudeltasapindu. Maavaralasund paikneb ülalpool põhjaveetaset ning varu on arvutatud
ühes plokis. Uuringuala kattub olemasoleva plokiga 2 aR, mille pindala ja varu maht vähenevad
uue ploki moodustamise tulemusel.
Maavarade registri vastutavale töötlejale esitatakse Vatla liivamaardlas muudatuste
tegemiseks seisuga 14.11.2025 järgmised andmed:
- kanda registrisse täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 11 pindalaga 17,28 ha ja
maavara mahuga 539 tuh m3 (kogumahus põhjaveetasemest kõrgemal)
- vähendada aktiivse reservvaru ploki 2 pindala ja mahtu määrates uueks ploki
pindalaks 0,98 ha ja mahuks 132 tuh m3.
Koostas: T. Kattel
/allkirjastatud digitaalselt/
Võtmesõnad: Pärnu maakond, Lääneranna vald, Vatla II uuringuruum, Vatla liivamaardla,
täiteliiv, aktiivne tarbevaru, aktiivne reservvaru.
2
SISUKORD
SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4
1. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS ..................................... 5
2. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD................................................................................. 6
2.1. Uuringupunktide rajamine, tööde keskkonnamõju ..................................................... 6
2.2. Proovide võtmine........................................................................................................ 6
2.3. Laboratoorsed uuringud .............................................................................................. 6
2.4. Topograafilised tööd ................................................................................................... 6
2.5. Kameraaltööd.............................................................................................................. 7
3. ALA GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ........ 8
4. MAAVARA KVALITEET ............................................................................................... 10
5. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED, KAEVANDMISE ESIALGNE
KESKKONNAMÕJU HINNANG ........................................................................................... 11
6. VARU ARVUTUS ............................................................................................................ 12
KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 14
KASUTATUD MATERJALID ................................................................................................ 15
TEKSTILISAD
1. Geoloogilise uuringu luba nr L.MU/524738
2. Uuringupunktide kataloog
3. Uuringupunktide geoloogiline kirjeldus
4. Labori katseprotokoll nr 353_26
5. Materjali lõimis
6. Mahu arvutused
7. Kasuliku kihi lamami mudelipunktid
8. Uuringuruumi korrastamise akt
9. Korrastamise akti heakskiitmine
10. Geodeetilise uurimistöö aruanne
11. Tellija arvamus ja volikiri
GRAAFILISED LISAD
1. Gr lisa 1 Varu arvutuse plaan
2. Gr lisa 2 Geoloogilised läbilõiked
DIGITAALSED LISAD
1. Maavara ploki ruumikuju ala-tüüpi ruumiobjektina (.dgn)
2. Katendi lamami samakõrgusjooned joon-tüüpi ruumiobjektina (.dgn)
3. Maavara lamami samakõrgusjooned joon-tüüpi ruumiobjektina (.dgn)
4. Varu arvutuse plaan TIFF-formaadis
5. Geoloogilised läbilõiked TIFF-formaadis
3
SISSEJUHATUS
Mainer OÜ tellimusel viis OÜ J.Viru Markšeideribüroo läbi geoloogilise uuringu tööd Pärnu
maakonnas Vatla II uuringuruumis, et uurida seal paikneva maavara levikut, kogust ja
kvaliteeti. Uuringu aluseks on geoloogilise uuringu luba nr L.MU/524738 (lisa 1).
Geoloogiline uuring viidi läbi kaevandite ja puuraukude rajamisega. Uuringu käigus võetud
proove analüüsiti Aktsiaselts Teede Tehnokeskuse laboris. Uuringu tegemisel juhinduti
keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara
geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra
ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba
omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks” (edaspidi määrus nr 52).
Geoloogilisi välitöid teostas ja uuringu aruande koostas T. Kattel. Graafilised lisad koostas ja
varu arvutuse tegi K. Lehtmets.
4
1. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS
Vatla II uuringuruum teenindusala pindalaga 17,64 ha, asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas
Nurmsi külas riigiomandisse kuuluval Lihula metskond 12 katastriüksusel (tunnus:
19502:002:0453; sihtotstarve: maatulundusmaa). Katastriüksuse valitsejaks on
Kliimaministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus.
Uuringuruumi teenindusala külgneb järgmiste katastriüksustega: kirdes on Sooaluse (tunnus
19502:002:0480), idas asuvad Kaera-Sepa (tunnus 19502:002:0172), Kapitse (tunnus
19502:002:0721), Nimetu KÜ (tunnus 19502:002:0075), Toomametsa (tunnus 19502:002:0022)
ja Sooba (tunnus 19502:002:0023), kagus on Nimetu KÜ (tunnus 19502:002:0882) ja 16180
Karuse-Kalli tee (tunnus 19502:002:0070), lõunas paikneb 16180 Karuse-Kalli tee (tunnus
19502:002:0081) ja 16180 Karuse-Kalli tee (tunnus 19502:002:0069) ning läänes asuvad
Karuputke (tunnus 19502:002:0323) ja Männiku (tunnus 19502:002:0730).
Uuringuruum asub metsamaal, kus on mitmeid eri vanuses ja majandamisjärgu metsaeraldisi:
lageraie alad, noorendik, keskealine mets, valmiv mets, latimets. Ala reljeef on muutlik. Maapinna
absoluutkõrgused on vahemikus 20,5–26 m. Ala kirdeosas on kolmes-neljas kohas jäljed
väikesemahulisest kaevandamistegevusest, mis on toimunud mõned aastakümned tagasi, kuid
paaris kohas ka üsna hiljuti.
30 m kaugusel lõunas asub Karuse-Kalli tee (kõrvalmaantee, tee nr 16180), millelt on üks mahasõit
ala läänenurga ja teine ala lõunanurga lähistel. Nende kaudu on ligipääs vastavalt ala lääne ja ida-
lõuna osale. Idaosas asub metsloomade söögimaja (pärandkultuuriobjekt, registreerimisnumber
430:JKM:001). Lähim majapidamine asub uuringuruumist ~138 m kaugusel põhjas Männiku
katastriüksusel. Idaservast ~115 m kaugusel on III kategooria kaitsealuse liigi Strix uralensis
(händkakk, EELIS kood KLO9109059) elupaik ja ~124 m kaugusel asub metsa vääriselupaik VEP
nr.213103 (EELIS kood VEP213103).
Varasemalt on uuringruumi teenidusalaga kattuval alal teostatud geoloogiline uuring aastatel
1984-1986: Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne (EGF4194).
Antud uuringu alusel on hilisemalt maavarade registris moodustatud Vatla liivamaardla
(registrikaart nr 576) reservvaru plokk 2, millega uuringuruum osaliselt ka kattub.
5
2. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD
2.1. Uuringupunktide rajamine, tööde keskkonnamõju
Geoloogilise uuringu välitööd teostati 26.11.2025, kui rajati 15 kaevandit ja 22.12.2025, kui
rajati kolm puurauku sinna, kus kaevandid lamamini ei ulatunud. Kaevandite sügavus oli kuni
5,2 m (metraaž kokku 51,5 m) ja puuraukude sügavus kuni 7,0 m (metraaž kokku 18,1 m).
Kaevandite rajamiseks kasutati pöörkoppekskavaatorit Kobelco SK210. Puuraugud rajati
tigupuurimise meetodil puurmasinaga Geodrill 1500. Kaevandite rajamisel kirjeldati avatud
geoloogiline läbilõige ja võeti setete iseloomulikest erimitest proovid. Puuraukude rajamisel
kirjeldati tõsted ja võeti puurvarda spiraalilt materjali proovid. Proovides määrati materjali
granulomeetriline koostis ja filtratsioon Uuringuvõrk valiti nii, et uuringupunktid kataksid ala
võimalikult ühtlaselt. Uuringupunktide vahekaugus oli valdavalt 60-130 m, vaid puuraugud
rajati kaevandite vahetusse lähedusse. Uuringupunktid likvideeriti ja maapind korrastati
vahetult peale proovide võtmist. Selle kohta koostati vastavasisuline akt (lisa 8), mis kiideti
heaks Keskkonnaameti 19.03.2026 korraldusega nr DM-135726-3 (lisa 9).
Uuringupunktide rajamisel järgiti vajalikke keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid.
Kasutati korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise hoolduse. Töötamisel ei
kasutatud keskkonda reostavaid materjale ning uuringuga ei reostatud põhjavett ega tekitatud
normatiive ületavat müra või tolmu. Uuringuruumi teenindusalal masinate liikumisel välditi
metsa kahjustamist.
2.2. Proovide võtmine
Proovid võeti kihiti kõigist uuringupunktidest, v.a puurauk PA1, mis rajati lamami
täpsustamiseks kaevandi K15 kõrvale. Materjali granulomeetrilise koostise määramiseks võeti
kokku 27 proovi üldmetraažiga 52,8 m. Filtratsioonikatseks võeti 6 proovi üldmetraažiga
11,4 m. Proovide pikkus varieerus vahemikus 0,7-5,8 m. Proovidest ülejäänud materjal kasutati
uuringupunktide likvideerimiseks.
2.3. Laboratoorsed uuringud
Geoloogiliste välitööde käigus võetud proovid viidi analüüsimiseks AS Teede Tehnokeskuse
laborisse. Proovide lõimise määramisel ja laboriandmete töötlemisel juhinduti
keskkonnaministri määrusest nr 52. Materjali granulomeetrilise koostise määramiseks
(lõimiseanalüüsiks) kasutati järgmist standardset sõelrida (mm): 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16,
12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063. Vastavalt tellija soovile kasutatid lisasõela
0,02 mm. Sõelumine tehti märjalt kogu proovi materjalist standardi EVS-EN 933-1:2012
alusel. Filtratsiooniomaduste määramise analüüs tehti standardi EVS 901-20:2013 alusel.
Labori katseprotokoll on toodud tekstilisas 4.
2.4. Topograafilised tööd
Topograafilise mõõdistamise Vatla II uuringuruumis teostas 14.11.2025 T. Kattel.
Mõõdistamine teostati GPS-iga reaalajas mõõdistamise teel ja selleks kasutati liikuvjaama
Trimble R10 GNSS. Koordinaadid on L-EST’97 (EUREF-EST97) ja kõrgused EH2000
süsteemis. Lähtepunktide mõõdistamisel kasutati Trimble VRS Now püsijaamade võrku.
6
Lähtepunktiks mõõdistamisel kasutati kontrolliks EV riikliku geodeetilise tihendusvõrgu
punkti: Torgu, nr 406 (X=6491761.596; Y=487393.118; Z= 18.845).
Vatla II uuringuruumi maa-ala topo-geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:2000 on tehtud
arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i (lisa 10). Sama arvutiprogrammiga
koostati uuringuruumi ala maapinna 3D mudel triangulatsiooni interpoleerimismeetodiga
kasutades ala mõõdistuse andmeid. Topograafiliste tööde andmed on esitatud geodeetilise
uurimistöö aruandes (lisa 10).
2.5. Kameraaltööd
Kameraaltööde käigus töötati läbi välitöödel saadud materjal ja laborianalüüside andmestik.
Lisaks käesolevas töö käigus rajatud uuringupunktide andmetele kasutati kasuliku kihi leviku
kontuurimiseks 1984-1986 teostatud uuringu kahe puuraugu (PA77, PA138) ja ühe
vaatluspunkti (VP55) andmeid. Maavara granulomeetrilise koostise näitajad uuringupunktides
arvutati kaalutud keskmise meetodil looduslikule materjalile ja lisaks arvutati eraldi liiva- ja
kruusafraktsioonide sisaldused. Tulemused on toodud tekstilisas 5. Kasuliku kihi materjali
kvaliteeti hinnati vastavalt määruses nr 52 esitatud sätetele.
Maavaravaru mahtude arvutamiseks moodustati üks varuplokk, mille paiknemine on näidatud
graafilistel lisadel 1 ja 2. Aruande graafilised lisad ja varu arvutus on tehtud arvutiprogrammis
Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Varu arvutamisel on kasutatud triangulatsiooni
interpoleerimismeetodit.
7
3. ALA GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED
Vatla II uuringuruum asetseb loode-kagu suunalise Atsülüsjärve rannavallil. Antud kohas on
rannavalli laiuseks ca 600 m. Uuringuruum paikneb valli kirdepoolsel küljel. Siin on
Läänemere eri arengustaadiumites veetase kõikunud ja põhjustanud ranniku soostumist, sest
piki uuringuruumi kirdeosa esineb liivakihtide vahel turba vahekiht (foto 3.1).
Uuritud alal moodustab katendi valdavalt kasvukiht, mis lohukohtdes on turbasegune (K1, K6,
K9, PA2). Kohati lasub kasvukihi all huumusesegune liiv (K5, K12). Katendi paksus on kuni
0,6 m. Uuringuruumi keskosas kaevandi K13 ümbruses katend puudub, seal on tegemist
liivikuga. Kasuliku kihi moodustab valdavalt peene ja keskmiseteraline liiv, mille all lasub
varieeruva veeriste sisaldusega kruusliiv või jämedateraline liiv veeristega. Kruusliiva kihis
esineb kohati üksikud suuremaid rahne ja munakaid (K4, K5, K11, K12). Kruusliiva all
omakorda on peene või keskmiseteraline liiv (foto 3.2). Kasuliku kihi paksus uuringupunktides
on 1,3-6,0 m (keskmiselt 3,6 m). Uuringuala lääneosas esineb ainult kruusliiva kiht. Kasuliku
kihi paksus on suurem uuritud ala põhjaosas (K9, K10, PA77, PA2, PA3) ja lõunanurgas (K15,
PA1, PA138) ning väiksem äärealadel.
Tulenevalt uuringuala paiknemisest kunagisel rannavallil on teatud perioodil jääajajärgse järve
veetase kõikunud ja rannaalal on tekkinud soostunud piirkond. Selle tõttu esineb kohati
kasuliku kihi ülemises intervallis maapinnast 0,6-2,6 m sügavusel musta turba kiht paksusega
10-30 cm (K2, K3, K6, K7, K8) või huumuseseguse liiva kiht paksusega 20-40 cm (K5, K15,
PA1). Kirjeldatud vahekiht esineb uuringuala kirde ja idaosas. Ülejäänud alal ilmnes see veel
ainult kaevandis K11 aga palju tagasihoidlikumalt, paari sentimeetrise kihina.
Lamamiks on valdavalt aleuriit või liivsavi, kohati ka moreen. Kasuliku kihi lamami
absoluutkõrgus on 18,50-22,56 m. Lamami langus on kunagise rannavalli külje ehk kirde
suunas.
Uuritud ala üldistatud geoloogiline läbilõige on esitatud tabelis 3.1.
Tabel 3.1 Vatla II uuringuruumi üldistatud geoloogiline läbilõige
Kihi paksus, m Geoloogiline Kasulik
Kihi nimetus
Min Max Keskmine indeks kiht
Katend 0,0 0,6 0,2 Q -
Peene- ja keskmiseteraline liiv,
kruusliiv, jämedateraline liiv 1,3 6,0 3,6 Q2_m +
veeristega
Aleuriit, liivsavi, moreen 0,0 3,0 0,5 Q2_m, Q1jr -
8
Foto 3.1. Uuringuala kirdeosa tüüpiline Foto 3.2. Uuringuala põhjaosa tüüpiline
läbilõige (kaevand K7), kus ülemises osas läbilõige (kaevand K10), kus ülemises osas
liivakihtide vahel musta turba kiht ja alumises keskmiseteraline liiv, keskosas kruusliiv ja
osas kruusliiv allosas peeneteraline liiv
Uuringuruumi hüdrogeoloogilised tingimused tulenevad uuringuala paiknemisest kunagisel
rannavallil. Tegemis on veelahkme alaga, kus maapinna langus on vastavalt rannavalli külgede
suunas. Veekiht toitub sademetest ja uuringualal liigub maapinda filtreeruv vesi vastavalt
lamami kallakusele kirde- ja idasuunas. Kirdesuunda jääb kraavitusega kuivendatud rabamets.
Lõunasoo piirile rajatud kraavide kaudu liigub sealt vesi põhjasuunas Kuitsa ojasse. Uuringuala
veerežiimi sõltuvust sademetest kinnitavad ka uuringu teostamisel eri aegadel fikseeritud
veetasemed. 26.11.2025 esines vett vaid neljas kaevandis vahetult lamami setetel. 22.12.2025
fikseeriti veetase kõigis kolmes puuraugus 2,0-3,2 m sügavusel maapinnast, kusjuures
puuraugud PA1 ja PA2 rajati vastavalt kaevandite K15 ja K9 kõrvale, kus nende rajamise ajal
26.11.2025 vett ei esinenud (sügavused 5,0-5,2 m). Seega veetaseme kõikumise amplituud
nende andmete põhjal on ligi 3 m. Veetasemete mõõtmise andmed on toodud uuringupunktide
kataloogis (lisa 2). Olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik määrata uuritud alal ühtset
veetaset ja seetõttu ei ole geoloogilistele läbilõigetele kantud mäetööde-eelne põhjaveetase ja
põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist.
9
4. MAAVARA KVALITEET
Vatla II uuringuruumis paikneva maavara kvaliteedi hindamiseks on kasutatud geoloogilise
uuringu välitöö käigus võetud proovide laborianalüüside tulemusi. Laborianalüüside tulemused on
näha tekstilisas 4 (sõelte läbindid) ja nende töötlemise tulemused tekstilisas 5 (loodusliku materjali,
liiva ja kruusa lõimis osajääkidena sõeltel). Maavara iseloomustamisel lähtuti keskkonnaministri
määrusega nr 52 esitatud nõuetest.
Nõuded ehituskruusale:
- osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35%;
- osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%;
- purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel 35 või väiksem.
Nõuded ehitusliivale:
- osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5%;
- osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%.
Materjal, mis ei vasta ülalpool toodud nõuetele, loetakse eriotstarbeliseks materjaliks (täiteliiv
või täitekruus).
Materjali granulomeetrilise koostise määramiseks võeti kokku 27 proovi üldmetraažiga 52,7 m.
Filtratsioonikatseks võeti 6 proovi üldmetraažiga 11,4 m. Proovide pikkus varieerus vahemikus
0,7-5,8 m.
Loodusliku materjali põhinäitajad on toodud järgnevas tabelis.
Tabel 4.1 Maavara kvaliteedi põhinäitajad varuarvutuse plokis (plokk 11 aT)
Kaalutud
Näitajad: Min Max
keskmine
Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 0,0 34,2 6,0
Liivafraktsiooni sisaldus koos savi ja tolmuga, % 65,8 100,0 94,0
sh peenosise sisaldus (<0,063 mm), % 0,3 20,6 5,3
Lisaks määruse nr 52 nõutud sõeladele lisati uuringu loa omaniku soovil materjali
granulomeetrilise koostise määramisel sõel 0,02 mm. Vastavad tulemused on toodud labori
protokollis eraldi veerus (lisa 4).
Üldistatult on uuritud alal tegemist valdavalt peene- ja keskmiseteralise liivaga ning
kruusliivaga, kohati veeriseid sisaldava jämedateralise liivaga, mille kvaliteet on üldiselt hea,
kuid mitmes uuringupunktis on materjali savi ja tolmu sisaldus mõnevõrra kõrgem. Selle tõttu
kaalutud keskmiste näitajate poolest vastab materjal moodustatud maavara varuplokis täiteliiva
nõuetele.
Tellija soovil tehti lisaks materjali filtratsiooni katsed, milleks valiti uuringuruumi erinevat
tüüpi läbilõikega uuringupunktide (K2, K5, K10) materjal. Katsete tulemustest nähtub, et
filtratsioonimoodul varieerub vahemikus 0,5-5,3 m/ööp (keskmine 2,5 m/ööp).
10
5. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED, KAEVANDMISE ESIALGNE
KESKKONNAMÕJU HINNANG
Uuritud ala mäenduslikud tingimused on suhteliselt soodsad, sest ala asub hästi ligipääsetavas
asukohas maantee vahetus läheduses. Katendi paksus on enamikul alal väike jäädes valdavalt
0,2 m piiresse. Üksikutes kohtades ulatub katendi paksus kuni 0,6 meetrini (K5, K11, K12).
Kasuliku kihi moodustab liiv ja selle all lasuv kruusliiv, mida sõltuvalt kihtide paksusest ja
vajadusest on võimalik kaevandada ka eraldi. Kasuliku kihi paksus on valdavalt 2-4 m vahel,
mis on võimalik väljata ühe astanguga. Ala põhja ja lõunaosas ulatub kasuliku kihi paksus
kohati 5-6 meetrini, kus tuleb vastavalt vajadusele kaevandada kahe astmega. Ala kirde- ja
idaosas muudab kaevandamise komplitseeritumaks liivakihtide vaheline turba ja huumuselise
liiva vahekiht, mis kaevandava materjali ühtlase kvaliteedi tagamiseks tuleks eraldi väljata.
Vajadusel tuleb teostada kaevise sõelumist, et tagada turustatavale materjalile etteantud
terastikuline koostis.
Uuritud alal ei ole fikseeritud ühtset püsivat veetaset ja seetõttu ei ole võimalik seniste andmete
põhjal kindlalt määrata, kas on vaja teostada veealust kaevandamist või vee ärajuhtimist alalt.
Selle tõttu tuleb kaevandamise käigus koguda jooksvalt andmeid veetasemete kohta. Kuna ala
asub kunagise rannavalli küljel ja vahetult ala kirdekülje taga maapind oluliselt langeb ning
antud suunda on ka lamam kaldu, siis tõenäoliselt kaevandamise tulemusel püsivat veekogu ei
teki. Selle tõttu võib juba kaevandamise ajal kaaluda kraavituse rajamist ja ühenduse loomist
mõnekümne meetri kaugusel asuvate metsakuivendus kraavi(de)ga.
Uuritud alal asub metsloomade söödamaja (varjualune), mille säilitamise vajalikkuse,
ümbertõstmise või likvideerimise osas on soovitav konsulteerida kohaliku jahiseltsiga.
Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde teostamine
oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi. Kuna liiv on looduslikult niiske, siis selle kaevandamisel
tolmu ei teki. Ka ladustatud liiv jääb niiskeks ning selle laadimisel tolmu ei teki.
Tehnika poolt tekitatud müra on tavapärane, võrreldav diiselmootoritega mehhanismide
töötamisel ehitusobjektidel, teede ehitusel, põllul. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks
teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid. Tööde teostamine ei põhjustata maapinnas võnkeid ja
vibratsiooni. Samuti ei kaasne töödega mõju, mis oleks seotud valguse, soojuse, kiirguse või
lõhnadega.
Uuringuruumi lähistel asub ca 120 m kaugusel üks majapidamine, mille peremehe sõnul on seal
kasutusel u. 60 sügavune puurkaev. Kuna uuritud alal levib sademete toiteline veekiht, siis
uuringuga tuvastatud loodusliku veetaseme kõikumine maapinna lähedases setete kihis ega
kaevandamisega selle veekihi võimalik mõjutamine (nt vee väljajuhtimine karjäärist) ei mõjuta nii
sügava puurkaevu (põhjavee) veerežiimi.
11
6. VARU ARVUTUS
Varu arvutus on teostatud ühes plokis pindalaga 17,28 ha. Plokk on kontuuritud nii, et see ei
kattu Karuse-Kalli tee teekaitsevööndiga ja jääb vähemalt 10 m kaugusele piki uuringuala
läänekülge kulgevast teest. Kogu varu on arvutatud veepealsena. Varu arvutuse plokile on
lähtuvalt maardla olemasolevatest plokkidest pandud numbriks 11.
Varu arvutuse aluseks maa-ala topogeodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:2000 ja geoloogilise
uuringu välitööde ning laboratoorsete analüüside andmed. Maapinna, kasuliku kihi pealispinna
(katendi lamami) ja kasuliku kihi lamami 3D mudelite loomisel kasutati 14.11.2025
topogeodeetilis mõõdistuse andmeid. Maavaravaru maht on arvutatud arvutiprogrammiga
Bentley PowerCivil for Baltics V8i valdavalt triangulatsiooni interpoleerimismeetodiga, mõnes
ploki servas on andmeid ka ekstrapoleeritud. Maavara kihtide vahel esineva turba ja
huumuselise liiva vahekihi mahu määramiseks on kasutatud keskmise paksuse ja pindala
korrutist.
Mahuarvutuste raportid on esitatud lisas 6.
Katendi maht
Katendi mahu arvutamiseks koostati välitööl mõõdetud katendi paksuste ja topograafilise
mõõdistusandmete abil katendi lamami ehk maavara lasumi mudel, mis arvestab nii reljeefi kui
ka katendi paksuse muutlikkust. Mudelarvutuses on maapinna mudeli ja lasumi mudeli
mudelite vaheliseks mahuks saadud 44 tuh m3.
Maavara maht
Maavara mahu arvutus on teostatud katendi lamami ehk maavara lasumi mudelpinna ja lamami
mudelpinna vahel. Lamami mudelpind on koostatud lähtuvalt uuringuga fikseeritud
lamamisetete kõrgusest vastavates uuringupunktides. Saadud mahust on eraldi maha arvutatud
uuringuala kirdeosas liivas leviv keskmiselt 0,25 m paksune turba ja huumuselise liiva
vahekiht, mida võib tinglikult käsitleda kui sisekatend. Selle levikuala on näidatud graafilisel
lisal 1.
Plokk 11 aT mahuks on saadud 539 tuh m3.
Kasuliku kihi keskmine paksus plokis 11 aT on: 539 tuh m3 / 17,28 ha ≈ 3,1 m.
Plokk 2 aR mahu muutus
Plokk 2 aR kattub plokiga 11 aT 14,34 ha ulatuses. Antud ulatuses on ploki 2 aR maavara maht
496 tuh m3. Maavarade registris on ploki 2 aR pindala 15,32 ha ja varu maht 628 tuh m3.
Ploki 2 aR uus pindala: 15,32 – 14,34 ha = 0,98 ha.
Ploki 2 aR uus maht pindalal 0,98 ha: 628 – 496 = 132 tuh m3.
Maavarade registri vastutavale töötlejale esitatakse Vatla liivamaardlas muudatuste
tegemiseks seisuga 14.11.2025 järgmised andmed:
- kanda registrisse täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 11 pindalaga 17,28 ha ja
maavara mahuga 539 tuh m3 (kogumahus põhjaveetasemest kõrgemal)
12
- vähendada aktiivse reservvaru ploki 2 pindala ja mahtu määrates uueks ploki
pindalaks 0,98 ha ja mahuks 132 tuh m3.
Vastavad andmed on toodud ka tabelis 6.1.
Tabel 6.1 Maavara koguste koondtabel
Peale 14.11.2025 (käesoleva aruande
Enne 14.11.2025 alusel)
Plokk
Maavaravaru, Maavaravaru,
Kasutusala Pindala, ha Kasutusala Pindala, ha
tuh m3 tuh m3
11 aT - - - täiteliiv 539 17,28
2 aR ehitusliiv 628 15,32 ehitusliiv 132 0,96
13
KOKKUVÕTE
Käesoleva töö eesmärgiks oli Mainer OÜ tellimusel välja selgitada Vatla II uuringuruumi piires
paikneva maavara kvaliteet, kogus ja sobivus kasutamiseks. Maavara uurimiseks võeti proovid
materjali granulomeetrilise koostise ja filtratsiooni hindamiseks. Uuringu tegemisel juhinduti
Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52.
Uuritud alal moodustab kasuliku kihi muutliku terasuurusega liiv ja kruusliiv. Kasuliku kihi
ülemises intervallis levib enamasti peene ja keskmiseteraline liiv, selle all kruusliiv või
jämedateraline veeristega liiv. Selle all omakorda peeneteraline liiv. Kaalutud keskmiste
omaduste poolest liigitub maavara täiteliivaks. Maavaravaru mahu arvutamisel kasutati ala
mõõdistust seisuga 14.11.2025 ning alale rajatud puuraukude andmete põhjal loodud
mudeltasapindu. Maavaralasund paikneb ülalpool põhjaveetaset ning varu on arvutatud ühes
plokis. Uuringuala kattub olemasoleva plokiga 2 aR, mille pindala ja varu maht vähenevad
uue ploki moodustamise tulemusel.
Maavarade registri vastutavale töötlejale esitatakse Vatla liivamaardlas muudatuste
tegemiseks seisuga 14.11.2025 järgmised andmed:
- kanda registrisse täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 11 pindalaga 17,28 ha ja
maavara mahuga 539 tuh m3 (kogumahus põhjaveetasemest kõrgemal)
- vähendada aktiivse reservvaru ploki 2 pindala ja mahtu määrates uueks ploki
pindalaks 0,98 ha ja mahuks 132 tuh m3.
14
KASUTATUD MATERJALID
1. Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrus nr 52 “Üldgeoloogilise uurimistöö ning
maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme,
põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva,
lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“.
2. Maa-ameti Geoportaali kaardirakendused.
3. Sinisalu, R,. Kajak, M., Türk, M. Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste
tööde aruanne. Geoloogia Valitsus. 1986 (EGF4194).
4. Põldvere, A.; Rohtla, R Raatsiotsa III uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring
(varu seisuga 01.11.2018). Maavarauuringud OÜ. 2018 (EGF8952).
5. Korbut, S., Vingisaar, P. Mustu-Nõmme kruusamaardla hinnangu aruanne
aktsiaseltsile "Libet". Eesti Geoloogiakeskus. 1996 (EGF5360).
15
Saatja: Tõnis Kattel <
[email protected]>
Saaja: EGT Taotlus
Teema: Re: Vatla II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande tagasiside
Tere
Lähtuvalt aruande kohta välja toodud puudustele esitame järgmised selgitused:
1. Uuringupunkti K10 juures on arvestatud uuringupunkti PA77 lamami sügavusega, mis jääb ca 60 m kaugusele ehk PA77 kasuliku kihi sügavus on ekstrapoleeritud K10 juurde. Selles osas aruandes käesolevaga muudatust tehtud ei ole.
2. Ploki nurgapunkti 12 (nurgapunkt 10 on uuringuruumi nurgapunkt) asukohta on muudetud, et see jääks vähem kui 100 m kaugusele lähimast uuringupmktist (K11). Varu lõppkoguse muutust sellega ei kaasne, sest ploki pindala vähenes 70 m2 ja varu kogus vähenes 196 m3 (ümardades varukogus ei muutu). Nurgapunktide 4 ja 5 vahelist joont ei ole muudetud, sest seal on arvestatud varasema uuringu uuringupunkti VP55 olemasoluga, mis oli aruande eelmises versioonis jäänud paraku esitamata.
3. Seletuskirja peatükis 2.2 on kirjutatud üksikproovide pikkusest. Tekstilisas 2 on esitatud proovimise pikkus uuringupunktis (proovide pikkus kokku vastavas uuringupunktis).
Ülejäänud loetelu punktide 4-14 osas on aruandes vastavad parandused tehtud ja vastuolud likvideeritud.
Esitame käesolevaga aruande uuesti kinnitamiseks.
Aruanne ja graafilised lisad manuses, ülejäänud lisad https://drive.google.com/drive/folders/1skXeTqPIGWPuq3lmrVCS5OpFuf5Hv7r2?usp=sharing
Lugupidamisega
Tõnis Kattel
mäeinsener
+372 5309 0935
OÜ J.Viru Markšeideribüroo
www.vmb.ee <http://www.vmb.ee>
On 22/06/2026 07:05, EGT Taotlus wrote:
Lp Tõnis Kattel
OÜ J.Viru Markšeideribüroo
[email protected] <mailto:
[email protected]>
Teie 05.06.2026
Meie 22.06.2026 nr 13-2/26-956
Vatla II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande tagasiside
Olete esitanud Eesti Geoloogiateenistusele Vatla II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande. Olles esitatud aruandega tutvunud, toome välja järgmised puudused.
1. Uuringupunktis K10 on ekstrapoleeritud sügavuti. Seda saab teha ainult siis, kui ümberringi olevad uuringupunktid jäävad selles sügavuses uuringuvõrgu tiheduse sisse. Antud juhul selles punktis on ümberringi uuringupunktid üksteisest üle 200 m kaugusel. Sellest tulenevalt palume muuta 11 ploki piiri sügavuti ning kontrollida üle sellega seotud arvutused (nt varu kogus).
2. Ploki nurgapunkt 10 jääb lähimast uuringupunktist 101,85 m kaugusele. Nurgapunktide 4 ja 5 vahele jääv joon jääb osaliselt samuti üle 100 m kaugusele lähimatest uuringupunktidest. Liiva puhul võib ekstrapoleerida kuni 100 m kaugusele. Palume 11 ploki piiri vastavalt muuta ning teha korrektuurid ka varu koguses ja muudes arvutustes.
3. Seletuskirja 2.2. peatükis on välja toodud, et proovide pikkus varieerus vahemikus 0,7-5,8 m. Tekstilisa 2 järgi jäid proovide pikkused vahemikku 1,0-6,0 m.
4. Seletuskirja 3. peatükis on välja toodud, et kasvukihi paksus on 10-20 cm. Tekstilisa 2 ja 3 järgi on kasvukihi paksus kuni 60 cm.
5. Seletuskirja 3. peatükis on välja toodud, et kasuliku kihi lamami abs kõrgus on alates 18,50 m. Tekstilisa 2 järgi on lamami madalaim kõrgus 18,35 m.
6. Seletuskirja 4. peatükis on välja toodud, et filtratsioonimoodul varieerub vahemikus 0,6-6,3 m/ööp. Tekstilisa 4 järgi on see vahemik 0,5-5,3 m/ööp.
7. Graafilisel lisal 1 PA138 juures puudub kasuliku kihi lamami kõrgus, tekstilisas 2 on see olemas.
8. Graafilisel lisal 2 läbilõikel I-I' ja III-III’ puudub K4 sügavus (2,6 m).
9. Graafilisel lisal 2 läbilõikel II-II’ on K6 sügavuseks märgitud 2,60 m, tekstilisas 2 on 2,7 m.
10. Graafilisel lisal 2 läbilõikel III-III' on K2 uuringupunkti proovi 2-2 ülemine kõrgus puudu (2,60 m).
11. Graafilistel lisadel puudub pealkirjas maardla nimetus.
12. Tekstilisas 2 on K7 proovimise pikkuseks märgitud 2,1 m, tekstilisa 3 järgi on proovimise pikkus 2,2 m.
13. Tekstilisas 3 puudub märge, kas maavarakihi alumine piir on aruandes eraldatud plokkide piir.
14. Tekstilisas 3 puudub tabeli koostamise kuupäev, uuringuloa number ja uuringuruumi nimetus.
Palume välja toodud puudused likvideerida ja esitada täiendatud aruanne uuesti Eesti Geoloogiateenistusele.
Lugupidamisega
Anu Sihv
spetsialist
Maavarade registri osakond
Eesti Geoloogiateenistus
---
Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel.