Üldkäskkiri

Seletuskiri õppekava „Kõrgem vanemallohvitseride kursus (KVAK) juurde Õppekava loodi KVJ poolt 02.07.2024 kinnitatud „Allohvitseri sõjaväelise väljaõppe ja teenistuse kontseptsiooni“ tagajärjel. Erinevus selle kursuse eelkäijaga (VSAK) on see, et allohvitseride juhtimistasandit on tõstetud. Kursuse sihtgrupp on äärmiselt lai. Kursuse lõpetajad võivad teenida nii pataljon-brigaad väeüksuse veeblina, aga ka teistes väeliikides ning staabiallohvitserina kuni diviisi tasemeni. Niivõrd lai profiil sunnib õpetamisel keskenduma pigem üldistele juhtimise pädevustele, jättes spetsiifika väeüksuste õpetada. Taktikalise poole pealt läbivad kursuslased diviisi planeerimise bloki koos keskastmekursusega. Kursuse loomisel on juba arvestatud tulevikuplaaniga omistada allohvitseridele mikrokraadidega kõrgharidus. KVAK on kirjutatud kõrghariduse standardit arvesse võttes ning hakkab tulevikus olema osa allohvitseride kõrghariduse õppekavast. Kursuse sisu osas on mõned põhimõtted: 1. taktikalises planeerimises õpitakse diviisi taset; 2. kursuslased planeerivad koos keskastmekursusega (KAK) õppuse Emajõe Kilp, saades ka õppuse süsteemse planeerimise kogemuse; 3. juhtimise õppes keskendutakse kaitseväe ja väeüksuse tasemel rollidele ja ülesannetele; 4. juhtimispsühholoogias keskendutakse juhtimise psühholoogilistele aspektidele, arendades allohvitseri kui juhi suhtlemise ja eestvedamise pädevusi; 5. valikainetest valib kursuslane vähemalt ühe; 6. kursuslased, kellel pole varasemalt omandatud kõrgharidust, koostavad uurimistöö samadel alustel nagu KVA põhikursus, luues sellega hiljem tingimused kõrghariduse omandamiseks mikrokraadidega. Selle kursuse loomisel on kasutatud aineblokkidena juba olemasolevaid Kaitseväe Akadeemia (KVA) õppeaineid. Põhiliselt läbivad kursuslased õppeaineid KAK-i teise aasta kursusega, mõnes kohas ka KAK-i esimese aasta kursusega ning uurimistöö õppeained osaliselt koos põhikursusega. Selline lähenemine lubab taotleda vaid pilootõppekava staatust ning vajab kursuse kestel tähelepanu õppeainete korralduse pidevaks hindamiseks. Lisaks peab hindama korraga KVAK-i ja vanemallohvitseride keskastmekursuse (VAKAK) õppekavade sidusust ja loogilisust, kuna mõlemad on tervikus väga suures osas muutunud võrreldes senisega. Kursuslase perspektiivist on paslik mainida, et esiteks on kursus mahukas, kattes üle 1000 tunni õppetööd. Teiseks, kuna kursusel toimuvad õppeained on KVA formaalõppe osa, siis kursuslane osaleb KVA õppes nagu tudeng, mitte blokkides nagu lühemad sõjaväelised täiendusõppe kursused. Koostaja: Kaarel Arrak major KVA täiendusõppekavade juht KÄSKKIRI Tartu 21.08.2025 nr 0.1-3.40/25/22 Õppekava kinnitamine Käskkirja kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 21.06.2018 määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ § 24 lg 2 p 5, kaitseministri 01.07.2019 määruse nr 11 „Kaitseväe Akadeemia põhimäärus“ § 6 lg 1 ning Kaitseväe Akadeemia nõukogu 13.01.2022 otsusega kinnitatud Kaitseväe Akadeemia õppekava statuudi p 49 ning 12.08.2025 protokolli nr 3.2-2.1/25/6 alusel 1. Kinnitan täiendusõppe pilootõppekava „Kõrgem vanemallohvitseride kursus (KVAK)“ (kood 25014) kuni 01.09.2026 (lisatud). 2. Tunnistan kehtetuks Kaitseväe Akadeemia ülema 13.08.2020 käskkirja nr 83 „Õppekava kinnitamine“. 3. Kommunikatsiooni- ja turundusgrupil tagada õppekava avaldamine Kaitseväe Akadeemia kodulehel. 4. Käskkiri teha teatavaks Kaitseväe Akadeemia isikkoosseisule, Kaitseväe peastaabi väljaõppeosakonna ülemale, kaitseväe juhataja alluvuses olevate struktuuriüksuste ülematele ning teadmiseks Kaitseliidu ülemale ja Kaitseressursside Ameti karjääriosakonnale. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Kalnitski brigaadikindral Kaitseväe Akadeemia ülem  KINNITATUD Kaitseväe Akadeemia ülema 21.08.2025 käskkirjaga nr 0.1- 3.40/25/22 PILOOTÕPPEKAVA Õppekava nimetus Kõrgem vanemallohvitseride kursus (KVAK) Õppekava nimetus inglise Senior Non-Commissioned Officers higher course keeles Õppekava kood 25014 Õppe tüüp Täiendusõpe Õppekavarühm Sõjandus ja riigikaitse Õppekava maht 1040 akadeemilist tundi Õppe nominaalkestus 1 õppeaasta Õppekoormus Täiskoormusega õpe vastavalt Kaitseväe Akadeemia väljaõppeplaanis kajastatud aegadele. Kuna õpe toimub paralleelselt ja kohati koos formaalõppega, siis ei ole õppetöö kontsentreeritud blokkidena, kursuslane võtab õppetööst osa tunniplaanide alusel. Õppeasutus Kaitseväe Akadeemia (KVA) Õppekeel Eesti keel Õpiväljundite saavutamiseks Inglise keel vajalikud teised keeled Õppekava kinnitamine KVA ülema 21.08.2025 käskkirjaga nr 0.1-3.40/25/22 õppeasutuses Kandideerimistingimused Ootused kandidaadile: KVAK kursuslaselt eeldatakse eelnevat teenistuskogemust kompanii või samaväärse üksuse veeblina nii RA kui SA ülesannetes ning staabitöö kogemust pataljoni tasemel: nii väga head TPM-i kui pataljon-brigaad taseme juhtimispunktide töö tundmist või samaväärset kogemust teistes väeliikides. Võõrkeeleoskuse mõttes peab kursuslane suutma inglise keeles mõista erialaseid ja ka teadustekste. Formaalsed tingimused: Suunatud õppima struktuuriüksuse või väeüksuse poolt ning esitatud kursusele Kaitseressursside Ameti (KRA) poolt. Läbitud vanemallohvitseride keskastmekursus (VAKAK) või samaväärne kursus, auaste vähemalt vanemveebel. Inglise keele ALCPT tulemus vähemalt 75 punkti. On edukalt läbinud kutsesobivusvestluse. Õpingute alustamise Formaalsed kandideerimistingimused on täidetud ning arvatud tingimused kursuse nimekirja. Õppekavajärgne Õppekava osas ei ole spetsialiseerumist kuid praktilistel spetsialiseerumine sooritustel arvestatakse rollide jagamisel vastavalt võimalustele kursuslase erialast spetsialiseerumist. Õppekava eesmärk Kursuse eesmärk on arendada kursuslaste juhipädevusi viisil, mis võimaldab neil mõista diviisi taseme juhtimise protsesse ning mõtestada väeüksuse veebli ametikohast lähtuvalt Kaitseväge ning sellega seonduvat. Õppekava õpiväljundid Õppekava läbinu: 1) nõustab väeüksuse ülemat taktikaliste lahenduste leidmisel, juhtimise korraldamisel ja lahinguvalmiduse tagamisel; 2) mõistab diviisi tasemel planeerimise ja juhtimise protsesse; 3) planeerib pataljoni ja kõrgemate tasemete õppuseid; 4) loob oma alluvatele motiveeriva kuid organisatsiooni vajadusi katva karjääritee; 5) lahendab teenistusega seotud probleemi akadeemilise lõputööna. Õppemeetodid Õppemeetodid on moodulite ja õppeainete lõikes erinevad, kuid üldpõhimõtted on: 1) kursuslane läbib õppeaineid koos KVA magistrikursustega; 2) õppesituatsioonides kaasatakse kursuslase kogemusi; 3) kursuslased kaasatakse teiste kursuslaste tagasisidestamisse ja hindamisse; 4) kursuse kestel kasutatakse arutlevaid, tõendatud materjalidel baseeruvaid kirjalikke töid, et arendada funktsionaalset kirjaoskust ning tõendipõhist argumentatsiooni; 5) ülesannete täitmisel kasutatakse efektiivselt ajakohaseid KV tehnilisi keskkondi ja kontoritarkvara; 6) väljaõppe läbiviijatena kasutatakse maksimaalselt kõrgemal tasemel teenivaid allohvitsere kui parima praktika kandjaid. Õppekeskkond Auditoorium, maastik, KV ja KVA partnerasutused. Koolitajate kvalifikatsioon Vastavad KVA akadeemilistele töötajatele esitatud tingimustele. ning õpi- või töökogemus Allohvitseride valdkonna eksperdina kaasatud õppejõud: 1) taktika ja õppuste korraldamise õppeainetes peavad olema teeninud staabiallohvitserina vähemalt jalaväebrigaadi tasemel; 2) organisatsiooni mõtestamise õppeainetes peavad olema teeninud vähemalt pataljoniveeblina. Õppematerjalid Õppematerjalide loetelu on esitatud õppeainete ainekavades. Õppekava ülesehituse Õppekava koosneb järgmistest moodulitest: lühikirjeldus 1. põhiõppeainete moodul (806 akadeemilist tundi); 2. uurimistöö moodul (234 akadeemilist tundi). Põhiõppeainete moodulis on ka valikained, millest kursuslane peab valima vähemalt ühe. Õppekava täitmine Õppekavas kajastatud põhiõppeained läbitakse kõik lähtuvalt KVA väljaõppeplaanist. Valikainetest valib kursuslane vähemalt ühe õppeaine. Valikaine valitakse koos keskastmekursusega, st valikaineid, mille osalejate arv ei ületa lävendit, ei avata. Erisusena ei pea uurimistöö moodulit läbima kursuslane, kes on omandanud kõrghariduse ning kaitsnud uurimistöö. Õppe lõpetamise tingimused Õppekava täies mahus täitmiseks on vaja läbida kõik põhiõppeained positiivsele tulemusele. Lõpetamisel väljastatavad Kursuslasele väljastatakse KVA täiendusõppe lõpudokumentide dokumendid väljaandmise korra alusel tunnistus või tõend. Lõpetamisel omandatav Allohvitseride sõjalise väljaõppe tase A6. sõjaväeline kvalifikatsioon Lõpetamisel antav auaste Õppekava täies mahus täitmine on eeldus staabiveebli auastmele esitamiseks. Lõpetamisel antavad õigused Puuduvad 2 Lisainformatsioon Kehtiv õppekava on avaldatud KVA kodulehel. Lisainformatsiooni registreerimise ja kursusele suunamise kohta saab KRAst. Lisainformatsiooni õppekorralduse osas saab KVA õppekorralduse grupist. TÄIENDUSÕPPE ÕPPEKAVA „KÕRGEM VANEMALLOHVITSERIDE KURSUS“ MOODULID, NENDE EESMÄRGID JA ÕPIVÄLJUNDID / ÕPPEAINETE LOETELU PÕHIÕPPEAINETE MOODUL Maht 806 akadeemilist tundi Eesmärk Süvendada kursuslase teadmisi ja oskuseid oma rolli mõtestamiseks juhina Kaitseväes ning toimimiseks julgeolekukeskkonda ja ühiskonda tajuva, kultuurilise mitmekesisuse ja inimloomusega arvestava, õigusruumi tundva ning eetilise otsustajana. Mooduli läbimisel süveneb kursuslasel arusaam juhi erinevatest ülesannetest organisatsioonis ja ühiskonnas, riigikaitse ja sõjapidamise õiguslikust korraldusest. Õpiväljundid Põhiõppeainete mooduli läbinu: 1) analüüsib erinevaid juhtimisstiile, iseenda juhtimiskäitumist ning hindab nende mõju tänapäeva organisatsioonide toimimisele ja tegevuse tulemuslikkusele, arvestades seejuures inimkäitumise psühholoogilisi aspekte; 2) rakendab keerukates teenistusolukordades juhtimisstiile ja -meetodeid, mis vastavad nii nüüdisaegse sõjaväelise organisatsiooni vajadustele, üldtunnustatud moraalinormidele ja kutse-eetikale kui ka tema enda isikuomadustele; 3) mõistab Kaitseväe tegevuse ja arengu planeerimise süsteemi ning osaleb eksperdina sõjalise riigikaitse arendamise planeerimises; 4) hindab erinevate õigusaktide kohaldatavust sõjaõiguslike juhtumite lahendamiseks ning lahendab nendele toetudes oma ametikoha piires erinevaid sõjaõiguslikke juhtumeid; 5) tunneb taktikaõppuste korraldamise põhimõtteid, sealhulgas matkesüsteemide kasutusvõimalusi, ning on grupi koosseisus võimeline korraldama kuni brigaadi taseme üksuse taktikaõppust. Mooduli Moodulit hinnatakse ainepõhiselt. hindamine Mooduli läbimise Moodul läbitakse koosõppes KVA esimese ja teise aasta magistrikursusega, põhimõtted kus teooriaõpe on sama, kuid praktilistel harjutustel on allohvitseridel erinev, nõustav ja täideviiv roll. Õppeaine kood ja nimetus Maht Lõpphindamine (akad (eristav (E) või tund) mitteeristav (ME)) JP25.11 Juhtimispsühholoogia 156 ME JP25.29 Rahuajaüksuste juhtimine tänapäeva ühiskonnas 234 E JP25.16 Õppuste korraldamine 156 ME ST25.34 Rahvusvaheline õigus ja sisejulgeoleku õiguslikud 104 E alused TK25.40 Diviisi lahingutegevuse planeerimine ja staabi praktika 78 E JP25.12 Keerulised suhtlussituatsioonid ja läbirääkimine* 78 ME JP25.13 Analüütilised meetodid otsustusprotsessis* 78 ME 3  JP25.14 Riigikaitse planeerimine* 78 ME *Valikained JP25.11 Juhtimispsühholoogia Maht 156 akadeemilist tundi Eesmärk Kujundada kursuslasel enesekohast, suhtlus- ja mõtestamispäevust läbi psühholoogia ja juhtimise koostoime analüüsi rahu- ja sõjaaja kontekstis ning laiendada tema oskusi juhina. Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) defineerib end juhina ning mõistab ja mõtestab juhi identiteedikujunemise protsessi ja selle eripärasid sõjaväelise juhi pädevusmudeli kontekstis; 2) mõistab militaarpsühholoogia ja psühholoogiateenistuse osatähtsust ja kaasamisvõimalusi sõjaväeliste organisatsioonide töös ning teab militaarpsühholoogia teadussuundade perspektiive; 3) märkab ja analüüsib psühholoogilisi tegureid, mis mõjutavad ülesandele ja muutustele suunatud juhtimispädevusi sõjaväelises organisatsioonis; 4) arvestab kriisijuhtimise protseduurides enda ja alluvate sotsiaalsete- emotsionaalsete erisuste ja vajadustega ning teab, kuidas neid reguleerida, luues paremaks toimetulekuks vastastikusel usaldusel baseeruva toetava ja produktiivse õhkkonna; 5) määratleb suhetele suunatud eestvedamispädevuse põhiprintsiipe suhtlussituatsioonides ning kasutab kootsimise tehnikaid enda rolli ja mõju kujundamisel eestvedajana; 6) selgitab grupidünaamikate toimimist ja kujundamist põhiliste motivatsiooni ja käitumise reguleerimise seaduspärasustega sõjaväelise juhi pädevusmudeli raamistikus, arvestades KV põhiväärtuseid meeskonnasidususe loomisel üksuses. Hindamismeetodid Juhtumiuuring, kirjalik analüüs/lühikokkuvõte, kirjalike tööde aruanne ja esitlus, grupitöö esitlus, kirjalik eneseanalüüs. JP25.29 Rahuajaüksuste juhtimine tänapäeva ühiskonnas Maht 234 akadeemilist tundi Eesmärk Süvendada kursuslase mõistmist kaitseväe, kui kaasaegse organisatsiooni toimimisest kaitseministeeriumi haldusalas ja sõjaliste võimete arendamise protsessidest ning seeläbi toetada tema, kui keskastme juhi rolli üksuse võitlusvõime alalhoidja ning arendajana. Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) mõistab kaitseministeeriumi, tema allasutuste, Kaitseväe (KV) ning selle struktuuriüksuste ülesehitust, rahuaegset töökorraldust, rolle ja ülesandeid ning vastastikuseid seoseid riigikaitses, kui tervikus, analüüsib neid erinevate organisatsioonikäitumise teooriate abil ning teeb argumenteerituid muudatusettepanekuid organisatsiooni töö tõhustamiseks; 2) selgitab kaitseministeeriumi haldusala ja riigikaitse planeerimise süsteemi ning põhimõtteid, sh ressursiteadliku võimeplaneerimise protsessi, kaitseväearhitektuuri loomise metoodikat; aastase tegevuse planeerimise protsessi KV struktuuriüksustes ning seostab neid enda, kui tulevase kompanii tasandi juhi tegevustega; 3) esitab loovaid ja tõhusaid lahendusi erinevatele JVP taseme juhtimisalastele probleemidele tuginedes teaduslikke uuringutele ning teenistuskogemusele; 4  4) sõnastab enda kui väeüksuse veebli juhtimispõhimõtted juhtimis- ja eestvedamisteooriate (sh ülesandekesksus ning manööversõja teooria) alusel, arvestades õiguslike piirangute, KV ja oma üksuse traditsioonidega, eetiliste normide ning väliskeskkonna ja ühiskonna mõjudega; 5) planeerib ja teostab juhtide arendamist, hindab objektiivselt nende tugevusi ning nõrkuseid ja iseenda tulemuslikkust juhtide arendamisel, kasutades juhi pädevusmudelit. Tagasisidestab alluvaid juhte julgustaval ja võimestaval moel; 6) kasutab kohaseid kommunikatsiooniviise oma sõnumi selgeks, täpseks ning õigeaegseks edasiandmiseks erinevates olukordades valides enese kehtestamiseks ja soovitud tulemi saavutamiseks sobivaima viisi. Hindamismeetodid Analüütiline essee, kollektiivne õpimapp, kirjalik töö, enesearengu päevik. JP25.16 Õppuste korraldamine Maht 156 akadeemilist tundi Eesmärk Arendada kursuslase korralduspädevusi õppuse planeerimismeeskonna koosseisus kuni operatiiv-taktikalise taseme juhtimis- ja staabiõppusel. Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) mõistab õppuste korraldamisprotsessi, jaotades selle etappideks (planeerimine, ettevalmistamine, läbiviimine ja tulemuste analüüs ning kokkuvõte) ja analüüsides seda lähtudes OSE (Officer Scheduling Exercise) / OCE (Officer Conducting Exercise) juhisest õppuse korraldamiseks ning olemasolevast ressursist; 2) rakendab disainmõtlemist, kujundades õppivate üksuste väljaõppe eesmärkidest ja õppuse stsenaariumi raamistikust sündmuste jada (MEL/MIL); 3) rakendab suhtluspädevust (vajadusel ka inglise keeles) oma töögrupi siseselt (MEL/MIL, EVAL (Evaluation), JCATS (Joint Conflict and Tactical Simulation), RLS (Real Life Support), CIS (Command and Information System) jne) ja teiste töögruppidega ühise eesmärgi saavutamiseks; 4) valib õppuse liikmena õppuse eesmärki toetava formaadi ja organiseerib selle rakendamiseks nii tõhusa keskkonna kui ka vajadusel kaasaegsed õppuste korraldamise tööriistad: JCATS, KOLT ja JEMM vms; 5) hindab õppivate üksuste liikmena õppivate üksuste väljaõppe eesmärkide saavutamist ja sellest lähtuvalt loob õppivate üksuste tagasiside. Hindamismeetodid Test, grupitöö, õppuse korraldamise analüüs. ST25.34 Rahvusvaheline õigus ja sisejulgeoleku õiguslikud Maht 104 akadeemilist alused tundi Eesmärk Kujundada kursuslase arusaama rahvusvahelise õiguse põhiprintsiipidest, süvendada tema oskuseid relvakonfliktiõiguse rakendamisel operatsioonide planeerimisel ja läbiviimisel ning süvendada teadmisi siseriikliku kriisiohje protseduuridest ja piirangutest. Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) analüüsib rahvusvahelist julgeolekut puudutavaid olukordi rakendades rahvusvahelise õiguse printsiipe ja normatiivseid allikaid; 5  2) analüüsib rahvusvaheliste organisatsioonide ja -toimijate pädevusi ja rolli rahvusvahelist julgeolekut mõjutavate kriiside lahendamisel; 3) rakendab relvakonfliktiõiguse reegleid ja printsiipe planeerimise protsessis ja lahingutegevuse käigus; 4) langetab Eesti seadusandlusega kooskõlas olevaid otsuseid kriisiohjamise protsessis; 5) mõistab teemaga seotud inglisekeelseid materjale. Hindamismeetodid Kirjalik eksam, grupitööd, kriisiohjamise õppus, juhtumianalüüs. TK25.40 Diviisi lahingutegevuse planeerimine ja staabi praktika Maht 78 akadeemilist tundi Eesmärk Arendada kursuslase erialapädevust diviisi lahingtegevuse planeerimisel ja juhtimisel asumaks teenima diviisi staabiallohvitseri ametikohal. Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) selgitab diviisi võimeid ja lahingutegevuse põhimõtteid erinevates lahinguliikides; 2) mõistab diviisi lahingutegevuse juhtimistsüklit ja planeerimise põhimõtteid erinevate ühendfunktsioonide lõikes; 3) tegutseb staabiallohvitserina oma diviisi staabis oma eriala lõikes lahingutegevuse planeerimisel, ettevalmistamisel ja täideviimisel. Hindamismeetodid Kirjalik test, praktika aruanne. JP25.12 Keerulised suhtlussituatsioonid ja läbirääkimine* Maht 78 akadeemilist tundi Eesmärk Luua kursuslasele võimalused teadmiste süvendamiseks läbirääkimiste olulisematest teoreetilistest mudelitest ja meetoditest, suhtlussituatsioonide analüüsimisest ja läbirääkimise strateegiate valimisest, planeerimisest ja täideviimisest. Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) võrdleb läbirääkimiste teoreetilisi mudeleid ja meetodeid; 2) seostab teooriat konkreetsete simuleeritud läbirääkimisolukordade ettevalmistamise, läbiviimise ja analüüsimisega; 3) kavandab juhtumianalüüsi põhjal läbirääkimiseks sobiva strateegia; 4) rakendab omandatud teoreetilisi mudeleid ja tehnikaid läbirääkimissituatsioonis. Hindamismeetodid Grupitöö. JP25.13 Analüütilised meetodid otsustusprotsessis* Maht 78 akadeemilist tundi Eesmärk Arendada kursuslase mõtestamis- ja korralduspädevust, süvendades kursuslase teadmisi otsustusprotsessist kui juhtimisprotsessi osast ning arendada oskust kasutada erinevaid otsustusprotsessi toetavaid analüütilisi mudeleid nii sõjalise otsustusprotsessi toetamiseks, kui ka laiemalt. Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) kavandab probleemide lahendamist, rakendades analüütilise otsustusprotsessi põhietappe; 2) mõistab ratsionaalse, piiratult ratsionaalse ja intuitiivse otsustamise eripärasid ning oskab neist lähtudes teha teadlikke valikuid; 3) teab mänguteooria põhimõtteid, selle tugevusi ja nõrkusi ning oskab seda sõjalises otsusprotsessis rakendada; 4) rakendab T. Saaty hierarhilise analüüsi meetodit erinevate otsuste vastuvõtmise toetamiseks. Hindamismeetodid Iseseisev kirjalik töö, grupitööd. 6 JP25.14 Riigikaitse planeerimine* Maht 78 akadeemilist tundi Eesmärk Arendada kursuslase mõtestamis- ja korralduspädevusi, süvendades tema teadmisi sõjalise riigikaitse arendamise planeerimise protsessidest ja meetoditest ning oskuseid tegutsemaks kaitseväe võimeplaneerimise meeskonna liikmena. Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) planeerib õppesituatsioonis võimearendusmeeskonna liikmena ühe kindla väevõime arendamist; 2) selgitab erinevate riikide ja NATO riigikaitseplaneerimise lahendusi ja nende süsteemide tugevusi ning nõrkuseid; 3) koostab võimekirjelduse ning sellega seotud dokumente vastavalt KVPS APO lähteülesandele. Hindamismeetodid Võimearendusprojekti koostamine grupitööna ning selle esitlemine. UURIMISTÖÖ MOODUL Maht 234 akadeemilist tundi Eesmärk Uurimistöö mooduli eesmärk on pakkuda kursuslasele võimalust süvendatult õppida lahendama erialaselt olulist probleemi. Õpiväljundid Mooduli läbinu: 1) lahendab probleeme analüütiliselt ja tõenduspõhiselt; 2) uurib valitud või kästud teemat objektiivselt, jättes kõrvale oma seni kogetu baasil intuitiivse otsustamise; 3) koostab tekste olude põhiselt, sealhulgas formaalses stiilis; 4) analüüsib kriitiliselt allikate rakendatavust; 5) vormistab ametlikke dokumente; 6) kaitseb avalikult esinedes argumenteeritult oma tehtud töö tulemusi ja seisukohti. Mooduli Moodulit hinnatakse ainepõhiselt. hindamine Mooduli läbimise Moodulit ei pea läbima kõrgharidusega kursuslased. põhimõtted Õppeaine „Teadustöö alused“ läbitakse esmalt ning selle käigus koostatakse ja kinnitatakse kaitsmisel kursuslaste uurimustöö kava. Ülejäänud osa uurimistööst valmib õppeaines „Lõputöö“ koos ohvitseride põhikursuse lõpetajatega. Õppeaine kood ja nimetus Maht Lõpphindamine (akad (eristav (E) või tund) mitteeristav (ME)) JP25.30 Teadustöö alused 78 ME JP25.31 Lõputöö 156 E JP25.30 Teadustöö alused Maht 78 akadeemilist tundi Eesmärk Luua kursuslasele tingimused lõputöö uurimuse planeerimiseks, läbiviimiseks ja vormistamiseks. Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) leiab teaduslikku informatsiooni erinevatest andmebaasidest ning oskab seda allikakriitiliselt hinnata; 2) teab teadustöö komponente ja nende tähtsust uurimistöö koostamisel; 7  3) kasutab põhilisi (sõja)teaduslikke andmekogumise meetodeid; 4) teab, milles seisneb valimi esinduslikkus; 5) rakendab statistilise andmeanalüüsi meetodeid; 6) koostab ja vormistab MS PowerPointi esitlust vastavalt vajadusele ning oskab seda eesmärgipäraselt kujundada. Hindamismeetodid Uurimistöö kava esitamine ja selle kaitsmine. JP25.31 Lõputöö Maht 156 akadeemilist tundi Eesmärk Õppeaja jooksul omandatud teadmiste rakendamine sõjandusega seotud teoreetilise või praktilise probleemi lahendamiseks. Juhendaja suunamisel omandab kursuslane teadusliku uurimistöö koostamise kogemuse. Lõputööde seminarides arendatakse kaasõppurite uurimistööde projektide retsenseerimise kaudu kursuslaste oskust tekste analüüsida. Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) sõnastab valitud teemal uurimistöö eesmärgi ja sellest lähtudes uurimisküsimusi või hüpoteese; 2) valib uurimistööga seotud probleemide lahendamiseks teemakohase kirjanduse ja allikad ning oskab neid allikakriitiliselt lõputöös kasutada; 3) kogub uurimistöö eesmärgist lähtuvalt kohaste meetodite ja vahendite abil informatsiooni ning teeb kogutud info põhjal järeldusi; 4) annab järelduste alusel hinnangu sõjandusega seotud teoreetiliste või praktiliste probleemide lahendamiseks; 5) koostab ja vormistab sidusa kirjaliku uurimistöö, järgides lõputööle esitatud nõudeid; 6) põhjendab oma lõputöös esitatud seisukohti, esitleb ja kaitseb neid akadeemilises diskussioonis. Hindamismeetodid Lõputöö avalik kaitsmine. 8 KINNITATUD Kaitseväe Akadeemia ülema 21.08.2025 käskkirjaga nr 0.1- 3.40/25/22 PILOOTÕPPEKAVA Õppekava nimetus Kõrgem vanemallohvitseride kursus (KVAK) Õppekava nimetus inglise Senior Non-Commissioned Officers higher course keeles Õppekava kood 25014 Õppe tüüp Täiendusõpe Õppekavarühm Sõjandus ja riigikaitse Õppekava maht 1040 akadeemilist tundi Õppe nominaalkestus 1 õppeaasta Õppekoormus Täiskoormusega õpe vastavalt Kaitseväe Akadeemia väljaõppeplaanis kajastatud aegadele. Kuna õpe toimub paralleelselt ja kohati koos formaalõppega, siis ei ole õppetöö kontsentreeritud blokkidena, kursuslane võtab õppetööst osa tunniplaanide alusel. Õppeasutus Kaitseväe Akadeemia (KVA) Õppekeel Eesti keel Õpiväljundite saavutamiseks Inglise keel vajalikud teised keeled Õppekava kinnitamine KVA ülema 21.08.2025 käskkirjaga nr 0.1-3.40/25/22 õppeasutuses Kandideerimistingimused Ootused kandidaadile: KVAK kursuslaselt eeldatakse eelnevat teenistuskogemust kompanii või samaväärse üksuse veeblina nii RA kui SA ülesannetes ning staabitöö kogemust pataljoni tasemel: nii väga head TPM-i kui pataljon-brigaad taseme juhtimispunktide töö tundmist või samaväärset kogemust teistes väeliikides. Võõrkeeleoskuse mõttes peab kursuslane suutma inglise keeles mõista erialaseid ja ka teadustekste. Formaalsed tingimused: Suunatud õppima struktuuriüksuse või väeüksuse poolt ning esitatud kursusele Kaitseressursside Ameti (KRA) poolt. Läbitud vanemallohvitseride keskastmekursus (VAKAK) või samaväärne kursus, auaste vähemalt vanemveebel. Inglise keele ALCPT tulemus vähemalt 75 punkti. On edukalt läbinud kutsesobivusvestluse. Õpingute alustamise Formaalsed kandideerimistingimused on täidetud ning arvatud tingimused kursuse nimekirja. Õppekavajärgne Õppekava osas ei ole spetsialiseerumist kuid praktilistel spetsialiseerumine sooritustel arvestatakse rollide jagamisel vastavalt võimalustele kursuslase erialast spetsialiseerumist. Õppekava eesmärk Kursuse eesmärk on arendada kursuslaste juhipädevusi viisil, mis võimaldab neil mõista diviisi taseme juhtimise protsesse ning mõtestada väeüksuse veebli ametikohast lähtuvalt Kaitseväge ning sellega seonduvat. Õppekava õpiväljundid Õppekava läbinu: 1) nõustab väeüksuse ülemat taktikaliste lahenduste leidmisel, juhtimise korraldamisel ja lahinguvalmiduse tagamisel; 2) mõistab diviisi tasemel planeerimise ja juhtimise protsesse; 3) planeerib pataljoni ja kõrgemate tasemete õppuseid; 4) loob oma alluvatele motiveeriva kuid organisatsiooni vajadusi katva karjääritee; 5) lahendab teenistusega seotud probleemi akadeemilise lõputööna. Õppemeetodid Õppemeetodid on moodulite ja õppeainete lõikes erinevad, kuid üldpõhimõtted on: 1) kursuslane läbib õppeaineid koos KVA magistrikursustega; 2) õppesituatsioonides kaasatakse kursuslase kogemusi; 3) kursuslased kaasatakse teiste kursuslaste tagasisidestamisse ja hindamisse; 4) kursuse kestel kasutatakse arutlevaid, tõendatud materjalidel baseeruvaid kirjalikke töid, et arendada funktsionaalset kirjaoskust ning tõendipõhist argumentatsiooni; 5) ülesannete täitmisel kasutatakse efektiivselt ajakohaseid KV tehnilisi keskkondi ja kontoritarkvara; 6) väljaõppe läbiviijatena kasutatakse maksimaalselt kõrgemal tasemel teenivaid allohvitsere kui parima praktika kandjaid. Õppekeskkond Auditoorium, maastik, KV ja KVA partnerasutused. Koolitajate kvalifikatsioon Vastavad KVA akadeemilistele töötajatele esitatud tingimustele. ning õpi- või töökogemus Allohvitseride valdkonna eksperdina kaasatud õppejõud: 1) taktika ja õppuste korraldamise õppeainetes peavad olema teeninud staabiallohvitserina vähemalt jalaväebrigaadi tasemel; 2) organisatsiooni mõtestamise õppeainetes peavad olema teeninud vähemalt pataljoniveeblina. Õppematerjalid Õppematerjalide loetelu on esitatud õppeainete ainekavades. Õppekava ülesehituse Õppekava koosneb järgmistest moodulitest: lühikirjeldus 1. põhiõppeainete moodul (806 akadeemilist tundi); 2. uurimistöö moodul (234 akadeemilist tundi). Põhiõppeainete moodulis on ka valikained, millest kursuslane peab valima vähemalt ühe. Õppekava täitmine Õppekavas kajastatud põhiõppeained läbitakse kõik lähtuvalt KVA väljaõppeplaanist. Valikainetest valib kursuslane vähemalt ühe õppeaine. Valikaine valitakse koos keskastmekursusega, st valikaineid, mille osalejate arv ei ületa lävendit, ei avata. Erisusena ei pea uurimistöö moodulit läbima kursuslane, kes on omandanud kõrghariduse ning kaitsnud uurimistöö. Õppe lõpetamise tingimused Õppekava täies mahus täitmiseks on vaja läbida kõik põhiõppeained positiivsele tulemusele. Lõpetamisel väljastatavad Kursuslasele väljastatakse KVA täiendusõppe lõpudokumentide dokumendid väljaandmise korra alusel tunnistus või tõend. Lõpetamisel omandatav Allohvitseride sõjalise väljaõppe tase A6. sõjaväeline kvalifikatsioon Lõpetamisel antav auaste Õppekava täies mahus täitmine on eeldus staabiveebli auastmele esitamiseks. Lõpetamisel antavad õigused Puuduvad 2 Lisainformatsioon Kehtiv õppekava on avaldatud KVA kodulehel. Lisainformatsiooni registreerimise ja kursusele suunamise kohta saab KRAst. Lisainformatsiooni õppekorralduse osas saab KVA õppekorralduse grupist. TÄIENDUSÕPPE ÕPPEKAVA „KÕRGEM VANEMALLOHVITSERIDE KURSUS“ MOODULID, NENDE EESMÄRGID JA ÕPIVÄLJUNDID / ÕPPEAINETE LOETELU PÕHIÕPPEAINETE MOODUL Maht 806 akadeemilist tundi Eesmärk Süvendada kursuslase teadmisi ja oskuseid oma rolli mõtestamiseks juhina Kaitseväes ning toimimiseks julgeolekukeskkonda ja ühiskonda tajuva, kultuurilise mitmekesisuse ja inimloomusega arvestava, õigusruumi tundva ning eetilise otsustajana. Mooduli läbimisel süveneb kursuslasel arusaam juhi erinevatest ülesannetest organisatsioonis ja ühiskonnas, riigikaitse ja sõjapidamise õiguslikust korraldusest. Õpiväljundid Põhiõppeainete mooduli läbinu: 1) analüüsib erinevaid juhtimisstiile, iseenda juhtimiskäitumist ning hindab nende mõju tänapäeva organisatsioonide toimimisele ja tegevuse tulemuslikkusele, arvestades seejuures inimkäitumise psühholoogilisi aspekte; 2) rakendab keerukates teenistusolukordades juhtimisstiile ja -meetodeid, mis vastavad nii nüüdisaegse sõjaväelise organisatsiooni vajadustele, üldtunnustatud moraalinormidele ja kutse-eetikale kui ka tema enda isikuomadustele; 3) mõistab Kaitseväe tegevuse ja arengu planeerimise süsteemi ning osaleb eksperdina sõjalise riigikaitse arendamise planeerimises; 4) hindab erinevate õigusaktide kohaldatavust sõjaõiguslike juhtumite lahendamiseks ning lahendab nendele toetudes oma ametikoha piires erinevaid sõjaõiguslikke juhtumeid; 5) tunneb taktikaõppuste korraldamise põhimõtteid, sealhulgas matkesüsteemide kasutusvõimalusi, ning on grupi koosseisus võimeline korraldama kuni brigaadi taseme üksuse taktikaõppust. Mooduli Moodulit hinnatakse ainepõhiselt. hindamine Mooduli läbimise Moodul läbitakse koosõppes KVA esimese ja teise aasta magistrikursusega, põhimõtted kus teooriaõpe on sama, kuid praktilistel harjutustel on allohvitseridel erinev, nõustav ja täideviiv roll. Õppeaine kood ja nimetus Maht Lõpphindamine (akad (eristav (E) või tund) mitteeristav (ME)) JP25.11 Juhtimispsühholoogia 156 ME JP25.29 Rahuajaüksuste juhtimine tänapäeva ühiskonnas 234 E JP25.16 Õppuste korraldamine 156 ME ST25.34 Rahvusvaheline õigus ja sisejulgeoleku õiguslikud 104 E alused TK25.40 Diviisi lahingutegevuse planeerimine ja staabi praktika 78 E JP25.12 Keerulised suhtlussituatsioonid ja läbirääkimine* 78 ME JP25.13 Analüütilised meetodid otsustusprotsessis* 78 ME 3  JP25.14 Riigikaitse planeerimine* 78 ME *Valikained JP25.11 Juhtimispsühholoogia Maht 156 akadeemilist tundi Eesmärk Kujundada kursuslasel enesekohast, suhtlus- ja mõtestamispäevust läbi psühholoogia ja juhtimise koostoime analüüsi rahu- ja sõjaaja kontekstis ning laiendada tema oskusi juhina. Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) defineerib end juhina ning mõistab ja mõtestab juhi identiteedikujunemise protsessi ja selle eripärasid sõjaväelise juhi pädevusmudeli kontekstis; 2) mõistab militaarpsühholoogia ja psühholoogiateenistuse osatähtsust ja kaasamisvõimalusi sõjaväeliste organisatsioonide töös ning teab militaarpsühholoogia teadussuundade perspektiive; 3) märkab ja analüüsib psühholoogilisi tegureid, mis mõjutavad ülesandele ja muutustele suunatud juhtimispädevusi sõjaväelises organisatsioonis; 4) arvestab kriisijuhtimise protseduurides enda ja alluvate sotsiaalsete- emotsionaalsete erisuste ja vajadustega ning teab, kuidas neid reguleerida, luues paremaks toimetulekuks vastastikusel usaldusel baseeruva toetava ja produktiivse õhkkonna; 5) määratleb suhetele suunatud eestvedamispädevuse põhiprintsiipe suhtlussituatsioonides ning kasutab kootsimise tehnikaid enda rolli ja mõju kujundamisel eestvedajana; 6) selgitab grupidünaamikate toimimist ja kujundamist põhiliste motivatsiooni ja käitumise reguleerimise seaduspärasustega sõjaväelise juhi pädevusmudeli raamistikus, arvestades KV põhiväärtuseid meeskonnasidususe loomisel üksuses. Hindamismeetodid Juhtumiuuring, kirjalik analüüs/lühikokkuvõte, kirjalike tööde aruanne ja esitlus, grupitöö esitlus, kirjalik eneseanalüüs. JP25.29 Rahuajaüksuste juhtimine tänapäeva ühiskonnas Maht 234 akadeemilist tundi Eesmärk Süvendada kursuslase mõistmist kaitseväe, kui kaasaegse organisatsiooni toimimisest kaitseministeeriumi haldusalas ja sõjaliste võimete arendamise protsessidest ning seeläbi toetada tema, kui keskastme juhi rolli üksuse võitlusvõime alalhoidja ning arendajana. Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) mõistab kaitseministeeriumi, tema allasutuste, Kaitseväe (KV) ning selle struktuuriüksuste ülesehitust, rahuaegset töökorraldust, rolle ja ülesandeid ning vastastikuseid seoseid riigikaitses, kui tervikus, analüüsib neid erinevate organisatsioonikäitumise teooriate abil ning teeb argumenteerituid muudatusettepanekuid organisatsiooni töö tõhustamiseks; 2) selgitab kaitseministeeriumi haldusala ja riigikaitse planeerimise süsteemi ning põhimõtteid, sh ressursiteadliku võimeplaneerimise protsessi, kaitseväearhitektuuri loomise metoodikat; aastase tegevuse planeerimise protsessi KV struktuuriüksustes ning seostab neid enda, kui tulevase kompanii tasandi juhi tegevustega; 3) esitab loovaid ja tõhusaid lahendusi erinevatele JVP taseme juhtimisalastele probleemidele tuginedes teaduslikke uuringutele ning teenistuskogemusele; 4  4) sõnastab enda kui väeüksuse veebli juhtimispõhimõtted juhtimis- ja eestvedamisteooriate (sh ülesandekesksus ning manööversõja teooria) alusel, arvestades õiguslike piirangute, KV ja oma üksuse traditsioonidega, eetiliste normide ning väliskeskkonna ja ühiskonna mõjudega; 5) planeerib ja teostab juhtide arendamist, hindab objektiivselt nende tugevusi ning nõrkuseid ja iseenda tulemuslikkust juhtide arendamisel, kasutades juhi pädevusmudelit. Tagasisidestab alluvaid juhte julgustaval ja võimestaval moel; 6) kasutab kohaseid kommunikatsiooniviise oma sõnumi selgeks, täpseks ning õigeaegseks edasiandmiseks erinevates olukordades valides enese kehtestamiseks ja soovitud tulemi saavutamiseks sobivaima viisi. Hindamismeetodid Analüütiline essee, kollektiivne õpimapp, kirjalik töö, enesearengu päevik. JP25.16 Õppuste korraldamine Maht 156 akadeemilist tundi Eesmärk Arendada kursuslase korralduspädevusi õppuse planeerimismeeskonna koosseisus kuni operatiiv-taktikalise taseme juhtimis- ja staabiõppusel. Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) mõistab õppuste korraldamisprotsessi, jaotades selle etappideks (planeerimine, ettevalmistamine, läbiviimine ja tulemuste analüüs ning kokkuvõte) ja analüüsides seda lähtudes OSE (Officer Scheduling Exercise) / OCE (Officer Conducting Exercise) juhisest õppuse korraldamiseks ning olemasolevast ressursist; 2) rakendab disainmõtlemist, kujundades õppivate üksuste väljaõppe eesmärkidest ja õppuse stsenaariumi raamistikust sündmuste jada (MEL/MIL); 3) rakendab suhtluspädevust (vajadusel ka inglise keeles) oma töögrupi siseselt (MEL/MIL, EVAL (Evaluation), JCATS (Joint Conflict and Tactical Simulation), RLS (Real Life Support), CIS (Command and Information System) jne) ja teiste töögruppidega ühise eesmärgi saavutamiseks; 4) valib õppuse liikmena õppuse eesmärki toetava formaadi ja organiseerib selle rakendamiseks nii tõhusa keskkonna kui ka vajadusel kaasaegsed õppuste korraldamise tööriistad: JCATS, KOLT ja JEMM vms; 5) hindab õppivate üksuste liikmena õppivate üksuste väljaõppe eesmärkide saavutamist ja sellest lähtuvalt loob õppivate üksuste tagasiside. Hindamismeetodid Test, grupitöö, õppuse korraldamise analüüs. ST25.34 Rahvusvaheline õigus ja sisejulgeoleku õiguslikud Maht 104 akadeemilist alused tundi Eesmärk Kujundada kursuslase arusaama rahvusvahelise õiguse põhiprintsiipidest, süvendada tema oskuseid relvakonfliktiõiguse rakendamisel operatsioonide planeerimisel ja läbiviimisel ning süvendada teadmisi siseriikliku kriisiohje protseduuridest ja piirangutest. Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) analüüsib rahvusvahelist julgeolekut puudutavaid olukordi rakendades rahvusvahelise õiguse printsiipe ja normatiivseid allikaid; 5  2) analüüsib rahvusvaheliste organisatsioonide ja -toimijate pädevusi ja rolli rahvusvahelist julgeolekut mõjutavate kriiside lahendamisel; 3) rakendab relvakonfliktiõiguse reegleid ja printsiipe planeerimise protsessis ja lahingutegevuse käigus; 4) langetab Eesti seadusandlusega kooskõlas olevaid otsuseid kriisiohjamise protsessis; 5) mõistab teemaga seotud inglisekeelseid materjale. Hindamismeetodid Kirjalik eksam, grupitööd, kriisiohjamise õppus, juhtumianalüüs. TK25.40 Diviisi lahingutegevuse planeerimine ja staabi praktika Maht 78 akadeemilist tundi Eesmärk Arendada kursuslase erialapädevust diviisi lahingtegevuse planeerimisel ja juhtimisel asumaks teenima diviisi staabiallohvitseri ametikohal. Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) selgitab diviisi võimeid ja lahingutegevuse põhimõtteid erinevates lahinguliikides; 2) mõistab diviisi lahingutegevuse juhtimistsüklit ja planeerimise põhimõtteid erinevate ühendfunktsioonide lõikes; 3) tegutseb staabiallohvitserina oma diviisi staabis oma eriala lõikes lahingutegevuse planeerimisel, ettevalmistamisel ja täideviimisel. Hindamismeetodid Kirjalik test, praktika aruanne. JP25.12 Keerulised suhtlussituatsioonid ja läbirääkimine* Maht 78 akadeemilist tundi Eesmärk Luua kursuslasele võimalused teadmiste süvendamiseks läbirääkimiste olulisematest teoreetilistest mudelitest ja meetoditest, suhtlussituatsioonide analüüsimisest ja läbirääkimise strateegiate valimisest, planeerimisest ja täideviimisest. Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) võrdleb läbirääkimiste teoreetilisi mudeleid ja meetodeid; 2) seostab teooriat konkreetsete simuleeritud läbirääkimisolukordade ettevalmistamise, läbiviimise ja analüüsimisega; 3) kavandab juhtumianalüüsi põhjal läbirääkimiseks sobiva strateegia; 4) rakendab omandatud teoreetilisi mudeleid ja tehnikaid läbirääkimissituatsioonis. Hindamismeetodid Grupitöö. JP25.13 Analüütilised meetodid otsustusprotsessis* Maht 78 akadeemilist tundi Eesmärk Arendada kursuslase mõtestamis- ja korralduspädevust, süvendades kursuslase teadmisi otsustusprotsessist kui juhtimisprotsessi osast ning arendada oskust kasutada erinevaid otsustusprotsessi toetavaid analüütilisi mudeleid nii sõjalise otsustusprotsessi toetamiseks, kui ka laiemalt. Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) kavandab probleemide lahendamist, rakendades analüütilise otsustusprotsessi põhietappe; 2) mõistab ratsionaalse, piiratult ratsionaalse ja intuitiivse otsustamise eripärasid ning oskab neist lähtudes teha teadlikke valikuid; 3) teab mänguteooria põhimõtteid, selle tugevusi ja nõrkusi ning oskab seda sõjalises otsusprotsessis rakendada; 4) rakendab T. Saaty hierarhilise analüüsi meetodit erinevate otsuste vastuvõtmise toetamiseks. Hindamismeetodid Iseseisev kirjalik töö, grupitööd. 6 JP25.14 Riigikaitse planeerimine* Maht 78 akadeemilist tundi Eesmärk Arendada kursuslase mõtestamis- ja korralduspädevusi, süvendades tema teadmisi sõjalise riigikaitse arendamise planeerimise protsessidest ja meetoditest ning oskuseid tegutsemaks kaitseväe võimeplaneerimise meeskonna liikmena. Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) planeerib õppesituatsioonis võimearendusmeeskonna liikmena ühe kindla väevõime arendamist; 2) selgitab erinevate riikide ja NATO riigikaitseplaneerimise lahendusi ja nende süsteemide tugevusi ning nõrkuseid; 3) koostab võimekirjelduse ning sellega seotud dokumente vastavalt KVPS APO lähteülesandele. Hindamismeetodid Võimearendusprojekti koostamine grupitööna ning selle esitlemine. UURIMISTÖÖ MOODUL Maht 234 akadeemilist tundi Eesmärk Uurimistöö mooduli eesmärk on pakkuda kursuslasele võimalust süvendatult õppida lahendama erialaselt olulist probleemi. Õpiväljundid Mooduli läbinu: 1) lahendab probleeme analüütiliselt ja tõenduspõhiselt; 2) uurib valitud või kästud teemat objektiivselt, jättes kõrvale oma seni kogetu baasil intuitiivse otsustamise; 3) koostab tekste olude põhiselt, sealhulgas formaalses stiilis; 4) analüüsib kriitiliselt allikate rakendatavust; 5) vormistab ametlikke dokumente; 6) kaitseb avalikult esinedes argumenteeritult oma tehtud töö tulemusi ja seisukohti. Mooduli Moodulit hinnatakse ainepõhiselt. hindamine Mooduli läbimise Moodulit ei pea läbima kõrgharidusega kursuslased. põhimõtted Õppeaine „Teadustöö alused“ läbitakse esmalt ning selle käigus koostatakse ja kinnitatakse kaitsmisel kursuslaste uurimustöö kava. Ülejäänud osa uurimistööst valmib õppeaines „Lõputöö“ koos ohvitseride põhikursuse lõpetajatega. Õppeaine kood ja nimetus Maht Lõpphindamine (akad (eristav (E) või tund) mitteeristav (ME)) JP25.30 Teadustöö alused 78 ME JP25.31 Lõputöö 156 E JP25.30 Teadustöö alused Maht 78 akadeemilist tundi Eesmärk Luua kursuslasele tingimused lõputöö uurimuse planeerimiseks, läbiviimiseks ja vormistamiseks. Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) leiab teaduslikku informatsiooni erinevatest andmebaasidest ning oskab seda allikakriitiliselt hinnata; 2) teab teadustöö komponente ja nende tähtsust uurimistöö koostamisel; 7  3) kasutab põhilisi (sõja)teaduslikke andmekogumise meetodeid; 4) teab, milles seisneb valimi esinduslikkus; 5) rakendab statistilise andmeanalüüsi meetodeid; 6) koostab ja vormistab MS PowerPointi esitlust vastavalt vajadusele ning oskab seda eesmärgipäraselt kujundada. Hindamismeetodid Uurimistöö kava esitamine ja selle kaitsmine. JP25.31 Lõputöö Maht 156 akadeemilist tundi Eesmärk Õppeaja jooksul omandatud teadmiste rakendamine sõjandusega seotud teoreetilise või praktilise probleemi lahendamiseks. Juhendaja suunamisel omandab kursuslane teadusliku uurimistöö koostamise kogemuse. Lõputööde seminarides arendatakse kaasõppurite uurimistööde projektide retsenseerimise kaudu kursuslaste oskust tekste analüüsida. Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) sõnastab valitud teemal uurimistöö eesmärgi ja sellest lähtudes uurimisküsimusi või hüpoteese; 2) valib uurimistööga seotud probleemide lahendamiseks teemakohase kirjanduse ja allikad ning oskab neid allikakriitiliselt lõputöös kasutada; 3) kogub uurimistöö eesmärgist lähtuvalt kohaste meetodite ja vahendite abil informatsiooni ning teeb kogutud info põhjal järeldusi; 4) annab järelduste alusel hinnangu sõjandusega seotud teoreetiliste või praktiliste probleemide lahendamiseks; 5) koostab ja vormistab sidusa kirjaliku uurimistöö, järgides lõputööle esitatud nõudeid; 6) põhjendab oma lõputöös esitatud seisukohti, esitleb ja kaitseb neid akadeemilises diskussioonis. Hindamismeetodid Lõputöö avalik kaitsmine. 8