Keskkonnakaitseloa muutmistaotlus T-KL/1033867

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1033867 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Loa registrinumber L.MK/319878 Loa liik Keskkonnaluba Taotleja andmed Registrikood / Isikukood 10126848 Ärinimi / Nimi Osaühing Eesti Killustik Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Keskkonnaloa pikendamine korrastamistööde lõpetamiseks MaaPS § 66 lg 4 kohaselt. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Selja II kruusakarjääri ei jõuta kehtiva loa kehtivuse jooksul korrastada, kuna Rail Baltica tööd ei ole põhjendus edenenud prognoositud ajaraamis. Potentsiaalsed täitemahud liiguvad 2026 ja 2027. Lisaks ei ole mõistlik teha bioloogilisi korrastamise töid sügis-talvisel perioodil. Kaevandatavaks jääkvaruks on registri tänase seisuga 8,022 tuh m3. Korrastamisprojekti kohaselt tuleb lisaks hoidetervikutele tagada juurdepääs kinnistule Eriku (tunnus 80801:002:0240), mis tähendab, et säilima peab olemasolev teetamm maantee ja eramute vahel. Vajalik kruusa kadu selleks on 8 tuh m3. Jääkvaru ei ole korrastamistööde järgselt seega kaevandatav ehk kaevandamisväärsed maavaravarud on täielikult ammendunud. Tegevusega kaasneda võivate - keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Käitis/tegevuskoht Nimetus Selja kruusamaardla Selja II kruusakarjäär Aadress Karjääri, Kuiaru küla, Tori vald, Pärnu maakond Territoriaalkood 3526 Katastritunnus(ed) 80801:002:0244,80801:002:0240 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6484789, Y: 545467 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Eriku (80801:002:0240), Karjääri (80801:002:0244). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates Alates Kuni 13.12.2028 Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Tori vald, Pärnu maakond 0806 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise olek kehtivusaja pikendamine Registrikaardi nr 846 Maardla nimetus Selja Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara kruus Mäeeraldise nimetus Selja II kruusakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 5.50 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 6.98 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve ehitus, teede ehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 0 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 2 plokk 1205 - ehituskruus aT - aktiivne tarbevaru 16.022 tuh m³ 31.03.2026 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1205 - ehituskruus tuh m³ 0 tuh m³ Geoloogilised uuringud 2/3 Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Eriku Grupp OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number T.MU.PM-200548 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 09.12.2010 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Kuiaru uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.05.2010) Geoloogiafondi number 8201 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number Keskkonnaministri käskkiri nr 1004 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 14.07.2010 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve rohumaa ja veekogu (korrastamisprojekti kohaselt ei ole nõuetekohase veekogu rajamine võimalik, ala korrastatakse metsa- ja rohumaaks) 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Maeeraldise_plaan__Selja_II_.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Geoloogilised_labiloiked__Selja_II_.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Korrastatud_maa_plaan__Selja_II_.pdf Lisadokumendid GIS ja CAD failid Lisa 4: Selja_II_TM_piir.dgn Lisa 5: Selja_II_ME_piir.dgn 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Korrastamisprojekt Lisa 6: 22_10_31_Selja_II_korrastamisprojekt.asice 3/3     OÜ Inseneribüroo STEIGER Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt Töö nr 20/3062 Versioon 03 30.06.2022 Kaevandamisloa omanik: OÜ Eesti Killustik Projekti koostajad: Erki Vaguri, Jako Stein (OÜ Inseneribüroo STEIGER, (aadress Männiku tee 104, 11216 Tallinn, registrikood 11206437) Korrastamistööd: OÜ Eesti Killustik (registrikood 10126848, aadress Rõstla paekivikarjäär, Rõstla küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond, 48022), OÜ Paikre (registrikood 10836969, aadress Pärnu maakond, Pärnu linn, Paikuse alev, Pärnade pst 11, 80046) Korrastamise vastutav spetsialist: Ole Sein (OÜ Eesti Killustik). Diplomeeritud mäeinsener (Kutsetunnistus nr 135960) ..................... /allkirjastatud digitaalselt/ Tallinn 2022 OÜ Inseneribüroo STEIGER Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 2 Kinnitan: Erki Vaguri ........................... Diplomeeritud mäeinsener /allkirjastatud digitaalselt/ (Kutsetunnistus nr 127132) Projekti koostas: Jako Stein ........................... Mäeinsener /allkirjastatud digitaalselt/ OÜ Inseneribüroo STEIGER Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 3 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 5 1.2 Korrastatava maa ja selle lähiümbruse kirjeldus ............................................5 1.3 Korrastatava ala geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus .................. 6 2. KORRASTAMISTEHNOLOOGIA...................................................... 7 2.1 Korrastamise lähtetingimused ...........................................................................7 2.2 Korrastamistehnoloogia valik ja tehtavad tööd................................................ 8 2.3 Korrastatava maa sihtotstarve ...........................................................................9 3. TEHNILINE KORRASTAMINE ....................................................... 10 3.1 Karjääri nõlvad .................................................................................................10 3.2 Katendi sh mulla kasutamine ja käitlus .......................................................... 10 3.3 Täitmine.............................................................................................................. 11 3.4 Juurdepääsutee ..................................................................................................13 3.5 Tööde korraldamine .......................................................................................... 13 3.6 Jääkvaru ja kaevandamisväärsuse minetanud kaevandamata maavara mahakandmise põhjendus ...................................................................................... 14 4. BIOLOOGILINE KORRASTAMINE ............................................... 15 4.1 Rohumaa kujundamine..................................................................................... 15 4.2 Tööde korraldamine .......................................................................................... 15 5. KORRASTAMISTÖÖDE MAHT JA KASUTATAVATE MASINATE ANDMESTIK ................................................................. 17 5.1 Korrastamisel kasutatavad masinad ............................................................... 17 5.2 Korrastamistööde maht ja maksumus............................................................. 17 5.3 Korrastamistööde kalenderplaan.....................................................................18 6. KESKKONNAKAITSEKS RAKENDATAVAD MEETMED ........ 19 7. TÖÖOHUTUSNÕUDED ...................................................................... 20 8. FOTOD ................................................................................................... 22 9. KASUTATUD MATERJALID ............................................................ 25 TEKSTILISAD 1. Selja II kruusakarjääri korrastamistingimused nr 1-3/20/176 2. Selja II kruusakarjääri maavara kaevandamise luba nr L.MK/319878 GRAAFILISED LISAD 1. Korrastatava maa ülevaateplaan M 1 : 1000 2. Korrastatava maa geoloogilised läbilõiked M(V) 1 : 100, M(H) 1 : 1000 3. Tehnilise korrastamise plaan M 1 : 1000 4. Tehnilise korrastamise läbilõiked M(V) 1 : 100, M(H) 1 : 1000 5. Bioloogilise korrastamise ja korrastatud ala plaan M 1 : 1000 OÜ Inseneribüroo STEIGER Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 4 6. Korrastatud ala läbilõiked M(V) 1 : 100, M(H) 1 : 1000 7. Ekskavaatori ja buldooseri ee-pass OÜ Inseneribüroo STEIGER Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 5 1. SISSEJUHATUS 1.1 Lähteülesanne OÜ Eesti Killustik (aadress Rõstla paekivikarjäär, Rõstla küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond, 48022) tellis OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER (aadress Männiku tee 104, 11216 Tallinn, registrikood 11206437) Selja II kruusakarjääri kaevandamisega rikutud maa korrastamise projekti. Selja II kruusakarjääri korrastamise projekti kohustus tuleneb kaevandamisloa omanikule maapõueseaduse § 80. Antud projekt on koostatud vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“. Selja II kruusakarjääri maavara kaevandamise luba L.MK/319878 (tekstilisa 2) kehtib kuni 13.12.2026. a. Loaga määratud mäeeraldise teenindusmaa pindala on 6,98 ha, sh mäeeraldise pindala 5,50 ha. Korrastamise projekti eesmärk on näha ette ala efektiivne korrastamine, lähtudes tänasest situatsioonist ja tehnilistest võimalustest. Projektlahend esitatakse tuginedes viimase markšeiderimõõdistamise (09.01.2018. a) andmetele. Selja II kruusakarjääri korrastamise tingimused on väljastatud Keskkonnaameti 20. veebruari 2020 kirjaga nr 1-3/20/176 (tekstilisa 1). Korrastamise projekt tuleb esitada rakendamise nõusoleku saamiseks Keskkonnaametile. 1.2 Korrastatava maa ja selle lähiümbruse kirjeldus Korrastatav maa asub Pärnu maakonnas Tori vallas Kuiaru külas. Selja II kruusakarjääri mäeeraldis ja teenindusmaa kattuvad kinnistutega Karjääri (tunnus 80801:002:0244) ja Eriku (tunnus 80801:002:0240). Mäeeraldise kagupiir kattub Pärnu - Rakvere - Sõmeru tee nr 5 kaitsevööndiga. Mäetööd tee kaitsevööndis on kooskõlastatud Maanteeametiga. Mäeeraldise ala läbib 1-20 kV elektriõhuliin SUIGU:TOR (väline tunnus K3064507) ja selle kaitsevöönd. Idaküljel asub elektriõhuliini JK50678 kaitsevöönd, õhuliin on tänaseks karjääri piirest likvideeritud (vt foto 5) ja kaitsevöönd seega ei vasta tegelikule olukorrale. Karjääri põhjaservast ~8 m kaugusel asub puurkaev, puurkaevu hooldusala raadius 10 m). Kruusakarjääri mäeeraldiselt on katend kogu ulatuses kooritud ja varu väljamine lõpetatud. Praeguse seisuga on arendaja alustanud korrastamist ~1 ha suurusel alal (vt fotod 2 ja 3). Korrastamata ala on kohati liigniiske, idaossa on tekkinud madalaveeline veekogu (vt fotod 4 ja 5). Karjäärist vahetult põhja pool asub kinnistute omanikule kuuluv elamu, mille juurde pääseb maanteelt mööda karjääri kulgevat sissesõiduteed (foto 1). Karjäärist ida pool asub Kõrgemaa kinnistu (tunnus 80801:002:0083), kus asuvad elamu ja abihoone. OÜ Inseneribüroo STEIGER Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 6 Looduskaitsealad, Natura 2000 alad ja kaitstavad kultuurimälestised karjääri territooriumil puuduvad. 1.3 Korrastatava ala geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Selja maardla on arvel keskkonnaregistri maardlate nimistus registrikaardi numbriga 846. Maardla põhimaavara on ehituskruus (kasutusala kood 1205). Kaasnevaid maavarasid maardlal ei ole. Selja II kruusakarjäär paikneb Lääne-Eesti madaliku ja Soomaa maastikurajooni vahelisel piiril, jääjärvelise tekkega tasandikest ümbritsetud kirde-edela suunalisel madalal lamedal servamoodustisel, kus suhteliste kõrguste vahe jalamist harjani on ~2,5 m. Selja II kruusakarjääri mäeeraldis asub oosi laugel nõlval. Mäeeraldise kasulik kiht (liustikujõelised setted) oli esindatud veeriselise kruusaga. Kasulik kihi paksus ulatus kuni 5,1 meetrini, keskmiselt 2,2 m. Kasuliku kihi lamami absoluutseks kõrguseks on 27,0 kuni 31,1 m. Lamami kõrgus suureneb lääne suunas. Kasuliku kihi lamami moodustab tihe hallikaspruun ja pruunikashall liivsavi ning saviliivmoreen. Kattepinnaseks oli 0,2 kuni 0,3 meetri paksune kasvukiht. Mäeeraldise piirkonnas levib liustikujõeliste setete veekiht. Vesi on vabapinnaline ja veekiht toitub sademetest. Piirkonda dreenib ligikaudu 1 km kaugusel lõuna pool asuv Suuroja peakraav. Kaevandites Ka-1, Ka-3 ja Ka-7 asus põhjavee tase geoloogilise uuringu ajal (juulil 2009.a) vastavalt 2,5, 1,7 ja 3,5 m sügavusel ehk vastavalt 30,0, 29,4 ja 29,2 m abs kõrgusel (keskmiselt 29,32 m). Ülejäänud kaevandites vett ei esinenud. Mäeeraldisest põhjapool asuvas tiigis mõõdeti 09.07.2009 veetasemeks 29,69 m ja mäeeraldise idapoolses osas 29.07.2016 29,63 m, seega orienteeruv oodatav korrastamise järgne veetase piirkonnas on 29,7 m. OÜ Inseneribüroo STEIGER Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 7 2. KORRASTAMISTEHNOLOOGIA Kaevandatud maa korrastamise projekteerimisel on aluseks võetud keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ ja OÜ Inseneribüroo STEIGER 09.01.2018. a mõõdistuse andmed. 2.1 Korrastamise lähtetingimused Keskkonnaameti 20. veebruari 2020 korraldus nr 1-3/20/176 Selja II kruusakarjääri mäeeraldise korrastamisprojekti koostamise tingimused on alljärgnevad: Korrastatud maa sihtotstarve: - Kaevandatud maa korrastada rohumaaks ja veekoguks. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded: - Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased. - Veekogu nõlvad tuleb tasandada kaldega 1 : 2. Maantee kaitsevööndisse jääv nõlv tuleb korrastada kaldega 1 : 3 – 1 : 4. - Karjäärisüvendi täitmisel kasutatavad jäätmed võivad olla ainult saastamata inertsed materjalid. Mulla kasutamise ja käitluse nõuded: - Projektis esitada mulla või kasvupinnase kasutamise ja käitluse arvestused ja määrata bioloogiliseks korrastamiseks vajalik mulla kogus. Kirjeldada ja põhjendada valitud mullakäitlus. Vajadusel fikseerida korrastamistöödel puudujääva mulla kogus. - Taimekasvuks ettevalmistatud pinnad tuleb katta taimestikule sobiliku kasvukihiga. Veerežiimi kujundamise nõuded: - Karjääri rajatava tehisveekogu valdav sügavus peab olema vähemalt 2 meetrit. - Veekogu rajamisel tuleb kaldad kujundada selliselt, et need ei kujutaks ohtu seal liikuvatele inimestele ega loomadele. - Moodustava veekogu äärde rajada kallasrada. Bioloogilise korrastamise nõuded: - Enne haljastuse rajamist korrastatav maa siluda. Haljastusalaks ette nähtud ala võib jääda laineliseks, nõlvanurgaga alla 8°. Korrastamisprojektis anda bioloogilise korrastamise lahendus, sealhulgas määrata istutatavate või külvatavate taimede nimistu, nende arv ning külvamise või istutamise kord. Lisatingimused: - Kaevandamisega rikutud maa korrastamisprojekt koostada vastavalt keskkonnaministri 26.05.2005 määruses nr 43 „Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord“ esitatud nõuetele. - Ohtlike ainete sisaldus kasutatavates jäätmetes peab vastama veeseaduse1 § 83 sätestatud ohtlike ainete sisalduse piirväärtusele elamumaal. OÜ Inseneribüroo STEIGER Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 8 - Jäätmete taaskasutamisel tuleb järgida keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätme loa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ nõudeid, mis on esitatud § 4¹. - Jäätmete ajutine ladustamine või hoidmine taaskasutuskohas enne taaskasutamise alustamist või taaskasutamise kestel ei tohi põhjustada jäätmete või neist lähtuvate saasteainete sattumist keskkonda. - Kavandatava tegevusega ei tohi kaasneda erinevate keskkonnakomponentide täiendavat saastamist, selleks tuleb jäätmeid taaskasutada taielikult kontrollitud meetodil vastavalt õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Tegevuse tulemusena peab suurenema üldine taaskasutatud jäätmete kogus, mis ei tekitaks kehtestatud käitlus nõuete järgimisel täiendavat keskkonnakoormust. - Taotleda kogu korrastatavale alale jäätmekäitluse registreerimistõend või jäätmeluba. - Korrastamisprojekt tuleb vastavusse viia maapõueseaduse § 62 lõikes 1 sätestatuga, mis sätestab, et maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada, et arvelevõtud maavaravaru säiliks kaevandamisväärsena, oleks tagatud juurdepääs maavaravarule ja antud maavaravaru oleks kasutatud optimaalselt. - Korrastamisprojektis põhjendada kasutatava tehnoloogia valikut lähtuvalt korrastamistingimustest, keskkonnatingimustest, majanduslikest kaalutlustest. - Projektile lisada tööde kalenderplaan. - Korrastamisprojekt esitada Keskkonnaametile heakskiitmiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt (CD-l). Korrastamise käigus tuleb kaevandatud alale luua tingimused mäeeraldise hilisemaks kasutamiseks heas seisus rohumaa. Haljastatud rohumaa eeliseks on selle edaspidiste kasutusvõimaluste rohkus, samas on tagastud ala esteetiline väljanägemine. Samuti on haljastatud rohumaad võimalik hiljem väikeste kulutustega kujundada või ette valmistada konkreetseks maa kasutuseks. 2.2 Korrastamistehnoloogia valik ja tehtavad tööd Korrastamistööd jagunevad kaheks – tehnoloogiline korrastamine ja bioloogiline korrastamine. Tehnoloogia valikul on arvestatud korrastamise tingimustega, karjääri geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimustega ning majanduslike kaalutlustega, tööde tegemisel tuleb järgida kaevandamisloas ette nähtud leevendusmeetmeid keskkonnale. Lähtuvalt korrastamise tingimustest tuleb kaevandatud maa korrastada rohumaaks ja veekoguks. Ala geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimuste tõttu ei ole võimalik moodustada nõuetekohast veekogu (vt peatükk 3.3), mistõttu tuleb kogu mäeeraldis korrastada rohumaaks. Vastavalt maapõueseaduse § 15 lg 1, peab maapinna kõrgus veepinnast olema minimaalselt 0,7 m. Selja II kruusakarjääris on stabiliseerunud veetase abs kõrgusele 29,7 m, millest tulenevalt mäeeraldise ala täita abs kõrguseni 30,4 m ja täitmise maht on 39 tuh m³. Arvestades, et Selja II kruusakarjääri avamisel kooritud kattepinnase maht on 17 tuh m³, on vaja nõude täitmiseks juurde tuua täiendavalt 22 tuh m³ materjali. Lisaks kattepinnasele kasutatakse täitmiseks inertseid jäätmeid, mis on kõige optimaalsem lahendus ning on lubatud Keskkonnaameti korrastamistingimustega. Selja II kruusakarjääri korrastamistööd koosnevad järgmistest etappidest: - karjääri nõlvade ohutu nõlvuse tagamine; OÜ Inseneribüroo STEIGER Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 9 - Selja II kruusakarjääri täitmine minimaalselt abs kõrguseni 30,4 m; - tagada juurdepääs karjääriga seotud kinnistutele mööda olemasolevat sissesõiduteed; - tagada rohttaimede külvamiseks soodne pinnas kattes täidetud maa ülemise pinna vähemalt 0,1 m paksuselt kattepinnasega; - rohuseemnete külvamine. Korrastamisprojekti aluseks on võetud viimane markšeidermõõdistus (seisuga 09.01.2018. a). 2.3 Korrastatava maa sihtotstarve Selja II kruusakarjääri mäeeraldis tuleb korrastada rohumaaks (maatulundusmaaks). Mäetööde käigus ei ole mäeeraldise teenindusmaalt eemaldatud metsa, millest tulenevalt ei ole otstarbekas korrastamise käigus rajada sinna rohumaad. Tulenevalt eelnevast, jääb teenindusmaa mäeeraldisega hõlmamata ~1,5 ha suurune ala metsamaaks (maatulundusmaaks) (vt graafiline lisa 5/7). Korrastatud maa on sihtotstarbelt metsamaa pindalaga 1,48 ha ja rohumaa pindalaga 5,5 ha. Täpsed kõlviku mahud tuleb määrata korrastamise lõpetamisel tehtava markšeidermõõdistuse käigus. OÜ Inseneribüroo STEIGER Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 10 3. TEHNILINE KORRASTAMINE Tehnilise korrastamise eesmärk on karjääri tehnogeenne maastik valmistada ette rohumaa rajamiseks nii, et tulevikus oleks võimalik selle majandamine ega tekiks erosiooni, tuulekannet, soostumist või maa muul viisil halvenemist. Korrastamistööde käigus on vaja kujundada kõik olemasolevad karjääri küljed stabiilseks ja ohutuks võimalikele kasutajatele. Tehnilise korrastamise tööd seisnevad nõlvade tasandamises, karjääri täitmises ja tasandamises, kasvukihiga katmises ja hilisema juurdepääsu tagamises karjääriga seotud kinnistutele. Täitmisel kasutatakse lisaks Selja II mäeeraldise teenindusmaal ladustatud kattepinnasele ka inertseid jäätmeid. Korrastamisel kasutatavate inertsete jäätmete täpsed liigid ja mahud määratakse jäätmeloas. 3.1 Karjääri nõlvad Kõik karjääri nõlvad on moodustatud varasema kaevandamise käigus. Korrastamise järgsed karjääri nõlvad peavad olema stabiilsed ehk sellised, mis pinnase ettenähtud niiskustingimustes ja arvutusliku koormuse puhul ei deformeeru. Nõlvade kalde moodustamisel tuleb arvesse võtta mäeeraldisel leviva kruusa varisemise kaldenurka ning ala hilisemat kasutamise suunda. Ohutu nõlva teoreetiline nõlvus kuivades tingimustes on kruusal 1 : 1,4 (35°). Maantee kaitsevööndisse jääv nõlv tuleb korrastada kaldega 1 : 3 – 1 : 4. Eelpool toodud tingimused on kaevandamise käigus kujundatud nõlvadele praeguseks valdavalt antud, täiendavalt tuleb tasandada ~50 m pikkune nõlv mäeeraldise keskosas (vt foto 6). See töö tuleb teha paralleelselt täitmisega ning nõlv tasandada nõlvuseni 1 : 1,4 (35°) (vt graafiline lisa 2/7). Kujundades nõlvad nimetatud nõlvuseni on tagatud varingute, lihete ja erosiooni ohu vältimine. 3.2 Katendi sh mulla kasutamine ja käitlus Korrastamistingimused näevad ette korrastamise projektis esitada mulla või kasvupinnase kasutamise ja käitluse arvestused ning määrata bioloogiliseks korrastamiseks vajalik mulla kogus. Kirjeldada ja põhjendada valitud mullakäitlus. Vajadusel fikseerida korrastamistöödel puudujääva mulla kogus. Lisaks on korrastamistingimuste kohaselt lubatud kasutada korrastamisel saastamata inertsed jäätmeid. Lähtuvalt eelnevast, on antud projektiga ette nähtud korrastamisel kasutada tabelis 3.1 toodud jäätmekoodidega jäätmeid. Ala korrastamisel ja täitmisel tuleb tagada tagasitäitmiseks kasutatavate materjalide ohutus. Seega tuleb kasutada üksnes keskkonnale ohutuid materjale, mille leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjustaks täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. Materjalide ohutus tagatakse eelnevate analüüside läbiviimisega, millega määratakse, kas kasutatav materjal vastab kehtestatud normtingimustele. OÜ Inseneribüroo STEIGER Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 11 Tabel 3.1 Täiteks sobivad jäätmeliigid Kood Jäätmeliik 01 01 02 Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed Kruusajäätmed ja kivipuru, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 01 04 08 07* 01 04 09 Liiva- ja savijäätmed 17 01 01¹ Betoon 17 01 02¹ Tellised 17 01 03¹ Plaadid ja keraamikatooted Betooni−, tellise−, plaadi− või keraamikatootesegud, mida ei ole 17 01 07¹ nimetatud koodinumbriga 17 01 06* 17 05 04¹ Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* 17 05 06¹ Süvenduspinnas, mida ei ole tähistatud koodinumbriga 17 05 05* 17 05 08¹ Teetammitäitematerjal, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 07* 19 12 09 Mineraaljäätmed (näiteks liiv, kivid) 20 02 02 Pinnas ja kivid ¹ Täitmiseks võib kasutada ainult purustatud püsijäätmeid. Täitmise käigus tuleb kaevandatud alale luua head tingimused mäeeraldiste hilisemaks kasutamiseks. Rohumaaks silutud pinna ülemine, 0,5 m paksune kiht, peab sisaldama peent materjali (terasuurusega alla 1 mm) vähemalt 25 protsenti (massi järgi) ega tohi sisaldada kive (läbimõõduga üle 10 mm) enam kui 40 protsenti. Edukaks rohttaimestiku levikuks tuleb täitmisel ülemises, vähemalt 0,1 m paksuses kihis, kasutada ainult kasvupinnase segust kattepinnast. Lähtuvalt 2010. a tehtud geoloogilisest uuringust on Selja II kruusakarjääri mäeeraldiselt kooritud katendi (mulla) maht 17 tuh m³. Mäeeraldiselt kooritud katend on ladustatud mäeeraldise teenindusmaal ja kasutatakse kogu mahus tehnoloogilisel korrastamisel. Rohumaaks rajatava ala pind on 5,5 ha (peatükk 4) ning taimkatte loomiseks vajalik väikseim kattepinnase kogus on 5,5 tuh m3, mis tähendab, et täiendavalt seda tüüpi materjali ei ole vaja juurde tuua. Kattepinnas kasutatakse mäeeraldise täitmisel kõige ülemises kihis ning arvestades kattepinnase mahtu, mis on 17 tuh m³, saab kattepinnase tasandada mäeeraldisele paksusega 0,3 m. 3.3 Täitmine Korrastamistingimused näevad ette korrastada ala osaliselt veekoguks. Karjääridesse korrastamisel rajatavate tehisveekogude valdav sügavus peab olema üle 2 meetri. Nõude seadmise põhieesmärk on kaevandatud alade soostumise vältimine pärast nende korrastamist. Seli II kruusakarjääri on juba moodustunud madalaveeline veekogu, kus esineb viited soostumisele vohava taimkatte näol (vt foto 5), mistõttu pole võimalik seda korrastamise tingimust täita. Kogu ala tuleb tehnilise korrastamise käigus täita, et luua eeldused rohumaa rajamiseks. Korrastatud rohumaal ei tohi veetase tõusta kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni maapinnast. OÜ Inseneribüroo STEIGER Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 12 Korrastamise eesmärkide saavutamiseks tuleb täita ja tasandada karjäär abs kõrguseni +30,4 m. 2009. aasta uuringu kohaselt on lamami keskmine kõrgus +29,7 m. Seega vajalik materjali maht täitmiseks on 39 tuh m 3 . Mäetööde käigus katendit võõrandatud ei ole, seega puudujääv materjal mahuga 22 tuh m3, tuleb karjääri transportida mujalt. Karjääriala täitmine tehakse kahes osas. Karjääri põhjas kasutatakse täitmiseks inertseid jäätmeid ning ülemises osas mäeeraldiselt kooritud kattepinnast. Jäätmeliikidest on täitmiseks lubatud kasutada saastamata inertsed jäätmeid, milleks on mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed, kruusajäätmed ja kivipuru, purustatud betoon, tellised, plaadid ja keraamikatooted, kivid, pinnas(tabel 3.1). Täitmisel tuleb laotada korraga täidetavale alale ~0,5 m paksune materjali kiht, mis tuleb tihendada enne järgneva kihi laotamist ekskavaatori roomikutega või laaduri ratastega. Alumisse kihti tuleb paigutada jämedam materjal (tüki suurus kuni 0,3 m) koos peenestatud materjali või mineraalse pinnasega, mis täidab suurte tükkide vahelised tühimikud saavutamaks täidetud ala stabiilsus. Kuna kaevandatud ala tuleb üle anda rohumaana, siis jäätmete kasutamine on lubatud ainult alumises kihis. Pealmises 0,3 m paksuses kihis kasutatakse täitmiseks mäeeraldise teenindusmaal ladustatud kattepinnast. Täitematerjal tuleb transportida karjääri kalluritega ja laiali ajada buldooseriga või frontaallaaduriga, vajadusel kasutada ekskavaatorit. Täiendavaid tihendamise masinaid sel juhul kasutada ei ole vaja. Buldooseri, frontaallaaduri või ekskavaatori töö kogumaht täitmisel kokku on 39 tuh m3. Tööde tegemisel tuleb jälgida, et suuremaid kive ei satuks ülemisse 0,5 m paksusesse kihti. Täpsem tööde skeem on toodud graafilisel lisal 3/7. Vastavalt Keskkonnaameti 21.01.2022 kirjale nr 12-1/21/12309-5 peab jäätmete kasutamisel arvestama järgmisi tingimusi: 1. Mineraaljäätmete (jäätmekood 19 12 09) kasutamisel arvestada järgmiste tingimustega: a. Mineraaljäätmeid on lubatud vastu võtta ehitus ja lammutusjäätmete sorteerimisega tegelevalt ettevõttelt, kellel on olemas eraldiseisev ehitus lammutusjäätmete sorteerimissõlm, kus on tagatud, et jäätmed ei puutu kokku olmejäätmetega. b. Jäätmed koodiga 19 12 09 võivad koosneda liivast ja kividest. c. Erinevatelt partneritelt saadud mineraaljäätmeid tuleb analüüsida määruse nr 21 lisas 2 toodu d näitajate osas: plii, kaadmiumi, kroomi, vase, nikli, elavhõbeda, tsingi ja naftasaaduste sisaldust (C10 C40,summa) ning orgaaniline süsinik (DOC). d. Määratud ohtlike ainete sisalduse väärtusi tuleb võrrelda keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ lisas toodud piirarvudega. e. Mineraaljäätmete võõriste hulk vastavalt standardile EVS EN 13242:2006+A1:2008 Ehitustöödel ja tee ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid on lubatud maksimaalselt X* 3 % (massiprotsent). f. Võõriste määramisel tuleb lähtuda standardist EVS EN 933 9:2009+A1:2013/AC:2019. OÜ Inseneribüroo STEIGER Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 13 g. Analüüsida tuleb plii, kaadmiumi, kroomi, vase, nikli, elavhõbeda, tsingi ja naftasaaduste sisaldust (C10-C40, summa). 2. Süvendpinnase ( jäätmekood 17 05 06) ja teetammimaterjali (jäätmekood 17 05 08) kasutamisel ei tohi materjali leostusnäitajad ületada määruses nr 21 lisas 2 välja toodud piirmäärasid. Analüüsida tuleb plii, kaadmiumi, kroomi, vase, nikli, elavhõbeda, tsingi ja naftasaaduste sisaldust (C10-C40, summa). 3. Kasutatavad jäätmed ei tohi olla saastunud anorgaaniliste-ja orgaaniliste ainete või ohtlike ainetega. 4. Süvendpinnase ja teetammimaterjali kasutamine täitmisel on lubatav juhul, kui ettevõte kontrollib jäätmete vastuvõtul jäätmete vastavust (täitematerjaliks mittesobilike jäätmete ehk võõriste (nt kile, puit, plastjms) sisaldus) ning süvendpinnast ja teetammitäitematerjali ei viida täidetavale alale enne, kui nendest on võõrised eraldatud. 5. Võõriste osakaal võib olla kuni 3% massist. 3.4 Juurdepääsutee Säilima peab senine juurdepääs karjäärist vahetult põhja jäävatele elamutele. Projekt näeb ette säilitada nii olemasolev teetamm kui ka sellel kulgeva 45 m pikkusega kruuskattega tee, mida varasemalt kasutati ka toodangu väljaveoks. Antud teetammi lammutamine ja tee viimine karjääri põhja ei ole ohutu ja otstarbekas, kuna lõik ei ole piisavalt pikk. Selle alla jääv maavara tuleb Keskkonnaregistrist kustutada (peatükk 3.6). Täiendavaid teid karjääri rajada ei ole vaja, sest rohumaa hooldamine ei nõua ligipääsuteede võrgu olemasolu. 3.5 Tööde korraldamine Tehnoloogilist korrastamist tuleb jätkata suunaga läänest idapoole ja lõpule viia pärast projekti rakendamise nõusoleku saamist. Tööd tuleb peatada kui karjääris masinatega liikumine ei ole võimalik. Ohtlike ainete sisaldus jäätmetes ei tohi ületada veeseaduse1 § 83 alusel pinnase kohta kehtestatud piirväärtust elumaal. Jäätmetes sisalduvate saasteainete leostuvuse piirväärtused ei tohi ületada keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ § 41 ja määruse lisas 2 sätestatut. Jäätmete ajutine ladustamine või hoidmine taaskasutuskohas, enne taaskasutamise alustamist või taaskasutamise kestel, ei tohi põhjustada jäätmete või neist lahtuvate saasteainete sattumist keskkonda. Töödega ei tohi kaasneda erinevate keskkonnakomponentide täiendavat saastamist, selleks tuleb jäätmeid taaskasutada täielikult kontrollitud meetodil vastavalt õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Tegevuse tulemusena peab suurenema üldine OÜ Inseneribüroo STEIGER Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 14 taaskasutatud jäätmete kogus, mis ei tekitaks kehtestatud käitlus nõuete järgimisel täiendavat keskkonnakoormust. Täitmisel ja kasvupinnasega katmisel (graafiline lisa 3/7) tuleb jälgida, et karjääri põhja ei tekiks sulglohke ega üleujutusi. Täitmise töid on soovitatav teha soojal aastaajal kui maapind ei ole külmunud. Külmunult täidetud pinnase sulamisel võivad tekkida ulatuslikud järelvajumised ning sellega suureneb oluliselt järeltasandustööde maht. Järelvajumisi võib tekkida ka külmumata pinnasega täitmisel ja tasandamisel, kuna täitmiseks kasutatav pinnas võib olla ebaühtlase koostise ja fraktsiooniga. Mida tüsedam kiht korrastamisega uuesti kobestatakse, seda ulatuslikumad võivad olla ka järelvajumised. Jälgida tuleb, et karjääri täitmisel ja tasandamisel ei tekiks pinnavorme, mille nõlvanurk on üle 8°. Mulla käitlemine ning korrastatud ala mullatamine peab toimuma vahelaota ja kuival aastaajal. Materjali käitlemisel tuleb jälgida, et ettevalmistatavale rohumaale ei tekiks uusi sulglohke. Kattekihi transpordil üle 100 m on otstarbekas varasema kogemuse põhjal kasutada kallurit, alla 100 m transpordikauguse puhul frontaallaadurit. Suurema ühiku hinna tõttu tuleb eelistada täitmisel ja tasandamisel ekskavaatorile frontaallaadurit, ekskavaatorit kasutada vajadusel frontaallaaduri toetamiseks. Tööde tegemisel tuleb arvestada , et katendi kasutamine väljaspool karjääri ei ole lubatud. 3.6 Jääkvaru ja kaevandamisväärsuse minetanud kaevandamata maavara mahakandmise põhjendus Keskkonnaregistri andmetel (seisuga 08.09.2020. a) on Selja II kruusakarjääri mäeeraldisega seotud ehituskruusa aktiivne tarbevaru plokis 2 – 16 tuh m³. Selja II kruusakarjääri maavaravaru ei ole kogu mahus kaevandatav, kuna mäeeraldise külgedele on jäetud maavaravarust hoidetervikud tagamaks külgnevatel aladel olemasoleva maapinna säilimise. Nimetatud hoidetervikute maht on 8 tuh m³. Lisaks hoidetervikutele tuleb tagada juurdepääs kinnistule Eriku (tunnus 80801:002:0240), mis tähendab, et säilima peab olemasolev teetamm maantee ja eramute vahel. Vajalik kruusa kadu selleks on 8 tuh m3. Jääkvaru ei ole korrastamistööde järgselt kaevandatav. Pärast korrastamistööde järgset markšeiderimõõdistust tuleb kaevandamisväärsuse minetanud kaevandamata maavaravaru Keskkonnaregistrist kustutada. OÜ Inseneribüroo STEIGER Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 15 4. BIOLOOGILINE KORRASTAMINE Bioloogiline korrastamine peab järgnema tehnilisele korrastamisele. Bioloogilise korrastamise valikul on arvestatud korrastamise tingimustega ning karjääri geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimustega. Korrastatud maa tuleb üle anda heas seisus rohumaana. Haljastatud rohumaa eeliseks on selle edaspidiste kasutusvõimaluste rohkus. Samuti on haljastatud rohumaad võimalik hiljem väikeste kulutustega kujundada või ette valmistada konkreetseks maa kasutuseks. Bioloogiline korrastamine tuleb teha karjääri piires vastavalt graafilisele lisale 5/7. Bioloogilise korrastamise kogupindala on 5,5 ha. 4.1 Rohumaa kujundamine Rohumaaks kujundatakse kogu Selja II kuursakarjääri mäeeraldis pindalaga 5,50 ha. Bioloogilise korrastamise käigus tuleb rohumaa moodustada tehnoloogiliselt ette valmistatud alale (graafiline lisa 5/7). Edukaks rohttaimestiku külvamise eelduseks on, et silutud pinna ülemine 0,5 m paksune kiht sisaldaks peenet materjali terasuurusega kuni 1 mm vähemalt 25% massi järgi ega tohi sisaldada kive läbimõõduga üle 10 mm enam kui 40%. Samuti peab olema tagatud, et taimestatav maapind oleks maksimaalsest veetasemest vähemalt 1 m kõrgemal. Kuivõrd taimestatavat pinda täideti tehnoloogilise korrastamise käigus kõikjal keskmiselt 1 m ja kaeti 0,1 m paksuselt kasvukihiga, siis on mõlemad tingimused täidetud. Kasutada võib tavapärast põllumajanduses kasutatavat külvimasinaga seemnesegu külvamist. Heina külvamiseks võib näiteks kasutada Older Grupp OÜ haljastussegu „Kaunis“, mis koosneb punasest aruheinast ja aasnurmikast või muud sarnast segu. Heinasegu kulunorm on 30 kg/ha. Arvestades tulevase rohumaa pindala kulub külvamiseks kokku 165 kg heinasegu. 4.2 Tööde korraldamine Bioloogiline korrastamine tuleb teha esimesel võimalusel pärast tehnoloogilist korrastamist ning soovitavalt kevadel. Rohumaa moodustamisel on seemnete idanemiseks ja kiireks arenguks vaja kindlaid temperatuure ja niiskust. Enne lõpliku seemnesegu valikut tuleb täiendavalt konsulteerida valdkonna eksperdiga. Seemnete optimaalne külviaeg on kevadel (aprilli lõpp – mai) esimesel võimalusel, sest seemned vajavad idanemiseks rohkesti niiskust. Kui kevadine külv mingil põhjusel hilineb ja muld kuivab, võib kõrrelisi veel külvata juuli lõpul - augusti algul. Hea külviks ettevalmistatud pinnas peab olema hästi tasane, piisavalt tihendatud, mille kobestatud sügavus ei tohiks ületada 2 - 3 cm. Heinseemne ühtlase tärkamise huvides peab külvisügavus jääma 1 - 2 cm piiridesse maapinda. Külvikuna tuleb kasutada spetsiaalseid heintaimede külviks valmistatud külvikuid. Oluline on, et külvik oleks agregaadis kergete äketega. Külvijärgsel rullimisel on oluline roll heinaseemnete arenguks soodsa kasvukeskkonna kujundamisel. Rullimist ei tohi teha peale vihma, kui muld on märg. Oluline on valida õige rullide raskus (turvasmuldadel tuleb kasutada raskemaid rulle). OÜ Inseneribüroo STEIGER Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 16 Rohumaa rajamisel on esimeseks hooldusvõtteks katteviljata uuskülvide juures umbrohtude pealt niitmine. Umbrohud konkureerivad kultuurtaimedega nii toitainete, valguse kui ka niiskuse osas. Üheaastaste umbrohtude levik uuskülvis on üsna sage ja seetõttu on taimiku niitmine ~15 cm kõrguselt ka tihti hädavajalik. Hooldusniitega ei tohi hilineda, sest maha niidetud mass võib põhjustada kultuurtaimede lämmatamist ning tekitada rohukamaras tühikuid. Kui umbrohtude levik probleemi ei tekita ja kultuurtaimed ei ole varjatud, siis hooldusniidet teha vaja ei ole. OÜ Inseneribüroo STEIGER Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 17 5. KORRASTAMISTÖÖDE MAHT JA KASUTATAVATE MASINATE ANDMESTIK 5.1 Korrastamisel kasutatavad masinad OÜ Eesti Killustik omab või rendib karjäärides töötamiseks masinaparki, mis on valitud vastavalt mäenduslikele tingimustele ning arendaja kogemusele kaevandamisel. Selja II kruusakarjääri korrastamisel kasutatakse järgnevaid masinaid: - Buldooser, hõlma mahuga 3,4 m³; - Frontaallaadurid, kopa mahuga 2,7 – 3,3 m³; - Ekskavaator, kopa mahuga 1,6 m³. 5.2 Korrastamistööde maht ja maksumus Antud juhul kvalifitseeruvad korrastamise töödeks täitmine, kasvupinnasega katmine ja nõlva tasandamine. Masinate ühiku hindade arvutamisel on lähtutud masinate tunnihindade maksumusest ja nende eeldatavast tootlikkusest. Arvutuste aluseks on võetud järgnevad andmed: - Buldooseri tootlikkus 130 m³/h, kulu 50 €/h; - Frontaallaadurite tootlikkus 144 m³/h, kulu 50 €/h; - Ekskavaatori tootlikkus 239 m³/h, kulu 75 €/h. Hinnad on toodud seisuga 01.05.2021 a ning esindavad tööde läbiviimise orienteeruvat kulu. Tööde mahud ja hinnad on toodud tabelis 5.1. Hinnad on ümardatud saja euro täpsuseni. Tabel 5.1 Erinevate korrastamistööde mahud ja nende maksumus Tegevus Masin Ühik Maht Ühiku hind Kokku, € Tehnoloogiline korrastamine Nõlva Ekskavaator €/h 1 75 €/h 75 tasandamine Kallur tuh m3 38 0,16 €/m3 6 080 Põhja täitmine ja reljeefi Frontaallaadur/ kujundamine ekskavaator/ tuh m3 33,5 1 €/ m3 33 500 buldooser Frontaallaadur/ Kasvupinnasega ekskavaator/ tuh m3 5,5 0,7 €/ m3 3 850 katmine buldooser Tehnoloogiline korrastamine kokku 43 505 Bioloogiline korrastamine Seemne kulu kg 165 4€ 660 Heina külvamine Masinkülv ha 5,5 50 € 275 Bioloogiline korrastamine kokku 935 Karjääri korrastamine kokku 44 440 Karjääri korrastamine kokku varuteguriga (10 %) 49 000 OÜ Inseneribüroo STEIGER Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 18 Prognoositav tööde maksumus on ligikaudu 49 tuhat eurot. Maksumus on orienteeruv, kuna tööde maht ja hinnad võivad korrastamistööde elluviimise ajaks olla mõnevõrra muutunud. Hind ei sisalda makse (sotsiaalmaks ja tervisekindlustus), samuti ei ole arvestatud masinate võimaliku veokuluga objektile ning tööliste väljasõidu tasuga. Masinate ühikuhind sisaldab operaatori kulu. Täiendavat kütusekulu lisandumist ei ole hinnale juurde arvestatud. Täpne tööde maksumus selgub konkreetsete korrastamistööde kavandamise hetkel. 5.3 Korrastamistööde kalenderplaan Maavara kaevandamise luba lõppeb Selja II kruusakarjääris 13.12.2026. Kuna kaevandamise käigus ei ole karjääris korrastamise töid lõpuni tehtud, tuleb käesoleva projekti rakendamist alustada esimesel võimalusel pärast vastava kooskõlastuse saamist Keskkonnaametilt. Korrastustööde orienteeruv kalenderplaan on toodud tabelis 5.2. Esimese tööna tuleb jätkata täitmist mäeeraldise lääneküljelt ning viimase tehnilise korrastamise etapina katta ala kattepinnasega. Bioloogilise korrastuse käigus tuleb mäeeraldisele külvata rohuseemned. Tabel 5.2 Korrastustööde kalenderplaan Eeldatav Etapp Töö Tegemise soovituslik aeg maht Karjääri põhja täitmine ja 40 tööp 2021. a – loa lõpuni Tehnoloogiline reljeefi kujundamine korrastamine Kasvupinnasega katmine 6 tööp 2021. a - loa lõpuni Bioloogiline Heinasegu külvamine 1 tööp 2021-2026. a kevad- suvi korrastamine OÜ Inseneribüroo STEIGER Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 19 6. KESKKONNAKAITSEKS RAKENDATAVAD MEETMED Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punkti 2 ja § 27 lõike 1 kohaselt peab Keskkonnaamet andma eelhinnangu selle kohta, kas kaevandatud maa korrastamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 22 sätestab, et keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnaameti 20. veebruari 2020 korralduse nr 1-3/20/176 (lisa 1) p 2.2 järgi ei ole Selja II kruusakarjääri korrastamisel keskkonnamõju hindamise algatamine kohustuslik, samuti ei ole vajalik eelhindamine ning keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumine. Loa andja määranud leevendusmeetmed loa L.MK/319878 välja andmisel, mille alusel tuleb jätkata korrastataval alal kuni korrastamise lõpuni keskkonnamõju jälgimist ja vajadusel vastavate leevendusmeetmete rakendamist. Karjäärisuvendi täitmisel kasutatavad jäätmed võivad olla ainult saastamata inertsed materjalid. Seoses tööde tegemisel veetaseme lähedal suureneb veereostuse oht. Diiselkütuse või õli leke masinatest, on kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii, mis korrastamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et diiselkütust ega määrdeõli ei satuks karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Materjali transportimisest tuleneva tolmu leviku tõkestamiseks ja vähendamiseks välisõhku on mitmeid võimalusi. Levinuimad ja antud tingimustel efektiivselt rakendatavad on järgmised leevendusmeetmed: − teede niisutamine (efektiivsus kuni 90%); − teede töötlemine kloriididega (peab kasutama koos niisutamisega); − koormate katmine või niisutamine. OÜ Inseneribüroo STEIGER Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 20 7. TÖÖOHUTUSNÕUDED Ettevõtja on kohustatud tagama korrastamistöödel töötavate inimeste ohutud töötingimused ja töövahendid. Tööde inimestele ja keskkonnale ohutu tegemise tagab antud projektiga ettenähtud tööde järjekorra järgimine. Keelatud on töötada tehniliselt mitte korras või keskkonda üle normatiivi saastaval masinal või seadmel. Töökohad tuleb enne mehhanismidega tööle asumist tähistada hästi nähtavate tähistega. Karjääri korrastamistööde käigus tuleb kinni pidada alltoodud ohutustehnika nõuetest ning kaevandamise ja kaeveõõnte teisese kasutamise ohutusnõuetest ja tööohutuse nõuetest. Ettevõtja on kohustatud õnnetusohu tekkimise korral teatama ohust ja rakendatavatest abinõudest võimalikult kiiresti kõigile töötajatele, kes on või võivad sattuda tõsisesse ohtu. Tööandja ei tohi kutsuda töötajaid tööd jätkama enne, kui oht on kõrvaldatud. Masinate ja seadmete tehnilist korrasolekut tuleb kontrollida sellel töötaval masinistil enne selle käivitamist. Seadmete hooldust tuleb üldjuhul teha päeval, loomuliku valguse ajal. Seadmete plaanilised, kui ka avariiremondid ja tehnilised ülevaatused, tehakse vastavas töökojas või seadmete remondi platsil. Igal liikurmehhanismil peab olema nõuetele vastav esmaabi pakend. Astangu kõrgus ei tohi olla suurem, kui on ette nähtud seadmete ee passis. Laadurseadmega (frontaallaadur või ekskavaator) laadimisel autole peab viimane järgima laadija käsklusi. Kui laadurijuhi ja kallurijuhi vahel puudub raadioside, tuleb kasutada järgmisi helisignaale: ÜKS LÜHIKE - hoiatav signaal, jää seisma, stopp; KAKS LÜHIKEST - transpordivahend võib sõita laadimisele, töö algus; ÜKS PIKK - laadurseade lõpetas laadimise, võib ära sõita, töö lõpp. Mehhanismide vahekaugused nende tööl peavad olema maksimaalsed mehhanismide 1,5 kordsed tegevusraadiused. Ekskavaatori töötamise ajal ei tohi olla kopa 1,5 kordses tegevusraadiuses teisi mehhanisme ega inimesi, välja arvatud laadimisel olev auto (transpordivahend). Buldooseri töö ajal töötsoonis on muude tööde tegemine keelatud ning seal ei tohi viibida ka inimesi. Buldooseri töötamisel nõlva ja karjääri põhja tasandamisel ei tohi pinna kalle olla suurem masina passis lubatud kaldest. Ekskavaator või mõni teine mehhanism ei tohi sõita ega paikneda varisemisohtlikul alal. Kallur, millel puudub turvakatus võib laadida küljelt või tagant, kopa viimine üle auto kabiini on keelatud. Töö lõpetamisel ei tohi ekskavaatori ega frontaallaaduri koppa jätta rippuvasse asendisse. OÜ Inseneribüroo STEIGER Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 21 Frontaallaaduriga liikumisel autoteedel tuleb täita autodele kehtestatud liikumise korda. Buldooseriga liikumisel ei tohi pinna kalle olla suurem masina passis lubatud kaldest. Autode või autorongile laadimisel peab autojuht täitma järgmisi nõudeid: − laadimist ootav auto või autorong peab asuma väljaspool laaduriseadme kopa tegevusraadiust +5 m ja võib sõita laadimiskohale pärast laadurijuhi lubavat signaali või käsklust; − laadimisel olev auto peab olema pidurdatud; − laadimisel olev auto peab asuma laadurijuhi nähtavuspiirkonnas. Auto töötamisel karjääris on keelatud auto liikumine ülestõstetud veokastiga ning auto jätmine tõusudele või langustele, välja arvatud rikke korral. Sellisel juhul peab juht võtma tarvitusele auto iseeneselikku liikumist välistavad abinõud. Auto tagurpidisõidul peab juht pidevalt andma helisignaali. Soojakus peab olema kapp vajalike meditsiiniliste instrumentide ja ravimitega. Enam võimalikud riskid karjääris on: − mehhanismid sõidavad varisemisohtlikule alale ja kutsuvad esile varingu; − kallurautod sõidavad ülestõstetud veokastiga; − ei peeta kinni vajalikest mehhanismide vahekaugustest töötamisel; − autojuhid ei anna eesõigust peateel sõitjatele; Eelpool mainitud riskide ärahoidmiseks (minimiseerimiseks) on vajalik töötajate kõrge töökultuur ja tööde teostamise pidev järelvalve juhtkonna poolt. Vastutus nii töötoimingutega seotud isikute kui ka töötoimingu tagajärjel kahjustada saanud või kahjustuda võivate isikute ohutuse eest on määratud Eesti Vabariigi töökaitseseadusega, Eesti Vabariigis kehtivate tööohutuseeskirjadega ja ettevõttesisese töökorraldusega. Iga töötoimingu eest vastutab töö juhtija. Kui töö toiming on jaotatud mitmeks osaks, võib osutuda otstarbekaks määrata igale osale töö juhtija ja tööde üldkoordinaator. Ohutusjuhendid tuleb paigutada kättesaadavalt, et iga töötaja, kellel tekib kahtlusi mingi korralduse või töötoimingu vastavuses ohutusnõuetega, saaks oma vastuväiteid viivitamatult esitada töö juhtijale. Viimane peab vastuväited läbi kaaluma ja vajaduse korral enne otsuse vastuvõtmist nõu pidama oma kõrgema juhatajaga. OÜ Inseneribüroo STEIGER Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 22 8. FOTOD Foto 1. Vaade säilitamisele kuuluvale sissesõiduteele karjääri keskosas Foto 2. Tasandatud karjääri lääneosa OÜ Inseneribüroo STEIGER Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 23 Foto 3. Tasandatud karjääri lääneosa Foto 4. Vaade täitmisele ja tasandamisele kuuluvale karjääri kesk- ja lääneosale OÜ Inseneribüroo STEIGER Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 24 Foto 5. Vaade täitmisele ja tasandamisele kuuluvale karjääri idaosale Foto 6. Tasandamist vajav nõlv karjääri keskosas OÜ Inseneribüroo STEIGER Selja II kruusakarjääri korrastamise projekt 25 9. KASUTATUD MATERJALID 1. Selja kruusamaardla Selja II kruusakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri koos graafiliste lisadega (varu seisuga 09.01.2018), OÜ Inseneribüroo STEIGER. Tallinn 2019 2. Kuiaru uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.05.2010), OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2010 3. Maapõueseadus RT I, 05.01.2018, 3 4. Keskkonnaministri 23.01.2017. a määrus nr 4 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“. RT I 08.04.2017, 5 5. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. RT I, 26.06.2018, 13 6. Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. RT I, 04.04.2015, 6. 7. Vabariigi Valitsuse 08.12.2011. a määrus nr 148 „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud“ 21.06.2016, 36 8. Keskkonnaministri 21.04.2004. a määrus nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded” RT I, 11.07.2017, 18 9. Keskkonnaministri 09.11.2010. a määrus nr 56 „Kaevandamisjäätmete käitlemise kord” RT I, 19.12.2015, 6   KORRALDUS 20. veebruar 2020 nr 1-3/20/176 Selja II kruusakarjääri korrastamistingimuste esitamine I. ASJAOLUD Osaühing Eesti Killustik (registrikood 10126848; aadress Rõstla paekivikarjäär, Rõstla küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond, 48022) esitas 11.10.2019 Keskkonnaametile taotluse Selja II kruusakarjääri mäeeraldise korrastamistingimuste saamiseks (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 14.10.2019 kirjana nr 12-1/19/16628). Maavara kaevandamise luba (edaspidi kaevandamisluba) nr L.MK/319878 Selja II kruusakarjäärist ehituskruusa kaevandamiseks kehtib kuni 13.12.2026. Selja II kruusakarjääri mäeeraldis pindalaga 5,50 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindalaga 6,98 ha asuvad Pärnu maakonnas Tori vallas Osaühingule Eesti Killustik kuuluval maaüksusel Karjääri katastritunnus 80801:002:0244. Kaevandatud maavara kasutatakse ehituses ja teede ehituses. Kaevandamisega rikutud maa korrastatakse rohumaaks ja veekoguks. II. KAALUTLUSED 2.1. Õiguslik alus Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 80 lõike 1 ja § 81 alusel peab kaevandamisloa omaja kaevandatud maa korrastama tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. Kaevandatud maa korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekt) alusel. Korrastamisprojekti koostamise korraldab kaevandamisloa omaja Keskkonnaameti esitatud korrastamistingimustest lähtuvalt. MaaPS § 81 lõike 4 kohaselt peab Keskkonnaamet korrastamistingimusi esitades lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Põhjendatud juhul võib lähtuda korrastamistingimusi esitades ka muust korrastamise suunast, kui selle mõju on keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise raames hinnatud. Kaevandamisloa nr L.MK/319878 kohaselt on kaevandatud maa kasutamise otstarve rohumaa ja veekogu. MaaPS § 84 lõike 2 kohaselt tuleb kaevandatud maa korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Kaevandamisluba nr L.MK/319878 kehtib kuni 13.12.2026. MaaPS § 81 lõike 5 kohaselt küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust. Lisaks Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustele tuleb korrastamisprojekti koostamisel lähtuda MaaPS § 81 lõikes 9 sätestatud nõuetest. Keskkonnaamet küsis MaaPS § 81 lõike 5 alusel 09.12.2019 kirjaga nr 12-2/19/16628-2 Tori Vallavalitsuselt arvamust Selja II kruusakarjääri korrastamistingimuste koostamiseks. Tori Vallavolikogu nõustus 23.01.2020 otsusega nr 210 Selja II kruusakarjääri korrastamistingimustega. Keskkonnaamet küsis MaaPS § 81 lõike 5 alusel 29.01.2020 kirjaga nr 12-1/19/16628-6 Osaühingult Eesti Killustik, kellele maaüksus ka kuulub, arvamust Selja II kruusakarjääri korrastamistingimuste koostamiseks. Osaühingul Eesti Killustik täpsustused tingimustele puudusid (saadetud e-kirjana), kuid paluti võimalusel arvestada või lisada tingimus, mis lubab projekteerimise käigus välja pakkuda mõne tingimuse muutmise, mis esitatakse uuesti kooskõlastamiseks. Keskkonnaamet arvestab Osaühing Eesti Killustik sooviga, kuid tingimusena seda lisada ei saa. Kui projekteerimise käigus on vaja muuta või lisada tingimusi, tuleb korrastamistingimused uuesti ka kooskõlastada (vastatud e-kirjaga, mis on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 17.02.2020 kirjana nr 12-1/19/16628-7). 2.2. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punkti 2 ja § 27 lõike 1 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu selle kohta, kas kaevandatud maa korrastamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 22 sätestab, et keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS § 6 lõike 2 loetelu on § 6 lõike 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus). Loa taotleja kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 ega ka määruse loendisse, mistõttu KeHJS § 3, § 6, § 11 lõigete 3 ja 4 ning määruse alusel ei ole antud juhul keskkonnamõju hindamise algatamine kohustuslik, samuti ei ole vajalik eelhindamine ning keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumine. Tulenevalt eelnevast ei ole vajalik koostada keskkonnamõju hindamise eelhinnangut Selja II kruusakarjääri korrastamistingimuste andmisel. 3. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks MaaPS §-le 81 lg 2 ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Tori Vallavolikogu 23.01.2020 otsusele nr 210, Osaühingu Eesti Killustik taotlusele, otsustan: 3.1. Anda Osaühingule Eesti Killustik maavara kaevandamise loa nr L.MK/319878 alusel kaevandatud maa korrastamisprojekti koostamiseks järgmised korrastamistingimused: 2 (4) 3.2. Korrastatud maa sihtotstarve: 3.2.1. Kaevandatud maa korrastada rohumaaks ja veekoguks. 3.3. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded: 3.3.1. Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased. 3.3.2. Veekogu nõlvad tuleb tasandada kaldega 1:2. Maantee kaitsevööndisse jääv nõlv tuleb korrastada kaldega 1:3-1:4. 3.3.3. Karjäärisüvendi täitmisel kasutatavad jäätmed võivad olla ainult saastamata inertsed materjalid. 3.4. Mulla kasutamise ja käitluse nõuded: 3.4.1. Projektis esitada mulle või kasvupinnase kasutamise ja käitluse arvestused ja määrata bioloogiliseks korrastamiseks vajalik mulla kogus. Kirjeldada ja põhjendada valitud mullakäitlus. Vajadusel fikseerida korrastamistöödel puudujääva mulla kogus. 3.4.2. Taimekasvuks ettevalmistatud pinnad tuleb katta taimestikule sobiliku kasvukihiga. 3.5. Veerežiimi kujundamise nõuded: 3.5.1. Karjääri rajatava tehisveekogu valdav sügavus peab olema vähemal 2 meetrit. Veekogu rajamisel tuleb kaldad kujundada selliselt, et need ei kujutaks ohtu seal liikuvatele inimestele ega loomadele. 3.5.2. Moodustava veekogu äärde rajada kallasrada. 3.6. Bioloogilise korrastamise nõuded: 3.6.1. Enne haljastuse rajamist korrastatav maa siluda. Haljastusalaks ette nähtud ala võib jääda laineliseks, nõlvanurgaga alla 8°. Korrastamisprojektis anda bioloogilise korrastamise lahendus, sealhulgas määrata istutatavate või külvatavate taimede nimistu, nende arv ning külvamise või istutamise kord. 3.7. Lisatingimused: 3.7.1. Kaevandamisega rikutud maa korrastamisprojekt koostada vastavalt keskkonnaministri 26.05.2005 määruses nr 43 „Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord“ esitatud nõuetele. 3.7.2. Ohtlike ainete sisaldus jäätmetes ei tohi ületada veeseaduse § 76 lõike 1 alusel pinnase kohta kehtestatud piirväärtust elumaal või tööstusmaal sõltuvalt territooriumi, kus jäätmeid taaskasutatakse, maakasutuse sihtotstarbest. 3.7.3. Jäätmetes sisalduvate saasteainete leostuvuse piirväärtused ei tohi ületada keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ lisas 2 sätestatut. 3.7.4. Jäätmete ajutine ladustamine või hoidmine taaskasutuskohas enne taaskasutamise alustamist või taaskasutamise kestel ei tohi põhjustada jäätmete või neist lähtuvate saasteainete sattumist keskkonda. 3.7.5. Kavandatava tegevusega ei tohi kaasneda erinevate keskkonnakomponentide täiendavat saastamist, selleks tuleb jäätmeid taaskasutada täielikult kontrollitud meetodil vastavalt õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Tegevuse tulemusena peab suurenema üldine taaskasutatud jäätmete kogus, mis ei tekitaks kehtestatud käitlusnõuete järgimisel täiendavat keskkonnakoormust. 3.7.6. Taotleda kogu korrastatavale alale jäätmekäitluse registreerimistõend või jäätmeluba. 3.7.7. Korrastamisprojekt tuleb vastavusse viia maapõueseaduse § 62 lõikes 1 sätestatuga, mis sätestab, et maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada, et arvelevõetud maavaravaru säiliks kaevandamisväärsena, oleks tagatud juurdepääs maavaravarule ja antud maavaravaru oleks kasutatud optimaalselt. 3.7.8. Korrastamisprojektis põhjendada kasutatava tehnoloogia valikut lähtuvalt korrastamistingimustest, keskkonnatingimustest, majanduslikest kaalutlustest. 3 (4) 3.7.9. Projektile lisada tööde kalenderplaan. 3.7.10. Korrastamisprojekt esitada Keskkonnaametile heakskiitmiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt (CD-l). Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo keskkonnaosakond Saata: Osaühing Eesti Killustik Teadmiseks: Tori Vallavalitsus Agnes Putnik maapõuespetsialist maapõuebüroo keskkonnaosakond 4 (4)