Kliima, energeetika ja elurikkuse tulemusvaldkonna 2026-2029 programmide kinnitamine

KÄSKKIRI Tallinn 12.05.2026 nr 1-2/26/196 Kliima, energeetika ja elurikkuse tulemusvaldkonna 2026-2029 programmide kinnitamine Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitan kliima, energeetika ja elurikkuse tulemusvaldkonna 2026–2029 programmid – "Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm", "Energeetika, maavarade ja välisõhu programm" ja "Rohereformi ja kliimapoliitika programm". (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister  ELURIKKUSE, METSANDUSE JA KESKKONNAKORRALDUSE PROGRAMM 2026-2029 Sisukord 1. Programmi üldinfo................................................................................................................. 3 2. Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 3. Programmi eesmärk ja mõõdikud ........................................................................................... 5 4. Rahastamiskava..................................................................................................................... 6 5. Hetkeolukorra analüüs ........................................................................................................... 7 6. Olulisemad tegevused/sekkumised ........................................................................................12 Elurikkuse kaitse tagamine ........................................................................................................12 Metsanduse ja jahinduse arengu suunamine..............................................................................13 Keskkonnakorralduse arengu suunamine ...................................................................................14 Kiirgusohutuse tagamine ..........................................................................................................14 7. Meetmed, programmi tegevused ja teenused ........................................................................15 Meede 1 ELUSLOODUSE KAITSE JA KASUTUS..............................................................................15 Programmi tegevus 1.1 Elurikkuse kaitse tagamine .................................................................15 Programmi tegevus 1.2 Metsanduse ja jahinduse arengu suunamine .......................................20 Meede 2 KESKKONNAKORRALDUS JA KIIRGUSOHUTUS...............................................................24 Programmi tegevus 2.1 Keskkonnakorralduse arengu suunamine ............................................25 Programmi tegevus 2.2 Kiirgusohutuse tagamine....................................................................28 Meede 3 Toetavad tegevused ...................................................................................................32 Programmi tegevus 3.1 Kesksete IT-teenuste osutamine teistele valitsemisaladele ..................32 8. Programmi juhtimiskorraldus ................................................................................................33 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus ............................................................................................35 Meede 1 Eluslooduse kaitse ja kasutus ......................................................................................35 Programmi tegevus 1.1 Elurikkuse kaitse tagamine .................................................................35 Programmi tegevus 1.2 Metsanduse ja jahinduse arengu suunamine .......................................36 Meede 2 Keskkonnakorraldus ja kiirgusohutus ...........................................................................37 Programmi tegevus 2.1 Keskkonnakorralduse arengu suunamine ............................................37 Programmi tegevus 2.2 Kiirgusohutuse tagamine....................................................................39 Meede 3 Toetatavad programmi tegevused ...............................................................................40 Programmi tegevus 3.1 Kesksete IT-teenuste osutamine .........................................................40 LISA 2. Teenuste rahastamiskava...................................................................................................41 2  1. Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Kliima, energeetika ja elurikkus Tulemusvaldkonna Eestis on elurikas loodus, jätkusuutlik energia varustuskindlus, eesmärk keskkonnateadlik ühiskond ja kliimakindel majandus. Valdkonna arengukava Muud strateegilised dokumendid: Eesti keskkonnastrateegia aastani 20301 Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018‒20272 Programmi nimi Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm Programmi eesmärk Eestis on puhas ja elurikas keskkond ning tõhus keskkonnakasutus. Programmi periood 2026–2029 Peavastutaja Kliimaministeerium (KLIM) Kaasvastutajad Keskkonnaamet (KeA), Keskkonnaagentuur (KAUR), Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT) 2. Sissejuhatus Tulemusvaldkond kliima, energeetika ja elurikkus aitab tagada elurikkuse säilimise ja taastumise, varustuskindla energiasüsteemi toimimise, keskkonnateadliku ja vastutustundliku ühiskonna kujunemise ning kliimamuutuste mõjudega kohanenud ja vastupidava majanduse arengu. Tulemusvaldkonnas seatud sihtide saavutamiseni jõutakse kolme programmi rakendamisel: • Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm; • Rohereformi ja kliima programm; • Energeetika, maavarade ja välisõhu programm. Tulemusvaldkonna eesmärk on kooskõlas strateegiadokumendiga Eesti 2035, teiste seotud arengudokumentidega ja säästva arengu eesmärkidega. Joonis 1. Kliimaministeeriumi põhitegevustega seotud tulemusvaldkonnad ja programmid. 1 Eesti Keskkonnastrateegia 2030 2 Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018–2027 | Kliimaministeerium 3 Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm (edaspidi programm) on koostatud vastavalt „Riigieelarve seaduse” § 19 lõikele 5, § 20 lõikele 4 ning on ühtlasi aluseks programmipõhiseks eelarvestamiseks Kliimaministeeriumis (edaspidi ka KLIM) ja selle valitsemisala asutustes. Programm on koostatud vastavalt Kliimaministeeriumi struktuurile, kus iga programmi eest vastutab vastava valdkonna asekantslerProgrammi rakendamine tagab valdkonna arenemise, arvestades riigi eelarvestrateegiaga, struktuurivahendite kasutamise rakenduskavaga aastateks 2021–2027, arengustrateegias Eesti 2035 seatud sihtidega ja muude riiklike tegevuskavadega. Samuti arvestatakse programmi rakendamisel osaliselt kattuvate valdkondade strateegiate, arengukavade ja muude arengudokumentidega. Programmi eesmärki aitavad oluliste partneritena ellu viia Keskkonnaagentuur (KAUR), Keskkonnaamet (KeA), Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskus (KEMIT) ja haldusala riigi osalusega tulundus- ja sihtasutused ning äriühingud Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK) ning AS A.L.A.R.A. Organisatsiooni arendusega seotud tegevusi programmis ei käsitleta, samuti ei kajastata valitsemisala sisemisi tugiteenuseid. Programm aitab saavutada arengustrateegia Eesti 2035 sihti3 „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“, panustades eeskätt tegevuskava teemakimpudes „Majandus ja kliima“4 ning „Ruum ja liikuvus“5 kirjeldatud keskkonnaga seotud tegevustesse ja arenguvajadusega „Elurikkus ja keskkond“ seotud tegevustesse. Samuti aitab programm kaasa Eesti 2035 mõõdikute „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides (sh LULUCF ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor)“ ja „Keskkonnatrendide indeks“ 2035. aastaks seatud eesmärkide saavutamisele. Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse: Programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahenditest rahastatavaid meetmeid: • Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodi 2021–2027 vahendid. Täpsemalt on töös sekkumine valdkonna Rohelisem Eesti erieesmärgi ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine, mille all on ka toetus ohutu materjaliringluse edendamiseks. • perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondi vahendid, millest rahastatakse keskkonnamõju hindamise digipööret. • perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondi vahendite erieesmärk kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning 3 Aluspõhimõtted ja sihid | Eesti Vabariigi Valitsus 4 Majandus ja kliima | Eesti Vabariigi Valitsus 5 Ruum ja liikuvus | Eesti Vabariigi Valitsus 4  vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise , millest rahastatakse märgade elupaikade taastamist ja linnade elurikkuse suurendamist. • LIFE programm. Ellu viimisel on mitmeid mahukaid LIFE IP projekte ning täiendavalt on plaanis esitada SNAP (Stategic Nature Projects) taotlus, mis on igale liikmesriigile ette nähtud. • Eesti-Šveitsi koostööprogramm, millest rahastatakse kaitsekorralduslikke tegevusi, töötatakse välja uusi seiremetoodikaid ja lahendusi, edendatakse kodanikuteadust ning arendatakse Eesti Looduse Infosüsteemi. • Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja Norra finantsmehhanismid, mille raames rahastatakse linnades looduspõhiste lahenduste rakendamist ja elupaikade taastamist. Võrreldes Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programmiga 2025–2028 struktuurseid muudatusi käesolevas programmis tehtud ei ole. Kliimaministeerium ja Keskkonnaamet ühtlustasid teenuseid. Rohkem infot leiab erinevate perioodide programmide ja aruannete kohta Kliimaministeeriumi kodulehelt6. 3. Programmi eesmärk ja mõõdikud Programmi eesmärk: Eestis on puhas ja elurikas keskkond ning tõhus keskkonnakasutus. Programm jaguneb kolmeks meetmeks ja viieks programmi tegevuseks: Joonis 2. Programmi struktuur Tabel 1. Programmi mõõdikud ja sihttasemed Tegelik 2 0 29 Mõõdik/Sihttase 2 0 26 2 0 27 2 0 28 (2 024) Keskkonnamõjude hindamise menetluste keskmine kestus Kliimaministeeriumi haldusala asutustes 28 24 22 20 18 (kuudes) Allikas: Kliimaministeerium 6 Avaleht | Kliimaministeerium 5  Tegelik 2 0 29 Mõõdik/Sihttase 2 0 26 2 0 27 2 0 28 (2 024) Looduskaitse eesmärgil riiklikult 20,8% kaitstavate alade osakaal maismaast, %7 28% 28% 28% 29% (28%8 ) Allikas: Kliimaministeerium Majandusmetsade pindala osakaal metsamaast, %9 70,2% 70% 70% 70% 70% Allikas: Kliimaministeerium Mõõdikuga “Keskkonnamõjude hindamise menetluste keskmine kestus Kliimaministeeriumi haldusala asutustes (kuudes)” saadakse teave keskkonnamõju hindamise (KMH) menetluste kestuse kohta praeguses praktikas. Kuigi mõõdik põhineb vaid kahe Kliimaministeeriumi haldusala asutuse statistikal (Keskkonnaamet ja Transpordiamet kui otsustajad KMH menetluses), tuleb arvestada, et praktikas on kõige rohkem KMH-sid algatanud Keskkonnaamet, mistõttu annab mõõdik piisavalt asjakohase üldistava ülevaate. Kliimaministeeriumi üldine eesmärk on kiirendada KMH menetlusi ja tõsta nende kvaliteeti. Mõõdik kirjeldab juba teostatud KMH menetluste näitel üldise eesmärgi saavutamist. Mõõdikuga „Looduskaitse eesmärgil riiklikult kaitstavate alade osakaal maismaast“ mõõdetakse EL elurikkuse strateegias ja looduskaitseseaduses (hetkel eelnõu) seatud eesmärgi poole liikumist, millega tagatakse, et aastaks 2030 võetakse kaitse alla 30% maismaast. Mõõdikuga „Majandusmetsade pindala osakaal“ tagatakse metsaseaduse alusel põhimõtte, et 70% Eesti metsamaast on majandusmetsana majandatav ilma täiendavate piiranguteta, arvestades metsade olulisi funktsioone – ökoloogilisi, kultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke. 4. Rahastamiskava Tabel 2. Programmi rahastamiskava Programmi rahastamiskava Eelarve Eelarve prognoos 2025 2026 2027 2028 2029 El urikkuse, metsanduse ja kes kkonnakorralduse programm - 61 366 636 - 60 917 043 - 55 742 004 - 54 995 743 - 52 479 634 Meede 1: Eluslooduse kaitse ja kasutus Programmi tegevus 1,1: Elurikkuse kaitse tagamine -23 209 985 -23 326 873 -23 098 866 -22 728 853 -20 589 157 Programmi tegevus 1.2; Metsanduse ja jahinduse arengu suunamine -15 184 002 -14 419 186 -14 124 654 -13 775 130 -13 418 803 Meede 2: Keskkonnakorraldus ja kiirgusohutus Programmi tegevus 2.1: Keskkonnakorralduse arengu suunamine -6 257 255 -6 248 624 -4 056 859 -4 000 847 -4 002 006 Programmi tegevus 2.2: Kiirgusohutuse tagamine -2 488 294 -3 889 732 -2 270 652 -2 299 940 -2 278 695 7 Looduskaitseseaduse alusel kaitstavad objektid (looduskaitseseaduse muutmisel nimekiri täieneb) . 8 2024. a lõpu seisuga on looduskaitseseaduse alusel kaitse all 20,8% Eesti maismaast, kuid looduskaitseseaduse muutmisega plaanitakse tänast kontspetsiooni muuta ning selle kohaselt oli 2024. a lõpus kaitse alla ligikaudu 28% Eesti maismaast koos siseveekogudega. 9 Majandusmetsad ning piiranguvööndites ja hoiualadel olevad metsad, kus on võimalik piiratud tingimustel majandada. 6  Meede 3: Toetavad programmi tegevused Programmi tegevus 3.1: Kesksete IT- teenuste osutamine -14 227 100 -13 032 628 -12 190 973 -12 190 973 -12 190 973 [1] Tabel 3. Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 2025.a kohta (lõplik eelarve ilma amortisatsioonita*) El urikkuse, 2025. a 2025. a Ü l ekantavate Lõplik 2025. a m etsanduse ja ri igieelarve I ri igieelarve II s umma V V reservide programmi kes kkonnakorr p.a . p.a . Sel gitused ( piirmääraga eraldised tegevuse a l duse s eadusemuu s eadusemuu va hetus) eelarve* programm da tused da tused Ülekantavad vahendid on avaldatud KLIM kodulehel Elurikkuse Seaduse muudatuse info on kaitse -2 339 106 968 346 1 044 711 -23 209 985 Riigi Teatajas tagamine II PA Seaduse muudatuse info on Riigi Teatajas Ülekantavad vahendid on avaldatud KLIM kodulehel Seaduse muudatuse info on Metsanduse ja Riigi Teatajas jahinduse -1 140 452 188 145 1 964 -294 831 -15 184 002 Reservist eraldatud vahendid arengu ADRis suunamine II PA Seaduse muudatuse info on Riigi Teatajas Ülekantavad vahendid on avaldatud KLIM kodulehel Keskkonnakorr Seaduse muudatuse info on alduse arengu -239 952 -1 264 871 55 364 -6 257 255 Riigi Teatajas suunamine II PA Seaduse muudatuse info on Riigi Teatajas Ülekantavad vahendid on avaldatud KLIM kodulehel Seaduse muudatuse info on Kiirgusohutuse -175 420 -493 348 -112 245 -2 488 294 Riigi Teatajas tagamine II PA Seaduse muudatuse info on Riigi Teatajas Kesksete IT- teenuste -1 271 703 -189 885 -668 600 -14 227 100 osutamine 5. Hetkeolukorra analüüs Eestis on keskkonnavaldkonnas peamine väljakutse leida tasakaal keskkonnakaitse ja keskkonnakasutuse vahel. Eesti keskkonnakaitse valdkond on mitmetes aspektides tugev ja hästi arenenud. Head näited on keskmiselt kõrgemalt loodushoidu ja keskkonnateadlikku eluviisi 7 väärtustavad inimesed, keskkonnakaitse valdkonna järjepidevus, toimivad toetusmeetmed, edukas väliskoostöö ja edulood infosüsteemide ja e-teenuste arendamisel. Tugevuste kõrval on valdkonnas aga mitmeid kitsaskohti nagu valdkonna piiratud rahalised vahendid ja asjaolu, et elurikkuse kaitsmine on keeruline majandushuvide eelistamise või konkureerivate huvide tõttu maakasutuses. Keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisel on olulise kaaluga kliimakindla majanduse seaduseelnõu välja töötamine. Uus seadus loob eeldused keskkonnasõbralikuma kõrgema lisandväärtusega majanduse kujundamiseks, millega kasvatame ühiskonna heaolu. See annab kindluse Eesti inimestele, ettevõtjatele, organisatsioonidele ning avalikule sektorile, et saame kliimamuutusi pidurdavad sammud selgelt ja koordineeritult ellu viia. Elurikkuse ja maastike muutumine. Kõige olulisemad elurikkuse kao põhjustajad on maa- ja merekasutuse muutustest põhjustatud elupaikade hävimine ja kahjustumine , muldade seisundi kahjustumine 10, loodusressursside liiga intensiivne kasutus, kliimamuutused, saaste keskkonnas, veekogude eutrofeerumine ja invasiivsed võõrliigid. Inimtegevus mõjutab oluliselt umbes 75% maailma maismaa ökosüsteemidest ja 40% merekeskkonnast, sealhulgas Eestis. Kogu viljakas muld ja maapind on piiratud ning inimpõlvede kestuse vaates taastumatu ressurss, mille kasutamise mõju näevad järgmised põlvkonnad. Seega on iga otsus maakasutuse osas pikaajalise ja olulise mõjuga. Kliimamuutused tingivad muutusi taimkattes ja ökosüsteemides ning soodustavad taimekahjurite ja - haiguste ning võõrliikide levikut. Üleilmselt ohustab väljasuremine hinnanguliselt miljonit liiki – seda on rohkem, kui kunagi varem inimajaloos. Mõjutrendide jätkumisel prognoositakse elurikkuse veelgi kiiremat hävingut, mis toob mh kaasa inimkonna eksistentsiks vajalike ökosüsteemiteenuste hävinemise. Eestis on elurikkuse kadu olnud siiani väiksem, kui paljudes teistes riikides, kuid ka meil on vaja rikutud elupaiku süsteemselt taastada, et tagada elurikkuse säilimine ning toimivad ökosüsteemi teenused. Globaalne elurikkuse strateegia seab neli ülemaailmset looduskaitse eesmärki: 1) peatada inimtegevusest põhjustatud ohustatud liikide väljasuremine ja vähendada kõigi liikide väljasuremise määra kümnekordselt aastaks 2050; 2) bioloogilise mitmekesisuse säästev kasutamine ja majandamine, et tagada looduse panuse väärtustamine, säilitamine ja suurendamine; 3) geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglane jagamine ja geneetiliste ressursside digitaalse järjestuse teave; 4) piisavad vahendid strateegia rakendamiseks oleksid kättesaadavad kõigile osalistele, eelkõige vähim arenenud riikidele ja väikestele saarte arenguriikidele. 2024. aasta augustis jõustus EL looduse taastamise määrus, mille eesmärk on taastada kahjustatud ökosüsteemid. Määruse kohaselt peavad 2030. aastaks looduse taastamise meetmed hõlmama vähemalt 20% ELi territooriumist. Lisaks maismaa ja mere ökosüsteemidele puudutab määrus mh ka linnu, kus tuleb soosida rohealade loomist ja säilitamist. Iga liikmesriik peab koostama ja esitama Euroopa Komisjonile taastamiskava esimese versiooni hiljemalt 01.09.2026. Taastamiskava peab sisaldama detailsemat plaani aastani 2032 ning üldisemat, kuid samas siiski läbimõeldud tegevusplaani, aastani 2050. Lõplik versioon tuleb esitada hiljemalt 01.09.2027. 10 Muld on koduks kuni 59%le elurikkusest ja pea kolmandikule kõigist maismaaliikidest. 8 Eluslooduse kaitse ja kasutuse eesmärk on liikide ja elupaikade soodne seisund, mitmekesised maastikud ning kestlik metsa majandamine. Vaid hästi toimivad ja elurikkad ökosüsteemid on võimelised pakkuma ökosüsteemi teenuseid ning aitavad kohaneda kliimamuutustega. 2024. aasta lõpu seisuga on looduskaitseseaduse alusel kaitse all 20,8% Eesti maismaast, kuid looduskaitseseaduse muutmisega plaanitakse tänast kontspetsiooni muuta ning selle kohaselt oli 2025. aasta lõpus kaitse alla ligikaudu 28% Eesti maismaast koos siseveekogudega. Sinna kuuluvad riiklikult kaitstavad loodusobjektid, sh kavandatavad, väljaspool kaitsealasid riigimaadel olevad Natura elupaigad ja vääriselupaigad, ranna- ja kaldakaitseala, osaliselt ka I ja II kaitsekategooria liikide leiukohad, hüvitusalad. Aktiivselt tegeletakse ohustatud liikide ja elupaigatüüpide kaitse, taastamise ja seirega. Aladele on kehtestatud kaitserežiim ning kaitsealadele ja püsielupaikadele alaspetsiifilised kaitse- eeskirjad. Looduskaitse ja säästev maakasutus ei ole teistesse poliitikavaldkondadesse ja ruumiloomesse piisavalt integreeritud, mille tulemusena jätkub loodusliku mitmekesisuse vähenemine, seda nii maastiku, liigilise kui geneetilise mitmekesisuse tasemel. Puuduvad tõhusad meetmed säilitamaks elurikkust väljaspool kaitstavaid loodusobjekte. Oht on ka võõrliikide laienev levik, mida soodustavad kliimamuutused. Suurte taristuobjektide rajamisel suureneb surve keskkonnale ja vajadus planeerida elurikkust suurendavaid ning kaitsvaid meetmeid. Lähiaastate fookuses on EL elurikkuse strateegia eesmärkide täitmine, sh riiklikult kaitstavate alade pindala eesmärgi seadmine 30% maismaast ja 30% merealast; loodusväärtuste kaitseks kehtestatud meetmete tõhususe ja kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamise süsteemi väljatöötamine ja rakendamine; eraloodushoiu edendamine; looduskaitseliste kompensatsioonide ja toetuste mitmekesistamine; maaomanike suurem kaasamine loodushoidu; väljaspool riiklikku kaitset olevate alade loodushoidu edendamise mehhanismide tõhustamine ja põhimõtete ühtlustamine nagu rohevõrgustik, ulukipääsud; kuivendussüsteemidele elurikkuse ja kliimasõbralikumate lahenduste leidmine; looduskaitse ja keskkonnaga seotud andmete haldamiseks vajalike infosüsteemide arendamine; elupaikade tegevuskavade, liigitegevuskavade ning alade kaitsekorralduskavade koostamine, uuendamine ja kavandatud tegevuste elluviimine, sh loodus- ja põlismetsade ning ohustatud elupaikade inventeerimine ja vajadusel elupaikade seisundi parandamine ning taastamismeetmete rakendamine, muldade kestliku kasutamise ja maakasutuse, sh maahõive keskkonna- ja kliimaeesmärkidega sidustamine. Kesksel kohal on looduskaitse ja elurikkuse hoidmise põhimõtte kui printsiibi integreerimine kõikidesse valdkondadesse nagu energeetika, maapoliitika kui ka maahõivehierarhia printsiipide kasutuselevõtt. Lisaks on EL poolt kinnitamisel mullaseire ja vastupidavuse direktiiv, milles täpsustatakse kogu mulla ja maakasutuse, sh maahõive raamistikku ja seatakse sihiks tagada muldade hea seisund aastaks 2050. Järgmistel aastatel töötatakse välja mullaseadus, mis tuleb vastu võtta hiljemalt 2028. a lõpuks. Metsade jätkusuutlik majandamine aitab tagada ka metsade elurikkuse kaitse ja saavutada valdkonna kliima ja elurikkuse eesmärke. Eesti metsamaa pindala on ca 2,3 mln hektarit, moodustades üle poole kogu Eesti maismaa pindalast. 2026. aastal on plaanis esitada Riigikogule uus metsanduse arengukava aastani 2035, mis sätestab metsanduse arengusuunad. Metsanduse arengukava aastani 2035 üldeesmärk on kestlik metsandus. Üldeesmärgi saavutamine tagatakse läbi kolme alaeesmärgi: 1. metsandus aitab tagada metsaökosüsteemide ja nende elurikkuse püsimise, leevendab kliimamuutusi ning kohaneb kliimamuutuste mõjuga 2. metsasektor on majanduslikult konkurentsivõimeline; 3. metsandus on kaasav ning arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega. 9 Metsamaa süsiniku sidumise ja talletamise võime on üks olulisemaid mehhanisme kliimamuutuste leevendamisel. Selleks on vajalik tagada nii olemasoleva süsinikuvaru säilimine kui ka metsade sidumisvõime suurendamine tulevikus. Parima süsinikusidumise tagab mets, mis on kasvukohale sobiliku liigilise koosseisuga, elujõuline ja heas tervislikus seisundis. Ühtlasi tuleb senisest enam panustada majandusmetsade uuenemisse, hooldamisse ja mitmekesise ning kliimakindla puistu kujundamisse, tagades, et metsaökosüsteemid säiliksid stabiilsete süsinikupankadena ning oleksid vastupidavad. Oluline on ka kaitstavate metsade hea käekäik ja väärtuslike loodusmetsade kaitse, sest just need alad koguvad ja talletavad suurima osa metsade pikaajalisest süsinikust ning pakuvad samal ajal elupaika mitmekesisele elustikule. Omanikuootused RMK-le ja arengukava tagavad, et riigimetsas ja -maal on tagatud kõik olulised väärtused: hoitud elurikkus, heas seisus elupaigad ja maastikud, elamused Eesti loodusest, stabiilne metsa- ja maamajandamine. Selleks, et arvesse oleks võetud metsamaa süsinikusidumine ja raiemaht püsiks võimalikult ühtlane, uuendatakse riigimetsas arvestuslangi aluseid. Puidupõhistel kestvustoodetel on kliimamuutuste seisukohast oluline roll. Puitu kasutatakse Eesti kaasaegses arhitektuuris seni vähe, seega tuleb selle kasutamist ehitistes ja insenertehnoloogilist arendamist senisest rohkem toetada ning silmapaistvaid (sh avaliku sektori) näidisehitisi rajada (näiteks Loodusmuuseum ja Keskkonnamaja). Jätkuvalt arendatakse ja toetatakse erametsaomanike tugisüsteemi, mis pakub mitmekülgset tuge selleks, et eraomanikul oleks lihtsam arvestada metsa majandamisel erinevate vajadustega (elupaikade kaitse, rohekoridorid, kogukonna ootused, ökosüsteemiteenuste säilimine, kliimamuutustega kohanemine, pühapaikade kaitse, uued teenusmudelid, haiguste leviku piiramine, piirinaabrite koostöö jne) ning rakendada mitmekesiseid metsamajanduslikke meetmeid (nt nõustamine püsimetsanduse rakendamiseks, kliimakindlate puistute kujundamiseks, elurikkust toetavateks tegevusteks jms). Metsa vääriselupaikade kaitseks jätkatakse erametsaomanikega lepingute sõlmimist ning edendatakse ka teisi vabatahtliku kaitse võimalusi. Järgmiste aastate peamised väljakutsed on arendada kaugseire võimalusi, töötada välja regionaalsed või riiklikud mudelid metsa biomassi ja süsinikuvoogude hindamiseks ning erinevate majandamisvõtete mõju selgitamiseks süsinikubilansile. Samuti on fookuseks puidu väärindamise suurendamine ning raadamisõiguse tasu sihtotstarbelise kasutamise süsteemi väljatöötamine. Jahiulukite jätkusuutlikule kasutamisele aitavad kaasa ulukiseire andmete kogumine, andmete analüüsimine, hinnangute andmine ulukite arvukusele ja selle põhjal küttimisettepanekute tegemine, probleemliikide ohjamiseks tegevuskavade koostamine ning jahimeeste koolitamine. Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames juurutatakse Eestis uut Random Encounter Me thodit (REM), mis põhineb rajakaamerate seirel ja paigutamisel loodusesse juhuslikesse kohtadesse. Pildimaterjali töötlemiseks, loomade tuvastamiseks ja arvukuse hinnangute koostamiseks on edasi arendamisel tehisintellekt. Suurkiskjate arvukus Eestis on kõrge ja seisund soodne ning sellest tulenevalt on suurenenud ka kiskjakahjud ja konfliktid. 10 Kliimamuutuste ja ressursinappuse väljakutsetega toimetulekuks on oluline rakendada tootmises ja ettevõtluses vastutustundlikku lähenemist. See tähendab muuhulgas parima võimaliku tehnoloogia kasutamist, ressursside säästlikku kasutamist, jäätmete tekke ja heite vähendamist ja jäätmete käitlemist viisil, mis leevendab koormust keskkonnale. Keskkonnavaldkonna eesmärkide saavutamiseks on kriitilise tähtsusega valitsussektori keskkonnapoliitika kujundamiseks ja rakendamiseks vajalike ressursside tagamine. Programmi tegevusi rahastatakse riigi(eelarvelistest) vahenditest ning välisvahenditest. 2023. aastal käivitusid küll keskkonnavaldkonnas EL eelarveperioodi 2021–2027 struktuuritoetuste meetmed, kuid kuna välisvahendite maht keskkonnavaldkonnas on märkimisväärselt vähenenud ning keskkonnaprobleemide lahendamise rahastamine on ebapiisav, siis on lähiaastate väljakutseks keskkonnapoliitika jätkusuutlik rahastamine. Oleme keskkonnavaldkonnas jõudnud etappi, kus paljud tegevused, eriti kõigi varasemate kahjustatud alade taastamine ja pärandmõjude likvideerimine, tuleb lõpuni viia. Samal ajal tuleb tegeleda uute majandustegevusega paratamatult kaasnevate keskkonnahäiringutega ning tagada, et keskkonnakasutus oleks õiglaselt reguleeritud ja hinnastatud. Kõik need kohustused kokku nõuavad olulisi ressursse. Ressursside puudusel oleme piiratud tegelema vaid kõige kriitilisemate, aga tervikvaates üksikute tegevustega. Lähiaastate väljakutseks on koostöös teiste valdkondadega taastuvenergeetikale ülemineku kiirendamine ning sellegi väljakutse lahendamisel on lisavahendite leidmine kriitilise tähtsusega. Käimasolevatele mõjuhindamiste, planeeringute ja keskkonnakaitselubade menetlustele peaks lisanduma märkimisväärne hulk uusi menetlusi ning samas on ootus, et menetlused viiakse läbi oluliselt kiiremini ning asjatundlikumalt. Väljakutse lahendamiseks oleme valdkonda suunanud ulatuslikult REPowerEU vahendeid taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise reformiks ja võrguinvesteeringuteks, et hoogustada planeeringute ja tegevuslubade andmise menetlusi ning tuua turule uusi taastuvenergiavõimsusi. Eestis on kiirgusohutus tagatud õigusaktide ja arengukavade rakendamise kaudu rahvusvaheliste nõuete kohaselt ja kooskõlas riigi arengustrateegiaga (kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018–2027). Lähiaastate olulisemad tegevused on Paldiski kahe reaktorsektsiooni likvideerimine, lõppladustuspaiga rajamisega seotud tegevused, tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamine ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomine. Lahendamist vajab nimetatud tegevusteks vajalike ressursside pikaajaline tagamine. Ringmajandusele üleminekuks on oluline ka keskkonnakorralduslike keskkonnameetmete (keskkonnamõju hindamine, keskkonnatasud, keskkonnahoidlikud riigihanked, keskkonna- juhtimissüsteemid jt) arendamine ja rakendamine. Käimas on keskkonnakaitselubade süsteemi reform, eesmärgiga tagada keskkonnakasutuse reguleerimine ühtsetel alustel, tasakaalustatud keskkonnakasutusest ja keskkonnariskist lähtuv nutikas ning vähese halduskoormusega avalik teenus. Samuti arendatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS. Samuti on käimas keskkonnamõju hindamise teenuse kaasajastamine (nn KMH reform). Väljakutsed: • Haldusmenetluste kiirem ja kvaliteetsem läbiviimine. • Looduse taastamise kava koostamine ja rakendamine. • Taastamistegevuste finantseerimine. 11  • Metsade kasutamise ja kaitse tasakaal. 6. Olulisemad tegevused/sekkumised Elurikkuse kaitse tagamine • Kaitstavate alade piirangute kompenseerimine erametsamaadel, kogukulu aastatel 2026–2029 17,1 mln eurot. • Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks 5,7 mln eurot CO2 vahenditest aastatel 2024–2027. • Elupaikade (mh sood, metsad, pärandniidud, vooluveekogud) ja liikide kaitse, taastamine ja tegevused nende soodsa seisundi saavutamiseks, et ühegi EL kaitsealuse elupaiga ja liigi kaitsesuundumus ja seisund ei halveneks ning ebasoodsas seisundis olevatest elupaikadest ja liikidest 30% saavutaks aastaks 2030 soodsa seisundi või näitaks suundumust paranemise poole. Linnaruumi ja looduse lõimimise kava koostamine ja elluviimine ehk linnade elurikkuse parendamine, sh rohealade täiendav rajamine. Näiteks on EL struktuuritoetuste perioodil 2021– 2027 kuni 31.12.2029 planeeritud EL toetust kokku elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks 17,2 mln eurot. • Kaitstavate liikide ja ohustatud elupaikade inventeerimine (maismaaelupaikadel kogusumma 3,2 mln eurot), sh loodus- ja põlismetsade defineerimine, kaardistamine ja neile kohase kaitse tagamine ja seire korraldamine. • LIFE-IP projekti “Loodusrikas Eesti” elluviimine aastatel 2020–2029. Projekti eesmärk on kaitsta ja taastada traditsioonilisi Eesti maastikke ja ökosüsteeme ning parandada seal elavate liikide seisundit, sh meetmete rakendamine elurikkust toetavate lahenduste leidmiseks põllumajandusmaastikus. Kogusumma perioodil 2025–2028 on 7,2 mln eurot. • Looduskaitse tulemuslikuks korraldamiseks vajalikus mahus järjepideva, usaldusväärse ja süsteemse ülevaate tagamine siinsest liikide ja ökosüsteemide/koosluste seisundist. Senisest enam innovaatiliste seire- ja inventuurilahenduste, rakendusuuringute ja piisavas mahus invnetuuride kasutamine, andmebaaside ja veebirakenduste uuendamine ja arendamine. • Kaasaegsete IT-lahenduste arendamine looduskaitse ja keskkonnaga seotud andmete paremaks haldamiseks, kasutamiseks ja avalikustamiseks. • Loodusrikkuste ja hüvede seisundi muutuste süsteemse jälgimise, mh nende rahalise väärtuse arvestamise süsteemi rakendamine. • Looduskaitsepiirangute kompenseerimine piisavas ja õiglases mahus, sh toetuse maksmise jätkamine, sh väljaspool Natura 2000 alasid kaitstavate metsade omanikele. Toetusmeetmete mitmekesistamine, sh metsa kasutusõiguse omandamine. • Loodusväärtuste kaitseks kehtestatud meetmete tõhususe ja kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamise süsteemi uuendamine. • Elupaigatüüpide tervikliku kaitse tagamiseks elupaikade tegevuskavade (mh soodele, märgadele ja kuivadele metsadele), ohustatud liikide tervikliku kaitse tagamiseks liigitegevuskavade, alade kaitse tulemuslikuks korraldamiseks alade kaitsekorralduskavade koostamine, uuendamine ja rakendamine, tolmeldajate tegevuskava koostamine. 12 • Turvasmuldade kuivendamist käsitlevate regulatsioonide täpsustamine, et leida juriidilised lahendused, et põllumajandusmaade maaparandussüsteemid ja metsakuivenduskraavid ei kahjustaks elurikkust ning toetaks kliimaeesmärkide saavutamist. • Riikliku kaitse tagamine 30 %-l maismaast ja 30% merealast. • Tähelepanu pööramine suurte taristute (sh päikese- ja tuulepargid) võimalusele toetada elurikkust. Elurikkust soosiva majandamise juhiste koostamine. Nii riigi kui kohalike omavalitsuse tasandi planeeringute koostamisel tõhusalt elurikkuse aspektidega arvestamine. • Võõrliikide alase teadlikkuse tõstmine, võõrliikide tõrje ja seire tõhustamine. • Looduskaitsepiirangutega seotud tegevuste lubade (sh CITES load ohustatud liikidega legaalseks kaubitsemiseks; loodusvarade kasutamine, sihtkaitsevööndis keeluajal liikumine, rahvaürituste korraldamine, väikeehitise ehitamine, loomaia tegevusluba, liigi ümberasustamine, loomaliigi kasutamine teaduse otstarbel, loomade märgistamine, kaaviari käitlemise majandustegevusteade) välja andmine. • Mitmekesiste võimaluste loomine Eesti looduse nautimiseks ja tundmaõppimiseks ning aktiivseks puhkuseks ja looduses liikumiseks, seadmata samal ajal ohtu loodusväärtuste säilimist. Looduslike rohealade säilitamine ja soodustamine suurte inimasumite lähistel, linnakeskkonna elurikkust suurendavate tegevuste ellu viimine. • Igaühe looduskaitse põhimõtete tutvustamine ja rakendamine. • Kaitstavate liikide poolt tekitatud kahju ennetamise ja kompenseerimise süsteemi tõhustamine. • Loodusväärtuste seisundi säilitamiseks ja parandamiseks tööde tellimine, arvestades kaitsekorralduskavades, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavades ning elupaiga tegevuskavades kirjeldatud eesmärke ja vajadusi. • Elurikkuse säilitamiseks ja taastamiseks uudsete vahendite, sh finantsinstrumentide leidmine. • Eraldiseisvaks Natura hindamiseks võimaluse loomine keskkonnamõju (strateegilist) hindamist mittevajavate tegevuste kavandamiseks Natura 2000 aladel. • GMO regulatsioonide kaasajastamine. • Eesti looduse taastamise kava koostamine elurikkuse taastamiseks erinevates ökosüsteemides. Looduskaitsealadel raiete piiramine, piiranguvööndites ja väljaspool kaitsealasid püsimetsanduse edendamine. • Lepingulise looduskaitse põhimõtete välja töötamine Metsanduse ja jahinduse arengu suunamine • Metsanduse arengukava aastani 2035 koostamine ja rakendamine. • Metsanduspoliitika põhialused aastani 2050 koostamine, • Puidust referentshoone (loodusmaja) rajamine eesmärgiga luua suurte puitehitiste ehitamise kogemus ja suurendada sellega Eesti puidusektori ekspordipotentsiaali ning edendada kohaliku tooraine väärindamist. (33,3 mln eurot CO2 vahenditest) • Raadamise leevendamiseks kompensatsiooni meetmete väljatöötamine ja rakendamine. • Erametsanduse arengu toetamine tugisüsteemi abil, mille kaudu suunatakse metsaomanike ühistegevust metsade kasvatamisel ja kasutamisel, kogukulu aastatel 2026–2029 16,6 mln eurot. Samuti suunatakse vahendeid erametsade süsiniku sidumise võimekuse suurendamiseks läbi uuendamise ja hooldamise ning läbi mittemetsamaa metsastamise. 13 • Jätkatakse vääriselupaikade kaitse lepingute sõlmimist erametsaomanikega, alustatakse loodus- ja põlismetsade vabatahtliku kaitse toetamisega, kogukulu aastatel 2026–2029 1,5 mln eurot. • Püsimetsanduseks sobivate majandamisvõtete väljatöötamine ning KAH-alade 11 määramise korra täpsustamine, mis sätestab kriteeriumid ning tagab kogukondade kaasamise nende alade majandamisse. • Loodussäästliku reeglistiku loomine puiduistandike rajamiseks, mis võimaldaks puitu kasvatada erinevate kestvustoodete valmistamiseks. • Riigimetsas arvestuslangi aluste muutmine, et arvesse oleks võetud metsamaa süsinikusidumine ja raiemaht püsiks võimalikult ühtlane. • 70% majandusmetsa põhimõtte sätestamine. • Metsandusega seotud andmete kvaliteedi, kättesaadavuse ja usaldusväärsuse parendamine. • Kaugseire võimaluste arendamine ja metsamajanduslike tegevuste mõju süsiniku sidumisele uurimine. • Biomasskütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtete ning biomassile kehtestatud säästlikkusnõuetele ja -kriteeriumidele vastavuse tõendamise nõuete rakendamine. • Erametsades püsimetsanduse soodustamine läbi püsimetsa majandamise kavade koostamise toetamise ning nõustajate koolitamise. Keskkonnakorralduse arengu suunamine • Keskkonnatasude ajakohastamine, võttes aluseks, et looduslik ressurss on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult ja „saastaja maksab“ printsiibil ning kooskõlas keskkonnaalaste eesmärkidega. Kohaliku kasu instrumendi loomine läbi keskkonnatasu ehitusmaavarade ja turba kaevandamise osas. • Keskkonnamõju hindamise teenuse kaasajastamine digiühiskonna toimimisele vastavaks (nn KMH digipööre), mille eesmärk on kiire, automatiseeritud, kasutajakeskne ja andmepõhine teenus. Projekti rahastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondi vahenditest. • Keskkonnakaitselubade süsteemi korrastamine, mille eesmärk on tagada keskkonnakasutuse reguleerimine ühtsetel alustel ning luua tasakaalustatud keskkonnakasutusest ja keskkonnariskist lähtuv nutikas ning halduskoormust vähendav avalik teenus. • Uue tööstusheite direktiivi ülevõtmine ja sellega seotud tegevused, et tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge tase võrdsetel alustel. • Ohutu materjaliringluse toetusmeetme kasutamise edendamine toimub EL struktuuritoetuse ringmajanduse korraldamise meetmest. Kiirgusohutuse tagamine • Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise ning nendeks vajalike uuringute elluviimine . • Tuumaenergia- ja ohutuse seaduse (TEOS) eelnõu koostamine ning Vabariigi Valitsusele esitamine (eelnõu esitati Vabariigi Valitsusele märtsis 2026) ning pädeva tuumaregulaatori loomine 1. jaanuariks 2027. 11 KAH-alad - kõrgendatud avaliku huviga alad 14  7. Meetmed, programmi tegevused ja teenused Järgnevalt on välja toodud programmi tegevused ja nende elluviimiseks kavandatud olulisemad plaanid. Programm koosneb kolmest meetmest ja eesmärgid saavutatakse programmi tegevuste ja nende raames elluviidavate teenuste tulemusena. Teenuste detailne kirjeldus on kajastatud lisas 1. Meede 1 ELUSLOODUSE KAITSE JA KASUTUS Meetme eesmärk: Liigid ja elupaigad on soodsas seisundis, maastikud on mitmekesised ning metsa majandatakse jätkusuutlikult. Meede tagab, et kõigis valdkondades (sh planeeringud, mõju hindamised, lubade andmised, maksu- ja toetusmeetmed) ja kõigi taseme otsustes hakatakse arvestama elurikkuse hoidmise vajadusega, kuna majandus ning maa- ja ressursikasutus saavad toimida vaid looduse poolt etteantud piirides. Lisaks on eesmärk looduse seisundi paranemine, milleks on lisaks konkreetsete loodusobjektide (liigid, elupaigad, elurikkad ja mitmekesised maastikud jmt) kaitsele ja taastamisele vaja senisest enam tähelepanu pöörata ka nende omavahelistele seostele ja sidususele ning ökoloogiliste terviksüsteemide toimimisele. Meede koosneb kahest programmi tegevusest: elurikkuse kaitse tagamine ning metsanduse ja jahinduse arengu suunamine. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Samuti panustavad oma tegevustega SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigimetsa Majandamise Keskus ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Tabel 3. Meetme eluslooduse kaitse ja kasutus mõõdikud ja sihttasemed Mõõdikud/Sihttase 2 0 24 (tegelik) 2 0 26 2 0 27 2 0 28 2 0 29 (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Metsanduse arengu Ei Jah Jah Jah Jah suunamise eesmärgid on kokku lepitud Programmi tegevus 1.1 Elurikkuse kaitse tagamine Eesmärk: Liikide ja elupaikade soodne seisund ning maastike mitmekesisus on tagatud, nii et elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna ja elurikkuse ning mulla poolt pakutavad ökosüsteemiteenused on jätkusuutlikud. Eesmärgi saavutamiseks soosime loodussõbralikku maa- ja ressursikasutust, integreerides elurikkuse säilitamise ja taastamise ning looduse hüvede piisava pakkumise põhimõtted erinevatesse maakasutuse valdkondadesse. Tagame ökoloogiliselt hästi toimiva ja tõhusalt kaitstava kaitsealade võrgustiku olemasolu. Lähiaastate fookuses on EL elurikkuse strateegia eesmärkide täitmine, sh riiklikult kaitstavate alade pindala eesmärgi seadmine 30% maismaast ja merest ning riikliku taastamiskava koostamine tulenevalt looduse taastamise määrusest. Aktiivselt tegeletakse ohustatud liikide ja elupaigatüüpide kaitse, taastamise ja seirega. Aladele on kehtestatud kaitserežiim ning kaitsealadele ja püsielupaikadele alaspetsiifilised kaitse-eeskirjad. Algatame arutelu ja otsime täiendavaid lahedusi, kuidas rakendada „saastaja maksab“ põhimõtet tõhusamalt elurikkuse ja looduse hüvede kaitseks. Vajalik on elurikkuse summaarse vähenemise ärahoidmiseks 15 tegevuspõhimõtete väljatöötamine. Tõhustame elurikkusega arvestamist planeeringute protsessis, et säilitada elurikkus ka väljaspool kaitstavaid maastikke. Üha enam tuleb soosida igaühe looduskaitset. Analüüsime olemasolevat looduskaitsesüsteemi ja lisaks alapõhisele kaitsele leiame ja rakendame uusi võimalusi, kuidas maaomanikke motiveerida ise loodusväärtusi märkama ja neid kaitsma. Olulisel kohal on looduskaitse ja elurikkuse hoidmise põhimõtte kui printsiibi integreerimine kõikidesse valdkondadesse nagu energeetika, maapoliitika jne. Läbiva teemana on ette võetud muldade hea seisundi tagamine, taastamine ja säilitamine ja keskkonna- ja kliimaeesmärkidest lähtuv maakasutuse, sh maahõive praktikate analüüs. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur. Samuti panustavad oma tegevustega SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigimetsa Majandamise Keskus ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Tabel 4. Programmi tegevuse elurikkuse kaitse tagamine mõõdikud ja sihttasemed Tegelik 2 0 29 Mõõdik/Sihttase 2 0 26 2 0 27 2 0 28 (2 024) Liigikavade I ja II prioriteedi tegevuste täitmise määr uuendatud kavade alusel, % 80,00% 90,00% 90,00% 90,00% 90,00% Allikas: Keskkonnaamet Alade arv, kus on hinnatud kaitse tulemuslikkust, tk, kumulatiivne 9 150 225 300 300 Allikas: Keskkonnaamet Aasta jooksul taastatud elupaikade pindala (ha) 4000 4000 4000 4000 4000 Allikas: Kliimaministeerium I kaitsekategooria ning teiste kriitilises ja väljasuremisohus olevate liikide tegevuskavaga 85,00% 69,00% 80,00% 85,00% 85,00% kaetuse määr, % Allikas: Keskkonnaamet Olulisemad tegevused: • Šveitsi-Eesti koostööprogrammi raames hangitakse linnuradarid, uusi seirevahendeid jms (Keskkonnaagentuur) ja jätkatakse kaitsekorralduskavade väljatöötamist, metoodika uuendamist (Keskkonnaamet). • RMK viib märgade elupaikade taastamisi ellu kuni 31.12.2029 kogumaksumusega 13,8 mln eurot (EL toetus on 11,7 mln eurot). Taastatakse looduslikke soid ja märgasid metsi ning vooluveekogusid. Tegevusi tehakse peamiselt kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade alusel. Projektiga on plaanitud taastada 9400 hektarit. Lisaks taastab Keskkonnaamet märgasid pärandniite ligikaudu 2000 ha ulatuses. Tegevusi tehakse kuni 31.12.2029 ning meetme kogumaksumus on 5 mln eurot. 2026. aastal on plaanitud kasutada 0,8 mln eurot. Tegevused põhinevad Läänemere strateegial, „Kliimamuutustega kohanemise arengukaval aastani 2030“, Natura 2000 prioriteetsete tegevuste tegevuskaval (PAF) aastateks 2021–2027 ja ELi elurikkuse strateegial aastani 2030: toome looduse oma ellu tagasi. • 2026. aasta 1. septembriks tuleb koostada riiklik looduse taastamise kava eelnõu, mis hõlmab kõiki ökosüsteeme: kaitstavad elupaigad, metsa-, agro- ja mereökosüsteemid, voolu- ja seisuveekogud, samuti tuleb suurendada linnade elurikkust. • Koostamisel on LIFE SNAP projektitaotlus, mille kogu eelarve on ligikaudu 31 mln eurot ning projekti pikkuseks on 12 aastat. 60% sellest summast katab LIFE programm. • Ette on valmistatud looduskaitseseaduse muudatused, millega tõstetakse keskkonnarikkumistega seotud karistusmäärasid. Sama seadusega on ette nähtud Keskkonnaagentuurile tulu teenimise võimalus lindude ja nahkhiirte rõngaste väljastamisega. 16 Tegevus keskendub elurikkuse kaitsele laiemalt kui traditsiooniline looduskaitse. Inimkonna heaolu ja majandusmudel peavad mahtuma planeedi taluvuspiiridesse, seepärast peab elurikkuse hoid olema inimtegevuse alus. Inimtegevus saab toimida sellistes piirides, kus see elurikkust ei vähenda ning kõigil inimtegevuse valdkondadel (eriti metsa- ja põllumajandusel) on roll ka elurikkuse kriisi vähendamisel ja elurikkuse seisundi parandamisel. Elurikkus ja selle kaudu pakutavad looduse hüved (ökosüsteemiteenused) on olulised teiste valdkondade, sh tootmisvaldkondade, pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamisel ning kliimamuutustele vastupidavusel. Elurikkuse hoiul on põhieesmärk integreerida elurikkuse kaitse ja taastamise ning looduse hüvede säilitamise ja taastamise vajaduse põhimõtted kõigisse majandusvaldkondadesse ning tagada, et neist ükski ei viiks looduse hüvede (nt puhta vee, õhu, süsinikusidumise, loodusele ligipääsu jpm) kättesaadavuse ja kvaliteedi halvenemisele. Selleks, et elurikkust säilitada ja selle seisundit parandada, peavad kõikide tasandite otsused olema elurikkust, ökosüsteemide head seisundit ning loodusressursside ja ökosüsteemiteenuste säästlikku kasutust toetavad ning edendama vajadusel nende taastamist ja taastumist. Senisest enam tuleb tähelepanu pöörata ökosüsteemide ning elupaikade ja liikide populatsioonide omavahelistele seostele ja maastike sidususele. Selleks, et säilitada elurikkus ja võtta vastu parimad kasutusotsused, tuleb jälgida loodusrikkuste ja hüvede seisundi muutuseid ning arvestada nende väärtusega majandusmudelites. Samuti tuleb sisustada elurikkusega senisest enam arvestav ettevaatusprintsiip ja maksupoliitika. Eesti keskkonnapoliitikat elurikkuse valdkonnas mõjutavad rahvusvahelised kohustused, eeskätt ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, kui ka EL tasandi lepetest tulenevad kohustused. Vaja on tagada kõikide Eestis looduslikult esinevate liikide ja elupaikade soodne seisund ning maastike mitmekesisus, sh säilitada bioloogiline mitmekesisus kõikides selle avaldumisvormides, k aasa arvatud geneetiline mitmekesisus nii looduslikel liikidel kui ka kohalikel taimesortidel ja põlistel tõugudel. EL elurikkuse strateegia näeb ette kohustused elurikkuse hoidmiseks ja taastamiseks. Elurikkuse hoidmisele tuleb tähelepanu pöörata ka väljaspool kaitstavaid alasid. Lisaks ohustatud elupaigatüüpide ja liikide elupaikade kaitsele ja taastamisele on vaja seada ja ellu viia taastamiseesmärgid ka linnade ökosüsteemidele, jõgedele ja üleujutus-aladele, põllumajanduse ja majandatava metsa ökosüsteemidele jpm. Oluline on suurendada põllumajandusmaastike elurikkust ja mitmekesisust, pöörates eriti tähelepanu tolmeldajatele ja põllulinnustikule, taastada ja hooldada pärandniite ja väärtuslikke püsirohumaid, kasutada kestlikke maaharimispraktikaid, leevendada kuivenduse negatiivseid mõjusid, säilitada ning luua juurde elurikkust toetavaid maastikuelemente ja elupaikasid, sh väikemärgalasid, puudetukkasid ning niiduelupaiku. Rakendada tuleb tõhus süsteem põllumajandusmaa omanike ja tootjate ning hooldajate, sh pärandniitude hooldajate nõustamiseks. Sarnaseid põhimõtteid tuleb järgida ka majandusmetsades. Soodustada tuleb püsimetsanduse võtete kasutamist, suurendada majandusmetsade liigilist ja struktuurset mitmekesisust, hoida põliseid puid ning tagada vee l säilinud loodus- ja põlismetsade kaitse ja säilimine. Vaja on leida toimivad juriidilised lahendused ja praktikas toimivad meetmed, et nii põllumajanduslikud kuivendussüsteemid kui ka metsakuivenduskraavid moodustaksid võimalikult looduslähedase süsteemi ega kahjustaks elurikkust ning ei suurendaks maastike põuatundlikkust. Eutrofeerumise vältimiseks tuleb vähendada nii seisu- kui vooluveekogudesse jõudvat saasteainete hulka, sh tuleks põllumajandustootmistes rakendada toitainete bilansi arvutusi, rajada toitaineid kinni püüdvaid tehismärgalasid, rakendada 17 märgalaviljelust, tagada toimivate looduslike puhvertsoonide olemasolu veekogude kallastel ning taastada vooluveekogude looduslikkust. Kliimamuutuste leevendamiseks ning muldade kaitseks tuleb tagada turvasmuldadel olevate põllumajanduslike alade võimalikult säästev ja väheintensiivne kasutus (kasutus ekstensiivsete rohumaadena, märgalaviljelus, märjutamine). Jõgedele ehitatud paisud on kaladele ja muule vee-elustikule ületamatuks takistuseks, mis ei lase liikidel pääseda koelmualadele ja teistele elupaikadele ning halvendavad seeläbi jõgede seisundit. Üks olulisemaid kalavarudega seotud probleeme on kudemiseks sobilike elupaikade vähenemine. Vajalik on kalade rändeteede avamine paisudel ning koelmute kvaliteedi ja elupaikade parandamisega seotud tegevused (näiteks jõesuudmete avamine). Tagada tuleb ranna- ja kalda loodusväärtuste säilimine. Loodus- ja kultuurmaastike mitmekesisuse säilitamise ja suurendamise ning traditsioonilise asustuse ja maakasutuse kaudu on vaja tagada kultuuripärandi püsimine ning luua eeldused maastikulise ja bioloogilise mitmekesisuse säilimiseks. Kaitstavatel loodusobjektidel, eelkõige rahvusparkides ja maastikukaitsealadel, tuleb säilitada tänased Eesti esinduslikuimad maastikud ning olulised pärandkultuuriga seotud elemendid. Tuleb tagada põlispuude ja teiste põliste maastikuelementide säilimine. Ruumilisel planeerimisel tuleb maastike kujundamisel arvestada, et säiliksid kultuuri- ja looduskeskkonna väärtused, loodusmaastike sidusus, maastike looduslik mitmekesisus; ning loodusvarade kasutamine oleks elurikkust säästev. Linnaelanikele loodushüvede pakkumiseks ning linnade laienemisest tingitud rohealade ja looduslike elupaikade killustumise vähendamiseks tuleb säilitada ja suurendada linnakeskkonna elurikkust (sh kavandada vastavad tegevused linnade kaupa). Vaja on vältida looduslike alade ja rohealade kadumist linnades ja suurte inimasumite lähistelt ning soodustada “linnametsade” ja “linnaniitude” loomist ja säilimist, kahjustunud elupaikade taastamist linnades ja linnade ümbruses ning rohevõrgustiku ökoloogilist toimivust maastikel. Loodusharidus ja -teavitus peavad suunama Eesti inimeste väärtushinnanguid, et need oleksid üha loodushoidlikumad, et inimesed tunneksid soovi ja vastutust ning näeksid võimalusi elurikkuse hoidmiseks. Loodusteavitus tuleb suunata inimeste jaoks praktiliselt vajaliku info kättesaadavuse ja arusaadavuse parandamiseks. Selline praktiline nõustamine aitab inimestel olla loodushoidlikum, tunnetada end elurikkuse kaitse osana ning näha aina rohkem ka ise võimalusi sellesse panustada. Looduse taastamist ja elurikkust toetava kestliku maa- ja ressursikasutuse soosimine on ka peamiseks kliimamuutusi leevendavaks lahenduseks. On oluline, et planeeritud kliimalahendused ei tuleks elurikkuse ja looduse seisundi arvelt (nt väärtuslike niiduelupaikade või märgalade metsastamine, taastuvenergialahenduste rajamisel elurikkuse ohustamine). Taastuvenergialahenduste rajamisel tuleb soosida nö looduspositiivseid lahendusi - energiarajatiste rajamisel eelistatakse juba kahjustunud maastikke ning rajamise ja edasise hoolduse käigus tagatakse ka looduse seisundi paranemine alade ökoloogilise taastamisega. Ringmajanduse põhimõtete juurutamisel on oluline silmas pidada kogu majanduse surve vähenemist elusloodusele. Eesmärgiks on erinevate majanduse tegevuste ümberstruktureerimine viisil, et need tekitaksid võimalikult vähe kahju ja seega vähendaksid ka vajadust teha kulutusi nende kahjude tagasi pööramiseks. Looduskaitse eesmärkide saavutamiseks tuleb välja töötada Eesti looduskaitsepoliitika lühi- ja pikaajalised arenguplaanid looduse mitmekesisuse säilimise tagamiseks ning halvas seisundis olevate elupaikade ja liikide seisundi parandamiseks. Planeeritavad tegevused on suunatud looduskeskkonna 18 kaitsele, sh looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisele, vajadusel ka hea seisundi taastamisele ning võõrliikide tõrjele, samuti kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamisele. Looduskaitse valdkonna ülesanne on Eestis korraldada ka rahvusvaheliste looduskaitsekokkulepete täitmist ning EL elurikkuse strateegia eesmärkide elluviimist. Ökosüsteemide, eriti süsinikku pikaajaliselt siduvate märgalade ja metsade kaitse ja taastamine, aitab oluliselt kaasa nii kliimamuutuste leevendamisele kui ka nende mõjuga kohanemisele. Oluline on säilitada maastikuliste terviksüsteemide talitlus (nt märgalade kui oluliste süsinikusidujate veerežiimi toimimine) ning säilitada elurikkuse seisukohalt võtmetähtsusega maastikuelemente nagu väikeveekogud jt märgalad, loodus- ja põlismetsad, sh metsa vääriselupaigad, pärandniidud. Eesti maismaast koos siseveekogudega on riiklikult kaitstavate loodusobjektidena kaitse all 20,8% ning välja töötamisel oleva kontspetsiooni kohaselt ligikaudu 28%. Merest on kaitse all 19,3% (sh territoriaalmeri ja majandusvöönd; 2024. a seisuga). See jaguneb rohkem kui 3800 erinevat tüüpi ja erineva kaitsekorraga objekti vahel, sh rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad (sh pargid, puistud), hoiualad, liikide püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid, vääriselupaigad, väljaspool kaitsealasid riigimaadele jäävad Natura elupaigad, ranna- ja kaldakaitsevööndid, I ja II kat liikide elupaigad. Neil aladel kaitstakse erinevaid ökosüsteeme, maastikukomplekse, liikide leiukohti. Suur osa (86%) kaitstavatest aladest kuulub ka EL Natura 2000 võrgustikku. Eestis on 568 kaitsealust taime - , seene- ja loomaliiki, mille kaitsele tuleb tähelepanu pöörata ka väljaspool kaitstavaid alasid. Lisaks sätestatakse looduskaitse eesmärkide saavutamiseks kitsendusi ka muudel objektidel nagu näiteks ranna- ja kaldaalad. Vajalik on kaitstavate alade võrgustiku edasine kujundamine vastavalt EL elurikkuse strateegia eesmärkidele. EL liikmena on meil kohustus saavutada kõigi EL tähtsusega liikide ja elupaikade (Eestis 60 elupaigatüüpi ja 99 loodusdirektiivi liiki ning 231 linnudirektiivi liiki) soodne looduskaitseline seisund aastaks 2050. Loodusdirektiivi 2025. aasta aruande järgi on ebasoodsas seisundis 50% elupaigatüüpidest ja 37,4% liikidest. 8,1% liikide seisundit vähese info tõttu ei hinnatud. Linnudirektiiv näeb ette kõigi meil looduslikult esinevate linnuliikide kaitse, Eestis pesitsevatest linnuliikidest 40,9% on langeva lühiajalise populatsioonitrendiga ja 42,2% pikaajalise langeva trendiga. Lähtudes liikide seisundist tuleb vajadusel ajakohastada kaitstavate liikide nimestik ja nende jaotus kaitsekategooriatesse. Vältida tuleb võõrliikide ja võõrpopulatsioonide loodusesse sattumist ja levikut, vähendada nende kasutamist ka nt haljastuses. Senisest enam tuleb teadvustada ökosüsteemide toimimiseks oluliste liikide kaitset ning kliimamuutuste mõju kaitstavatele liikidele. Oluline on saavutada looduse ökoloogiline taastumine ja looduse hüvede ja funktsioonide säilimine maastiku skaalal. Halvas seisundis elupaikade struktuuri ja funktsioonide taastamiseks tuleb koostada taastamiskava ja see ellu viia12. Loodushoiu tulemuslikuks korraldamiseks on vajalik järjepidev ja süsteemne ülevaade siinsest liikide ning koosluste levikust ning seisundist. Selleks on vajalik nii eluslooduse seire ja inventuuride süsteemne toimimine kui ka Eesti liikide punase nimestiku hinnangute regulaarne uuendamine. Eluslooduse seireandmed peavad olema aktuaalsed, kasutajasõbralikult kooskasutatavad ja - kuvatavad teiste kaitstavate objektide (liigid, elupaigad, kaitstavad alad jm) andmetega. Vajalik on 12 Euroopa elurikkuse strateegia EUR-Lex - 52020DC0380 - EN - EUR-Lex (europa.eu) 19 tagada süsteemse loodusinfo jõudmine ka kohalike omavalitsuste, teiste valdkondade riigiasutuste, huvirühmade ja maaomanikeni. Koostöös väliste konsultantidega hinnati kaitsemeetmete tulemuslikkuse hindamise süsteemi ning tehti ettepanekud selle parandamiseks. Vajalik on ettepanekute rakendamine ja olemasoleva süsteemi tõhustamine. Kaitsekorralduse esmane eesmärk on olemasolevate kaitstavate loodusobjektide kaitse- eesmärkide saavutamine, kaitse peab olema piisavalt tõhus loodusväärtuste kaitsmiseks, kehtestamata samal ajal põhjendamatuid kitsendusi maaomandi ja loodusvarade kasutamisele. Piiranguvööndi kaitse tuleb kujundada kaitse eesmärkidele vastavaks, vältida lageraiepõhist metsa- majandamist, säilitada väärtuslikud elupaigad ja elurikkust toetavad elemendid. Kaitstavatel aladel peaks kasutatama ainult mahepõllu-majanduses lubatud väetisi ja taimekaitse-vahendeid. Looduskaitset edendavate ja soodustavate tegevuste toetus- ja kompensatsioonimeetmed peavad olema võimalikult tõhusad ja piisavad. Vajalik on meetmete edaspidine pikaajaline ja stabiilne rahastus. Tuleb luua soodne keskkond ettevõtete ja eraomanike vabatahtlike looduskaitsetegevuste ja -finantseeringute jaoks. Programmi tegevus 1.2 Metsanduse ja jahinduse arengu suunamine Eesmärk: Eesti metsad on tootlikud, elujõulised ja nende kasutus on mitmekesine, tõhus ja jätkusuutlik ning tagatud on elupaikade ja liikide vahelise ökoloogilise tasakaalu säilitamine. Tegevuse eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja rakendatakse metsa- ja jahinduspoliitikat, antakse vääriselupaiga väljavaliku eksperdi tunnistusi, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, teostatakse riiklikku järelevalvet, peetakse metsaressursi ja geenireservmetsade arvestust, antakse metsakorraldajate kutsetunnistusi ja metsakorraldustööde tegevuslube ja jahinduse valdkonna lube, avaldatakse metsastatistikat, metsateatised registreeritakse riiklikus metsaregistris, sõlmitakse erametsaomanikega vääriselupaiga kaitselepinguid, sertifitseeritakse metsapuude seemneid ja metsataimi. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur. Tabel 5. Programmi tegevuse metsanduse ja jahinduse arengu suunamine mõõdikud ja sihttasemed Tegelik Mõõdik/Sihttase 2 0 26 2 0 27 2 0 28 2 0 29 (2 024) Riigimetsamaa pindala osakaal maismaapindalast, % 25,1 >20 >20 >20 >20 Allikas: Keskkonnaagentuur Metsade uuendamise osakaal uuendusraiete mahust, 74 % >50 >50 >50 >50 (2023) Allikas: Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur Suurkiskjate populatsioonide reguleerimiseks on seatud küttimismahud suurkiskjate kaitse ja ohjamise jah jah jah jah Jah kava eesmärkide järgi Allikas: Keskkonnaagentuur Mõõdik, riigimetsamaa pindala osakaal maismaapindalast, põhineb 2024. aasta statistilise metsainventuuri (SMI) andmetel, kus siseveekogud ei ole arvestatud maismaa pindala hulka. Näitaja kirjeldab riigi metsamaa osakaalu kogu maismaast ning võimaldab jälgida pikaajalist suundumust riigi metsaomandi suuruses ja stabiilsuses. Mõõdik, metsade uuendamise osakaal uuendusraiete mahust, kajastab uuendusraiete järgselt istutatud või külvatud metsa pindala osakaalu kogu uuendusraie pinnast. Andmed riigimetsade kohta 20 esitab RMK, erametsade puhul kasutatakse Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri hinnanguid turustatud taimede ja seemnete mahu alusel. Eesmärk on, et üle poole igal aastal uuendusraiega majandatud metsamaa pindalast oleks metsakasvatuslike võtete kaudu uuendatud, millele lisandub veel looduslik uuendus. Näitaja aitab hinnata metsade tootlikkuse ja elujõulisuse tagamist ning on kestliku metsamajanduse üks keskseid indikaatoreid. Mõõdik, suurkiskjate populatsioonide reguleerimine küttimismahtude kaudu, näitab, kas suurkiskjate küttimismahud on määratud kooskõlas kehtiva suurkiskjate kaitse ja ohjamise kavaga. Populatsioonide suurust ja seisundit hindab Keskkonnaagentuur, tuginedes ulukiseirele. Kava aluseks on rahvusvaheliste kohustuste täitmine ja minimaalne arvukus, mis tagab suurkiskjate soodsa seisundi. Mõõdiku jälgimine aitab tagada tasakaalu elurikkuse hoidmise ja inimeste ning karjakasvatuse huvide vahel. Olulisemad tegevused: • Metsanduse arengu suunamiseks on kavas esitada Riigikogule metsanduse arengukava aastani 2035 ning koostamisel on metsanduspoliitika põhialused aastani 2050, mis raamistavad kestliku metsakasutuse põhimõtted kooskõlas seatud kliimaeesmärkidega. Metsandusliku tööhõive, majandusliku kestlikkuse ja konkurentsivõime säilitamiseks tagatakse majandusmetsade osakaal ~ 70% metsamaast. Koostöös rohereformi osakonna ja ülikoolidega töötatakse välja puidu keemilise ja mikrobioloogilise väärindamise teekaart. • Metsaseaduse muutmine, et soodustada õppe ja teadustöö tegemist, luua metsaistandike õigusraamistik istandiku rajamiseks ja majandamiseks ning vähendada raielangi maksimaalne suurus seitsmelt viiele hektarile. Arendatakse metsaregistrit, et edaspidi saaks esitada metsa inventeerimisandmeid ka eraldise põhjal. Lisaks luuakse registrisse võimalus raiejärgseks teavitamiseks ning istandike kohta info kajastamiseks. Samuti täpsustatakse kõrgendatud avaliku huviga (KAH) alade regulatsiooni seaduses. • Metsamaa süsiniku sidumise ja talletamise võime on üks olulisemaid kliimamuutusi leevendavaid mehhanisme. Võimalikult suure süsiniku sidumise tagab see, kui metsamaa produktsioonipotentsiaal oleks parimal võimalikul viisil kasutatud, st alal kasvaksid kasvukohale sobilikud puuliigid, puistu oleks tootlik ning heas tervislikus seisundis. Selle tagamiseks tuleb jätkuvalt tegeleda ja suunata vahendeid metsade uuendamisse, hooldamisse ning kujundamisse, arvestades sealjuures metsade kaitse vajadusega. Uute toetusmeetmetena rakendatakse metsastamise toetust ja kliimakindla metsamajandamise toetust, milleks 2026. a eelarves on planeeritud 2,4 mln eurot. • Jätkatakse erametsanduse arengu toetamist tugisüsteemi abil, mille kaudu suunatakse metsaomanike ühistegevust metsade kasvatamisel ja kasutamisel, ning vääriselupaikade kaitse lepingute sõlmimist erametsaomanikega. Jätkatakse kompensatsiooni maksmist looduskaitsealuselt metsamaalt saamata jääva tulu eest. 2026. aasta eelarves on selleks planeeritud 4,5 mln eurot. • 2026. aastal võetakse kasutusele metsaregistri baasil EL raadamisvabade toodete määrusest (EUDR) tulenevate kohustuste täitmiseks riigisisene IT süsteem, et lihtsustada metsmaterjali turustamist. • Jätkatakse vääriselupaiga väljavaliku eksperdi tunnistuste välja andmist, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, teostatakse riiklikku järelevalvet, peetakse metsaressursi ja geenireservmetsade arvestust, antakse metsakorraldajate kutsetunnistusi ja metsakorraldustööde tegevuslube ja jahinduse valdkonna lube. Lisaks avaldatakse 21  metsastatistikat, metsateatised registreeritakse riiklikus metsaregistris, sõlmitakse erametsaomanikega vääriselupaiga kaitselepinguid, sertifitseeritakse metsapuude seemneid ja metsataimi. Eesti metsamaa pindala on ca 2,3 mln hektarit, moodustades üle poole kogu Eesti maismaa pindalast. Looduskaitse alla kuuluva metsamaa osakaal on viimase kümnendi jooksul suurenenud. Riigimetsamaa 1,08 mln hektarist on nüüdseks range kaitse all kolmandik ning kogu metsamaa pindalast moodustab range kaitse all olev mets 18,4% (SMI 2023 järgi). Võrdlusena 2010. aastal 10%. Eelmise sajandi lõpust alates on Eesti metsanduse osaks olnud vääriselupaigad (VEP). VEPide kaitse on kohustuslik avalik-õigusliku juriidilise isiku metsamaal ja vabatahtlik eramaal. Jätkuvalt soodustatakse VEPide vabatahtlikku kaitset, sõlmides selleks erametsaomanikega lepinguid. Riigimetsades on VEPide inventuur suures osas juba teostatud. Selleks on tarvis koolitada eksperte ning leida raha inventuuri läbiviimiseks. Metsade vanuseline jaotus on kujunenud ajaloolistel põhjustel ebaühtlaseks. Metsade majandamise ja vanuselise struktuuri tõttu ei ole viimastel aastatel metsa tagavara enam kasvanud. Ka metsamaa pindala kasv on viimastel aastatel lakanud. Ebaühtlase vanuselise jaotuse tõttu tuleb lühemas (10–20 aastat) perspektiivis hinnata metsade erinevaid väärtusi ja seda, kuidas soovitakse puistute tarbimisväärtust realiseerida. Tuleb otsustada, kuidas liigutakse metsade ühtlasema vanuselise jaotuse poole ning hinnata, kuidas metsa erinevate väärtustega (lisaks puidule) paremini arvestada. Samuti peab arvestama säästliku metsamajanduse ühe olulise kriteeriumiga, mis sätestab, et pikas perspektiivis ei tohi raiemaht ületada aastast majandatavate metsade netojuurdekasvu. Metsasektori väärtusahel hõlmab maakasutust ja suurt arvu metsa mitmekülgselt kasutavaid inimesi, sh metsaomanikke ja puidutööstuses hõivatuid. Samuti mõjutab metsandus elukeskkonda ja on seotud paljude valdkondadega nagu haridus ja teadus, innovatsioon, majandus, taastuvenergeetika, kultuuripärand, terviseedendus, loodusturism jm. Seetõttu koostatakse metsanduse arengukava laiapõhjalise dokumendina metsanduse pikaajaliseks strateegiliseks suunamiseks arvestades sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnakaitse kui ka kultuurilisi aspekte. Koostatava metsanduse arengukava aastani 2035 üldeesmärk on kestlik metsandus. Üldeesmärgi saavutamine tagatakse läbi kolme alaeesmärgi: metsandus aitab tagada metsaökosüsteemide ja nende elurikkuse püsimise, leevendab kliimamuutusi ning kohaneb kliimamuutuste mõjuga; metsasektor on majanduslikult konkurentsivõimeline; metsandus on kaasav ning arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega. Metsamaa süsiniku sidumise ja talletamise võime on üks olulisemaid kliimamuutusi leevendavaid mehhanisme. Võimalikult suure süsiniku sidumise tagab see, kui metsamaa produktsioonipotentsiaal oleks parimal võimalikul viisil kasutatud, st alal kasvaksid kasvukohale sobilikud puuliigid, puistu oleks tootlik ning heas tervislikus seisundis. Selle tagamiseks tuleb senisest tõhusamalt tegeleda metsade uuendamise ning hooldamise ja kujundamisega, arvestades sealjuures metsade kaitse vajadusega. Hooldusraiete, aga ka teiste eespool nimetatud metsamajanduslike tegevuste mõju süsiniku sidumisele vajab oluliselt enam uuringuid, et teha kindlaks nende tegevuste mõju süsinikuringele. Tootliku ja kvaliteetse metsa kasvatamisel on olulised metsapuude parendamine ning 22 seemnemajanduse arendamine. Ka nende tegevuste korral tuleb muu hulgas rohkem arvestada kliimamuutuste mõjudega. Selleks on vaja uurida erinevate puuliikide (mh laialehiste liikide) kohanemisvõimet, haiguskindlust ning geneetilist mitmekesisust. Noore metsa hooldamisel tuleb rohkem rõhku panna mitmekesise puistu ja liigirikka metsa kujundamisele. Segapuistuteks kujundatud liigirikkamad metsad on vastupidavamad nii putukakahjustustele kui seenhaigustele, mistõttu soodustatakse looduslike häiringute suhtes vastupidavamate segapuistute kasvatamist ja juurepessu ohtlikel aladel biopreparaatide laiemat kasutamist. Uuritakse võõrpuuliikide kasvatamise võimalusi kliimamuutustega kohanemiseks ja leevendamiseks, sh nende mõju üldisele elurikkusele lähtudes ettevaatusprintsiibist, et vältida invasiivsust ning patogeenide levikut. Toetatakse erametsade uuendamist võimalikult heade pärilike omaduste ja kasvukohale sobivamate kodumaiste puuliikidega. Ergutatakse eeskätt omamaist taimetootmist ja üldist uuendusmahtude suurenemist. Eesti metsanduses seni püsimetsanduse kogemus peaaegu puudub, seetõttu on oluline selle meetodi igakülgne uurimine, sh tuleb selgitada, millistel kasvukohtadel ning puistutes on püsimetsandus rakendatav. Toetama asutakse püsimetsana majandamise kavade koostamist ning püsimetsana majandamise osas teabe jagamist erametsaomanikele läbi metsaühistute, julgustamaks loodussäästlike metsamajandamisvõtete kasutuselevõttu. Metsanduse pikaajaline konkurentsivõime eeldab taristu, sh teede ja maaparandussüsteemide olemasolu ja head seisukorda, et tagada ligipääs nii majandustegevuseks kui ka teistele metsaökosüsteemi hüvedele (rekreatsioon, loodusturism, korilus). Samuti on taristu oluline kohalikele elanikele juurdepääsu võimaldamiseks ning maaparandussüsteemide hea seisukord metsamuldade viljakuse säilitamiseks. Maksimeerida tuleks talletatud süsiniku hulka metsas ja puittoodetes, arvestades samal ajal ka asendusefektiga. Puidupõhistel kestvustoodetel on kliimamuutuste seisukohast oluline roll, sest nõnda on süsinik talletatud pikaks ajaks. Puitu kasutatakse Eesti kaasaegses arhitektuuris seni vähe, seega tuleb selle kasutamist ehitistes ja insenertehnoloogilist arendamist senisest rohkem toetada ning silmapaistvaid (sh avaliku sektori) näidisehitisi rajada (näiteks Loodusmaja). Keskkonnakestliku ehitisena aitab Loodusmaja leevendada inimtegevuse kahjulikke kliimamõjusid. Keskkonnamaja projekti kohta on koostatud CO 2 jalajälje analüüs kogu hoone elutsükli ulatuses – see on esimene selline suure hoone analüüs Eestis. Puitehitis lukustab endas süsihappegaasi ja Loodusmaja hoonetesse seotakse aastakümneteks ligikaudu 3900 tonni süsinikku. Samuti on puidu kasutamise jalajälg palju väiksem teiste ehitusmaterjalidega võrreldes. Loodusmaja on kavandatud ligi nullenergiahoonena. Jätkuvalt arendatakse erametsaomanike tugisüsteemi, mis pakub mitmekülgset tuge selleks, et eraomanikul oleks lihtsam arvestada metsa majandamisel üha komplekssemaks muutuvate ootustega eraomandile (elupaikade kaitse, rohekoridorid, kogukonna ootused, ökosüsteemi teenused, kliimamuutustega kohanemine, pühapaikade kaitse, uued teenusmudelid, haiguste leviku piiramine, piirinaabrite koostöö jne). Edendatakse koostööd tugisüsteemi osaliste vahel. Selleks, et suurendada usaldust taastuvkütuste jätkusuutlikkuse vastu, kehtestati ettevõtetele biomassi säästlikkuse nõuete ja kriteeriumite tõendamise kohustus. Täpsemad nõuded on vajalikud, 23 et ettevõtja saaks tõendada, et kasutatud biomasskütuseid saab pidada taastuvenergiaks. Jahiulukite jätkusuutlikule kasutamisele aitavad kaasa ulukiseire andmete kogumine, andmete analüüsimine, hinnangute andmine ulukite arvukusele ja selle põhjal küttimisettepanekute tegemine, probleemliikide ohjamiseks tegevuskavade koostamine ning jahimeeste koolitamine. Järgmiste aastate peamised väljakutsed on arendada kaugseire võimalusi, töötada välja regionaalsed või riiklikud mudelid metsa biomassi ja süsinikuvoogude hindamiseks ning erinevate majandamisvõtete mõju selgitamiseks süsinikubilansile. Selleks, et maakasutussektoris suurendada seotud süsiniku varu ja parandada süsiniku sidumist, töötatakse välja toetusmeetmed, kasutades raadamisõiguse tasust laekunud vahendeid. Samuti on väljakutseks puidu keemilise väärindamise võimekuse arendamine. Nii metsanduse, kui ka puidu mehhaanilise töötlemise valdkonnas on Eestis olemas kaasaegne teadmus, tugev ettevõtlussektor võimekusega investeerida tänapäevastesse tehnoloogiatesse. Kuid puidu keemilise väärindamise valdkond on kodumaise kapitali poolt väga nõrgalt kaetud, seega on üheks fookuseks puidu komponentideks lahutamise ja keemilise väärindamise alased teadusuuringud. Investeeringute tegemiseks oodatakse riigilt strateegiliste sihtide seadmist ja kinnitamist. Meede 2 KESKKONNAKORRALDUS JA KIIRGUSOHUTUS Eesmärk: Keskkonnakorralduse poliitika suunab keskkonnakasutust selliselt, et tegevuste keskkonnamõju oleks võimalikult väike ning kiirguskaitse areng on tagatud. Meede tagab, et ühiskonna keskkonnakasutus on korraldatud nii, et igas keskkonda mõjutavas otsustamise etapis on hinnatud selle keskkonnamõju ning ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist ennetatakse või see on leevendatud ja kontrollitud. Riiklik raamistik toetab seda nii majanduslike, keskkonnaalaste kui ka sotsiaalmajanduslike motivaatorite abil, mis on omavahel sidusad. Kasutatakse õigeid instrumente õiges kohas ehk süsteem on tasakaalus nii piiritlevate, edendavate kui ka vabatahtlike meetmete vahel. Lisaks keskendub meede kiirgusohutuse optimeerimisele. See tähendab, et doosi suurus inimese kohta, doosi saamise tõenäosus ja kiiritust saavate inimeste arv on nii väike, kui seda on mõistlikult võimalik tehniliste teadmiste taset ning majanduslikke ja ühiskondlikke tegureid arvestades saavutada. Iga kiirgustegevus peab olema põhjendatud. See tähendab, et see on võimaliku tervisekahjustuse suhtes muude hüvede poolest parim. Optimeerimise põhimõte on oluline ka loodusliku kiirguse osas, kuid arvestada tuleb, et looduslikku kiirgust keskkonnast ära võtta ei saa. Meede koosneb kahest programmi tegevusest: kiirgusohutuse tagamine ja keskkonnakorralduse arengu suunamine. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tabel 6. Meetme keskkonnakorraldus ja kiirgusohutus mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase 2 0 24 (tegelik) 2 0 26 2 0 27 2 0 28 2 0 29 (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Uute KMH juhteksperdi 4 4 5 6 7 litsentside andmise ja olemasolevate litsentside pikendamise otsuste arv 24  Kompleksloaga käitiste 91 95 95 95 95 osakaal, mis vastab parimat võimalikku tehnikat käsitlevatele järeldustele Programmi tegevus 2.1 Keskkonnakorralduse arengu suunamine Eesmärk: Oluline keskkonnamõju (KMH ja KSH) on hinnatud ja tagatud tegevuste vastavus keskkonnaeesmärkidele, rakendatakse leevendusmeetmeid. Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse tööstusheite- ja kemikaalipoliitikat, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, tõhustatakse keskkonnakaitselubade süsteemi, teostatakse riiklikku järelevalvet, antakse keskkonnakomplekslube, korraldatakse keskkonnatasude deklareerimist, rakendatakse ebasoodsa keskkonnamõju tõhusa leevendamise meetmeid, kooskõlastatakse planeeringuid ja projekte, otsustatakse KMH/KSH algatamise vajalikkuse üle ning antakse seisukohti KMH/KSH menetlustes, menetletakse keskkonnavastutuse juhtumeid. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur. Tabel 7. Programmi tegevuse keskkonnakorralduse arengu suunamine mõõdikud ja sihttasemed Tegelik Mõõdik/Sihttase 2 0 25 2 0 26 2 0 27 2 0 28 (2 023) Mõõdik on väljatöötamisel n/a n/a n/a n/a n/a Allikas: - Olulisemad tegevused: • 2026. aastal keskendutakse KMH reformi elluviimisele. 2024–2025 viidi läbi KMH teenusedisain, mille tulemusel selgus, milliseid KMH teenuse sisu- ja menetlusnõudeid tuleb muuta, millised andmed ja kust peavad olema kättesaadavad ning milliseid mitteregulatiivseid tegevusi on vaja teha KMH digipöörde eesmärkide täitmiseks. Tegevuste elluviimiseks keskendutakse ühelt poolt regulatiivsetele muudatustele (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmisele) ning teiselt poolt IT-lahenduste loomisele ja parendamisele (KMH digipööre). 2026. aastal on KMH digipöörde eelarve 2,1 mln eurot. • Keskkonnaloa ja selle taotluse andmekoosseisu määruse muutmine ning selle ühendamine keskkonnakompleksloa ja selle taotluse andmekoosseisu määrusega, et ühtlustada õigusruumi ja muuta menetlus üheselt arusaadavaks. • Keskkonnakaitselubade menetlusse võtmise ja menetluse protsessi tõhustamine. • Keskse keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS edasiarendamine. • Uute tehnoloogiate uurimist, katsetamist ja kasutuselevõttu toetava lubade regulatsiooni kujundamine. • PVT nõuete rakendamine. • Ohutu materjaliringluse edendamine. • Püsivate orgaaniliste saasteainetega seotud riigi kohustuste täitmine. • Keskkonnatasude (sh vee erikasutusõiguse ja maavara kaevandamisõiguse tasu) ülevaatamine. 25  • Tavajäätmetele (v.a puidujäätmetele) põletustasu rakendamine. Keskkonnakorralduslikke meetmeid rakendatakse selle jaoks, et tagada otsustajate (tarbija, tootja, poliitikakujundaja jt) tegevuste keskkonnamõju teadlik kaalutlemine, väiksema keskkonnamõjuga otsuse soodustamine, leevendamismeetmete kasutuselevõtt ja olulise mõju vältimine, keskkonnamõju hüvitamine, tegevuste ohtlikkuse vähenemine ja keskkonnakestlike tehnoloogiate levik, teave keskkonna-seisundist ja keskkonnahoidlikkust tõstvate meetmete kasutuselevõtt, kas läbi vabatahtlike meetmete või läbi finantsotsuste. Keskkonnakorralduslike meetmete eesmärk on luua raam ohutuks ja teadlikuks materjaliringluseks nii ressursside ammutamise, toote tootmise, teenuse pakkumise kui ka tekkivate jääkressursside kasutamise ja väärindamise osas. Sealhulgas on oluline roll sellel, et kogu ahel toimingute vahel on läbipaistev, kasutatud ressursside ja kemikaalide teave liigub igas etapis edasi ja on teada ning võimaldab juhtida toiminguid reaalajas ühiskonda teenindava tulemi suunas ja seda keskkonnakestlikult. Keskkonnakorralduslikud meetmed (nt keskkonnakaitseload, keskkonnamõju hindamine, keskkonnatasud) on vahendid kõigi keskkonna- ja kliimaeesmärkide suunas liikumise kiirendamiseks. Neid rakendatakse vastavalt probleemi ulatusele ja mõjutatavale osapoolele, kas vabatahtlikult või läbi regulatsiooni. Näiteks võib teatud olukorras olla rangest piirangust tõhusam majanduslike raamide seadmine nii, et need soodustaksid keskkonnakestlikke muutusi, aga teisel juhul on keskkonnarisk nii kõrge, et piirid peavad olema ette antud läbi piirnormide. Keskkonnakorralduse suuna põhieesmärk ongi edendada kestlikusse arengusse panustavate tegevuste eelistamist, selles suunas otsustamist ja teadlikku keskkonnakaalutlust oma tegevustes. Tööstusheide ja kemikaalid Tööstusheite ja kemikaalipoliitika integreeritud kujundamine ja rakendamine (sh keskkonnakaitselubade menetlus ja järelevalve). Ministeeriumi ülesanne on valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamine, EL-i otsustusprotsessis osalemine, ELi õigusaktidest ja rahvusvahelistest konventsioonidest (Stockholm, Minamata) tulenevate nõuete täitmine, sh aruandlus ja muu rahvusvaheline koostöö. Aga ka õigusraamistiku ja juhiste loomine, suhtlus huvigruppidega, tööstusheite valdkonna koordineerimine õigusaktide ja uuringute alusel ning suunates arenguid parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamisega. Tööstusheite valdkonnas on lähiaastate prioriteediks tööstusheite direktiivi ülevõtmine Eesti õigusesse ning selle alusel välja töötatavate uute PVT-de koostamise protsessides osalemine ning Eesti seisukohtade esindamine. Valdkonna väljakutseks on uute PVT-de rakendamine nii, et kompleksloa andjal ja ettevõtetel oleks piisavalt aega uute nõuetega tutvuda ning need õigeaegselt üle võtta. Kemikaalipoliitika kujundamisel on oluline jätkata ohutu materjaliringluse põhimõtte juurutamist, tagamaks, et materjale saaks võimalikult palju ringlusse võtta. EL struktuurivahendite meetmete kujundamisel on tähtis Eestis ohutu materjaliringluse edendamise tõhus toetamine. Planeeritavateks tegevusteks kemikaalide valdkonnas on teadus- ja arendusprojektide elluviimine ning püsivate orgaaniliste saasteainetega seotud riikliku rakenduskava uuendamine. Kitsaskoht ohutu materjaliringluse toetusmeetme puhul on praegu ettevõtete madal motivatsioon ja teadlikkus sellest, miks ohtlike ainete asendamisega seotud investeeringud ning seetõttu ka toetusmeetme kasutamine, nende jaoks vajalik on. Püsivate orgaaniliste saasteinete valdkonna puhul 26 on keerukuseks koostöö erinevate asutuste ja huvigruppidega ja nende motiveerimine tegevusteks, mis toetavad püsivate orgaaniliste saasteainete kaardistamist ja kasutamise vähendamist. Keskkonnakaitseload Keskkonnakasutuse regulatsiooni poliitika kujundamise eesmärk on tagada keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja valdkondlike seadustike õigusselgus, sidusus ja rakendajasõbralikkus, vähendada keskkonnaõiguses koormust ja korduseid. Lisaks võimaldada keskkonnakasutusega seotud andmete haldamist kasutajamugavas keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS). Keskkonnakaitselubade süsteemi kestlikkuse tagamise protsessiga jätkatakse ka uuel perioodil. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja valdkondlike eriseaduste 01.09.2025 jõustunud muudatused muutsid keskkonnakaitselubade teenustega seotud haldusprotsessid tõhusamaks, läbipaistvamaks ja vähem aeganõudvaks, säilitades samal ajal keskkonnakaitse kõrge taseme. Muudatustega tõsteti näiteks keskkonnaluba nõudvate tegevuste künnisvõimsusi ja -koguseid, loobuti mõnel juhul registreeringu kohustusest, vähendati kohustuste täitmise sagedust ning täiendati keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS teenuseid. Lisaks tehti andmekvaliteedi parandamise ning haldus- ja töökoormuse vähendamise eesmärgiga 2025. aastal mitmeid KOTKAS-e arendusi ning jätkatakse nende tegemist ka järgmisel perioodil. Eesmärk on keskkonnakaitselubade menetluste tõhustamiseks ja kiirendamiseks integreerida KOTKAS-esse uusi keskkonnavaldkonna teenuseid (teatiste esitamine, nõusolekute taotlemine jm), mis toimuvad praegu dokumendihaldussüsteemi kaudu. Lisaks on planeeritud tõhusada keskkonnakaitselubade menetlusse võtmise ja menetluse protsessi. 2026. aastal on kavandatud ka keskkonnaloa ja selle taotluse andmekoosseisu määruse muutmine ning selle ühendamine keskkonnakompleksloa ja selle taotluse andmekoosseisu määrusega, et ühtlustada õigusruumi ja muuta menetlus üheselt arusaadavaks. Planeeritud tegevused panustavad ka keskkonnainfo kättesaadavuse parendamisele ning üldise keskkonnaandmete avalikustamisesse, et suurendada kodanike juurdepääsu keskkonnaalaste haldusotsuste ülevaadetele ning tõhustada avalikult kättesaadava keskkonnateabe kvaliteeti. Muudatuste tegemise keerukus on leida tasakaal halduskoormuse vähendamise ning tõhusa keskkonnakaitse vahel. Bürokraatia vähendamisega seotud muudatused võivad vastuolusid tekitada, eriti kui erinevatel valdkondadel ning huvigruppidel on erinevad ootused ja vajadused. Muudatuste elluviimisel on kindlasti kitsaskohaks piisavate eelarvevahendite puudumine. Pea kõik muudatused vajavad rakendamiseks KOTKAS-es olemasolevate funktsionaalsuste muutmist või uute arendamist. Aga ka muudatuste väljatöötamisel tekkiv vajadus tellida keskkonnariskide hindamiseks ja juhtimiseks vajalikke keerukaid ja kulukaid analüüse. Keskkonnamõju hindamine Kavandatavate tegevuste elluviimiseks võib olla vajalik läbi viia planeerimise tasandil keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) ja/või projekti tasandil keskkonnamõju hindamine (KMH), eesmärgiga arvestada otsustusprotsessides keskkonnakaalutlustega ning vältida ja leevendada ebasoodsat keskkonnamõju. Seega tuleb tagada keskkonnamõju hindamise süsteemi ajakohasus. Selleks on käimas nn KMH reform, mille eesmärk on KMH protsessi terviklik tõhustamine ja ajakohastamine. Nii Euroopa Liidus kui Eestis on üldine suund haldusmenetluste (projektide tegevusloastamine, sh vajadusel KMH) kiirendamine. Eestis nähakse peamise kitsaskohana KMH aja- ja ressursimahukust ning 27 sisulist kvaliteeti. 2024-2025 viidi läbi KMH teenusedisain, kus mõtestati, milline peab olema KMH eelhindamise teenus, KMH programmi teenus, KMH aruande teenus ja KMH järelhindamise teenus. Teenusedisaini tulemusel selgus, milliseid KMH teenuse sisu- ja menetlusnõudeid tuleb muuta, millised andmed ja kust peavad olema kättesaadavad ning milliseid mitteregulatiivseid tegevusi on vaja teha KMH digipöörde eesmärkide täitmiseks. Teenusedisainile järgnevad õigusaktide muudatused, ärianalüüsid, digiarendused jms tegevused. 2025. aastal töötati KMH teenusedisaini raames välja KMH teenusega rahulolu ja KMH sisulise kvaliteedi hindamise mõõdikud, mida hakatakse rakendama KMH infosüsteemi valmimisel. KMH ja KSH läbiviimisel on kitsaskoht ka KMH/KSH juhtekspertide vähesus (seisuga september 2025 omab kehtivat KMH litsentsi 24 juhteksperti), samas on viimastel aastatel suurenenud mõju hindamiste hulk eelkõige seoses tuuleparkide projektide arendamisega. Samuti on vähe osade erialade eksperte, kes KMH/KSH käigus hindavad eri valdkondade mõjusid ning viivad läbi uuringuid. 2025. aastal korraldas Kliimaministeerium KMH juhtekspertide koolituse ning mõju hindamistes osalevatele erialaekspertidele suunatud Natura koolituse, samuti on kavas korraldada KSH juhtekspertide koolitus. 2025. a on KMH/KSH valdkonnas koostatud ka mitu analüüsi, mis panustavad KMH reformi. Kliimaministeerium osaleb asjaomase asutusena erinevate piiriülese keskkonnamõjuga, riigi eriplaneeringute ja arengukavade ning muude asjakohaste menetlustega seotud KMH/KSH materjalide (programmid/aruanded) osas seisukohtade kujundamises. Lisaks väljastatakse uusi litsentse KMH juhtekspertidele ja pikendatakse olemasolevaid litsentse. Tagatud on Eesti õigusaktide ajakohasus ning vastavus ELi direktiivide nõuetega. KeA tegeleb KMH/KSH toimingutega, planeeringute ja projektide kooskõlastustega ning keskkonnavastutuse menetlustega. Keskkonnatasud Eesti koos teiste Euroopa Liidu (EL) riikidega on võtnud endale mitu struktuurseid muudatusi eeldavat kohustust aastateks 2030 ja 2050 nii kliimamuutustega kohanemise ja nende mõju leevendamise, ringmajandusele ülemineku, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse kui ka tervikuna kestliku arengu saavutamise vallas. Seda peab toetama keskkonnaeesmärkide saavutamist edendav ja ühiskonna ootustele vastav keskkonnakasutuse tasustamine. Üks ühiskonna ootus on, et hüvitataks tekitatud keskkonnahäiring. Käimas on jäätmereform ja selle käigus tõstetakse alates 01.07.2026 tavajäätmete ladestustasu ning kehtestatakse uue tasuna tavajäätmete põletustasu. 2026.a on plaanis välja töötada vee erikasutusõiguse ja maavara kaevandamisõiguse tasumäärad 2027-2036. aastaks ning muuta mõningaid maksustamispõhimõtteid (sh era- ja munitsipaalmaal kaevandamine). Uute tasumäärade väljatöötamisel arvestatakse loodusvaravarude seisundit, kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutusviisi keskkonnaohtlikkust, muude loodusvarade kaitse vajadust ning tasustatavast loodusvarast loodavat väärtust. Programmi tegevus 2.2 Kiirgusohutuse tagamine Eesmärk: Kiirgusohutus on tagatud õigusloome ja arengukavade rakendamise kaudu. Eesmärgi täitmiseks tagatakse kiirguspoliitika kujundamine ja rakendamine rahvusvaheliste nõuete kohaselt ja kooskõlas riigi arengustrateegiatega, antakse kiirgustegevuslube ning kiirguseksperdi tunnistusi ja teostatakse riiklikku järelevalvet. Tagatakse kiirgushädaolukordadeks valmisolek ja neile reageerimine, avaldatakse kiirgusseire andmeid ning nõustatakse pädevaid asutusi ja järelevalve 28 teostajaid, peetakse riiklikku kiirgustöötajate doosiregistrit. Kiirguskaitsesüsteemi, sh kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi, jätkuvaks toimimiseks ja olemasoleva võimekuse säilitamiseks ajakohastatakse ka seadmeparki, tarkvara ning IT-vahendeid. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Kliimaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tabel 8. Programmi tegevuse kiirgusohutuse tagamine mõõdikud ja sihttasemed Tegelik 2 0 29 Mõõdik/Sihttase 2 0 26 2 0 27 2 0 28 (2 024) Kiirgusohutuse riikliku arengukava ja selle alamplaanide eesmärkide täitmise määr, % * 85,00% 85,00% 90,00% 90,00% Allikas: Kliimaministeerium Radioaktiivsete jäätmete (s.h omanikuta kiirgusallikate) käitlemine on tagatud. Kiirgusallikate kogumise kampaaniaid vähemalt üks kord viie aasta jooksul NA 1 NA NA NA Allikas: Kliimaministeerium Avalikkusele ja ametnikele suunatud kiirgusalaste teabepäevade arv. Aastas korraldatakse üks avalikkusele suunatud kiirgusalane teabepäev ning üks 2 2 2 2 2 ametnikele suunatud teabepäev Allikas: Keskkonnaamet *Kiirgusohutuse riikliku arengukava (KORAK) strateegiliste alameesmärkide tulemuslikkust hinnatakse kord kahe aasta jooksul. Viimane KORAK rakendusplaani aruanne hõlmab perioodi 2022-2023, mil eesmärkide täitmise määr oli 84,5 % Kiirgusohutuse riikliku arengukava eesmärkide ja selle mõõdikute jälgimine aitab hoida ülevaadet kiirguskaitse hetkeolukorrast. Ühtne lähenemine, teadlikkuse tõstmine ning efektiivne ressursside haldamine aitavad tagada, et kiirgusallikaid käsitletakse ohutult ja vastutustundlikult. Kiirgusohutuse riiklik arengukava on oluline raamistik, mis suunab kiirguskaitse tegevusi Eestis. Eesmärkide täitmise määra jälgimine võimaldab hinnata, kui efektiivselt on rakendatud kokkulepitud meetmeid erinevates valdkondades. Radioaktiivsete jäätmete ohutuks käitlemiseks on oluline luua efektiivne süsteem, mis tagab, et kõik kiirgusallikad oleksid registreeritud ning oleks olemas teave allikate omaduste kohta. Omanikuta kiirgusallikate korraldatud kogumise kampaaniad, mis toimuvad vähemalt üks kord viie aasta jooksul, aitavad vähendada ohtude tekkimist. Kuigi kõik hetkel kiirgustegevuslubade alusel kasutatavad ja hoiustatavad kiirgusallikad on registreeritud ning lepingute kaudu on tagatud kasutatud allikate tagastamine tarnijale või nende üle andmine radioaktiivsete jäätmete käitlejatele, võib olla veel ajaloolisi allikaid, mille kohta teave puudub. Kogumiskampaaniate kaudu luuakse keskkond, kus inimesed teadvustavad kiirgusallika omamisega seotud ohtusid ning saavad vabatahtlikult loobuda ohtlikest allikatest, ilma karistust kartmata. Avalikkusele ja ametnikele suunatud kiirgusalased teabepäevad mängivad samuti olulist rolli teadlikkuse tõstmisel kiirgusohutuse valdkonnas. Üks avalikkusele ja üks ametnikele suunatud teabepäev aastas võimaldab jagada aktuaalset teavet ja arutada viimaseid arengusuundi. Ametnikele 29 suunatud infopäevad tagavad, et nad on kursis muutuva seadusandluse ja parimate praktikatega, mis on olulised nii kiirgusohutuse tagamiseks kui ka järelevalve korraldamiseks. Olulisemad tegevused: • Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks vajaliku õigusraamistiku väljatöötamine. • Kiirgusohutuse riikliku arengukava (KORAK) uue perioodi (alates 2027) prioriteetide seadmine ning arengukava koostamine, võttes muuhulgas arvesse ka tuumaenergia programmi. • Radooniohtlike alade kaardistamine ja radooniriskide vähendamine. Lõpetamisel on Eesti radooniohtlike alade kaardistamine (viimase nelja KOVi pinnase radooniuuringud ja riskiastme määramine on kavas 2025. aastal) ning valminud radoonikaardi alusel täiendatakse keskkonnaministri määrust „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“. • Radooni uuringud. 2026. aastal jätkuvad siseruumide radoonisisalduse uuringud, et oluliselt täiendada tänaseid teadmisi siseõhu radoonisisalduse jaotusest Eesti omavalitsusüksustes. Uuringu tulemused aitavad välja selgitada omavalitsusüksusi, kus siseõhu radoonisisaldus elamutes on keskmisest kõrgem. See teadmine on sisendiks strateegia koostamisele, mis aitavad ohjata Rn-kiiritusest tulenevat pikaajalist riski ehk välja töötada Rn-sisalduse viitetaset ületavates elamutes Rn-sisaldust vähendavad meetmed riikliku toetuse näol. Uuringu käigus teostatakse 2000 detektorit kasutades ligi 1000 elamus siseõhu radoonisisalduse mõõtmine, detektorite analüüs toimub Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna kiirgusseirebüroos. • Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõjude hindamise, ning nendeks vajalike uuringute elluviimine. • Tuumaenergia kasutuselevõtmise võimaluste analüüsimine ning tuumaenergia programmiga alustamine. Tuginedes Vabariigi Valitsuse tuumaenergia töörühma lõpparuandele, otsustas Riigikogu 12.06.2024 toetada Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist. 2024. aasta novembris uue ndati aastatel 2021-2023 tegutsenud tuumaenergia töörühma mandaati ning moodustati tuumaenergia juhtrühm, mille peamiseks ülesandeks on tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamiseks vajaliku riikliku protsessi juhtimine, programmi tegevuskava koostamine ja elluviidavate tegevuste järelevalve. Prioriteetne tegevus on tuumaenergia- ja ohutuse seaduse (TEOS) eelnõu koostamine (eelnõu esitati Vabariigi Valitsusele märtsis) ning pädeva tuumaregulaatori loomine 1. jaanuariks 2027. • 2026. aastal jätkuvad siseruumide radoonisisalduse uuringud, et oluliselt täiendada tänaseid teadmisi siseõhu radoonisisalduse jaotusest Eesti omavalitsusüksustes. • Jätkuvad ettevalmistustööd radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks. Kiirgusohutuse tagamist võib määratleda kui inimese ja keskkonna kaitseks korraldatavaid toiminguid kiirgustegevuse reguleerimiseks ning asjakohase seire ja järelevalve korraldamist. Kiirguskaitse hõlmab väga erinevaid tegevusalasid: meditsiini, tööstust, valmisolekut hädaolukorraks, keskkonnaseiret jne. Kõige tõenäolisemad kiirgusohuallikad Eestis on kiirgusallikaga töötamisel ohutusnõuete eiramine ja liiklusavarii radioaktiivseid aineid vedava veokiga. Olukorra võivad tekitada ka varastatud või leitud radioaktiivne allikas, avariid naaberriikide tuumaelektrijaamades või avariid radioaktiivsete jäätmete käitlemisel. Inimese kaitsel liigse kiirguse eest tuleb kindlasti arvesse võtta ka looduslikku kiirgust, 30 näiteks hoonete siseõhu radoonisisaldust või joogivees sisalduvaid radionukliide. Kiirguskaitse ja sellest sõltuv kiirgusohutuse tagamine on oma olemuselt interdistsiplinaarne tegevus – täppis-, loodus- ja ühiskonnateaduste kompleks ning selle igapäevane rakendamine. Kliimaministeeriumi eesmärk on välja töötada kiirgusalast poliitikat ja õigusloomet. Kiirgusohutusalase tegevusega tegeleb Kliimaministeerium Keskkonnaameti kaudu. Kiirgusohutuse tagamine toetub kolmele põhimõttele: • põhjendatus – mistahes kiirgustegevus peab üksikisikule või ühiskonnale kaaluma üles sellega tervisele põhjustada võiva kahju; • optimeeritus – iga kiirgusdoos tuleb hoida nii väikesena kui seda on mõistlik saavutada, võttes arvesse teadmiste praegust taset ning majanduslikke ja ühiskondlikke tegureid; • doosi piiratus – kiirgustegevuse käigus ei tohi doosid ületada kiirgusseadusega kehtestatud doosipiirmäärasid, kusjuures neid ei kohaldata meditsiinikiirituse suhtes. Eestis on kiirgusohutus tagatud õigusaktide ja arengukavade rakendamise kaudu, võttes arvesse rahvusvahelisi nõudeid ja kohustusi ning kiirgusohutuse riiklikus arengukavas (KORAK) 2018–2027 seatud eesmärke. Kiirgusohutuse tagamisel on oluline Eesti seisukohtade kujundamine ja kaitsmine ELi ja ÜRO kiirgusvaldkonna otsustusprotsessides, samuti direktiividest ja konventsioonidest tulenevate aruannete koostamine, tähtaegne esitamine ning rahvusvahelistel aruandekoosolekutel osalemine. Kvaliteetsete ja ajakohaste aruannete koostamiseks tuleb kaasata erinevaid osapooli (nt julgeolek, tervishoid). Edendatakse kiirgusohutusalase info jagamist erinevatele sihtgruppidele, avalikkuse kaasamist ja teadlikkuse suurendamist. Kiirgustegevuste reguleerimisel tuleb lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest, nii on kiirgusseaduse 2025. aasta muudatusega lisatud õigusruumi võimalus piirduda väga väikese ohuga kiirgustegevuste puhul kiirgustegevusloa asemel tegevuse registreerimisega. Kiirgustegevuse registreerimist võimaldatakse tegevusteks, mille riskihindamiste käigus on Keskkonnaamet leidnud, et kiirgustegevusloa taotlemise protsess, võttesse arvesse kiirgusallika ja kiirgustegevuse riski ning menetlusega kaasnevat töö- ja halduskoormust, on ebaproportsionaalne. Kiirgustegevused on läbi viidud kiirgustegevuslubade või kiirgustegevuse registreeringute alusel ning valdkonnas on tõhus ja järjepidev riiklikku järelevalve süsteem. Olemas on kiirguseksperdi tunnustamise süsteem ning kiirguseksperdid on kaasatud olulistesse protsessidesse (nt kiirgusohutuse riiklik audit, suure ohuga tegevuste kiirgusohutushinnangu koostamine, kiirgusohutuse spetsialistide ja kiirgustöötajate koolitamine). Samuti nõustatakse pädevaid asutusi ja järelevalve teostajaid, avaldatakse kiirgusseire andmeid ning peetakse riiklikku kiirgustöötajate doosiregistrit. Tööinspektsioon alustas 2023. aastal järelevalvet töökohtadel, mis asuvad kõrgendatud radooniriskiga aladel. Selle raames korraldatakse järelevalvega tegelevate Tööinspektsiooni ja Keskkonnaameti inspektoritele pädevuse suurendamiseks radoonialaseid koolitusi, tööandjatele korraldatakse uute nõuete tutvustamiseks radoonialaseid teabepäevi ning avalikkusele suunatud kiirgusalaseid teabepäevi. Kiirgusalase teadlikkuse suurendamiseks jätkatakse iga-aastaste avalikkusele suunatud kiirgusseminaride korraldamist (alates 2022. aastast ka tuumaenergiale suunatud teabepäevad), infomaterjalide koostamist ja looduskiirguse uuringute tegemist, sh vastavate ametnike koolitamist. 31 Kiirgustegevuste ja nende üle järelevalve tegemisel tuleb kiirgusallikatega seotud riskide minimeerimiseks lähiaastatel keskenduda eelkõige mõõduka ja suure ohuga tegevustele. Riiklikult on oluline tagada nii kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi toimimine kui ka valmisolek kiirgushädaolukorrale reageerimiseks. Selleks toimub pidevalt varajase hoiatamise süsteemi ja kiirgushädaolukorraks reageerimiseks vajalike seadmete ja vahendite uuendamine. Järjepidevalt korraldatakse ka hädaolukorrale reageerimise õppuseid. Lisaks kiirgustegevuse lubade ja registreeringute väljastamisele ning järelevalve korraldamisele, pakub Keskkonnaamet ka kiirgusohutust tagavaid teenuseid, nt laboratoorsed analüüsid, kiirgustöötajate isikudooside seire, radooni mõõtmine, kiirgustaseme mõõtmised, kiirgusohutushinnangute koostamine . Valdkondlikud vajadused ja arengusuunad on väga ressursimahukad (inimressurss, tehnilised ja rahalised vahendid) ning vajavad väga pikaajalist pühendumust ja kindlustunnet finantseerimisallikate osas (nt Paldiski endise tuumaobjekti reaktorsektsioonide dekomissioneerimine, lõppladustuspaiga rajamine ning tuumaprogrammi etapid). Eelnevalt loetletud tegevuste eelduseks on pikaajaline plaan vajalike ressursside tagamiseks. Kiirgusohutuse alane haridus- ja koolitussüsteem vajab arendamist ning ka elanike teadlikkust kiirgusvaldkonnas tuleb suurendada. Meede 3 Toetavad tegevused Eesmärk: Programmi sisutegevused on toetatud ja IT-teenused osutatud. Meede koosneb ühest programmi tegevusest: kesksete IT-teenuste osutamine. Eesmärki aitab oma teenuste kaudu saavutada Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tabel 9. Meetme toetavad tegevused mõõdikud ja sihttasemed 2023* 2025 Mõõdik/Sihttase 2026 (sihttase) 2027 (sihttase) 2028 (sihttase) (tegelik) (sihttase) Mõõdik on väljatöötamisel n/a n/a n/a n/a n/a Allikas: - Programmi tegevus 3.1 Kesksete IT-teenuste osutamine teistele valitsemisaladele Tegevuse eesmärk: Kesksed IT-teenused on osutatud. Eesmärgi saavutamiseks osutab Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus keskseid IT-teenuseid järgmistele asutustele: Kliimaministeeriumi valitsemisalas: keskne ühetaoline kõikide teenuste osutamine – Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Eesti Loodusmuuseum, Eesti Geoloogiateenistus, lisaks kahe teenuse osutamine Riigilaevastikule. KEMIT ei osuta IT- teenuseid Transpordiametile. 32 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas: individuaalsete koostöölepingute alusel – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), Maa- ja Ruumiamet (MaRu), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). MaRu IT-teenuseid toetab täielikult ja eranditult KEMIT. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala asutustele IT-teenuseid alates 2025. a algusest KEMIT ei osuta, sest MaRu viidi üle MKM valitsemisalasse. Umbes 2/3 teenustest on Kliimaministeeriumi valitsemisala äriteenuste osutamiseks vajalikud IT- teenused. Tabel 10. Programmi tegevuse kesksete IT-teenuste osutamine mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2 0 25 2 0 26 2 0 27 2 0 28 (2 023) Mõõdik on väljatöötamisel n/a n/a n/a n/a n/a Allikas: - 8. Programmi juhtimiskorraldus Programmi on Kliimaministeerium koostanud koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia Eesti 2035 eesmärke. Programmi kinnitab energeetika- ja keskkonnaminister pärast 2026. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Kliimaministeeriumi kodulehel. Programm on juhtimistööriist, mille sisu eest vastutab Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler. Programmijuhi ülesandeks on programmi väljatöötamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava ning valdkonna arengukavade vahelise sidususe tagamine ja infovahetuse korraldamine. Programmi koostamisel ja eesmärkide elluviimisel osalevad Kliimaministeeriumi valitsemisala asutustest Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Programmi koostaja on elurikkuse ja keskkonnakaitse valdkonna põhiüksus, Kliimaministeeriumi strateegilist planeerimist, sh programmide väljatöötamist, uuendamist ja seiret koordineerib Kliimaministeeriumi strateegia, analüüsi ja digiarengu osakond. Joonis 3. Kliimaministeeriumi tulemusvaldkonnad, programmid ja kaasatavad allasutused. 33 Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärkide saavutamist toetavad tulemusvaldkonna „Kliima, energeetika ja elurikkus“ teised programmid. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Kliimaministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru tulemusvaldkonna iga- aastases aruandes. Programm annab muuhulgas suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele. 34 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus Meede 1 Eluslooduse kaitse ja kasutus Programmi tegevus 1.1 Elurikkuse kaitse tagamine Elurikkuse kaitse poliitika kujundamine ja rakendamine (KLIM) Eesmärk: Loodusväärtused on kaitstud, inimesed on looduskaitsevajadustest teadlikud, looduskaitse t reguleerivad õigusaktid on kohased, vajalikud strateegilised dokumendid on koostatud ja aruanded esitatud. Looduskaitsealane õigusloome ning õigusnormide väljatöötamine ja rakendamine, EL -i struktuuritoetuse kasutamise planeerimises ja korraldamises osalemine, looduskaitse strateegiliste dokumentide koostamine ja rakendamine, uuringute ja analüüside tellimine, riiklik looduskaitsealane aruandlus. EL -i õigusaktidest ja rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevate nõuete täitmine, sh EL elurikkuse strateegia eesmärkide elluviimise koordineerimine; ja muu rahvusvaheline koostöö, looduskaitsevaate andmine teiste valdkondade poliitika kujundamisse, looduskaitseinfo avalikustamine ja teabe jagamine. Looduskaitse populariseerimine, ekspert- ja hindamiskomisjonide ning töörühmade töös osale mine ja eksperthinnangute andmine. Looduskaitsevaldkonna infosüsteemide (sh EELIS) arendamise korraldamises osalemine, GMO keskkonda viimise loa väljastamine. CITES loa taotlemine (KLIM) Eesmärk: Ohustatud liikidega kaubitsemine on legaalne. Ohustatud liikidega legaalseks kaubitsemiseks lubade väljastamine. Eluslooduse valdkonna analüüside tegemine (KAUR) Eesmärk: Analüüside, eksperthinnangute ja konsultatsioonide andmine keskkonnateadlike seotud otsuste tegemiseks. Erinevate elurikkuse või looduskaitse andmete, sh ökosüsteemiteenuste kohta, analüüsimine koos neid mõjutavate keskkonnateguritega või muude näitajatega. Otsuste tegemiseks vajalikud ülevaated loodusväärtuste asukoha ja leviku kohta ning nende seisundi hinnangud piirkondlikul või üleriigili sel tasandil. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames, elustiku mitmekesisuse ja maastike seire tegemisel. Eluslooduse seire korraldamine ja aruannete avaldamine (KAUR) Eesmärk: Riigi aruandluskohustuste täitmine. Riigi kokkulepetest ja EL-i nõuetest tulenevate aruandekohustuste täitmine, sh aruannete koostamine ja edastamine lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud või siseriiklikult kokku lepitud metoodikatest. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames, elustiku mitmekesisuse ja maastike seire tegemisel. Eluslooduse rakendusuuringute tegemine. Andmekogudesse sisestatud eluslooduse andmete sh looduskaitseliste piirangute teabe avalikustamine ja klientidele edastamine avalike rakenduste, teabepäringute ja koondülevaadete kaudu. Looduskaitse korraldamine (KeA) Eesmärk: Looduskaitse korraldamine liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamiseks. Loodusväärtuste andmete kogumine ja haldamine, kaitse -eeskirjade (s.h. loodusväärtuste ekspertiiside) koostamine ja menetluse läbiviimine, kaitstavate alade kaitsekorralduskavade, liikide kaitse - ja ohjamiskavade ning elupaiga tegevuskavade koostamine, kaitsetulemuslikkuse hindamine, kaitse- ja tegevuskavade rakendamine, eluslooduse pääste ja abistamise korraldamine, loomakahjude ja seotud ennetusmeetmete hindamine, menetlemine ning hüvitamine, looduskaitseliste piirangutega seotud tegevuste loastamine ja kooskõlastamine ning neist tulenevate maatoimingute korraldamine, järelevalve ja menetlustoimingud looduskaitsealaste õigusaktide ja tegevuslubade üle, s.h. keskkonnale tekitatud kahjude määramine, teenusega 35 seotud koolituste ja teavitustöö läbiviimine ning klientide nõustamine, andmekogude ja teavituskeskkondade arendamine ning arendamises osalemine. Kestliku kalanduse tagamine (KeA) Eesmärk: Tagada kestlik kalandus, et säilitada kalavarud ja toetada kalandussektori pikaajalist elujõulisust. Järelevalve-, haldus- ja süüteomenetluse toimingud kalanduse (kutselise ja harrastuspüügi) valdkonnas, kalastuskaartide ja kalade asustamislubade andmine; ennetustegevused huvigruppide teadlikkuse tõstmiseks. Programmi tegevus 1.2 Metsanduse ja jahinduse arengu suunamine Metsapoliitika kujundamine ja rakendamine (KLIM) Eesmärk: Jätkusuutliku metsanduse rakendamine läbi metsanduslike õigusaktide on tagatud ning rahvusvahelised kohustused (sh aruandlus) on täidetud. Metsanduse arengukava rakendamine, hoides metsapoliitika õigusloome ajakohasena, tagades metsaressursi arvestuse riikliku registri toimimise, korraldades metsandustoetuste rakendamist, tehes ja tellides analüüse ning kaasates ja teavitades avalikkust. Kohustuslike aruannete tähtaegne koostamine ja esitamine. Metsapoliitika kujundamine ja Riigikogule järgmise perioodi valdkonna arengukava eelnõu esitamine. Rahvusvahelises valdkonna strateegiate arendamises ja õigusloomes osalemine. Puidu kui CO2 siduja ja ke skkonnasäästliku ehitusmaterjali kasutamist ning puidu väärindamist aitab tutvustada uus rajatav Keskkonnamaja. Vääriselupaiga väljavaliku eksperdi tunnistuse taotlemine (KLIM) Eesmärk: Vääriselupaikade määramiseks on olemas vastava kvalifikatsiooniga inimesed. Vääriselupaiku välja valivatele isikutele pädevuskoolituste korraldamine ja -tunnistuse väljastamine. Metsa valdkonna analüüside tegemine (KAUR) Eesmärk: Analüüside, eksperthinnangute ja konsultatsioonide andmine metsa valdkonnaga seotud otsuste tegemiseks. Metsavaldkonna andmestike analüüsimine, prognooside andmine ja tulemuste tõlgendamine tellimuse järgi ning ekspertteadmiste jagamine. Metsa valdkonna analüüsid ja prognoosid on aluseks otsuste tegemisel metsade säästlikuks majandamiseks. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames ja statistilise metsa inventeerimise tegemisel. Metsaseire korraldamine ja aruannete avaldamine (KAUR) Eesmärk: Riigi aruandluskohustuste täitmine. Riigi kokkulepetest ja EL nõuetest tulenevate aruandluskohustuste täitmine, sh aruannete koostamine (metsaseire aruanne, metsasektori turuülevaade) ja edastamine lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud või riigisiseselt kokku lepitud metoodikatest. Lisaks aruannetele sisustatakse mitmesuguseid rahvusvahelisi küsimustikke (ÜRO FAO metsaressursside hindamise küsimustik, puidukomitee ja puiduenergia küsimustik UNECE-le, jne). Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames, metsaseire tegemisel. Metsavarude suuruse, seisundi ja kasutamise kohta andmete kogumine, talletamine, töötlemine ja avalikuks tegemine. Metsakorraldajate kutsetunnistuse ja metsakorraldustööde tegevuslubade taotlemine (KAUR) Eesmärk: Metsakorraldustöid võivad läbi viia ainult vastavat tegevusluba ja tunnistust omavad isikud, et oleks tagatud teatud standardid ja ühtsed põhimõtted metsa kasutamisel. Metsakorraldustööde tegijate atesteerimine, kutsetunnistuste väljastamine ja metsakorraldu settevõtetele tegevusloa väljastamine taotluste alusel. Metsakorraldustöid võivad teha ainult asjakohast tegevusluba ja tunnistust omavad isikud, et oleks tagatud kindlad standardid ja ühtsed põhimõtted metsa kasutamisel. 36 Metsade majandamise korraldamine (KeA) Metsade säästliku, mitmekülgse ja nõuetekohase majandamise korraldamine. Metsaomanike poolt esitatud metsateatiste läbivaatamine ning kavandatud raiete lubamine või keelamine. Metsakaitseekspertiiside tegemine metsakahjustuste likvideerimiseks. Natura aladel kavandatud raietele Natura mõjude eelhindamise tegemine. Metsakultiveerimismaterjali tunnustamine ja järelevalve. Metsa õigusnormide täitmise järelevalve. Metsaregistri arendused. Jahinduse korraldamine (KeA) Eesmärk: Jahinduse korraldamine ulukipopulatsioonide optimaalse seisundi tagamiseks. Ulukiliikide mitmekesisuse ning elupaikade ja liikide vahelise ökoloogilise tasakaalu säilitamine, arvestades huvigruppide ootusi ning jahinduse rekreatiivseid, sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte: - Jahindusnõukogude töö juhtimine ja korraldamine. - Jahipiirkondade kasutusload (piirkondade moodustamine, lubade andmine, muutmine ja pikendamine) - Küttimislubade ja hukkamislubade väljastamine. - Jahikoera õpetamise ja katsetamise loastamine. - Jahindusalane nõustamine - Jahiulukite tehistingimustes pidamise loastamine - Küttimisandmete kogumine ning vahendamine - Jahijärelevalve ja jahiseaduse rikkumiste ennetamine - Ohjamiskavade koostamise korraldamine - Võõrliikide küttimise korraldamine (haldusakt. nõusolek küttimiseks) Jahinduspoliitika kujundamine ja rakendamine (KLIM) Eesmärk: Jahiulukiliikide mitmekesisus ning elupaikade ja liikide vahelise ökoloogilise tasakaalu säilitamine on tagatud läbi jahinduslike õigusaktide. Täidetakse rahvusvahelisi jahinduse kohustusi. Jahinduspoliitika õigusaktide ajakohasena hoidmine ning avalikkuse kaasamine ja teavitamine õigusaktide muudatustest. Koostatakse ja esitatakse tähtajaks kohustuslikud aruanded ning need tehakse avalikkusele kättesaadavaks. Tagatakse ulukiressursi säästlik kasutamine jahiseaduse rakendamise ning jahikoerte ja jahimeeste tunnistuste andmise kaudu. Ulukiseire korraldamine ja analüüside tegemine (KAUR) Eesmärk: Uuringud elustiku sh loodusvaraks olevate ulukite asurkondade seisundi, seiremeetodite indikatiivsuse , kaitsekorralduslike meetmete tõhususe hindamiseks Ulukiseire korraldamine ja rakendusuuringute teostamine. Seireandmete alusel aruannete ja analüüside koostamine. Meede 2 Keskkonnakorraldus ja kiirgusohutus Programmi tegevus 2.1 Keskkonnakorralduse arengu suunamine Keskkonnakorralduse poliitika kujundamine (KLIM) Eesmärk: Pädevalt hinnatud keskkonnamõju ja protsessi juhtimine; ebasoodsa keskkonnamõju leevendamine, poliitikakujundus. Keskkonnatasude majandushoovad on asjakohased, tõhusad ja kooskõlas keskkonnaalaste eesmärkidega. Keskkonnakaitselubade poliitika kujundamise eesmärk on tagada keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja valdkondlike seaduste õigusselgus ja rakendajasõbralikkus, vähendada keskkonnaõiguses bürokraatiat ja korduseid ning võimaldada keskkonnakaitselubade haldamist tänapäevases keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS). Kavandatavate tegevustega kaasnev oluline keskkonnamõju on asjakohaselt hinnatud ning vajalikud keskkonnameetmed ette nähtud. KMH/KSH menetlused toimuvad kiirelt ja tõhusalt, õigusruum on ajakohane. KMH/KSH juhtekspertide arv on kasvavas trendis. Tööstusheite ja kemikaalide valdkonnapoliitilised otsused on 37 rakendatud, EL-i otsustusprotsessis on Eesti seisukohad esitatud ning EL -i õigusaktidest ja rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevad nõuded on täidetud. Tööstusheite ja kemikaalide valdkonda korraldatakse õigusaktide ja uuringute alusel ning parima võimaliku tehnika arengutesse on panustatud. Tööstusheite- ja kemikaalipoliitika on kujundatud selliselt, et tagada keskkonna kui terviku kaitse, minimeerides saasteainete heite õhku, vette ja pinnasesse ning jäätmeteket, et vältida ebasoodsat mõju keskkonnale. Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on vältida või vähendada keskkonnakasutusega, sealhulgas loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda väljutamisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju, suunata loodusvara tõhusamalt kasutama, hüvitada keskkonnahäiringut ning teenida riigile tulu loodusvara kasutada andmisest. Keskkonnatasude kehtestamisel ja rakendamisel lähtutakse keskkonnakaitse vajadusest, riigi majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast ning tasustatavast loodusvarast loodavast väärtusest ja riigi tulu teenimise eesmärgist, tekitatavast keskkonnahäiringust ning keskkonnakasutuse eesmärgist ja viisist. Selleks tellib ja teeb Kliimaministeerium erinevaid asjassepuutuvaid analüüse ja peab avalikke konsultatsioone erinevate osapooltega ning valmistab ette vastavaid õigusaktide muudatusi. Keskkonnakaitselubade regulatsioon on süsteemne ning tagab keskkonnakaitse eesmärkide täitmise. Eesmärgi täitmiseks vajalikud õigusaktide eelnõud on välja töötatud koostöös teiste ministeeriumi osakondadega ning asjast huvitatud osapooled on protsessi kaasatud. Keskkonnaseadustiku üld- ja eriosa seaduste regulatsioon järgib hea halduse tava ja on rakendajasõbralik. Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS aitab tagada kiirema ja läbipaistvama menetluse ning toetab kohustuste mugavat täitmist, parandades samal ajal pidevalt keskkonnaandmete kättesaadavust. Keskkonnavastutuse menetlemine (KeA) Eesmärk: Tagada keskkonnale tekitatava kahju heastamine. Keskkonnavastutuse alla kuuluvate juhtumite menetlus, sh heastamismeetmete kava koostamine . Heastamismeetmete rakendamise kontroll - järelevalve inspektorid, spetsialistid. Keskkonnakaitseloa andmine ja haldamine (KeA) Eesmärk: Keskkonnakaitselubade taotlemine on lihtne, menetlemine mõjus, tähtaegne ja ühtsetel alustel ning loa nõuded on arusaadavad ja suunatud keskkonnahäiringute vähendamisele. Teenus hõlmab keskkonnakaitselubade (keskkonnaluba, kompleksluba ja registreeringud) menetluste läbiviimise korraldamist ühtsetel alustel ning mõjusalt. Teenuse hulka kuulub ka taotlemise lihtsustamine ning KOTKASE arendamisega seotud tegevused. Keskkonnamõju hindamine (KeA) Eesmärk: Keskkonnamõju ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KMH ja KSH) on arusaadav, sujuv ja ühtsetel alustel teenus, mis aitab välja selgitada kavandatava tegevuse olulise keskkonnamõju ning toetab teadlike otsuste langetamist. Mõjuhindamine pakub lahendusi, kuidas ennetada või vähendada tegevuse võimalikke keskkonnaprobleeme ning loob tasakaalu keskkonnakaitse ja säästva arengu vahel. KeA KMH/KSH menetlustoimingud: - eelhindamine (loataotlust menetlev büroo), vajaduspõhine nõustamine keskkonnakorralduse büroo poolt - KMH algatamisest teavitamine (keskkonnakorralduse büroo) /KMH algatamata jätmises teavitamine (loataotlust menetlev büroo) - KMH programmi menetlus (kontroll, avalikustamise korraldamine, avalikul arutelul osalemine, seisukoha kujundamine, KMH programmi nõuetele vastavuse kontroll ja otsuse tegemine, sellest teavitamine) - KMH aruande menetlus (kontroll, avalikustamise korraldamine, avalikul arutelul osalemine, seisukoha kujundamine, KMH aruande nõuetele vastavuse kontroll ja otsuse tegemine, sellest teavitamine) - KSH menetlus Teiste asutuste KMH/KSH-dega seotud menetlustoimingud: - KMH/KSH vajalikkuse seisukoha andmine (edastatud eelhinnangu alusel), vajaduspõhiselt kaasatud teised valdkonnad (vt altpoolt "Kellelt küsime sisendit") 38 - KMH/KSH programmi menetluses osalemine (seisukoha andmine, vajadusel avalikul väljapanekul osalemine, vajadusel täiendava seisukoha kujundamine ja edastamine) - KMH/KSH aruande menetluses osalemine (seisukoha andmine, vajadusel avalikul väljapanekul osalemine, vajadusel täiendava seisukoha kujundamine ja edastamine, kooskõlastamine) Planeeringute ja projektide kooskõlastamine (KeA) Eesmärk: Planeeringute ja projektide kooskõlastamine on tähtaegne, ühtsetel alustel ning tagab, et kavandatav tegevus arvestaks keskkonnahoiu põhimõtteid ja oleks kooskõlas kehtivate õigusaktide ja nõuetega. Anname kooskõlastusi ja arvamusi järgmistele lubadele, planeeringutele ja projektidele: - Projekteerimistingimuste menetlustoimingud (arvamuse avaldamine/kooskõlastamine) - Projekti menetlustoimingud (arvamuse avaldamine/kooskõlastamine) - Ehitusloa menetlustoimingud (arvamuse avaldamine/kooskõlastamine) - Hoonestusloa menetlustoimingud (kooskõlastamine) - Kasutusloa menetlustoimingud (arvamuse avaldamine) - Planeeringute (detailplaneering, kohaliku omavalitsuse eriplaneering, üldplaneering, riigi eriplaneering) menetlustoimingud (seisukoha andmine, kooskõlastamine, vajadusel avalikustamisel osalemine) Tööstusheite poliitika rakendamine (KeA) Eesmärk: Saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase parima võimaliku tehnika laialdase rakendamisega. Keskkonnakomplekslubade taotluste menetlemine, loa haldamine ja nõuetele vastavuse tagamine. Keskkonnatasu deklareerimine ja kontrollimine (KeA) Eesmärk: Keskkonnatasude deklareerimine on mugav ja tõrgeteta toimiv e-teenus, mis aitab kaasa tõhusamale ja läbipaistvamale keskkonnatasude kogumisele. Deklareeritud andmete riskipõhise kontrollimisega tagatakse deklareeritud andmete õigsus. Keskkonnatasude deklareerimine toimub KOTKAS infosüsteemi kaudu, mis võimaldab keskkonnakaitseloa omajatel kiiresti ja mugavalt täita ja esitada deklaratsioone. Keskkonnatasude peaspetsialistid kontrollivad esitatud andmeid, eelnevalt analüüsides deklareerimisega seotud tasuriske. Isikute suhtes, kes kasutavad keskkonda ilma nõutud keskkonnakaitseloata, rakendatakse kõrgendatud keskkonnatasu. Keskkonnaameti keskkonnatasude peaspetsialistid koostavad deklareeritud keskkonnatasu statistikat ja vastutavad, et see oleks KeA kodulehel avaldatud. Programmi tegevus 2.2 Kiirgusohutuse tagamine Kiirguspoliitika kujundamine ja rakendamine (KLIM) Eesmärk: Kiirguspoliitikaga seotud eesmärkide saavutamine, aruandluskohustuste tähtaegne ja nõuetele vastav täitmine ning avalikkusele asjakohase teabe edastamine. Kiirguspoliitika kujundamine ja rakendamine rahvusvaheliste nõuete kohaselt ja kooskõlas riigi arengustrateegiatega (kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018–2027), Eesti seisukohtade kujundamine ja kaitsmine EL-i ja ÜRO kiirgusvaldkonna otsustusprotsessides, nõutud riikliku aruandluse koostamine erinevatele sihtgruppidele (nii rahvusvahelised kui ka riigisisesed organisatsioonid), avalikkuse kaasamine ja teadlikkuse suurendamine toimub kooskõlastatult kehtestatud nõuetega. Korraldatakse järelevalvega tegelevate Tööinspektsiooni ja KeA inspektoritele pädevuse suurendamiseks radoonialaseid koolitusi, tööandjatele korraldatakse uute nõuete tutvustamiseks radoonialaseid teabepäevi ning avalikkusele suunatud kiirgusalaseid teabepäevi. 12.06.2024 otsustas Riigikogu toetada Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist. Edasised sammud tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamisel on tuumaenergia töörühma tegevusega jätkamine (koosseisu ja mandaadi uuendamine), tuumaenergia ja -ohutuse seaduse (TEOS) eelnõu menetlus ja vastuvõtmine, tuumaregulaatori loomine Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna baasil, tuumajaama asukohavaliku prosessi ettevalmistamine, tuumaenergiat puudutavate 39 detailsemate analüüsidega jätkamine ning pidev riiklike pädevuste arendamine koostöös ülikoolidega (TÜ, TalTech) ning rahvusvaheliste koostööpartneritega (Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur, USA, Kanada, Soome). Tuumaenergia kasutuselevõtu sammud ja üldine riiklik strateegia kajastatakse Kiirgusohutuse riiklikus arengukavas ning radioaktiivsete jäätmete riiklikus tegevuskavas, mille uuendamisega on juba alustatud. KORAKi ajakohastamise vajadus on seotud Kliimaministeeriumi moodustamisega (muutunud riiklikus tegevuskavas kajastatud organisatsioonid ning vastutusvaldkonnad), lõppladustuspaiga kuluanalüüsi raames saadud uue informatsiooniga, vajadusega lisada programmi rakendamise jälgimiseks konkreetsemad tulemusnäitajad ning strateegilisel tasandil kehtestada üldised poliitilised juhised ja põhimõtted tuumaprogrammiga alustamise korral. Kiirgusohutuse korraldamine (KeA) Eesmärk: Inimese ja keskkonna kaitsmine ioniseeriva kiirguse kahjustava mõju eest. Valdkondlike tegevuskavade ja keskkonnapoliitika elluviimine tagatakse läbi järgmiste peamiste tegevuste, järgides ja täites rahvusvahelisi kohustusi: kiirgusvaldkonna loastamise ja registreerimise, kiirgustegevuse nõuetele vastavuse tagamise, kiirgusseire teostamise, riikliku doosiregistri ja isikudooside kiirgusseire toimingute, kiirgushädaolukordadeks valmisoleku ja reageerimise tagamise, kiirgusohutushinnangute koostamise ning kiirgustaseme, radionukliidide sisalduse ja isikudooside mõõtmise ning meditsiiniseadmete toimimisnäitajate kontrolli. Täiendavalt, kiirgusohutuse tagamiseks nõustatakse isikuid ja asutusi kiirgusohutuse alal, avalikustatakse kiirgusseire andmeid, osaletakse õigusloome protsessis ja valdkonna arendamisel. Meede 3 Toetatavad programmi tegevused Programmi tegevus 3.1 Kesksete IT-teenuste osutamine Kesksete IT-teenuste osutamine (KEMIT) Eesmärk: Kesksed IT-teenused on osutatud. Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KeMIT) osutab keskseid IT-teenuseid Kliimaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisaladele. 40 LISA 2. Teenuste rahastamiskava Eelarve Programmi teenuste rahastamiskava 2026 2027 2028 2029 El urikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm - 60 917 043 - 55 742 004 - 54 995 743 - 52 479 634 Programmi tegevus 1.1: Elurikkuse kaitse tagamine - 23 326 873 - 23 098 866 - 22 728 853 - 20 589 157 Elurikkuse kaitse poliitika kujundamine ja rakendamine -8 099 453 -10 222 561 -11 887 211 -10 340 979 CITES loa taotlemine -583 208 -538 926 -541 276 -542 810 Eluslooduse valdkonna analüüside tegemine -63 426 -62 979 -62 979 -62 979 Eluslooduse seire korraldamine ja aruannete avaldamine -1 529 526 -1 582 317 -934 703 -879 626 Looduskaitse korraldamine -12 872 577 -10 516 367 -9 126 967 -8 587 048 Kestliku kalanduse tagamine -178 683 -175 717 -175 717 -175 717 Programmi tegevus 1.2: Metsanduse ja jahinduse a rengu suunamine - 14 419 186 - 14 124 654 - 13 775 130 - 13 418 803 Ulukiseire korraldamine ja analüüside tegemine -285 260 -279 083 -279 083 -279 083 Metsapoliitika kujundamine ja rakendamine -7 609 526 -7 539 219 -7 187 203 -6 829 250 Vääriselupaiga väljavaliku eksperdi tunnistuse taotlemine -330 684 -303 530 -304 776 -305 589 Metsa valdkonna analüüside tegemine -183 297 -181 999 -181 999 -181 999 Metsaseire korraldamine ja aruannete avaldamine -932 371 -872 332 -872 332 -872 332 Metsakorraldajate kutsetunnistuse ja metsakorraldustööde tegevuslubade taotlemine -53 179 -52 760 -52 760 -52 760 Jahinduspoliitika kujundamine ja rakendamine -431 534 -404 380 -405 626 -406 439 Metsade majandamise korraldamine -4 258 415 -4 164 358 -4 164 358 -4 164 358 Jahinduse korraldamine -334 920 -326 994 -326 994 -326 994 Programmi tegevus 2.1: Keskkonnakorralduse arengu s uunamine - 6 248 624 - 4 056 859 - 4 000 847 - 4 002 006 Keskkonnavastutuse menetlemine -109 657 -107 114 -107 114 -107 114 Keskkonnamõju hindamine -3 062 928 -993 730 -993 730 -993 730 Planeeringute ja projektide kooskõlastamine -724 568 -707 621 -707 621 -707 621 Tööstusheite poliitika rakendamine -568 179 -554 981 -554 981 -554 981 Keskkonnatasu deklareerimine ja kontrollimine -547 930 -535 114 -535 114 -535 114 Keskkonnakorralduse poliitika kujundamine -590 740 -528 759 -472 748 -473 906 Keskkonnakaitseloa andmine ja haldamine -644 622 -629 539 -629 539 -629 539 Programmi tegevus 2,2: Kiirgusohutuse tagamine - 3 889 732 - 2 270 652 - 2 299 940 - 2 278 695 Kiirguspoliitika kujundamine ja rakendamine -2 481 044 -941 808 -968 598 -944 756 Kiirgusohutuse korraldamine -1 408 688 -1 328 844 -1 331 342 -1 333 939 Programmi tegevus 3.1: Kesksete IT-teenuste os utamine - 13 032 628 - 12 190 973 - 12 190 973 - 12 190 973 Kesksete IT-teenuste osutamine -13 032 628 -12 190 973 -12 190 973 -12 190 973 41  ENERGEETIKA, MAAVARADE JA VÄLISÕHU PROGRAMM 2026-2029 Sisukord 1. Programmi üldinfo................................................................................................................. 2 2. Sissejuhatus........................................................................................................................... 2 3. Programmi eesmärk ja mõõdikud ........................................................................................... 6 4. Rahastamiskava..................................................................................................................... 8 5. Hetkeolukorra analüüs ........................................................................................................... 9 5.1. Energeetika ........................................................................................................................ 9 4.2. Maavarad ..........................................................................................................................11 4.3. Välisõhk ............................................................................................................................11 6. Olulisemad tegevused/sekkumised ........................................................................................14 Energeetika..............................................................................................................................14 Maavarad ................................................................................................................................18 Välisõhk...................................................................................................................................18 7. Programmi tegevused ja teenused .........................................................................................19 8. Programmi juhtimiskorraldus ................................................................................................28 Lisa 1. Programmi teenuste kirjeldus .............................................................................................30 Lisa 2. Teenuste rahastamiskava ...................................................................................................35 1  1. Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Kliima, energeetika ja elurikkus Tulemusvaldkonna Eestis on elurikas loodus, jätkusuutlik energia varustuskindlus, eesmärk keskkonnateadlik ühiskond ja kliimakindel majandus. Valdkonna arengukava Valdkonna arengukava: Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (ENMAK) 1 Muud strateegilised dokumendid: Maapõuepoliitika põhialused aastani 20502 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–20303 Programmi nimi Energeetika, maavarade ja välisõhu programm Programmi eesmärk Eestis on hea välisõhu kvaliteet, pidev ja kindel, konkurentsivõimelise energia lõpphinnaga energiavarustus, energiatarbimine on säästlik, maavarad on uuritud piisavas mahus ja kasutatud otstarbekalt. Programmi periood 2026-2029 Peavastutaja Kliimaministeerium (KLIM) (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Keskkonnaamet (KeA), Keskkonnaagentuur (KAUR), Geoloogiateenistus valitsemisala asutused) (EGT), Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) 2. Sissejuhatus Tulemusvaldkond kliima, energeetika ja elurikkus aitab tagada elurikkuse säilimise ja taastumise, varustuskindla energiasüsteemi toimimise, keskkonnateadliku ja vastutustundliku ühiskonna kujunemise ning kliimamuutuste mõjudega kohanenud ja vastupidava majanduse arengu. Tulemusvaldkonnas seatud sihtide saavutamiseni jõutakse kolme programmi rakendamisel: • Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm; • Rohereformi ja kliima programm; • Energeetika, maavarade ja välisõhu programm. 1 Energiamajanduse arengukava (ENMAK) | Kliimaministeerium 2 https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/maapouepoliitika-pohialused-aastani-2050 3 https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/valisohk/ohusaasteainete-vahendamise-programm 2 Joonis 1. Kliimaministeeriumi põhitegevustega seotud tulemusvaldkonnad ja programmid. Tulemusvaldkonna eesmärgid on kooskõlas strateegiadokumendiga Eesti 2035, Energiamajanduse arengukavaga 2035 (ENMAK), Transpordi ja liikuvuse arengukavaga (TLAK), teiste seotud arengudokumentidega ja säästva arengu eesmärkidega. ENMAK 20354 seab Eesti energiamajanduses eesmärgiks tagada energiajulgeolek, kasvatada riigi konkurentsivõimet ning aidata kaasa puhta energiaga majandusele üleminekule. ENMAKi keskmes on mitmekesise tootmisportfelli tagamine, et Eesti elektrisüsteem oleks igal ajahetkel töökindel ja vastupidav. Lisaks kohalike soodsate puhta energiaallikate (nagu tuul ja päike koos salvestuslahendustega) oskuslikule kasutamisele tuleb tagada piisava juhitava võimsuse olemasolu Eestis. Maapõuepoliitika põhialuste kohaselt on eesmärk tagada maapõueressursside teaduspõhine ja ressursitõhus uurimine, haldamine ning kasutus, mis on kooskõlas nii Euroopa Liidu Tööstusstrateegia kui ka strateegiliste ja kriitiliste ressursside materjalivoogude tagamise 5 eesmärkidega. Soovitud muutused energiamajanduses ja ressursikasutuses ning nendega seotud teistes valdkondades peavad aset leidma eelkõige majanduskeskkonna ja tururegulatsiooni toel ning riiklike vahenditega sekkumine nende saavutamiseks on erandlik. Programmis ettenähtud meetmete elluviimisel on positiivne mõju Eesti majanduskasvule ja konkurentsivõimele. Programmist tulenevate tegevuste rakendamine peab tagama ENMAK-st, maapõuepoliitika põhialustest ja välisõhu rahvusvahelisest õigusest ja õhusaasteainete vähendamise programmist tulenevate riiklike ülesannete täitmise. Energeetika, maavarade ja välisõhu programm (edaspidi programm) on koostatud vastavalt „Riigieelarve seaduse” § 19 lõikele 5, § 20 lõikele 4 ning on ühtlasi aluseks programmipõhiseks eelarvestamiseks Kliimaministeeriumis (edaspidi ka KLIM) ja selle valitsemisala asutustes. Programm on koostatud vastavalt Kliimaministeeriumi struktuurile, kus iga programmi eest vastutab vastava valdkonna asekantsler. Programmi rakendamine tagab valdkonna arenemise, arvestades riigi eelarvestrateegiaga, struktuurivahendite kasutamise rakenduskavaga aastateks 2021–2027, strateegia Eesti 2035 seatud sihtidega, väljatöötamisel oleva kliimaseaduse eelnõu ja muude riiklike tegevuskavadega. Samuti arvestatakse programmi rakendamisel osaliselt kattuvate valdkondade strateegiate, arengukavade ja muude arengudokumentidega. 4 Energiamajanduse arengukava (ENMAK) | Kliimaministeerium 5 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=OJ:L_202401252 3 Võrreldes Energeetika, maavarade ja välisõhu programmiga 2025-2028 on käesolevas programmis tehtud järgmised muudatused: 1) Programmi 2025-2028 tegevus 1.1 „Energiavarustuse tagamine“ ja tegevus 1.2 „Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne“ liideti ning tegevuse nimetuseks jääb „Energiavarustuse tagamine“. Põhjendus: Programmi tegevus "Energiavarustuse tagamine" sisaldab nii elektrimajanduse, gaasimajanduse kui ka soojusmajanduse valdkonna poliitika kujundamist ja rakendamist, mistõttu ei ole mõistlik hoida eraldi programmi tegevusena soojusenergia valdkonna poliitika kujundamist ja rakendamist. 2) Paremaks ressursside haldamiseks ja teenuse osutamiseks vaadati üle ning ühtlustati Kliimaministeeriumi, Geoloogiateenistuse ja Keskkonnaameti teenused. Programmi tegevused panustavad järgmistesse riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 sihtidesse 6: inimene (arukas inimene hindab teadmisi, hoiab ennast, teisi ja (elu)keskkonda ning suhtub toetavalt kõikidesse ühiskonnarühmadesse), ühiskond (Eestis on hooliv, koostöömeelne ja avatud ühiskond), majandus (Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav turvaline majanduskeskkond. Kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaalmajanduslike mõjudega), elukeskkond (Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja mugavus. Kasutusel on uuenduslikud tehnoloogiad ja looduslähedased lahendused, mis vähendavad ajakulu vahemaade läbimisel ja tagavad hea elukeskkonna terves Eestis. Elukeskkond on kvaliteetne ja seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt. Inimesed on ruumiteadlikud ning ruumiotsused parandavad nende ühistegevuse ja osaluse võimalusi) ja riigivalitsemine (Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik). Programm panustab otseselt Eesti 2035 majanduse ja kliima teemaplokis seatud sihti „Lähme üle kliimaneutraalsele energiatootmisele, tagades energiajulgeoleku“; ruumi ja liikuvuse teemaplokis seatud sihti „Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ning jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu“. Samuti aitab programm kaasa Eesti 2035 mõõdikute „Taastuvenergia osakaal energia summaarses lõpptarbimises“, „Elamute ja mitteelamute energiatarve“ ja „Keskkonnatrendide indeks“ 2035. aastaks seatud eesmärgi saavutamisele. Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse: Programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahenditest rahastatavaid meetmeid: 6 Aluspõhimõtted ja sihid | Eesti Vabariigi Valitsus 4  o Energeetika o Eesti taastekavast rahastatavad tegevused energeetikas on energiasalvestite pilootprojektid, elektrivõrgu tugevdamine, taastuvenergia arendamise kiirendamine, tööstusaladel taastuvelektri kasutuselevõtu hoogustamine, rohevesiniku tervikahela toetus. o Euroopa Liidu struktuurifondide 7 vahenditest rahastatakse ühe biometaani sisestuspunkti väljaehitamist ja kaugkütte taristu arendamist. o Maavarad o Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi 2021-2027 rahastatava meetme “Maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimine” (edaspidi ka SF kaevandamise pärandmõjude meede) toel toetatakse toormete hankimisega seotud hüljatud kaevandusalade ja nendega seotud pärandmõjude likvideerimist, korrastamist, taastamist (sh metsastamist) ja alade kasutuselevõttu, rakendades ringmajanduse põhimõtteid aladel, mis on ohtlikud inimestele ja loomadele või avaldavad negatiivset mõju looduskeskkonnale (jäätmete ebaseaduslik ladestamine, risk põhjaveele) ja võimaldaks alad suurema lisandväärtusega kasutusele võtta. Meetme raames on kavandatud taastada mahajäetud karjääre ja turbatootmisalasid. o „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi nr 6 „Õiglane üleminek“ (edaspidi ka ÕÜF) alusel meetme “Nõukogude perioodil suletud kaevanduste varingute ja vajumite likvideerimiseks ning kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjääride korrastamiseks” raames on kavandatud Ida- Virumaa põlevkivi ja teiste maavarade kaevandamise ja töötlemise tulemusena suletud kaevanduste varingute ja vajumite likvideerimine ning kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjääride korrastamine. o Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi 2021–2027 erieesmärgi „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames toetatakse kaevandamis- ja tööstusjäätmete ringmajanduse alaseid teavitusi ja koolitusi ning lahenduste rakendamiseks suunatus uuringuid. o Euroopa Liidu teaduse ja innovatsiooni programmist Horizon Europe rahastatakse EGT-TWINN projekti, mille eesmärgiks on kaasa aidata multidistsiplinaarsete geoloogiauuringute arendamisele Eestis ning võimaldada Eesti Geoloogiateenistusel tõsta geoloogide poolt läbiviidavate teadus- ja rakendusuuringute taset. o Euroopa Liidu teaduse ja innovatsiooni programmist Horizon Europe rahastatakse DEXPLORE projekti, mille põhieesmärgiks on arendada innovatiivseid maavarade otsingumeetodeid, mis sobiksid kuni 600 m sügavusel maapõues asuvate metallide leiukohtade avastamiseks. o Keskkonnageoloogilisi ja põhjavee alaseid uuringuid aitavad rahastada rahvusvahelised projektid EU-WATERRES, LIFE IP CleanEst, Life SIP AdaptEst o EMODnet projektiga koondatakse Euroopa tasandile olemasolevad meregoloogilised andmed. o Euroopa Horizon programmi Water4All partnerluse projektiga SecuCoast uuritakse aastatel 2025–2028 põhjavee mõju merekeskkonnale Soome lahe testaladel. o Välisõhk o Euroopa Liidu perioodi 2021-2027 Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatava meetme „Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamine“ elluviimine. o Euroopa Liidu perioodi 2021-2027 Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatava meetme "Õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomine" elluviimine. 7 2021-2027 rakendusperiood | Riigi Tugiteenuste keskus 5 Rohkem infot leiab erinevate perioodide programmide ja aruannete kohta nii Kliimaministeeriumi kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt 8 . 3. Programmi eesmärk ja mõõdikud Eesmärk: Eestis on hea välisõhu kvaliteet, pidev ja kindel, konkurentsivõimelise energia lõpphinnaga energiavarustus, energiatarbimine on säästlik, maavarad on uuritud piisavas mahus ja kasutatud otstarbekalt. Eestis on tagatud pidev energiavarustus ja energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum. Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Eestis on hea välisõhu kvaliteet, vähendades õhusaastet ja sellega seonduvat tervisemõju. Eesti energiamajanduse ning maapõueressursside haldamise ja kasutamise areng peab olema kooskõlas ELi pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, panustama Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Joonis 2. Programmi struktuur Programm koosneb neljast meetmest ja viiest programmi tegevusest. Tabel 1. Programmi mõõdikud ja sihttasemed Tegelik Mõõdik/Sihttase 2 0 26 2 0 27 2 0 28 2 0 29 (2 024) Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav kütuste ja energia ABA ABA ABA ABA ABA kättesaadavus tarbijale Allikas: Maailma Energeetikanõukogu Maapõueressursside uurimine on pidev ja haldamine on teaduspõhine (jah/ei) Jah Jah Jah Jah Jah Allikas: Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 Välisõhu saasteainete heitkoguste Vähenemise SO2 32; SO2 32; SO2 32; SO2 32; vähenemine võrreldes aastaga 2005, % muutus NOx 18; NOx 18; NOx 18; NOx 18; 8 Tegevuspõhine riigieelarve Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lehel (arhiiv kuni 2023—2026): https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve; KLIM: www.kliimaministeerium.ee 6  Tegelik Mõõdik/Sihttase 2 0 26 2 0 27 2 0 28 2 0 29 (2 024) Allikas: Keskkonnaagentuur aastal 2024: LOÜ 10; LOÜ 10; LOÜ 10; LOÜ 10; SO2 87,8; PM2,5 15; PM2,5 15; PM2,5 15; PM2,5 15; NOx 57,7; NH3 1 NH3 1 NH3 1 NH3 1 LOÜ 34,4; PM2,5 45,6; NH3 10,3. Energeetika Programmi mõõdik on Maailma Energeetikanõukogu poolt välja arendatud riikide energiapoliitika jätkusuutlikkuse indikaator Energy Trilemma Index, mis iseloomustab riigi energiamajandust läbi kolme aspekti: energiajulgeolek, energia kättesaadavus ja taskukohasus ning energeetika keskkonnamõju. Antud indeksi alusel oli Eesti energia jätkusuutlikkuses 2013. aastal 129 WEC liikmesriigi seas 68. kohal, 2019. aastal 128 riigi järjestuses 30. kohal ja 2020. aastal 108 riigi järjestuses 26. kohal. Eestist ees olid aastal 2020 nii Läti ja Leedu kui Skandinaaviamaad. 2023. aastal oli Eesti koos Saksamaaga 126 riigi järjestuses 7. kohal (ABA9)10, ületades lähiaastateks seatud sihttaset. Läti oli 2023. aastal 19. ja Leedu 24. kohal. Eesti koondindeksi heasse tulemusse panustavad siin nii energiajulgeoleku kui ka energeetika keskkonnamõju järjest paremad tulemused, energia kättesaadavuse tulemus on läbivalt olnud väga hea. Maavarad Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele on loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Maapõues olevad ressursid on vajalikud Eesti majandusarengule, olles seega olulised kogu ühiskonnale tervikuna. Riik kui maapõues leiduvate ressursside uurimise ja kasutamise koordineerija peab kindlustama, et varadega käiakse ümber säästlikult ja heaperemehelikult. Täna kaevandatakse Eestis põlevkivi ja turvast ning looduslikke ehitusmaterjale nagu liiv, kruus, lubja- ja dolokivi ning savi. Seoses hoonete energiatõhususe parandamise ja rekonstrueerimisega on kasvanud ka nõudlus ehitustegevuseks kasutatava materjali, sh looduslike maavarade järele. Nende pidev ja samas säästlik kasutamine suurenenud mahus vajab aga samuti analüüse ja lisauuringuid. Rohepöörde kontekstis mitmekordistub paljude toormete, näiteks haruldaste muldmetallide ja akumetallide, vajadus võrreldes fossiilsetel kütustel põhineva majandusmudeliga (Rahvusvahelise Energiaagentuuri raporti põhjal). Eestis leidub kriitilisi toormeid (eelkõige haruldaste muldmetallide ja akumetallidena) fosforiidis, graptoliitargilliidis, dolokivis, kristalses aluskorras ja tööstusjäätmetes. Samas ei ole Eesti riikliku tähtsusega strateegiliste maavarade, sh EL kriitiliste toormete nimekirja kuuluvate ressursside uuritus praegu piisav, et võimaldada sektori arendustega edasi minna ja väärtusahelas lisandväärtust suurendada. Samas selliseid maapõueressursse praegu ei kaevandata. Nendeks on näiteks fosforiit, graniit, graptolliitargiliit ja rauamaak. Riigile on oluline saada ülevaade olemasolevatest ressurssidest, nende 9 Iga indeksi täht väljendab riigile antud hinnet vastavas kategoorias. Esimene täht kirjeldab energiajulgeoleku olukorda riigis, teine energia kättesaadavust ning taskukohasust ning kolmas energeetika keskkonnamõju. Tähega “A” kirjeldatakse tulemust positsioonilt esimese 25% riikide seas – st parim tulemus kõigis kategooriates oleks väljendatud kui AAA. Kõige kehvem tulemus väljendatakse tähega „D“ positsioonilt viimase neljandiku riikide seas. (The value of the grade depends on which quartile the country’s score falls into: Grade A: top 25% countries; Grade B: between top 25% and 50%; Grade C: between 50% and 75%; Grade D: between 75% and 100% https://www.worldenergy.org/publications/entry/world-energy-trilemma-index-2022) 10 World_Energy_Trilemma_2024_Full_Report.pdf (worldenergy.org) 7 väärindamise võimalustest, saadavate toodete konkurentsiolukorrast, maapõue kasutamisega kaasnevatest keskkonna- ja tervisemõjudest ja georiskidest. Välisõhk Kõik teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiivis (NEC direktiivis) 2024. aastaks sätestatud vähendamise kohustused on Eestil täidetud. Suurimaks väljakutseks on ammoniaagi heitkoguse eesmärgi täitmise hoidmine, mis sõltub võimekusest võtta põllumajandustoodangu (loomade arv, väetiste kasutus) kasvuga samaaegselt kasutusele vähem saastavamaid tehnoloogiaid (sõnnikuhoidlate katmine, vedelsõnniku sisestuslaotus, väetise kiire mulda viimine jmt) ning neid rakendatud meetmeid ka operatiivselt arvestustes kajastada. Ammoniaagi heitest ligi 90% on seotud põllumajandusega (loomakasvatus, mineraalväetiste kasutus). Samas on võrreldes viimase paari aastaga vähenemise protsent suurem, mille tingis väiksem anorgaanilise väetise kasutus, aga ka veiste arvu vähenemine. 2030. aastal võib probleemiks osutuda lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) vähendamise protsendi saavutamine, kuna heite trend on pigem ülespoole. 4. Rahastamiskava Tabel 2. Programmi rahastamiskava Eelarve Eelarve prognoos Programmi rahastamiskava 2025 2026 2027 2028 2029 Energeetika, maavarade ja välisõhu programm - 89 330 973 - 65 124 840 - 33 231 377 - 29 176 709 - 16 002 911 Meede 1: Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus Programmi tegevus 1.1: Energiavarustuse tagamine -27 187 570 -5 350 417 -5 274 979 -3 014 847 -1 301 575 Meede 2: Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises Programmi tegevus 2.1: Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises -34 465 169 -44 533 890 -16 519 773 -15 215 717 -6 183 459 Meede 3: Maapõueressursside uurimine ja kasutamine Programmi tegevus 3.1: Maapõue uurimine, kasutamine ja geoloogia alane kompetents -9 613 519 -5 971 512 -4 337 239 -4 247 987 -4 230 502 Meede 4: Õhukvaliteedi parendamine Programmi tegevus 4.1: Õhukvaliteedi parendamine -18 064 715 -9 269 021 -7 099 386 -6 698 158 -4 287 375 Tabel 3.[1] Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 2025.a kohta (muudatuste selgitused koos eelarvega) 2025. a 2025. a Energeetika, Ü l ekantavate ri igieelarve I ri igieelarve II V V Lõplik 2025. a m a avarade ja s umma p.a . p.a . res ervide programmi Sel gitused vä lisõhu ( piirmääraga s eadusemuu s eadusemuu eraldised tegevuse eelarve* programm va hetus) da tused da tused Ülekantavad vahendid on Energiavarustu avaldatud KLIM kodulehel -8 854 308 120 003 -1 994 079 -52 750 -27 187 570 se tagamine Seaduse muudatuse info on Riigi Teatajas 8  Reservist eraldatud vahendite käskkiri on ADRis nr 22 ja nr 88 II PA Seaduse muudatuse info on Riigi Teatajas Ülekantavad vahendid on avaldatud KLIM kodulehel Taastuvenergia Seaduse muudatuse info on osakaalu Riigi Teatajas -587 393 69 279 7 934 -2 625 -34 465 169 suurendamine Reservist eraldatud vahendite lõpptarbimises käskkiri on ADRis nr 22 II PA Seaduse muudatuse info on Riigi Teatajas Maapõue Ülekantavad vahendid on uurimine, avaldatud KLIM kodulehel kasutamine ja Seaduse muudatuse info on -875 648 709 379 140 823 -9 613 519 geoloogia Riigi Teatajas alane II PA Seaduse muudatuse info kompetents on Riigi Teatajas Ülekantavad vahendid on avaldatud KLIM kodulehel Õhukvaliteedi Seaduse muudatuse info on -1 683 717 270 723 220 053 -18 064 715 parendamine Riigi Teatajas II PA Seaduse muudatuse info on Riigi Teatajas 5. Hetkeolukorra analüüs 5.1. Energeetika Energeetikas on kõige suuremad fookused energiajulgeoleku, sh varustuskindluse tagamine, konkurentsivõimelise energiahinna tagamine ja puhtale energiale üleminek. Uute võimsuste (tootmine, salvestus) rajamise hoogustamiseks on oluline arendada elektri ülekandevõrgu võimekusi planeeritult ja heaperemehelikult juba ette. Lisaks tähendab põlevkivi tootmisvõimsuste konkurentsivõime vähenemine ja hajatootmise kasv võrgu teatavat ringi struktureerimist nii jaotus- kui ülekandevõrgu tasemel. Võrgu kiiremaks ja efektiivsemaks arendamiseks ning liitumiskulude kontrolli alla hoidmiseks töötati välja ja kehtestati 2025. aastal elektrituruseaduses põhivõrgu liitumisega seonduvad muudatused. Tehtud muudatustega laiendati ülekandevõrguhalduri arenduskohustust ja kehtestatakse fikseeritud liitumistasud nii põhivõrguga liituvatele tootjatele kui tarbijatele. Põlevkivi põhise elektritootmise konkurentsivõime järkjärguline vähenemine tähendab, et peame Eestisse saama uusi soodsaid tootmisvõimsusi - nii taastuvenergia võimsusi kombinatsioonis salvestusega kui ka juhitavaid. Eesti elektrisüsteemis on vaja tagada 2035. aastaks 2100 MW ulatuses juhitavaid võimsuseid. Uute juhitavate võimsuste Eestisse rajatud saamiseks tegi süsteemihaldur Elering hanke kuni 500 MW juhitava võimsuse juurde hankimiseks sagedusreservide turu vastu. Hanke tulemusel rajatakse Eestisse juurde hiljemalt 2029. aastaks 186 MW ulatuses uusi gaasielektrijaamu. Kuni piisavas mahus uut juhitavat võimsust ei ole rajatud, tuleb töövõimelisena hoida olemasolevaid (valdavalt põlevkivi otsepõletusel baseeruvaid) juhitavaid võimsusi. Selleks võeti 2025. aastal Riigikogus vastu saartalitusvõime hankimist võimaldavad seadusemuudatused. Need muudatused on võimaldanud Eleringil 2026. aastast tagada juhitavate võimsuste tööshoidmist läbi saartalitusvõime tagamise 9 teenuse. Saadud on ka riigiabi luba strateegilise reservi rakendamiseks, mida on võimalik vajadusel saartalitlusreservi asemel kasutada. Energiajulgeoleku tõstmiseks on käimas mitmed kriitilise energiataristu vastupanuvõime tõstmisega seotud projektid ja rahvusvahe lised koostööformaadid. Täiendavalt on oluline ka merealuse taristu vastupanuvõime tõstmine, selle jaoks on käimas seiresüsteemi arendamise pilootprojekt Merehunt koostöös Eleringi, Riigilaevastiku ja Mereväega. Merelause taristu regionaalseks parandusvõimekuse loomiseks käivitati 2025. aastal koostööprojekt Merekaru koos Soome ja Rootsiga. Loodud on ka Läänemereriikide merealuse taristu turbe tõstmise koostööformaat. Elektrisüsteemi sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga toimus 2025. a veebruaris. Rahastusprojektina jääb projekt alles veel kuni 2030. aastani, kui valmib Leedu-Poola täiendav maismaa ühendus. Antud projekti raames on plaanis tugevdada ka Baltikumi maismaataristu vastupanuvõimet, ning hankida selle jaoks uut rahastust Euroopa ühishuviprojektide CEF rahastusest. Suuremad väljakutsed: 1) Energiajulgeoleku tagamiseks elektrivõrgu sünkroniseerimise järgselt 2025. aasta alguses Kesk- Euroopa sagedusalaga süsteemi tehniliste vajaduste täismahus valmissaamine hiljemalt 2025. aasta lõpuks; elektrivõrgu arendamine kasvavale hajatootmise, salvestuse, laadimise jms nõudmistele vastavaks; biometaani turu arendamine; 2035. aastaks kuni 2100 MW) juhitava võimsuse olemasolu tagamine ja vajadusel selle hankimiseks täiendavate meetmete kasutamine juhul kui turg ei too piisavat mahtu juhitavaid võimsusi (saartalitlusmeede või võimsusmehhanism); kriisideks valmisoleku parandamine (sh küber- ja hübriidohtude maandamine, taristu seire, kiirem parandamise võimekus, rahvusvahelised koostöö formaadid)11 , fossiilsete vedelkütuste asendamisel alternatiivkütuste kasutuselevõtt, transpordisektori vedelkütuste varu hoidmine nõutud tasemel. Ühtlasi on üks suurim väljakutse energiasektori kriisikindluse tõstmine ning taristu hukukindluse parandamine. 2) Energia lõpphinna konkurentsivõimelisena tagamise võtmelahendus on uute siseriiklike elektrienergia, ennekõike uute taastuvenergial ning 2035. a perspektiivis puhtal energial baseeruvate tootmisseadmete rajamine. Selleks viiakse 2026. a läbi 1 TWh mahus (suurendatav mahuni 2 TWh) maismaatuuleenergia vähempakkumine, mille võitjad peavad alustama tootmisega hiljemalt 2030. a lõpuks. 3) Puhta energia osakaalu suurendamisel on suurimad väljakutsed uute tootmisvõimsuste turupõhiselt rajamine. 12 ENMAKis on tehtud ettepanek riikliku taastuvelektri eesmärgi muutmiseks selliselt, et tagada ambitsioon puhta elektri tootmiseks võrreldes siseriikliku tarbimisega. Transpordis kasutatud taastuvenergia peab EL taastuvenergia direktiivi kohaselt aastaks 2030 moodustama vähemalt 26% selles sektoris tarbitud energiast või tuleb vähendada kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 13%, seda juhul kui ei tarbita toidulauaga seotud toormest pärinevaid esimese generatsiooni kütuseid (vastasel korral on eesmärgid 29% või 14,5%). Sellega seoses on vaja kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu ja seeläbi suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu energia summaarsest lõpptarbimisest. 4) Eesti energia varustuskindluse tagamine on sõltuv suuresti energiakandjate impordist, importi aitab vähendada omamaiste energiaallikate osakaalu kasv läbi siseriiklike juhitavate tootmisvõimsuste ning taastuvenergia – biomass, tuul, päike ning lisaks salvestuse ja soojuspumpade abil saadud soojus. On vaja suurendada elektrienergia tootmises juhitavat tootmisvõimsust, mis tuleb enamuses tänaseni veel järjest väiksema konkurentsivõimega 11 https://valitsus.ee/media/6153/download 12 https://elering.ee/toodang-ja-prognoos 10  põlevkivist. Arvestama peab samas, et põlevkivi plokid ei ole turul enam konkurentsivõimelised ja on järkjärgulises sulgemises, seetõttu on loomisel mitmed varustuskindluse meetmed (saartalituse võimekuse meede aastast 2026 ja vajadusel üleminek strateegilisele reservile alates aastast 2027), mis aitavad hoida olemasolevat juhitavat võimsust üleval kuni uue juurde tulekuni. Elering on hankinud juurde uut juhitavat võimsust läbi sagedusreservide hanke ja planeerimisel on 2030+ vaatest ka uus võimsusmehhanism. Kaugkütte hinnaregulatsioon on taganud jätkusuutliku kaugküttesüsteemide toimimise, kus on tarbijate ja teenusepakkujate huvid tasakaalustatud. 5) Sünkroniseerimine Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga toimus kiirendatud ajakava alusel 2025. aasta veebruaris. Sünkroniseerimise järgselt tuleb jätkata kõigi Mandri-Euroopa sünkroonala põhimõtete ülevõtmisega ja selleks vajalike tehniliste lahenduste arendustega. Projekt kestab 2030. aastani kui valmib teine Leedu-Poola ühendus (Harmony Link). Projekti käigus taotlevad Balti ja Poola süsteemihaldurid ka täiendavat rahastust kriitilise elektritaristu vastupanuvõime tõstmiseks täiendavate investeeringute tegemiseks. 4.2. Maavarad Eesti vajab jätkuvalt maapõueressursse ja toormeid, et tagada Eesti majandusareng. Tähtis on nii maapõueressursside uurimine kui ka kasutamine, mis toimub võimalikult väikse kasvuhoonegaaside heitega ning kaevandamise ruumiline planeerimine ning vastava õigusruumi loomine. Lisaks on oluline tagada kaevandatud alade korrastamine, ning tõsta arendajate motivatsiooni kaevandatud alade senisest kiiremaks korrastamiseks ja parimate võimalike tehnikate juurutamiseks, mis aitaks vähendada nii mäetööstuse kui mahajäetud ja kuivendatud turbatootmisaladelt tekkivat keskkonnamõju. Seejuures on maapõueressursside kasutamise suunamisel oluline lähtuda ressurssidest võimalikult suure lisandväärtuse saamisele ja kohapealsele väärindamisele pidades silmas, et toodete tootmisega seotud keskkonnahäiring oleks minimaalne ja need tooted leiaksid kasutust ringmajanduse põhimõtetel kuni toote elutsükli lõpuni. Maapõueressursside kasutamine peab toimuma jätkusuutlikult ja kaevandamisloa andmine avatud menetluse põhimõtetest lähtuvalt ning maavaradega seotud teave tuleb hoida kaasaegsete infosüsteemide kaudu pidevalt kättesaadav ja ajakohane. Turba kaevandamisel ja kasutusel on oluline luua suuremat lisandväärtust kaubastatava toorme osas, mida eksporditakse väljaspoole Eestit. Samuti eelistada turba suuremat kasutust Eestis. Oluline on jätkuvalt leida põlevkivi töötlemisel tekkivatele jäätmetele, tuhale ja aherainele, aga ka poolkoksile, efektiivset rakendust ja suurendada taaskasutust. Selleks on vajalik kaardistada tekkinud jäätmete kogus ja koostis ning jätkata uuringutega, mis toetavad põlevkivi kaevandus- ja tööstusjäätmete taaskasutust, otsese toormena või teisese toormena, kasulike komponentide eraldamiseks ja kasutuselevõtuks. Oluline on analüüsida, kas ja millistel tingimustel on võimalik kasutada riiklikel taristuobjektidel aherainet. Maakasutuse jätkusuutlikkuse edendamiseks tuleb tagada kaevandatud alade korrastamine, sealhulgas ka vanad mahajäetud karjäärid, mahajäetud või ammendunud turbatootmisalade taastamine märgalaks või metsamaaks ja vanade kaevanduste varingud ning vajumid, mis võivad olla ohtlikud nii inimestele kui ka keskkonnale ja takistavad maa otstarbekat kasutamist. Ohutu elukeskkonna tagamiseks on vajalik korrastada vanad allmaakaevandamisega seotud varingud ja vajumid ning korrastamata ehitusmaavarade karjäärid. Perioodil 2023-2026 on kavandatud korrastustööd ÕÜFi raames, kuid mahajäetud karjääride, ammendunud turbatootmisalade või jääksoode, varingute ja vajumite korrastamisega seotud tegevused on planeeritud perioodile 2021– 2030. a SF kaevandamise pärandmõjude meetmest. Arvestades projekti eelarvet tuleb mahajäetud turbaalade ja ammendatud turbatootmisalade taastamiseks kavandada aga täiendavaid vahendeid ja 11 eelarve, et täita LULUCF sektoris seatud kliimaeesmärgid. Seetõttu on vaja ka rakendada meetmed kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ja töötada välja riigisisesed eriheitetegurid taastumisel ja taastatavatele endistele kaevandamisest mõjutatud turbaaladele, mis on ammendatud. 2022. a sügisel kinnitati HTMi ja MKMi ühise teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava alusel maapõueressursside teekaardid. 2023. a alustati HTM-MKM teadus- ja arendusprogrammide toetusmeetme väljatöötamisega, kus üheks valdkonnaks on maapõueressursside väärindamine. KLIM osaleb maapõueressursside TA tegevuses, eelkõige eesmärgiga tagada uuringute läbiviimisel suund, kus projekte käsitletakse maavara efektiivse kasutamise põhimõtetest lähtuvalt. Kasvab toormete, näiteks akumetallide, vajadus võrreldes fossiilsetel kütustel põhineva majandusmudeliga (Rahvusvahelise Energiaagentuuri raporti13 põhjal). Eestis leidub kriitilisi toormeid (eelkõige haruldaste muldmetallide ja akumetallidena) fosforiidis, graptoliitargilliidis, kristalses aluskorras ja tööstusjäätmetena14. Samas ei ole Eesti riikliku tähtsusega strateegiliste maavarade, sh EL kriitiliste toormete nimekirja kuuluvate ressursside uuritus praegu piisav, et võimaldada sektori arendustega edasi minna ja väärtusahelas lisandväärtust suurendada. Ehitusmaavarade varustuskindlus peab olema tagatud. Seoses hoonete energiatõhususe parandamise ja rekonstrueerimisega on kasvanud ka nõudlus ehitustegevuseks kasutatava kvaliteetse materjali, sh looduslike maavarade järele. Nende pidev ja samas säästlik kasutamine suurenenud mahus vajab aga samuti analüüse ja lisauuringuid. Iga aasta II kvartalis uuendab Kliimaministeerium oma kodulehel ehitusmaavarade varustuskindluse tagatuse ülevaadet maakondade kaupa. 2021. aasta detsembris algatas Vabariigi Valitsus Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu, mis valmib 2026. aastal. Turba kasutusel tuleb järk-järgult suunata turbasektorit looma suuremat lisandväärtust Eestis kohapeal, et eksportida saaks suurema lisandväärtusega tooret. Turba nõudlus maailmaturul on kasvutrendis ja nõudlus on tihedalt seotud rahvastikuarvu ja toiduvarustuskindluse tagamisega. Seetõttu on algatatud turba-alade revisjon, et saada objektiivsem hinnang aiandusturba paiknemise, koguste ja kaevandamisväärsuse kohta olemasolevates turbamaardlates. Maapõuealane info on pidevas muutumises. Avalikkust tuleb informeerida maapõue kasutamisega seonduvast pidevalt ja objektiivselt ning teave hoida kättesaadavana. Samuti tuleb välja töötada ja rakendada õiglase riigitulu kogumise regulatsioon ning aidata korraldada maapõuealase info ja geoloogiliste materjalide säilitamist ja kättesaadavaks tegemist. Maapõue kaitse ja kasutamise tagamiseks on oluline jätkata maapõue poliitika kujundamise ja rakendamisega (sh loastamine ja järelevalve). Selleks on oluline jätkata ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamisega ning vajadusel osaleda EL-i otsustusprotsessis. Õigusruumi aja- ja asjakohastamine. 2027. a on kavas vastu võtta maapõueseaduse muudatused, mille väljatöötamiskavatsuse (VTK) käigus töötatakse välja lahendused, kuidas kiirendada ja lihtsustada maapõue uurimise ja kasutamisega seotud lubade menetlusi. Muudatuste eesmärgiks on luua võimalused lisainformatsiooni saamiseks Eesti geoloogilise andmestiku kohta, tagades geoloogise info ajakohasuse. VTK käigus töötatakse välja lahendused ammendatud maavaraga aladel tagada efektiivne ja õigeaegne korrastamine ning osalise korrastamise ja kaevandatud maa riigile tagastamise parim süsteem (kui kaevandamine toimub riigimaal). Maapõueseaduse muudatuste käigus täpsustatakse riigi huvi mõistet, tagamaks ühtse arusaama. 13 The Role of Critical Minerals in Clean Energy Transitions, IEA, 2021. https://iea.blob.core.windows.net/assets/24d5dfbb-a77a-4647-abcc- 667867207f74/TheRoleofCriticalMineralsinCleanEnergyTransitions.pdf 14 https://www.egt.ee/uudised/meist-meedias-pohjarannik-virumaa-fosforiidis-leiti-ka-haruldasi-muldmetalle 12 4.3. Välisõhk Eestile on aastateks 2020 ja 2030 seatud õhusaasteainete heitkoguste vähendamise kohustused järgmistele saasteainetele: vääveldioksiid (SO 2), mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ), ammoniaak (NH3), eriti peened osakesed (PM2,5) ja lämmastikoksiidid (NOx) . Nende eesmärkide saavutamiseks koostas Keskkonnaministeerium teatavate õhusaateainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030. Õhusaasteainete heitkoguste trende mõjutas sarnaselt varasematele aastatele Euroopa elektriturg, kus nõudlus kodumaise põlevkivielektri järele püsis madal ka 2024. aastal. Väiksem põlevkivi tarbimine ning aeglustunud majandustegevus hoidsid 2024. aastal kõigi peamiste saasteainete heitkogused langustrendis. Lisaks vääveldioksiidile mõjutas põlevkivi kasutuse vähenemine ka lämmastikdioksiidi ja raskmetallide heiteid. Lämmastikoksiidide heitkoguste vähenemist mõjutasid lisaks uute autode osakaalu suurenemine maanteetranspordis ning väetise kasutuse vähenemine põllumajanduses. Ehitustegevuse püsimine eelneva aastaga samas suurusjärgus hoidis osakeste heite eelneva aastaga võrreldava. Lenduvate orgaaniliste ühendite vähenemine oli tingitud väiksemast värvikasutusest kodumajapidamistes ja ehitussektoris. Viimastel aastatel on lahusti- ja veepõhiste kemikaalide osakaal püsinud muutumatuna. Peamiselt põllumajanduslikust tegevusest pärineva ammoniaagi heitkoguse vähenemise tingis väiksem anorgaanilise väetise kasutus ning veiste ja lindude arvu vähenemine. Kuna energeetikas ja tööstuses on järjepidevalt vähendatud õhusaasteainete heitkoguseid, seondub aina suurem heitkoguse osakaal hajusate heiteallikatega nagu kohtküte ja transport. Nendes sektorites on õhusaastesse panustajate arv väga suur ning heitkoguse vähendamine keerulisem ning aeganõudvam kui ettevõtte tasandil heidete vähendamise kokkulepete saavutamine. 2023. aastal on välja töötatud Euroopa Liidu perioodi 2021-2027 Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatav meede „Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamine“. Toetuse andmise eesmärk on parandada tiheasustuspiirkondade õhukvaliteeti, asendades tahkel kütusel põhineva kütteseadme taastuvenergiaallikat kasutava kütteseadmega või kaugküttega, ning uuendada olemasolevat tahkel kütusel põhinevat kütte seadet, mille tulemusena paraneb elamu küttesüsteemi tuleohutus ning energiaefektiivsus. Avalikkuse parem teadlikkus heitkoguste tekkesektoritest ning igaühe võimalustest heite vähendamiseks on hädavajalik, et täiendavalt piirata heitkoguseid kohtküttest ja transpordist. Vajalik on Küta õigesti!15 kampaania jätkamine, et parendada elanike teadmisi efektiivsest kütmisest. Eestis teostatakse õhukvaliteedi seiret üheksas riiklikus seirejaamas ja andmed on reaalajas kättesaadavad veebilehel www.õhuseire.ee. Probleeme õhusaasteainete piirväärtuste tagamisega pole Eestis olnud. 2023. aastast on rakendamisel Euroopa Liidu perioodi 2021-2027 Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatav meede "Õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomine". Euroopa Liidu liikmesriikides peab olema toimiv riiklike struktuure ühendav kütusekvaliteedi juhtimissüsteem ning vedelkütuste kvaliteedi seireprogramm. Eestis teostatakse kütuste kvaliteedinõuete seiret mootorikütustest, sh vedelatest biokütustest ning laevakütustest, sh. kergetest ja rasketest kütteõlidest. Lisaks teostatakse kontrolli katlamajades kasutatavatele kütustele. 2022. aastal tehtud strateegilise müra kaardistamise alusel on ligi veerand Tallinna (23,3%) ja kuuendik Tartu (15,5%) elanikest kokkupuutes vähemalt 55 dB liikluse (teeliiklus, raudteeliiklus ja lennuliiklus) 15 Kohtküte | Kliimaministeerium 13 müraga. Selline kokkupuude suurendab suure häirituse riski umbes 5% Tallinna ja Tartu elanikel. Niisamuti suureneb väiksel määral nendel müratasemetel südame isheemiatõve haigestumuse risk (ligikaudu 250 inimesel). Halva ruumilise planeerimise tulemusel tekkinud õhukvaliteedi ja müra probleemide lahendamine on keeruline. Koos eri ametkondadega tuleb leida müra vähendamise võimalusi ja neid ka rakendada. Enimlevinud F-gaaside kasutus maailmas tõuseb kiiresti - 10-12% aastas. Samas Euroopa Liidus kehtib F-gaaside kasutuse vähendamise graafik, millega väheneb turule lastud F-gaaside kogus 79% perioodil 2015–2030. Praegu moodustavad F-gaaside heitkogused 2,5% ELi kasvuhoonegaaside koguheitest, kuid erinevalt teistest kasvuhoonegaaside heitkogustest, mis on võrreldes 1990. aastaga vähenenud, olid F-gaaside heitkogused aastate 1990–2014 vahemikus kahekordistunud. F-gaaside turule laskmise piiramine on otseselt seotud heitkoguste vähenemisega ning kliimaeesmärkide saavutamisega, et suudaksime kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada 55% 2030. aastaks võrreldes 1990. aastaga ning saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks. F-gaaside kiire vähendamise tõttu toimub Euroopa Liidu turul F-gaaside ebaseaduslik kaubandus. 6. Olulisemad tegevused/sekkumised Energeetika 2026. aastal jätkatakse 2023. aastal käivitatud uue EL rahastusperioodi (2021–2027) meetmete elluviimisega, mille väljamaksed hakkavad vastavalt taotlusvoorude tulemustele järk -järgult programmis kajastuma ning jätkuvad meetmed, mille rahastusotsus on tehtud, kuid väljamaksed toimuvad vastavalt taotlusvooru tulemustele hiljem: Toetatakse rohevesiniku tervikahela väljatöötamist transpordivaldkonnas ja keemiatööstuse lähteainena 47 miljoni euroga. Toetusmeetme eesmärk on rohevesiniku tervikahelala arendamine taasterahastuse (RRF) kaudu summas 14,5 mln eurot, 32,7 miljonite eurot kaetakse CO2 vahenditest. Vähem keskkonnahäiringut tekitavale rohevesinikku tarbivale transpordile ülemineku ergutamine. Toetatakse Eesti oludes rohevesiniku kasutuselevõtu väärtusahelat transpordisektoris ja keemiatööstuses: transpordivahendi soetamine koos tankimistaristu ja rohevesiniku tootmisüksuse rajamisega või rajatakse rohevesiniku tootmisüksus ja keemiatööstuse lähteaine tootmisüksus. Eesmärk: Vähem keskkonnahäiringut tekitavale rohevesinikku tarbivale transpordile ülemineku ergutamine. Eesmärgi saavutamiseks rahastatakse rohevesiniku tootmise ja kasutuselevõtu terviklahendust transpordis. Toetust antakse rohevesiniku tervikahela rohevesiniku tervikahela projektile, mille tegevus panustab toetuse eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ja mille raames soetatakse transpordivahend koos tankimistaristu ja rohevesiniku tootmisüksuse rajamisega või rajatakse rohevesiniku tootmisüksus ja keemiatööstuse lähteaine tootmisüksus ( https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/rohevesiniku-kasutuselevott-transpordisektoris-ja- keemiatoostuse-lahteainena). • Eraldati 38 miljoni euro ulatuses täiendavaid vahendeid üle Eesti võrgutugevdusteks elektri jaotusvõrgus, et tõsta jaotusvõrgu läbilaskevõimet, kliimakindlust ning võimekust uusi taastuvelektri tootmisseadmeid võrku liita. Suurem maht taastuvelektri tootmist aitab kaasa elektri turuhinna vähendamisele. Võimaldamaks rohepöördeks vajalikke täiendavaid liitumisi, lähevad need vahendid ennekõike väiksemate tootmisseadmete võrguga liitumise kiiremaks ja soodsamaks muutmiseks. Projekti raames peab Elektrilevi lisama juurde vähemalt 160 MW uut taastuvenergia liitumisvõimsust, vähendama rikkeid vähemalt 187 võrra aastas ning ehitama juurde vähemalt 724 km kliimakindlat võrku. Projekt viidi lõpule 2025. a, selle raames 14  investeeriti võrku 89,5 miljonit eurot, loodi juurde 363 MW ulatuses liitumisvõimsuseid, vähendati rikkeid 532 võrra aastas ning rajati juurde 1545 km elektrivõrku. • Jätkuvad tööd ülekandevõrgu tugevdamiseks (2023. aastal RRF vahenditest eraldatud täiendava 6,2 miljoni euro toel moodustus toetuse kogumahuks 36,2 miljonit eurot), eesmärgiga rohkem taastuvenergia tootmisseadmeid võrku liita eelkõige Lääne-Eesti piirkonnas. Töödega on alustatud, nende kogumaksumus koos toetusega on üle 120 miljoni euro ning lõpptähtaeg on 2026. aasta keskpaik. Suurendades ülekandevõrgu läbilaskevõimet toetatakse kliimaneutraalsele elektritootmisele üleminekut, kuid tugevamast ning tormikindlamast võrgust võidavad ka elektritarbijad. • Biometaani sisestuspunktide rajamiseks suunatakse 2 miljonit eurot EL SF struktuurivahendite rahastust. Projekt jätkub 2026. aastal. • Elluviimisel on meede (kogumahus 4,24 miljonit eurot) tööstusaladel taastuvelektri kasutuselevõtu hoogustamine, mille raames toetatakse elektrivõrguga liitumisi vähemalt 28 MW mahus. Meetme eesmärk on taastuvenergia tootmisseadmete võrku ühendamine taasterahastuse (RRF) abil, et hoogustada taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõttu tööstusaladel ja tööstusega piirnevatel aladel läbi jaotus- või põhivõrguga liitumise toetamise. Taastuvelektri tootmine tööstusalade juures suurendab nende alade atraktiivsust keskkonnateadliku investori silmis ning muudab elektrisüsteemi tõhusamaks (tootmine paikneb tarbimise lähedal). Muudatustel oli positiivne mõju, kuna 2024. aasta detsembri seisuga on kinnitatud 6 projekti 69,9 MW mahus ehk eesmärk 28 MW on täidetud. Liitumiste valmimise lõpptähtaeg 2026. aasta I kvartali lõpp. Suure tõenäosusega valmivad projektid õigeaegselt. • Energia salvestamise meetme piloteerimiseks (kogumahus 9,38 miljonit eurot) korraldati 2023. aastal esimene voor ja 2024. aastal teine voor. Elluviimisel on 3 soojuse salvestuse projekti, mille soojuse salvestite maht on 23 600 m 3 ning toetuse summa 1,467 miljonit eurot. Elluviimisel on 8 elektri salvestuse projekti, mille akusalvestite võimsus kokku on 17,5 MW ja toetuse summa 4 481 204,97 eurot. Projektid viiakse ellu 2026. aasta 1. aprilliks. RRFi rakenduskava muutmiseks on tehtud ettepanekud: soojuse salvestuse eesmärki vähendada 35 000 m3-lt 23 600 m3-ni ja elektri salvestuse eesmärki vastukaaluks suurendada 4 MW-lt 13,5 MW-ni. Uusi soojuse salvestuse voorusi 2026. aastal ei tule ning käimasolevad projektid lõppevad 2026 aasta aprillis. • Kaugküttesüsteemide ja katelseadmete renoveerimise ja rajamise toetamine (sh investeeringud keskmise võimsusega põletusseadmetesse ning kaugküttetorustikesse) kogumahus 22,5 miljonit eurot. 2023. aastal toimusid projekti ettevalmistamisega seotud tegevused, esimesed väljamaksed tehti 2024. aastal. 2025. aasta lõpuks on plaanitud avada sama toetusskeemi muudetud tingimustega teine voor, mille eesmärk on soojuse tootmise seadmete renoveerimise ja rajamise toetamine. 2026. aastal jätkub projektide elluviimine. Toetuse eesmärk on kaugküttesektori arendamine, energiatõhususe tõstmine ning pikemas perspektiivis kaugküttesektori osakaalu suurendamine üldise energiatarbimise valdkonnas. Tegevuse tulemusena väheneb energia lõpptarbimine soojuse efektiivsema tootmise j a edastuse tõttu. • Otsetoetuse 9L10-IR14-PAENERGY PA Energy projektiga toetatakse energiapoliitika seisukohast prioriteetsete teemade edasiviimist regionaalsel tasandil projektide kaudu (energiajulgeolek, taastuvenergia, energiatõhusus). Projekti raames valmistatakse ette Balti riikide ülest elektrituru disaini uuringut ja meetmete paketti, mille tulemus peaks kaasa aitama regionaalse elektri jaeturu kujunemisele, paindlikkuse ja tarbimise juhtimise meetmete välja töötamisele ja rakendamisele. Uuringu peamine eesmärk on analüüsida lähenemist elektri jaeturu reeglite ühtlustamiseks kogu Baltikumis. Eesmärgiks on luua Baltikumi turuosalistele 15  võrdsed võimalused turutegevust silmas pidades. Suurem tururuum võib vähendada nii poliitilisi kui ka äririske turuosaliste jaoks (tarnijad, varustusettevõtjad, reservi pakkujad, tarbijad), samuti soodustab see konkurentsi ja suurendab innovatsiooni. • Eesti Taaste- ja vastupidavuskavas taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks 16 kirjeldatud tegevuste elluviimiseks on kliimaministri käskkirjaga määratud RePowerEU projekti elluviijaks Kliimaministeerium ja kaasatud partneriteks Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Geoloogiateenistus. RePowerEU projekti esimesed tegevused algasid juba 2022 aastal, kui Keskkonnaagentuur asus otsima tuuleenergiaks sobivaid alasid riigimaal. Projekt kestab kuni 31.08.2026. Kliimaministeerium on projekti koordinaator, aga lisaks viib projektis ellu ka mitmeid konkreetseid tegevusi taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks: o koostöös Keskkonnaagentuuri, Maa- ja Ruumiameti ning RMKga on riigimaadel kaardistatud tuuleenergia arendamiseks sobivaid alasid. Kaardistuse tulemusel on antud 13 sobivat ala avaliku enampakkumisega tuuleenergia arendajate kasutusse, et tekiks täiendavaid võimalusi tuuleparkidele sobivate asukohtade leidmiseks 17 ; o vastu on võetud seadusemuudatused meretuuleparkide ühendloa loomiseks ja taastuvenergia projektide keskkonnamõju hindamise lihtsustamiseks 18, o keskkonnamõju ekspertide puuduse lahendamiseks on hangitud koolitusmoodulid keskkonnamõju hindamise juhtekspertidele ja hankimisel Natura 2000 hindamise koolitus, o hangitud on keskkonnamõju hindamise juhendmaterjal mõjuhindamiste praktika ühtlustamiseks, ühe teemana käsitletud ka juhised madalsagedusliku müra, sh infraheliga tegelemiseks 19 ; o koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Terviseametiga on hangitud analüüs, milles teaduskirjanduse põhjal koostatakse ülevaade tuulikute ja teise elektritootmisviiside võimalike tervisemõjude kohta; o hangitud on analüüsid elektri hinna prognooside koostamiseks, meretuuleparkidega seonduvate mõjude analüüsimiseks; o loodud on mitmeid võrgustikke KOVide toetamiseks tuuleenergeetika planeeringute läbiviimisel; o koostamisel on kaheksa teekaarti, mis toetavad kliimaseadusega kavandatavate eesmärkide elluviimist; o EHRi arendustega toetatakse taastuvenergia direktiivi muudatustest RED III tulenevalt ühtse kontaktpunkti loomist taastuvenergia projektide menetluseks ja meretuulepargi ühendloa menetluse läbiviimiseks; o hangitud on kommunikatsioonipartner, kellega oostöös on Keskkonnaportaali loodud taastuvenergiat puudutav infoleht, samuti on koostatud voldikuid, virtuaalseminaride sari, lühivideote sari, artiklid, küsitlused ja analüüsid 16 https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/taastuvenergia/repowereu 17 https://keskkonnaportaal.ee/et/tuuleenergeetika-arendamiseks-taiendavate-alade-kaardistamine, https://rmk.ee/uudised/uudis/algas-enampakkumine-tuuleenergia-aladele-riigimaal/, https://kliimaministeerium.ee/uudised/riigimaade-tuulealade-oksjoni-tulemusel-avanesid-uued-voimalused- tuulikute-rajamiseks 18 https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/riigikogu-vottis-vastu-meretuule-ja-paikeseparkide-rajamist- kiirendava-seaduse/ 19 https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/taastuvenergia/tuuleenergia/tuuleparkide -keskkonnamoju- hindamise-vordlusanaluus-ja-juhend 16  selleks, et leviks teaduspõhine info tuuleenergia kohta, riigi infotelefonile 1247 on lisatud võimekus vastata ka tuuleenergiat puudutavatele küsimustele 20. 2026. aastal jätkuvad järgmised tegevused: Prioriteetsed suunad energeetikas on varustuskindluse tagamine ning energia lõpphinna konkurentsivõime: Tegevused: • Varustuskindluse tagamiseks on loodud 2026. aasta algusest saartalituse võimekuse meede, mis aitab hoida üleval piisavas mahus juhitavaid tootmisvõimsusi, et Eesti saaks hakkama ka saarestunud olukorras. • 2027. aastast on võimalik saartalituse võimekuse meetme asemel kasutusele võtta strateegiline reserv piisava juhitava võimsuse tagamiseks. Otsus kas minna ühelt meetmelt üle teisele, tuleb teha 2026. aasta jooksul vastavalt sellele kumb meede on ühiskonnale kasulikum. • Jätkuvad juba 2025. aasta jooksul alanud tegevused kriitilise energiataristu vastupanuvõime ja turbe tõstmiseks. Merealuse taristu pilootprojekti Merehunt valmimine. Merealuse taristu parandusvõimekuse tugevdamine läbi kavandatava Merekaru projekti. Maismaataristu tugevdamise tegevused koos Balti riikide ja Poolaga, drooniseire ja tõrje võimekuste loomine kriitiliste energia objektide kohale. • Uue projektina alustati 2024. aastal Eesti kvaternaarisetete geotermaalenergia potentsiaali uuringutega (rahastuse eraldamise CO2 vahenditest mahus 1,25 MEUR). Projekti kestus on alates 2024. a. kuni 2026. a. Projekt nimega Avatar, kasutab kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulu. Perioodi 2013–2020 enampakkumisel saadud tulu kasutamise periood lõpeb 30. novembril 2025. a. Perioodi 2021–2030 enampakkumisel saadud tulu kasutamise periood lõpeb 30. novembril 2033. a. • ERF-i 22,5 miljoni suurusest toetusest kaugküttetaristu investeeringuteks on veel kasutamata ca 3,7 miljonit eurot, mis on plaanis suunata uute soojuse tootmise seadmete ehitusse. • 2026. aastal jätkub 2022. aastal alustatud töö geotermaalenergia uurimis- ja pilootprojektide käivitamiseks (3,8 miljonit eurot). 2024.a valmis geotermaalenergia pilootjaam soojusenergia saamiseks Tiskres. 2025. a valmisid pilootjaamad Tiskres ja Roosna-Allikul, tööd jätkuvad Arbaveres. • Geotermaalenergia arendamine Eesmärk: Geotermaalenergiast soojuse tootmise pilootprojektide läbiviimine. 2025. aastal jätkus 2022. aastal alustatud töö projekti „Geoenest“ raames geotermaalenergia uurimis- ja pilootprojektide käivitamiseks (summas 3,8 milj eurot) ning 2024. a alustatud kvaternaarisetete geotermaalenergia kasutamise pilootprojekti “AVATAR” tööd (projekti maksumus 1,25 mlj eurot). 2026. aastal jätkub projekti „Geoenest“ pilootjaamade töö jälgimine ja analüüs. „AVATAR“ projekti raames toimub 2026. aastal katsejaama rajamine Lõuna-Eestis. • Taastuvelektri vähempakkumise läbiviimine maismaatuulele. Tegevus aitab kaasa elektrihinna madalamaks toomisele. • Elektrivõrguga liitumise regulatsiooni muutuseks vajalike regulatsioonide muutmiste lõpetamine. • Salvestusturu ja tarbimise juhtimise turu elavdamine ning sellega seotud regulatsiooni muutmise lõpetamine ja tarbimise juhtimise turumudeli rakendamine päev-ette turul. Tegevus 20 https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/taastuvenergia 17  aitab kaasa elektri turuhinna madalamaks toomisele, kuna toob alla hinnatippe, vähendab elektrihinna volatiilsust ja võimaldab rohkem taastuvenergiat süsteemi integreerida. • Elektriturudirektiivi uue versiooni ülevõtmine riigisisesesse õigusesse sealhulgas e lektrijagamise regulatsiooni kehtestamine, aitab kaasa elektrituru elavdamisele ja tarbijate ning väiketootjate paremale kaasatusele ja võimalusele oma elektrikulusid efektiivsemalt juhtida. • Kaugkütte regulatsiooni muutmise vajaduse analüüs ja vajadusel muutmine ja rakendamine. • Elektri hulgiturgude järelevalvega seotud sätete uuendamise lõpuleviimine. • Gaasiturgu käsitleva direktiivi uue versiooni ülevõtmine riigisisesesse õigusesse . • Taastuvenergia direktiivi uue versiooni ülevõtmine riigisisesesse õigusesse. • Elektrituru arengut käsitleva direktiivi uue versiooni teise osa ülevõtmine riigisisesesse õigusesse. • RRF meetmete jätkamine ning rakendamine. Maavarad • Maapõue kasutamisega ja maapõueressurssidega seotud teave tuleb hoida kättesaadavana, selleks on vajalik hoida ajakohasena riigi infosüsteemi kuuluvad andmekogud Eesti Geoloogiafond (sh rajada selleks vajalik arhiivihoone) ning uuendada maavarade register koos kaardiandmestikuga. • Riigi kohustusse jäänud kaevandatud maa ja maapõue korrastamise korraldamine (altkaevandatud alad, karjäärid ja turbatootmisalad). Jätkub ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Õiglane üleminek“ tegevuse „Nõukogude perioodil suletud kaevanduste varingute ja vajumite likvideerimine“ ja „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjääride korrastamine“ projektide elluviimine ning meetme „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimine. Kaevandamisega seotud materjali sh tööstusjäätmete järelhoolduse ja -seire korraldamine, samuti kaevandamisjäätmetega seotud muude tegevuste korraldamine (Kiviõli ja Kohtla Järve tööstusjäätmete ja poolkoksi prügilate hooldusega seotud tegevused, Kukruse aherainemäe seire). • Kriitiliste toormete uuringute ja kasutamise poliitika kujundamine, rahvusvahelistes kriitiliste toormete töögruppides (IEA, RMSG, MSP) osalemine. • Uute tulevikumajanduse jaoks vajalike maavarade kasutusvõimaluste loomine, milleks täiendatakse maapõueseadust maavarade kontsessioonimehhanismi võimaluse sissetoomisega. • Maapõueressursside uurimise ja kaevandamise strateegiline planeerimine. • Maapõueressursside uurimise ja väärindamise alases TA tegevuses osalemine ( ressursside väärindamise teekaardid, Eesti Geoloogiateenistuse (EGT) ja teised TA uuringud, 2023-2026). • Fokusseeritud maapõueuuringute raames alustati 2024. aastal ja kestab kuni 2026. aastani Eesti Geoloogiateenistuse poolt läbiviidav fosforiidi ja kaasnevate ressursside teadus- ja arendustegevustele suunatud uuring 6, 1 miljoni euro ulatuses. Välisõhk • Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 uuendamine ja rakendamine õhukvaliteedi parandamiseks. • Toetatakse elamute liitumist kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamist. EL toetus on 9,7 miljonit eurot kuni 31.12.2029. 2026. aastal on plaanitud EL toetust kasutada 1,3 mln eurot. 18  • Toimub õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomine 14,3 miljoni euroga. EL toetus on 10 miljonit eurot kuni 31.12.2029. • Välisõhu saasteainete heitkoguste inventuurimetoodikate täiendamine. • Avalikkuse teadlikkuse tõstmine müra- ja õhuvaldkonnas. • Projekti „Keskkonnakaitseluba 3.0“ raames õhusaastelubade süsteemi uuenduse elluviimine. • F-gaaside taasväärtustamise võimekuse loomine. 7. Programmi tegevused ja teenused Järgnevalt on välja toodud programmi tegevused ja nende elluviimiseks kavandatud olulisemad plaanid. Teenuste detailne kirjeldus on kajastatud lisas 1. Meede 1 ENERGIAVARUSTUSE TAGAMINE JA ENERGIATURU KORRALDUS Eesmärk: Energiamajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse, turupõhise lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise. 2026. aastal jätkatakse järgnevate tegevustega: elektrivarustuses jaotus- ja ülekandevõrgu arengukavade täiendamine, saartalituse võimekuse meetmelt vajadusel ettevalmistus reservvõimsuse mehhanismile üleminekuks 2027. aastal ja vastavate hangete korraldamine ning elektriga ja gaasiga seotud regulatsioonide muutmine sh EL regulatsioonide ülevõtmine, salvestuse ja tarbimise juhtimise regulatsiooni muudatuste jõustumine, kaugkütte regulatsiooni analüüs ja vajadusel muutmine, merelause taristu seirevõimekuse loomine, merealuse taristu parandusvõimekuse regionaalne loomine, energiataristu turbevõimekuste ja hukukindluse suurendamine. Olulise töösuunana minnakse edasi elektrisüsteemi juhitavate tootmisvõimsuste hankimiseks vajalike töövoogudega, s.h võimsusmehhanismi ettevalmistamine koos Elering AS -ga. Aastatel 2026-2030 viiakse lõpule jätkutegevused elektrivarustuses Mandri-Euroopaga sünkroniseerimise projektile (sh taristu vastupanuvõime tõstmine), tugevdatakse võrke , muudetakse regulatsioone tarbimise juhtimise, salvestuse ja elektri jagamise käivitamiseks, töötatakse välja uut võimsust toova pikemaajalise reservvõimsuse mehhanism; hoitakse gaasivarustuses gaasivaru, tuuakse turule maagaasi kõrvale ja asendamiseks muud lahendused; hoogustatakse soojusmajanduses heitsoojuse, soojuspumpade ja soojussalvestuse kasutusele võtmist, sh kaugküttes sümbioosis gaasi- ja elektrivõrguga, renoveeritakse kaugküttevõrku. Programmi tegevus 1.1 Energiavarustuse tagamine Eesmärk: Elektri- ja gaasivarustuskindluse kvaliteedi ning konkurentsivõimelise hinna tagamine. Kaugkütte soodne hind on jõukohane kõigile tarbijatele, kaugkütet toodetakse jätkusuutlikult ja keskkonnasõbralikult. Kaugküte on tagatud ka kõige külmemal kütteperioodil. Elektrivarustuse tagamiseks toimub pidev suhtlus turuosalistega, elektrituru-alaste õigusaktide väljatöötamine ja uuendamine (sh direktiivide ülevõtmine), regionaalne ning rahvusvaheline koostöö energiamajanduse valdkonnas. Osaledes EL-i otsustusprotsessides seistakse Eesti seisukohtade eest elektrituru-alaste õigusaktide menetlemisel. Salvestusturu arendamine ja tarbimise juhtimise 19 edendamine, mis üheltpoolt suurendab süsteemi varustuskindlust, aitab kaasa ka turuhinna hinnatippude ja hinna volatiilsuse vähendamisele ning võimaldades ka rohkem taastuvenergiat elektrisüsteemi lisada. Seeläbi aitab kaasa otseselt konkurentsivõimelisema elektrihinna tagamises. 2026. aastal võetakse kasutusele juhitavate võimsuste piisavas mahus tagamiseks uus varustuskindluse meede – saartalituse võimekuse tagamise meede. Lisaks tegeletakse aktiivselt kriitilise energiataristu vastupanuvõime tõstmisega. Gaasimajanduse ja transpordikütuste eesmärgid saavutatakse peamiselt õigusraamistiku kaudu. Soojusmajanduse valdkonda juhitakse kaugkütteturu õigusliku raamistikuga, lähtudes siseriiklikest eesmärkidest (ENMAK) ja ELi seadusandlusest. Regulatsiooni kohaselt peab soojusettevõtja tagama, et kaod soojusvõrgus oleksid minimaalsed. Õigusloome motiveerib soojusettevõtjat võtma kasutusele piisavad meetmed selleks, et kaugküttevõrgus oleks kasutusel piisavalt palju taastuvaid e nergiaallikaid ja soojuskadu võrkudes oleks minimaalne. Tabel 4. Programmi tegevuse energiavarustuse tagamine mõõdikud Tegelik Mõõdik*/Sihttase 2 0 26 2 0 27 2 0 28 2 0 29 (2 024) Jaotusvõrgus katkestuste keskmine kogukestus tarbimiskoha kohta aastas (minutites) 134,3 <150 <150 <150 <150 Allikas: Konkurentsiamet Gaasituru konsentreeritus (HHI) (kodutarbijate osas) 4300 3500 3000 3000 3000 Allikas: Konkurentsiamet Andmata jäänud energia maksimaalne kogus ülekandevõrgus, MWh 0 4500 4500 4500 4500 Allikas: Elering AS Eesti on ühendatud Kesk-Euroopa sünkroonalaga Teostatud Jah (jah/ei) teostatud Jah Jah 08.02.2025 Allikas: Elering AS Energia infrastruktuuri N-1 kriteerium on täidetud (jah/ei) Jah Jah Jah Jah Jah Allikas: Elering AS Tagatud transpordikütuste varustuskindlus ja tõhus turukorraldus Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Allikas: EVK Tagatud on piisav maht juhitavat võimsust Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud * Tegemist on ENMAK 2030 eesmärkidest ja meetmetest lähtuvate mõõdikutega. Programmi täitmiseks oluliste mõõdikute kirjeldused: Jaotusvõrgus riketest põhjustatud katkestuste kogukestus minutides tarbimiskoha kohta aastas ehk SAIDI näitab elektrivõrgus võrguteenuse tagamise kvaliteeti. Mida väiksem on number, seda kvaliteetsemalt ja väiksema katkestuste ajaga on suutnud jaotusvõrk klientidele elektrivarustatust tagada. Energiamajanduse arengukavaga aastani 2035 plaanitakse seada SAIDI 2035. aasta eesmärgiks jõuda elektrikatkestuste kestuses viie aasta keskmisena tasemele alla 120 min aastas alates 2035. aastast. 2026. a sihttase arvestab jaotusvõrguettevõtjate võimekust teenuse kvaliteeti senise investeerimisplaani alusel täita. 20 Gaasituru kontsentreeritus (HHI) kodutarbijate osas näitab kodutarbijatele pakutava gaasimüügituru kontsentreeritust ja annab hinnangu kui tugev on konkurents antud turul. HHI alla 1500 näitab, et turul on konkurents väga tugev, vahemik 1500-2500 näitab mõõdukat kontsentreeritust ja sellest kõrgemad numbrid, et turg on pigem kontsentreeritud. Eesmärk on liikuda HHI tasemega allapoole, et turul oleks suurem konkurents. Gaasituru olukorra paranemiseks uuendatakse 2025. ja 2026. aastal maagaasiseadust millega võetakse ka üle uue gaasi- ja vesinikuturu direktiiv. Mõõdik “Andmata jäänud energia maksimaalne kogus ülekandevõrgus” kirjeldab energiakogust, mida ei suudeta tarbijatele tarnida. Selline olukord võib tekkida rikete, aga ka tootmispuudujääkide korral ning annab seeläbi hinnangu varustuskindluse normi täitmise osas Eestis. Varustuskindluse normi vastu hindab süsteemihaldur iga-aastaselt süsteemi olukorda kuni 10 aastat ette, et oleks tagatud piisavas mahus juhitavaid võimsusi normi tagamiseks. 2025. aasta jooksul on kavas lõpule viia strateegilise reservi riigiabi loa taotluse protsess, mis võimaldaks vajadusel 2027. aastast võtta kasutusele võimsusmehhanism strateegilise reservi näol, mis aitab tagada varustuskindluse normi. 2026. aasta jooksul toimub strateegilise reservi tingimuste detailne väljatöötamine, vajadusel ka seadusandlikud muudatused. 2026. aasta algusest võetakse kasutusele saartalituse tagamise meede, mille abil tagatakse piisava juhitavad võimsuse tööshoidmine. Eesti on 2025. aasta 8. veebruarist sünkroniseeritud Mandri-Euroopa sünkroonalaga ja ühendused Venemaaga on likvideeritud. Sünkroniseerimise projekt siiski jätkub 2026. aastal kriitilise taristu tugevdamise projekti kaudu, millele on esitatud rahastustaotlus Euroopa Ühenduse Rahastu (CEF) energeetikavaldkonna taotlusvooru 2025. aasta septembris ning mis on leidnud ka positiivse otsuse. Seoses selle projektiga 2026. aastal olla vajalikud õigusaktide muudatused ning süsteemihaldurit toetavad tegevused koostöös Balti, Poola ja Soomega taristu vastupanuvõimekuste tõstmisel. Energia infrastruktuuri N-1 kriteeriumi täitmine tähendab, et elektrisüsteem peab ilma häiringuteta hakkama saama suurima elemendi väljalülitumisega (Eestis on suurim elektrisüsteemi element Estlink 2 mahus 650 MW). Eesti elektrisüsteem on seda kriteeriumit täitnud ja peab täitma ka jätkuvalt. Selle täitmiseks peab süsteemihaldur hoidma piisavalt reserve, mida hoitakse Balti süsteemihalduritega ühiselt, et optimeerida kulude jaotust. Vedelkütuse varustuskindlus on tagatud vedelkütusevaru seadusega. Selle kohaselt tuleb hoida 90 päeva tavatarbimisele vastav bensiini-, diisli- ja lennukikütuse varu, millest ca 87% paikneb Eestis. Transpordikütuste turu tõhusa toimimise tagavad vedelkütuse seadus ja alamõigusaktid. Olulisemad tegevused: • 2026. aastal jätkub kaugkütte regulatsiooni muudatuste kaardistamine ning perioodil 2026- 2030 rakendamine (vajadusel muutmine). • 2026. a viiakse lõpuni taaste- ja vastupidavusrahastust kaasrahastatavad põhi- ja jaotusvõrgu investeeringud (investeeringutoetuste kogumaht on 36,2 mln eurot, 2026. aastaks on planeeritud 4,2 mln eurot). Investeeringud aitavad Eesti energiasüsteemi moderniseerida ning suurendada uute tootmisseadmete võrguga liitmise võimekust. Samuti suureneb võrgu vastupidavus ilmastikuoludele. Lisaks viiakse lõpuni taaste- ja vastupidavuskavast toetatavad vesiniku terviktehnoloogiate arendamise projektid, mis on seotud vesiniku kui tooraine tootmisega ja vesiniku tanklate rajamisega. • 2026. a jätkatakse soojuse tootmise seadmete ehituse ja renoveerimise ning soojustorustike ehituse toetamist. Toetuse jagamise eesmärgiks on suurendada kaugküttesüsteemides energia kasutamise efektiivsust ja vähendada põletusseadmest pärinevate saasteainete heitkogust. Meede 2 TAASTUVENERGIA OSAKAALU SUURENDAMINE LÕPPTARBIMISES Eesmärk: Taastuvenergiale üleminek on seotud energia tootmise, ülekande, tarbimise, turgude ja seotud majandussektorite reformiga, mille tulemusel väheneb CO 2 heide, paranevad 21  energiajulgeolek ning energia kättesaadavus. Tagatud on transpordikütuste turgu ja vedelkütuse varu reguleeritud õiguslik keskkond vastavalt siseriiklikele eesmärkidele ja EL õigusele. Eesmärke viiakse ellu võimalikult turupõhiselt ja taskukohasel moel. Taastuvenergia osakaalu suurendatakse kooskõlas kehtiva siseriikliku ja rahvusvahelise seadusandluse ning ENMAK-iga. Tuule- ja päikeseenergia ühes salvestusega aitavad saavutada kliimaeesmärgid ja vähendada elektrituru hindu. Programmi tegevus 2.1 Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises Eesmärk: Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega konkurentsivõimeline ning suurendab riigi energiajulgeolekut. Taastuvenergia osakaal kasvab lõpp- ning primaarenergia tarbimises, kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat, majanduslikult mõistlikke lahendusi ning võttes arvesse säästva arengu printsiipe. Programmi tegevuse eesmärgi täitmiseks on vajalik rajada täiendavaid taastuvelektri tootmisvõimsusi ja kiirendada taastuvelektri kasutuselevõttu. Eesmärk on võimalikult suures mahus turupõhiselt lisanduva taastuvelektri tootmise ja tarbimise omavaheline sidumine. Selleks kaardistatakse ja seiratakse tuuleenergia tootmisvõimsuste lisandumist maismaal ja merel. Eemaldatakse takistusi tootmisvõimsuste rajamisel ning kiirendatakse taastuvenergia kasutuselevõtu protsesse. 2025. aastal tehti ettevalmistusi selleks, et saaks välja kuulutada uue taastuvelektri vähempakkumise maismaal mahus 1 TWh (suurendamise võimalusega kuni 2 TWh-ni). Soojuse tõhusamaks tootmiseks viiakse katlad üle efektiivsematele kütustele või vahetatakse/renoveeritakse need kasutuskütust muutmata. Vajadusel minnakse üle lokaal- või kohtkütusele, lisaks installeeritakse üha enam efektiivseid soojuspumpasid, mis panus tavad hoonete energiatõhususse ja taastuvenergia eesmärkidesse. Elektrienergia tootmise arendamiseks suletakse vajadusel keskkonnanõuetele mittevastavad ja olulise süsinikuintensiivsusega tootmisvõimsused. Olulist rolli juhitava baasvõimsuse ja soojatarbimise katmisel mängivad biomassil töötavad elektrijaamad. Skoopi kuuluvad seadusandluse muutmine taastuvelektri osakaalu suurendamiseks, tootmisvõimsuste piisavuse tagamiseks koos välisühendustega (N-1 kriteeriumi täitmine), olemasolevates elektrijaamades kasutatavate kütuste valiku võimaluste suurendamine (sh biokütuste kasutamine), elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamine ning teadus- ja arendustegevus. Tabel 5. Programmi tegevuse taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik*/Sihttase Tegelik (2023) 2 0 26 2 0 27 2 0 28 2 0 29 Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse summaarsest lõpptarbimisest, % 67,00% 68,00% 68,00% 69,00% 69,00% Allikas: Eurostat Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest, % 31,85% 43,00% 43,00% 47,00% 47,00% Allikas: Eurostat 22  Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest 8,5% 9,07% 7,5% 7,5% 8,5% transpordisektoris, % Allikas: Eurostat Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest, % 40,95% 38,00% 47,00% 47,00% 49,00% Allikas: Eurostat * Tegemist on ENMAK 2030 eesmärkidest ja meetmetest lähtuvate mõõdikutega. Mõõdikud näitavad kui suure osa moodustab Eestis toodetud taastuvenergia summaarsest lõpptarbimisest. Mõõdikute abil seiratakse taastuvenergia tootmise edusamme Eestis. Energiamajanduse arengukavas aastani 2035 kavandatakse kasutusele võtta mõõdikuna puhta energia osatähtsus. Viimased Eurostati andmed pärinevad 2023. aastast, mistõttu kuvatakse viimast mõõdiku tegelikku taset 2023. aasta seisuga. Mõõdiku „Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest, %“ väiksemad sihttasemed võrreldes programmiga 2025-2028 tulenevad asjaolust, et tuuleenergia arendused ei ole valminud esialgselt prognoositud ajakavas. Samas, programmis 2023-2026 oli 2023. aasta sihttasemeks kavandatud 27%, kuid tegelikkuses täitus sihttase ligi 5% varuga. Mõõdiku „Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest transpordisektoris, %“ sihttaseme muutus tuleneb asjaolust, et varasemalt kavandatud vedelkütuse seaduse muudatus ei hõlma taastuvkütuse kohustuse kasvu sellise trajektooriga. Mõõdiku „Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest, %“ sihttaseme muutus tuleneb mõõdikute „Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest, %“ ja „Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest transpordisektoris, %“ sihttasemete muutusest. Olulisemad tegevused: • Taastuvenergia arendamiseks toimub pidev suhtlus turuosalistega, taastuvenergia-alaste õigusaktide väljatöötamine ja uuendamine (sh direktiivide ülevõtmine), regionaalne ning rahvusvaheline koostöö taastuvenergia valdkonnas. Osaledes EL-i otsustusprotsessides seistakse Eesti seisukohtade eest taastuvenergia-alaste õigusaktide menetlemisel. Töötatakse välja taastuvenergiaga seotud arengudokumendid ning riiklikud meetmed. • 2026. aastal võetakse riigi õigusesse üle taastuvenergia direktiiv, mille alusel on kokku pandud mahukas muudatuste pakett, mille raames muu hulgas kiirendatakse taastuvenergia loamenetlusi. • Taastuvelektri tootmise suurendamiseks on vajalik rajada täiendavaid taastuvelektri tootmisvõimsusi ja kiirendada taastuvelektri kasutuselevõttu. Eesmärk on võimalikult suures mahus turupõhiselt lisanduva taastuvelektri tootmise ja tarbimise omavaheline sidumine. Selleks kaardistatakse ja seiratakse tuuleenergia tootmisvõimsuste lisandumist maismaal ja merel. Eemaldatakse takistusi tootmisvõimsuste rajamisel ning kiirendatakse taastuvenergia kasutuselevõtu protsesse, millesse panustab taaste- ja vastupidavuskava projekt RePowerEU. • 2025. aastal tehti ettevalmistusi selleks, et välja kuulutada kuues taastuvelektri vähempakkumine. Vähempakkumise raames on oodatud lisanduma maismaale 1 TWh/a, suurendamise võimalusega kuni 2 TWh/a mahus taastuvelektrit, mis panustab taastuvenergia eesmärkide täitmisesse. 2026. a viiakse see vähempakkumine läbi. 23  • Taastuvas energiaallikast toodetud kütuste tootmise suurendamiseks avatakse 2026. aasta alguses biometaani gaasi ülekandevõrku sisestamiseks sisestuspunktide rajamise meede, mille eesmärk on biometaani sisestamise maagaasi võrku suurendada ja seeläbi tekitada täiendavat turgu biometaani toodangu järele. • Soojuse tõhusamaks tootmiseks viiakse katlad üle efektiivsematele kütustele või vahetatakse/renoveeritakse need kasutuskütust muutmata. Vajadusel minnakse üle lokaal- või kohtkütusele, lisaks installeeritakse üha enam efektiivseid soojuspumpasid, mis panustavad hoonete energiatõhususse ja taastuvenergia eesmärkidesse. Elektrienergia tootmise arendamiseks suletakse vajadusel keskkonnanõuetele mittevastavad ja olulise süsinikuintensiivsusega tootmisvõimsused. Oluline roll on juhitava baasvõimsuse ja soojatarbimise katmisel biomassil töötavad elektrijaamad. Tegevuste hulka kuuluvad regulatsiooni muutmine taastuvelektri osakaalu suurendamiseks, olemasolevates elektrijaamades kasutatavate kütuste valiku võimaluste suurendamine (sh biokütuste kasutamine) ja elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamine. 2026. aastal võetakse riigi õigusesse üle energiatõhususe direktiivi raames kaugkütte sektorit mõjutav regulatsioon, mille eesmärk on suurendada sektori energiatõhusust ja taastuvenergia osakaalu. Meede 3 MAAPÕUERESSURSSIDE UURIMINE JA KASUTAMINE Eesmärk: Tagada maapõueressursside teaduspõhine riigi majanduskasvule suunatud ressursitõhus haldamine ja kasutus. Oodatav tulemus: Eesti maapõueressursse uuritakse ja kasutatakse teaduspõhiselt, võimalikult keskkonnahoidlikult ja ressursitõhusalt riigi majanduskasvu silmas pidades. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Eesti Geoloogiateenistus ja Keskkonnaamet. Programmi tegevus 3.1. Maapõueressursside uurimine, kasutamine ja geoloogia alane kompetents Eesmärk: Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Informatsiooni kogumiseks ja nende kasutuselevõtuks ning maksimaalseks väärindamiseks vajalikke uurimistöid teha mahus ja suundades, mis tagavad piisava teadmisbaasi; korraldada maapõuealase info kogumist, säilitamist ja kättesaadavust parimal moel ja teha põhjendatud ulatuses avalikult kättesaadavaks. Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse maapõue uurimise ja kasutamise poliitikat, koostatakse valdkonnaanalüüse ning määratletakse riigi huvi maapõueressursside võimalikuks kasutuselevõtuks. Kaevandamisega seotud materjali sh tööstusjäätmete järelhoolduse ja -seire korraldamine, samuti kaevandamisjäätmetega seotud muude tegevuste korraldamine (nt Kiviõli, Kohtla-Järve tööstusjäätmete ja poolkoksi prügilate hooldusega seotud tegevused, Kukruse aherainemäe seire). Olulise osa tegevusest moodustab maapõueressursside kompleksne teadmiste põhine uurimine. Eesmärgi saavutamiseks teostatakse kompleksset geoloogilist baaskaardistamist ning maapõuega seotud fokusseeritud uurimistöid. Tagatakse parimad võimalikud geoloogilise informatsiooni uurimis- ja säilitamistingimused ja tegeletakse pidevalt avalikkuse teavitamisega maapõue temaatika 24 võimalustest, väljakutsetest ning riskidest, kooskõlastatakse maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaid tegevusi sh planeeringuid. Eesmärki aitab oma teenuste kaudu saavutada Eesti Geoloogiateenistus. Peamised väljakutsed, mida tegevuse all adresseeritakse: - Teadmisbaasi suurendatakse eelistatult suure majandusliku potentsiaaliga maapõueressursside valdkondades; - maapõueressursside majandamine: arvestatakse sotsiaalmajandusliku olukorraga ning leevendatakse seonduvaid negatiivseid mõjusid; - maapõueressursside kasutuse suunamine: tagatakse ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt ressursside võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlik kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Tagatakse tõhus ressursikasutus; - maapõueressursside kasutamine: informatsiooni kogumiseks ja nende kasutuselevõtuks ning maksimaalseks väärindamiseks vajalikke uurimistöid tehakse mahus ja suundades, mis tagavad piisava teadmisbaasi; - maapõuealase info kogumine, säilitamine ja kättesaadavus: korraldatud parimal moel ja on põhjendatud ulatuses avalikult kättesaadav. Tabel 6. Programmi tegevuse maapõueressursside uurimine, kasutamine ja geoloogia alane kompetents mõõdikud ja sihttasemed Tegelik 2026 2027 2028 2029 Mõõdik/Sihttase (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (2024) Maapõueressursside uurimine ja kasutamine on jätkusuutlik ja koordineeritud (jah/ei) Jah Jah Jah Jah Jah Allikas: Kliimaministeerium, Eesti Geoloogiateenistus Maapõueressurssidena käsitletakse nii maavarasid, mida vajame igapäevaselt nagu näiteks ehitusmaavarad kui ka neid, mida me praegu ei kasuta, aga mis võivad pakkuda majanduslikku huvi tulevikus väärtusliku toormena. Selleks, et mõlema suuna jätkusuutlikkus oleks tagatud, on vajalik tegeleda uuringutega järjepidevalt ja koordineeritult. Ehitusmaavarade puhul tuleb silmas pidada varustuskindlust, mida kahjuks ei saa Eesti kohta tervikuna käsitleda, kuna vajadus ja geoloogilised tingimused erinevad suures plaanis. Seega tähendab toodud mõõdiku kontekstis see seda, et ehitusmaavarade varustuskindlus peab olema tagatud tsentraalselt koordineeritud jätkusuutliku uurimise ja kasutamise võimaldamisega. Lisaks eelpoolnimetatud ressurssidele on jätkusuutlikkus ning teadmistepõhine uurimise ja kasutamise koordineerimine aktuaalne selliste ressursside puhul, mis on olemuselt fossiilsed ning minetamas oma olulisust riigi ja maailma majanduses. Olulisemad tegevused: • Osa tegevusest moodustab kaevandamisega seotud materjali sh tööstusjäätmete järelhoolduse ja -seire korraldamine, samuti kaevandamisjäätmetega seotud muude tegevuste korraldamine (nt Kiviõli, Kohtla-Järve tööstusjäätmete ja poolkoksi prügilate hooldusega seotud tegevused, Kukruse aherainemäe seire). • Lisaks tegeletakse maapõueressursside kompleksse teadmistepõhise uurimisega ja maavarade teabe haldamise ning süstematiseerimisega, et oleks võimalik määratleda riigi huvi maapõueressursside kasutuselevõtuks. Selleks teostatakse kompleksset geoloogilist 25  baaskaardistamist ning maapõuega seotud fokusseeritud uurimistöid. Tagatakse parimad võimalikud geoloogilise informatsiooni uurimis- ja säilitamistingimused ja tegeletakse pidevalt avalikkuse teavitamisega maapõue temaatika võimalustest, väljakutsetest ning riskide st, kooskõlastatakse maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaid tegevusi sh planeeringuid. Meede 4 ÕHUKVALITEEDI PARENDAMINE Eesmärk: Õhukvaliteedi tagamiseks on siseriiklikult tagatud vastavus rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu õigusaktide nõuetele, õhuseire teostatud ja avalikkust teavitatud. Eesmärgi täitmiseks tagatakse õhu, müra ja kütuse valdkonna õigusraamistik ja õigusaktide rakendamine. Tehakse pidevat ja perioodilist seiret, analüüse, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, teostatakse riiklikku järelevalvet, käitaja tegevus kas registreeritakse või antakse õhusaaste luba. Välisõhu kaitse valdkonna eesmärk on peamiselt inimtegevuse mõju piiramine ja vähendamine, et tagada puhas keskkond ja inimeste hea tervis. Välisõhku iseloomustab tema kvaliteet, mida reguleerivad otseselt ja kaudsemalt riigisisesed, Euroopa Liidu ja teised rahvusvahelised õigusaktid ning Maailma Terviseorganisatsiooni soovitused. Välisõhu kvaliteeti tagatakse ka läbi konkreetsete toetusmeetmete, mille eesmärk on saasteainete ja müra vähendamine ning läbi teavituste inimeste teadlikkuse tõstmine. Välisõhu kaitse valdkond on seotud mitmete teiste keskkonnavaldkondadega, eelkõige ringmajanduse, keskkonnakorralduse ning kliimapoliitikaga. Tõhusam välisõhu kaitse aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele ning toetab innovatsiooni. Kuna energeetikas ja tööstuses on järjepidevalt vähendatud õhusaasteainete heitkoguseid, seondub aina suurem heitkoguse osakaal hajusate heiteallikatega nagu kohtküte ja transport. 36% Eestis tekkivatest eriti peenetest osakestest (PM2,5), 48% mustast süsinikust, 14% lenduvatest orgaanilistest ühenditest ja 78% benso(a)püreenist eraldub koduahjudest. Maanteeliiklusega on seotud 31% lämmastikoksiididest, 6% lenduvatest orgaanilistest ühenditest ning 7% eriti peente osakeste heitkogusest. Nendes sektorites on õhusaastesse panustajate arv väga suur ning heitkoguse vähendamine keerulisem ning aeganõudvam kui ettevõtte tasandil heidete vähendamise kokkulepete saavutamine. Programmi tegevus 4.1 õhukvaliteedi parendamine Eesmärk: Parandada õhukvaliteeti, teostada mõõtekampaaniaid, arendada riiklikku seirevõrgustikku ja tõsta elanike teadlikkust saasteainetest ning nende terviseriskidest. Energeetikas ja tööstuses on järjepidevalt vähendatud õhusaasteainete heitkoguseid. Seoses s ellega seondub aina suurem heitkoguse osakaal hajusate heiteallikatega nagu kohtküte ja transport. Oluline on leida nendes sektorites saasteainete vähendamise meetmeid. Ajakohastada ja laiendada riiklikku seirevõrgustikku, et katta mõõtmistega suuremat osa riigi territooriumist ja seeläbi pakkuda elanikkonnale asukohapõhisemat seireinfot. Elanikele arusaadava seose loomine terviseriski ja õhuheidete vahel ning selle läbi käitumise mõjutamine (näiteks elanike kütmisharjumuste muutmine) ja seeläbi heitkoguste vähendamine madala süsinikuheitega küttesüsteemide eelistamise ja energiatõhususe parandamise kaudu. 26 Tabel 7. Programmi tegevuse õhukvaliteedi parendamine mõõdikud ja sihttasemed Tegelik Mõõdik/Sihttase 2 0 26 2 0 27 2 0 28 2 0 29 (2 024) Meetmes uuendatud õhukvaliteedi hindamiseks kasutatavad hindamis- ja seiresüsteemid, tk aastas 0 4 4 10 10 Allikas: Eesti Keskkonnauuringute Keskus Meetmes uuendatud küttesüsteemidega elamud kokku, tk 284 1300 1350 1350 1350 Allikas: Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus Välisõhu kvaliteedi tase vastab piirnormidele (jah/ei) jah jah jah Jah Allikas: Kliimaministeerium Jah Eesti õhukvaliteedi parendamiseks ja rahvusvaheliste nõuete täitmiseks on Kliimaministeerium koostanud “Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020– 2030” (edaspidi õhusaasteainete vähendamise programm). Õhusaasteainete vähendamise programmiga määratletakse meetmed ja poliitikad, mille abil Eesti täidab aastateks 2020 kuni 2030 rahvusvaheliselt kokkulepitud eesmärke. Programm käsitleb kõiki asjaomaseid sektoreid, sh põllumajandus, transport, energeetika, kodumajapidamine, tööstus. Programm annab sisendit asjaomaste sektorite arengukavade koostamisel ja poliitika kujundamisel, mille kaudu on ettenähtud ka meetmete rakendamine. Peamine vahend õhusaasteainete heitkoguste vähendamiseks rakendatud meetmete tõhususe ja üldise keskkonnapoliitika kontrollimiseks on õhukvaliteedi hindamine. Oluline on hinnata selliste ainete mõju nii ökosüsteemile kui ka inimeste tervisele. Ajakohastatud riiklik seirevõrgustik võimaldab hinnata õhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside, näiteks metaani ja lühiajalise kliimamõjuga saasteainete (nt must süsinik) tasemeid. Mõõtevõrgu ja modelleerimissüsteemi kombineerimine võimaldab piisava ruumilise lahutusvõimega hinnata vastavate ühendite sisaldust kogu Eesti territooriumil. Olulisemad tegevused: 1) Tõstame välisõhu kaitse alast teadlikkust. Korraldame õhukvaliteedi probleemsetes piirkondades mõõtekampaaniaid. Arendame õhukvaliteedi seirevõrgustikku ning loome asukohapõhise terviseriski hindamise ja elanikkonna õhukvaliteedist tulenevatest terviseriskidest teavitamise süsteemi. 2) Vähendame õhusaastet. Õhusaaste vähendamiseks on oluline, et tiheasustuspiirkondades asuvad elamud liituksid kaugküttevõrkudega või uuendaksid tahkel kütusel põhinevad kütteseadmed. Probleemsetes piirkondades on vajalik hinnata välisõhu kvaliteeti, müra- ning lõhnahäiringuid ja saasteainete heitkoguseid ning rakendada saasteainete heidete vähendamise tegevuskavasid, õhukvaliteedi parandamise kava või lõhnaaine esinemise vähendamise kava, samuti jälgida müra vähendamise tegevuskavade rakendamist. 3) Euroopa Regionaalarengu Fond kaasrahastusel alustati aastal 2022 õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamise ja täiendamise ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomisega. Projekti tulemusena võimaldab ajakohastatud riiklik seirevõrgustik 27  hinnata õhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside, näiteks metaani ja lühiajalise kliimamõjuga saasteainete (nt must süsinik) tasemeid. 4) Seirevõrgustiku arendamisega jätkatakse, et katta mõõtmistega suuremat osa riigi territooriumist ja seeläbi pakkuda elanikkonnale asukohapõhisemat seireinfot reaalajas www.õhuseire.ee. Elanikele arusaadava seose loomine terviseriski ja õhuheidete vahel ning selle läbi käitumise mõjutamine (näiteks elanike kütmisharjumuste muutmine) ja seeläbi heitkoguste vähendamine madala süsinikuheitega küttesüsteemide eelistamise ja energiatõhususe parandamise kaudu. Selleks planeeritakse kasutada: • EL perioodi 2021-2027 Euroopa Regionaalarengu Fondi toetust elamute liitumist kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamiseks 2026. aastal 1,3 mln eurot. • EL perioodi 2021-2027 Euroopa Regionaalarengu Fondi toetust õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamiseks ja täiendamiseks ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomiseks 2026. aastal 4 mln eurot. • Uuendatakse õhusaastelubade süsteemi. • Võetakse üle uuendatud õhukvaliteedi direktiivi (EL) 2024/2881 Eesti õigusesse tähtajaga 12.12.2026. 8. Programmi juhtimiskorraldus Programmi on Kliimaministeerium koostanud koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia Eesti 2035 eesmärke. Programmi kinnitab energeetika- ja keskkonnaminister pärast 2026. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Kliimaministeeriumi kodulehel. Programm on juhtimistööriist, mille sisu eest vastutab Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi väljatöötamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava ning valdkonna arengukavade vahelise sidususe tagamine ja infovahetuse korraldamine. Programmi koostamisel ja eesmärkide elluviimisel osalevad Kliimaministeeriumi valitsemisala asutustest Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Geoloogiateenistus. Programmi eesmärkide saavutamisse panustavad ka Keskkonnauuringute Keskus ja Keskkonnainvesteeringute. Programmi koostaja on energeetika, maavarade ja välisõhu valdkonna põhiüksus, kliimaministeeriumi strateegilist planeerimist, sh programmide väljatöötamist, uuendamist ja seiret koordineerib Kliimaministeeriumi strateegia, analüüsi ja digiarengu osakond. 28 Joonis 6. Kliimaministeeriumi tulemusvaldkonnad, programmid ja kaasatavad allasutused. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Kliima, energeetika ja elurikkus“ teised programmid. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Kliimaministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru tulemusvaldkonna iga- aastases aruandes. Programm annab muuhulgas suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele. 29 Lisa 1. Programmi teenuste kirjeldus Programmi tegevus 1.1 Energiavarustuse tagamine Elektrimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (KLIM) Eesmärk: Tagada elektri varustuskindlus, kvaliteet ning mõistlik (nii tarbijate kui ka elektriettevõtjate vaates) hind. Elektrimajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise. Elektri tootmises kasutatakse otseste primaarkütuste kasutamise kõrval ka tootmisjääke. Elektrihind Eestis kujuneb üleeuroopalisel ühisel elektriturul elektri tootjate pakkumise ning tarbijate nõudluse tasakaalupunktis. Hinna volatiilsuse ja hinnariskide vastu aitab lisaks piisava tootmisvõimsuse ja välisühenduste olemasolule ka pikaaegsete turgude ja riskimaanduse instrumentide kasutus nii tootjate kui elektrimüüjate poolt. Eestis pakutakse hinnapiirkondade vahelise hinnariski maandamiseks finantstoodet FTR (financial transmissioon right) ja seda nii Eesti-Läti piiril kui ka piiril Eestist Soome. See võimaldab Eesti ja ka teistel Balti turuosalistel saada osa Põhjamaade EPADide (Electricity Price Area Differentials ) turust, mis aitavad maandada hinnariski konkreetse hinnapiirkonna suhtes. Elektrivõrkude arendamine ei tohi kaasa tuua ülemäärast survet võrgutariifile. Valdkonda suunatakse läbi õigusaktides (eelkõige elektrituruseadus ning selle alusel kehtestatud õigusaktid) sätestatud regulatsioonide. Õigusaktide muutmine võtab aega, mistõttu on teenuse osutamisel kriitilise tähtsusega omada ülevaadet elektrituru suundumustest ning terviklikest arengutest Euroopa Liidu seadusandluses. Nii on võimalik tagada, et Eestis kehtivad õigusaktid ei takistaks elektrivaldkonnas innovatsiooni, kuid samal ajal tagaksid, et muutused toimuksid sujuvalt ning tarbijaskonna varustuskindlus oleks tagatud. Geopoliitiline olukord on Euroopas märgatavalt muutunud ja pinged pärast Venemaa agressiooni algust Ukrainas alates veebruarist 2022 on märkimisväärselt suurenenud. Kuna pinged on suurenenud, siis on viimastel aastate l suurenenud ka hübriidohtude ulatus ja intensiivsus (näiteks küberrünnakud), olgu need siis riiklike või mitteriiklike osalejate poolt toime pandud. Tõenäosus, et aset leiab hübriidohtudest tulenev häiring, on piirkonnas suurenenud, mis nõuab infrastruktuuri vastupanuvõime suurendamist ning hübriidohtude avastamist, ennetamist ja neile reageerimist. Gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (KLIM) Eesmärk: Gaasiturgu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamine ja edendamine vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi õigusele. Gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamise seisukohast on oluline, et Eestis oleks tagatud gaasi varustuskindlus ja tõhus turukorraldus. Riik peab koostöös neutraalse ja sõltumatu gaasi süsteemihalduriga panustama gaasi varustuskindluse, sealhulgas tarnehäiretega toimetuleku võimekuse suurendamisse ning tarneahelate mitmekesistamisse. Gaasi varustuskindluse tagamiseks on oluline roll Soome- Eesti vahelisel gaasiühendusel Balticconnector, mis alustas tööd 2020. aastal. Euroopa Nõukogu määrusega on pandud liikmesriikidele, mille territooriumil ei ole vajalikke gaasihoidlaid, kohustus hoiustada vähemalt 15 protsenti oma aastasest gaasitarbimisest teistes liikmesriikides asuvates terminalides. Eestis vastutab gaasivaru olemasolu eest Eesti Varude Keskus (EVK). Gaasimajanduse puhul on oluline olla valmis kütteperioodideks, tagada maagaasi varu ja ühtlustada Balti ja Soome turureeglistikku. Jooksvalt on vajalik tegeleda gaasivõrgu dekarboniseerimisega regioonis, mille peamiseks väljundiks on biometaani tootmis- ja tarbimismahtude suurendamine erinevates valdkondades. Soojusmajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (KLIM) Eesmärk: Kaugkütteturgu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamine ja edendamine vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi seadusandlusele. Soojusenergia tõhusa tootmise ja ülekande valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamise eesmärk on tagada, et soojusmajandus on pikaajaliselt jätkusuutlik ega vaja tavapärasele majandustegevusele 30 täiendavaid investeerimisega tegevustoetusi. Oluline on liikuda suunas, kus soojust toodetakse valdavas enamuses kohalikest ja taastuvatest kütustest ning kütusevabadest energiaallikatest ning maksimaalses ulatuses kasutatakse ära keskkonna- ja heitsoojust. Igapäevaselt tehakse tööd sellega, et saavutada programmis ettenähtud eesmärk vähendada imporditava kütuse kasutamist soojuse tootmiseks. Selleks on vaja investeerida hoonete energiatõhususse ja soojuse tootmise ja edastamise efektiivsemaks muutmisesse ning keskkonna -ja heitsoojuse tõhusasse kasutusse. Varustuskindluse tagamiseks ja energiasõltuvuse vähendamiseks on oluline kasutada järjest rohkem kodumaiseid kütuseid ning leida majanduslikult põhjendatud viise kasutada enam hoonete ja tööstuse toodetud - ja heitsoojust. Kaugkütteregulatsiooni uuendamise eesmärk on tagada elanikkonnale soodne ning süsinikuneutraalne soojusvarustus, mis ei halvenda välisõhu kvaliteeti. Lisaks on plaanis moderniseerida ka kaugkütte hinnastamise metoodikat ehk lihtsustada kahekomponendilise hinna kehtestamist võrgupiirkonades sarnaselt Soomele ja mitmetele teistele Põhja-Euroopa riikidele. Kahekomponendilise hinna kehtestamine jääb ka tulevikus vabatahtlikuks. Samuti on hiljemalt 2050. aastaks vaja jõuda heitevaba soojus- ja jahutusmajanduseni, mis põhineb kohalikel kütustel ning parimal võimalikul tehnoloogial. Osade kaugküttepiirkondade jätkusuutlikkus on nii ettevõtjate kui ka Konkurentsiameti hinnangul kaheldav ja siin on oluline leida koos ettevõtjatega uusi lahendusi. Soojusettevõtjate tegevus peab kooskõlas regulatsiooni muutmisega jätkuvalt panustama kaugkütte hinna konkurentsivõimelisusse. Kaasatakse üha rohkem kohalike omavalitsusi, et välja selgitada tegelik energiasääst ja sellega seotud investeeringute ulatus. Kaugküttesektoril on tulevikus oluline roll taastuvelektri tarbimisjuhtimisel. Asendades maagaasil ja põlevkiviõlil töötavad kaugküttekatlad tööstuslike soojuspumpade ning soojussalvestitega, tekib võimalus elektritarbimist nihutada perioodidele, kus on rohkem taastuvelektrit turul. Meede 2. Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises Programmi tegevus 2.1. Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (KLIM) Eesmärk: Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega konkurentsivõimeline ning suurendab riigi energiajulgeolekut. Taastuvenergia osakaal kasvab lõpptarbimises ning primaarenergia tarbimises kasutades selleks parimat võimalikku tehnoloogiat, majanduslikult mõistlikke lahendusi ning võttes arvesse säästva arengu printsiipe. Taastuvenergia osakaal kasvab, et pakkuda soodsat elektrihinda ning langetada seeläbi elektrienergia aasta keskmine hind kodutarbijate jaoks alla Euroopa keskmise. Selle tootmisliigi rajamise kiirendamine eeldab olulisi halduskorralduslikke tegevusi ja mitmete takistuste eemaldamist. KliM´i ülesandeks on riigi taastuvenergia alase õigusliku keskkonna kujundamine ja edendamine vastavalt riiklikele ja ELi kavadele, õigusaktidele ja eesmärkidele, kaasates selleks taastuvenergia valdkonnas tegutsetud huvitatud osapooli nii Eestis kui ka välismaal. Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamiseks ja elluviimise korraldamiseks töötatakse välja taastuvenergia osakaalu suurendamise ks loodud meetmed. Oluline tegevus on selleks soodsate tingimuste loomine läbi rahvusvahelise koostöö ning Eesti esindamise ja seisukohtade kaitsmise ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. Transpordikütuste valdkonna poliitika kujundamine (KLIM) Eesmärk: Transpordikütuste turgu ja vedelkütuse varu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamine ja edendamine vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi õigusele. Teenuse eesmärk täidetakse läbi transpordikütuse valdkonda ja vedelkütuse varu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamise ja edendamise vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi õigusele. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning 31 valdkondlikes töörühmades osalemine. Transpordikütuste valdkonna, sh vedelkütuste varu poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine on täna reguleeritud vedelkütuse - ja vedelkütusevaru seadusega. Vedelkütuste varude (mootoribensiin, diislikütus ja lennukipetrool), moodustamiseks ja haldamiseks on loodud EVK. Taastuvate energiaallikate osakaal transpordis tarbitud energias on tagatud läbi siseriikliku õigusloome kehtestatud kohustuste. Õigusloome peab käima käsikäes turu arengutega. Piisavalt paindlik ja turuosaliste soove jälgiv õigusloome tagab võetud eesmärkide kindla ja kulutõhusa saavutamise. Transpordikütuste turukorralduse osas oleme väljumas konservatiivsest turukorraldusest, turule sisenevad uued kütused. Eesti turukorraldus korraldatakse ümber, et uued kütused turule ära mahuksid. Üha suuremat rolli etendavate alternatiivkütuste turule tuleku soodustamiseks loob riik kõigile kütuse müüjatele avatud ja läbipaistvad võimalused alternatiivkütuste turule paiskamiseks ja nendest toodetud statistikaga kauplemiseks ning aitab ületada turubarjääre. Meede 3. Maapõueressursside uurimine ja kasutamine Programmi tegevus 3.1. Maapõue uurimine, kasutamine ja geoloogia alane kompetents Maapõue poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (KLIM) Eesmärk: Tagada jätkusuutlik maapõuepoliitika elluviimine, Eesti maapõueressursse uuritakse ja kasutatakse teaduspõhiselt, võimalikult keskkonnahoidlikult ja ressursitõhusalt riigi majanduskasvu silmas pidades. Maavarade ning maapõue ressursside säästlikuks kasutamiseks ja kaitseks kujundatakse õigusruumi, tellitakse uuringuid ning valdkonna ekspertide kaasamiseks korraldatakse maavarade komisjoni tööd. Õigusraamistiku ja juhiste loomine, suhtlus huvigruppidega, allasutuste töö suunamine. Suurem osa mahajäetud karjääride, ammendunud turbatootmisalade või jääksoode, varingute ja vajumite korrastamisest on planeeritud perioodi 2021–2030. a. Teenus hõlmab maapõueressursside uurimise ja kasutamise administreerimise korrastamist, maavarade kasutamise arengustrateegiate väljatöötamist ning uurimis- ja arendustegevuse tulemuslikkuse tõstmisele kaasa aitamist läbi õigusliku regulatsiooni, valdkonnaanalüüsi, partnerite ja sihtrühma kaasamise . Olulise osa moodustab teenusest geoloogilise uuringu ja maavara kaevandamislubade menetluse käigus riigi huvi määratlemise ja vajadusel Vabariigi Valitsusele vastavate materjalide ettevalmistamine. Samuti sisaldab teenus eelpoolnimetatud tegevuste toel maapõue uuringutega tegelevate riigiasutuste ja ettevõtete motiveerimist uuringu- ja arendusprojektidega alustama ning ühiskonna teadlikkuse tõstmist. Tegevus hõlmab ka kaevandamisega seotud materjali sh tööstusjäätmete järelhoolduse ja – seire korraldamist, samuti kaevandamisjäätmetega ja nende kui taasvarade uurimisega seotud muude tegevuste korraldamist (Kiviõli, Kohtla Järve tööstusjäätmete ja poolkoksi prügilate hooldusega seotud tegevused, Kukruse aherainemäe seire) . Geoloogiline kaardistamine, teabe kogumine, haldamine ja maapõueressursside kasutuselevõtu ja väärindamise uuringud (EGT) Eesmärk: Vajalik on omada pidevat teadmistepõhist ülevaadet Eesti maapõueressurssidest, nende varudest, olukorrast ning võimalustest ning jooksvalt seda infot koguda ning täiendada. Teenus sisaldab geoloogilist kaardistamist, konkreetsete maavarauuringute teostamist ning nendega kaasnevaid geofüüsikalisi, hüdrogeoloogilist, keskkonnageoloogilisi ja meregeoloogilisi uuringuid- Lisaks tegeletakse vajadusel analüüside ja hinnangute andmisega, mis kaasnevad konkreetsete maavaragruppide võimaliku kasutuselevõtu ja väärindamisega. Vajadusel varustatakse valitsusasutusi maapõuealase vajaliku teadmispõhise informatsiooniga ja nõustatakse kasutajaid. Geoloogiline informatsioon peab olema dokumenteeritud ja tagatud peavad olema hoiutingimused. Geoloogiliste kaartide, uuringute ja puursüdamike materjali kogumine, süstematiseerimine ja säilitamine eeldab ka spetsiifiliste säilitustingimuste loomist ning selle materjali kättesaadavaks tegemist. Riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude (Eesti Geoloogiafond ja Riiklik Maavarade Register) pidamine tähendab nende haldamist ja pidevat arendamist, avalikustamist. Viiakse läbi maapõue valdkonna seireid ja uuringuid ja tegeletakse pideva teavitustegevusega. 32 Maapõue kasutamise ja kaitse korraldamine (KeA) Eesmärk: Tagatud on maapõue ja seal leiduvate looduvarade uurimine ja kaevandamine on säästlik, minimaalsete keskkonnahäiringutega ning tagatud on kaevandatud alade korrastamine. Teenuse raames teostatavad tegevused on: a) maavara uuringuloa andmine, b) kaevandamisloa andmine, c) kaevise võõrandamise loa andmine, d) korrastamise tagamise korraldamine, e) maapõue valdkonna tegevuste nõuetele vastavuse tagamine, f) keskkonnatasu rakendamine g) kaevandatud maavara varu mahuandmete kogumine Maavara kaevandamiseks peab kaevandaja taotlema Keskkonnaametilt kaevandamisloa ja pärast kaevandamist korrastama maa vastavalt kooskõlastatud tingimustele ja projektile. Üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu tegemiseks on vajalik uuringuluba, mille eesmärk on maavaravaru piiritlemine ja kvaliteedi hindamine. Kaevise võõrandamiseks või väikesaartel kaevandamiseks tuleb samuti taotleda luba. Maapõuekaitse valdkonnas teostatakse järelevalve-, haldus- ja süüteomenetlusi. Meede 4. Õhukvaliteedi parendamine Programmi tegevus 4.1 Õhukvaliteedi parendamine Õhukvaliteedi valdkonna poliitika kujundamine ja rakendamine (KLIM) Eesmärk: Poliitikad ja meetmed rakendatud ja siseriiklikult on tagatud vastavus rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu õigusaktide nõuetele. Parem õhukvaliteet. Õhu valdkonna õigusloome kujundamine, õigusaktide koostamine ja rakendamine. Õhukvaliteedi juhtimine ja hindamine ning avalikkuse teavitamine vastavalt EL õigusaktidele ja rahvusvahelistele kokkulepetele. Teatavate õhusaateainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020 -2030 rakendamine ja uuendamine. Õhukvaliteedi valdkonnaga seonduvate strateegiliste dokumentide koostamisel osalemine ja rakendamine, EL ja ÜRO otsustusprotsessis osalemine. Teadlikkuse tõstmiseks teabepäevade ja koolituste korraldamine. Fluoritud kasvuhoonegaaside piiramise ja osoonikihi kaitse alase poliitika kujundamine ja rakendamine. Välisõhu kvaliteedi tagamine (KeA) Eesmärk: Tagada välisõhu kvaliteedi hea seisund ning vähendada õhusaastet, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda. Teenuse osutamise käigus sätestatakse välisõhukaitse nõudeid, andes keskkonnakaitselube, käitlemislube , registreeringuid, sisendeid planeeringutesse jm menetlustesse, kiidetakse heaks tegevuskavasid. Lisaks teostatakse vastavate välisõhukaitseliste nõuete kontrolli nii ettevõtte saadetud dokumentide osas ( nt seirearuanded, tegevuskavade aruanded) kui ka käitistes kohapeal, vajadusel rakendatakse sundi või karistatakse. Menetletakse ka välisõhu kaebusi ja korraldatakse mõõtekampaaniaid. Teenuse osutamiseks tegeletakse pidevalt pädevuse tõstmisega ja asjakohase teabe jagamisega asutusesiseselt kui ka väljapoole ning protsesside parendamisega (mh antakse sisendeid õigusloomesse). Välisõhu andmete haldamine ja aruannete avaldamine (KAUR) Eesmärk: Riigi aruandluskohustuste täitmine ja andmete edastamine välisõhu valdkonnaga seotud otsuste tegemiseks. Riigi kokkulepetest ja EL-i nõuetest tulenevate aruandluskohustuste täitmine, sh aruannete koostamine ja edastamine lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud või siseriiklikult kokku lepitud metoodikatele. OSIS, KYTUS jt andmekogudesse sisestatud andmete avalikustamine ja klientidele edastamine avalike rakenduste, teabepäringute ja koondülevaadete kaudu. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames, välisõhu seire tegemisel ning keskkonnakaitseluba omavate isikute käitise tegevuse aastaaruannetest. Välisõhu valdkonna analüüside tegemine (KAUR) Eesmärk: Analüüside, eksperthinnangute ja konsultatsioonide andmine välisõhu valdkonnaga seotud otsuste tegemiseks. 33 Välisõhku mõjutavate andmestike analüüsimine, tulemuste tõlgendamine tellimuste kohaselt ning ekspertteadmiste jagamine. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames, välisõhu seire tegemisel ning keskkonnakaitseluba omavate isikute käitise tegevuse aastaaruannetest. 34 Lisa 2. Teenuste rahastamiskava Eelarve Programmi teenuste rahastamiskava 2026 2027 2028 2029 Energeetika, maavarade ja välisõhu programm - 65 124 840 - 33 231 377 - 29 176 709 - 16 002 911 Programmi tegevus 1.1: Energiavarustuse tagamine - 5 350 417 - 5 274 979 - 3 014 847 - 1 301 575 Elektrimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine -442 810 -424 076 -426 318 -427 107 Gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine -336 650 -310 916 -313 058 -313 847 Soojusmajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine -4 570 957 -4 539 986 -2 275 471 -560 621 Programmi tegevus 2.1: Taastuvenergia osakaalu s uurendamine lõpptarbimises - 44 533 890 - 16 519 773 - 15 215 717 - 6 183 459 Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine -44 197 240 -16 208 856 -14 902 658 -5 869 612 Transpordikütuste valdkonna poliitika kujundamine -336 650 -310 916 -313 058 -313 847 Programmi tegevus 3.1: Maapõue uurimine, ka s utamine ja geoloogia alane kompetents - 5 971 512 - 4 337 239 - 4 247 987 - 4 230 502 Maapõue poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine -607 054 -563 052 -592 347 -583 436 Geoloogiline kaardistamine, teabe kogumine, haldamine ja maapõueressursside kasutuselevõtu ja väärindamise uuringud -4 370 583 -2 803 487 -2 684 940 -2 676 365 Maapõue kasutamise ja kaitse korraldamine -993 876 -970 701 -970 701 -970 701 Programmi tegevus 4.1: Õhukvaliteedi parendamine - 9 269 021 - 7 099 386 - 6 698 158 - 4 287 375 Õhukvaliteedi valdkonna poliitika kujundamine ja rakendamine -7 636 284 -5 745 674 -5 343 479 -2 932 065 Välisõhu andmete haldamine ja aruannete avaldamine -159 198 -158 051 -158 051 -158 051 Välisõhu valdkonna analüüside tegemine -73 220 -72 572 -72 572 -72 572 F-gaaside ja osoonikihti kahandavate ainete käitlemine ja järelevalve -267 438 -244 696 -245 663 -246 294 Välisõhu kvaliteedi tagamine -1 132 882 -878 393 -878 393 -878 393 35  ROHEREFORMI JA KLIIMAPOLIITIKA PROGRAMM 2026-2029 Sisukord 1. Programmi üldinfo ................................................................................................................ 3 2. Sissejuhatus .......................................................................................................................... 3 3. Programmi eesmärk ja mõõdikud........................................................................................... 5 4. Rahastamiskava .................................................................................................................... 6 4. Hetkeolukorra analüüs............................................................................................................ 7 Rohereform ning keskkonnateadlikkus ja -haridus ...................................................................... 7 Kliimamuutuste leevendamine ja nende mõjuga kohanemine ................................................... 13 Ilmainfo.................................................................................................................................. 16 5. Olulisemad tegevused/sekkumised........................................................................................ 17 Rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja –hariduse edendamine .................................................. 17 Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine .............................................. 18 Ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine .................................................... 20 6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused ........................................................................ 21 Programmi tegevus 1.1 Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine ....... 21 Programmi tegevus 1.2 Ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine ............. 26 Programmi tegevus 1.3 Rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja –hariduse edendamine ........... 27 7. Programmi juhtimiskorraldus................................................................................................... 30 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus ....................................................................................... 32 LISA 2. Teenuste rahastamiskava ............................................................................................. 35 2  1. Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Kliima, energeetika ja elurikkus Tulemusvaldkonna Eestis on elurikas loodus, jätkusuutlik energia varustuskindlus, eesmärk keskkonnateadlik ühiskond ja kliimakindel majandus. Valdkonna arengukava Muud strateegilised dokumendid: Kliimapoliitika põhialused aastani 20501 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 20302 Majanduse, julgeoleku ja keskkonna koostöösuunad 2030 Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2023-20253 Eesti keskkonnastrateegia aastani 20304 Riigihangete läbiviimise strateegilised põhimõtted Programmi nimi Rohereformi ja kliimapoliitika programm Programmi eesmärk Eestis on keskkonna- ja kliimateadlik ühiskond ning keskkonnasõbralik, kliimakindel ja konkurentsivõimeline majandus. Programmi periood 2026-2029 Peavastutaja Kliimaministeerium (KLIM) (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Keskkonnaamet (KeA), Keskkonnaagentuur (KAUR), Loodusmuuseum valitsemisala asutused) (ELM) 2. Sissejuhatus Tulemusvaldkond kliima, energeetika ja elurikkus aitab tagada elurikkuse säilimise ja taastumise, varustuskindla energiasüsteemi toimimise, keskkonnateadliku ja vastutustundliku ühiskonna kujunemise ning kliimamuutuste mõjudega kohanenud ja vastupidava majanduse arengu. Tulemusvaldkonnas seatud sihtide saavutamiseni jõutakse kolme programmi rakendamisel: • Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm; • Rohereformi ja kliimapoliitika programm; • Energeetika, maavarade ja välisõhu programm. Tulemusvaldkonna eesmärgid on kooskõlas strateegiadokumendiga Eesti 2035, teiste seotud arengudokumentidega ja säästva arengu eesmärkidega. 1 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 | Kliimaministeerium 2 Kliimamuutustega kohanemise arengukava | Kliimaministeerium 3 Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2023-2025 | Kliimaministeerium 4 Eesti Keskkonnastrateegia 2030 3 Joonis 1. Kliimaministeeriumi põhitegevustega seotud tulemusvaldkonnad ja programmid. Rohereformi ja kliimapoliitika programm (edaspidi programm) on koostatud vastavalt „Riigieelarve seaduse” § 19 lõikele 5, § 20 lõikele 4 ning on ühtlasi aluseks programmipõhiseks eelarvestamiseks Kliimaministeeriumis (edaspidi ka KLIM) ja selle valitsemisala asutustes. Programm on koostatud vastavalt Kliimaministeeriumi struktuurile, kus iga programmi eest vastutab vastava valdkonna asekantsler. Programmi rakendamine tagab valdkonna arenemise, arvestades riigi eelarvestrateegiaga, struktuurivahendite kasutamise rakenduskavaga aastateks 2021–2027, arengustrateegia Eesti 2035 seatud sihtidega ja muude riiklike tegevuskavadega. Samuti arvestatakse programmi rakendamisel osaliselt kattuvate valdkondade strateegiate, arengukavade ja muude arengudokumentidega. Programmi tegevused panustavad järgmistesse riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 sihtidesse 5: inimene (arukas inimene hindab teadmisi, hoiab ennast, teisi ja (elu)keskkonda ning suhtub toetavalt kõikidesse ühiskonnarühmadesse), ühiskond, majandus (Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav turvaline majanduskeskkond. Kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal-majanduslike mõjudega), elukeskkond (Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja mugavus. Kasutusel on uuenduslikud tehnoloogiad ja looduslähedased lahendused, mis vähendavad ajakulu vahemaade läbimisel ja tagavad hea elukeskkonna terves Eestis. Elukeskkond on kvaliteetne ja seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt. Inimesed on ruumiteadlikud ning ruumiotsused parandavad nende ühistegevuse ja osaluse võimalusi) ja riigivalitsemine (Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik). Lisaks panustab programm otseselt Eesti 2035 kliimaga seotud aluspõhimõtte sse, et aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Samuti panustab programm Eesti 2035 mõõdikute „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides (sh LULUCF ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor)“, 5 Aluspõhimõtted ja sihid | Eesti Vabariigi Valitsus 4 „Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide indeksis“, “Taastuvenergia osakaal energia summaarses lõpptarbimises” 2035. aastaks seatud eesmärkide saavutamisse. Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse: Programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahenditest rahastatavaid meetmeid: • Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond; • LIFE programm. Võrreldes Kliimapoliitika ja rohereformi programmiga 2025-2028 struktuurseid muudatusi käesolevas programmis tehtud ei ole. Rohkem infot leiab erinevate perioodide programmide ja aruannete kohta Kliimaministeeriumi kodulehelt6. 3. Programmi eesmärk ja mõõdikud Eesmärk: Eestis on keskkonna- ja kliimateadlik ühiskond ning keskkonnasõbralik, kliimakindel ja konkurentsivõimeline majandus. Kliimamuutustega kohanemise võimekus on paranenud ning kliimamuutuste mõju on leevenenud. Ilmainfo ja keskkonnahoidliku arenguga seotud andmete kättesaadavus on tagatud. Elanikkonna keskkonnateadlikkus on paranenud ja keskkonnahoidliku arengu eesmärgid on terviklikult ellu viidud. Programm koosneb ühest meetmest ja kolmest programmi tegevusest. 6 Avaleht | Kliimaministeerium 5 Joonis 2. Programmi struktuur. Tabel 1. Programmi mõõdikud ja sihttasemed Tegelik Mõõdik/Sihttase 2 0 26 2 0 27 2 0 28 2 0 29 (2 024) Keskkonnahoidlike hangete osakaal riigihangetest (arvust % / rahalisest 13,00%/ 14,00%/ 15,00%/ 16,00%/ 9,50%/ mahust %) 19,50% 20,00% 20,50% 30% Allikas: RTK Keskkonnateadlikkuse indeks (%) 41,1% 45% 47,5% 50,5% 53,00% Allikas: Kliimaministeerium (2024) Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus, mln tonni CO2 ekvivalenti Allikas: Riiklik KHG inventuur 13,0 Sihttasemed on arvestatud 11,7 11,3 10,9 10,5 (2023) lineaarselt tegelikust tasemest (2023) 2035. a eesmärgi (8 mln tonni) saavutamiseks aastaste sihtidena. 4. Rahastamiskava Tabel 2. Programmi rahastamiskava Eelarve Eelarve prognoos Programmi rahastamiskava 2025 2026 2027 2028 2029 Rohereformi ja kliimapoliitika programm - 35 175 458 - 30 853 668 - 28 698 259 - 27 133 101 - 24 624 733 Programmi tegevus 1.1: Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine -14 896 622 -11 466 242 -16 166 923 -16 809 526 -14 596 539 Programmi tegevus 1.2: Ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine -3 684 767 -2 861 969 -2 831 468 -2 831 468 -2 831 468 Programmi tegevus 1.3: Rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja –hariduse edendamine -16 594 069 -16 525 457 -9 699 869 -7 492 108 -7 196 727 6 Tabel 3.[1] Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 2025. a kohta (muudatuste selgitused koos eelarvega) 2025. a 2025. a Ü l ekantavate Lõplik 2025. a Rohereformi ja ri igieelarve I ri igieelarve II V V s umma programmi kl iimapoliitika p.a . p.a . res ervide Sel gitused ( piirmääraga tegevuse programm s eadusemuu s eadusemuu eraldised va hetus) eelarve* da tused da tused Ülekantavad vahendid on Kliimamuutuste avaldatud KLIM kodulehel leevendamine ja Seaduse muudatuse info on -250 430 37 319 -6 613 -14 896 622 kliimamuutusteg Riigi Teatajas a kohanemine II PA Seaduse muudatuse info on Riigi Teatajas Ülekantavad vahendid on Ilma- ja avaldatud KLIM kodulehel kliimaandmete, - Seaduse muudatuse info on prognooside ja - -236 916 -21 621 -445 002 -3 684 767 Riigi Teatajas hoiatuste II PA Seaduse muudatuse info tagamine on Riigi Teatajas Rohereformi, keskkonnateadli II PA Seaduse muudatuse info kkuse ja – -1 334 031 1 228 314 114 833 -16 594 069 on Riigi Teatajas hariduse edendamine 4. Hetkeolukorra analüüs Keskkonnahoidlik areng ning keskkonnateadlikkus ja -haridus Keskkonnahoidlik areng on ühiskonna ja majanduse ümberkujundamine selliselt, et inimestel oleks kvaliteetne ja puhas elukeskkond, väheneks inimtegevuse negatiivne mõju keskkonnale ning samaaegselt ettevõtete keskkonnahoidlikkusega kasvaks ka pikaajaline konkurentsivõime. Muutuste elluviimiseks on vaja erinevate osapoolte panust ja üleüldise kliima- ja keskkonnateadlikkuse suurendamist. 2023. aastal valitsuse kinnitatud Rohereformi tegevusplaan 2023-2025 sõnastas valdkonnaülesed ja valdkondlikud eesmärgid ning koondas tegevused, mis on vajalikud pikaajaliste keskk onna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks. Määratleti 10 valdkonda, mille kaudu kirjeldati, millistes ühiskonna ja majanduse osades on muutused vajalikud ning milliste poliitikate ja meetmetega neid muutusi suunatakse. Tänaseks on suur osa kümne valdkonna plaanitud tegevustest töös, sisalduvad valdkondlikes arengukavades ja ministeeriumite tööprogrammides. Lähtuvalt kujunenud sotsiaalmajanduslikust ja geopoliitilisest kontekstist kinnitas valitsuskomisjon veebruaris 2026 „Majanduse, julgeoleku ja keskkonna koostöösuunad 2030“, mis esitab neli horisontaalset koostöösuunda: 7  • julgeoleku ja keskkonnahoidliku arengu koostoime • puhta tööstuse edendamine • keskkonnahoidliku arengu õiglane korraldus • kliimamuutustega kohanemine Keskkonnahoidliku arengu katuseesmärgid läbivad ka uut koostöösuundade kava: • negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine; • kaasaegse ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamine; • konkurentsivõimelise ja keskkonnahoidliku ettevõtluse arendamine. Keskkonnahoidliku arengu paremaks jälgimiseks on kokku lepitud ja koondatud mõõdikud keskkonnaportaali, jätkub andmete uuenemise kiirendamine ja KOV tasandi mõõdikute loomine. Keskkonnahoidliku arengu elluviimise ja koordineerimise hõlbustamiseks on loodud raamistik, mis hõlmab koordinatsiooni ministeeriumite asekantslerite tasandil ja ministrite juhtkomisjoni. Komisjoni juhib energeetika- ja keskkonnaminister. Komisjoni kuuluvad taristuminister, rahandusminister, majandus- ja tööstusminister, haridus- ja teadusminister, regionaal- ja põllumajandusminister ja välisminister. Kohalike omavalitsuste kaasamiseks on loodud kohalike omavalitsuste võrgustik ning korraldatakse regulaarselt ümarlaudu, mille eest on vastutav Kliimaministeerium. Keskkonnahoidliku arengu eesmärkide elluviimise toetamiseks kohalikul tasandil esitati Eesti säästva arengu komisjoni ja Riigikantselei poolt 2021. aastal tellitud uuringus soovitustena 276 tegevust või tegevuspõhimõtet, mis toetavad vastavate tegevuste elluviimist kohalikult tasandil. Kuigi ettepanekutest ollakse teadlikud, puudub omavalitsustel täna võimekus kas iseseisvalt või koostöös neid soovitusi rakendada. Paljud neist soovitustest vajavad riigi poolset eestvedamist, toetamist või täiendavat juhendamist. Omavalitsuste, va suuremate linnade, võimekus kliima- ja keskkonnahoidliku arengu valdkonnas muudatusi teha on piiratud nii kompetentsi, tööjõu kui rahaliste vahendite nappuse tõttu. Valdkonnaga seotud teemasid keskselt ei koordineerita, vaid pigem on nendega seotud tööülesanded omavalitsuse keskkonnaspetsialisti kanda. Muutuste ellukutsumiseks on vaja vaadata kliima- ja keskkonnahoidlikku arengut toetavaid teemasid keskselt, näiteks omavalitsuse arengukava koostamise või ajakohastamise käigus. Samuti on vajalik tagada vastavate riigi tasandi eesmärkide saavutamise mõõtmise ning eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste rakendamise sidumine omavalitsuse arengukava rakendamisega. Praegu on omavalitsuste keskseks strateegiliseks dokumendiks kliima- ja keskkonnahoidliku arengu teemade rakendamisel kohalik energia- ja kliimakava, mille koostamine ja rakendamine toimub hetkel vabatahtlikkuse alusel. Energia- ja kliimakava on olemas 61 omavalitsusel ja puudu 18 omavalitsusel. Seni koostatud energia- ja kliimakavad on ebaühtlase sisuga ning praktikas vähe kasutatavad, neis sisalduvate andmete kvaliteedi erinevuse ja tegevuste iseloomu tõttu. Kohalikul tasandil on aga oluline roll, ilma milleta on keeruline ka riigi tasandi eesmärke saavutada. Muutuste elluviimiseks on vaja hästi toimivat infovahetust omavalitsustega, kaasata nad otsustusprotsessidesse, koolitada ja arendada kliima- ja keskkonnahoidliku arenguga seotud kompetentse kohalikul tasandil ning toetada omavalitsuste koostööd ja algatusi vajalike investeeringute, teadus- ja arendusprojektide ja muude initsiatiivide rakendamisel. Selleks jätkatakse omavalitsuste võrgustikuga, mis on peamine infoedastuse keskkond tegevuste ja plaanide arutamiseks kohalike omavalitsustega kui ka omavalitsustelt vajaliku tagasiside saamiseks riigi kavandatavate tegevuste kohta. Kohalike energia- ja kliimakavade koostamise ja rakendamise tagamiseks on plaanis moodustada maakondlike arenduskeskuste ja suuremate omavalitsuste 8 esindajatest energia- ja kliimakavade koostamise ja rakendamise juhtrühm. Kohalike elanike ja kogukondade kaasamiseks ja muudatuste ellukutsumiseks kohalikul tasandil on vaja laiendada ja tõhustada kohalike elanike kaasamisega seotud tegevusi, et välja selgitada kohalikke vajadusi ja prioriteete ning suurendada inimeste kaasatust muudatuste elluviimisel, sh taastuvenergiale üleminekul. Riigi ja kohalike omavalitsuste ning ametiasutuste omavahelise koostöö sujumiseks taastuvenergiale üleminekul on vaja hoida valdkonnaga seotud kommunikatsiooni kõrget taset, koordineerida tegevusi otse kohalike omavalitsuste juhtidega ning toetada kogukondi otsuste tegemiseks asjakohaste uuringute, analüüside ja teadmistega. Arendamist vajab kliimaeesmärkide ja keskkonnahoidliku arenguga seotud andmete kättesaadavus, sh kohalike omavalitsuste tasandil, mis aitaks kaasa andmepõhistele otsustele. Kokku on vaja leppida mõõdikud tegevuste elluviimise seireks ning teha vastavad andmed tervikuna avalikult kättesaadavaks. Paralleelselt uuendatakse rohereformi tegevuskava, et käia kaasas regulatiivsete arengutega Euroopa Liidu õigusloomes ning Eestis. Kliimaeesmärkide saavutamisele ja roheüleminekule aitab kaasa elanikkonna keskkonna- ja kliimateadlikkuse suurendamine. Kuigi 2024. aasta Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu põhjal peavad end keskkonnateadlikeks 83% vastanutest, ei toeta seda väidet inimeste tegelik käitumine. Erinevaid, sh teadmisi, oskusi, hoiakuid ja käitumist kirjeldavaid keskkonnateadlikkuse aspekte arvestava keskkonnateadlikkuse indeksi väärtus oli 100 võimalikust vaid 41,1. Igapäevaelu otsuseid ei osata põhjendada loodusteaduslikest seisukohtadest lähtuvalt. Ei tehta vahet rohepesu ja tegelike probleemide vahel. Seda kinnitavad ka 2023. aastal läbi viidud Eesti õpilaste keskkonnateadlikkuse uuringu tulemused: õpilaste keskkonnateadlikkuse indeksi väärtus oli 39,7. Õppeasutused ei pööra sageli tähelepanu ressursisäästule ega keskkonnateadalikku käitumist kujundavale keskkonnale: jäätmete liigiti kogumise võimalused, säästvast põllumajandusest pärit tervislik koolitoit, säästev liikuvuskorraldus, rattaparklad ja -teed koolideni jms. Keskkonnahariduslike tegevuste sh keskkonnahariduskeskuste rahastamine on suures osas projektipõhine, mis ei taga valdkonna stabiilset arengut. Kuna valdkonnas tegutsejate taustad on väga erinevad, pole tagatud kõigi tegevuste kvaliteet. Keskkonnateadlikkuse valdkonna tegevusi suunab „Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2023-2025“. Tegevuskava elluviimist hindab üleriigiline keskkonnahariduse juhtrühm. Keskkonnateadlikkuse suurendamisega tegelevad väga erinevad organisatsioonid ja institutsioonid. Koostöö tõhustamiseks ning ressursside parema kasutamise nimel loodu 2026. aasta alguses üleriigiline keskkonnahariduse arendusüksus, mis koordineerib ja korraldab valdkondlikke tegevusi nii riiklikul kui ka regionaalsel tasandil. Formaalharidust toetab Eestis üleriigiline mitteformaalne keskkonnahariduse võrgustik, kuhu kuulub üle 150 erineva keskkonnahariduskeskuse, kes pakuvad riiklike õppekavadega lõimitud keskkonnaharidusprogramme, milles osalemist rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Igal aastal osaleb keskkonnahariduskeskuste õppeprogrammides üle 100 000 õpilase. 2019. aastal algatati kolmetasandiline keskkonnahariduse kvaliteedisüsteemi projekt, mille esimeses etapis töötati välja õppeprogrammide kvaliteedikriteeriumid. 2026. a jaanuariks on kvaliteedimärgise saanud 931 programmi 76 keskuselt. Kvaliteedimärgis kinnitab programmide sisulist ja metoodilist taset. Kvaliteedisüsteemi 2. ja 3. etapis on käivitatud juhendajate 9 enesearengu ja keskuste kvaliteedi hindamise programm. Seni ei ole rahastamismudel soosinud piisavalt kvaliteetse keskkonnahariduse jätkusuutlikkust. Eesti ja Euroopa Komisjon on võtnud suuna liikuda kestlikuma majanduse suunas ning see tähendab omakorda nii õigusliku raamistiku täiendamist, kui olemasolevate keskkonnajuhtimise vahendite kasutuselevõtu suurendamist. Rohetehnoloogiate arendamist ja katsetamist saab riik kiirendada õiguskeskkonna korrastamisega (nt lihtsustatud loamenetlus katsete läbi viimiseks) ja toetuste abil majandusliku riski jagamisega. Valdkonniti on väljakutsed erinevad – muutuvad keskkonnanõuded, heite vähendamise eesmärgid, kliimamuutustega kohanemine jmt. Kliimaministeeriumi eestvedamisel koostatakse teekaardid valdkondades, kus on kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks vajalik kasutusele võtta uus tehnoloogia. Oluline on ergutada ka nende tehnoloogiate kasutuselevõttu ja investeeringuid. Lisaks teatavale tehnoloogiariskile on ka turud väljakujunemise järgus ega ole enamasti valmis maksma oluliselt kõrgemat hinda väiksema keskkonnamõjuga toote eest. Ettevõtete keskkonnategevust reguleerivad erinevad õigusaktid, nt kestlike investeeringute hõlbustamise määrus nr 2020/852 (kestliku rahastamise taksonoomia), mille eesmärk on suunata ettevõtteid tehnoloogilistele uuendustele, millel on keskkonnale väiksem negatiivne mõju. Samuti suunavad õigusaktid ettevõtteid ressursse teadlikumalt kasutama, selleks et ressursikasutust vähendada ning ringmajanduse osakaalu tõsta, mis on oluline keskkonnakoormuse vähendamisel kui ka ettevõtete kulude vähendamisel. Euroopa Liidu vabatahtlikud skeemid EMAS (Eco-Management and Audit Scheme) ja ELi ökomärgis Euroopa Liidus on tunnustatud kui mitmete roheleppest tulenevate direktiivide ja määruste alustaladena. Ühtlasi aitab skeemide rakendamine saavutada ka strateegilisi eesmärke, kuna skeemides osalevatel ettevõtetel on juba olemas kestlikumad majandusmudelid ja tootmisprotsessid. Seega on vaja luua riigis soodsad tingimused, et soodustada just olemasolevate ja usaldusväärsete skeemide rakendamist, et aidata nii ettevõtteid kuid ka tarbijat keskkonnahoidlikumale majandusele üleminekul. 2025. aasta aprilli seisuga on Eestis 23 EMAS registreeritud ettevõtet, kellel on kokku registreeritud 91 tegevuskohta ning 8 EL ökomärgise litsentsi omavat ettevõtet. Eesti on väljastanud ELi ökomärgise kasutusõiguse 1856 tootele. Ettevõtete keskkonnahoidlikumate tehnoloogiate ja praktikate kasutuselevõtuks ning tarbijate toetamiseks, et nad oskaksid teha teadlikumaid valikuid, on vaja suurendada nii tarbijate k ui ettevõtete teadlikkust ning pakkuda praktilisi lahendusi ettevõtete pädevuse ja võimekuse suurendamiseks. Sh on vajalik luua pädevus EL ökomärgise kriteeriumite põhisteks nõustamisteks ja tarbijakaitseliseks keskkonnaväidete järelevalveks. Keskkonnaandmete ristkasutuse soosimiseks on vaja parendada ülevaate saamist ettevõtetelt kogutavate andmete osas, sh arendada digitaalseid lahendusi olemasolevatele keskkonnajuhtimisvahenditele (EMAS taotlus ja aruanne ning EL ökomärgise taotlus). EMAS aruandes olevaid andmed oleks sellisel juhul masinloetavad ja viiteid saaks kasutada kestlikkusaruandluses, mis vähendaks ettevõtete dubleerivate andmete esitamist ning halduskoormust. Laiemalt ettevõtete toetamiseks on vajalik riiklik tugisüsteem kestlikkusteemade käsitlemisel. Keskkonnahoidlik riigihange on mõjuv tööriist, mille abil saavutada ringmajanduse, kliimamuutuste, ressursikasutuse ning kestliku tarbimise ja tootmisega seotud keskkonnapoliitilised eesmärgid, arvestades eelkõige, kui olulised on avaliku sektori kulutused kaupadele ja teenustele. Riigihanked annavad hinnanguliselt 15% ülemaailmsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest, mistõttu on nende keskkonnamõju vähendamine EL-i liikmesriikide jaoks oluline eesmärk Pariisi kokkuleppes ja Euroopa rohelises kokkuleppes (Green Deal) seatud sihtide saavutamiseks. 10 Valitsussektori kulutused ehitustöödele, asjadele ja teenustele moodustavad umbes 14+% ELi sisemajanduse koguproduktist (SKP) ja Eesti SKP-st 12-15%. Tulenevalt asjaolust, et avaliku sektori hanked moodustavad kogu riigi eelarvest ligikaudu 1/3, peavad asutused esmajärjekorras lähtuma väärtuspõhisest hankimisest, et tooted, teenused, ehitustööd oleksid kvaliteetsed ja olelusringi hindamist ning olelusringi maksumust arvestavad. Saavutamaks suuremat positiivset mõju avaliku sektori ressursikasutusele töötati välja kohustuslikud keskkonnahoidlike riigihangete kategooriate kriteeriumid ja jooksvalt töötatakse kategooriaid juurde. 2022. a 1. jaanuarist muutus avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijale kohustuslikuks alates lihthanke piirmäärast riigihangetes keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamine neljas tooterühmas: mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed ning koopia- ja joonestuspaber. Nelja valdkonda reguleerib keskkonnaministri määrus nr 35 "Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused". 24.02.2023 jõustus keskkonnaministri määrus nr 6 "Hankelepingu esemeks oleva maanteesõiduki kohta riigihanke alusdokumentides kehtestatavad keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja tingimused", mis sätestab tingimused, kuidas hankida keskkonnahoidlikult kergsõidukeid, veokeid ja busse. Tabel 4. Keskkonnahoidlike riigihangete (KHRH) statistika väljavõte riigihangete registrist (01.04.2025) Hange Riigihangete arv KHRH (tk) KHRH osakaal RH maksumus KHRH osakaal avaldati (tk) hangete arvust (mld euro) kogu hangete (%) maksumuse mahust (%) 2015 10652 614 5,8% 2,5 13,1% 2016 10343 605 5,8% 2,3 15,7% 2017 10374 502 4,8% 2,5 6,8% 2018 7942 234 2,9% 3,0 8,0% 2019 8031 82 1,0% 2,9 2,5% 2020 8329 373 4,5% 4,9 15,6% 2021 8456 466 5,5% 3,5 13,3% 2022 8789 610 6,9% 4,5 16,24% 2023 8981 851 9,5% 6,5 13,61% 2024 8788 1081 12,3% 6 23% 2024. aastal viidi läbi 8788 riigihanget kogumaksumusega 6 miljardit, neist 1080 olid keskkonnahoidlikud riigihanked, moodustades 12,4% riigihangete arvust. KHRH maksumusega 1,13 miljardit (ilma käibemaksuta) moodustas hangete rahalisest mahust 23%. Keskkonnahoidlike riigihangete trend on olnud viimasetel aastatel kasvav, mis tuleneb kohustuslike kategooriate 11 kehtestamisest, hankijate teadlikkuse suurenemisest läbi koolituste ning juhendmaterjalide. Samas, näeme endiselt probleemkohana hankimist madalaima hinna alusel ( 82% hangetest). 16. novembril 2023. a kiitis Vabariigi Valitsus heaks riigihangete strateegia, mis sätestab lühiajalised ning pikaajalised eesmärgid hankemaastikul. Riigihangete strateegiliste põhimõtete edendamiseks koostasid vastutavad ministeeriumid, sh kliimaministeerium tegevuskava. Tegevuskavas on planeeritud õigusaktide muudatusi peamiselt keskkonnahoidlike nõuete kehtestamiseks või muutmiseks aga ka muid tegevusi, mis aitavad kaasa keskkonnahoidlike riigihangete osakaalu kasvule. Kasvuhoonegaaside (KHG)- ja keskkonnajalajälje mõõtmine organisatsioonis on oluline samm jätkusuutlikkuse tagamisel ning keskkonnasõbraliku tegevuse edendamisel. Mõõtmine ja hindamine aitab organisatsioonidel ning üksikisikutel mõista oma tegevuse tegelikku mõju keskkonnale ning tuvastada olulisemad suunad negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks. Keskkonnajalajälg oma olemuselt on kõiki keskkonna- ja kliimamõju aspekte arvestav organisatsiooni jalajälg, mis kujutab organisatsiooni tegevusega kaasnevat mõju keskkonnale. See tähendab KHG jalajälge ja kõiki teisi keskkonnamõju aspekte. Keskkonnajalajälje puhul hinnatakse organisatsiooni mõju energiakasutuses, transpordis, lähetustes, materjalitõhususes, jäätmetekkes, elurikkuses. Ministeeriumite ja Riigikantselei keskkonnajalajälje ja kasvuhoonegaaside heide hinnati 2023. aasta kohta. Kliimaministeerium koostöös teiste ministeeriumite ja Riigikantseleiga on saanud valmis ühtse tegevuskavaga, et vähendada avaliku sektori asutuste mõju keskkonnale. Tegevuskava väljatöötamist toetas jalajälje hindamise tulemuste analüüs. Kui keskkonnajalajälje hindamine ja kasvuhoonegaaside vähendamine muutub tavapäraseks praktikaks, toob see esmase mõjuna kaasa kulude kokkuhoiu ning suureneb ka inimeste valmisolek teha igapäevaelus keskkonnasõbralikumaid valikuid. 2025. aastal suurenes keskkonnajalajälje ja kasvuhoonegaaside hindajate valim – lisandusid Kliimaministeeriumi allasutused, Riigi Kinnisvara AS ning IT-majad, kes pakuvad ministeeriumidele tugiteenuseid. Väljakutsed: • Puhta elukeskkonna hoidmiseks ja keskkonnasõbralikuma ja konkurentsivõimelise majandusele üleminekuks on vaja jätkuvat koostööd paljude valdkondade ja osapoolte vahel riigi, kohalike omavalitsuste, valitsusväliste organisatsioonide ja kogukondade tasandil. • Andmepõhiste otsuste toetamiseks ja seireks on vajalik kättesaadavaks teha andmed ja mõõdikud nii riigi kui kohalike omavalitsuste tasandil. Praegu on keskkonna ja kliimapoliitika seireandmed laiali erinevates asutustes ja formaadis, mis ei võimalda terviklikku ülevaadet keskkonnahoidliku arengu kohta saada. Osad andmed uuenevad aeglaselt, ei ole kergesti kättesaadavad ega kasutatavad poliitikakujunduses või avalikkusele arusaadaval kujul. See takistab tõenduspõhiste otsuste tegemist, seire tõhusust ja usalduse kujunemist tulemuste vastu. • Kuigi keskkond ja kestlik areng on eri õppekavades läbivad teemad, napib õpetajatel oskusi nende teemade lõimimiseks. Samuti vajavad keskkonnahariduskeskuste juhendajate ja noorsootöötajate pädevused arendamist. Kvaliteetse keskkonnahariduse tagamiseks formaal- ja mitteformaalhariduses ning noorsootöös on vajalik korraldada koolitusi ja arendustegevusi keskkonnahariduse lõimimiseks erinevatesse õppeainetesse, huvitegevusse ja noorsootöösse ning toetada koolide, keskkonnahariduskeskuste ja noortekeskuste keskkonnasõbralikku toimimist. Lisaks vajab endiselt tähelepanu keskkonnahariduskeskuste juhendajate oskuste ja pädevuste arendamine ja keskuste kvaliteedisüsteemi rakendamine. • Roheülemineku toetamiseks kohalikul tasandil on vaja jätkata kohalike omavalitsuste võrgustikuga ning kohalikul tasandil vajalike teadmiste ja oskuste edendamisega. Kohalike 12  elanike ja kogukondade igakülgseks kaasamiseks on vaja tagada parem vajaliku informatsiooni kättesaadavus ning kaasatus. • Hetkel on kohalike energia- ja kliimakavade sisulise rakendamise tase madal. Kavad on vaja muuta eesmärgipäraseks, mis võimaldaks kavandada kohapeal investeeringuid kliimapoliitika ja keskkonnahoidlikku arengut toetavate tegevuste tegelikuks elluviimiseks nii, et sellest oleks kohalikele elanikele ja kogukondadele selge kasu ning et kavandatud muudatused oleks laialdaselt aktsepteeritavad. • Kuigi Eestis on olemas tehnoloogiline võimekus ja kasvav arv rohetehnoloogia pakkujaid, jääb nende laialdane kasutuselevõtt sageli tagasihoidlikuks. Konkurentsivõimelise ja keskkonnasõbraliku majanduse edendamiseks on vaja soodustada suuremas mahus rohetehnoloogiate kasutuselevõttu. • Erasektor ei kasutata veel piisaval määral ettevõtete roheüleminekut toetavaid keskkonnajuhtimissüsteeme ning ökomärgiseid, kuigi need võimaldavad ettevõtetel süsteemselt vähendada oma keskkonnamõju, suurendada usaldusväärust ja parandada konkurentsivõimet. Riigi poolt pakutavad EMASi ja EL ökomärgise teenused vajavad ajakohastamist ja tõhustamist, sh selgemaid juhiseid ja paremat tuge ettevõtetele ning andmepõhise aruandluse põhimõtetega vastavusse viimist. Arenguruumi on ka kestlikkusaruandluse rakendamisel ja sellega seotud andmete kättesaadavuse parandamisel. • Hangete puhul ei kasutata veel piisaval määral keskkonnahoidlike hangete võimalusi, mis toetavad keskkonnasõbralike lahenduste kasutamist ja levikut turul. Tuge vajavad hangete korraldajad nii riigi kui kohalike omavalitsuste tasandil. Valitseb eksiarvamus, et keskkonnahoidlik hange on alati kallim, kuigi olelusringikulu või tarneahela stabiilsus võib pikas perspektiivis pakkuda kokkuhoidu. Paljud kohalikud omavalitsused ei pruugi omada piisavat teadmistepagasit, et hinnata keskkonnamõju, kirjutada tehnilisi kirjeldusi või hinnata pakkumusi keskkonnakriteeriumide alusel. Ringmajandust ja taastuvmaterjale hõlmavate nõuete rakendamine on keeruline ilma usaldusväärsete kriteeriumide ja tõendusmaterjalideta. Kliimamuutuste leevendamine ja nende mõjuga kohanemine Kliimamuutused on kujunemas inimkonna üheks suuremaks ohuks ja väljakutseks. Mida enam kliima soojeneb, seda laiaulatuslikumad on ootamatud mõjud Eesti loodusele, inimestele ja majandusele. Selleks, et jõuaksime kliimakindla majanduseni, on vajalik oma senine tegevus ümber mõtestada, nt kuidas korraldame transporti, arendame põllumajandust, metsandust, energiasektorit või jäätmemajandust, suuname investeeringuid ja arendame oskusi. Samas peab üleminek kliimaneutraalsusele olema sujuv, õiglane ja kaasav. Toetusmeetmed ja õiglase ülemineku mehhanismid on äärmiselt olulised, et aidata enim mõjutatud sektoreid ja kogukondi. Eesti kliimapoliitikat mõjutavad kokkulepped nii globaalselt ÜRO tasandil kui Euroopa Liidus. Globaalne kliimaeesmärk on seatud Pariisi kokkuleppega, mille põhieesmärgid on kliimamuutuste leevendamine ja heitkoguste vähendamine, et hoida globaalse keskmise temperatuuri tõus tuntavalt alla 2°C võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga. Lisaks leevendamise eesmärgile sätestab Pariisi kokkuleppe artikkel 7 üleilmse kliimamuutustega kohanemise eesmärgi (global goal of adaptation), mille kohaselt tuleb tugevdada ühiskonna võimet kliimamuutustega toimetulemiseks ning suurendada arengumaadele antavat toetust kliimamuutustega kohanemiseks. 13 Euroopa Liidu ühine eesmärk on vähendada aastaks 2030 KHG-de heitkogust vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Euroopa Liidu eesmärk on seatud kooskõlas Pariisi leppega. See otsus on sätestatud Euroopa kliimamääruses, mis jõustus 2021. aasta juunis. 14. juulil 2021 avaldas Euroopa komisjon uue kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi (nn „Fit for 55“ või „Eesmärk 55“ pakett), millega viidi Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitikaraamistik kooskõlla eesmärgiga vähendada 2030. aastaks Euroopa Liidu üleselt heitkoguseid 55%. 2025. aasta detsembris jõudsid Euroopa Parlament ja nõukogu poliitilisele kokkuleppele 2040. aasta ELi kliimaeesmärgis vähendada KHG netoheidet 90% võrreldes 1990. aasta tasemega ning 2026. aastal algavad arutelud ja läbirääkimised 2040. aasta eesmärgi elluviimiseks vajaliku järgmise kliima- ja energiapoliitika raamistiku üle. Riiklik KHG vähendamise kohustus on seatud jõupingutuste jagamise määruse (JJM) ja maakasutuse, maakasutuse muutuse ning metsanduse (LULUCF) määruse sektorites. Jõupingutuste jagamise määrus katab transporti, jäätmeid, põllumajandust, tööstuslikke protsesse, väikesemahulist energiatootmist ja hooneid. Eestil tuleb kokkuleppe järgi jõupingutuste jagamise sektorites aastaks 2030 KHG heidet vähendada 24% võrra võrreldes 2005. aastaga. Eesmärgi saavutamata jätmisel peab riik puudujäägi katmiseks ostma ühikuid mõnelt teiselt EL-i liikmesriigilt, võimalik on mõnevõrra kasutada ka LULUCF sektoris tekkivat sidumise võimalikku ülejääki. Lisaks kehtib maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoritele kokkuleppe järgi põhimõte, et riik peab aastatel 2021-2025 tagama nn no-debit reegli täitmise, ehk sektori heitkogused peavad olema kompenseeritud samaväärse sidumisega võrreldes igale maakategooriale (v.a märgalad) määratud võrdlusperioodi või baastasemega. Perioodi lõplik aruanne esitatakse Komisjonile 2027. aastal. Hetkel toimuvad Euroopa Liidu metsarikastel riikidel, sh Eestil eksperttasandi kohtumised Euroopa Komisjoniga, selleks et LULUCF arvestuses kajastuksid täpsemalt kliimamuutustest ja sõja tagajärjel ilmnenud mõjud. Aastateks 2026-2029 seatakse aga liikmesriikidele kasvuhoonegaaside sidumise eelarve ning aastaks 2030 LULUCF sektori suhteline sidumise eesmärk, mille järgi Eesti peab baastasemega (aastate 2016-2018 keskmine) võrreldes suurendama KHG sidumist või vähendama heitkogust 434 kt CO2 ekv võrra. Mõlema määruse kohustuste täitmiseks tuleb rakendada täiendavaid meetmeid, mida planeeritakse kliimakindla majanduse teekaartidega. Eesti on juba integreerinud riikliku 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi oma pikaajalisse arengustrateegiasse Eesti 2035, mis võeti Riigikogus vastu 12.05.2021. Strateegia Eesti 2035 seab eesmärgi, et aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmiste põhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Veebruaris 2023. aastal kiitis Riigikogu heaks uuendatud „Kliimapoliitika põhialused“, millega seati Eesti pikaajaliseks sihiks saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Kliimapoliitika põhialused on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad viiakse edaspidi ellu valdkondlike arengukavade uuendamisel. Selgesõnaline poliitikasuundade sõnastamine ja jõustamine motiveerib samas suunas tegutsema ka erasektorit ja ühiskonda laiemalt. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. 14 Eesti viimase 2026. a märtsis Euroopa Komisjonile esitatud inventuuriaruande kohaselt oli 2024. aastal Eesti KHG heitkogus 12 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Võrreldes aastaga 2023 on heide vähenenud 9% ja 66,5% võrreldes 1990. aastaga. Peamine vähenemine toimus energeetikasektoris, kus heitkogus kahanes aastaga 16%. Transpordisektoris on heide aasta võrdluses 1% võrra tõusnud, moodustades riigi koguheitest 21%. Peamine osa transpordisektori heitkogusest tuleb maanteetranspordist, moodustades ligi 95% sektori heitkogustest. Maanteetranspordi kõige olulisem osa on sõiduautod, mille heitkogus jäi sarnasele tasemele. Raskeveokite läbisõit aga suurenes 22%. Samuti suurenes 2024. aastal vedelate biokütuste kasutamine 23%. Kasvuhoonegaaside heitest 16% moodustab LULUCF ehk metsanduse ja maakasutuse sektor. Sektori netoheide vähenes aastaga 0,6 miljoni tonni CO2 ekv ehk 23,5% võrra, seda peamiselt raiemahu vähenemise tõttu. LULUCFi sektori heidet hinnatakse süsinikuvaru muutumise alusel. Aastal 2024 suurenes süsinikuvaru metsamaa, puittoodete ja väiksemal määral ka rohumaade kategoorias. Suurima neto-heitega olid märgalad, eelkõige aiandusturba kaevandamise ja kasutamise tõttu, ning põllumaad. Kasvuhoonegaaside heitest 15% moodustas põllumajandus, mille heide kasvas aasta võrdluses 2%, mis on absoluutarvudes väga väike vahe. Suurimad heite allikad on kariloomade seedeprotsessid, sõnnikukäitlus ja karjatamine. Heide kasvas orgaaniliste väetiste, taimejäänuste ja pisut ka statsionaarsete seadmete kasutamise tõttu. 13% kasvuhoonegaaside heitest moodustas põlevkiviõli tööstus. Muu töötleva tööstuse heide jäi alla 5% koguheitest. Põlevkiviõli tootmisest tulenev heide vähenes aasta võrdluses 7,5%. Heitkoguste langus oli peamiselt seotud Enefit-140 põlevkiviõlitehase tööga, kus kasutati madalama kalorsusega põlevkivi ning tootmisseadmete töökindlus ja hooldustööd mõjutasid tootmismahte. Eesti Keskkonnauuringute Keskus koostöös Keskkonnaagentuuriga täiustab igal aastal kasvuhoonegaaside inventuuri metoodikaid, et tagada täpsemad ja riigispetsiifilisemad andmed. Kõik metoodikamuudatused rakendatakse tagasiulatuvalt kogu aegrida ümber arvutades, et tagada aastate vaheline andmete võrreldavus ja usaldusväärsus. Lisaks kliimamuutuste leevendamisele on vaja pöörata oluliselt suuremat tähelepanu kliimamuutuste mõjuga kohanemisele, kuivõrd kliimamuutustest tingitud riskid, sh äärmuslike kliimasündmuste sagenemine, avaldavad mõju pea kõikidele eluvaldkondadele. Õigeaegne kliimamuutuse mõjude ja kohanemisvajadustega arvestamine strateegiliste arengusuundade, planeerimis- ja rahastusotsustes aitab pikaajalises plaanis ennetada võimalikke riske inimeludele, looduskeskkonnale ja majandusele. Kohanemise eesmärkide täitmine eeldab nii piisavat rahalist panust meetmete rakendamisel kui ka inimressurssi poliitikate kavandamisel ja elluviimisel. Seetõttu on oluline tagada hea koostöö ja infovahetus kõikidel juhtimistasanditel ning kõigi asjakohaste valdkondade eesmärkide ja indikaatorite sidusus kliimaeesmärkidega. 2023. a septembris algas Eestis kliimakindla majanduse seaduse koostamise protsess. Seaduses seatavad KHG heitkoguste eesmärgid annavad suuna ning põhimõtted selguse, kuidas jõuda kliimaneutraalsuseni aastaks 2050. Kliimakindla majanduse seaduse prognooside kohaselt avaldavad KHG üldisele heitkogusele suurimat mõju elektritootmine, põlevkiviõli tootmine, turbatööstus, metsaraie ja raadamine, maanteetransport ning põllumajandus. Kliimakindla majanduse seadusega kavandatavad olulisemad suunad on: 15  1. vähese heitega energiatootmine ja tõhus energiakasutus; 2. keskkonnasõbralik transport ja parem liikuvus; 3. energiatõhusad hooned ja kvaliteetne ruumiloome; 4. keskkonnasõbralik toidutootmine; 5. elurikkust toetav ja süsinikku siduv maakasutus; 6. vähese heitega ja suuremat lisandväärtust pakkuva tööstuse eelistamine ; 7. selgem rollijaotus kliimamuutustega kohanemise eesmärkide rakendamisel. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu juurde koostatakse valdkondlikud teekaardid, milles tuuakse välja võimalik viis seatud eesmärkide täitmiseks ning majanduse konkurentsivõime toetamiseks. Väljakutsed: • LULUCF-sektori eesmärkide saavutamine teisel perioodil (2026–2030) eeldab lisameetmete rakendamist. Lisameetmed töötatakse välja kliimakindla majanduse teekaartide raames. • Jõupingutuste jagamise määruse 2030. aasta eesmärgi täitmine eeldab täiendavaid meetmeid, eelkõige transpordisektoris, kus heitkogused on püsinud kõrgel tasemel ning muutused tarbimiskäitumises on olnud aeglased. • Puudub Eesti põhine ülevaade kliimariskide majanduslikest mõjudest eri sektoritele ning valdkondlikud kohanemise mõõdikud ja seire. Ilmainfo Ilmainfo on fundamentaalne alus kliimamuutuste jälgimisel, kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise meetmete rakendamisel, sh äärmuslikeks ilmastikunähtusteks valmisoleku tagamisel. Viimase juures on eriti oluline varajase hoiatussüsteemi toimivus. Ühelt poolt on usaldusväärsete prognooside ja hoiatuste aluseks nõuetele vastavad ja kvaliteetsed vaatlusandmed. Vaatlusandmete kogumiseks on vajalik jätkusuutlik ja toimepidev seirevõrk. Teisalt on oluline keskpika, lühiajalise ja ülilühiajalise (nowcasting) ilma prognoosimise mudelite arendamine. Viimased aitavad muutuvast kliimast tingitud ekstreemseid ilmaolusid õigeaegselt prognoosida, tagades nii rahva elu, tervise kui vara kaitse ning samuti elutähtsate teenuste toimimise. Keskkonnaagentuuri staatus „single voice“ ilmavaldkonnas aitab tagada riigi garantiiga kohalikule spetsiifikale vastava ja kvaliteetse ilmateenuse. Omades võimekust tagada operatiivne ilmateenus, sh meteoroloogilised ja hüdroloogilised prognoosid ja hoiatused ohtlike ilmastikunähtuste kohta, teenindatakse riigiasutusi, lennundus-, laevandus- ja maanteetranspordiga tegelevaid ettevõtteid ning rahvusvahelisi organisatsioone vastavalt koostöölepetele ja kehtivatele õigusaktidele. Teenuse tarbijate tähelepanu suunatakse ohtlike ilmastikunähtuste esinemisega seotud hoiatuste mõjupõhisusele, aidates aru saada, millised tagajärjed võivad erinevate ilmasituatsioonidega kaasneda ning kuidas oleks õigem ühes või teises situatsioonis käituda. Meteoroloogiliste, hüdroloogiliste, keskkonna- ja kliimaandmete tasuta ja piiramatu kättesaadavaks tegemine on kasvav trend nii globaalselt kui ELi siseselt. WMO uuendatud andmepoliitika hõlmab seirejaamade, satelliidi-, radarite, raadiosondide, pilootpallide ja lennukitelt mõõdetavad andmete laiemasse kasutusse andmist. ELi avaandmete direktiiv koos rakendusaktiga puudutab mh väärtuslike andmete avalikustamist, mis dikteerib arendustööde vajaduse. Meteoroloogia, hüdroloogia ja kliima väärtuslikud andmed on rakendusliidese kaudu kättesaadavad masinloetaval ja hulgiallalaaditaval 16 kujul Keskkonnaportaalis. Jätkub pidev avaandmete täiendamine, sh keskkonnaandmete ja LIFE AdaptEst projekti raames loodud kliimaprojektsioonide kättesaadavuse tagamine. Ilmateenused on tihedalt seotud infotehnoloogia valdkonnaga. Juba täna on igapäevase töö osa automatiseeritud tööprotsessid ja masinad, mis ühelt poolt võimaldavad operatiivset ja kvaliteetset andmete kogumist, töötlemist ja edastamist ning teisalt mahukate ja keeruliste prognoosarvutuste tegemist, et tagada soovitud tulemuste tähtaegsus ja operatiivsus. Teenuste arendamisega samal ajal toimub hüdroloogilise ja meteoroloogilise seirevõrgu ajakohastamine. Prognoosteenuse kvaliteedi parandamiseks ning ühiste teenuste väljatöötamiseks tihendatakse koostööd rahvusvaheliste partneritega, nagu teiste riikide meteoroloogiateenistused ning rahvusvahelised organisatsioonid (WMO, EUMETSAT, ECMWF, EUMETNET jt). Prognooside tegemisel ning üldise teadlikkuse suurendamiseks võetakse lisaks arvesse ka kolmandate osapoolte edastatud andmeid. Samuti arendatakse edasi siseveekogude hüdroloogilist prognoosimist ja võimalusi prognoosi pakkumiseks nii üleujutusohtlikel veekogudel kui ka muudel suure avaliku huvi (süstamatkajad, kärestikuaerutajad jt) all olevatel siseveekogudel. 2021. aasta kevadel valmis riiklik ilmaäpp ILM+, mis aitab olla alati kursis kõige värskema ilmainfoga. Väljakutsed: • Ilmaandmete, ilmaprognooside ja -hoiatuste tagamise teenused vajavad erinevaid IT- arendusi, mille teostamiseks vajalik ressurss kui ka teostamise kiirus ei ole piisavad. IT- arendused tõstaksid teenuste kvaliteeti, sh annaksid võimaluse tõhustada ilmaandmete analüüsi ja väärindamist. • Vähene masinõppe ja AI lahenduste kasutamine andmete sisestamisel ja töötlemisel. Tuleks automatiseerida prognooside võrdlemine tegelike mõõtmisandmetega. Lisaks sisaldavad sünoptikute töölauad mitmeid erinevaid tarkvaralahendusi või osalisi mooduleid, mis muudavad töö ajamahukaks ja suurendavad käsitöö mahtu. • Rahvusvaheliste nõuete täitmiseks ja kasutusel olevate infosüsteemide aegumisega seonduvalt on lähiaastatel vajalik infosüsteemide arendamiseks/hankimiseks ~1 miljon eurot. 5. Olulisemad tegevused/sekkumised Rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja –hariduse edendamine Jätkatakse keskkonnahariduse- ja teadlikkuse valdkonna sihipärast arendamist, sealhulgas: • Koostatakse ja viiakse ellu uus Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava aastateks 2027-2029 koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja erinevate huvirühmadega. • Rakendatakse riiklikku keskkonnahariduse programmi koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Programmi olulised tegevused on haridusasutuste, keskuste ja kogukonna koostöö arendamine, sh keskkonnahariduse lõimimine õppeainetesse ja huvitegevustesse ning koolide, keskkonnahariduskeskuste, noortekeskuste keskkonnasõbralik toimimine. • Jätkatakse keskkonnahariduse programmide ja muude keskkonnateadlikkuse tegevuste toetamist läbi keskkonnaprogrammi. • Keskkonnateadlikkuse arenduskeskuse kaudu tegeletakse keskkonnateadlikkuse võrgustiku koordinatsiooni ja sisulise kvaliteedi arendamisega ning viiakse 17  keskkonnahariduse ja -teadlikkuse alaseid tegevusi (nt õppematerjalide loomine, keskkonnateadlikkuse alaste koolituste läbiviimine, eri sihtrühmadele suunatud arendusprojektide algatamine, õpilaste rohetehnoloogia programmide korraldamine). • Tagatakse keskkonnahoidliku arenguga seotud andmete kättesaadavus keskkonnaportaalis vastavas andmeväravas nii riigi kui kohalike omavalitsuste vaates. Viiakse ellu majanduse, julgeoleku ja keskkonna koostöösuundade kokkuleppest tulevevaid tegevusi, mis aitavad suurendada majanduse konkurentsivõimet nii, et see arvestab keskkonnahoiu ja ühiskonna pikaajaliste vajadustega ja toob välja ühisosa julgeoleku tagamise ja keskkonnahoiu vahel. Sealjuures viiakse ellu tegevused keskkonnahoidliku arengu õiglaseks korralduseks ja kliimamuutustega kohanemiseks. Puhaste tehnoloogiate ja väiksema keskkonnakoormusega majanduse edendamiseks viiakse ellu järgmisi tegevusi: • Edendatakse keskkonnahoidlikke riigihankeid täiendavates tootekategooriates ning viiakse läbi vastavaid koolitusi hangete läbiviijatele • Jätkatakse EMAS ja EL ökomärgiste väljastamist, mis aitavad puhastele toodetele ja teenustele turgu edendada, sealjuures ajakohastatakse taotlemise protsesse ja suurendatakse EL ökomärgise alast teadlikkust. • Koordineeritakse Euroopa Liidu puhta tööstuse kokkuleppe elluviimist Eestis ning viiakse ellu puhta tööstuse edendamisega seotud tegevusi, sh koordineeritakse puhta tööstuse teekaardi elluviimist. • Avaliku sektori kulude kokkuhoiukohtade leidmiseks ja negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks viiakse iga viie aasta järel läbi kliima- ja keskkonnajalajälje hindamised . Kohalike omavalitsuste toetamiseks keskkonnahoidliku arengu jaoks vajalike tegevuste elluviimiseks kohalikul tasandil: • Koordineeritakse keskkonnahoidliku arengu erinevate toetusmeetmete kasutusvõimalusi, eeskätt Euroopa Liidu erinevad programmid (Euroopa Horisont, LIFE programm, Euroopa linnade algatus jms), sh aidata omavalitsustel sõnastada keskkonnahoidliku arenguga seotud lahendamist vajavad probleemid, valmistada ette projektitaotlused ning leida sobivad koostöövormid erinevate algatuste ja projektide elluviimiseks. • Jätkatakse kohalike omavalitsuste koostöö- ja infovõrgustiku koordineerimisega. Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine 1. Kliimaeesmärkide edendamisest ja täitmisest parema ülevaate loomine: • Kasvuhoonegaaside (KHG) riikliku inventuuri ja prognooside ning aruandluse koostamine Euroopa Komisjonile ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile. Sh jätkatakse inventuuri, prognooside ja aruandluse regulaarset koostamist, parendamist ja täpsemaks muutvaid arendustöid ning suurendatakse teiste haldusalade teadlikkust riikliku KHG inventuuri ja meetmete mõjude hindamise teemal. 18  • Kliimaeesmärkide täitmise seire ja aruandlus. Aruanne, mis sisaldab kasvuhoonegaaside inventuuri, kliimaeesmärkide täitmise hinnangut ning vajaduse korral ettepanekuid kliimapoliitika suunamiseks. • Kliimaeesmärkide täitmise seireks visuaalsete tööriistade väljatöötamine Keskkonnaportaali, mille eesmärgiks on keeruliste kliima- ja keskkonnaandmete kättesaadavaks ning arusaadavaks tegemine. • Riikliku energia- ja kliimakava ning selle eduaruannete koostamine. Energia- ja kliimakava nõue näeb ette, et Euroopa Liidu energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määruse (EL) 2018/1999 artikkel 3 lõige 1. alusel peavad Euroopa Liidu liikmesriigid esitama enda riikliku energia- ja kliimakava iga 10 aasta järel Euroopa Komisjonile, ajavahemikku 2021–2030 hõlmavad kavad pidid liikmesriigid ajakohastama 30. juuniks 2024 või esitama põhjendused, miks seda ei ole vaja ajakohastada. ELi edusamme kliima- ja energiakava eesmärkide saavutamisel jälgib komisjon läbi REKK 2030 eduaruannete. 15. märtsil 2023 esitasid Euroopa Liidu liikmesriigid Euroopa Komisjonile esimese REKK 2030 eduaruande (e-platvorm riiklike andmete sisestamiseks Reportnet 3 (europa.eu)). Eduaruannet tuleb edaspidi esitada regulaarselt üle aasta, järgmised 2027. a ja 2029. a. • Kohalike omavalitsuste energia- ja kliimakavade (KEKKide) analüüs ning selle pinnalt uuendatakse KEKKide koostamise juhendit ning toetatakse andmetega KOVide kliima- ja energia koostamist ning võrreldavaks muutmist. 2. Rahvusvahelise kliimapoliitika alase koostöö edendamine: • Rahvusvahelise kliimaalase koostöö toetamine nii fondide kui projektide tasandil, riikliku ning rahvusvahelise kliimaaruandluse koostamist ning EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ja teiste süsteemide rakendamist. • Rahvusvaheline koostöö ja Eesti seisukohtade esitamine rahvusvaheliste lepete sõlmimiseks, osalemine ÜRO Kliimamuutuste konventsiooni (UNFCCC) osapoolte konverentsil ning koostöös Välisministeeriumiga kliimadiplomaatia edendamine. • Osalemine teiste rahvusvaheliste organisatsioonide kliimapoliitika alastes läbirääkimistes, nagu näiteks Rahvusvahelise mereorganisatsiooni (IMO) merekeskkonnakomitee (MEPC) ja selle töögruppide kohtumistel, Rahvusvahelise tsiviillennunduse organisatsiooni (ICAO) kasvuhoonegaaside vähendamise meetmete aruteludes. 3. Kliimamuutuste mõjule vastupanuvõime tõstmine: • Kliimamuutustega kohanemise digilahenduste väljatöötamine, mille eesmärk on kliimariskide vältimiseks kohalikele omavalitsustele planeerimistööriista väljatöötamine, mis võimaldab kujundada tulevikukliima prognoose arvestades kvaliteetset ja turvalist elukeskkonda. • Kliimamuutustega kohanemise mõõdikute kaasajastamine, et ühelt poolt tuvastada kohanemisvajadused ning teiselt poolt hinnata kohanemiseesmärkide täitmist ja kohanemismeetmete tõhusust. • LIFE-SIP AdaptEST projekti elluviimine, mille eesmärk on suurendada erinevate ökosüsteemide ja ühiskonna valmisolekut ja suutlikkust kohaneda kliimamuutuste mõjudega läbi metsa ja veekogude kaitse, säästliku veekasutuse ning kaasaegsete ilmaprognoosimudelite ja kliimaprojektsioonide loomise. Projekt algas jaanuaris 19  2023. aastal ning kestab kuni 2032. a märtsini, kogueelarvega 18,8 mln eurot. Projekti juhtpartner on Kliimaministeerium ja projekti partnereid on kokku 17. • Kliimakahjude hindamise mudeli väljatöötamine, et välja selgitada, milline majanduskahju on seoses ekstreemsete ilmastikuoludega ja kliimamuutustega tekkinud ning koostada prognoos, millised kahjud võivad tekkida erinevate kliimastsenaariumite realiseerumise korral seoses üleujutuste, tormide, kuuma- ja külmalainete, põudade, metsapõlengute ja maalihete tõttu. • Kliimamuutuste mõjuga kohanemise teekaardi koostamine, millega lepitakse kokku kliimamuutustest enim mõjutatud valdkondade peamised tegevused ja mõõdikud ning lepitakse kokku ülesannete jaotus. 4. Euroopa Liidu kliimapoliitika õigusaktide läbirääkimine ja rakendamine • Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemide rakendamise koordineerimine (Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem suurtele energiatootmise ja tööstuskäitistele, õhusõidukitele ning merendusele; Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem hoonete ja maanteetranspordi kütustele, süsiniku piirimeede). • Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi enampakkumistulu kasutuselevõtu koordineerimine. • Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määruse rakendamise valdkondade ülene koordineerimine. • Süsiniku püsiva eemaldamise, süsinikupõllunduse ja toodetes süsiniku säilitamise sertifitseerimise määruse (CRCF) (2024/3012) rakendamise valdkondade ülene koordineerimine. • Euroopa Liidu 2040. Kliimaeesmärgi seadusandliku paketi läbirääkimine. Eesmärk on läbirääkimiste käigus Eesti erihuvide eest seismine nii, et tulevased EL 2030+ kliimaraamistiku eesmärgid ja õigusaktid arvestaksid Eesti riiklike eripärade ja vajadustega. Ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine • Avalikkusele operatiivse ilmainfo, ilmaprognooside ja hoiatuste tagamine, sh süsteemide ja teavituskanalite arendamine. Ilmavaatluste korraldamine ja ilmaandmete avaldamine toimub teenusepõhiselt ning selleks suunatakse 6,5 mln eurot. Seirejaamades kogutavad ilmavaatlusandmed salvestatakse automaatselt andmebaasidesse, toimub kvaliteedikontroll, avalikustatakse keskkonnaportaalis. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt hüdrometeoroloogia seirevõrgu abil (sh automaatilmajaamad). Maismaa, mere ja siseveekogude kohta ilmaprognooside ja hoiatuste koostamine. Teenuse osutamiseks vajalikud prognoosid tehakse mitmete ilmamudelite ning kaugseire abil (radarite ja satelliitide info). Ilmamudelite arendamine ja andmebaaside haldamine. Hoiatussüsteemide kaasajastamine nii, et realiseerub automatiseeritus, mõjupõhisus, asukohapõhisus (detailsus nii territoriaalselt kui ka ajaliselt), optimaalne ettehoiatamise aeg. Riikliku ilmaäpi (ILM+) edasine arendamine, nt ligipääsetavuse tagamine (SEME3). • Avalikkusele meteoroloogia ja keskkonna avaandmete kättesaadavuse tagamine keskkonnaportaali kaudu. Meteoroloogiaandmete, keskkonnaandmete ja LIFE SIP AdaptEst projekti raames loodud kliimaprojektsioonide andmete avaldamine Keskkonnaportaalis. 20  • EL struktuuritoetuste perioodi 2021-2027 toel meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine kuni 31.12.2029 EL toetuse summa 5,4 mln eurot. • Hüdrometeoroloogilise seirevõrgu ajakohastamine (projekti Meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine (SEME3) raames). • Meteoroloogiliste radarite võrgu laiendamine (SEME3 ja Üleujutusohu ennetamine ja leevendamine, hoiatussüsteemid projektide raames). • Üleminek uue põlvkonna satelliitandmetele: MTG ja EPS-SG (LIFE SIP AdaptEst projekti raames). • Kliimaprojektsioonide uuendamine (LIFE SIP AdaptEst projekti raames). • Tuleohukaardi arendus (LIFE SIP AdaptEst projekti raames). 6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused Järgnevalt on välja toodud programmi tegevused ja nende elluviimiseks kavandatud olulisemad plaanid. Programmi tegevus 1.1 Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine Eesmärk: Välja on töötatud ja ellu on rakendatud poliitikad, mis toetavad kliimamuutuste mõjuga kohanemist ja mõju leevendamist. Eesmärgi täitmiseks tagatakse kliimapoliitika kujundamine ja rakendamine kooskõlas kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ja selle juurde kuuluvate teekaartidega, riiklike arengustrateegiatega ning Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste nõuetega. Tagatakse, et liikmesriik on üle võtnud ja rakendanud kõik vajalikud meetmed, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid EL HKSi sektorites. Süsteemi rakendamisega on tagatud ettevõtete heite kompenseerimine ja heite järkjärguline vähenemine ning riigipoolne enampakkumistulu sihtotstarbeline kasutamine kliimaeesmärkide saavutamiseks. Lisaks tehakse kliimavaldkonna analüüse, heitkoguste inventuure ja prognoose, koostatakse ja esitatakse kliimaaruandeid. Riiklik energia- ja kliimakava ja selle eduaruannete koostamine, avaliku sektori kasvuhoonegaaside jalajälje hindamine, rohetehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine . Tabel 5. Programmi tegevuse kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine mõõdikud Tegelik Mõõdik/Sihttase 2 0 26 2 0 27 2 0 28 2 0 29 (2 024) Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemid on rakendatud (jah/ei) Jah jah jah Jah Jah Allikas: Keskkonnaamet Kliimariske teadvustavate ja vastavaid meetmeid võtnud inimeste osakaal, % 48,00% n/a > 60,00% n/a 67% Allikas: Eurobaromeeter Kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteem on Euroopa Liidu kliimapoliitika keskne tööriist alates 2005. aastast. See on osutunud efektiivseks viisiks vähendada tööstussektorite heitkoguseid. Süsteemiga hõlmatud valdkondades on heide vähenenud alates 2005. aastast Eestis ligi 21 58%. Süsteem toimib „saastaja maksab“ põhimõttel ning aitab järk-järgult vähendada sõltuvust fossiilkütustest ning suurendada väiksema heitega alternatiivide kasutuselevõttu. Süsteemist laekuvad rahalised vahendid on oluline riigieelarve tulu, millest tehakse investeeringuid p uhtamate ja ressursitõhusamate tehnoloogiate ning lahenduste kasutuselevõtuks. Alates 2013 on Eesti saanud süsteemist koos lennunduse lubatud heitkoguse ühikute ja Moderniseerimisfondiga tulu ligi 2 miljardit eurot. 2023. aastal läbiviidud Eurobaromeetri uuringu kohaselt oli kliimamuutuste vastu meetmeid võtvate inimeste osakaal 48%. 2025. aastal läbiviidud uuringu kohaselt on meetmeid võtnud inimeste osakaal tõusnud 4% võrra, 52%ni. Samas on vastav näitaja EL keskmise võrdluses langenud 63%lt 59%le. Sellele vaatamata, on viimase läbiviidud kliimateadlikkusele orienteeritud Eurobaromeetri uuringu järgi eestlased ühed ELi kõige kliimaskeptilisemad, pidades kliimamuutust mitte väga tõsiseks probleemiks 28% ja üldse mitte tõsiseks probleemiks 10% vs EL keskmine vastavalt 12% ja 2%. Kuivõrd Eurobaromeeter viib kliimateadlikkuse uuringut läbi iga kahe aasta tagant, siis 2026. aastaks mõõdikut ei seata, vaid seatakse mõõdik 2027. aastaks. Olulisemad tegevused: • Oluline on tagada, et Eesti on üle võtnud ja rakendanud kõik vajalikud meetmed, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid EL HKSi sektorites. Süsteemi rakendamisega on tagatud ettevõtete heite kompenseerimine ja heite järkjärguline vähenemine ning riigip oolne enampakkumistulu sihtotstarbeline kasutamine kliimaeesmärkide saavutamiseks. Lisaks viiakse läbi kliimavaldkonna analüüse, kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuure ja prognoose ning koostatakse ja esitatakse kliimaaruandeid. • LULUCF I perioodi (2021-2025) lõplik vastavuskontroll selgub 2027.aastal. Prioriteediks on võetud koostöös Komisjoniga leidma I perioodi puudujäägi vähendamiseks võimalikke lahendusi, mis on kooskõlas kehtiva määrusega, kuid võimaldavad reaalset olukorda, sh geopoliitilisi mõjusid, paremini arvesse võtta. Seda eelkõige põllumaa ja metsamaa kategoorias. Üheks lahenduseks on metsamaa võrdlustaseme tehnilises korrektsioonis Venemaa ja Valgevene puiduimpordi ärakukkumise ning võimalusel ka kliimamuutuste mõjude arvesse võtmine. • Lõpetatakse kliimakindla majanduse seaduse eelnõu koostamine, mille eesmärk on luua eeldused puhta ja konkurentsivõimelise majanduse ja inimeste heaolu kasvuks. Lisaks koostatakse teekaardid, et tagada eri valdkondadele vajalik ettenähtavus ja selgus kliimaeesmärkide saavutamiseks. • Alustatakse kliimamuutustega kohanemise teekaardi koostamist koostöös valdkondlike ministeeriumite ja huvigruppidega. Selgitatakse välja prioriteetsete sektorite (tervis, päästevõimekus, maakasutus ja planeerimine, looduskeskkond, biomajandus, majandus, ühiskond ja teadlikkus, taristu ja ehitised, energeetika ja varustuskindlus) kliimamõjud ja - riskid, seatakse eesmärgid ning lepitakse kokku mõõdikud ja meetmed ja seirelahendused. • Jätkub LIFE-SIP AdaptEST projekt, mille eesmärk on suurendada meie ühiskonna valmisolekut kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks läbi metsa ja veekogude kaitse, säästliku veekasutuse ning kaasaegsete ilmaprognoosimudelite ja kliimaprojektsioonide loomise kaudu. Projekt kestab 2032. aasta märtsini. • Euroopa Liidu 2040. Kliimaeesmärgi seadusandliku paketi seistakse Eesti erihuvide eest, milleks planeeritakse kohtumised erinevatel tasemetel eri direktoraatidega ja kabinettidega Eesti huvide esindamiseks, potentsiaalselt ühis- või ebapaber kirjalikult huvide edasiandmiseks. Kasvuhoonegaaside (KHG) riikliku inventuuri ja prognooside koostamine ning aruandluse esitamine Euroopa Komisjonile ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile. Sh jätkatakse 22 inventuuri, prognooside ja aruandluse koostamist, täiustamist ja täpsemaks muutvaid arendustöid ning suurendatakse teiste haldusalade teadlikkust riikliku KHG inventuuri ja meetmete mõjude hindamise teemal. Eesti esitab kord aastas Euroopa Komisjonile ja ÜRO-le inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste ja sidumise kohta inventuuriaruande koos ühtse aruandevormi tabelitega. Esitatud andmed sisaldavad heitkoguste hinnanguid alates 1990. aastast kuni üle-eelmise aastani (x-2 aastat). Euroopa Liidu liikmena on Eestil kohustus esitada aruandlus riiklike poliitikate ja meetmete ning inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste prognooside kohta iga kahe aasta tagant. Vabatahtlikult on Eesti koostanud ka vahepealsetel aastatel prognoose olulisemates sektorites heitkoguste trendide ning neid mõjutavate poliitikate ja meetmete hindamiseks. Prognooside info esitatakse vastavalt Pariisi leppele iga kahe aasta tagant ÜRO-le läbipaistvusaruandes, mis sisaldab KHG heitkoguste vähendamise eesmärke, heitkoguste inventuuri, prognoose ning poliitikate ja meetmete kirjeldusi, kliimamuutuste kohanemise, tehnoloogia arenduste, rahastamise ning suutlikkuse tõstmise tegevuste kirjeldusi. Esimene aruanne esitati 2024. aasta lõpus, järgmine esitatakse 2026. aasta lõpus. Seni ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohustuste täitmiseks esitatud kliimaaruanded võib edaspidi esitada läbipaistvusaruandega koos, kui viimasele lisatakse teadus- ja arendustegevuste ning avalikkuse teadlikkuse tõstmise tegevuste informatsioon. Andmed heitkoguste kohta annavad ülevaate kasvuhoonegaaside õhku paiskamisest Eestis, võimaldavad analüüsida majanduse muutuste mõjusid ning teisi heitkoguste mõjutajaid ning on aluseks heitkoguste vähendamise sihtide seadmiseks nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka ÜROs. KHG inventuuri eesmärgiks on saada ülevaadet õhku paisatud inimtekkelistest KHG heitkogustest minevikus ja võetud kohustuste täitmisest. Prognoosid annavad hinnanguid poliitikate ja meetmete mõjudest ning tuleviku KHG heitkogustest ja sidumisest ning aitavad prognooside KHG vähendamise eesmärkide suunas liikumist. KHG aruandlusest saadud infomatsioon ja selle kvaliteet muutuvad aasta aastalt järjest olulisemaks, mis tähendab, et inventuuri koostamissüsteemi ja algandmete kvaliteet peavad olema väga head ning järjest enam peab tegelema riigispetsiifiliste metoodikate arendamisega, et saada võimalikult täpseid KHG heitkoguste hinnanguid, mille põhjal saavad ministeeriumid kujundada efektiivset keskkonna- ja kliimapoliitikat. Lisaks on seatud Euroopa Komisjoni poolt riikidele kõrgemad nõudmised seire-ja aruandluskohustuste osas, mis eeldab KHG hinnangute koostamisel kasutada täpsemaid kõrgema taseme metoodikaid. Kliima eesmärkide täitmise seire ja aruandluse koostamine. Riiklik kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuur ja prognoos koostatakse vastavalt Pariisi kokkuleppe osaliste otsusega kinnitatud kõige ajakohasemale IPCC arvutusmetoodikale. Kliimaeesmärkide täitmise seire käigus hinnatakse nii ELi kui ka riigisiseste eesmärkide poole liikumist ning täiendavate meetmete rakendamise vajadust. Riikliku energia- ja kliimakava ja selle eduaruannete koostamine. Eesti esitas Euroopa Komisjonile lõpliku ajakohastatud REKK 2030 aruande 2025. aastal. Järgmise perioodi ettevalmistamise raames alustatakse 2028. aastal uue REKKi mustandi koostamist; sama aasta jooksul esitatakse mustand ka Euroopa Komisjonile ning lõplik versioon valmib 2029. aastal. Heitkogustega kauplemise süsteemide (edaspidi HKS) rakendamise koordineerimine (Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem suurtele energiatootmise ja tööstuskäitistele, õhusõidukitele ning merendusele; Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem hoonete ja maanteetranspordi kütustele; süsiniku piirimeede). Euroopa Liidu ülene eesmärk on vähendada Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikutega kauplemise süsteemi (edaspidi ka ELi HKS) sektori koguheidet 62% võrreldes 2005. aastaga. Heite vähendamist reguleeritakse läbi turul saadaval olevate lubatud heitkoguse ühikute (LHÜ) koguse 23 järk-järgulise vähendamise. Kokku moodustab EL HKSi kuuluvate paiksete ja õhusõiduki käitajate heide Eesti kasvuhoonegaaside koguheitest vastavalt Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri 2023. aastal esitatud aruandele ligikaudu 41%. EL HKS suurtele energiatootmise ja tööstuskäitistele toimib aastast 2005 ning õhusõidukitele aastast 2012. Süsteemi kuuluvad paiksed käitised peavad omama kauplemissüsteemi luba ning paiksed käitised ja õhusõiduki käitajad ajakohastatud seirekava, esitama andmed aastase KHG heite kohta ning kompenseerima heite LHÜ’ga igal aastal 30. septembriks. 2024. aastast rakendub EL HKS ka merendussektorile. Laevandusettevõtjad, kelle reisi- või kaubalaevad on kogumahutavusega alates 5000 peavad samuti omama seirekava, esitama andmed aastase KHG heite kohta ning kompenseerima heite 30. septembriks. Süsiniku piirimeetme kohaldusalasse jäävad ettevõtted peavad imporditud kaupade andmeid esitama alates 2023. aasta oktoobrist ning saavad end deklarantidena arvele võtta alates 31. detsembrist 2024. Heite kompenseerimine algab 2026. aasta heitelt. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi enampakkumistulu kasutuselevõtu koordineerimine. Riigile iga-aastaselt laekuvad ELi HKSi enampakkumistulud suunatakse alates 2024. aastast täismahus kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks. Enampakkumistulu eeldatav laekumine lähiaastatel kõigub 200 miljoni juures aastas, olenevalt lubatud heitkoguse ühikule kujunevast hinnast. Enampakkumistulu planeerimiseks koostatakse RE ja RES protsessis infokorje vorm ning kliima- ja energiaeesmärkidesse panustamise mõõtmiseks hindamiskriteeriumid. Esitatud meetmetest moodustub hindamiskriteeriumite alusel prioriteetsete tegevuste nimekiri. Kliimaministee rium analüüsib rahastatud meetmete sisutegevuste eesmärgipärasust, seirab elluviimist ning on valdkondlikuks toeks meetmete kujundamisel. Samuti koordineerib oma vastutusalas olevate ja horisontaalsete kliimameetmete sisutegevuste ettevalmistamist ja rakendamist. Moodustatud on enampakkumistulu vahendite kasutamise seirekomisjon, et tagada läbipaistvus ja kõikide ministeeriumite ühes infoväljas olek uute meetmete planeerimisel ja rahastatud meetmete elluviimise jälgimisel. Olulisemad tegevused: o EL HKSi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistulu planeerimisprotsessi süstematiseerimine; o ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistulu meetmete rakendamine Eesti kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks ning rahvusvahelisse kliimapoliitika koostöösse panustamiseks. Rahvusvaheline koostöö ja Eesti seisukohtade esitamine rahvusvaheliste lepete sõlmimiseks, osalemine ÜRO Kliimamuutuste konventsiooni (UNFCCC) osapoolte konverentsil ning koostöös Välisministeeriumiga kliimadiplomaatia edendamine. Osalemine teiste rahvusvaheliste organisatsioonide kliimapoliitika alastes läbirääkimistes, nagu näiteks Rahvusvahelise mereorganisatsiooni (IMO) merekeskkonnakomitee (MEPC) ja selle töögruppide kohtumistel, Rahvusvahelise tsiviillennunduse organisatsiooni (ICAO) kasvuhoonegaaside vähendamise meetmete aruteludes. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määruse rakendamise koordineerimine. LULUCF määrusega hõlmatud sektorites hinnatakse süsinikuvaru muutust metsamaa, põllumaa ja rohumaa, märgalade (sh turbatootmisalad), asulate ja muu maa 24 kategooriates. Eraldi peetakse arvestust ka puittoodetes talletatud süsinikuvaru muutuste kohta. Määruse esimese perioodi ehk 2021-2025 eesmärki hinnatakse 2027. aastal esitatava inventuuriga ning selle kohaselt LULUCF arvestuskategooriaid võrreldakse baastaseme või võrdlusperioodiga ning tulemina peavad heitkogused olema kompenseeritud samaväärse sidumisega sama sektori poolt. Teisel perioodil, ehk 2030. aastaks on Eestil aga kohustus LULUCF 2016-2018 keskmise tasemega võrreldes täiendavalt suurendada sidumist või vähendada heidet 434 kt CO2 ekvivalendi võrra ning seda hinnatakse 2032. aastal esitatava inventuuri alusel. Vahepealsetele aastatele ehk 2026-2029 kehtestatakse kasvuhoonegaaside piirväärtused ja eelarve, mis määratakse 2025. aastal, võrreldes 2021-2023 keskmisega. Süsiniku püsiva eemaldamise, süsinikupõllunduse ja toodetes süsiniku säilitamise sertifitseerimise määruse (CRCF) (2024/3012) ja sellega seotud delegeeritud aktide vastuvõtmise/rakendamise koordineerimine. Määrus süsiniku eemaldamise ning süsinikupõllunduse kohta (CRCF, ELi määrus 2024/3012) avaldati Euroopa Liidu Teatajas 6. detsembril 2024, millega loodi kogu ELi hõlmav vabatahtlik raamistik süsiniku eemaldamise, süsinikupõllunduse ja toodetes süsiniku talletamise sertifitseerimiseks Euroopas. Kehtestades ELi tasandil kvaliteedikriteeriumid ning sätestades seire- ja aruandlusmenetlused, aitab CRCF-määrus soodustada investeeringuid uuenduslikesse süsiniku eemaldamise tehnoloogiatesse ning kestlikesse süsinikupõllumajanduse lahendustesse, aidates samal ajal e nnetada rohepesu. Raamistiku rakendamiseks on väljatöötamisel mitmed vajalikud sertifitseerimismeetodikate delegeeritud aktid. Kohanemise digilahenduste arendamine ja väljatöötamine, mille eesmärk on luua eeldused kliimamuutustega arvestavate otsuste tegemiseks, mis omakorda suurendab kliimateadlikkust ja kliimakindluse tagamist, sh katastroofiohu majanduslike mõjude, kliimariskide juhtimise ja kliimakahjude ennetamise osas. Selleks arendatakse ja kohandatakse 2025. aastal valminud kliimaatlast lähtuvalt erinevate osapoolte vajadustest ja uute kliimaprojektsioonide alusel tulevikukliima andmete kättesaadavusest ning töötatakse välja kliimakahjude mudel, mille alusel on võimalik hinnata kliimamuutuste majanduslikku mõju nii juba tekkinud kulude vaates kui ka koostada prognoos, millised kulud võivad tekkida erinevate kliimastsenaariumite realiseerumise korral. Kliimamuutustega kohanemise mõõdikute kaasajastamine, et ühelt poolt tuvastada kohanemisvajadused ning teiselt poolt hinnata kohanemiseesmärkide täitmist ja kohanemismeetmete tõhusust. LIFE-SIP AdaptEST projekti juhtimine, mille eesmärk on suurendada erinevate ökosüsteemide ja ühiskonna valmisolekut ja suutlikkust kohaneda kliimamuutuste mõjudega läbi metsa ja veekogude kaitse, säästliku veekasutuse ning kaasaegsete ilmaprognoosimudelite ja kliimaprojektsioonide loomise. Projekt algas jaanuaris 2023. aastal ning kestab kuni 2032. a märtsini, kogueelarvega 18,8 miljonit eurot. Projekti juhtpartner on Kliimaministeerium ja projekti partnereid on kokku 17. Projekti tähtsamad väljundid on lahenduse leidmine Alam-Pedja luhaheina probleemile, töötatakse välja meetmed veekogude ja veekogumite seisundi parandamiseks või säilitamiseks, leitakse heitveele optimaalsed taaskasutusvõimalused põllumajanduses ja tööstuses, selgitatakse välja millised puude järglased on ilmastikule ja haigustele vastupidavad ja millist piirkondadest pärit liike saaksid metsaomanikud metsa uuendamisel kasutada. Lisaks parandatakse lõheliste kudemistingimusi ja asustatakse ja seiratakse kaitsealuseid ja ohustatud kalaliike (tõugjas, harjus ja siig). KAUR võtab tuleohukaardi operatiivsesse kasutusse, operatiivkasutusel on uue põlvkonna meteoroloogilised satelliitandmed, mis aitavad tagada ilmainfot parema ruumilise ning ajalise lahutusvõimega, tulemusena paraneb ohtlikke ilmastikunähtuste hoiatamine ja tuvastamine (tuleohualade, udu, 25 ohtlikke äikesepilvede tuvastamine, tekib õhukvaliteedi operatiivseire), uuendatakse kliimaprognoose, mis annab sisendit kohanemiseesmärkide ja tegevuste planeerimisse. Programmi tegevus 1.2 Ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine Eesmärk: Sihtrühmad on operatiivselt ning järjepidevalt varustatud täpsete meteoroloogiliste andmete, prognooside ja hoiatustega maismaal, merel ja õhus. Eesmärgi saavutamiseks analüüsitakse ja avalikustatakse ilmavaatlusandmeid, koostatakse ilmaprognoose ja hoiatusi, antakse mudelprognoose, analüüsitakse ja avaldatakse kaugseire andmeid, osutatakse lennumeteoroloogia teenust, koostatakse ja avaldatakse kliimaanalüüse jm. Eesmärgi saavutamisel on oluliseks tegevuseks üleriigilise hüdrometeoroloogilise seiretaristu väljatöötamine ja rakendamine. Hüdrometeoroloogiline seirevõrk (sh ilmajaamad ja radarid) vajab järjepidevaid investeeringuid ning tuleb luua avaandmete jagamismehhanism. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tabel 6. Programmi tegevuse ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine mõõdikud ja sihttasemed Tegelik Mõõdik/Sihttase 2 0 26 2 0 27 2 0 28 2 0 29 (2 024) Ilmainfo kättesaadavus, % 99,97% 99,00% 99,00% 99,00% 99,00% Allikas: Keskkonnaagentuur Uuendatud ilmajaamade osakaal, % 82,00% 98,00% 99,00% 100,00 100,00 Allikas: Keskkonnaagentuur Meteoroloogilist (sh hoiatused) infot kasutavate sihtrühmade rahulolu 4,70 4,70 4,70 4,70 4,70 Allikas: Keskkonnaagentuur Hoiatuste täpsus, % 92% 90,00% 90,00% 90,00% 90,00% Allikas: Keskkonnaagentuur Ilmainfo kättesaadavus (%) - mõõdik näitab, kuivõrd järjepidevalt on sihtrühmad varustatud operatiivse meteoroloogilise teabega. Kõrge kättesaadavus tagab, et andmed, prognoosid ja hoiatused on kasutajale alati saadaval, mis on eelduseks riskide maandamisele ja õigeaegsetele otsustele maismaal, merel ja õhus. Uuendatud ilmajaamade osakaal (%) - mõõdik kajastab meteoroloogiliste andmete kogumise taristu kaasaegsust ja töökindlust. Mida suurem on uuendatud ilmjaamade osakaal, seda täpsemad ja usaldusväärsemad on andmed, mis omakorda on aluseks kvalitee tsete prognoosidele ja hoiatustele. Meteoroloogilist infot (sh hoiatusi) kasutatavate sihtrühmade rahulolu (skaalal 1-5) - mõõdik kajastab, kuivõrd vastab meteoroloogiline teave sihtrühma vajadustele nii sisu, vormi kui ka ajakohasuse mõttes. Kõrge rahulolu näitab, et andmed, prognoosid ja hoiatused on mitte üksnes tehniliselt täpsed, vaid ka kasutajatele praktiliselt rakendatavad. Hoiatuste täpsus (%) - mõõdik näitab, kui usaldusväärselt hoiatused vastavad tegelikele ilmastikuoludele. Täpsemad hoiatused vähendavad valehäireid ja suurendavad sihtrühmade valmisolekut kriitilistes olukordades. Hoiatuste täpsus on otsene näitaja, kuivõrd meteoroloogiline teave aitab ennetada kahjusid ja tagada ohutus. Olulisemad tegevused: 26  • Seirevõrgu arendamine, sh radarivõrgu laiendamine ja hüdrometeoroloogiajaamade uuendamine, viiakse ellu suures osas välisvahendite toel. EL struktuuritoetuste perioodi 2021- 2027 toel meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine kuni 31.12.2029 EL toetuse summa 5,4 mln eurot. • Teenuste arendamiseks on 2026. aastal plaanis 2025. aastal läbiviidud innosprindi ideede rakendamine tööprotsessidesse: sünoptikute töölaua arendusprotsessiga jätkamine, hoiatuste infosüsteemi edasiarendamine, tööprotsesside automatiseerimine, masinõppe ja tehisintellekti lahenduste rakendamine igapäevases töös. • Lennumeteoroloogia teenuse valdkonnas plaanis uute tarkvaralahenduste soetamine ja kasutuselevõtt liikmesriikide vahel kohustuslike nõuete täitmiseks. Ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja hoiatuste tagamise programmi tegevust viib ellu põhiliselt Keskkonnaagentuur. Keskkonnaagentuuri kohustus on ilmaprognooside, hoiatuste ja nendeks vajalike seireandmete tagamine. Keskkonnaagentuur koostab meteoroloogilisi ja hüdroloogilisi prognoose ning hoiatusi, edastab tormi- ja ohtlike ilmastikunähtuste hoiatusi riigiasutustele ning rahvusvahelistele organisatsioonidele koostöölepete ja kehtivate õigusaktide kohaselt. Keskkonnaagentuur tagab lennumeteoroloogiateenuse osutamise ja koostab meresõiduohutuse tagamiseks ilma- ja jääprognoose Eesti territoriaal- ja sisemere ning laevatatavate sisevete kohta. Tihe rahvusvaheline koostöö annab tegevusele kindlad raamid (metoodika, kvaliteet, trendid), tagab ülemaailmses vaatlusvõrgus kogutavate andmete vahetuse (meie andmed välja, võrgustikust andmed sisse) ning võimaldab ühiseid arendusi ja teenuseid (nt mudelprognooside alane koostöö), mida väikeriigi asutus üksi teha ei suudaks. Lisaks võimaldab rahvusvaheline koostöö kasutada suurorganisatsioonide poolt pakutavaid spetsiifilisi erialakoolitusi spetsialistide taseme tõstmiseks. Keskkonnaagentuur täidab riikliku kontaktisiku ülesandeid mitme rahvusvahelise organisatsiooni ja koostööprogrammi juures (WMO, IPCC, ECMWF, EUMETSAT, jt). Keskkonnaagentuur on Transpordiameti poolt sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja (lennumeteoroloogilise prognoos- ja hoiatusteabe koostamise ning ilmavaatlusteenuse osutamise osas) ning omab vastavat sertifikaati, mis kinnitab organisatsiooni vastavust Euroopa Komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 2017/373, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühtsed nõuded ning annab Keskkonnaagentuurile õiguse osutada lennumeteoroloogilist teenust Tallinna lennuinfopiirkonnas ja lennuväljadel. Kvaliteetsete ja jätkusuutlike teenuste tagamiseks on oluline seirevõrgu korrashoid ja seirevõrgu uuenduse investeeringud. Programmi tegevus 1.3 Rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja –hariduse edendamine Eesmärk: Rohereformi tervikliku elluviimise koordineerimine ja keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) poliitika kujundamine ja rakendamine. Rohereformi elluviimise koordinatsioon ja seire, sh rohereformi juhtkomisjoni korraldamine, valitsusasutuste rohereformi võrgustiku käivitamine, valitsusväliste partnerite infovahetus. Kohalike omavalitsuste rohereformi võrgustiku moodustamine ja infovahetuse tagamine. Rohereformi 27 seiremõõdikute kokku leppimine ja andmete kättesaadavuse tagamine, sh kohalike omavalitsuste tasandil. Keskkonnaprogrammi vahendite suunamine keskkonnakaitse ja –teadlikkuse projektide rahastamiseks. EMAS ja ökomärgiste väljastamine ja teadlikkuse kasvatamine. Ettevõtete kestlikkusaruandluse lihtsustamiseks lahenduste leidmine. Roheväidete direktiivi rakendamise ettevalmistamine. Roheinvesteeringute soodustamine. Keskkonnahoidlike riigihangete edendamine, vastavate kriteeriumite kehtestamine ja teadlikkuse tõstmine. Riigiasutuste kasvuhoonegaaside ja keskkonnajalajälje hindamiste jalajälje vähendamise tegevuskava koordineerimine. Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava elluviimine koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga, sh edendatakse keskkonnahariduse kvaliteeti ning keskkonnahariduse asutuste koostööd erinevate osapooltega, korraldatakse loodushariduslikke näituseid ja üritusi, edendatakse muuseumikogusid ja kodanikuteadust, korraldatakse keskkonnaalaseid õppeprogramme ja teavitusüritusi ning koostatakse ja levitatakse teabematerjale, avaldatakse keskkonnateavet ning korraldatakse keskkonnateadlikkuse uuringuid. Kliima- ja keskkonnahariduse kompetentsikeskuse loomine. Tabel 7. Programmi tegevuse rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja –hariduse edendamine mõõdikud ja sihttasemed Tegelik 2 0 29 Mõõdik/Sihttase 2 0 26 2 0 27 2 0 28 (2 024) Keskkonnaharidusprogrammides õpilaste osaluskordade arv 115000 130000 130000 130000 130000 Allikas: Kliimaministeerium Rohereformi elluviimise seire toimib ja andmed on kättesaadavad ei jah jah jah Allikas: Kliimaministeerium Jah Roheüleminekut toetavate teekaartide arv (kokku alates 2024) 0 8 8 8 8 Allikas: Kliimaministeerium Väljastatud EMAS registreerimis-tunnistuste arv 21 24 26 28 29 Allikas: Kliimaministeerium Väljastatud EL ökomärgiste arv 224 230 300 300 300 Allikas: Kliimaministeerium KGH/keskkonna-jalajälje hinnanud ministeeriumite osakaal 0,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% Allikas: Kliimaministeerium Roheülemineku tegevuste õnnestumise üheks aluseks on keskkonnateadlikkus ja roheüleminekut puudutava info kättesaadavus. Käesolevas programmi tegevuses mõõdetakse seda keskkonnaharidusprogrammides osalemise ja rohereformi elluviimise seire andmete kättesaadavuse mõõdikutega. Ettevõtete roheüleminekut iseloomustavad EMAS registreerimistunnistuste arv ja ökomärgiste arv. Ökomärgiste ja EMAS keskkonnajuhtimissüsteemide väljastamisega tegeleb Keskkonnaagentuur ning valdkonna edendamist toetab Kliimaministeerium. 28 Eri sektorite roheülemineku toetamiseks koostatakse koostöös sektorite esindajate ja ekspertidega sektorite roheülemineku teekaardid. Samuti koostatakse tehnoloogia teekaardid, mis analüüsivad uute, kliimasõbralike tehnoloogiate kasutuselevõtuks vajalikke tingimusi. Roheüleminekul on oluline näidata riigi eeskuju. Selleks viivad järgnevatel aastatel kõik ministeeriumid läbi kasvuhoonegaaside ja keskkonnajalajälje hindamised, et selle põhjal leida võimalusi oma jalajälje vähendamiseks. Olulisemad tegevused: • Programmi tegevuse raames tehakse rohereformi elluviimise koordinatsiooni ja seiret, sh on tegevusteks rohereformi juhtkomisjoni korraldamine, valitsusasutuste rohereformi võrgustiku koordineerimine, valitsusväliste partnerite infovahetus. Lisaks kohalike omavalitsuste rohereformi võrgustiku moodustamine ja infovahetuse tagamine ning rohereformi seiremõõdikute kokku leppimine ja andmete kättesaadavuse tagamine, sh kohalike omavalitsuste tasandil. • Ettevõtete roheülemineku toetamiseks koostatakse sektorite roheüleminekut toetavad ja kliimaeesmärkide saavutamist toetavad teekaardid koostöös erialaliitude ja ekspertidega ning soodustatakse kasvuhoonegaaside heidet vähendavaid investeeringuid ettevõtetes. Jätkatakse EMAS ja ökomärgiste väljastamise ja teadlikkuse kasvatamisega. Osaletakse roheväidete direktiivi läbirääkimistel ning valmistatakse ette roheväidete direktiivi rakendamist Eestis. Edendatakse keskkonnahoidlike riigihankeid, läbi vastavate kriteeriumite kehtestamise ja teadlikkuse tõstmise. Koordineeritakse riigiasutuste kasvuhoonegaaside ja keskkonnajalajälje jalajälje hindamisi. • Keskkonnakaitse ja –teadlikkuse projektide rahastamiseks on 2026. a eelarves planeeritud keskkonnaprogrammi vahendeid summas 3,5 mln eurot. Taaste - ja Vastupidavusrahastu vahenditest on ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtuks ja rohetehnoloogiate arenguprogrammide toetamiseks kavandatud 4,7 mln eurot. Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetuse vahenditest on planeeritud KOV ja avaliku sektori võimekuse suurendamiseks ning looduspõhiste lahenduste ja linna ökosüsteemide toetuseks 0,5 mln eurot. • Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevusi viiakse ellu koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga, sh edendatakse keskkonnahariduse kvaliteeti ning keskkonnahariduse asutuste koostööd erinevate osapooltega; korraldatakse loodushariduslikke näituseid ja üritusi; edendatakse muuseumikogusid ja kodanikuteadust; korraldatakse keskkonnaalaseid õppeprogramme ja teavitusüritusi ning koostatakse ja levitatakse teabematerjale; avaldatakse keskkonnateavet; korraldatakse keskkonnateadlikkuse uuringuid; luuakse kliima- ja keskkonnahariduse koordinatsiooniüksus. Rohereformi terviklikuks koordineerimiseks toetatakse rohereformi juhtkomisjoni tegevust, juhitakse rohereformiga seotud ametnike võrgustikku nii riigi kui KOVide tasandil ning rohereformiga seotud huvirühmade esindajad on koondatud ühtsesse võrgustikku. Rohereformi elluviimise paremaks jälgimiseks lepitakse kokku rohereformi mõõdikud ja tagatakse vastavate andmete kättesaadavus lihtsasti arusaadaval ja kasutajasõbralikul kujul. Üleriigilise rohereformi edenemise hindamiseks koostatakse regulaarsed ülevaated. Kliima- ja rohereformi eesmärkide saavutamiseks kohalikul tasandil koostatakse kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakavad. Kliima- ja energiakavade rakendamiseks omavalitsustes toetatakse ja arendatakse omavalitsuste kompetentsi ning võimekust toetuste kasutamiseks kliima- ja rohereformiga seotud algatuste rakendamiseks kohalikul tasandil. 29 Erasektori roheülemineku toetamiseks jätkatakse EMAS ja ökomärgiste väljastamist taotluste alusel ning keskkonnajuhtimissüsteemide ja ökomärgiste alase teadlikkuse suurendamist. Valitsus on võtnud eesmärgi olla teenäitajaks ja eeskuju kliima- ja keskkonnajalajälje vähendamisel. Selleks mõõdetakse kõikides riigiasutustes kasvuhoonegaaside- ja keskkonnajalajälg ning pannakse paika tegevused jalajälje vähendamiseks. Jätkatakse keskkonnahoidlike riigihangete kompetentsi tõstmist ja keskkonnahoidlikkuse kriteeriumite kehtestamist. Keskkonnateadlikkuse valdkonna tegevusi suunab „Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2023-2025“. Tegevuskava elluviimist hindab üleriigiline keskkonnahariduse juhtrühm. EL ökomärgise ja EMAS taotlusprotseduuri digitaliseerimine ning seeläbi ettevõtete ja riigi sektori halduskoormuse vähendamine. EMAS registreeritud ettevõtetele ja kestlikkusaruandlust esitavatele ettevõtetele võimalus vähendada dubleerivat andmete esitamist ning tõendamist. 7. Programmi juhtimiskorraldus Programmi on Kliimaministeerium koostanud koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia Eesti 2035 eesmärke. Programmi kinnitab energeetika- ja keskkonnaminister pärast 2026. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Kliimaministeeriumi kodulehel. Programm on juhtimistööriist, mille sisu eest vastutab Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi väljatöötamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava ning valdkonna arengukavade vahelise sidususe tagamine ja infovahetuse korraldamine. Programmi koostamisel ja eesmärkide elluviimisel osalevad Kliimaministeeriumi valitsemisala asutustest Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Loodusmuuseum. Programmi eesmärkide saavutamisse panustavad ka Keskkonnauuringute Keskus, Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Riigimetsa Majandamise Keskus. Programmi koostaja on kliimapoliitika ja rohereformi põhiüksus, kliimaministeeriumi strateegilist planeerimist, sh programmide väljatöötamist, uuendamist ja seiret koordineerib Kliimaministeeriumi strateegia, analüüsi ja digiarengu osakond. Joonis 4. Kliimaministeeriumi tulemusvaldkonnad, programmid ja kaasatavad allasutused. 30 Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Kliima, energeetika ja elurikkus“ teised programmid. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Kliimaministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru tulemusvaldkonna iga-aastases aruandes. Programm annab muuhulgas suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele. 31 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus 1. Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine Teenuse nimi Eesmärk ja kirjeldus Kliimapoliitika Horisontaalselt on tagatud kliimapoliitika eesmärkide kaasamine eri valdkondades, kujundamine ja aruandluskohustuste tähtaegne ja nõuetele vastav täitmine. rakendamine (KLIM kliimaosakond) LULUCF analüüside Kliima valdkonnas selgituste, hinnangute, prognooside ja järelduste tegemine, mis tegemine ja on sisendiks kliima otsuste tegemisel. aruannetesse sisendi Kliima valdkonna (LULUCF) andmestike analüüsimine, prognoosmudelite andmine (KAUR) arendamine ja tulemuste tõlgendamine ning ekspertteadmiste jagamine. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames ja statistilise metsa inventeerimise tegemisel. Kliimapoliitika Tagada kliimapoliitika nõuete täitmine ja seeläbi võimaldada ettevõtjate rakendamine (KeA) kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamine. Keskkonnaamet väljastab ettevõtjatele esimese ja teise kauplemissüsteemi lube ning süsiniku piirimeetme tegevuslube. Tähtsal kohal on ettevõtjate nõustamine esitatavate aruandlusvormide ja taotluste täitmise osas. Keskkonnaame t kontrollib ettevõtjate esitatud seirekavasid, aruandeid, taotlusi ja annab tagasisidet ning vajaduse korral kiidab esitatud vormid heaks. Väga oluline on tagada, et ettevõtjad täidavad neile õigusaktidega sätestatud kohustusi ja oleksid kursis ka oma õigustega. Kohustuste täitmise tagamiseks saadab Keskkonnaame t ennetavalt meeldetuletusi, kuid teeb ka järelkontrolle. Keskkonnaamet annab sisendit ka strateegilistesse dokumentidesse seoses kliimamõju hindamisega. 2. Ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine Teenuse nimi Eesmärk ja kirjeldus Ilmavaatluste Seirejaamades kogutavad ilmavaatlusandmed salvestatakse automaatse lt korraldamine ning ilma- andmebaasidesse, toimub kvaliteedikontroll, avalikustatakse ja kliimaandmete www.ilmateenistus.ee ja keskkonnaportaali lehel ja edastatakse klientidele. avaldamine (KAUR) Teenuse osutamiseks vajalikud andmed kogutakse peamiselt hüdroloogia ja meteoroloogia seirevõrgu abil. Ilma- ja kliimaandmete Ülevaade ilmastikust ja kliimast, mis annab aluse otsuste tegemiseks. Ülevaated ja analüüside tegemine ja analüüsid avalikustatakse Keskkonnaportaalis (www.keskkonnaportaal.e e ). eksperthinnangute Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt andmine (KAUR) meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire tegemisel. Ilmaprognooside ja Ilmaprognooside ja hoiatuste koostamine maismaa, mere ja siseveekogude osas. hoiatuste koostamine Mudelprognooside koostamine, sh satelliidi ja radari andmete kasutamine ning (KAUR) nende põhjal analüüside ja eksperthinnangute andmine. Ilmaprognoosid ja hoiatused kättesaadavad kõigil www.ilmateenistus.ee ja ILM+ äpis. Lennumeteoroloogia Lennundussektori toimimiseks ja töötamiseks vajaliku ilmaprognoosi, instruktaaži prognoosid ja ja konsultatsiooni andmine. Meteoroloogiliste prognooside koostamine hoiatused (KAUR) spetsiaalselt lennundussektori tellimusel arvestades vastavaid nõudeid. Lennumeteoroloogia teenus vastab ISO 9001:2015 standardile Lennumeteoroloogia Lennundussektori toimimiseks ja töötamiseks vajaliku ilmavaatluse tagamine ilmavaatlus (KAUR) vastavalt lennundussektori tellimusel arvestades vastavaid nõudeid. Lennumeteoroloogia ilmavaatlusteenus vastab ISO 9001:2015 standardile. 32  3. Rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja –hariduse edendamine Teenuse nimi Eesmärk ja kirjeldus Rohereformi tervikliku Rohereformi elluviimise koordinatsioon ja infovahetuse tagamine, kohalike elluviimise omavalitsuste rohereformi võrgustiku koordineerimine. Rohereformi koordineerimine (KLIM seiremõõdikute kokku leppimine ja andmete kättesaadavuse tagamine, sh rohereformi osakond) kohalike omavalitsuste tasandil. Roheinvesteeringute soodustamine, roheväidete direktiivi rakendamise ettevalmistamine, EMAS ja ökomärgiste teadlikkuse kasvatamine, ettevõtete kestlikkusaruandluse lihtsustamiseks lahenduste leidmine. Keskkonnahoidlike riigihangete edendamine, vastavate kriteeriumite kehtestamine ja teadlikkuse tõstmine. Riigiasutuste kasvuhoonegaaside ja keskkonnajalajälje hindamiste jalajälje vähendamise tegevuskava koordineerimine. Keskkonnateadlikkuse (sh Inimeste ja raha tõhusam ja sihipärasem kasutamine keskkonnateadlikkuse keskkonnaharidus) edendamisel. Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava elluviimine poliitika kujundamine ja koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga, sh edendatakse rakendamine (KLIM keskkonnahariduse kvaliteeti ning keskkonnahariduse asutuste koostööd rohereformi osakond) erinevate osapooltega, korraldatakse loodushariduslikke näituseid ja üritusi, edendatakse muuseumikogusid ja kodanikuteadust, korraldatakse keskkonnaalaseid õppeprogramme ja teavitusüritusi ning koostatakse ja levitatakse teabematerjale, avaldatakse keskkonnateavet ning korraldatakse keskkonnateadlikkuse uuringuid. Kliima- ja keskkonnahariduse kompetentsikeskuse loomine. Keskkonnateadlikkust Ühiskonna loodusteadlikkus on suurenenud, Eesti elanikel on suurendavate näituste, keskkonnaseisundist parem ülevaade. koolituste, Keskkonnahariduslike näituste, koolituste, haridusprogrammide ja sündmuste haridusprogrammide, korraldamine ja teavitustegevused eesmärgiga suurendada/edendada sündmuste korraldamine elanikkonna loodusteadlikkust. Teavitustegevusteks ja -kanaliteks on: ning teavitustegevused meediakajastused ja -artiklid, reklaamid, ELM-i koduleht ja infokiri ning (Loodusmuuseum) sotsiaalmeediakanalid (FB, Instagram jt). Loodusmuuseumi uue hoone rajamine loodusmaja koosseisus ning sinna „Kooselu kunsti“ teemalise püsiekspositsiooni loomine. Uue loodusmuuseumi pakutavate teenuste sisustamine lähtuvalt kaasaegse muuseumi kontseptsioonist. Muuseumikogu Looduses toimuvate muutuste arhiveerimiseks loodud muuseumikogu korraldamine ja korraldamine ja loodusteaduslik uurimistöö. loodusteaduslik Looduses toimuvate muutuste arhiveerimiseks loodud muuseumikogu uurimistöö korraldamine. Selle teaduskogude nõuetele vastav arendamine, täiendamine , (Loodusmuuseum) uurimine ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine. Looduse andmeruumi arendamine ja avaandmetega täiendamine. Loodusteaduslike uurimistööde juhendamine ja retsenseerimine ning teadus- ja populaarteaduslike kirjutiste avaldamine; loodusvaldkonna kodanikuteaduse edendamine ning konsultatsioonide andmine. Keskkonnateabe Keskkonnateadlikkuse suurendamine. avaldamine (KAUR) Edastada sihtrühmadele arusaadavat, selgelt ja lihtsasti mõistetavat ajakohast keskkonnainfot sobivates vormides ja kanalite kaudu. Keskkonnateabe avaldamiseks on loodud keskkonnaportaal (www.keskkonnaportaal.e e ). Keskkonnaportaali eesmärk on pakkuda ühtset ligipääsu eri andmekogudes hoitavatele keskkonnaandmetele, anda keskkonnast, selle kvaliteedist ja sellele avalduvatest surveteguritest terviklik, põhjuslikult ja ruumiliselt seostatud ülevaade. 33 Valdkonnaülese Valdkonnaüleste keskkonnaanalüüside andmine keskkonnateadlike otsuste keskkonnaanalüüsi tegemiseks. tegemine (KAUR) Valdkonnaülese keskkonnaanalüüsi koostamisel analüüsitakse eelkõige keskkonnaandmeid, et avastada keskkonnas toimuvaid muutusi ning selgitada välja nende võimalikud põhjused ja pikaajalised suundumused. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames ja vajadusel tehakse täiendavaid uuringuid. EL-i Ökomärgise EL ökomärgis aitab kaasa ettevõtete keskkonnamõju vähendamisele, toodete kasutusõiguse taotlemine keskkonnasõbralikkuse tõstmisele ja ressursikasutuse vähendamisele. toodetele ja teenustele EL-i ökomärgise kasutusõiguse taotluste menetlemine ja ökomärgise (KAUR) väljastamine (sh keelduv otsus). Ökomärgise kaebuste menetlemine ja kontroll. ELi keskkonnajuhtimis- ja EMAS vähendab ettevõtete keskkonnamõju, tõstab toodete keskkonnaauditeerimissü keskkonnasõbralikkust ja vähendab/tasakaalustab ressursikasutust. steemi tunnistuse EMASi sertifikaadi taotluste menetlemine, tunnistuste väljastamine ja iga- taotlemine (KAUR) aastaste keskkonnaaruannete kontrollimine. 34 LISA 2. Teenuste rahastamiskava Eelarve Programmi teenuste rahastamiskava 2026 2027 2028 2029 Rohereformi ja kliimapoliitika programm - 30 853 668 - 28 698 259 - 27 133 101 - 24 624 733 Programmi tegevus 1.1: Kliimamuutuste l eevendamine ja kliimamuutustega kohanemine - 11 466 242 - 16 166 923 - 16 809 526 - 14 596 539 Kliimapoliitika kujundamine ja rakendamine -11 132 085 -15 857 948 -16 577 421 -14 404 705 LULUCF analüüside tegemine ja aruannetesse sisendi andmine -333 433 -308 250 -231 380 -191 109 Kliimapoliitika rakendamine -724 -724 -724 -724 Programmi tegevus 1.2: Ilma- ja kl iimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste ta gamine - 2 861 969 - 2 831 468 - 2 831 468 - 2 831 468 Lennumeteoroloogia prognoosid ja hoiatused -618 476 -611 812 -611 812 -611 812 Lennumeteoroloogia ilmavaatlus -292 011 -289 602 -289 602 -289 602 Ilmavaatluste korraldamine ning ilma- ja kliimaandmete avaldamine -1 158 235 -1 142 210 -1 142 210 -1 142 210 Ilma- ja kliimaandmete analüüside tegemine ja eksperthinnangute andmine -95 430 -94 669 -94 669 -94 669 Ilmaprognooside ja hoiatuste koostamine -697 818 -693 175 -693 175 -693 175 Programmi tegevus 1.3: Rohereformi, kes kkonnateadlikkuse ja –hariduse edendamine - 16 525 457 - 9 699 869 - 7 492 108 - 7 196 727 Rohereformi tervikliku elluviimise koordineerimine -7 256 810 -2 826 396 -2 333 766 -2 013 156 Keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnaharidus) poliitika kujundamine ja rakendamine -5 127 871 -3 564 401 -3 299 818 -3 340 676 Keskkonnateadlikkust suurendavate näituste, koolituste, haridusprogrammide, sündmuste korraldamine ning teavitustegevused -708 624 -680 652 -523 245 -523 245 Muuseumikogu korraldamine ja loodusteaduslik uurimistöö -519 376 -492 192 -479 376 -479 376 Keskkonnateabe avaldamine -556 450 -515 836 -469 421 -460 044 Valdkonnaülese keskkonnaanalüüsi tegemine -2 269 470 -1 534 106 -300 195 -293 943 EL-i Ökomärgise kasutusõiguse taotlemine toodetele ja teenustele -48 249 -47 935 -47 935 -47 935 ELi keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi tunnistuse taotlemine -38 609 -38 351 -38 351 -38 351 35