Detailplaneeringu koostamine Tohera ja Aesoo külas elektrituulikute arendusaladel P9 ja P10

TORI VALLAVALITSUS Vastavalt nimekirjale 09.03.2021 nr 6-2.1/668 Detailplaneeringu koostamine Tohera ja Aesoo külas elektrituulikute arendusaladel P9 ja P10 Teatame, et Tori Vallavolikogu 18.02.2021 otsusega nr 309 algatati Tori vallas Pärnu maakonna planeeringuga määratud elektrituulikute arendusaladel P9 ja P10 detailplaneeringu koostamine ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine. Vastavalt volikogu otsusele võib detailplaneeringut koostada mõlemale nimetatud alale eraldi või ühendada üheks planeeringuks. Detailplaneeringu eesmärgiks on rajada Pärnu maakonna planeeringus ja Tori valla üldplaneeringus märgitud elektrituulikute arendusaladele P9 ja P10 elektrituulikud ja nende toimimiseks vajalikud tehnovõrgud. Elektrituulikute arv, tehnilised parameetrid, tuulikute ja nende toimimiseks vajalike tehnovõrkude täpsed asukohad selguvad detailplaneeringu menetluse käigus. Elektrituulikute arendusalad P9 ja P10 ning kavandatav tuulepark (vajadusel tuulepargid) asuvad osaliselt Tori valla ja osaliselt Põhja-Pärnumaa valla territooriumil. Elektrituulikute arendusala P9 paikneb Põhja-Pärnumaa vallas Rahnoja külas ning Tori vallas valdavalt Tohera külas, arendusala kogupindala on 291,21 ha, millest 186,49 ha paikneb Tori valla territooriumil. Elektrituulikute arendusala P10 paikneb Põhja-Pärnumaa vallas Vihtra külas ning Tori vallas Aesoo külas, ala kogupindala on 269,42 ha, millest 35,8 ha paikneb Tori valla territooriumil. Tuulepargi detailplaneering koostatakse kogu arendusalasid P9 ja P10 hõlmavale tuulepargile või tuuleparkidele koostöös Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusega. Detailplaneeringu algataja ja kehtestaja on Tori Vallavolikogu. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tori Vallavalitsus. Detailplaneeringu koostaja ja keskkonnamõju strateegilise hindaja leidmiseks viiakse läbi vastav hankemenetlus. Detailplaneeringu koostamise käigus tehakse koostööd valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi planeering käsitleb, planeeritava maa-ala kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega, tehnovõrkude omanike või valdajatega. Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected] Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341 86705 PÄRNUMAA Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega on võimalik tutvuda Tori valla veebilehel https://www.torivald.ee/tohera-ja-aesoo- tuulikute-dp . Lisaks esitame käesoleva kirjaga planeeringu koostamisse kaasatud isikutele Tohera ja Aesoo külas elektrituulikute arendusalade P9 ja P10 detailplaneeringu lähteseisu- kohad nende kohta ettepanekute saamiseks. Palume ettepanekud antud detailplaneeringu lähteseisukohtade täiendamiseks esitada meile hiljemalt 09.04.2021. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Rõngas abivallavanem Lisa: Tohera ja Aesoo külas elektrituulikute arendusalade P9 ja P10 detailplaneeringu lähteseisukohad Esitatud: Rahandusministeerium, Kaitseministeerium, Majandus-ja Kommunikat- siooniministeerium, Keskkonnaamet, Transpordiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Terviseamet, Päästeamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus, Elering AS, Elektrilevi OÜ, Eesti Keskkonnaühenduste Koda. Sigrit Kasemets üldplaneeringu spetsialist 5349 3355 [email protected] LÄHTESEISUKOHAD Tohera ja Aesoo külas elektrituulikute arendusaladel P9 ja P10 detailplaneeringu koostamiseks ÜLDOSA Elektrituulikute arendusalad P9 ja P10 ning kavandatav tuulepark (vajadusel tuulepargid) asuvad osaliselt Tori valla ja osaliselt Põhja-Pärnumaa valla territooriumil. Tuulepargi detailplaneering koostatakse kogu arendusalasid P9 ja P10 hõlmavale tuulepargile või tuuleparkidele koostöös Põhja-Pärnumaa Vallvalitsusega. Detailplaneeringu koostamine nimetatud aladel on algatatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 16.12.2020 otsusega nr 42 ja Tori Vallavolikogu 18.02.2021 otsusega nr 309. Planeeringu koostamise eesmärgiks on rajada Pärnu maakonna planeeringus ja Tori valla üldplaneeringus märgitud elektrituulikute arendusaladele P9 ja P10 elektrituulikud ja nende toimimiseks vajalikud tehnovõrgud. Elektrituulikute arv, tehnilised parameetrid, tuulikute ja nende toimimiseks vajalike tehnovõrkude täpsed asukohad selguvad detailplaneeringu menetluse käigus. Detailplaneeringuga tehakse vajadusel ettepanek olemasolevate katastriüksuste ümberkruntimiseks ja sihtotstarbe muutmiseks maatulundusmaa, transpordi-, tootmismaa sh nende kombinatsioonidega katastriüksusteks vastavalt rajatiste täpsetele asukohtadele. OLEMASOLEV OLUKORD ASUKOHT HOONESTUS JA HALJASTUS Elektrituulikute arendusala P9 paikneb Põhja-Pärnumaa vallas Rahnoja külas ning Tori vallas valdavalt Tohera külas, arendusala kogupindala on 291,21 ha, millest 186,49 ha paikneb Tori valla territooriumil. Tori valla territooriumil hõlmab arendusala P9 osaliselt või täielikult kinnistuid Tahkuse-Tuka (katastritunnus 80802:001:0334), Kaarli (katastritunnus 80802:001:0134), Sodova-Rahnoja (katastritunnus 80802:001:0049), Jürimäe (katastritunnus 80802:001:0562), Viinaaua (katastritunnus 80802:001:0282), Lumera (katastritunnus 80802:001:0016), Aini (katastritunnus 80802:001:0123), Oksa (katastritunnus 80802:001:0073), Armusaare (katastritunnus 80802:001:0537), Arno (katastritunnus 80802:001:0544), Lennuvälja (katastritunnus 80802:001:0568), Välja (katastritunnus 80802:001:0658) ja Tahkuse-Põllu (katastritunnus 80802:001:0548). Nimetatud kinnistud on hoonestamata, peamiselt põllumajanduslikus kasutuses olevat maad perspektiivse boniteediga 40-42 ning vähesel määral metsamaad perspektiivse boniteediga 45. Planeeringuala on tasase reljeefiga. Arendusala P9 lähiümbruses on valdavalt haritava maa ja metsamaa kõlvikuga alad. Lähimad hoonestatud kinnistud asuvad ~1 km kaugusel lääne suunas Tori vallas Tohera külas Saartaru 1 katastriüksusel (katastritunnus 80802:001:0581) ja loode suunas Põhja-Pärnumaa vallas Reimetsa katastriüksusel (katastritunnus 93005:002:0016). Elektrituulikute arendusala P10 paikneb Põhja-Pärnumaa vallas Vihtra külas ning Tori vallas Aesoo külas, ala kogupindala on 269,42 ha, millest 35,8 ha paikneb Tori valla territooriumil. Tori valla territooriumil hõlmab arendusala P10 osaliselt või täielikult kinnistuid Järve (katastritunnus 80802:002:0018), Tõnismäe Mets (katastritunnus 80802:002:0001), Veltsi (katastritunnus 80802:002:0198) ja Annussoni (katastritunnus 80802:002:0004). Nimetatud kinnistud on hoonestamata, valdavalt metsamaa kõlvikuga ja perspektiivse boniteediga 40-46. Planeeringuala on tasase reljeefiga. Arendusala P10 lähiümbruses on valdavalt metsamaa kõlvikuga alad, osaliselt võsastunud looduslikud rohumaad ning vähesel määral haritav maa. Lähimad hooned asuvad lääne-edela suunal Põhja-Pärnumaa vallas Vihtra külas Kaljussaare katastriüksusel (katastritunnus 93005:002:0151), lõuna-edela suunal Tori vallas Aesoo külas Lehestiku katastriüksusel (katastritunnus 80901:001:0452) ning lõuna suunal Tori vallas Aesoo külas Lepiku katastriüksusel (katastritunnus 80802:002:0120). Arendusalade P9 ja P10 vahel Põhja-Pärnumaa valla piiri ääres asub metsise püsielupaik, III kaitsekategooria linnuliikide nõmmelõoke, sookurg, musträhn, hallpea-rähn, laanepüü ja hiireviu leiukohad. Arendusalast P9 ~1,1 km kaugusel lõunas ja arendusalast P10 ~2 km kaugusel põhjas asuvad samuti hiireviu leiukohad. Arendusalast P10 kirde suunas jääb Tellissaare hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse. Hoiuala üks lahustükk piirneb arendusalaga P10 ja suurem hoiuala lahustükk jääb arendusala vahetusse lähedusesse. Juurdepääs arendusalale P9 toimub praegu Suurejõe-Vihtra-Jõesuu teelt (tee nr 19241) ja Kaansoo – Tori teelt (tee nr 19252) algavate kohalike teede kaudu. Juurdepääs arendusalale P9 toimub praegu Vihtra-Aesoo teelt (tee nr 19243) algavate kohalike teede kaudu. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS KEHTIVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID Kehtiva Tori valla üldplaneeringu kohaselt asub valdav osa arendusalast P9 väärtusliku põllumaaga alal ning ülejäänud ala on metsamaa. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on väärtuslikud põllumaad põllud, mille suurus on üle 5 ha ja/või mille boniteet on 48 või enam. Arendusala P10 asub kehtiva üldplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tuumalal, mis on ka maakondliku tähtsusega väike tuumala. Kehtivas üldplaneeringus ei ole seatud tingimusi elektrituulikute rajamisele. 2 Pärnu maakonnaplaneeringu looduskkeskkonna kaardi kohaselt asub arendusala P10 rohelise võrgustiku tuumalal. Maakonnaplaneeringu tehnilise taristu kaardil on arendusalad P9 ja P10 märgitud elektrituulikute arendusalana. Pärnu maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb tuulikuparkide rajamisel lähtuda tuuleenergeetika teemaplaneeringus seatud põhimõtetest; kõik tuulegeneraatorite ja tuulikuparkide detailplaneeringud, ehitusprojektid ja projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõud või ehitamise teatised tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Koostööd Kaitseministeeriumiga alustada juba enne tuulegeneraatori kavandamist ja tuulikuparkide arendamise alustamist. Pärnu maakonnaplaneeringuga määratud üldised põhimõtted tuuleenergeetika arendamiseks (loetelus ei ole esitatud tingimusi, mis ei kohaldu antud alal):  Arendusaladel on elektrituulikute (tuulikupark) rajamise aluseks detailplaneering, üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering või üldplaneering.  Detailplaneeringu, üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu või üldplaneeringu koostamisel tuleb planeeritavat territooriumi analüüsida tuuleenergeetika teemaplaneeringus väljatöötatud kriteeriumite kogumi lõikes. Juhul, kui mõni nimetatud kriteeriumitest ei ole elektrituulikute planeeringu koostamise perioodil enam asjakohane, ei ole selle kriteeriumi põhjalikum analüüs vajalik.  Detailplaneeringu, üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu või üldplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda tuuleenergeetika teemaplaneeringu seletuskirja alapeatükis 2.2 käsitletud tõenäoliselt ebasobivate alade ja täiendavat tähelepanu vajavate alade kriteeriumitest, täpsustades neid lähtuvalt hetkesituatsioonist. Tiheasustusalade täpsustamisel tuleb lähtuda kohaliku omavalitsuse ja maakonnaplaneeringuga määratud tiheasustusalade piiridest.  Elektrituulikute minimaalne kaugus infrastruktuuri suurtest elementidest (kõrgepingeliinid, riigimaanteed, raudtee, gaasitrass, telekommunikatsiooni mastid) peab olema võrdne elektrituuliku kogukõrgusega (torn+tiiva pikkus). Edasiste detailsemate planeeringute koostamisel peab lähtuma reaalselt kasutatava elektrituuliku parameetritest.  Elektrituulikute rajamine rohelise võrgustiku alale ei tohi kahjustada rohelise võrgustiku toimimist ja sidusust. Elektrituulikute rajamisega kaasnevat mõju rohelise võrgustiku alale tuleb hinnata konkreetses arenduspiirkonnas detailplaneeringu, üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu või üldplaneeringu koostamise käigus.  Elektrituulikute rajamine väärtuslikule maastikule ja pärandkultuuri objektidele ei ole üldjuhul lubatud. Elektrituulikute väärtuslikule maastikule rajamise eelduseks on põhjalik visuaalse mõju hindamine, mis sisaldab metoodilist analüüsi ning visualiseeringuid ja/või simulatsioone (fotomontaaž, 3D arvutisimulatsioonid, maketid). Samalaadse visuaalse mõju hindamise vajadust tuleb kaaluda ka väljaspool väärtuslikke maastikke paiknevate arenduspiirkondade edasisel planeerimisel. 3  Detailplaneeringu, üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu või üldplaneeringu koostamisel tuleb välja selgitada kaitsestaatuseta loodus- ja kultuuriväärtuslike objektide olemasolu ja paiknemine ning planeeringulahenduse väljatöötamisel nendega arvestada.  Kohalikule kogukonnale pakutavad kompensatsioonimehhanismid lepitakse kokku arendaja ja kogukonna esindajate vahel.  Detailplaneeringu, üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu või üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada tuuleenergeetika teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusel väljatöötatud leevendavate meetmetega ja soovitustega, rakendades neid konkreetset asukohta ja kavandatava tuulikupargi spetsiifikat arvestama. Muuhulgas tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud nõuet tagamaks ehitamisel kaitsealuste liikide võimalikult ohutud elu- ja liikumistingimused. Muuhulgas on edasiste täpsemate planeeringute käigus (detailplaneering, üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering, üldplaneering) vajalik uurida põhjalikumalt tuulepargist lähtuva müra ja varjutuse ulatust. Edasiste planeeringute koosseisus (või planeeringutega koos teostatava keskkonnamõju hindamise koosseisus) tuleb kohustuslikuna teostada müra ja varjutuse modelleerimine esitades müratasemete ja varjutuse ajaline kestvus kartograafiliselt ning tekstiline eksperthinnang.  Detailplaneeringu, üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu või üldplaneeringu koostamisel tuleb läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine.  Kõigi edaspidi koostatavate detailplaneeringute, üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringute või üldplaneeringu aladele võib nõuetekohaste normide/tingimuste tagamise korral lisaks tuuleenergeetika objektidele planeerida ka teisi objekte ja maakasutusfunktsioone, mida elektrituulik/tuulikupark ei välista (tööstusobjektid, metsa- ja põllumajandusmaa jm).  Lisaks seadusest tulenevale nõudele kooskõlastada Lennuametiga detailplaneeringud ja ehitusload, tuleb tuuleenergeetika teemaplaneeringu alusel toimuva tuulikuparkide edasisel planeerimisel ka üldplaneeringute ja üldplaneeringu teemaplaneeringute koostamisel teha koostööd ja kooskõlastada planeeringud Lennuametiga.  Riigikaitseliste huvide tagamiseks tuleb kohalikul omavalitsusel teha koostööd Kaitseministeeriumiga juba planeeringu algatamise staadiumis.  Varjutuse osas lähtuda rahvusvahelisest heast tavast niikaua kui Eestis kehtestatakse vastavasisulised konkreetsed normid.  Püstitada võib vaid uusi elektrituulikuid, kasutatud elektrituulikute püstitamine on keelatud.  Edasistes planeeringutes on soovitatud maa-alade kruntimist selliselt, et tuulikutele planeeritakse omaette vastava sihtotstarbega krundid. Konkreetne krundi suurus määrata vastavalt elektrituuliku tehnilistele näitajatele. 4   Elektrituulikute paigutamine oleks erandina ning põhjendatud juhul võimalik elamule ka lähemale kui 1000 m järgmiste eelduste täitmisel: o 1) tuulikupargi rajamise aluseks on üldplaneering, üldplaneeringu teemaplaneering või detailplaneering o 2) tuulikupargi rajamise aluseks oleva planeeringu koostamise käigus on läbi viidud müra ning visuaalsete mõjude hinnang ning ette on nähtud meetmed müra normtaseme tagamiseks ning teiste negatiivse mõjude, sh visuaalsete mõjude leevendamiseks o 3) tuulikupargi rajamiseks on andnud kirjaliku nõusoleku kõik puhveralasse jäävate elamumaade omanikud. Selleks, et oleksid kaitstud ka need isikud, kes soovivad oma kinnistuid tulevikus hoonestada, tuleb nõusoleku küsimist laiendada ka neile isikutele, kellele kuuluvad kinnistud on hetkel hoonestamata, kuid kellel selleks on seaduse järgi tulevikus võimalus. MAAKASUTUSPIIRANGUD Planeeringu aladel kehtivad järgmised maakasutuspiirangud:  Arendusalal P9 paiknevad maaparandussüsteemid RAHNOJA (tunnus 6114420020130001) ja ARMUSSAARE (tunnused 6114420020100001 ja 6114420020090002);  Arendusala P9 külgneb 34,4 km2 suuruse valgalaga Siberi ojaga (teise nimega Tehvri oja) (keskkonnaregistri kood VEE1144200), selle piiranguvöönd ulatub planeeringualale. Veekogu kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu;  Arendusalal P10 puuduvad maakasutuspiiranguid põhjustavad veekaitselised, keskkonnakaitselised ja muud riiklikult olulised objektid ning tehnovõrgud;  Planeeritavate alade läheduses paiknevad looduskaitselised objektid on loetletud käesoleva dokumendi alapeatükis „Olemasolev olukord“. ERITINGIMUSED, UURINGUD, MÕÕDISTUSED  Vajalik koostada nõuetekohane geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 elektrituulikute jaoks moodustatavate katastriüksuste ja kavandatavate tehnovõrkude alade ulatuses;  Elektrituulikute rajamine rohelise võrgustiku alale ei tohi kahjustada rohelise võrgustiku toimimist ja sidusust. Detailplaneeringu koostamise käigus hinnata tuulikute rajamisega kaasnevat mõju rohevõrgustiku toimimisele;  Planeeringu käigus modelleerida tuulepargist lähtuva müra sh madalasagedusliku müra ja varjutuse ulatus esitades müratasemete ja varjutuse ajaline kestvus kartograafiliselt ning tekstiline eksperthinnang; 5   KSH-s tuleb teostada mõjupiirkonna linnustiku inventuur ning analüüsida mõjusid linnustikule, sh kirjeldatud kaitsealustele liikidele. Hinnata tuleb nii ehitus- kui kasutusaegseid mõjusid;  KSH-s tuleb teostada planeeringuala ja selle mõjuala nahkhiirlaste uuring. Uuringuga selgitada välja piirkonda asustavad või kasutavad nahkhiirlaste liigid ja nende liikuvus. Selgitada välja nahkhiirlaste liikumisrajad ning arvestada nendega elektrituulikute ja tehnovõrkude asukohtade määramisel;  Täiendavate uuringute vajadus tuleb välja selgitada KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) koostamisel. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VAJADUS Pärnu maakonna planeeringu lisa 6 peatüki 3.3.1 punkti 11 alusel tuleb tuulepargi detailplaneeringu koostamisel läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punkti 34 alusel on olulise keskkonnamõjuga tegevus selline tegevus, mille keskkonnamõju hindamise kohustus on määratud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendiga. Keskkonnamõjude hindamine teha terviklikult kogu Tori valla ja Põhja-Pärnumaa valla territooriumidele jäävale elektrituulikute arendusaladele P9 ja P10 kavandatavatele tuuleparkidele sh arvestada nende toimimiseks vajalike kommunikatsioonide paiknemist. VALLA SEISUKOHAD PLANEERINGULAHENDUSE OSAS Planeeringu koostamisel ja ülesannete lahendamisel tuleb arvestada järgnevate seisukohtadega:  määrata ehitusõigus ja hoonestusala elektrituulikute ja elektrivõrgu rajamiseks. Määrata elektrituulikute asukohad arvestades muuhulgas sotsiaalseid mõjusid, KSH raames välja selgitatud soovitusi võimalike mõjude vältimiseks või vähendamiseks;  moodustada elektrituulikute ümber sobiva suurusega tootmismaa sihtotstarbega katastriüksused. Katastriüksus peab olema piisavalt suur elektrituulikute remondi- ja hooldustööde teostamiseks vajalike seadmete ja materjalide ladustamiseks elektrituuliku enda katastriüksusel;  määrata tehnorajatiste ja –võrkude asukohad sh tuulikute ja alajaamade vahelised ülekandeliinid lahendada maakaabelliinidega;  kavandada juurdepääsuteed sh vältida haritava maa ebaotstarbekat tükeldamist, mis põhjendamatult raskendaks maa harimist. Vajadusel moodustada teede jaoks transpordimaa sihtotstarbega katastriüksused;  selgitada välja servituutide seadmise vajadus ja ulatus;  töötada välja kompensatsioonimehhanismid kohalikule kogukonnale või kohalikule omavalitsusele planeeringu elluviimisel; 6   tagada rohevõrgustiku toimimine;  tagada maaparandussüsteemide RAHNOJA ja ARMUSSAARE nõuetekohane toimimine. KOOSTAMISE PROTSESS  Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tori Vallavalitsus  Detailplaneeringu algatab ja kehtestab Tori Vallavolikogu  Detailplaneering koostatakse koostöös Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusega kompleksselt kogu elektrituulikute arendusaladele P9 ja P10  Detailplaneering komplekteerida kahes eksemplaris paberkandjal ja üks eksemplar CD-l. KOOSTÖÖ Detailplaneering koostatakse koostöös asutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb:  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium  Kaitseministeerium  Keskkonnaamet  Transpordiamet  Politsei- ja Piirivalveamet  Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet  Põllumajandus- ja Toiduamet  Terviseamet  Päästeamet  Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud:  Rahandusministeerium  Riigimetsa Majandamise Keskus  Eesti Keskkonnaühenduste Koda  Elering AS  Elektrilevi OÜ  piirnaabrid Seadusest tulenevad kooskõlastused tuleb saavutada enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Tori Vallavalitsusel on õigus kooskõlastuste vajadust ja lähteseisukohti täpsustada detailplaneeringu menetlemise protsessi käigus. AJAKAVA 7   planeeringu ja KSH algatamine ja algatamisest teatamine: kaks kuud  planeeringu lähteseisukohtade koostamine ja seisukohtade küsimine: kaks kuud  planeeringu koostaja ja KSH läbiviija hankimine: kolm kuud  KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine, selle kohta seisukohtade küsimine: vastavalt vajadusele  planeeringulahenduse ja KSH sisuline koostamine sh vajalike uuringute teostamine: vastavalt vajadusele  planeeringu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek, avalik arutelu ja ettepanekutele vastamine: kolm kuud  planeeringu ja KSH aruande eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks ning Rahandusministeeriumile täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks ning vajalike paranduste tegemine: kaks kuni kolm kuud  planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: kaks kuud  planeeringu avalik väljapanek, arutelu ja ettepanekutele vastamine: kaks kuud  planeeringu esitamine Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks: kaks kuni kolm kuud  planeeringu kehtestamine ja sellest teatamine: kaks kuud. PlanS § 139 lõike 2 alusel tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Lähteseisukohad kehtivad kaks aastat detailplaneeringu algatamisest. Vajadusel täpsustatakse lähteseisukohti protsessi käigus. Koostas: Sigrit Kasemets üldplaneeringu spetsialist 25.02.2021 8