Raivo Aeg Teie 17.07.2019 nr 8-1/4367
Justiitsministeerium
[email protected] Meie 12.08.2019 nr 1-6/2225-2
Arvamuse andmine
Austatud minister härra Raivo Aeg
Täname Justiitsministeeriumi Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile antud võimaluse eest
arvamuse avaldamiseks Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu kohta.
Eesti Kohtuekspertiisi Instituut soovib teha ettepanekuid kriminaalmenetluse seadustiku
muutmise eelnõusse ja seletuskirja (lisatud). Ettepanekud esitame eelnõu olemasolevatest
paragrahvidest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Lanno
direktor
EELNÕU 10.07.2019
Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise eelnõu
Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI) saatis 21.05.2018 ettepanekud Kriminaalmenetluse
seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõule.
Oleme tänulikud muudatustega, mis on leidnud 10.07 2019 eelnõus kajastamist.
Kuna mõningate EKEI ettepanekutega pole arvestatud, siis saadame need uuesti.
Oleme lähtunud esitatud eelnõu olemasolevatest paragrahvidest. Kommenteerime kollasega
märgistatud lõike.
§ 106. Ekspertiisimäärus
Paragrahv 106 (4) Eksperdile ei ole lubatud esitada:
2) küsimusi, millele vastamine ei eelda eriteadmistele tuginevate järelduste tegemist.“;
Seletuskirja kohaselt KrMS § 106 lg 4 p 2 muudatus lähtub tõdemusest, et eksperdi näol on
tegu eeldatavasti eriala tippspetsialistiga, kelle eriteadmised võimaldaksid tal vastata ka
sellistele küsimustele, mis puudutavad eriala üldiseid küsimusi ja teadaolevaid seaduspärasusi.
EKEI arvates juhtumid, kus eksperdiuuringuid mittenõudvad küsimused on asja lahendamise
seisukohast olulised, saab lahendada kaasates asjatundjat. Seaduse muutmisega tahetakse
näidata eksperti ja asjatundjat samaväärsetena. EKEI ei saa nõustuda selle põhimõttega, sest
ekspert on isik, kes omab eriteadmisi oma ekspertiisi valdkonnas ja tegeleb sellega igapäevaselt.
Asjatundja omab küll teadmisi mingis valdkonnas, kuid ta pole seotud ekspertiiside tegemisega.
Kehtivas seaduses on see hetkel üheselt mõistetav, ehk asjatundja on isik, kellel on
eriteadmised, kuid keda ei ole kaasatud eksperdina kriminaalmenetlusse. Järelikult võivad tal
olla küll laiad teadmised eriala puudutavates üldistes küsimustes, kuid tal puuduvad teadmised
uuritavast juhtumist, mistõttu ei saa ta konkreetse juhtumi üksikasjadest rääkida.
Ekspert on aga isik, kes on uurinud konkreetset juhtumit ja koostanud kriminaalmenetluses
ekspertiisiakti. Muudatuse tulemusena püütaks eksperdi käest saada vastuseid oletuslikele
küsimustele.
Nt liiklusekspertiiside korral küsitakse mõnikord, et kas kaassõitja võis keerata rooli
liiklusõnnetuse põhjustajana ja olla seetõttu liiklusõnnetuse tekitajaks? Ekspert saab vastata
ainult oma eriala puudutavatele küsimustele ja oletuslikele hinnangutele ei peaks vastama.
EKEI teeb veelkord ettepaneku jätta see § praeguse kehtiva seaduse sõnastusena sh. säiliks
sõnastus „millele vastamine ei eelda eksperdiuuringuid ja eriteadmistele tuginevate järelduste
tegemist“.
Muudetava redaktsiooni valguses on ekspert kohustatud vastama küsimustele, mis ei pruugi
olla menetlusega seotud ning seetõttu võib menetlus olulisel määral pikeneda ning olla
vastuolus seadusemuudatuse eesmärkidega.
§ 107 Ekspertiisiakti koostamine
Paragrahvi 107 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
“(3¹) Ekspertiisiaktis ei ole vaja korrata teavet, mis sisaldub ekspertiisimääruses, samuti võib
menetleja nõusolekul ekspertiisiakti koostada põhiosata.”
EKEI kommentaar ja ettepanek:
EKEI toetab põhimõtet, et ekspertiisiakti osad (sissejuhatus, põhiosa, lõpposa ja osised) ei pea
olema seaduses reguleeritud.
EKEI ei saa nõustuda, et eelnõu seletuskirjas on eristatult välja toodud kaks ekspertiisiliiki,
kohtuarstlik ja kohtupsühhiaatria, mille järeldus justkui põhineb ainult professionaalsel
hinnangul ja seetõttu ei tohi teha põhistamata ekspertiisiakti. Lisaks oma professionaalsele
hinnangule kasutavad need kaks eriala juhendeid ja rahvusvahelisi standardeid, mistõttu võib
esineda juhtumeid, kui polegi vajadust põhjalikumalt selgitada.
EKEI ettepanek on, et seletuskirjas mitte tuua eraldi välja kohtuarstlikku ja kohtupsühhiaatria
ekspertiisi, mille puhul justkui ei tohiks teha põhistamata ekspertiisiakti.
Endiselt jääb arusaamatuks, mida mõeldakse „automaatekspertiis“ nime all. Sellist mõistet ei
ole lahti seletatud ja samas EKEI-l ei ole ühtegi automaatanalüsaatorit, mis väljastaks vastuse
ilma eksperdi osaluseta.
Juhime endiselt tähelepanu, et seadustega on reguleerimata täiend- ja kordusekspertiisi mõiste.
Paragrahvi 109 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
(1) Vajaduse korral kuulatakse ekspert kohtueelses menetluses üle. Eksperdi ülekuulamisel
juhindutakse käesoleva seadustiku § 66 lõikest 21 ning §-dest 68 ja 69, arvestades käesolevast
paragrahvist tulenevaid erisusi.
(2) Eksperdi võib üle kuulata järgmiste asjaolude kohta:
1) tõendamiseseme asjaolud, mida ekspert on vahetult tajunud;
2) eksperdi osavõtul tehtud menetlustoimingu käik;
3) eksperdi pädevus, kogemused ja muud tema arvamuse usaldusväärsust mõjutavad asjaolud;
4) eksperdi poolt kriminaalasjas tehtud uuringud, nende tulemused ja tema eriteadmistele
tuginevad järeldused;
5) muud asjaolud, mille kohta ekspert oskab anda selgitusi oma eriteadmiste tõttu, kui see on
vajalik tõendamiseseme asjaolude paremaks mõistmiseks.
EKEI kommentaar ja ettepanekud:
EKEI-le jääb arusaamatuks, mida mõeldakse lause all „tõendamiseseme asjaolud, mida ekspert
on vahetult tajunud“ ning mida mõeldakse sõnastusega “ muud tema arvamuse usaldusväärsust
mõjutavad asjaolud“. Mõlemal sõnastuse lisandudes on tegu emotsionaalse ja kahtlusevarju
otsiva eesmärgiga, kuigi ekspert on andnud konkreetsed asjassepuutuvad seisukohad
ekspertiisiaktis ja tõendanud oma usaldusväärsuse enne eksperdiks määramist.
Riikliku ekspertiisiasutuse eksperdi pädevus on tõendatud läbi instituudisisese
valdkonnaspetsiifilise väljaõppe, kvaliteedijuhtimissüsteemi nõuete ning läbi rahvusvaheliselt
heakskiidetud praktikate rakendamise sh. valdkonna pädevustestides osalemise.
Antud sõnastuse säilimisel tuleb teha kindel viide, et pädevuse tõendamise ja usaldusväärsuse
näitamise nõue kehtib riiklikult tunnustatud (st. era) ekspertidele.
EKEI toetab kehtiva seaduse sõnastust ülekuulamise osas ja ei soovita lisandunud teksti heaks
kiita. Riikliku ekspertiisiasutuse eksperti saab üle kuulata vaid ekspertiisiakti sisu
selgitamiseks.
§ 1091. Asjatundja
(3) Õigusküsimuses võib asjatundja kaasata väljaspool Eesti Vabariiki kehtiva õiguse,
rahvusvahelise õiguse või tavaõiguse väljaselgitamiseks.
(4) Asjatundja kuulatakse vajaduse korral üle eksperdi ülekuulamise kohta kehtivate sätete
kohaselt.
EKEI kommentaar ja ettepanek:
EKEI toetab asjatundja kaasamist õiguslikele küsimustele vastamisel. Samas teeb EKEI
ettepaneku mitte muuta asjatundjaga seonduvat osa, vaid see tuleks jätta muutmata ning jätkata
kehtiva redaktsiooniga, mis on ennast praktikas õigustanud ning täidab menetluse ökonoomsuse
eesmärki.
Seaduse muutmisega tahetakse näidata eksperti ja asjatundjat samaväärsetena. EKEI ei saa
nõustuda selle põhimõttega.
Hetkel kehtivas redaktsioonis on erisus üheselt mõistetav, kus asjatundja on isik, kellel on
eriteadmised, kuid keda ei ole kaasatud kriminaalmenetlusse. Ekspert on isik, kes on uurinud
konkreetset juhtumit ja koostanud kriminaalmenetluses (põhjendatud) ekspertiisiakti.
Asjatundja võib küll olla spetsialist omas tegevusvaldkonnas, kuid mitte konkreetses
ekspertiisis. Seega on asjatundja kasutamine kohane üksnes valdkonda puudutavates üldistes
küsimustes.
Paragrahv 292 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
§ 292. Eksperdi ja asjatundja ülekuulamine ning ekspertiisiakti ja kirjaliku arvamuse
avaldamine.
(2) Kohtumenetluse poole taotlusel võib kohus tõendina vastu võtta ekspertiisiakti või
asjatundja poolt koostatud kirjaliku arvamuse, mis kajastab piisavalt koostaja pädevust, tehtud
uuringute käiku ja tulemusi ning koostaja eriteadmiste põhjal tehtud järeldusi.
EKEI kommentaar ja ettepanek:
Antud sõnastus „kajastab piisavalt koostaja pädevust“ ei ole üheselt mõistetav, vajalik on
vajalik leida täpsem sõnastus. Seadusemuudatuste mõttest lähtuvalt võiks eeldada, et
ekspertiisiakt on tõendina arvesse minev ka juhul, kui uuringute käik ja tulemused on
kajastamata ning seega mainitud täpsustus käib vaid asjatundja arvamuse kohta.
EKEI ettepanek kirjutada eelnõu seletuskirjas selgelt välja, et see täpsustus puudutab vaid
asjatundja arvamuse, kuid mitte ekspertiisiakti kohta.