Keskkonnakaitseloa muutmistaotlus T-KL/1033312

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1033312 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Loa registrinumber KMIN-071 Loa liik Keskkonnaluba Taotleja andmed Ärinimi / Nimi BIOLAN Baltic OÜ Kontaktisik Rainer Rebane Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu OÜ BIOLAN Baltic on turba tootmise ja töötlemisega tegelev ettevõte, kes kaevandab turvast Sangla turbamaardlas Sangla kütteturba tootmisalal (keskkonnaloa nr KMIN-071). Käesoleva keskkonnaloa taotlusega soovib taotleja peaasjalikult pikendada olemasolevat luba tootmisalal paikneva jääkvaru ammendamiseks ja lisaks vähendada mäeeraldise piire, kuna praegustes piirides on maavara enamus alal tehnoloogiliselt ammendatud. Piiride vähendamise eelduseks on ka Keskkonnaametile esitatud Sangla kütteturba tootmisala korrastamise projekt. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Olemasolev luba kehtib kuni 25.05.2028, selle pikendamiseks tehti 2022. aastal tootmisala jääkvaru põhjendus koguse määramine. Uuringu tulemusena kinnitati Sangla kütteturba turbatootmisalale hästilagunenud turvast aktiivse tarbevaru plokk 12 aT pindalaga 289,60 ha ja mahuga 923 tuh t. Käesolevaga taotleb ettevõte OÜ BIOLAN Baltic Sangla kütteturba tootmisalal maavara kaevandamise loa pikendamist 30 aasta võrra, et ammendada juba kasutusele võetud ressurss ning tagada ettevõtte tegutsemise jätkusuutlikus. Ettevõttele kuulub lisaks Sangla kütteturba tootmisalale ka Tartu maakonnas asuv Sangla III turbatootmisala keskkonnaluba. Seonduvalt Sangla tootmisala osalise tehnoloogilise ammendamisega soovitakse antud taotlusega muuhulgas vähendada lubatud aastast maksimaalset kaevandamismäära ja võtta see samas mahus kasutusele Sangla III turbatootmisalal. Positiivsete loa pikendamise ja muutmise otsuste korral palume Sangla kütteturba tootmisala maksimaalne määr vähendada mahule 30 tuh t/a ning Sangla III turbatootmisala maksimaalne määr suurendada mahule 120 tuh t/a. Turbavaru kasutamist jätkatakse kütteturba ja aianduses kasutatavate turbatoodete tootmiseks. Tegevusega kaasneda võivate Seletuskiri ptk. 6 keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Käitis/tegevuskoht Nimetus Sangla turbamaardla Sangla kütteturba tootmisala Aadress Sangla turbatootmisala, Koopsi küla, Elva vald, Tartu maakond Territoriaalkood 3412 Katastritunnus(ed) 66601:006:0008 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6464854, Y: 631650 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Anne (60501:003:0468), Kommori (60501:003:0033), Sangla turbatootmisala (66601:006:0008). Puudutatud veekogud: Juusiku kraav (VEE1022808), Pagavere peakraav (VEE1023400), Sanglasoo peakraav (VEE1023100), Ubesoo oja (VEE1022800). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 30 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Elva vald, Tartu maakond 0171 4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus Vastav informatsioon on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava Vastav informatsioon on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad Lisa 1: Selgitus.docx dokumendid Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta Sangla kütteturba tootmisala kuivendusvesi juhitakse läbi olemaoleva kuivendussüsteemi. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise Pidev seire meetmete kirjeldus Muud taotluse vee eriosaga seonduvad lisadokumendid Lisa 2: VELT_plaan.pdf Kas tegevuseks on vaja planeeringut? Ei 4.3. Saasteainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega Väljalaskme jrk nr 1. Reoveepuhasti nimi Reoveepuhasti kood Väljalaskme nimi UUS Väljalaskme kood UUS Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask Väljalaskme koordinaadid X: 6465142, Y: 630203 Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine Taotletav vooluhulk suublasse juhtimiseks (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis 2026-2055 70 500 70 500 70 500 70 500 282 000 Arvestuslik Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a Prognoositav sademevee vooluhulk (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis 3/18  Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a 2025-2055 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l 2025-2055 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 mg/l 2025-2055 Heljum 40 mg/l 2025-2055 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l 2025-2055 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l 2025-2055 Naftasaadused 5 mg/l Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire Seire aeg sagedus Üksikproov X: 6465142, Y: Biokeemiline hapnikutarve (BHT7), Keemiline hapnikutarve(KHT), Heljum, Üldfosfor (Püld), Üldlämmastik (Nüld), Üks kord 630203 Naftasaadused aastas Suubla Suubla nimetus Pagavere peakraav Suubla kood VEE1023400 Pinnaveekogumi nimi Pinnaveekogumi kood Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt Heitvee juhtimisel pinnasesse Pinnase iseloomustus Asukoha L-EST97 koordinaadid Immutusala pindala (ha) Põhjavee kaugus immutussügavusest (m) Põhjaveekihi kaitstus Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus 5.1. Heiteallikad 4/18 5.1. Heiteallikad Heite​allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Heiteallika keskkonnaregistri Nr plaanil või Nimetus L-EST97 Ava läbi​mõõt, Väljumis​kõrgus, Joon​kiirus, Tempera​tuur, SNAP kood Lisategevuse SNAP kood kaardil koordinaadid m m m/s °C kood S_1 Tootmisväljak X: 6466060, Y: 10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - 1 631328 turbatootmine X: 6467008, Y: 632273 S_2 Tootmisväljak X: 6465581, Y: 10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - 2 631264 turbatootmine X: 6466040, Y: 631581 Lisainfo 6465581,631264;6466040,631581 5.2. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled 08921 - Turba tootmine Põletusseade Ei Keskmise võimsusega põletus​seade Ei Suure võimsusega põletus​seade Ei Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) Ei kasutamine Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​kütuste, kütuse​komponentide Ei või kütuse​sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Ei Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi Ei kohustuslane 5.4.1. Üldandmed Lubatud heitkoguste projekti koostaja Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ Registrikood/isikukood 11206437 5/18 Postiaadress Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn Telefon 53314567 E-posti aadress [email protected] Sissejuhatus Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele - Atmosfääriõhu kaitse seadus, 15.06.2016; - Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, 16.02.2011; - Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis"; - Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid"; - Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Märts 2025. Tehnoloogilised kaardid Lisa 3: plokkskeem.png Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud Lähtmeandmed pärinevad kehtivast maavara kaevandamise loast ja sellega seotud materjalidest (leitavad taotluse 6. osast) ning arendajalt saadud andmed informatsioonist. Käitise asukoha kirjeldus Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus Sangla kütteturba tootmisala mäeeraldis asub Tartu maakonnas Elva vallas Koopsi külas, Elva linnast 11 km loode ja Tartust 25 km edela pool. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 696,08 ha, millest mäeeraldis moodustab 126,65 ha. See paikneb Maa- ja Ruumiamet poolt hallataval Sangla turbatootmisala maaüksustel (katastritunnus: 66601:006:0008). Käesoleva keskkonnaloa taotlusega soovib taotleja peaasjalikult pikendada olemasolevat luba tootmisalal paikneva jääkvaru ammendamiseks ja lisaks vähendada mäeeraldise piire, kuna praegustes piirides on maavara enamus alal tehnoloogiliselt ammendatud. Taotletavas käitises planeeritakse turvast kaevandada freemeetodil kokku kahel tootmisväljakul. Seetõttu on tootmisväljakuid käsitletud pindalaliste heiteallikatena, mis tulenevalt KOTKASe keskkonnaloa taotluse võimalustest on indikatiivselt paigutatud tootmisväljakutele võimalikult suure kaetusega. Väljaspool tootmisväljakuid tööd ei toimu ja heiteallikaid ei esine. Lähima majapidamise õueala asub mäeeraldisest ~585 km kaugusel läänes kinnistul Nõgikikka (katastritunnus: 60501:003:0219) ja ~600 km kaugusel läänes kinnistul Andi (katastritunnus:17101:001:1187). Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 Lisa 4: Gr_1._Kaitise_asukoha_kaart_Sangla.pdf mõõtkavas Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte Lisa 5: Gr_2._Kaitise_asendiplaan_Sangla.pdf väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja Taotletava käitise lähiümbruses (500 m raadiuses) olulisi geograafilisi (maapinna eripärast tulenevaid) ega tehnogeenseid (infrastruktuur, muud tehnogeensed objektid rajatised) objekte, mis võiksid oluliselt mõjutada saasteainete levimist, ei esine. 6/18 Ilmastikutingimuste iseloomustus Kõige lähemaks Riigi Ilmateenistuse vaatlusjaamaks on Tartu-Tõravere meteoroloogiajaam. Aastate 2020-2024 keskmised ilmastikuparameetrid Tartu-Tõravere MJ andmetel: II kvartali kuu keskmine õhutemperatuur: 11,6 C III kvartali kuu keskmine õhutemperatuur: 16,3 C Aastate keskmine õhutemperatuur: 7,3 C Aastate keskmine tuule kiirus: 2,5 m/s Aastate keskmine sademete summa: 648 mm Tuulteroos, fail Lisa 6: Tartu_Toravere_2020_2024_II_kv_tuulteroos.png Lisa 7: Tartu_Toravere_2020_2024_III_kv_tuulteroos.png Lisa 8: Tartu_Toravere_2020_2024_aasta_tuulteroos.png Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks Puuduvad heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. Juhendmaterjal „Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika“. Versioon 1, 2025 Tallinn. Manused Lisa 9: Valisohu_saasteainete_heite_arvutusmetoodika_turvas_V1__lopparuanne_2025.03.03.pdf Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse Arvutuskäigu näidised on toodud lisatud manuses. arvutusmetoodikat Manused Lisa 10: KOTKAS_arvutuskaik_Sangla__12.2025_.asice 5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Heite​allikas Püüdeseade Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik Tootmisväljak 2 (S_2) Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus. PM-sum Osakesed 70 % PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 70 % Muud heite vähendamise meetmed 5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika Heiteallikas Tootmisväljak 1 (S_1) Tootmisväljak 2 (S_2) 7/18 Koormus Tööstus üks vahetus E-R Lisainfo heiteallika tööaja kohta Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 0 Veebruar 0 Märts 0 Aprill 0 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 0 November 0 Detsember 0 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 100 0 0 08 - 09 100 0 0 09 - 10 100 0 0 10 - 11 100 0 0 11 - 12 100 0 0 12 - 13 100 0 0 13 - 14 100 0 0 14 - 15 100 0 0 15 - 16 100 0 0 16 - 17 100 0 0 8/18 17 - 18 100 0 0 18 - 19 100 0 0 19 - 20 100 0 0 20 - 21 100 0 0 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Heite​allikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heitkogus Kanda vormile 5.5 Hetkeline Aastas Kogus Ühik Kogus Ühik Tootmisväljak 1 (S_1) PM-sum Osakesed 12.495 g/s 2.648 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 8.167 g/s 1.491 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 5.735 g/s 0.898 t Jah Tootmisväljak 2 (S_2) PM-sum Osakesed 4.998 g/s 0.193 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 4.998 g/s 0.109 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 4.998 g/s 0.065 t Jah Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5 Lisainfo Hetkeliste heitkogustena on kajastatud kõige suurema heitega tööprotsessi ehk turba mehaanilist ja vaakumkogumist. Aastaste heitkoguste all on arvestatud kõikide turbatootmise tööprotsessidega ja kajastatud on summaarsed heitkogused. Seejuures on aastane heitkogus jagatud tootmisväljakute vahel proportsionaalselt, võttes arvesse nende pindalasid. 5.4.12. Välisõhus leviv müra Müraallikad Müraallika nimetus Müraallika koordinaadid Tootmisala X: 6466200, Y: 631615 Mürataseme hinnang Mõjutatava müratundliku Kohalduv päevane müra Käitise müra päevane tase antud alal, Hinnang päevase müra normtasemele Kohalduv öine müra Käitise müra öine tase antud alal, Hinnang öise müra normtasemele ala kategooria normtase, dBA ekvivalenttase LpA,eq,T, dB vastavuse kohta normtase, dBA ekvivalenttase LpA,eq,T, dB vastavuse kohta II kategooria 60 23 Vastab 45 0 Müraallikate kaart koos müratasemega Lisa 11: Sangla_Ld.pdf 9/18  Mõjutatavad müratundlikud alad Lähimad müratundlikud ala on majapidamiste õuealad, millele rakenduvad II kategooria normtasemed. Müra vähendamise meetmed Meetmete rakendamise lõpptähtaeg või põhjendus, miks ei ole vaja müra Meetmeid rakendada ei ole vaja, sest modelleeritud müratasemed väljaspool tootmisterritooriumi jäävad allapoole 45 dB ning lähiümbruses paiknevad vähendamise meetmeid rakendada müra suhtes tundlikud alad (majapidamiste õuealad) asuvad piisaval kaugusel. 5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Heite​allikate numbrid plaanil või Saasteaine Õhu​kvaliteedi tase kaardil CAS Nimetus Summaarne hetkeline Ühik Keskmistamisaeg Õhu​kvaliteedi piir- või siht​‐ Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool Suhe Cm / nr heitkogus väärtus tootmisterritooriumi, ∑Cm Keskmistamisaeg S_1, S_2 PM10 Peened osakesed (PM10) 13.165 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 31.40 0.628 1 aasta 40 µg/m³ 7.70 0.192 S_1, S_2 PM2,5 Eriti peened osakesed 10.733 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 7.10 0.284 (PM2,5) Koosmõju kirjeldus Turbatootmisalal toimub turba kogumine periooditi ning seejuures on arvestatud, et turvast kogutakse ühe tööpäeva jooksul kõikidelt tootmisväljakutelt ehk maksimaalses ulatuses. 5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste Puuduvad korral ja mõõtetulemused Välisõhu kvaliteedi taseme määramise Airviro hajumisarvutusprogrammid Arvutamiseks valitud meteoaasta 2024 Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Automaatselt vastavalt Airviro programmile Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad Riigi Ilmateenistuse Tartu-Tõravere meteoroloogiajaam 10/18 Viide meteroloogilise mudeli andmetele Automaatselt vastavalt Airviro programmile Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta Automaatselt vastavalt Airviro programmile Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, Taotletava käitise lähipiirkonnas ei paikne KOTKAS andmebaasi alusel teisi fooniallikaid. seireandmed) Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine Peale heiteallikate töölerakendamist ei muutu ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi tase olulisel määral. Saasteainete lubatud pärast heiteallika töölerakendamist kontsentratsioone välisõhus väljaspool tootmisterritooriumi ei ületata. Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Saasteainete hajumisarvutuste kaardid on leitavad Airviro moodulist, manusena on lisatud väljavõtted piltidena. Manused Lisa 12: Airviro_hajumispildid_Sangla.rar 5.4.17. Järeldused ja ettepanekud Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult Lähtuvalt Airviro saasteainete hajumisarvutuste tulemustest ei esine taotletava käitise heiteallikate töötamisel ühegi saasteaine lõikes piirväärtuste saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus ületamist väljaspool tootmisterritooriumi. atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures. 11/18 Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 Käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade õuealadel atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud müratasemete piirväärtusi ei ületata ning alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse olulist välisõhu kvaliteedi langust ei esine. kohta Turbatootmisaladel on tootmisväljakud piisavalt suured ning tegevus toimub perioodiliselt ja hajutatult, mistõttu ülenormatiivseid müratasemeid ei esine. Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse Saasteainete lõikes on suurimate heitkogustega tootmisväljakutelt turba kogumisega (heiteallikad nr S_1 ja S_2) kaasnev osakeste heide. tekitamises suurim Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste Kehtestada saasteainete heitkogused vastavalt tabelites 5.5 ja 5.6 toodud väärtusele. kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine Heite vähendamise meetmed: esinemise vähendamise meetmete kohta 1. Jätkata turba vaakumkogujatel tsüklonite kasutamist. 2. Jälgida tuule suunda ja vajadusel teostada tööprotsesse Sangla tootmisala äärmistel tootmisväljakutel selliselt, et kaasnevad osakesed ei kanduks tuulega suuremal määral tootmisterritooriumi piirist väljapoole. Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, Õhukvaliteedi ja müra omaseire ei ole vajalik, kuivõrd prognoositavad saasteainete kontsentratsioonid tootmisterritooriumi piiril ei ületa kehtestatud müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks piirväärtustest (tabel 5.4.13). Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate Väga tugeva tuule korral (üle 12 m/s) peatada ajutiselt töö. ilmastikutingimuste esinemise korral Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta Teisi olulisi kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid ei esine või on need kirjeldatud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas. keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile. Muud heite vähendamise meetmed 5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6 Hetkeline Aastas Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik Tootmisväljak 2 (S_2) PM-sum Osakesed Tavaheide 4.998 g/s 0.193 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 4.998 g/s 0.109 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 4.998 g/s 0.065 t Jah Tootmisväljak 1 (S_1) PM-sum Osakesed Tavaheide 12.495 g/s 2.648 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 8.167 g/s 1.491 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 5.735 g/s 0.898 t Jah Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6 12/18 RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. 5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus aastas Kogus Mõõtühik PM-sum Osakesed 2.841 t PM10 Peened osakesed (PM10) 1.60 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.963 t 6.1. Maavara kaevandamine 13/18 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise olek kehtivusaja pikendamine Registrikaardi nr 195 Maardla nimetus Sangla Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara turvas Mäeeraldise nimetus Sangla kütteturba tootmisala Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 126.65 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 696.08 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve kütteturvas Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 12 plokk 0201 - hästilagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 469 tuh t 31.03.2026 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0201 - hästilagunenud turvas 30 tuh t 412 tuh t Geoloogilised uuringud 14/18 Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja - Geoloogilise uuringu loa registreerimise number - Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 01.01.2000 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Tartu maakonna Sangla, Keressaare, Laukasoo ja Valguta turbamaardlate tootmisalade järeluuring Geoloogiafondi number 7271 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number Keskkonnaministri käskkiri nr 276 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 05.04.2004 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve Taassoostuv ala 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 13: Gr._lisa_1_Maeeralidse_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 14: Gr._lisa_3_Botaanilised_labiloiked.pdf Lisa 15: Gr._lisa_2_Geoloogilised_labiloiked.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 16: Gr._lisa_4_Korrastatud_ala_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 17: Sangla_kutteturba_tootmisala_SK.asice GIS ja CAD failid Lisa 18: ME_piir.dgn Lisa 19: TM_piir.dgn Lisa 20: Maeeraldise_lamami_samakorgusjooned.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks 15/18 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Sangla kütteturba tootmisala piires asuv Sangla turbamaardla osa on täies ulatuses välja töötatud. Kogu alalt on eemaldatud taimestik ja sugekiht ning lammutustööde kirjeldus rajatud kuivenduskraavid ja väljaveoteed. Turbalasundi keskmine paksus mäeeraldise piires on ligikaudu 1,42 m. Turba kaevandamine toimub pinnaviisiliselt freesmeetodil. Freesmeetodil kaevandamise tootlikkus sõltub kaevandatava turbalasundi kuivamistingimustest ja kvaliteedist. Vähelagunenud turba puhul on freesitava kihi paksus keskmiselt 15 – 20 mm, hästilagunenud turba korral keskmiselt 10 mm ühes tsüklis. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest, kogumisest ja aunatamisest. Aunade kõrgus oleneb kasutatavatest masinatest, turbaliigist ja kogumishooaja kestusest. Pärast turbakihi freesimist jäetakse turvas tootmisväljakutele kuivama. Kuivamise soodustamiseks pööratakse freesitud turvast sõltuvalt valmistoodangu nõuetele kaks kuni kolm korda. Kuivanud turvas kogutakse kokku. Turba kogumisel on plaanis kasutada tsüklonitega varustatud turbakogujad. Tsüklonid vähendavad kogujast eralduvat turbatolmu umbes 70%, mis vähendab oluliselt peenosakeste edasikandumist tootmisalal. Kogutud turvas ladustatakse tootmisväljakute otstes paiknevatesse aunadesse ja veetakse seejärel teenindusmaale rajatavatele kogumisplatsidele. Olenevalt ilmast võib periood varieeruda. Pärast kogutud turba aunatamist ja ladustamist kogumisplatsil toimub turba laadimine ekskavaatoriga veoautodele ning väljavedu. Sangla kütteturba tootmisala toodang suunatakse OÜ Biolan Baltic (Tehase, 17101:001:1939) tehastesse. Sangla kütteturba tootmisala väljaveoteena on planeeritud kasutada olemasolevat mäeeraldise kruuskattega ja betoonplaatidest ehitatud väljaveoteed, mis on olemas kõigil lahutükkidel. Nimetatud teed on rajatud turba tootmise ja väljaveo eesmärgil ning ei ole avalikus kasutuses. Turba kaevandamine toimub tsükliliselt. Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks ajavahemikku mai keskelt kuni augusti lõpuni, seega on hooaja pikkuseks jämedalt arvestades ~100 päeva. Turba tootmisel lasundist välja tulevad kännud korjatakse kokku, kuivatatakse maksimaalselt 3 aastat ja realiseeritakse töötlemata küttepuiduna või kasutatakse olemasoleva taristu hooldamiseks või uue taristu rajamiseks. Ala on kuivendatud lahtise kraavitusega, dreenide keskmine vahekaugus on 40 m. Sangla kütteturba tootmisala kuivendussüsteemi põhilisteks eesvooluks on mäeeraldisest vahetult lääne poolt mööduv Ubesoo oja. Sellesse suubuvad mäeeraldise keskosa läbiv Sanglasoo peakraav ja lõunapiiril olev Pagavere peakraav. Kuna suuremal osal tootmisalast on mäetöödega jõutud madalamale turbalasundi isevoolse kuivendamise tasemest, kasutatakse vee ärajuhtimiseks pumpasid. Turbaheljumi edasikandumise tõkestamiseks on vaja rajatav kuivendusvõrk eesvooluga ühendada settebasseini(de) kaudu. Lisaks kuivendusvee puhastamisele ühtlustavad settebasseinid suurveeperioodil süsteemist välja voolava vee hulka. Settebasseine puhastatakse regulaarselt ja settinud materjali segatakse toodanguga või kasutatakse rajatiste konstruktsioonides. Hinnanguliselt juhitakse Sangla kütteturba tootmisala mäeeraldiselt suublasse ligikaudu 645 tuh m3 vett aastas. Sangla kütteturba tootmisalale taotletakse keskkonnaluba 30 aastaks maksimaalse aastase kaevandamise määraga 30 tuh t. Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Sangla kütteturba tootmisala mäeeraldis asub Tartu maakonnas Elva vallas Koopsi külas, Elva linnast 11 km loode ja Tartust 25 km edela pool. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 696,08 ha, millest mäeeraldis moodustab 126,65 ha. See paikneb Maa- ja Ruumiamet poolt hallataval Sangla turbatootmisala maaüksustel (KÜ 66601:006:0008). Asustust Sangla turbatootmisala vahetus läheduses ei ole. Ümbruskonna külade (Neemis küla, Kaarlijärve, Koopsi, Kapsta, Tännassilma) lähimad majapidamised paiknevad 1 - 1,5 km kaugusel ida ja lääne pool. Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme põhimaantee nr 92 möödub mäeeraldisest 0,2 km põhja poolt, Sangla - Rõngu tugimaantee 1 km läänest ja Puhja - Konguta kõrvalmaantee 2,5 km idast. Viimaselt tulevad kruusakattega kohalikud teed mäeeraldise põhja- ja keskossa. Ala on kuivendatud lahtise kraavitusega, dreenide keskmine vahekaugus on 40 m. Sangla kütteturba tootmisala kuivendussüsteemi põhilisteks eesvooluks on mäeeraldisest vahetult lääne poolt mööduv Ubesoo oja. Sellesse suubuvad mäeeraldise keskosa läbiv Sanglasoo peakraav ja lõunapiiril olev Pagavere peakraav. Kuna suuremal osal tootmisalast on mäetöödega jõutud madalamale turbalasundi isevoolse kuivendamise tasemest, kasutatakse vee ärajuhtimiseks pumpasid. Maapinna absoluutsed kõrgused väljakutel ulatuvad 35 - 36 meetrist mäeeraldise põhjaosas kuni 33 - 34 meetrini lõunaosas. Looduskaitse all olevaid taimeliike mäeeraldise teenindusmaal keskkonnaregistri andmeil ei esine. Hiireviu (LK III kat) leiukohad on mäeeraldisest 0,2 km lääne ja 0,4 km ida pool ning tedre (LK III kat) leiukoht 0,4 km loode pool. 16/18 Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Turba kaevandamine väiksemal pindalal kui 150 ha ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 28 kohaselt olulise keskkonnamõjuga tegevus. Mäeeraldisel toimub kaevandamine 126,65 ha suurusel alal. Ülejäänud ala kuulub korrastamisele ning vastav korrastamise projekt on Keskkonnaametile saadetud. Antud loa muutmine ja edasised tegevused ülejäänud alal vähendavad keskkonnariski suurust märkimisväärselt. Turba kaevandamisega kaasneb paratamatult mõju keskkonnale. Turba kaevandamisega kaasneb soo kuivendamine, turba pealmise taimkatte eemaldamine ja sellega seoses elupaikade (ajutine) kadumine, piirkonna veerežiimi mõjutamine, müra, tolm jm. Lisaks veerežiimiga seotud mõjudele kaasneb turba tootmisega kaevandamisega seotud masinate tekitatav mõju ehk müratase ja turbatolmu levik. Turbatootmisalade iseloomulikust asukohtadest ja tootmisalade suurusest tulenevalt ei paikne üldjuhul mäeeraldise vahetus läheduses tundlikke objekte (majapidamisi). Suuremad vahemaad võimaldavad luua puhvertsooni müratasemete ja tahkete osakeste leviku soodsaks hajumiseks selliselt, et ülenormatiivsed mõjud tundlike objektideni ei ulatu. Turba tootmisel kasutatavate masinate tekitatav müra on sarnane põllumajandamisel tekkiva müraga, sest kasutatakse analoogseid traktoreid. Kõrgemad müratasemed esinevad lisaseadmete kasutamisel, näiteks vaakumkogujate töötamisel. Keskkonnaministri 16.12.2016. aasta määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud II kategooria (elamumaa-alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad) tööstusmüra piirväärtus päevasel ajal on 60 dB. Varasemalt on turbatootmisaladel kaevandamise keskkonnamõju hindamise käigus järeldatud, et turbatootmisel kasutatavate masinate töötamisel saavutatakse 60 dB tase ~100 m kaugusel ning metsa olemasolul ~50 m kaugusel. Vastavalt kavandatavale tegevusele kasutatakse Sangla kütteturba tootmisalal mehaanilisi kogujaid, mille helivõimsustase tavapärastest tööprotsessidest ka suurim ehk kuni 113 dB. Helivõimsustase on akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase LpA on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, sest müratase sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest r ning allika helivõimsustasemest. Lähimad majapidamised paiknevad 680 m kaugusel kirde pool. Sellest tulenevalt ei ole ka konservatiivsetes tingimustes ette näha, et turba tootmine Sangla kütteturba tootmisalal põhjustaks kehtestatud piirnormide ületamist lähimate majapidamiste juures. Seda toetab ka asjaolu, et avaliku informatsiooni põhjal ei ole Sangla kütteturba tootmisalal tuleneva müra suhtes kaebusi esitatud. Lisaks mürale tekib ka turba kaevandamisel ja selle transportimisel tolm. Samuti võib tugeva tuulega kuivalt tootmisväljakult toimuda tolmuosakeste erosioon. Turbatolmu emissioon sõltub ilmastikutingimustest ehk tuule tugevusest ja sademetest, tootmisprotsessist, turba niiskusest, lagunemisastmest ja tolmuosakeste hulgast. Sademeterohkel perioodil tekib turbatolmu vähem, kuid turvast on freesmeetodil võimalik kaevandada ainult kuival ajal. Üleüldise praktika kohaselt ülenormatiivne tolmu kontsentratsioon on lokaalne ehk ainult tööde tsoonis ning mäeeraldise teenindusmaa piirest kaugemale ei levi. Taotlusele on lisatud ka Välisõhu eriosa vastavate koostatud materjalidega. Tahkeid osakesi võib tekkida ka toodangu väljaveol. Maanteele viivad väljaveoteed on olemasolevatele tootmisaladele rajatud kruusateedena, mis vähendab turbamaterjali kandumist veokite ratastega maanteele. Samuti on maanteele pealesõidud paarikümne meetri ulatuses kaetud asfaltkattega. Väljaveetavad valmistoodangu koormad peavad olema kaetud, et vältida tuulega ärakannet. Arvestades asjaolu, et turbatootmisalalt hakkab toodangu transport toimuma valdavalt väljaspool tootmisperioodi ehk kuiva perioodi, siis ei põhjusta toodangu transport mäeeraldiselt tahkete osakeste seisukohast olulist mõju. Turba tootmisega kaasnevat mõju soosetete veetasemele, lisamata teisi kuivendamisega mõjutatavaid tegureid, on jälgitud nt Põhara ja Kuislemma turbatootmisaladel. Mõlema turba-tootmisala KMH raames tehtud veetasemete mõõtmiste põhjal hinnati alanduse maksimaalseks raadiuseks 150 m. Läbiviidud mõõtmised näitasid, et kuivenduse mõju oli suurim ehk oluline mäeeraldise piirist kuni 30 m kaugusele ning kauguse suurenedes mõju oluliselt vähenes. Kuivendamise mõju oli väikseim sademeterikkal perioodil. Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Sangla kütteturba toomisala graafika Lisa 21: Sangla_kutteturba_tootmisala_graafika.asice 17/18 18/18  Arvestades Veeseaduse § 186 lg 2, siis maaomaniku nõusolek ei ole nõutav sellise maatüki kasutamise korral, mis asub riigi omandisse kuuluva veekogu all või mis loetakse maareformi seaduse § 31 lõike 2 alusel riigi omandis olevaks. Antud tegevus toimub Sangla turbatootmisala (katastritunnus 66601:006:0008 ) katastriüksusel, mille valitseja on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja volitatud asutus Maa-amet . Kaardileht nr Estna Väljakaubi 60501:003:0406 Sangla maardla 9 66601:006:0016 Laeva metskond 141 17101:001:0253 Aru 60501:003:0254 Kiho 60501:003:0283 Laeva metskond 140 17101:001:0252 Anne 60501:003:0468 Kommori N Sangla turbaraba 66601:006:0002 60501:003:0033 Laeva metskond 212 17101:001:0251 a sal Sangla turbatootmisala Kängata mi 66601:006:0008 Kaardileht nr 543 Kolga-Jaani 60501:003:0353 oot Tootmisväljaku veevolusuund Tani 1 Seirepunkt bat 60501:003:0103 Olemasolev kuivenduskraav ur Anni 60501:003:0031 Valgala 60501:003:0474 T.t Anna 17101:001:0955 Mäeeraldise piir P. Anne 60501:003:0469 60501: kond 177 Mäeeraldise teenindusmaa piir E. Loku 17101:001:0967 0327 Külgneva mäeraldise piir 001: Külgneva mäeraldise teenindusmaa piir Mäekarja 60501:003:0555 va s m et 43 AS El Sangla turbamaardla piir (asendiplaan) Anni60501:003:0472 01 : 3 Laeva Kommori 00 60501:003:0033 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Kessi 01: 5 Bet 60501:003:0139 60 se eha Bet T Bet Piiripealse 17101:001:1221 Seirepunkti koordinaadid Nr X Y 1 6465142 630203 Sangla maardla 10 66601:006:0012 9 0 00 6: :00 1 60 66 e has Te Aiaturba 66601:006:0010 Raba 66601:003:0032 66 Ra 01: 6 ba 003 oj Elva metskond 188 a : 66601:003:0128 Lehise 01 66601:006:0011 13 Elva metskond 103 33101:001:0119 Sangla maardla 4 Sangla maardla 3 66601:006:0013 66601:003:0125 Rabaserva 1 33101:001:0026 Kokemetsa 17101:001:1560 Pumbamaja H 17101:001:1274 Sangla turbatootmisala 66601:006:0008 Elva metskond 140 66601:003:0111 Rabaääre 33101:001:0036 Elva metskond 141 El 66601:003:0112 66601: va m et 003: skond 139 0110 Suur-Kapsta 33101:001:0072 Muretu Väike-Kapsta 66601:003:0019 33101:001:0171 Lehe 66601:003:0103 Salu 66601:003:0205 Vagula 66601:003:0143 Mihkli Leheste 33101:001:0006 66601:003:0235 66601:003:0195 Sepa 66601:003:0193 Lepiku Tanni-Jüri 33101:001:0145 Mõtuse 66601:003:0007 Ojaääre 33101:001:0022 Alasoo 66601:003:0151 Kirikumetsa 66601:003:0219 Järveotsa 66601:003:0008 Tohvre-Johani 66601:004:0386 Tohvre-Peetri 66601:004:0378 Sangla turbatootmisala 66601:006:0008 Suursaare 66601:003:0015 Tohvre-Johani 66601:004:0384 Märkused: Elva metskond 85 66601:004:0343 Elva metskond 284 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 17101:001:0383 Mällo 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. Kiristaja-Metsa Alakeerdi 66601:003:0196 Sangla II kütteturba tootmisala 66601:004:0038 3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 66601:003:0160 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Sangla kütteturba tootmisala Vahesaare Sangla turbamaardla VELT PLAAN 66601:003:0164 Elva vald, Tartu maakond Loa omanik Graafiline lisa 1 / 1 Biolan Baltic OÜ Kasvuturba, Lavassaare alev, 87001 Pärnu linn, Pärnu maakond Mõõtkava 1 : 5 000 [email protected] 0 100 200 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Tauri Põldema Kuupäev 01.04.2026 Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4823    Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku Hindamismetoodika Versioon 1 Tallinn, märts 2025 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 Sisukord 1 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................... 3 2 KASUTATUD LÜHENDID ......................................................................................................................... 4 3 METOODIKAS KASUTATAVAD MÕISTED................................................................................................. 5 4 KÄESOLEVA METOODILISE ÜLEVAATE KASUTUSVALDKONNA PIIRITLEMINE .......................................... 7 5 TURBA TOOTMISEGA KAASNEVAD VÄLISÕHU SAASTEAINED................................................................. 9 6 TURBA TOOTMISE TEHNOLOOGIAD .................................................................................................... 11 6.1 FREESTURBA TOOTMINE .......................................................................................................................... 11 6.2 PLOKKTURBA TOOTMINE .......................................................................................................................... 19 6.3 TÜKKTURBA TOOTMINE ........................................................................................................................... 20 6.4 OSAKESTE HEIDE TURBA TOOTMISELT ......................................................................................................... 21 6.5 HEITEKONTROLLI MEETMED ÕHUSAASTE VÄHENDAMISEKS VÕI VÄLTIMISEKS ....................................................... 22 7 SAASTEAINETE HEITE JA HEITKOGUSTE HINDAMISE ALUSED ............................................................... 25 7.1 OSAKESTE SUURUS ................................................................................................................................. 25 7.2 ERIHEITED TURBA TOOTMISELT .................................................................................................................. 26 7.3 HEITE HINDAMINE LAADIMISELT JA AUNATAMISELT ........................................................................................ 28 7.4 HEITEALLIKA KÕRGUS MAAPINNAST............................................................................................................ 29 7.5 HEITE KESTUS ........................................................................................................................................ 30 7.6 OSAKESTE HAJUMINE VÄLISÕHUS .............................................................................................................. 30 8 TURBA TOOTMISELT SAASTEAINETE HEITKOGUSTE ARVUTUSMETOODIKA.......................................... 33 8.1 AASTASE SAASTEAINE HEITKOGUSE ARVUTUS ÕHUSAASTELOA VAJADUSE HINDAMISEKS ......................................... 33 8.1.1 Aastane tootmismaht ja turba erikaal ......................................................................................... 34 8.1.2 Tootmisefek:ivsus ja tootmisetappide eriheited .......................................................................... 35 8.1.3 Püüdeseadmetega vaakumkogumise eriheide ............................................................................. 35 8.1.4 Heide laadimiselt ja aunatamiselt ................................................................................................ 36 8.1.5 Summaarne aastane heitkogus .................................................................................................... 37 8.2 HETKELISE SAASTEAINE HEITKOGUSE ARVUTUS HAJUMISARVUTUSTE JAOKS ......................................................... 38 8.2.1 Heiteallika pindala........................................................................................................................ 39 8.2.2 Tehnoloogilised parameetrid........................................................................................................ 39 8.2.3 Aeg ............................................................................................................................................... 40 8.2.4 Tootmisetapi ja pindallika hetkeline heitkogus............................................................................. 41 8.3 OSAKESTE HAJUMISE MODELLEERIMINE ...................................................................................................... 42 9 KASUTATUD KIRJANDUS ..................................................................................................................... 43 2 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 1 Sissejuhatus Käesolev metoodika turba tootmisel välisõhku paiskuvate osakeste heite hindamiseks on koostatud kirjalike allikate põhjal. Tegemist on metoodika esimese versiooniga, mida täiendavate andmete ning uuringute põhjal on võimalik edaspidi, tulevikus täiendada. Metoodikas käsitletakse heidet tegevustelt, mis on seotud turba tootmisega turbatootmisalal. Käesolev metoodika ei käsitle nende saasteainete heiteid, mis põhjustavad kliimamuutusi või on saaste kauglevi objek@ks. Töö tellija on MTÜ Ees@ Turbaliit ja selle on koostanud Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ). Konsultandina on kaasatud OÜ Inseneribüroo STEIGER keskkonnaekspert Priit Kallaste. Ülevaates kasutatud pildimaterjal fotode näol on illustra@ivne, ilmestamaks erinevat turbatootmise tehnikat ning tehnoloogiat. Töö koostajad ei oma tehnoloogia tootjatega mingit seost. 3 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 2 Kasutatud lühendid Üldised lühendid ja tehnilised terminid AAQD Ambient Air Quality Direc1ve. Direk@iv välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (2008/50/EÜ) ja (EL) 2024/2881 AÕKS Atmosfääriõhu kaitse seadus CLRTAP Rahvusvaheline Saaste Kauglevi Konventsioon ELLE Estonian, Latvian & Lithuanian Environment EN Euroopa Standardiorganisatsioon EVS Ees@ Standardikeskus EÜ Euroopa Ühendus FDM Fugi1ve Dust Model, Osakeste heite ja hajumise arvutuseks kasutatud mudel eriheite hindamiseks ISO Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon KeÜS Keskkonnaseadus*ku üldosa seadus MTÜ Mi\etulundusühing NEC Na1onal Emission Ceilings. Direk@iv mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist (2016/2284/EL) OÜ Osaühing TTÜ Tallinna Tehnikaülikool USA Ameerika Ühendriigid US EPA Ameerika Ühendriikide Keskkonnaagentuur WHO Maailma terviseorganisatsioon ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ha hektar g gramm K kelvin kg kilogramm km kilomeeter kPa kilopaskal mm millimeeter µg mikrogramm m3 kuupmeeter 2 m ruutmeeter s sekund PM2,5 eri@ peened osakesed PM10 peenosakesed PMsum osakesed, summaarselt TSP Total Suspended Par1culate, osakesed VDI Verein Deutscher Ingenieure, Saksa Inseneride Assotsiatsioon 4 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 3 Metoodikas kasutatavad mõisted Järgnevalt on esitatud koondülevaade metoodikas kasutatavatest mõistetest ja terminitest. Sulgudes on esitatud viide termini või mõiste allikale. Juhul, kui selline viide puudub, on selgitatud terminit või mõistet, mida kasutatakse just käesolevas metoodikas. Eri@ peened osakesed (PM2,5) on atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) tähenduses osakesed, mis standardi EVS-EN 12341 või muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi kohasel proovivõtmisel ja mõõtmisel 50 protsendil juhtudest läbivad 2,5 mikromeetri suuruse aerodünaamilise diameetriga mõõduselek@ivse ava. Peenosakesed (PM10) on atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses osakesed, mis standardi EVS-EN 12341 või muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi kohasel proovivõtmisel ja mõõtmisel 50 protsendil juhtudest läbivad kümne mikromeetri suuruse aerodünaamilise diameetriga mõõduselek@ivse ava (AÕKS). Osakesed summaarselt (PMsum) on osakeste kõik fraktsioonid kokku, sh peenosakesed PM10 ja eri@ peened osakesed PM2,5, v.a raskmetallid ja nende ühendid (AÕKS). Käesolevas metoodikas kasutatud mõisted ja terminid on lah@ selgitatud alljärgnevalt. Osaliselt pärinevad selgitused rahvusvahelisel standardil ISO 4225:2020 põhinevast standardist EVS-ISO 4225:2021 ja keh@vast seadusest. • Eriheide – välisõhku väljutatava saasteaine heitkogus tooraine või toodangu ühiku kohta (AÕKS). • Heiteallikas – punkt või ala, millest heide eraldub. • Heitkogus, heide – ainete eraldumine õhku või eraldunud aine kogus (EVS ISO 4225:2021). • Hetkeline heitkogus – ajaühikus välisõhku viidava aine mass (EVS ISO 4225:2021). • Keskkonnahäiring – inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata (keskkonnaseadus@ku üldosa seadus). • Koristus – tootmisväljakult ühe tsükliga kogutav turba kogus. • Saasteaine – igasugune välisõhus olev aine või ainete segu, millel võib olla ebasoodne mõju inimese tervisele või keskkonnale (AÕKS). • Tootmistsükkel – e\evalmistatud tootmisväljakult ühe koristuse saamiseks vajalikud tehnoloogilised etapid, sõltuvalt tootmistehnoloogiast. • Tootmisetapp – e\evalmistatud tootmisväljakul teostatav tööprotsess, näiteks freesimine, pööramine, vallitamine, kogumine jne). • Tootmistehnoloogia – tsüklitest koosnev tootest ja kasutatavast tehnikast sõltuv töövõtete ja tehnika kogum turba tootmiseks. • Turbatootmisala – mäeeraldis ehk kogu ala, mida kasutatakse turba tootmiseks. Turbatootmisala jaguneb turbatootmisväljakuteks ehk lihtsalt tootmisväljakuteks. 5 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 • Tootmisväljak – käesoleva metoodika kohaselt ala turbatootmisala sees, mis on tavaliselt üksteisest eraldatud juurdepääsuteedega või kogujakraavidega. • Väljakusiil – tootmisväljakul kahe kraavi vaheline ala, millel toimuvad turba tootmisega seotud tööprotsessid. • Välisõhk – hooneväline troposfääriõhk, välja arvatud õhk töökeskkonnas (AÕKS). • Õhukvaliteedi tase – saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus kindla ajavahemiku jooksul temperatuuril 293,15 kelvinit (K) ja atmosfäärirõhul 101,3 kilopaskalit (kPa) ning peenosakeste (PM10) ja eri@ peenete osakeste (PM2,5) ja nendes sisalduva aine kogus mõõtmiste kuupäeval olnud @ngimustel (AÕKS). • Õhukvaliteedi piirväärtus – saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine lubatav kogus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel ning mis nimetatud koguse ületamise korral tuleb saavutada kindlaksmääratud aja jooksul ja mida edaspidi ei tohi enam ületada. Piirväärtuse kehtestamise eesmärk on väl@da, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele või keskkonnale. Õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise korral eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist (AÕKS). 6 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 4 Käesoleva metoodilise ülevaate kasutusvaldkonna piiritlemine Saasteainete heide välisõhku on võimalik alates turba kaevandamisest ehk tootmisest kuni turba kasutamiseni kasvusubstraadina või energee@liselt (esmajoones põletamine soojus- ja või elektrienergia saamiseks). Heited on seotud nii mehhanismide kasutusega kaevandamise e\evalmistamisel, tootmisel kui ka veol. Käesolev metoodika koondab ainult info heite kohta turba tootmiselt turba osakeste lendumisest ja levimisest. Skemaa@liselt on metoodika ulatus esitatud alljärgneval joonisel (Joonis 4.1). Käesolev saasteainete heitkoguste arvutamise metoodika ei käsitle kliimagaase (süsihappegaas ja metaan) ega mehhanismide sisepõlemismootorite heitgaaside heidet. Metoodika ei hõlma sealhulgas teavet: • Eri etappides tegevustega seotud mehhanismide ja sõidukite heitgaase ning muid mehhanismide tööga seotud saasteainete heitkoguseid. • Heiteid turba laadimiselt pakendamis-, töötlemis-, ümberlaadimise kohtades (nt sadamad, punkrid jms). • Turba veoteedel väljaspool tootmisala, seda nii siseriiklikult kui ekspordil. • Heiteid turvast põletavatest raja@stest. Turbavaru Tootmisala ettevalmistus Turba tootmine Tootmisala korrastamine Turba laadimine Turba vedu Turba kasutus Joonis 4.1 Turbatootmise põhimõ\eline skeem ja käesoleva metoodika käsitlusala ulatus (punase joonega) Turba tootmisel on tootmisterritooriumiks turbatootmisala koos turbatootmisväljakutega. 7 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 Välisõhu kvaliteedi mõjutamise potentsiaali seisukohast on oluline määratleda, mis on heide ja mis mi\e. Käesolevas metoodikas annavad heite suuruse arvutuslikud füüsikalised näitajad aluse välisõhu saasteloa vajaduse, keskkonnaloa @ngimuste ja keskkonnatasude määramiseks. Keskkonnaõiguse kohaselt käsitletakse keskkonda mõjutavate @ngimustena neid tegevusi, millel on potentsiaali keskkonnasaaste tekkeks. Selleks eristatakse e\evõ\e tootmispiirkond ja seda ümbritsev keskkond. AÕKSi kohaselt antakse keskkonnaloaga õigus saasteainete väljutamiseks välisõhku paiksest heiteallikast, milleks võib olla püsiva asukohaga, teatud aja tagant teisaldatav või tootmisterritooriumil asuv heiteallikas või heitallikate grupp. Keskkonnaloaga lubatud heitkogus määratakse nii, et oleks tagatud keskkonna kvaliteedi piirväärtuse järgimine (KeÜS). Kuna turba tootmisel lenduvad osakesed on seotud kogu tootmisala pinnalt õhku sa\uva materjali osakeste lendumise ja levikuga, siis tuleb silmas pidada, et mi\e kogu turba tootmisel õhku paisatavat materjali ei väljutata välisõhku, vaid see langeb maha tootmisterritooriumi sees. See tähendab, et heite ja välisõhu saastumise potentsiaal on ainult osal lenduvast materjalist. AÕKSi heite seost osakeste lendumise ja sadenemisega illustreerib alljärgnev joonis (Joonis 4.2). Joonis 4.2 Heide välisõhu saaste (välisõhu kvaliteedi hindamise/loa seadmise) mõistes. 8 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 5 Turba tootmisega kaasnevad välisõhu saasteained Käesolev juhend on suunatud välisõhu saasteainetest nendele, mis võivad põhjustada olulisi muutusi välisõhu kvaliteedis turba tootmisalade naabruses. Saasteainete kontsentratsioone turbatootmisalal ja õhukvaliteedi taset tootmisalal tuleb käsitleda töökeskkonnana ja see ei ole käesoleva ülevaate osaks. Turba tootmisel tekib ja lendub välisõhku eri suurusega osakesi, mis suurtes kontsentratsioonides võivad põhjustada tervise- ja keskkonnaprobleeme. Osakesed ehk turbatolm koosneb orgaanilisest ainest, mille moodustavad nende taimede jäänused, millest turvas on tekkinud. Kuna turba tootmisel kasutatakse mehhaanilisi protsesse, on iseloomulikuks suurema läbimõõduga osakeste teke. Turba tootmisega seotud välisõhu saasteaineteks on osakeste erinevad fraktsioonid: • peenosakesed (PM10) ja eri@ peened osakesed (PM2,5); • osakesed summaarselt (PMsum). Õhusaasteainete, sealhulgas osakeste, kahjulikku mõju hindab süstemaa@liselt Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). Tulemused esitatakse asjakohastes uuringutes, kus analüüsitakse õhusaaste tervisemõju tuginedes kõige uuematele teaduslikele tõenditele. Värskeim taoline uuring pärineb aastast 2021, kus WHO esitab õhukvaliteedisuunised ainete ohutute sisalduste osas tervisele ja looduslikele ökosüsteemidele. WHO soovituste alusel on kujundatud riiklikud olulise õhusaasteainete sisalduse piirväärtused välisõhus. Euroopa Liidus on asjakohaseks AAQD direk@iv, välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta. Seni keh@vaks versiooniks on direk@iv (2008/50/EÜ). Alates 2030. aastast rakenduvad aga uue, uues@ sõnastatud direk@ivi (EL) 2024/2881, nõuded. Võrreldes keh@va direk@ivi õhukvaliteedi piirväärtustega, on uues direk@ivis õhusaasteainete sisaldus viidud vastavusse WHO õhukvaliteedisuunistega, rakendamiseks aga nähakse e\e pikaajaline strateegia aastani 2050. Turba tootmisega seotuna on asjakohased osakesed, milliste fraktsioonidest on piirväärtused kehtestatud peenosakestele (PM10) ja eri@ peenetele osakestele (PM2,5) sisalduse piirmääraga maapinnalähedases õhus (µg/m3). Uues direk@ivis käsitletakse ka ülipeeneid osakesi (läbimõõduga 100 nanomeetrit ja vähem), kuid nendele piirväärtusi veel ei seata. Piirväärtused on Ees@ õigusesse üle võetud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja selle rakendusak@dega. Käesoleva metoodilise juhendi koostamise ajal on keh@vaks õhukvaliteedi piirväärtuste aluseks keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 75. Uue direk@ivi rakendamiseks tuleb Ees@s üle võ\a ka uue direk@ivi nõuded (Tabel 5.1). Õhusaasteainetega seotud keskkonna- ja tervisemõju aspek@dest on lisaks terasuurusele oluline ka osakeste koos@s. Turbaosakeste mõju tervisele on vähe uuritud. Üks uuring on tuua näiteks Rootsist, kus uuri@ turbatolmu mõju uuringus 17 töötaja põhjal ning selle alusel hinna@ tolmu mõju olematuks või väikeseks. Katsete ajal oli paraku tolmu kontsentratsioon ka töötsoonis madal (alla 5 mg/m3). Enam on uuringuid turba põletamise mõjust, sealhulgas ka Ees@st. Samu@ on hinnatud kasvuturba kasutuse mõju aednike tervisele, kuid kasvuturbas on kaasnevaks kahjulikuks mõjuks hallitusseente eosed. Kumbki protsess ei ole seotud turba 9 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 kaevandamisega ning ei ole seetõ\u siinkohal asjakohane. Soome vastavates uuringutes on hinnatud, et turba tolm ise ökosüsteemidele ohtlik ei ole. Tabel 5.1. Osakestele seatud õhukvaliteedi keh@vad piirväärtused ning muutused aastast 2030 Kuni aastani 2030 Alates 2030 Aastas Aastas Välisõhu Piirväärtus, Keskmistamise lubatud Piirväärtus, Keskmistamise lubatud saasteaine µg/m3 ajavahemik ületamiste µg/m3 ajavahemik ületamiste arv arv kalendriaastas Peenosakesed 50 24 tundi 35 45 24 tundi 18 (PM10) 40 kalendriaasta - 20 kalendriaasta - Eriti peened Ei ole seatud 25 24 tundi 18 osakesed 10 kalendriaasta - 25 kalendriaasta - (PM2,5) Turbatootmisel tekkiva osakeste, sealhulgas tolmu, heidet iseloomustavad lühiajalised episoodid kus tootmisel on turbaväljal mehhanismide juures suur turba sisaldus. Need vahelduvad pikkade, peaaegu heitevabade perioodidega, mille kestvus varieerub olenevalt tootmisest ja ilmas@ku@ngimustest. Suviste keskmiste kontsentratsioonide ja tasemete, ööpäevaste keskmiste ja lühiajaliste maksimumkontsentratsioonide kõikumised võivad olla ja ongi väga suured. Turbatootmisalad asuvad valdavalt hajaasustusega piirkondades kus tahkete osakeste allikad on suhteliselt häs@ tuvastatavad. Kuna tolm, milleks on osakeste silmaga nähtav fraktsioon on häs@ märgatav, siis on turba tootmise mõju kerges@ märgatav ja tuvastatav ka siis, kui osakeste sisaldus välisõhus ei ületa õiguslikult seatud välisõhu kvaliteedi piirväärtusi. Summaarsed osakesed ehk tolm põhjustab pigem häiringu ja otsene oluline ebasoodne mõju tervisele või keskkonnale puudub. Lisaks asustusele võib häiring mõjutada puhkealasid ning maantee- ja raudteeliiklust. Avatud maastikul, näiteks järvel või põllul, võib tolm segamatult levida heiteallikast kaugele. Tolmuhäiringu tekkimist mõjutavad asulate või veekogude lähedus, maastik ning pinnamood üldiselt ja puistupuhvri olemasolu. Tähele tuleb panna aga asjaolu, et tolmu või osakeste häiringu allikaks maapiirkonnas võivad olla (ja sageli ongi) ka teised punkt- ja hajusheiteallikad nagu näiteks taimestikuga katmata põllupinnad, pindamata teed, jne. 10 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 6 Turba tootmise tehnoloogiad Turba kaevandamise ehk tootmise tehnoloogiatest on ees@ keeles antud põhjalik ülevaade Tallinna Tehnikaülikooli Mäeins@tuudi 2007. aasta kogumikus „Kaevandamine parandab maad“. Põhjalik inglisekeelne kirjeldus turba tootmisest on antud Ansis Šnore raamatus „Peat Extrac@on“. Alljärgnevalt on kirjeldatud kõiki peamisi turbatootmise tehnoloogiaid – frees-, plokk- ja tükkturba tootmist. Samu@ kirjeldab asjakohast turba tootmist Ees@s Turbaliit oma kodulehel. Turbatootmise tehnoloogia on sarnane kogu maailmas turvast tööstuslikult kaevandavates riikides. Lähi- ja keskpikas ajaraamis kasutatakse Ees@s turba tootmiseks nii kohapeal arendatud ja arendatavaid tehnikaid, kui kogu maailmas selles tootmissektoris kasutatavaid tehnikaid. Käesolevas ülevaates on kasutatud peamiselt Soome ja Rootsi näiteid, kuid sama tehnoloogiat rakendatakse ka nt Iirimaa, Saksamaa, Kanada jt riikides, kus turvast tööstuslikult toodetakse. Tehnoloogia kirjeldusel antakse ülevaade tootmisprotsessist üldiselt ja võimalusel sellega seotud nendest aspek@dest, millistest osakesed võivad lenduda ja ümbruskonda kanduda. Turba tootmine algab tootmisala ja tootmisväljakute e\evalmistusest. Nende tegevuste käigus osakesi olulisel määral ei lendu ning seetõ\u nendele siinkohal tähelepanu ei pöörata. E\evalmistatud ala koosneb tootmisväljakutest ja need omakorda kuivenduskraavide vahelistest siiludest. Kuivenduskraavid rajatakse ligikaudu iga 20 m järel. Kraavitatud turbaväljakud moodustavad turbatootmisala. Turba tootmisel kasutatakse peamiselt ratastraktoreid ja sellega haagitavaid freesimis-, pööramis- ja kogumismehhanisme, sõltuvalt tootest ja vastavalt kasutatavast tehnoloogiast. Allpool järgneb üksikasjalikum ülevaade turba tootmise tehnikatest ja tehnoloogiatest. 6.1 Freesturba tootmine Freesturba tootmisel on kasutusel olnud peamiselt kaks tootmismeetodit: Harvester (vaakum- ja mehaanilise kogujaga koristus) ja ümbervallitamise meetod (nimetatakse ka kui Peco meetod). Nendest on Harvester meetod valdav, hinnanguliselt toodetakse üle 90 % turbast just selle meetodiga. Kü\eturba tootmisel rakendatud Haku meetodit Ees@s enam ei kasutata, kuna kü\eturba tootmine on oluliselt vähenenud. Haku meetodit küll ülevaate mõ\es järgnevalt kirjeldatakse, kuid nagu mainitud, siis prak@liselt seda meetodit Ees@s enam ei kasutata. Freesturba tootmistsükkel turbatootmisalal koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kih@dena, freesitud turba pööramisest, kuivanud turba vallitamisest, kogumisest ja aunatamisest. Ülevaade tehnoloogilistest etappidest on esitatud allpool joonisel (Joonis 6.1). 11 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 Vaakumkogumise meetod Mehaaniline meetod sh HAKU Freesimine Pööramine Vallitamine Kogumine Kogumine/koristamine Aunatamine Aunatamine Suunamine tarbimisse Joonis 6.1 Freesturba tootmistsükkel, tootmise tehnoloogilised etapid erinevate tootmistehnoloogiate korral (Tissari 2006). Kuna turba kuivatamiseks kasutatakse päikeseenergiat ja tuult, on turba kaevandamine otseselt ilmas@ku@ngimustest sõltuv. Kuivamist pärsivad sademed. Ees@ kliimas kestab turba ak@ivne kaevandamise hooaeg tavaliselt maist kuni augus@ lõpuni. Vahel harva algab tootmine aprillis ja väga üksikutel aastatel võib lõppeda ka oktoobris. Reeglina on Ees@s turba kuivamiseks pikad sademete vabad perioodid ning piisavalt päikesevalgust ainult suvel. Ühel freesimisel väljatud turba kogust nimetatakse koristuseks. Turba tootmismasinatena kasutatakse tootmisseadmete käitamiseks valdavalt traktoreid. Viimase aja uuringute põhjal on katsetatud ka mehitamata liikurvahendeid. Freesimine on turbatootmistsükli esimene etapp. Freesimisega eraldatakse turbalasundi pealmine kiht. Turbalasundi freesimise sügavus sõltub peamiselt kuivamis@ngimustest ja freesitava kihi kvaliteedist. Vähelagunenud turba freesitava kihi paksus ühes tsüklis on keskmiselt 15–20 mm ja häs@lagunenud turbal keskmiselt 10 mm. Freesimiseks kasutatakse tüüpiliselt kas ak@iv- või passiivfreesi. Ak@ivfrees saab ülekande traktori jõuvõtu võllilt ja seda kasutatakse kuivema ja kõvema kihi lah@ freesimisel. Passiivfrees pöörleb vabalt ja pinnasesse surutud lõiketerad kangutavad väikseid turbatükikesi lasundist lah@. 12 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 Foto 6.1 Freesimine. (Foto: MTÜ Ees@ Turbaliit) Pärast turbakihi freesimist jäetakse lasundist lah@ freesitud turvas tootmisväljakutele kuivama. Freesimise ajal on turba niiskuse sisaldus umbes 70–80 %, mis kuivamisega viiakse 40–60 %-ni. Niiskussisaldus sõltub toote spetsifikatsioonist - kasutusotstarbest ja kuivamise ajast. Kuivamise soodustamiseks pööratakse freesitud turvast sõltuvalt valmistoodangu nõuetest lähtuvalt (Foto 6.2). Kui kuivamistsükli ajal satub vihma sadama, tuleb kuivamistsüklit uues@ alustada ja teostada ka uus pööramine. Pööramiseks kasutatakse kuni 19 meetri laiust pöörajat, millel on plas@st või terasest pöördelabad. 13 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 Foto 6.2 Pööramine. (Foto: MTÜ Ees@ Turbaliit) Koristamine ja kogumine Peamiseks kogumismeetodiks Ees@s on pneumaa@line kogumine vaakumkogujatega (Foto 6.3). Sellisel juhul freesitud ja kuivatatud turbaga rohkem töötsükleid läbi ei viida. Vaakumkogur ehk imur, tõmbab kuivanud kerge turba pinnalt koos õhuga sisse. Turvas ehk raskemad osakesed kogunevad punkrisse ja õhk suunatakse läbi väljalasketoru välja. Uuemad kogurid on varustatud juba tsüklonitega osakeste heite vähendamiseks. Sõltuvalt mudelist, seadme konstruktsioonist ja väljalaske suunast oleneb oluliselt osakeste õhku paiskamine. Vanematel mudelitel, mis ei ole varustatud tsüklonitega, on osakeste heide visuaalselt häs@ nähtav. Uuematel, tsüklonitega varustatud seadmetel, on see vaevu märgatav. Vähemal määral leiab kasutamist ka turba mehaaniline kogumine. Mehaanilisel kogumisel on mitmeid eri viise, millest sõltub siis ka kasutatav tehnoloogia. Tavalise mehaanilise kogumise korral vallitatakse kuivanud turvas, kas traktori taha haagitud spetsiaalse vallitajaga umbes 0,8 m laiusesse ja 0,4 m kõrgusesse turbaväljaku pikkustesse vaaludesse. Järele haagitava vallitaja laius on umbes 5 m (Foto 6.4). Viimaseid rakendatakse kahe või kolme kaupa. Pärast vallitamist kogutakse turvas kokku mehaanilise kogujaga (Foto 6.5). Turba vallitamiseks võib sõltuvalt järgnevast koristusmeetodist kasutada ka traktori e\e haagitavat hõlmvallitajat (Foto 6.6). Selle tööorgani laius on tavaliselt umbes 9 m ja sellega moodustatakse tootmisväljaku keskele üks suurem vall. 14 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 Foto 6.3 Turba pneumaa@line kogumine vanemat tüüpi vaakumkoguriga (Foto: Peeter Koll, OÜ Inseneribüroo STEIGER) Foto 6.4 Traktori järgi haagitud vallitajaga (Ees@ toodang) vallitamine (Foto: Andero Kaju, OÜ Elva E.P.T.) 15 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 Foto 6.5 Vallitatud turba mehaaniline kogumine (Foto: Andero Kaju, OÜ Elva E.P.T.) Foto 6.6 Traktori e\e haagitud hõlmvallitaja (Foto: Peatmax, 2024) Keskne turba vall moodustatakse ümbervallitamise järgselt, kus 4–5 tootmisväljakult saadav turbakiht vallitatakse keskmisele tootmisväljakule ühte suurde vaalu, kus see hiljem vankritega tootmisalalt välja veetakse (nimetatakse ka Peco meetod). Ümbervallitamine toimub samu@ lintlaaduriga. Kü\eturba tootmise eriviis on kesksete vaalude kokku vedamine suurtesse aunadesse, mis masinatega @hendatakse, et õhk võimalikult suures ulatuses välja pressida. Sellistesse aunadesse saab korraga ladustada mitusada tuhat kuupmeetrit turvast. Kärudega sõidetakse sel juhul auna peale, kallatakse turvas maha ja @hendatakse buldooseriga, millega surutakse 16 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 turba osakeste vahelt liigne õhk välja, et ei tekiks turba isesüpmise ohtu. Sellist meetodit nimetatakse Haku meetodiks, kuid selle kasutamine on seoses kü\eturba kasutamise vähenemisega taandunud. Samas kui Peco meetodit kasutatakse edasi nii Ees@s kui mujal. Foto 6.7 Keskse vaalu laadimine lintlaaduriga kärusse. Iirimaa (Foto: Erki Niitlaan, MTÜ Ees@ Turbaliit) Pneumaa@liste ja mehaaniliste kogujatega kogutud turvast viiakse tootmisväljaku otstesse, kuhu on rajatud väljaveotee (Foto 6.8). Turvas kallutatakse maha ja sellest moodustatakse turba aunad ehk puistangud. Aunades hoitakse turvast kuni väljavedamiseni. Foto 6.8 Vaakumkoguja tühjendamine auna (Foto: Peeter Koll, OÜ Inseneribüroo STEIGER) 17 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 Aunade kõrgus oleneb kasutatavast tehnoloogiast, turba liigist ja kaevandamise hooaja kestusest. Aunad võivad freesväljakutel olla väga pikad (kuni kilomeeter) ja mahutada mitukümmend tuhat kuupmeetrit turvast. Aunad võidakse ka\a sademete eest kaitseks kilega. Kuid kilega katmisega kaasneva kilejäätmete tekke ja madala tõhususe tõ\u ei ole see laialt levinud. Aunade moodustamisel ehk aunatamisel kasutatakse spetsiaalset, bageri tööpõhimõ\el toimivat seadet, millega aunaküljed tasandatakse ja antakse sellele op@maalne profiil (Foto 6.9). Foto 6.9 Aunatamine (Foto: MTÜ Ees@ Turbaliit) Väljavedu Aunadest väljavedu võib toimuda reeglina kahel viisil: • kärudega, kui turvas veetakse näiteks otse tehasesse edasiseks töötlemiseks või • pealt kaetavate veoautodega, kui toimub freesturba vedu ja laadimine laevadele. Laadimine aunast toimub reeglina päri-kopp või greifer-kopp ekskavaatoriga (Foto 6.10). Välja veetavat freesturvast kasutatakse omadustest lähtuvalt aianduses ja energee@kas. Vastavalt vajadusele võib turbatootmisele järgneda erinevaid töötlemise etappe. Kasvusubstraa@de tootmisel näiteks fraktsioneerimine, segamine väe@stega, pakendamine jms. Väljaveol tootmisalalt puudub oluline täiendav saasteainete heide ja välisõhku osakesi olulisel määral ei väljutata. 18 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 Foto 6.10 Vedu käruga. Laadimine aunast kopp-ekskavaatoriga. (Foto: Rakvere Põllumajandustehnika) 6.2 Plokkturba tootmine Plokkturba tootmise kohta on antud hea ülevaade TTÜ Mäeins@tuudi koostatud kogumikus. Plokkturvast toodetakse vähelagunenud turbast ning turba plokid lõigatakse ekskavaatoriga või spetsiaalse kombainiga (Foto 6.11). Turba plokid tõstetakse talveks kahekaupa virna, mis parandab turba omadusi. Kuivanud pätsid ladustatakse kevadel ühekordselt maapinnale kuivama aeg-ajalt neid pöörates, kuni nende niiskus on vähenenud ligikaudu 50 %. Seejärel plokid ladustatakse edasiseks kuivamiseks. Foto 6.11 Plokkturba lõikamine. (Foto: Ramsi Turvas, 2024) 19 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 Pärast kogutud turba aunatamist ja ladumist, toimub turba laadimine ekskavaatoriga veoautodele ning väljavedu substraadi tsehhi või tarbijatele. Turba väljavedu toimub aastaringselt. Plokis kuivanud turvas säilitab häs@ oma struktuuri ja on õhulisem. Substraa@de valmistamiseks turba plokid purustatakse ja fraktsioneeritakse. Turba plokke võib ka tervena kasutada, näiteks peenrapiirete või dekora@ivelemen@dena haljastuses. Peamiselt skandinaavia riikides kasutatakse plokkide lõikamisel spetsiaalseid seadmeid, mis asetavad plokid kuivatamisel riita nii, et plokkide vahelt käiks õhk läbi. Kuna turbaplokkide lõikamine ja kuivatamine on töömahukas, toodetakse plokkturvast kõige vähem. Plokkturba tootmiselt ei väljutata saasteaineid välisõhku olulisel määral. 6.3 Tükkturba tootmine Tükkturvast toodetakse häs@lagunenud turbast kasutamiseks energee@kas. Seoses turba energee@lise kasutuse vähenemisega, on tükkturba tootmise mahud väikesed. Tükkturba tootmiseks sobib paremini rabaturvas, mis tänu oma kiulisele struktuurile püsib turbatükina koos ka pärast kuivatamist, sõelumist ja laadimist. Tükkturba tootmine algab sügavfreesimisest. Paksu, maapinnaga ris@ paikneva tööorganiga, mis meenutab saeketast, lõigatakse lasundist 30–50 cm sügavuselt spetsiaalse tükitõstmismasinaga mõne sen@meetri laiuselt turba riba, kruviseadmega pressitakse ja vormitakse see 4–8 cm läbimõõduga juppideks ning jäetakse väljakule kuivama (Foto 6.12). Värskete turba tükkide looduslik niiskus on ~80 %. Tükke kuivatatakse 1–2 nädalat ning pööratakse 1–3 korda. Kuivamise käigus alaneb niiskus kuni 35–40 %-ni. Kuivanud turba tükid vallitakse, kogutakse ja aunatakse harvester meetodil (Foto 6.13). Tükkturba tootmisel ei kasutata vaakumkogujaid, vaid ainult mehaanilist kogumist. Tükkturba tegemise tsükleid korratakse hooajal 1–3 korda. Tükkturba tegemine on vähem tundlik väiksemate sadude suhtes, kuna kuivades moodustub tükkide peale koorik, mis enam ve\ sisse ei võ\a. Kui aga sajud kestavad kauem, võivad tükid siiski uues@ ve\ sisse võ\a ja laiali laguneda. Sel juhul on vaja kogu tsüklit algusest peale korrata. Nii plokk- kui tükkturba tootmine toimub niisketes @ngimustes, kus turvast ei peenestata ning mõlema tootmisviisi puhul moodustub kuivamise käigus turba pinnale koorik või kõvem osa, mis takistab turbaosakeste lendumist ka laadimise ajal. Seetõ\u on heide välisõhku nende tootmistehnoloogiate puhul marginaalne. Ka kirjanduse andmetel ei väljutata tükkturba tootmisel saasteaineid välisõhku, mistõ\u käesolevas metoodikas antud tehnoloogiat ei käsitleta. 20 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 Foto 6.12 Tükkturba lõikamine ja pressimine (Foto: MeriPeat, 2024) Foto 6.13 Tükkturba pööraja vasakul ja vallitaja paremal (Foto: MeriPeat, 2024) 6.4 Osakeste heide turba tootmiselt Uuringute kohaselt põhjustab turbatootmine harva õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuste ületamist. Tolmuhäiringud keskkonnas on lühiajalised, mis põhjustavad ebamugavust ja pindade saastumist tolmukihiga. Suurimad tolmuheited tekivad freesturba kogumisel ja ümbervallitamisel. Turbatootmisest tekkiv terviserisk elanikele tootmisalade lähistel on marginaalne. Osakeste heite peamised allikad välisõhku turba tootmiselt on Soome riikliku tehnoloogia uurimis- ja arenduskeskuse turba tootmist- ja kasutust käsitleva ülevaate kohaselt järgmised: 21 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 • traktorite ja seadmete rataste poolt välisõhku keerutatav turbatolm, • töövahendite poolt välisõhku viidav turbatolm (Foto 6.14), • vaalude pinnalt tuulega kantav turbatolm ja • tuule poolt tootmisala pinnalt õhku tõstetav tolm. Foto 6.14 Turba kogumine vanemat tüüp vaakumkogujatega, mis ei ole varustatud tsüklonitega (Foto: Erki Niitlaan, MTÜ Ees@ Turbaliit) Turba kaevandamiselt heiteid välisõhku mõjutavad: • turba niiskussisaldus ja lagunemisaste; • tootmisviis; • ilmas@ku@ngimused. Turbatolmu ja osakeste levimist ehk hajumist ümbruskonnas mõjutavad enim tuule suund ja kiirus. Väiksemad osakesed kanduvad kaugemale, samas kui silmale nähtava ja häiringut tekitava tolmu levik on piiratum. Välisõhku sa\unud osakesed sadenevad enamuses koos sademetega atmosfäärist maapinnale. Suures koguses põhjustavad need häiringut ning kas üksi või koos teistest allikatest atmosfääri kantud osakestega, välisõhu saastumist. Osakeste suurus ja nende sisaldus, millest alates loetakse välisõhk saastunuks (õhukvaliteedi piirväärtuse ületamine), on käsitletud käesolevas juhendis eespool, peatükis 5. 6.5 Heitekontrolli meetmed õhusaaste vähendamiseks või välAmiseks Peaasjalikult on turba tootmisest @ngitud probleemiks visuaalselt nähtavate osakeste levik turbatootmisalalt väljapoole, mistõ\u kaasneb visuaalne häiring õhus hõljuva ja pindadele sadeneva tolmuna turbatootmisalade naabruses. Eelkõige põhjustab seda osakeste suurema läbimõõduga fraktsioon. Tolmu- ja osakeste häiringut saab vähendada ennetava tehnoloogia ja tehnikaga, rakendades tehnikat tolmu tekke väl@miseks ning vähendamiseks. 22 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 Edasine on kokkuvõte saasteainete heite- ja hajumise tehnikatest ja tehnoloogiatest, mida esitavad erinevad turbatootmise keskkonnakorraldusjuhendid: Kanada juhend, Soome juhend, USA juhend. Neid tehnoloogiaid võib hajumise ja keskkonnamõju hindamisel arvestada, kuid iga üksiku tehnoloogia puhul tuleb arvestada teiste asjaoludega nagu tootmisala kuju ja asend, omandisuhted, jne. Esmaseks tolmuhäiringu vähendamise viisiks on tootmisalade ja -veoteede kavandamine inimasulatest eemale. Samu@ saab mõju vähendada tootmistehnoloogia valikuga ning nagu märgitud, tootmisala asendi valikuga piisaval kaugusel inimasustusest. Juhul kui kavandatava tegevuse eesmärk ei mõjuta tootmistehnoloogia valikut, saab võimalusel valida sellise tootmistehnoloogia, millega kaasnev koguheide on väiksem. Näiteks freesturba tootmisel vaakumkogujate kasutamine mehaanilise kogumise asemel ei vaja eelnevat turbakihi vallitamist. Mõju on võimalik vähendada tehniliste lahenduste rakendamisega, näiteks tsüklonite kasutamine vaakumkogujatel, mis aitab vähendada osakeste välisõhku väljutamist. Üheks tõhusaks viisiks olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on puistu/heki/metsariba tootmisala ja vastuvõtja vahel. Selle vööndi laius sõltub asukohast maas@kul ja pinnamoest. Soovituslikult loeb Soome juhend tõhusa vööndi laiuseks vähemalt 400 m. Tõhus puistu on selline, mis algab turbatootmisala servast, on kõrge ning @he ja koosneb erinevast puu- ja põõsarindest. Erinevad puuliigid, kõrged ning erinevas kasvujärgus puud takistavad saasteainete levikut. Reeglina sellised kaitsevööndid olemasolevatel turbatootmisaladel puuduvad. Uute alade puhul on selliste alade jätmine võimaluste piires soovituslik ning nende rajamist võib vabatahtliku meetmena soovitada ka olemasolevatele tootmisaladele, kuid sealjuures tuleb esmajoones tagada tuleohutus. Tolmu- ja osakeste häiringut saab vähendada ennetava tehnoloogia ja tehnikaga, rakendades tehnikat tolmu tekke väl@miseks ning vähendamiseks selle tekkekohas. Freesimisel, pööramisel ja vallitamisel erilisi täiendavaid tolmu tekke ja leviku vähendamise meetmeid ei ole, välja arvatud töö peatamine olukordades, kus tundlikud alad jäävad väljakutest allatuult ja ilmas@k võib @ngida häiringu tekkimise. Olulist keskkonnahäiringut saab vähendada ka ilmas@ku@ngimuste jälgimisega. Arvestades tuule suunda ja selle tugevust, tuleks tolmavate tööde teostamisel tööd seisata, kui tuul puhub asustuse suunas. Üldise prak@ka kohaselt peatatakse tootmistegevus turbatootmisalal kui tuule kiirus on suurem kui 12 m/s. Eelnev on vajalik ka tuleohutuse nõuete täitmiseks. Aunadest ja koormast lähtuva tolmuheite mõju turbatootmisalal töökorraldusega võib vähendada aunade ja veoteede kavandamisega asustusest eemale ja koormate hoolika katmisega. Aunade soovitav vähim kaugus asulatest on 400 m. Laadimine tuleks peatada kui tuul kannab tolmu asustuse, veekogude või teiste häiringu osas tundlike objek@de suunas. Aunade asukoha võib kavandada nii, et veotee oleks lühike ning et laadimist planeerida tuule suunda arvestades (väl@des võimalusel laadimist tuule puhumisel tundlike alade suunas). Ka vedude aegsa planeerimisega saab olulisi keskkonnahäiringuid vähendada. Kui tootmisalalt toimub väljavedu lähedalasuvasse substraadi- või pakketehasesse või konkreetsele kliendile, on võimalik väl@da veoks ebasoodsate ilmaoludega perioode. 23 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 Tootmisalal tuleb seirata tuule suunda ja kiirust. Lihtne ja odav viis on kasutada tuule suuna määramist tuuleko@ga ja tuule kiirust mõõta käsimõõteseadega. Kaebuste asjakohasuse hindamiseks ja edasiste meetmete vajaduse analüüsiks tuleks tuule suuna ja/või kiiruse mõõtmisel saadud tulemused turbatootjal talletada. Teiseks viisiks on ilmas@ku@ngimuste püsimõõtmine turbatootmisalale paigaldatava elektroonilise salvestusvõimekusega ilmajaama abil. Elektroonilisi seireandmeid saab kasutada samu@ tegevuse keskkonnamõju analüüsiks ja/või tõendusmaterjalina kolmandate osapoolte kaebuste puhul ja/või lubades seatud nõuete täitmise kontrolliks. Kõik eeltoodud meetmed on Ees@ @ngimustes rakendatavad peamiselt turbatootmise keskkonnamõju hindamisega (nii eel- kui täismahus hindamine). Suurem mõju esineb turba kogumiselt, kus tööprotsess on intensiivsem ja heide eraldub maapinnast suhteliselt kõrgemalt, mis loob osakeste levikuks paremad @ngimused. Tehnoloogiliselt on heite vähendamise võimaluseks, mida ka Ees@s järjest enam kasutatakse, kasutada tolmupüüduritega (tsüklonid) varustatud kogujaid ja/või laadijaid. Tänapäevased vaakumkogujad on varustatud tsüklonitega, mis aitavad kogujast väljutatavat õhku turbatolmust puhastada (Foto 6.15). Tsüklonite tõhususe kohta tootjad paraku infot ei jaga. Indikatiivselt võib tuua näiteks, et OÜ Kruviks toodetud tsüklonitele on väljastatud sertifikaat, mille kohaselt vähendab tsüklon kogujast väljutatavas õhuvoos turbatolmu sisaldust kuni 70 %. Samuti on Soomes kahe sõltumatu uurija poolt loodud katseseadmetes vähendatud vaakumkogujatest pärinevat heidet vee pihustamisega õhusegusse enne selle välisõhku suunamist. Püüdeseadmete tõhususeks on mõõdetud ühel puhul vähemalt 70–80 %. Teises Soome katseseadmes aga hinnati tõhususeks 73 % (±10 %). Foto 6.15 Turba kogumine uuemat tüüpi vaakumkogujaga (valmistatud Ees@s), mis on varustatud tsükloniga ning kus õhu väljalasketoru on toodud alla paremale küljele (Foto: Andrea Rotenberg, OÜ Elva E.P.T.) 24 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 7 Saasteainete heite ja heitkoguste hindamise alused Välisõhu saasteainete heidet turbatootmisaladelt on kõige detailsemalt uuritud peamistes turvast tootvates riikides – Soomes ning Rootsis. Soome ja Rootsi hinnangud on ka käesoleva ülevaate aluseks, sest nii looduslikud tingimused kui ka kasutatav tootmistehnoloogia- ning tehnika on analoogsed Eestis kasutatavaga. Soome metoodika on turbatootmise välisõhu saasteainete heite hindamisel kasutusel ka Lätis. Kui välja arvata kliimagaasid (süsihappegaas ja metaan), siis peamistes turvast tootvates riikides ei peeta saasteainete heiteid ja väljutamist välisõhku turba tootmiselt oluliseks keskkonnaprobleemiks. Nii ei ole Kanada, Saksamaa, Poola, Iirimaa, Hollandi või teiste riikide turba tootmise keskkonnamõju ja selle vältimise ning vähendamise juures osakeste ega teiste saasteainete väljutamist välisõhku kirjeldatud ega hinnatud. Turba tootmisel tekkivate osakeste suurust ja heidet välisõhku on uuritud Soome (Tissari, 2001; Tissari, 2006; Nuutinen, 2007) ja Rootsi (Hansen, 2016) turbatootmisalade ning tehnikate näitel. Nende andmete analüüsil põhjal on koostatud vastavalt ülevaateid välisõhu saasteainete heitest ning heitekontrolli, sh püüdeseadmete rakendamise, meetmetest, mis on heite hindamise aluseks käesolevas metoodikas. Turba tootmisel tekib turbatolmu tootmisala teostatavate tööprotsesside käigus. Osakeste heide tekib töömasinate ratastelt maapinna lähistel ja punktheitena turba freesimisel, pööramisel, vallitamisel, kogumisel, aunatamisel jne. Enamik tolmu ja osakeste heite allikaid on mobiilsed. Rootsi uuringu kohaselt on osakeste heite intensiivsusel ja saasteainete leviku ulatuse määramisel kõige olulisemad tegurid ilmastikutingimused (eelkõige tuule kiirus ja sademete hulk), toodetav turba kogus ja kasutatav tootmismeetod. Soome uuringus on kindlaks tehtud, et hästilagunenud turvas moodustab kergema materjali, mis võib suhteliselt enam lenduda, kui lagunemata turvas. Turba tootmisprotsess on ajas muutuv nii nagu ka sellega kaasnev saasteainete heide. Nagu eelpool tootmistehnoloogiate kirjeldusel on näidatud, saab turvast toota vaid kuival aastaajal. Seega talvel, aga ka suure osa kevadest ja sügisest heide välisõhku turbatootmisalalt puudub. Lisaks sõltub heide kasutatavast tehnoloogiast ja heide on seotud tootmisetappide järgnevusega, mis on samuti ajas muutuv. Turba kaevandamise mõju hindamisel turbatootmisala lähiümbruse õhukvaliteedile tuleb eelnevate asjaoludega arvestada. 7.1 Osakeste suurus Suurema läbimõõduga osakesed sadenevad maha heiteallika lähedal, PM10 ja PM2,5 levivad laiemal alal. Näiteks US EPA AP-42 metoodika kohaselt (peatükk 13.2 Fugi1ve dust sources) langevad üle 100 mikromeetri läbimõõduga osakesed maha 6–9 meetri kaugusel tekkeallikast. Heite potentsiaal on suurem peenematel osakestel. 25 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 Soome uuringus on hinnatud eri tootmisprotsessides tekkivate osakeste suurusi. Tulemused on esitatud tabelis (Tabel 7.1). Tabel 7.1 Mõõdetud osakeste suuruse jaotus (määratuna massi alusel PMsum koostises) eri tootmisetappide heites Konnusuo turbatootmisalal 2000. aastal (Tissari 2001). Tootmisetapp <2,5 µm, (%) 2,5-10 µm (%) >10 µm (%) Freesimine 10 15 75 Pööramine 38 23 38 Kogumine, HAKU 23 15 62 Aunade valmistamine 75 5 19 Laadimine veokile 20 12 68 Tuuleerosioon 74 6 20 Tulemustest on näha, et aunade moodustamisest ja üldise tuuleerosiooni tõttu lendub enim eriti peenete osakeste fraktsioon ning freesimiselt, kogumiselt ja laadimiselt osakeste jämedam fraktsioon. Turbatolmu osakeste erinevate fraktsioonide hindamiseks viidi eelnimetatud uuringus läbi analüüs kohapeal teostatud mõõtmiste põhjal. Mõõtmiste põhjal on tuletatud üleminekukoefitsiendid osakeste teiste fraktsioonide jaoks. Erinevate osakeste fraktsioonide üleminekukoefitsiendid põhinevad järgmistel seostel (Tissari 2001): 𝑃𝑀!" = 1,424 ∙ 𝑃𝑀#,% [7.1] 𝑃𝑀&'( = 1,53 ∙ 𝑃𝑀!" [7.2] Toodud üleminekukoefitsiente saab kasutada osakeste erinevate fraktsioonide eriheidete leidmisel heitkoguste arvutamise järgmistes etappides. 7.2 Eriheited turba tootmiselt Heitkoguse suurust saab kirjeldada erinevate eriheidetega mitmel viisil: • heitkogus seotuna toodanguga (kg/m3) ehk heitkogus toodetud turbaühiku kohta; • heitkogus seotuna tootmisala pinnaühikuga (kg/ha) või • hetkelise heitena tööprotsessi põhiselt (g/s). Tuginedes Rootsi ja Soome metoodikatele, on neid kategooriaid allpool detailsemalt kirjeldatud koos võimalike eriheidetega. Eriheited on toodud Soome ja Rootsi metoodikate põhjal freesimise, pööramise, vallitamise ja kogumise kohta. Aunatamiselt ja laadimiselt heite jaoks on arvutuskäik esitatud allpool, peatükis 7.3. Toodangumahuga seotud eriheiteid on kasutatavad eelkõige saasteainete aastase koguheite arvutamiseks. Näiteks Soomes ja Rootsis kasutatakse neid riiklike saasteainete heitekoguste 26 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 arvutamisel rahvusvaheliseks saasteainete heitkoguste aruandluseks Saaste Kauglevi konventsiooni sekretariaadile või NEC direktiivi nõuete täitmise aruannete jaoks. Eestis võib seda vajadusel kasutada näiteks õhusaaste statistilise aruande koostamiseks. Rootsi uuring toob välja, et nii Rootsis kui Soomes kasutatakse riiklikus aruandluses osakeste (PMsum, PM10 ja PM2,5) eriheiteid ühikuna kg/m3, kus heitkogus arvutatakse kaevandatud freesturba koguse alusel. Erinevate freesturba tootmismeetoditega kaasneb erinev heide ja nii erinevad ka meetodist tulenevalt eriheited. Rootsi turbatootmise mõju uuring esitab kokkuvõtte 2010. aastal Rootsi riiklike saasteainete heitkoguste määramise töö raames väljapakutud eriheidetest. Selles töös on esitatud summaarsete osakeste, peenosakeste ning eriti peenete osakeste eriheited seotult aastase toodangumahtu ja konkreetse tootmistehnoloogiaga. Uuringus esitatud ja Rootsis kasutatavad eriheited tootmisviisist sõltuvalt aastase heitkoguse arvutamiseks on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 7.2). Tabel 7.2 Eri osakeste fraktsioonide eriheide (kg/m3) freesturba kogumisel kolmel erineval meetodil (Nuutinen 2007, Jerksjö 2010). Saasteaine eriheide, kg/m3 Turba kogumisviis PM2,5 PM10 PMsum HAKU meetod 0,042 0,046 0,09 Mehhaaniline kogumine 0,046 0,066 0,14 Vaakumkogumine 0,040 0,056 0,12 Eriheited näitavad, et kolm tootmistehnoloogiat on heitkoguste osas toodetud turbakoguse kohta enam-vähem samaväärsed ja see kehtib osakeste suurusest sõltumata. Soome uuringus on uuritud osakeste heitkoguseid Soomes turba kaevandamisel. HAKU meetod oli viidatud uuringute tegemise ajal keskne tootmismeetod, kuid kütteturba osakaalu olulise vähenemise tõttu enam mitte. Eestis kasutatakse käesoleval ajal turbatoomisel vaakumkogumist ja vähesemal määral mehaanilist kogumist. Uuringus kasutati osakeste heitkoguste hajumise hindamiseks USA EPA dispersioonimudelit (EPA-Fugitive Dust Model FDM). Erinevad turba kogumismeetodid näitasid suurt erinevust eriti peenete osakeste (PM2,5) heidete osas. Suurim heide esines vanade vaakumkogujate (kasutati ilma tsüklonita kogujat, mudel: JIK 35) kasutamisel, kui PM2,5 heide oli vahemikus 1,6–43 g/s (keskmiselt 13,2 g/s), samal ajal kui uuemate seadmetega (tsükloniga koguja, mudel: JIK 40) oli vaakumkogujast väljuvas õhus PM2,5 sisaldus vahemikus 0,3–5,8 g/s (keskmiselt 1,9 g/s). Turbatootmisalal toimuvate tootmisetappide heite täpsemaks hindamiseks on vajalik teada eriheiteid kõikide tööetappide kohta. Eestis levinuimaks tootmisviisiks on kogumine vaakumkogujaga, millele eelneb turbapinna freesimine ja pööramine. Juhul kui turvast kogutakse mehaanilisel meetodil, lisandub eeltöötlusena ka kuivanud turbapinnase vallitamine. Teises Soome uuringus teostatud peenosakeste (PM10) mõõtmiste põhjal on pöördmodelleerimise teel leitud erinevatele tootmisprotsessidele osakeste hinnangulised eriheited väljendatuna heitekogusena tootmispinna ühiku kohta (kg/ha). Antud väärtused on rakendatud ka hilisemates uuringutes tootmisaladelt pärineva osakeste heitkoguste 27 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 arvutamisel. Uuringus esitatud PM10 eriheited on esitatud allolevas tabelis (Tabel 7.3). Lisaks on tabelis esitatud ka PMsum ja PM2,5 eriheited, tuginedes peatükis 7.1 toodud üleminekukoefitsientidele. Tabel 7.3. Turba tootmisetappide eriheited qetapp (Nuu@nen 2007) PMsum* PM10 PM2,5* Tootmisetapp qetapp (kg/ha) Freesimine 2,295 1,500 1,053 Pööramine 4,131 2,700 1,896 Vallitamine 1,377 0,900 0,632 Mehaaniline koguja 7,497 4,900 3,441 Vaakumkoguja (JIK 40) 8,568 5,600 3,933 * Arvutatud vastavalt valemitele [[7.1] ja [[7.2]. 7.3 Heite hindamine laadimiselt ja aunatamiselt Osakeste heitkoguste arvutuseks laadimiselt ja aunatamiselt tuleb kasutada osakeste lendumise hinnanguid erinevatelt laadimisprotsessidelt. Heidet mõjutavad paljud erinevad tegurid. Järgnevalt on näiteks toodud osakeste heite moodustamise @ngimused Saksa Inseneride Assotsiatsiooni (VDI) väljatöötatud heite metoodikast. Heite tekkel loetakse osakeste lendumise/heite tekke teguriteks osakeste koos@st, sealhulgas: • @hedust; • terasuuruse jaotust, sh savifraktsiooni sisaldust; • niiskuse/rasva sisaldust; • osakeste kuju; • osakeste pinna omadusi; • keemilisi ja füüsilisi omadusi. Metoodikates esitatud koefitsiente teistele materjalidele, nagu näiteks liiv, kruus, saepuru vms ei saa turba puhul otse kasutada, sest turba peenosakeste füüsikalis-keemilised omadused (nagu niiskuse sisaldus, terasuurus jne) võivad olla märkimisväärselt erinevad. Joonis 7.1 Näide, osakestele mõjuvad jõud puistematerjali kuhilas. Allikas: VDI 3790. 28 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 Kuna käesoleva metoodika koostamiseks tehtud kaardistamine näitas, et riikides, kus turvast on toodetud või toodetakse, ei loeta turba osakesi oluliseks välisõhu kvaliteedi mõjutajaks, siis vahetult turba tootmisega seotud uuringud puuduvad. Seetõ\u kasutatakse käesolevas töös aunatamiselt ja laadimiselt heite hindamiseks lähimaid sobivaid analooge ning lähtutakse konserva@ivsuse põhimõ\est. Osakeste heite suuruse hindamiseks võib kasutada US EPA AP-42 metoodikat puistematerjalide käitlemiselt. Heite valem koos soovituslike kasutatavate näitajatega on esitatud allpool (peatükk 8.2.5). 7.4 Heiteallika kõrgus maapinnast Osakeste leviku hindamiseks on vajalik teada heiteallika kõrgusi. Turbatootmise eeltöötlusprotsessid toimuvad mehaaniliste seadmetega maapinna lähedal, kus mehaanilise töötluse seadmete kõrgus ulatub kuni poole meetrini. Kogu tootmistsükli lõikes toimuvad enamus tööprotsesse vahetult maapinna lähedal. Madal kõrgus pärsib suuremal määral osakeste heidet õhku ning edasi kandumist suuremate vahemaade taha. Seetõ\u sadestub valdav osa heitest maha töötsoonis ja selle vahetus ümbruses. Osakeste õhku sa\umise kõrgus on suurem aunatamisel ja laadimisel. Aunatamisel võib mahalaadimise kõrguseks arvestada 0,5 m, kus on heide kõige suurem ning aunast laadimisel veovahendisse (tootmisalalt äravedu), mis toimub tavaliselt ekskavaatoriga, võib osakeste moodustumise kõrguseks arvestada 3–4 m. Allolevas tabelis (Tabel 7.4) on toodud turba tootmisetappidel eralduvate osakeste heite kõrgused (freesturba pinnase ettevalmistus, kuivatamine ja kogumine vaakum- ja mehaaniliste kogujatega). Põhjalikum kirjeldus tootmistehnoloogiast on esitatud eespool peatükis 6. Tabel 7.4. Turbatootmise tööprotsesside heite kõrgus (Nuutinen 2007) Saasteaine õhku Tööprotsess Märkused eraldumise kõrgus, m Freesimine 0,5 Pööramine 0,5 Tööorgani kõrgus maapinnast Vallitamine 0,5 Mehaaniline Kõrgus on sõltuv kasutatava koguja tüübist. 2 kogumine Kui väljalasketoru on suunatud alla, on heite kõrgus ~0,5 m. Kui väljalasketoru on suunatud üles, on heite eraldumise kõrgus Vaakumkogumine 0,5–4 keskmiselt 2 m (mõnede kogujate puhul ulatub maksimaalselt 4 m). Peamine osakeste heide õhku on koguri Aunatamine 0,5–4 punkri tühjendamisel, mis toimub 29 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 Saasteaine õhku Tööprotsess Märkused eraldumise kõrgus, m maapinna lähedal. Auna profileerimisel on heide väiksem. Laadimine võib toimuda iga ilmaga sh ka Laadimine 3–4 vihma või lumesajuga. 7.5 Heite kestus Osakeste teke/heide/levik toimub tööprotsesside läbiviimise ajal. Välisõhu kvaliteedi piirnormidega ületamise võrdlushindamise jaoks on vähim aeg üks ööpäev. Vähim välisõhu kvaliteedi piirväärtuste (PM10, PM2,5) keskmistatud aeg on üks ööpäev ehk 24-tundi. Töö toimub reeglina valgel ajal, kuid mi\e 24 h järjest. Juriidiliselt siduv välisõhu osakeste piirväärtus on seatud ööpäeva keskmisele sisaldusele tootmisterritooriumist väljapool (peatükk 5). PM10 ööpäeva keskmist piirväärtust on kuni aastani 2030 lubatud ületada 35 korda aastas, pärast seda AAQD direk@ivi kohaselt 18 ööpäeval aastas. PM2,5-le ööpäeva keskmist piirväärtust täna seatud ei ole, alates 2030. aastast aga on samu@ ööpäeva keskmist piirväärtust lubatud ületada 18 ööpäeval. Häiringut põhjustava heite hindamiseks (PMsum, aga ka PM10 ja PM2,5) osas võib loomulikult kasutada ka muid ajavahemikke. Arvu@modelleerimise kasutamisel on vähim mõistlik aeg ühe tunni keskmine heide. Sellisel juhul sobib väljutatud osakeste hajumise hindamise alusena kasutada teoree@liselt suurimat võimalikku tekkivat osakeste kogust, millel on potentsiaal levida tootmisalalt väljapoole (väljutatakse välisõhku). 7.6 Osakeste hajumine välisõhus Turba tootmiselt osakeste hajumist hinnatakse tänapäevalt valdavalt arvu@modelleerimisega, kasutades arvutatud heitkogust ajaühikus ja heidet mõjutavaid tehnoloogilisi @ngimusi, samu@ meteoroloogilisi näitajaid. Osakeste levik väljapoole tootmisala toimub tuule mõjul. Osakeste hajumine väljapoole tootmisala toimub ainult ebasoodsa tuulesuuna korral, kui tuul puhub piisava tugevusega väljapoole tootmisala. Saksa Inseneride Assotsiatsiooni (VDI) väljatöötatud heite metoodika kohaselt on meteoroloogilistest @ngimustest olulised välisõhu järgmised näitajad: • tuule suund; • tuule tugevus; • turbulents; • õhutemperatuur; 30 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 • õhuniiskus; • sademed. Illustreerimaks osakeste hajumist ja saasteallikast eemaldudes tekkivaid kontsentratsioone õhus, on siinkohal ära toodud Soomes mõõtmiste ja hajumisarvutustega osakeste hajumine erinevatelt tootmisprotsessi etappidelt, sõltuvalt hajumis@ngimustest. Kasutatud on turbatootmise\evõ\e VAPO uue tootmisala arenduse KMH aruande välisõhu kvaliteedi hindamise osa. Peenosakeste (PM10) kontsentratsioon, μg/m3 Kaugus heiteallikast, m Joonis 7.2 Turbatootmise etapi põhjustatav tunnikeskmine peenosakeste (PM10) kontsentratsioon heiteallikast erinevatel kaugustel avamaas@ku @ngimustes. Hajumist mõjutavad @ngimused: tuul 3 m/s, (suuna vaheldus +/-45o), stabiilsusklass 2, õhutemperatuur 20 oC, piirikihi kõrgus 1000 m (Nuu@nen, 2007). Märkus: Joonisel 7.2 kujutatud HAKU metoodika alusel toimuv laadimine ei ole Ees@ @ngimustes asjakohane, kuna seda ei kasutata. 31 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 Peenosakeste (PM10) kontsentratsioon, μg/m3 Kaugus heiteallikast, m Joonis 7.3 Turbatootmise etapi põhjustatav peenosakeste (PM10) lisanduv kontsentratsioon ööpäeva keskmisele heiteallikast erinevatel kaugustel avamaas@ku @ngimustes. Hajumist mõjutavad @ngimused: tuul 3 m/s, (suuna vaheldus +/-45o), stabiilsusklass 2, õhutemperatuur 20 oC, piirikihi kõrgus 1000 m (Nuu@nen, 2007). Märkus: Joonisel 7.3 kujutatud HAKU metoodika alusel toimuv laadimine ei ole Ees@ @ngimustes asjakohane, kuna seda ei kasutata. 32 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 8 Turba tootmiselt saasteainete heitkoguste arvutusmetoodika Allpool esitatud saasteainete heitkoguste arvutusmetoodika on sõltuv nende abil saavutatavatest eesmärkidest, täites kas keskkonnakaitselist või keskkonnakorralduslikku eesmärki. Keskkonnakaitseline eesmärk on saaste väl@mine, mille väljenduseks on saasteainete ohutu sisaldus välisõhus. Arvutusmetoodika eesmärk on anda lähteinformatsiooni saasteainete hajumiskaar@de koostamiseks, et prognoosida ja hinnata turba tootmise tootmisalast piirest väljaspool tekkivaid kontsentratsioone piirväärtustega. Saasteainete piirväärtused on esitatud tunnikeskmisena, nõnda aitab ka metoodika hinnata heidet ajaühikus, võimaldades arvutada heitkogused tunnis. Keskkonnakorralduslikud eesmärgid on Ees@s seotud eelkõige keskkonnaloa andmise, loas seatud heite @ngimustega, millele lisanduvad aruandluskohustused, mis omakorda on seotud keskkonnatasudega. Keskkonnakorralduslikult on heitkogused seotud nõuetega hetkelisele heitkogusele – g/s ning pikaajaliselt koguheitele – t/a, arvestuslikud ajaühikud aga on seotud veel kvartali ja aastaga, kus tootja peab hindama möödunud ajaperioodi heitkoguseid kg/kvartalis ja t/a. Mõlemad on aluseks saastetasu tasumiseks, põhinedes toimunud tegevusel ja heitkoguste arvutusel. Õhusaasteloa vajadus tuleb aga üldjuhul välja selgitada kavandatava tegevuse eelselt keskkonnaloa taotlemise käigus, mistõ\u siin on keskkonnakorralduslikuks eripäraks aastase heitkoguse prognoos. Eeltoodud eesmärke silmas pidades võimaldab järgnevalt esitatud metoodika leida: • saasteainete aastased heitkogused kehtestatud künniskogusega võrdlemiseks ja keskkonnaloa vajaduse hindamiseks; • saasteainete aastased heitkogused aruandluseks ja keskkonnatasude tasumiseks; • saasteainete hetkelised heitkogused hajumise ja õhukvaliteedi taseme vastavuse hindamiseks lubatud välisõhu kvaliteedi piirväärtusega. Lisaks on metoodikas ka esitatud võimalikud meetodid lühiajalisemate , nt tunnikeskmiste heidete hindamiseks. 8.1 Aastase saasteaine heitkoguse arvutus õhusaasteloa vajaduse hindamiseks Lähtudes vajadusest hinnata turbatootmisalalt välisõhku eralduvate saasteainete koguheidet, on vajalik leida saasteainete aastane heitkogus. Arvutuse tulemus annab vastuse küsimusele, kas turbatootjal on vajalik taotleda õhusaasteluba saasteainete välisõhku viimiseks või mi?e. Nagu juba eelpool on selgitatud, on Ees@ keskkonnakorralduslikult unikaalne, sest üheski teises riigis, kus toimub tööstuslik turba tootmine, välisõhu saasteainete heidet otse ei reguleerita. Välisõhu kvaliteedi kontroll toimub läbi välisõhu saasteainete piirväärtuste tagamise välisõhus tootmisterritooriumi piiril ja sellest väljaspool. Põhirõhk on seega maapinnalähedase atmosfääriõhu seisundi kontrollil tootmisalalt väljas. Turbatootja peab 33 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 jälgima ja tagama, et välisõhus tootmisalade ümbruses ei ületataks seadusega lubatud osakeste sisalduse piirväärtust. Piirväärtuse ületamise suure tõenäosuse korral seiratakse ja või mõõdetakse õhukvaliteedi taset ja/või seda mõjutavaid tegureid (nt tuule suund, õhutemperatuur, jne). Soomes läbiviidud uuringute ja mõõtmistulemuste alusel välja töötatud metoodikat ja eriheiteid kasutatakse ka Soomes ja Rootsis ÜRO Saaste Kauglevi konventsiooni (CLRTAP) ja EL Õhusaasteainete riiklike piirkoguste direk@ivi (NEC) aruandluses. Heitkoguste arvutusel arvestatakse kolme levinuima meetodiga (HAKU, mehhaaniline ja pneumaa@line ehk vaakumkogumine). HAKU meetodi kasutamine on vähenemas ja nagu Ees@ski on valdavaks saanud pneumaa@line meetod. 8.1.1 Aastane tootmismaht ja turba erikaal Saasteaine aastase heitkoguse leidmiseks ja toodetava koguse teisendamiseks massiühikutelt (t) mahuühikutele (m3) on vajalik teada turbatootmisala erineva kaevandatava varu erikaalu (t/m3), mis häs@- ja vähelagunenud turbal on erinev. Ees@s peetakse sta@s@list arvestust toodetud turba erikaalude osas. Võimalusel tuleks kasutada vastava ala koefitsiente või selle puudumisel sta@s@lisi keskmisi näitajaid. Viimaste aastate keskmised väärtused Ees@ Turbaliidu andemetel on toodud allolevas tabelis. Tabel 8.1. Turbalasundi erikaalude koefitsiendid (MTÜ Ees@ Turbaliit) Toodetava turbalasundi 2021 2022 2023 2024 erikaalu koefitsiendid t/m3 Vähelagunenud turvas 0,146 0,140 0,140 0,142 Häs@lagunenud turvas 0,220 0,216 0,200 0,203 Arvestades metoodika üldistusastet, toodetava turba omadusi ja arvutuskäigu eesmärki, tuleb esmalt leida taotletava varu keskmine erikaal, kasutades järgmist valemit: (𝑄)ä-./. ∙ 𝐶)ä-./. ) + (𝑄-ä&12/. ∙ 𝐶-ä&12/. ) 𝜌)*+' = 𝑄)ä-./. + 𝑄-ä&12/. [8.1] kus ρvaru kaevandatava turbavaru keskmine erikaal, t/m3 Qvähel. vähelagunenud turba maht, t Cvähel. vähelagunenud turba erikaalu koefitsient, t/m3 QhäsLl. häs@lagunenud turba maht, t ChäsLl. häs@lagunenud turba erikaalu koefitsient, t/m3 Aastane tootmismaht mahuühikutes (m3) on leitav järgmiselt: 34 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 𝑚**&1* 𝑄= 𝜌)*+' [8.2] kus Q aastane taotletav tootmismaht, m3 maasta aastane taotletav kaevandamismaht, t ρvaru kaevandatava turbavaru keskmine erikaal, t/m3 8.1.2 Tootmisefek8ivsus ja tootmisetappide eriheited Peatükis 7.1 toodud eriheidete teisendamiseks vaadeldaval alal kaevandatavale turbale tuleb arvestada tootmisefek@ivsusega. Tootmisefek@ivsus näitab, kui palju turvast (m3) saadakse tootmisala ühe pinnaühiku (ha) kohta. Tootmisefektiivsus sõltub turba omadustest, tööprotsessidest, keskkonnatingimustest, turunõudlusest ja kujuneb välja ka varasema praktika põhjal, mistõttu pärineb see info arendajalt. Tavapäraselt jääb tootmisefektiivsus vahemikku 500–750 m3/ha. Juhul kui tootmisefektiivsus ei ole teada (näiteks kui tegemist on uue turbatootmisalaga või kaevandajaga), tuleb kasutada arvutuslikku väärtust, mis on leitav järgmiselt: 𝑄 𝜂= 𝑃 [8.3] kus η tootmisefek@ivsus vaadeldaval alal, m3/ha Q aastane taotletav tootmismaht, m3 P tootmisala pindala, ha Tootmisala põhised eriheited tootmisetappidele on leitavad peatükis 7.2 esitatud eriheidete ja vaadeldava ala tootmisefek@ivsuse kaudu järgmiselt: 𝑞.1*33 𝐶.1*33 = 𝜂 [8.4] kus Cetapp tootmisetapi eriheide, kg/m3 qetapp tootmisetapi eriheide, kg/ha, (Tabel 7.3) η tootmisefek@ivsus vaadeldaval alal, m3/ha, valem [8.3] Valemiga [8.4] leitud eriheite põhjal saab aastast tootmismahtu Q arvesse võ\es leida summaarsed aastased heitkogused. 8.1.3 Püüdeseadmetega vaakumkogumise eriheide Juhul, kui turba kogumise etapil rakendatakse vaakumkogujal püüdeseadmeid (tsüklonid), siis tuleb tootmisetapi heide läbi korrutada heite vähendamise koefitsiendiga, mis väljendab heite 35 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 vähendamise potentsiaali. Püüdeseadme koefitsient antakse tootmistehnoloogia tootja poolt või määratakse mõõtmistega. Tsüklonite osakeste eemaldamise tõhususe kohta on koostanud koondülevaate US EPA (EPA-452/F-03-005 Air Pollu1on Control Technology - Cyclones), mille kohaselt on klassikaliste tsüklonite tõhusus summaarsete osakeste (PMsum) eemaldamisel 70–90 %, peenosakeste (PM10) puhul 30–90 % ja eri@ peenete osakeste (PM2,5) puhul 0–40 %. Ülevaates tuuakse välja, et kuigi tsüklonid töötavad eri@ tõhusalt osakestele terasuurusega alates 10 µm ja eri@ üle 200 µm (silmaga nähtav osa), siis saavutatakse tsükloni rakendamisel heites ka väiksemate osakeste vähenemine. Arvestades eeltoodud osakeste vähendamise potentsiaali ning Ees@s vaakumkogujatel kasutatavate tsüklonite ser@fikaa@, on summaarsete osakeste PMsum 70 % vähenemise kasutamine konserva@ivne ja tõenäoliselt on tõhusus alahinnatud. Püüdeseadme rakendamisel on korrigeeritud eriheide leitav järgmise valmiga: 45++26..+21'8 100 − 𝑃 𝐶)**4'(456'(27. = 𝐶.1*33 ∙ 5 8 100 [8.5] kus ;>CC@?BBC@D<E C9::;<=;>?<=@AB tootmisetapi eriheide püüdeseadme rakendamisel, kg/m3 Cetapp tootmisala põhine tootmisetapi eriheide, kg/ha, valem [8.4] P heite vähendamise koefitsient Ees@s kasutatavate vaakumkogujate püüdeseadmete ehk tsüklonite efek@ivsus on P = 70 % (vt ka peatükk 6.5). Seega moodustaks eeltoodud valemi põhjal korrigeeritud vaakumkogumise eriheide 30 % algsest, mida saab rakendada osakestele summaarselt PMsum. Heitkoguste hindamisel tuleb arvestada asjaolu, et kindlas@ ei saa PM10 ja PM2,5 summaarne heitkogus olla suurem kui PMsum heitkogus, sest osakeste fraktsioonid sisalduvad üksteises. Seega, juhul kui puudub täpsem info puhastussüsteemi garanteeritud väljuvate osakeste eri fraktsioonide massi osas, võib konserva@ivselt eeldada, et PMsum = PM10 = PM2,5. 8.1.4 Heide laadimiselt ja aunatamiselt Laadimiselt ja aunatamiselt võib heite hindamiseks kasutada US EPA AP-42 metoodikat, kus puistematerjalide heidet käsitleb peatükk 13.2 ja kus heite hindamiseks on vaja ainult kahte lähtetegurit. Saksa Inseneride Assotsiatsiooni, VDI meetodis 3790 on vajalik arvestada täiendavate teguritega, milliseid turba jaoks ei ole esitatud. US EPA AP-42 metoodikas on toodud erinevate materjalide heite potentsiaal ja heite hindamise aluseks on valemid, kus tegevusega seotud heite aspek@d on seotud töömaa pindala ja/või töö kestusega. Näiteks puistematerjalide laadimisel. Kuid kõigil nendel puhkudel on esitatud massi/mahu määramisel välisõhku sa\uva saasteaine heite koefitsient. 36 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 Näiteks US EPA AP-42 peatükk 13.2.4 (Aggregate Handling and Storage Piles) on valem puistematerjalide heite arvutamiseks aine gravitatsioonilisel kuhjamisel veokist valli mahalaadimisel või frontaallaaduriga veokisse laadimisel. Meetodis on kirjeldatud tegevusi, mis on aunatamisele ja laadimisele sarnase iseloomuga ja mida võiks kasutada turba laadimisel ja aunatamisel osakeste heite hindamiseks. Tähele tuleb panna, et metoodikas on toodud puistematerjali niiskussisalduse vahemik, millele metoodikas toodud valem keh@b: 0,25–4,8 %. Seda valemit saab kasutada ka teiste materjalide puhul (mille niiskussisaldus on siiski maksimaalselt kuni 27 %), kuid siis väheneb valemi rakendamisel tulemuse usaldusväärus. Seetõ\u tuleb seda valemit kasutada vaid aunatamiselt ning laadimiselt heite suurusele ligilähedase hinnangu. Kuna aunatatav ja/või laaditav turvas on valemis käsitletust oluliselt niiskem, hinnatakse valemi rakendamisel heide suuremaks kui see tegelikult ehk on ehk arvutus on konserva@ivne. Eriheite leidmise valem on järgmine: 𝑈 !.F >2.2@ 𝐸 = 𝑘(0.0016) ∙ 𝑀 ( 2 )!.G [8.6] kus E eriheide, kg/t (osakeste heide käideldava turba ühe tonni kohta); k osakese suuruse koefitsient (kordaja, lähtudes osakese suurusest) mikromeetrites (valemit täpsustavast tabelist: kui <10 µm, siis k=0,35; kui <2,5 µm siis k=0,053); U keskmine tuule kiirus, m/s (lähimas Riigi Ilmateenistuse jaamas registreeritud) eelmise kalendriaasta keskmine tuule kiirus; M niiskuse sisaldus, % (auna moodustamisel arvestuslikult 40 % ja turba laadimisel 55 %). 8.1.5 Summaarne aastane heitkogus Juhul kui turbatootmisalal kasutatakse erinevaid tootmistehnoloogiaid (mehaaniline ja vaakumkogumine koos), tuleb esmalt leida mõlema tootmisviisi aastased tootmismahud. 𝑄 = 𝑄(.-**72/27. + 𝑄)**4'( [8.7] kus Q aastane toodangumaht, m3 Qmehaaniline toodetav turba kogus mehaanilisel kogumisel, m3 Qvaakum toodetav turba kogus vaakumkogumisel, m3 Aastase heitkoguse leidmisel iga tootmisviisi kohta peab arvestama selleks kasutatavate tootmisetappidega (Eetapp). Tootmisetapid on järgmised: 37 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 • Turba mehaanilisel kogumisel: Efreesimine + Epööramine + Evallitamine + Emeh.kogumine + Eaunatamine + Elaadimine • Turba vaakumkogumisel: Efreesimine + Epööramine + Evaakumkogumine+ Eaunatamine + Elaadimine Tootmisetapi aastane heitkogus on leitav järgmiselt: 𝐶.1*33 ∙ 𝑄.1*33 𝐸.1*33 = 1000 [8.8] kus Eetapp tootmisetapi aastane heitkogus, t Cetapp tootmisala põhine tootmisetapi eriheide, kg/m3 Qetapp tootmisetappi läbiv aastane toodangumaht, m3/a Aastase heitkoguse leidmiseks tuleb vaadeldaval alal teostatavate tootmisetappide heitkogused liita: 7 𝑀 = A 𝐸.1*33 4H" [8.9] kus M tootmisala aastane heitkogus, t/a Eetapp tootmisetapi aastane heitkogus, t/a (valem [8.8]) Keskkonnaministri määrusega nr 67 seatud summaarsete osakeste künniskogusest 1 tonn suurema heitkoguse puhul on vajalik keskkonnaloa raames taotleda ka õhusaasteluba. Künniskogusest väiksema heitkoguse korral õhusaasteluba vajalik ei ole. 8.2 Hetkelise saasteaine heitkoguse arvutus hajumisarvutuste jaoks Üldiseks turbatootmise eelduseks on, et on püsinud sobivad ilmas@ku@ngimused – sademeteta kuiv ilm, mis on võimaldanud turba niiskusesisalduse viia tasemele, kus selle töötlemine või kogumine on tehnoloogiliselt võimalik. Tootmisetappe on võimalik läbi viia sõltuvalt turba niiskussisaldusest. Tootmine on tsükliline – tootmisetapp viiakse läbi võimalikult op@maalselt iga tootmistehnoloogia- või viisi puhul. Oluline välisõhu saasteainete heide välisõhku toimub ainult tootmisetapi ajal. Seetõ\u ei ole heide turba tootmisest püsiv, vaid perioodiline ja ajas ning ruumis muutuv. Turba tootmisel eraldub heide kindla suurusega tootmisväljakutelt, mistõ\u on tegemist pindallikaga. 38 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 Hetkeliste heitkoguste (M) arvutamiseks on vajalik teada järgmisi lähteandmeid: • Kasutatav turbatootmise viis ning tootmisetapid - tootmisväljakul teostatavad tööetapid, vaakumkogujate ja/või mehaaniliste kogujate kasutamine. • Heite kestus, mida iseloomustab tootmisetapi ajaline kestvus. Erinevad tootmisetapid on erineva pikkusega, sõltudes ka kasutatavate seadmete parameetritest (tööorganite laiused), masinate liikumiskiirustest ja tootmisväljakute ja väljakusiilude mõõtmetest. Seetõ\u varieeruvad tootmisetapi pikkused ja heite kestvused. • Pindallika suurus, millelt heide eraldub. Arvestades, et tootmisväljakud on pindallikad, tuleb leida heide pinnaühiku kohta. Hetkeline heitkogus (pindallika puhul ühikuga g/s·m2) on sisendiks modelleerimiseks ja hajumise hindamiseks. 8.2.1 Heiteallika pindala Turbatootmisalad koosnevad tootmisväljakutest, mis üldjuhul on ühesuguste sarnaste mõõtmetega, kuid olenevalt olukorrast võivad olla ka erinevas suuruses. Tootmisväljakute üldine laius sõltub tootmisala suurusest, selle paiknemisest ja väljaehitamise võimalustest. Seega tuleb iga tootmisala ja väljaku puhul arvestada just selle väljaku mõõtmetega. Tavapäraselt kraavitatakse tootmisväljak umbes 250 m pikkade siiludena, mille laiuseks on 20 m. Kahe kraavi vahelisel osal ehk väljakusiilul teostatakse tootmisega seotud tööprotsesse. Väljakusiilu pindala on leitav järgmiselt: 𝑠&22/ = 𝑎 ∙ 𝑏 [8.10] kus ssiil väljakusiilu pindala, m2 või ha a siilu laius, m (üldjuhul 20 m) b siilu pikkus, m Tavapäraselt kujuneb ühe väljakusiilu pindalaks seega 5 000 m2 ehk 0,5 ha (1 ha = 10 000 m2). 8.2.2 Tehnoloogilised parameetrid Sõltuvalt teostatavast tootmisetapist kasutatakse selleks erineva laiusega traktori külge haagitavaid tööorganeid (freesija, pööraja jne). Vaadeldava ala suhtes heitkoguste leidmisel tuleb kasutada seal rakendatava tehnika parameetreid. Tavapärased tööorganite laiused on toodud allolevas tabelis. Tabel 8.2 Tüüpilised tööorganite laiused Tootmisetapi tööorgan Tööorgani laius d, m Freesija 10 Pööraja 20 39 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 Tootmisetapi tööorgan Tööorgani laius d, m Vallitaja 10 Vaakumkoguja 5 Sõltuvalt tööorgani laiusest tuleb ühte väljakusiilu töödelda vastav arv kordi, mille alusel kujuneb tootmisetapi ja heite eraldumise ajaline kestvus. Seega ühel väljakusiilul läbitav distants (Lsiil) kujuneb järgmiselt: 𝑎 𝐿&22/ = ∙𝑏 𝑑 [8.11] kus Lsiil väljakusiilul läbitud distants, m a väljaksiilu laius, m d tööorgani laius, m b väljakusiilu pikkus, m Heite ajaline kestvus sõltub ka masinate liikumiskiirusest, mis tootmisetapi lõikes varieerub. Hetkeliste heitkoguste arvutamisel tuleb lähtuda vaadeldaval alal prak@kas välja kujunenud masinate liikumiskiirustest, kuid täpsema info puudumisel saab kasutada allpool esitatud tüüpiliste kiiruste keskmisi väärtusi. Tabel 8.3 Masinate liikumiskiirused erinevatel tööetappidel Masina liikumiskiirus Keskmine väärtus Tootmisetapp v, km/h vkesk, km/h Freesimine 10–15 12 Pööramine 5–15 8 Vallitamine 5–10 7 Mehaaniline kogumine - 6 Vaakumkogumine - 7 Liikumiskiiruse km/h üle viimisel ühikule m/s, tuleb väärtus jagada 3,6. 8.2.3 Aeg Tootmisetapi läbiviimiseks kuluv aeg (tetapp) väljakusiilul sõltub sellel läbitavast distantsist (Lsiil) ning masina liikumiskiirusest (vkesk) ning on leitav järgmiselt: 𝐿&22/ 𝑡.1*33 = 𝑣4.&4 ∙ 3,6 [8.12] kus tetapp väljakusiilul tootmisetapi läbiviimiseks kuluv aeg, s Lsiil väljakusiilul läbitud distants, m vkesk masina keskmine liikumiskiirus, km/h 40 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 8.2.4 Tootmisetapi ja pindallika hetkeline heitkogus Teades eespool toodud parameetreid ning eriheiteid qetapp (vt peatükk 7.2), on võimalik leida tootmisetapi hetkeline heitkogus järgmise valemi abil: 𝑞.1*33 ∙ 𝑠&22/ ∙ 1000 𝑀.1*33 = 𝑡.1*33 [8.13] kus Metapp tootmisetapi hetkeline heitkogus, g/s qetapp tootmisetapi eriheide, kg/ha ssiil väljakusiilu pindala, ha tetapp väljakusiilul tootmisetapi läbiviimiseks kuluv aeg, s (valem [8.12]) Hajumise modelleerimisel on otstarbekas tootmisväljakuid käsitleda pindallikatena. Tootmisväljakud koosnevad teatud arvust väljakusiiludest ning nende pindala on leitav järgnevast seosest: 𝑆)ä/I*4 = 𝑛 ∙ 𝑠&22/ [8.14] kus Sväljak tootmisväljaku pindala, m2 ssiil väljakusiilu pindala, m2 (valem [8.10]) n väljakusiilude arv tootmisväljakul Pindallika hetkeline heitkogus on leitav tootmisetapi hetkelise heitkoguse ja pindala jaga@sena: 𝑀.1*33 𝑀)ä/I*4 = 𝑆)ä/I*4 [8.15] kus Mväljak tootmisväljaku hetkeline heitkogus, g/s·m2 Metapp tootmisetapi hetkeline heitkogus, g/s Sväljak tootmisväljaku pindala, m2 41 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 8.3 Osakeste hajumise modelleerimine Hetkelist heitkogust (g/s ja g/s·m2) saab kasutada sisendinfona saasteainete hajumise modelleerimiseks asjakohastes arvutusmudelites, näiteks Ees@s kasutatakse valdavalt AERMOD, ADMS või AirViro lahendusi. Modelleerimise tulemusena valmivad hajumisdiagrammid aitavad hinnata tootmisalade piiril osakeste sisalduse vastavust õhukvaliteedi piirväärtusele lähtuvalt keskkonnaministri määruses nr 75 sätestatust. Arvestades asjaolu, et turba tootmisel ei toimu kõik tootmisetapid samaaegselt, vaid üksteisele järgnevalt, on halvima võimaliku olukorra hindamiseks otstarbekas modelleerida suurima heitega ja kõige kauem kestvat tootmisetappi, milleks üldjuhul on turba kogumine. Teiste tootmisetappide puhul on osakeste kontsentratsioonid madalamad ja levimine ümbruskonda väiksem, mistõ\u on mõju õhukvaliteedi tasemele seeläbi ka väiksem. 42 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 9 Kasutatud kirjandus Atmosfääriõhu kaitse seadus. RT I, 05.07.2016, 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direk@iv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (ELT L 152, 11.06.2008, lk 1–44. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direk@iv (EL) 2024/2881, 23. oktoober 2024, mis käsitleb välisõhu kvalitee@ ja Euroopa õhu puhtamaks muutmist (uues@ sõnastatud). Guide to Surface Materials Lease Informa@on Requirements for Peat Opera@ons. 2017. Alberta Government. 34 pp. Jerksjö, M. 2010. SMED Utredning: Beräkning av par@kelemissioner vid skördning, import och export av torv i Sveriges interna@onella rapportering. Hansen, Karin ; Hellsten, Sofie; Holmgren, Kris@na; Liljeberg, Marcus; Valley, Stephan; Wisell, Tomas; Ze\erberg, Therese; Olsson Öberg, Mona. 2016. Torvutvinningens miljöpåverkan. Raport C 198. Naturvårdsverket. IVL. 80 pp. Nuu@nen, J., Yli-Pirilä, P., Hytönen, K., Kärteva, J. 2007. Turvetuotannon pöly- ja melupäästöt sekä vaikutukset lähialueen ilmanlaatuun. Symo OY. Keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. RT I, 06.03.2019, 12. Keskkonnaministri 214.12.2016. a määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käi@se tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“. RT I, 14.12.2017, 10. Keskkonnaseadus@ku üldosa seadus. RT I, 28.02.2011, 1. Kruviks OÜ, Vortex Dust Collector Specifica@on 2020. Kägo, R., Vellak, P., Ehrpais, H., Noorma, M., and Olt, J. 2022. Assessment of power characteris@cs of unmanned tractor for opera@ons on peat fields. Agronomy Research 20(2), 261–274, 2022. Leinonen, Arvo (toim.), 2010. Turpeen tuotanto ja käyttö. Yhteenveto selvityksistä. Espoo 2010. VTT Tiedotteita – Research Notes 2550. 104 s. Lintunevan turvetuotantohankkeen ympäristövaikutusten arviointi, 2011 Vapo OY. MTÜ Ees@ Turbaliit, h\ps://www.turbaliit.ee/kaevandamine (viima@ külastatud 11.02.2025). Sandström, T.; Kolmodin-Hedman, B., Ledin, M.C., Bjermer,L., Hörnqvist-Bylund, S., and Stjernberg, N. 1991. Exposure to peat dust: acute effects on lung func@on and content of 43 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 bronchoalveolar lavage fluid. Bri@sh Journal of Industrial Medicine. 1991 Nov; 48(11): 771-775. Schroderus, Ville. 2019. Pölynhallinta turvetuotannossa. Savonia Amma@korkeakoulu. Energiatekniikan tutkinto-ohjelma. Šnore, Ansis, Peat Extrac@on. 2017. Latvijas Kūdras asociācija. US EPA. AP-42, Fi‰h Edi@on Compila@on of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Sta@onary Point and Area Sources, US Environmental Protec@on Agency (https://www.epa.gov/air-emissions-factors-and-quantification/ap-42-compilation-air- emission-factors). US. EPA. US EPA CICA Factsheet. EPA-452/F-03-005. Air Pollu@on Control Technology Fact Sheet. Cyclones. 5 pp. US EPA. 1981. Peat mining. An Ini@al Assessment of Wetlands Impacts and Measures to Mi@gate Adverse Effects. 52 pp. Väyrynen, Tarja; Aaltonen, Raija; Haavikko, Hannu; Juntunen, Mirja; Kalliokoski, Kirsi; Niskala, Anna-Liisa ja Tukiainen, Ossi. 2008. Turvetuotannon ympäristönsuojeluopas. Oulu. Pohjois- Pohjanmaan ympäristökeskus. Turunen, Isto. 2019. Turpeen keruukoneiten pölyämisen hallinta vesisumulla. Tampereen yliopisto. Teknis-luonnon@eteellinen @edekunta. Diplomintyö. 1-97. Turvetuotannon ympäristönsuojeluohje. 2015. Helsinki. Ympäristöministeriö. Ympäristöhallinin ohjeita 2 | 2015. Tissari, J., Yli-Tuomi, T., Willman, O., Nuu@nen, J., Raunemaa, T., Marja-Aho J., Selin, P. 2001. Turvepölyn leviäminen tuotantoalueilta. Kuopion yliopiston ympäristö@eteiden laitoksen monistesarja, 1/2001. Kuopion yliopisto, Ympäristö@eteen laitos, Kuopio. Tissari, Jarkko M., Yli-Tuomi, T., Raunemaa, Taisto M., Tii\a, Petri T., Nuu@nen, Janne P., Willman, Penp K., Leh@nen, Kari E. J. 2006. Fine par@cle emissions from milled peat produc@on. Boreal Environment Research, 11, 283 293. Valgma, Ingo; Karu, Veiko; Õnnis, Ave ja Pukk, Siim. 2007. Turba kaevandamise tehnoloogiad. Kogumik: Kaevandamine parandab maad. TTÜ Mäeins@tuut. VDI, 2010. VDI 3790. Environmental meteorology - Emission of gases, odours and dusts from diffuse sources - Storage, transhipment and transporta@on of bulk materials. WHO, 2021. Par@culate ma\er (PM2.5 and PM10), ozone, nitrogen dioxide, sulfur dioxide and carbon monoxide (h\ps://www.who.int/publica@ons/i/item/9789240034228) 44  Heitkoguste arvutus Sangla kütteturba turbatootmisala keskkonna kaitse loa taotlus Turbatootmisega kaasneb erinevate tööprotsesside käigus osakeste heitmeid . Turbatootmisega kaasnevate osakeste heitkoguste arvutamisel on lähtutud Estonian , Latvian &amp; Lithuanian Environment OÜ poolt koostatud juhendmaterjalist „ Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika “. Versioon 1 (edaspidi ka turbametoodika ) , mis on koostatud 2025. aastal ja 06.03.2025. a kirjaga nr 6-3/24/20410-7 Keskkonnaameti poolt kinnitatud sobivaks. Metoodika kohased eriheited turba tootmisel eralduvatele osakestele on toodud allolevas tabelis. Tabel 1 . Turbametoodika kohased turbatootmise etappide osakeste eriheited Protsess PM sum PM 10 PM 2,5 kg/ha Freesimine 2,295 1,5 1,053 Pööramine 4,131 2,7 1,896 Vallitamine 1,377 0,9 0,632 Vaakumkogumine 8,568 5,6 3,933 Mehhaaniline kogumine 7,497 4,9 3,441 Lisaks eeltoodud tööprotsessidele on turbametoodika s leitud turba aunatamisel ja laadimisel kaasnevate osakeste eriheited vaadeldava tootmisala piirkonna ilmaandmetest lähtuvalt. Sangla kütteturba tootmisalal turba kaevandamise põhimõtteline plokkskeem on esitatud alljärgnevalt. PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 Freesitud kihi pööramine Turbapinna freesimine Turba kogumine (mehaaniliselt, pneumaatiliselt) Aunatamine Laadimine väljaveoks PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 Vallitamine PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 Freesitud kihi pööramine Turbapinna freesimine Turba kogumine (mehaaniliselt, pneumaatiliselt) Aunatamine Laadimine väljaveoks PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 PM-sum/ PM 10 /PM 2,5 Vallitamine Aastased heitkogused Turbametoodikas on välja toodud erinevate tootmisetappide eriheited ehk kui palju osakesi eraldub iga tööprotsessiga pinnaühiku kohta (kg/ha). T abelis 1 on toodud turbatootmisel teostatavate tööprotsesside peenosakeste (PM 10 ) eriheited nendele tootmisetappidele, mida kavandatava tegevuse põhjal teostatakse. T ulenevalt turbatootmise iseärasustest ja tootmisala suurusest, on tootmisväljakuid modelleerimisel käsitletud pindheiteallikatena. Tootmisväljakud on üldjuhul kindlate mõõtmetega ristkülikukujulised alad, mis kuivendamise eesmärgil kraavitatakse. Sangla kütteturba tootmisala (edaspidi ka Sangla tootmisala ) on jaotatud kaheks pind heiteallikaks , tähistusega S_1 ja S_2 . Üheks arvutuse alusparameetriks on ka tootmisefektiivsus, mis näitab ära toodetava turbatoodangu koguse pinnaühiku kohta. Tootmisefektiivsus sõltub kaevandatava turba omadustest, tööprotsessidest, keskkonnatingimustest, turunõudlusest ja kujuneb välja ka varasema praktika põhjal konkreetsel tootmisalal, mistõttu pärineb see info arendajalt. Taotletava Sangla tootmisala puhul on arendaja info põhjal tootmisefektiivsuseks arvestatud 1 0 00 m 3 /ha. Tabel 2 . T aotletava Sangla tootmisala turbatootmise etappide eriheited Protsess PM sum PM 10 PM 2,5 kg/ m 3 Freesimine 0,002 3 0,001 5 0,001 1 Pööramine 0,00 41 0,00 27 0,00 19 Vallitamine 0,001 4 0,00 09 0,000 6 Vaakumkogumine 0,0 086 0,00 56 0,00 3 9 Mehhaaniline kogumine 0,00 75 0,00 49 0,00 34 kg/m 3 Aunatamine 0,004 0 0,001 4 0,0002 Laadimine 0,002 6 0,0009 0,0001 Saasteaine aastase heitkoguse leidmiseks ja toodetava koguse teisendamiseks massiühikutelt (t) mahuühikutele (m 3 ) kasutati taotluse seletuskirjas toodud hästilagunenud turba koefitsient i 0,2 25 t/m 3 , taotletavat turba mahtusid ning taotletavat aastast kaevandamismahtu 3 0 000 t ehk ~ 1 33 333 m 3 . Võttes aluseks tabelis 2 toodud eriheite d , arvutati osakeste heitkogused toodetava turbaühiku kohta taotletava l alal (tabel 3 ) . Sangla tootmisalal kaevandatakse freesturvast, mida peamiselt kogutakse mehaaniliselt (90 %) ja vähesemal määral vaakumkogujatega ( 1 0 %) . Vaakumkogujad on varustatud tsüklonitega , s eega võeti heitkoguste arvutamisel arvesse tsüklonite õhuheitmete vähendamise efektiivsus t 70 % , mis turbametoodika kohaselt täpsemate andmete puudumisel rakendub summaarsetele osakestele ja teiste osakeste fraktsiooni d on sellega võrdustatud. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 3 . Sangla tootmisalal toimuvate tööprotsessidega eeldatavalt tekkivad aastased osakeste heitkogused Protsess Töödeldav kogus PM sum PM 10 PM 2,5 m 3 /a t/a Freesimine 133 333 0 , 306 0 , 200 0 , 140 Pööramine 133 333 0 , 551 0 , 360 0 , 253 Vallitamine 120 000 0 , 165 0 , 108 0 , 076 Vaakumkogumine 13 333 0 , 034 0 , 034 0 , 034 Mehaaniline koguja 120 000 0 , 900 0 , 588 0 , 413 Aunatamine 133 333 0 , 539 0 , 189 0 , 029 Laadimine 133 333 0 , 345 0 , 121 0 , 018 Kokku 2, 841 1, 600 0,963 Hetkelised heitkogused Hetkeliste heitkoguste leidmiseks tuleb leida heide ajas ja pinnaühiku kohta, mille tarbeks on vajalik teada tootmisväljakute pindala ja selle töötlemiseks kuluvat aega. Tootmisväljakutelt toimub turba kogumine kokku kolme traktoriga , mille külge haagitakse kogujad. Alljärgnevas tabelis 4 on toodud arendajalt saanud lähteinformatsioon erinevatele turba tootmisetappidele, mida koos eelnevalt toodud eriheidetega (tabel 1 ) on kasutatud hetkeliste heitkoguste leidmiseks. Seejuures on a rvesse võetud vaakumkogujate puhul tsüklonite 70 % püüdeefektiivsust ning turbametoodika kohaselt on teiste fraktsioonide heitmed sellega võrdsusta tud . Tabel 4 . Taotletaval Sangla tootmisalal turbatootmise etappide hetkelised heitkogused Protsess Tööorgani laius Masina liikumiskiirus PM sum PM 10 PM 2,5 m km/h g/s Freesimine 9 12 6 , 885 4 , 500 3 , 160 Pööramine 18 10 20 , 655 13 , 500 9 , 480 Vallitamine 9 11 3 , 787 2 , 475 1 , 738 Vaakumkogumine 7 10 4 , 998 4 , 998 4 , 998 Mehaaniline kogumine 20 3 12 , 495 8 , 167 5 , 735 Kokkuvõte Sangla tootmisalal tööprotsesside käigus eeldatavalt tekkivad saasteainete aastased heitkogused on toodud tabelis 5 . Kavandataval tegevusel ei kasutata keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „ Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba “ nimetatud põletusseadmeid , mille soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põlemisel on 1 MW th või suurem. Tabel 5 . Taotletaval Sangla tootmisalal eeldatavalt tegevuse käigus tekkivad saasteainete aastased heitkogused Saa s teaine Heitkogus, t/a Künniskogus, t/a O sakesed summaarselt (PM sum ) sh peenosakesed (PM 10 ) sh eriti peened osakesed (PM 2,5 ) 2, 841 1, 600 0, 963 1 Arvutuste kohaselt ületavad tegevusel tekkivate osakeste kogused eelviidatud määruse lisas toodud künniskogust. Arvutused koostas 1 8 . 12 .202 5 Priit Kallaste OÜ Inseneribüroo STEIGER / allkirjastatud digitaalselt / Keskkonna ekspert Taotletava ala tööstusmüra hajumine Eha Päevane hinnatud Ld = 22.7 dB müratase (kell 7-23) Ld, dB(A) > 35 dB Andi > 40 dB > 45 dB Sangla Ld = 21.9 dB > 50 dB tootmisala > 55 dB > 60 dB > 65 dB > 70 dB > 75 dB > 80 dB Joonallikas Line Source Tee Road Elu- või ühiskondlik hoone Building Nõgikikka Kõrval- Foliage või tootmishoone Taotletava mäeeraldise piir Ground Absorption Ld = 23.4 dB Taotletava Line of Faultmäeeraldise teenindusmaa piir Majapidamise Receiver õueala Muu mäeeraldise Calculation Area piir Muu mäeeraldise Vertical Grid teenindusmaa piir Modelleeritud tulemused on võrreldavad keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 kehtestatud II kategooria päevase aja tööstusmüra piirnormiga 60 dB. Märkused: - Kasutatud standardid: tööstusmüral ISO 9613 - Kasutatud tarkvara: Datakustik CadnaA 2026 Pro - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti 2025 alusandmeid Töö nimetus Joonise sisu Joonise nr 1 Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused: Sangla kütteturba tootmisala Turba kogumine Mõõtkava - Tööprotsess toimub turbatootmisaladel kogu tööpäeva vältel kõikidel tootmisväljakutel. keskkonnaloa muutmistaotlus 1 : 17 500 - Kõrghaljastuse (metsa) olemasoluga ei ole arvestatud (vaba helivälja tingimus). - Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, mis vastab Koostas: OÜ Inseneribüroo STEIGER Priit Kallaste Kuupäev 18.12.2025 keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhus leviva müra kaardistamiseks. Männiku tee 104, 11216 Tallinn Kinnitas: Tel 668 1013, Faks 668 1018 Töö nr 24/4851 Aadu Niidas  39.95 39 38.72 39.32 40.09 Sangla kütteturba tootmisala 39 Väljakaubi 40.30 Plokk 19 aR 38.71 38.84 60501:003:0406 mäeeraldise piiripunktide 38.26 38.69 39.20 1' 38.82 koordinaadid 40.51 39.63 39.33 2' Sangla maardla 9 1 39.92 39.38 1-2 1-3 2 3 38.68 Nr X Y 39.77 1-1 38,32 36.67 1-4 38,29 38.22 66601:006:0016 40.61 38,38 29.09.2022 37,89 1-5 39.93 1 6 467 160,77 631 335,69 38.70 - - 38,63 2 6 467 157,45 631 993,74 - - 38.59 Laeva metskond 141 2,20 36 2,5036.13 6 3,00 35 35.74 3 1,90 37 - 17101:001:0253 3 6 467 156,88 632 106,44 40.24 37.66 2-2 36.69 0,60 3' 2-1 2-3 36.88 36,10 40.68 4 4' 40 4 6 467 047,97 632 097,54 37,76 35,73 37.14 5 6 467 024,38 632 255,89 - - 2-4 5 38.49 39.75 2,90 38.15 - 36,59 2-5 1,70 38.36 Aru 0,50 36,78 6 39 6 6 467 021,40 632 410,31 39.79 35.82 36.84 - 60501:003:0254 7 6 466 567,26 632 361,48 37.34 36.35 0,30 - 2-6 6 467 000 32 36.88 36 0,50 37,52 8 6 466 001,75 632 305,48 39.56 68' 36.17 5' 38.16 9 6 466 011,91 632 170,61 39.44 69' - Kiho 38.52 31 35.24 36.22 1,50 3 60501:003:0283 39 37.37 10 6 466 043,76 631 834,87 35.51 5 39.69 3-1 3-1-1 30 35.65 6' 38 11 6 466 094,96 631 841,74 36,72 37,09 36.65 Laeva metskond 140 35.71 35.97 12 6 466 081,58 631 983,81 I 38.27 17101:001:0252 N 37.11 - - 3-2 13 6 466 519,93 632 025,09 2,002,20 35,29 3-3 7' 38.61 37.12 35,07 36.26 35.52 35.46 35 Anne 14 6 466 568,77 631 630,63 3-4 - 60501:003:0468 37.45 1,00 - 0,80 35,45 35.36 3-5 3-6 8' 15 6 466 124,58 631 586,88 35.66 35.31 36,28 16 6 466 123,04 631 586,73 35.41 - 35,11 38.15 I' 1,20 - Kommori - 17 6 466 121,03 631 602,95 37.29 37.42 Plokk 12 aT 0,40 1,70 60501:003:0033 36.36 Sangla turbatootmisala 35.32 36.45 35.91 9' 18 6 465 806,17 631 555,86 36.60 35.39 35.31 29.09.2022 38.49 4-2 36.07 66601:006:0008 38.28 19 6 465 792,73 631 657,35 35.08 Kaardileht nr 543 Kolga-Jaani 36,68 10' 20 6 465 555,20 631 612,69 4-4 38.34 4-3 35,18 35.39 - 35.47 21 6 465 496,20 631 601,60 36.30 35,31 Laeva metskond 212 3,2029.09.2022 35.62 4-6 - 35,23 17101:001:0251 22 6 465 533,22 631 298,34 37.29 - 4-5 34 38.55 1,00 35.28 4-7 0,90 35,54 36.50 23 6 465 122,30 631 221,37 36.06 37.31 35.60 14 35.51 - 35.05 36,53 37.94 - 0,50 24 6 465 121,38 631 122,03 1,20 7 - 38.47 37.35 40 25 6 465 456,51 631 183,90 35.63 1,60 11' Kängata 13 26 6 465 466,39 631 122,28 5-1 60501:003:0353 35.58 27 6 466 083,94 631 233,23 36.35 36,58 36.51 12' 6 466 500 38.34 36.02 37.53 37.45 35.40 5-3 28 6 466 087,65 631 207,20 36.20 - 5-2 35.39 34,99 38.11 Tani 39 3,20 35,26 34.98 38.76 29 6 466 090,44 631 207,67 5-5 - 5-4 60501:003:0103 - 35.87 34,90 30 6 466 901,89 631 306,33 35.91 0,40 0,50 35.16 35,80 36.41 35.69 - 5-6 31 6 466 932,10 631 310,00 1 Sangla kütteturba tootmisala mäeeraldise piir, AS Elva E.P.T. turbatootmisala 36.31 36.40 - 0,50 36,64 36.45 32 6 466 943,35 631 311,37 0,70 38.23 piiripunkt ja piiripunkti number Plokk 1 aT Jäägi 37.33 35.32 35.55 36.29 - 1,00 13' 17101:001:1092 1' 35 Sangla kütteturba tootmisala mäeeraldise teenindusmaa piir, Pindala 126,65 ha Sangla turbaraba 35 36.49 6-2 piiripunkt ja piiripunkti number 66601:006:0002 36.87 36,75 35.55 36.54 14' 39.06 Anne 40.49 37.00 37.11 35.09 60501:003:0469 60501: kond 177 Olemasoleva mäeraldise piir 6-3 6-4 36.20 - 36.43 38.14 35,08 36,35 6-6 Loku 0327 3,30 35 36.55 35.07 34,90 17101:001:0967 Olemasoleva mäeraldise teenindusmaa piir - 35.27 6-5 - 35,96 - 001: 1,00 0,40 Mäekarja 36.17 35.64 6-7 Külgneva taotletava mäeraldise piir 0,50 s PRK0006833 34 m et 36.31 36.88 37.26 - 36,67 60501:003:0555 39.88 41.70 0,50 35.92 36.68 38.04 Külgneva taotletava mäeraldise teenindusmaa piir - Anni 15 36.30 36 7-2 Laeva 1,40 60501:003:0472 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru, 36.42 36,90 7-3 17Bet 300 36.35 35,68 7-4 11 35.67 i 39 aR - aktiivne reservvaru) 67'29 - 16 35.47 H=33.94 36,53 7-5 36.26 12 e ss :01 41.48 3,40 Bet 36.70 - 36.23 36,77 7-6 K 03 40 Bet 300 0 1: 37.47 - 38.82 8 Sangla turbamaardla piir (asendiplaan) 2,70 H=33.93 35,39 0 43 si 13 se 01 es : 6 Ranna või kalda piirangud 36.53 28 0,50 - 3 36.97 Plast 250 6 0 5 a : K 3 0 Kommori 27 0,30 37.20 - 7-7 eh 03 00 39 Bet Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Bet 1000 34.53 37,76 H=35.43 T : 0 : 60501:003:0033 37.80 36.60 H=33.91 10 38.03 29.09.2022 0,30 - 1 1 0 42.20 50 05 35.92 Bet 1000 2,50 35 35.18 39.78 Geoloogilise läbilõike joon 8 60 6 I I' Eesvoolu kaitsevöönd 33 37.21 H=33.99 36.83 Bet 15' 6 466 000 38.75 Met 500 3 36.33 36.54 9 H=36.47 38.62 Piiripealse 8 Maapinna samakõrgusjoon, m 35.99 35.16 33.61 29.09.2022 17' 38.30 Plast 250 17101:001:1221 29.09.2022 38.16 Met 500 H=34.98 35.03 3 37.07 8-2 H=36.65 7 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m 34.35 Veehaarde sanitaarkaitseala 8-1 35,25 35,62 38.48 Plokk 62 pT 38.33 16' 38.59 36.08 102,94 30.03.2022 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev - 8-3 34.90 Sangla maardla 10 38.41 - 2,90 36.00 34,48 66601:006:0012 Madise 2,30 4-4 Sondeerimispunkti nr Tee kaitsevöönd 36.11 38.52 33101:001:0085 - 34 35.85 8-4 35,18 Sondeerimispunkti abs kõrgus, m 38.03 36.07 1,30 34.39 18 34,71 37.05 38.02 38.33 38.49 - Vähelagunenud turba kihi paksus, m 66' 35.79 - 19 38.61 1,0 Kogu lasundi paksus, m Maaparandushoiuala 0,35 Plokk 20 aR 38.67 3 34.31 9 38.27 3 Proovivõtupunkt 36.38 34.37 0 00 9-1 38.01 38.30 6: 34.93 34,88 : 00 38.62 9-2 1 36.31 9-3 33.88 60 35,57 36.30 66 38.35 - 33,91 38.64 2,10 36.50 - 36.06 2,90 - 9-4 34.44 e 38.88 as 38.41 1,00 34,60 h Te 37.44 36.25 Plokk 1 aT 35.77 Bet 1000 - 630 500 630 000 629 000 629 500 36.46 36.34 34.67 H=32.59 2,40 38.78 38 36.08 34.57 Aiaturba 38.43 36.16 66601:006:0010 20 38.24 Bet 1000 10-1 38.47 37.97 34.78 H=32.60 Raba 34,63 10-2 18' II 22 37 35.97 6 465 500 34,84 33.86 10-3 35.14 37.19 6465500 66601:003:0032 36.24 - 3 3 35.29 - 33,98 34.61 21 1,50 66 Ra 01: 10-4 36.45 37.16 37.38 37.80 26 2,20 - 34,95 19' 38.05 6 ba 003 1,40 38 25 I I' 38.20 38.55 oj Elva metskond 188 36.16 36.79 33.89 - a : 37.88 2,10 37.64 66601:003:0128 37.61 37.71 35.96 36.22 34.24 33 20' Alam-Pedja loodusala Lehise Alam-Pedja linnuala 01 36.26 36.98 34.35 33.86 66601:006:0011 13 Plokk 2036 aR 36.22 36.85 36.85 38.11 38.33 Elva metskond 103 Sangla kütteturba tootmisala 33.77 35.73 36.67 36.07 11-1 11-2 Plokk 12 aT 33101:001:0119 38.34 29.09.2022 37.01 35.80 mäeeraldise teenindusmaa 59' 38.15 38 38.06 37 34,03 34,85 34.45 60' 65' 11-3 34.07 piiripunktide koordinaadid 36.16 - - 58' 36.62 37.01 37 37.22 1,00 1,00 34,16 11-4 37.83 37.76 37.77 35.18 35,32 13-1 13-2 35.15 Sangla maardla 4 34.07 - 21' Nr X Y 35.86 0,60 3 36 34.82 38,25 4 Sangla maardla 3 35,54 61' 34.47 36.79 37.34 66601:006:0013 Plokk 66 aT 37.22 - 37.99 1' 6 467 207,01 631 279,50 66601:003:0125 29.09.2022 37.11 1,20 36.17 Rabaserva - 13-3 2' 6 467 199,72 632 306,25 35.80 1,50 - 35,17 36.53 35.87 36.52 36.83 33101:001:0026 38.21 35.49 38.21 2,00 14-4 38.33 3' 6 467 067,90 632 306,25 Kokemetsa 34.07 34.34 - 35,03 Plokk 6 aT 37.29 4' 6 467 048,20 632 423,79 38 34.30 2,30 35.89 Mittetöötav truup 37 12-1 12-2 17101:001:1560 35 35.59 14-5 Prahti täis 35.34 35.84 - 36.56 35,08 35,64 34.71 5' 6 466 966,49 632 418,82 14-3 33.98 35,09 Mittetöötav truup 38.09 33 36.07 35.30 14-2 2,80 12-3 34 33,60 33,57 29.09.2022 - 14-6 Prahti täis - 24 - 23 36,73 12-4 35 Plokk 21 pR 38.61 6' 6 466 904,65 632 414,37 14-1 33.43 33.20 35,67 0,70 1,30 38.43 - 2,70 37,20 36.96 7' 6 466 851,61 632 412,46 33,87 34.57 33.74 33.63 - 33 62' 63'64' 36.88 Plast 600 38.88 15-10 - 34 33.53 0,50 - 35.64 - 0,05 32.94 33.93 2,50 15-7 -H 34.66 H=33.25 37,76 1,00 37.67 - 35.95 22' 17101:001:1274 39.07 8' 6 466 792,56 632 411,02 35 36.35 2,0 0,50 36,48 1,00 35.98 Bet 1400 29.09.2022 - 29.09.2022 9' 6 466 718,11 632 405,41 34.20 32.92 H=34.17 2,00 Pumbamaja 37.08 37.95 38.95 6 465 000 57' 35.99 33.06 Bet 1400 15-8 29.09.2022 Plast 600 10' 6 466 707,34 632 404,60 35 37.17 15-6 34,43 36.97 33.29 H=34.06 Truup leidmata Plokk 62 pT 11' 6 466 546,60 632 390,36 33 3 33.27 32.77 H=33.14 3 32,99 34.01 33.37 33.06 33.81 15-5 Sangla turbatootmisala - 15-4 32.98 36.54 12' 6 466 506,52 632 388,57 34.58 32,97 - 1,60 36.62 33,12 66601:006:0008 32.22 35.93 0,50 38.73 13' 6 466 350,70 632 377,01 3 15-3 32.97 - 3 35.69 34.08 15-2 33,14 - 0,20 33.06 33.35 36.49 37.80 38.25 14' 6 466 321,30 632 374,90 33.45 15-1 33,21 0,4533.17 36.59 Elva metskond 140 Truup leidmata 33.27 15' 6 465 977,02 632 347,07 33,91 - 31.36 16-11 16-10 36 33.60 66601:003:0111 - 0,75 36,42 16' 6 465 950,56 632 312,68 38 33.63 33.25 36.54 35.87 - 0,40 35.66 36,17 35 16-8 16-9 36.14 17' 6 465 993,48 631 746,63 1,50 - 33.58 32.59 Bet 1400 33,04 32.88 33,98 - Rabaääre 36.04 33.75 29.09.202233.39 H=30.96 16-6 1,60 18' 6 465 496,33 631 669,32 16-5 16-7 33.07 0,50 36.96 33101:001:0036 32.71 33,49 - 34.16 32,83 33,65 - 34.08 33.07 0,90 19' 6 465 461,75 631 696,98 33.57 - 32.55 0,60 33.52 16-4 - 0,60 33.54 - 29.09.2022 34.16 36.19 36.67 23' 20' 6 465 410,20 631 638,10 32,96 0,3032.91 1,10 21' 6 465 241,78 631 653,94 34 36.65 32.73 38.05 36.12 - 33.41 33.31 38.37 22' 6 465 046,17 631 663,29 16-1 16-2 33.91 0,50 32.97 33.03 37.19 33 32.97 33.85 33,86 33.29 16-3 33.11 23' 6 464 747,00 631 677,56 33,85 34.69 17-11 Plokk 45 aT 33,71 32.90 36,69 37.42 - 36.75 24' 6 464 382,78 631 699,73 - 32.94 17-9 35.47 17-10 1,20 - 36.43 1,40 33.41 17-8 34,06 35,61 - 25' 6 464 216,29 631 711,32 Elva metskond 141 33.00 1,10 32.83 32,78 34.99 35 1,70 26' 6 463 991,40 631 717,24 El 66601:003:0112 33.17 - - 17-7 66601: 33.29 38.55 va m et 37.23 34.21 36 - 1,50 1,10 27' 6 463 860,47 631 720,44 36.34 33.44 32.87 33,51 34.33 0,50 I' I 33.04 33.13 17-5 32.85 17-6 36.93 I 28' 6 463 680,69 631 722,73 17-4 32,76 32,94 - 36.26 35.71 32.87 35.77 37.57 Plast 300 18-11 17-3 0,70 29' 6 463 550,01 631 724,86 003: skond 139 32.97 33,19 35.01 - 33.02 - H=31.73 39,77 33,49 33.18 38.16 6 464 500 17-2 - 0,50 0,40 33.24 Bet 200 30' 6 463 410,94 631 726,50 17-1 0110 H=32.79 35.33 - 33,22 - 0,80 37.21 33,89 32.84 32.19 Truup leidmata 36.82 2,00 31' 6 463 410,28 631 726,53 1,00 32.78 - 32.66 36.41 34.15 - 32.51 32.89 32.63 18-9 Bet 450 18-10 37.37 Suur-Kapsta 32' 6 463 363,70 631 728,91 0,50 29.09.2022 35,66 H=32.91 37,23 37.65 1,00 Plast 200 33.29 32.59 Plast 200 33101:001:0072 33' 6 463 363,67 631 721,71 32.56 34.25 H=32.52 37.08 29.09.2022 H=32.98 - - 38.46 34' 6 463 360,22 631 469,69 33.10 32.84 18-8 18-7 2,50 37.23 32.60 32.83 33,06 0,50 24' 35' 6 463 359,00 631 330,18 37 34.74 33,35 33.26 18-5 18-6 33.61 37.26 34.82 - 36' 6 463 358,09 631 156,25 33.18 33,12 32,92 - 18-3 33.23 0,70 1,40 37 Muretu 33,27 18-4 32.98 38.11 Väike-Kapsta 37' 6 462 843,96 631 209,88 32.84 - 33.08 - 66601:003:0019 33,14 0,60 0,40 33.19 33.02 35.81 37.24 37.79 33101:001:0171 38' 6 462 843,61 631 159,88 18-1 32.74 - 18-2 56' 34 32.62 33.21 36.56 37.61 Lehe 33,87 33,06 32.75 0,50 - 39' 6 462 812,40 631 164,91 10 :030 :103 I II 33.70 33.18 0,50 Plokk 13 pT 6660 34.80 - 34.78 19-10 40' 6 462 762,59 631 170,04 - 37.29 55' 19-9 33 37.90 1,20 33.01 37,33 0,70 41' 6 462 658,27 630 341,76 Sa u l 33.30 35,93 25' 3:0205 33.14 33.14 19-7 19-8 - 38.62 42' 6 462 725,12 630 324,98 0 :0 36 601 33.11 - 6 35 6 33,56 0,4037.84 33,33 54' 33.26 32.94 33.15 32.79 33.71 33.47 1,90 43' 6 462 707,83 630 189,34 37.53 gua l 36.34 19-5 19-6 - Va - 44' 6 462 704,03 630 189,76 0143 33.08 33,06 32,82 1,00 010 :03: 32.63 0,60 36.20 666 19-3 33.03 19-4 35.03 37.66 - 39.01 45' 6 462 658,90 630 105,93 53' 32,91 33,25 - 0,40 39.14 - - 0,60 Plokk 12 aT 37.92 46' 6 462 611,76 629 767,91 19-1 32.90 33.31 Leheste 36.14 33,62 19-2 0,40 0,70 34.67 37.54 Mihkli 47' 6 462 611,03 629 762,62 32.93 33.00 33.35 66601:003:0235 32.77 32,92 32.62 37.24 52' 33.15 32.88 20-10 33101:001:0006 48' 6 463 408,85 629 573,82 37.48 - 20-9 1,00 - 32.79 36,68 37,77 49' 6 463 689,14 629 500,61 Sepa 0,30 37.98 39.14 95 6 464 000 601:0030 :1 51' 32.88 20-7 20-8 33.94 35.37 - 36.96 - 26' 50' 6 463 971,26 629 432,93 66 piku 36.18 20-5 34.81 33,14 34,28 1,40 0,90 Le 93 33.32 51' 6 464 004,99 629 424,23 03:01 33,16 32.95 01:0 33.06 20-6 38.36 666 50' 33.19 32.72 33,77 - 33.06 32.58 - 52' 6 464 032,23 629 416,98 37.17 - 0,70 29.09.2022 0,70 37.90 32.92 0,80 37.20 53' 6 464 121,39 629 395,27 37 - 20-3 20-4 38.68 Tanni-Jüri 33 33,37 33,91 1,40 34.93 54' 6 464 181,22 629 382,45 20-2 33.12 33.11 33.91 34.77 38.15 33101:001:0145 33.87 36.49 20-1 33,09 55' 6 464 239,25 629 368,37 - - 34.06 37.28 34,98 33.35 32.94 1,10 1,30 27' 56' 6 464 241,31 629 379,63 37 37.93 36.78 - 21-10 38.37 21-9 34 - 0,70 37.35 35.22 37,50 37,87 57' 6 464 992,69 629 318,13 34.66 1,10 21-8 38.03 29.09.2022 33.75 34,70 38.87 Mõtuse - 58' 6 465 272,79 629 383,77 33 38.25 29.09.2022 33.90 - 37.46 66601:003:0007 33.70 33.35 21-7 1,40 0,80 37.08 35.15 33.52 33.15 21-6 33,13 - 37.01 59' 6 465 278,63 629 385,15 33.90 38.35 34.07 0,40 33,40 38.11 Ojaääre 60' 6 465 265,23 629 465,97 Plokk 62 pT 36 - 35 21-5 - 0,45 38.21 33101:001:0022 61' 6 465 187,74 629 934,90 36.54 21-3 21-4 32,94 0,70 37.61 33.64 33,49 32,98 39.17 62' 6 465 030,51 630 885,06 32.97 49' 21-1 21-2 33.42 - 33.16 - 33.38 - 32.95 32.64 35.61 37.39 38.41 28' 63' 6 465 022,85 630 945,63 35,63 33.48 32,92 0,20 38.07 0,80 0,70 22-9 22-10 37.76 Alasoo 33.11 38.53 64' 6 465 021,24 631 014,66 37.41 - 32.99 37,64 37,90 - 66601:003:0151 2,50 0,40 IV' 39.03 65' 6 465 299,75 631 065,02 32.72 33.24 22-7 22-8 - - 37.72 36.65 34.27 34,65 0,50 0,80 66' 6 465 794,68 631 157,65 32.90 32.92 33,26 33.06 22-6 32.86 38.44 67' 6 466 090,44 631 207,67 22-5 - - 33.31 37.26 33.07 33,23 33,48 0,80 0,60 36.19 38.12 29' 68' 6 466 943,35 631 311,37 22-3 38.03 33,24 - - 69' 6 466 951,13 631 244,73 36.18 37 38.11 37 37.55 38.95 37.62 33.14 22-4 0,70 0,80 33.04 6 463 500 36 33.02 33.22 35 Kirikumetsa 22-2 - 33,22 33.55 23-10 37.99 36.97 0,40 Pindala 696,08 ha 632 000 32.52 66601:003:0219 22-1 32,98 32.95 37,93 32.51 - 33.24 38.15 23-9 34,13 33 0,90 33.66 - 32.76 34.93 37,57 - 30' - 0,30 1,00 39.18 Järveotsa 37.31 V I 1,00 23-7 23-8Bet 500 H=35.41 - Truup leidmata 38.34 37.35 1,30 66601:003:0008 35.41 48' 32.82 33.18 33.25 33.20 33.26 33,17 33.83 34,79 38.75 38.44 39 31' 34 32.89 36.17 23-6 - 32.95 23-5 33 38.49 33,81 - 0,50 33,18 0,70 33.03 23-3 23-4 32.90 - 36' 38.69 35' 34' 33'32' 37.30 33,06 - 33.77 33,50 1,20 39.16 1,0 33.00 39.13 Tohvre-Johani 36.68 23-1 - - 33.52 34.36 23-2 0,70 33.51 66601:004:0386 37.03 34,59 36.13 0,50 33,13 33.02 32.79 Tohvre-Peetri 24-8 - Plokk 20 aR - 32.96 34,68 66601:004:0378 38 37.20 1,70 32.95 38.64 0,50 32.80 33.08 32.90 24-7 33.97 - 39.05 33,53 0,50 34.58 39.14 37.13 24-5 24-6 32.98 32.86 - 34.87 33,37 33,51 37.46 37.49 34.15 32.97 1,20 24-4 Sangla turbatootmisala 24-3 33,15 - 33.04 - Plokk 45 aT 33,49 66601:006:0008 33.22 1,30 33.99 36.62 38.72 0,70 37 33.28 33.78 - 38.97 24-2 - 33.25 35.45 0,90 33.74 33,25 1,40 37.39 24-1 Plokk 12 aT 32.98 25-8 39 38.32 34,58 34.52 - 34,24 33.11 25-7 0,90 33.25 33.16 32.60 33,77 - 38.90 - 33.25 34.34 34.80 2,00 25-6 0,80 36.89 6 463 000 37.20 35.43 33.16 - 38 Suursaare 33,70 1,20 631 500 33.83 25-5 66601:003:0015 38.57 33,25 - 33.62 39.01 25-4 33.51 1,40 33,04 - 33.11 39.49 25-3 Plast 350 0,50 33.05 26-8 25-2 33.16 33,34 33.61 - H=36.41 25-1 35,38 37.29 33,69 33.47 0,60 33.96 33.78 26-7 Plast 350 Märkused: 37.91 35,11 - 35.30 34.38 34,84 33 36.59 H=36.40 33 1,10 26-6 - - - 33.61 34,79 1,60 35.65 38.80 1,00 26-5 - 34.50 1,90 34,32 2,30 36.29 29.09.2022 37' 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 29.09.2022 26-4 - 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 26-1 35.56 26-3 34,59 - 2,6 36.40 39' 39.09 36.24 37.65 35,62 26-2 34.26 34,57 34.72 1,90 29.09.2022 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 09.2022. 40.60 - 37.37 35.83 37.94 34,97 35.12 2,10 38 38.48 39.08 4. Plaani koostamisel on kasutatud: - - 40' 39 1,70 - 1,80 Tohvre-Johani - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 25.11.2025); 2,90 66601:004:0384 38.62 38.39 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 27.10.2025); 37.58 37.51 42' 38.56 39 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 24.10.2025); 44'43' 42.04 38.13 38.74 38.80 37.60 38.16 38.85 Elva metskond 85 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 03.11.2025). 35.19 29.09.2022 66601:004:0343 45' 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 41' 38 38.73 37.64 Sangla II kütteturba tootmisala Elva metskond 38.69 284 47' Plokk 45 aT 38.91 Plokk 4 aT 38.95 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 46' 17101:001:0383 38.24 39.13 38 39.91 39.03 41.83 38.29 Alakeerdi 38.56 38.77 Mällo Sangla kütteturba tootmisala 38.62 Plokk 44 aT 66601:004:0038 66601:003:0160 Sangla turbamaardla Mäeeraldise plaan Kiristaja-Metsa 38.91 38.22 38.30 66601:003:0196 Elva vald, Tartu maakond 39.23 39.04 6 462 500 38.75 38.91 630 000 629 500 630 500 631 000 Vahesaare Loa omanik Biolan Baltic OÜ Graafiline lisa 1 / 4 66601:003:0164 Kasvuturba, Lavassaare alev, 0 250 500 m 87001 Pärnu linn, Pärnu maakond Mõõtkava 1 : 5 000 [email protected] Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 26.11.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 24/4823 /Allkirjastatud digitaalselt/    39.95 39 38.72 39.32 Sangla kütteturba tootmisala 40.09 39 Väljakaubi mäeeraldise piiripunktide 40.30 Plokk 19 aR 38.71 38.84 60501:003:0406 38.26 38.69 39.20 koordinaadid 1' 38.82 40.51 39.63 39.33 2' Nr X Y Sangla maardla 9 1 39.92 39.38 2 3 38.68 39.77 1 6 467 160,77 631 335,69 66601:006:0016 40.61 36.22 38.70 2 6 467 157,45 631 993,74 3 Laeva metskond 141 6 36.50 3 6 467 156,88 632 106,44 17101:001:0253 40.24 3' 3 4 6 467 047,97 632 097,54 35 7 40.68 4 4' 40 5 6 467 024,38 632 255,89 5 39.75 38.49 6 6 467 021,40 632 410,31 38.36 Aru 36 6 39 39.79 7 6 466 567,26 632 361,48 34.70 60501:003:0254 6 467 000 8 6 466 001,75 632 305,48 32 68' 39.56 5' 60501:003:0254 9 6 466 011,91 632 170,61 38.16 39.44 69' Kiho 10 6 466 043,76 631 834,87 38.52 31 36 60501:003:0283 39 39.69 11 6 466 094,96 631 841,74 6' 35 30 36.65 38 12 6 466 081,58 631 983,81 35.60 Laeva metskond 140 17101:001:0252 N 37.11 37 35 13 6 466 519,93 632 025,09 7' 38 38.61 14 6 466 568,77 631 630,63 36.26 Anne 60501:003:0468 15 6 466 124,58 631 586,88 34.50 34.80 8' 16 6 466 123,04 631 586,73 34.60 35 38.15 17 6 466 121,03 631 602,95 Kommori 37.29 Plokk 12 aT 60501:003:0033 18 6 465 806,17 631 555,86 36.36 Sangla turbatootmisala 9' 19 6 465 792,73 631 657,35 66601:006:0008 38.28 38.49 Kaardileht nr 543 Kolga-Jaani 20 6 465 555,20 631 612,69 34 10' 35 38.34 21 6 465 496,20 631 601,60 36.30 Laeva metskond 212 22 6 465 533,22 631 298,34 35.50 17101:001:0251 23 6 465 122,30 631 221,37 38.55 24 6 465 121,38 631 122,03 36.06 14 37.94 25 6 465 456,51 631 183,90 7 38.47 40 11' Kängata 26 6 465 466,39 631 122,28 34.30 34.75 13 60501:003:0353 27 6 466 083,94 631 233,23 36.35 12' 6 466 500 28 6 466 087,65 631 207,20 37.53 36.20 38.34 35 37 29 6 466 090,44 631 207,67 38.11 Tani 39 38.76 30 6 466 901,89 631 306,33 3 5 60501:003:0103 35.91 31 6 466 932,10 631 310,00 32 6 466 943,35 631 311,37 36.31 38.23 37.33 Plokk 1 aT 13' Jäägi Pindala 126,65 ha 35.70 17101:001:1092 Sangla turbaraba 66601:006:0002 36.87 14' 39.06 Anne 40.49 60501:003:0469 60501: kond 177 36.20 38.14 34 Loku 35 0327 36.55 36 17101:001:0967 001: Mäekarja s m et 36.31 60501:003:0555 39.88 41.70 1 Sangla kütteturba tootmisala mäeeraldise piir, 35.90 38.04 Anni piiripunkt ja piiripunkti number 15 Laeva 35.70 60501:003:0472 Ranna või kalda piirangud 36.42 33.50 17 1' Sangla kütteturba tootmisala mäeeraldise teenindusmaa piir, 36.35 11 i 39 67'29 16 12 e ss :01 41.48 piiripunkt ja piiripunkti number K 03 40 0 1: 8 38.82 0 43 si 13 Olemasoleva mäeraldise piir Eesvoolu kaitsevöönd 36.53 28 0 5 a se 01 es : 0 27 6 : K 3 eh 03 36 00 39 T : 0 : 35 Olemasoleva mäeraldise teenindusmaa piir 37.80 10 36.83 1 1 0 42.20 50 05 35.92 39.78 8 60 66 466 000 Külgneva taotletava mäeraldise piir Veehaarde sanitaarkaitseala 15' 38.75 9 37 36.33 Piiripealse Külgneva taotletava mäeraldise teenindusmaa piir 35.99 17' 38.30 38.62 17101:001:1221 38.16 37.07 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru, Tee kaitsevöönd 34.50 38.48 Plokk 62 pT 38.33 16' 38.59 36.08 aR - aktiivne reservvaru) Sangla maardla 10 38.41 66601:006:0012 Madise Sangla turbamaardla piir (asendiplaan) 38.52 Maaparandushoiuala 33101:001:0085 34 36.11 Kommori 35.85 60501:003:0033 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 38.03 18 38.02 38.33 33 37.05 38.49 66' 19 38.61 38 Maapinna samakõrgusjoon, m Taastuva soo ala (696,12 ha) 32.80 Plokk 20 aR 38.67 38 37 9 36.38 0 00 38.01 38.30 6: : 00 38.62 1 36.31 60 66 38.35 33 36.50 38.88 e as 38.41 h Te 37.44 36.25Plokk 1 aT 33 630 500 630 000 629 000 629 500 36.46 36.34 38.78 38 Aiaturba 32.60 38.43 66601:006:0010 20 38.24 38.47 37 37.97 Raba 18' 22 37 35.97 6 465 500 37.19 6465500 66601:003:0032 36.24 21 66 Ra 01: 36.45 37.16 26 33 19' 38.05 6 ba 003 25 38.20 38.55 oj Elva metskond 188 36.16 a : 37.88 37.64 66601:003:0128 37.61 36.22 20' Lehise 01 36.98 66601:006:0011 13 Plokk 2036 aR 36.22 36.85 36.85 38.11 Elva 38.33 metskond 103 Sangla kütteturba tootmisala 35.73 36.67 36.07 Plokk 12 aT 33101:001:0119 38.34 37.01 mäeeraldise teenindusmaa 59' 38.15 38 38.06 37 60' 65' 33.80 piiripunktide koordinaadid 36.16 58' 36.62 37.01 37 37.22 34 37.83 37.76 37.77 35.18 35.86 35.15 Sangla maardla 4 21' Nr X Y Sangla maardla 3 61' 36.79 37.34 66601:006:0013 Plokk 66 aT 37.22 37.99 1' 6 467 207,01 631 279,50 66601:003:0125 36.30 37.11 34 Rabaserva 2' 6 467 199,72 632 306,25 35.80 35.87 36.52 36.83 33101:001:0026 38.21 38.21 3' 6 467 067,90 632 306,25 34 38.33 36 Kokemetsa 33.40 Plokk 6 aT 37.29 35 4' 6 467 048,20 632 423,79 38 35.89 37 34.70 17101:001:1560 35 35.84 36.56 38.09 5' 6 466 966,49 632 418,82 36.07 34.50 23 33 3 24 Plokk 21 pR 38.61 6' 6 466 904,65 632 414,37 4 38.43 7' 6 466 851,61 632 412,46 32.70 Pumbamaja 62' 63'64' 36.88 35.64 33 35.20 22' 17101:001:1274 39.07 8' 6 466 792,56 632 411,02 9' 6 466 718,11 632 405,41 34 Pumbamaja 37.95 38.95 6 465 000 57' 35.99 3 5 37.17 10' 6 466 707,34 632 404,60 Plokk 62 pT 11' 6 466 546,60 632 390,36 Sangla turbatootmisala 4 33.50 33.20 3 12' 6 466 506,52 632 388,57 66601:006:0008 35.93 32.70 38.73 13' 6 466 350,70 632 377,01 35.69 3 14' 6 466 321,30 632 374,90 32.70 3 36.49 37.80 38.25 33 34 Elva metskond 140 35.20 15' 6 465 977,02 632 347,07 36 66601:003:0111 16' 6 465 950,56 632 312,68 38 35 35.87 17' 6 465 993,48 631 746,63 Rabaääre 36.04 32.70 36.96 33101:001:0036 18' 6 465 496,33 631 669,32 32.70 19' 6 465 461,75 631 696,98 32.70 23' 20' 6 465 410,20 631 638,10 36.65 21' 6 465 241,78 631 653,94 38.05 36.12 37.19 38.37 22' 6 465 046,17 631 663,29 33 35 32.70 23' 6 464 747,00 631 677,56 Plokk 45 aT 32.70 37.42 24' 6 464 382,78 631 699,73 36.43 25' 6 464 216,29 631 711,32 Elva metskond 141 26' 6 463 991,40 631 717,24 El 66601:003:0112 32.70 66601: 32.70 38.55 va m et 37.23 36 27' 6 463 860,47 631 720,44 36.34 28' 6 463 680,69 631 722,73 37.57 36.26 29' 6 463 550,01 631 724,86 003: skond 139 3 32.70 7 38.16 6 464 500 30' 6 463 410,94 631 726,50 0110 32.70 37.21 36.82 31' 6 463 410,28 631 726,53 33.40 36.41 Suur-Kapsta 32' 6 463 363,70 631 728,91 34 37.65 33 33101:001:0072 33' 6 463 363,67 631 721,71 37.08 38.46 34' 6 463 360,22 631 469,69 37.23 24' 35' 6 463 359,00 631 330,18 32.70 34.82 32.70 33.70 36' 6 463 358,09 631 156,25 32.70 Muretu 38.11 Väike-Kapsta 37' 6 462 843,96 631 209,88 66601:003:0019 33101:001:0171 35 37.24 37.79 38' 6 462 843,61 631 159,88 33 37 37.61 Lehe 56' 39' 6 462 812,40 631 164,91 36 03 66010 :030 :1 34.80 Plokk 13 pT 40' 6 462 762,59 631 170,04 6 37.29 55' 37.90 41' 6 462 658,27 630 341,76 Sa u l 25' 3:0205 38.62 42' 6 462 725,12 630 324,98 6010 :0 66 37.53 36.34 54' 43' 6 462 707,83 630 189,34 Vagua l 0143 44' 6 462 704,03 630 189,76 010 :03: 666 38 32.70 32.70 37.66 32.70 39.01 45' 6 462 658,90 630 105,93 53' 39.14 Plokk 12 aT 37.92 46' 6 462 611,76 629 767,91 Leheste 36.14 Mihkli 47' 6 462 611,03 629 762,62 66601:003:0235 32.70 33101:001:0006 48' 6 463 408,85 629 573,82 37.48 37.24 52' 36.30 33 a 49' 6 463 689,14 629 500,61 Sep 37.98 39.14 95 6 464 000 :0030 :1 51' 26' 50' 6 463 971,26 629 432,93 34 6601 6 epiku 36.18 L 193 51' 6 464 004,99 629 424,23 :003:0 01 38.36 666 50' 52' 6 464 032,23 629 416,98 32.70 37.17 53' 6 464 121,39 629 395,27 37 38.68 Tanni-Jüri 32.70 33101:001:0145 54' 6 464 181,22 629 382,45 38.15 36.49 55' 6 464 239,25 629 368,37 27' 56' 6 464 241,31 629 379,63 33 38.37 35 37.35 32.70 57' 6 464 992,69 629 318,13 37 38.87 36 Mõtuse 38.25 58' 6 465 272,79 629 383,77 66601:003:0007 59' 6 465 278,63 629 385,15 37.08 35.40 38.35 Ojaääre 60' 6 465 265,23 629 465,97 Plokk 62 pT 38.21 33101:001:0022 61' 6 465 187,74 629 934,90 37.61 32.70 39.17 62' 6 465 030,51 630 885,06 33 49' 28' 63' 6 465 022,85 630 945,63 38.07 Alasoo 38.53 64' 6 465 021,24 631 014,66 37.41 66601:003:0151 39.03 65' 6 465 299,75 631 065,02 37.30 37.72 36.65 33.50 66' 6 465 794,68 631 157,65 67' 6 466 090,44 631 207,67 37.26 38.12 29' 68' 6 466 943,35 631 311,37 32.70 34 38.11 69' 6 466 951,13 631 244,73 37 38.95 37.62 6 463 500 Kirikumetsa 37.99 36.97 Pindala 696,08 ha 632 000 66601:003:0219 37 30' 39.18 Järveotsa 37.31 37.35 66601:003:0008 48' 35.41 35 36 38.44 39 31' 33 33 33.20 36' 38.69 35' 34' 33'32' 33 37.30 39.16 36.68 32.70 39.13 Tohvre-Johani 34.50 66601:004:0386 37.03 Tohvre-Peetri Plokk 20 aR 66601:004:0378 38 37.20 33 38.64 39.05 32.70 39.14 37.13 37.49 32.70 37.46 Sangla turbatootmisala Plokk 45 aT 66601:006:0008 38.72 37 38.97 34 37.39 Plokk 12 aT 39 38.32 38.90 6 463 000 37.20 32.70 35.43 38 Suursaare 631 500 66601:003:0015 38.57 39.01 33.50 33 39.49 33 37.91 37.29 Märkused: 33.40 32.70 38.80 37' 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 39' 39.09 40.60 37.65 32.70 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 09.2022. 38 38.48 39.08 4. Plaani koostamisel on kasutatud: 40' Tohvre-Johani - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 25.11.2025); 38.62 38.39 66601:004:0384 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 27.10.2025); 37.51 42' 38.56 39 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 24.10.2025); 44'43' 42.04 38.13 38.74 38.80 37.60 38.16 38.85 Elva metskond 85 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 03.11.2025). 66601:004:0343 45' 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 41' 38 38.73 37.64 Elva metskond 38.69 284 47' Plokk 45 aT 38.91 Plokk 4 aT 38.95 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 46' 17101:001:0383 38.24 39.13 38 39.91 39.03 41.83 38.29 Alakeerdi 38.56 38.77 Mällo Sangla kütteturba tootmisala 38.62 Plokk 44 aT 66601:004:0038 66601:003:0160 Sangla turbamaardla Korrastatud ala plaan Kiristaja-Metsa 38.91 38.22 38.30 66601:003:0196 Elva vald, Tartu maakond 39.23 39.04 6 462 500 38.75 3 630 000 629 500 630 500 631 000 Vahesaare Loa omanik Biolan Baltic OÜ Graafiline lisa 4 / 4 66601:003:0164 Kasvuturba, Lavassaare alev, 0 250 500 m 87001 Pärnu linn, Pärnu maakond Mõõtkava 1 : 5 000 [email protected] Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 26.11.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 24/4823 /Allkirjastatud digitaalselt/  Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad OÜ BIOLAN Baltic on turba tootmise ja töötlemisega tegelev ettevõte, kes kaevandab turvast Sangla turbamaardlas Sangla kütteturba tootmisalal (keskkonnaloa nr KMIN-071). Käesoleva keskkonnaloa taotlusega soovib taotleja peaasjalikult pikendada olemasolevat luba tootmisalal paikneva jääkvaru ammendamiseks ja lisaks vähendada mäeeraldise piire, kuna praegustes piirides on maavara enamus alal tehnoloogiliselt ammendatud. Piiride vähendamise eelduseks on ka Keskkonnaametile esitatud Sangla kütteturba tootmisala korrastamise projekt. Olemasolev luba kehtib kuni 25.05.2028, selle pikendamiseks tehti 2022. aastal tootmisala jääkvaru koguse määramine. Uuringu tulemusena kinnitati Sangla kütteturba turbatootmisalale hästilagunenud turvast aktiivse tarbevaru plokk 12 aT pindalaga 289,60 ha ja mahuga 923 tuh t. Käesolevaga taotleb ettevõte OÜ BIOLAN Baltic Sangla kütteturba tootmisalal maavara kaevandamise loa pikendamist 30 aasta võrra, et ammendada juba kasutusele võetud ressurss ning tagada ettevõtte tegutsemise jätkusuutlikus. Ettevõttele kuulub lisaks Sangla kütteturba tootmisalale ka Tartu maakonnas asuv Sangla III turbatootmisala keskkonnaluba. Seonduvalt Sangla tootmisala osalise tehnoloogilise ammendamisega soovitakse antud taotlusega muuhulgas vähendada lubatud aastast maksimaalset kaevandamismäära ja võtta see samas mahus kasutusele Sangla III turbatootmisalal. Positiivsete loa pikendamise ja muutmise otsuste korral palume Sangla kütteturba tootmisala maksimaalne määr vähendada mahule 30 tuh t/a ning Sangla III turbatootmisala maksimaalne määr suurendada mahule 120 tuh t/a. Turbavaru kasutamist jätkatakse kütteturba ja aianduses kasutatavate turbatoodete tootmiseks. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Sangla kütteturba tootmisala mäeeraldis asub Tartu maakonnas Elva vallas Koopsi külas, Elva linnast 11 km loode ja Tartust 25 km edela pool. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 696,08 ha, millest mäeeraldis moodustab 126,65 ha. See paikneb Maa- ja Ruumiamet poolt hallataval Sangla turbatootmisala maaüksustel (KÜ 66601:006:0008). Asustust Sangla turbatootmisala vahetus läheduses ei ole. Ümbruskonna külade (Neemis küla, Kaarlijärve, Koopsi, Kapsta, Tännassilma) lähimad majapidamised paiknevad 1 - 1,5 km kaugusel ida ja lääne pool. Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme põhimaantee nr 92 möödub mäeeraldisest 0,2 km põhja poolt, Sangla - Rõngu tugimaantee 1 km läänest ja Puhja - Konguta kõrvalmaantee 2,5 km idast. Viimaselt tulevad kruusakattega kohalikud teed mäeeraldise põhja- ja keskossa. Ala on kuivendatud lahtise kraavitusega, dreenide keskmine vahekaugus on 40 m. Sangla kütteturba tootmisala kuivendussüsteemi põhilisteks eesvooluks on mäeeraldisest vahetult lääne poolt mööduv Ubesoo oja. Sellesse suubuvad mäeeraldise keskosa läbiv Sanglasoo peakraav ja lõunapiiril olev Pagavere peakraav. Kuna suuremal osal tootmisalast on mäetöödega jõutud madalamale turbalasundi isevoolse kuivendamise tasemest, kasutatakse vee ärajuhtimiseks pumpasid. Maapinna absoluutsed kõrgused väljakutel ulatuvad 35 - 36 meetrist mäeeraldise põhjaosas kuni 33 - 34 meetrini lõunaosas. Looduskaitse all olevaid taimeliike mäeeraldise teenindusmaal keskkonnaregistri andmeil ei esine. Hiireviu (LK III kat) leiukohad on mäeeraldisest 0,2 km lääne ja 0,4 km ida pool ning tedre (LK III kat) leiukoht 0,4 km loode pool. 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Vaadeldavat ala on korduvalt geoloogiliselt uuritud, kuid seda juba üsna ammu. Esimeseks uuringuks oli instituudi Giprosovhozvodstroi 1955. a detailuuring (EGF 5046), mis hõlmas ka praeguse Sangla kütteturba tootmisala põhjaosa. Ligikaudu 400 ha suuruse ala uuringu käigus sondeeriti turbalasundit 229 punktis ning võeti 11 punktist 50 proovi turba üldanalüüsiks. Lasundi kännusus määrati 15 platsil. Umbes samal alal tehti ka ENSV MN Geoloogia Valitsuse 1979. a eeluuring (EGF 5187) võrguga 1000 × 100 m. Turba üldanalüüsiks võeti 14 punktist 270 proovi ning lamami lõimise määramiseks 18 punktist 34 proovi. Sangla kütteturba tootmisala lõunaosa uuriti RPI Eesti Tööstusprojekt 1970. a detailuuringuga (EGF 5126). Uuringuvõrgu tihedus oli 100 × 200 m, proove turba üldanalüüsiks võeti 0,5 m intervalliga 27 punktist. Kogu mäeeraldise hõlmas Eesti Geoloogiakeskuse 1992. a jääkvaru uuring (EGF 5271). Uuringuvõrgu moodustasid üksteisest 200 - 400 m kaugusel asetsevad uuringusihid, millel uuringupunktid paiknesid 100 m intervalliga. Proove turba üldanalüüsiks võeti 9 punktist 0,25 m intervalliga kokku 125. 2022. aastal koostas OÜ Inseneribüroo Steiger aruande ’’Sangla turbamaardla Sangla kütteturba tootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 01.11.2022)’’. Sangla kütteturba tootmisala paikneb Võrtsjärve madaliku edelaserval. Soostunud nõgu, milles Sangla soo asub, paikneb siin hilisjääajal eksisteerinud Suur-Võrtsjärve lahe kohal. Võrtsjärve madalik on jääaja eelne kulutusnõgu, mida on hiljem kujundanud liustikukeelte liikumine. Maapinna kõrgus on mäeeraldist ümbritseval alal valdavalt 38 - 40 m, freesväljakutel on see kaevandamise tulemusena langenud 33 - 36 meetrini. Sood ümbritseval alal leidub ka mõne meetrise suhtelise kõrgusega voori. Aluspõhja kivimeid katva Kvaternaari vanusega setete kihi paksus on piirkonnas väga erinev olenevalt tasemest, milleni aluspõhja kivimid on ära kulutatud. Ümbruskonna puurkaevudes on moreeni ja jääjärvesetteid paarist meetrist kuni rohkem kui 100 meetrini. Kulutusnõos on Kvaternaari vanusega setete kiht suhteliselt paks. Sangla kütteturba tootmisala põhjaosas olev puurkaev nr 6833 läbib keskkonnaregistri andmeil 52 m kvaternaarisetteid (5 m turvast ja 47 m moreeni) ning 48 m Kesk-Devoni vanusega setteid (30 m savi ja 18 m selle lamamis olevat liivakivi). Moreeni katab paiguti ka mõne meetri paksune jääjärvelise savi või aleuriidi kiht. Soosetete (Q2_b) kihi keskmine paksus Sangla kütteturba tootmisalal on 1,2 m, suurel osal mäeeraldisest on turvast alla 0,5 m. Turba lamami abs kõrgus on valdavalt vahemikus 32 - 35 m. Kõige ülemiseks põhjaveekihiks on vaadeldaval alal soosetete veekiht (bIV), mille veetase on mäeeraldise piires alandatud 0,5 - 1 meetrini maapinnast. Veekiht on vabapinnaline ja toitub peamiselt sademetest. Turbavesi on happeline, madala mineralisatsiooniga (0,1 - 0,2 g/l). Iseloomulike omaduste (pruunikas värvus, spetsiifiline lõhn ja maitse) tõttu ei kasutata soosetete vett joogi- või tarbeveena. Turba lamamis paiknevad jääjärve- ja liustikusetted on suhteliselt suure savisisaldusega ning seetõttu väikese veeandvusega. Majapidamiste veevarustuses seda veekihti siiski kasutatakse. Veevarustuse seisukohast on piirkonnas kõige olulisem Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas. Puurkaevu nr 6833 vesi on hüdrokarbonaatne kaltsiumiline ning kaevu erideebit 11 m alanduse juures 0,151 l/s × m Turbalasundi keskmine paksus mäeeraldise piires on 1,2 m. Üle 2 m ulatub lasundi paksus vaid suurte piirde- ja kogumiskraavide läheduses. Väljakutel on turvast valdavalt alla 1 m, üsna suurtel pindadel ka alla 0,5 m. Algselt lasundi pealmises osas paiknenud raba- ja siirdesooturba kihid on ära kaevandatud. Seetõttu on mäeeraldise piires tegemist märe või metsa-märe alltüüpi kuuluva madalsoolasundiga. Botaanilise koostise alusel on esindatud erinevad puitu, tarnasid, pilliroogu ja lehtsamblaid sisaldavad turbaliigid. Turba keskmine lagunemisaste Sangla kütteturba tootmisalal on 29%, keskmine looduslik niiskus 83%, keskmine happesus 5,5 ja kuivaine keskmine tuhasus 14,11%. Tabel 3.1 Sangla kütteturba tootmisala turba keskmised kvaliteedinäitajad Lagunemisaste Varuplokk Varu jaotus Looduslik Tuhasus, % niiskus, % kuivainest Von % Post 12 aT hästilagunenud 83 14,11 29 H4 Sangla kütteturba tootmisala piires ei ole proove turba raskemetallide sisalduse määramiseks võetud. On tõenäoline, et see ei erine oluliselt umbes 2 km põhja pool paiknenud Eesti Geoloogiakeskuse 2003. a uuringu (EGF 7554) ala näitajatest. Nimetatud uuringu käigus võeti 16 punktist raskemetallide määramiseks 39 proovi, sealhulgas hästilagunenud turbast 16 proovi. Nagu nähtub tabelis 3.2 esitatud keskmistest näitajatest, on raskemetallide sisaldus Sangla maardla lääneosa turbas suhteliselt väike. Tabelis on võrdluseks toodud ka Eesti turvaste keskmised näitajad (Orru ja Orru, 2003) Tabel 3.2 Raskemetallide sisaldus Sangla turbamaardla lääneosa turbas  Uuring Näitajad Cd Pb Sr Ni Cr Hg OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2003 Hästilagunenud turvas 0,04 3,9 39 2,6 1,16 0,078 (Orru ja Orru, 2003) Keskmine sisaldus Eesti soode turbas 0,120 3,3 21,9 3,7 3,1 0,05 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Mäeeraldis kattub osaliselt Sangla turbamaardla aktiivse tarbevaru plokiga 12. Mäeeraldis ei hõlma tervet plokki, kuna plokk on tehnoloogiliselt ammendunud. Sügavuti on mäeeraldise piiriks aktiivse tarbevaru ploki 12 lamam. Taotletava mäeeraldise pindala on 126,65 ha ja selle teenindusmaa pindala on 696,08 ha. Mäeeraldise piiri on korrigeeritud, et kattuks kinnistu piiridega. Mäeeraldisest jääb välja aktiivse tarbevaru ploki 12 osa mahus 420 tuh t, pindalal 162,95 ha. Taotletava mäeeraldise piiresse jäävast aktiivsest tarbevarust ei ole kogu hästilagunenud turbakihid kaevandatav, kuna turbalasundi lamamini tuleb jätta korrastamiseks vajalik jääkturba kiht. Mäeeraldisel on soodsad tingimused ala taastuvaks sooks moodustamiseks, mille tarbeks jäetakse mäeeraldise põhja 20 cm paksune jääkkiht. Maavaravaru kadu jääkkihis on leitav järgmiselt: mäeeraldise pindala x jääkkihi paksus x hästilagunenud turba mahult massile ülemineku koefitsent = jääkkihi maht. Hästilagunenud turba mahult massile ülemineku koefitsient ploki 12 puhul on 0,225. Tabel 4.1 Taotletava ja kaevandatava maavaravaru kogus Sangla kütteturba tootmisalal (seisuga 31.03.2026. a.) Mahult kaalule Aktiivne Keskmine üle- Kadu, Kaevandatav Plokk Maavara Pindala tarbevaru, paksus, m viimise tuh t varu, tuh t tuh t koefit- sient Hästi- 12 aT lagunenud 126,65 1,42 0,225 469 57 412 turvas Sangla kütteturba tootmisalale taotletakse keskkonnaluba 30 aastaks maksimaalse aastase kaevandamise määraga 30 tuh t. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Sangla kütteturba tootmisala piires asuv Sangla turbamaardla osa on täies ulatuses välja töötatud. Kogu alalt on eemaldatud taimestik ja sugekiht ning rajatud kuivenduskraavid ja väljaveoteed. Turbalasundi keskmine paksus mäeeraldise piires on ligikaudu 1,42 m. Turba kaevandamine toimub pinnaviisiliselt freesmeetodil. Freesmeetodil kaevandamise tootlikkus sõltub kaevandatava turbalasundi kuivamistingimustest ja kvaliteedist. Vähelagunenud turba puhul on freesitava kihi paksus keskmiselt 15 – 20 mm, hästilagunenud turba korral keskmiselt 10 mm ühes tsüklis. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest, kogumisest ja aunatamisest. Aunade kõrgus oleneb kasutatavatest masinatest, turbaliigist ja kogumishooaja kestusest. Pärast turbakihi freesimist jäetakse turvas tootmisväljakutele kuivama. Kuivamise soodustamiseks pööratakse freesitud turvast sõltuvalt valmistoodangu nõuetele kaks kuni kolm korda. Kuivanud turvas kogutakse kokku. Turba kogumisel on plaanis kasutada tsüklonitega varustatud turbakogujad. Tsüklonid vähendavad kogujast eralduvat turbatolmu umbes 70%, mis vähendab oluliselt peenosakeste edasikandumist tootmisalal. Kogutud turvas ladustatakse tootmisväljakute otstes paiknevatesse aunadesse ja veetakse seejärel teenindusmaale rajatavatele kogumisplatsidele. Olenevalt ilmast võib periood varieeruda. Pärast kogutud turba aunatamist ja ladustamist kogumisplatsil toimub turba laadimine ekskavaatoriga veoautodele ning väljavedu. Sangla kütteturba tootmisala toodang suunatakse OÜ Biolan Baltic (Tehase, 17101:001:1939) tehastesse. Sangla kütteturba tootmisala väljaveoteena on planeeritud kasutada olemasolevat mäeeraldise kruuskattega ja betoonplaatidest ehitatud väljaveoteed, mis on olemas kõigil lahutükkidel. Nimetatud teed on rajatud turba tootmise ja väljaveo eesmärgil ning ei ole avalikus kasutuses. Turba kaevandamine toimub tsükliliselt. Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks ajavahemikku mai keskelt kuni augusti lõpuni, seega on hooaja pikkuseks jämedalt arvestades ~100 päeva. Turba tootmisel lasundist välja tulevad kännud korjatakse kokku, kuivatatakse maksimaalselt 3 aastat ja realiseeritakse töötlemata küttepuiduna või kasutatakse olemasoleva taristu hooldamiseks või uue taristu rajamiseks. Ala on kuivendatud lahtise kraavitusega, dreenide keskmine vahekaugus on 40 m. Sangla kütteturba tootmisala kuivendussüsteemi põhilisteks eesvooluks on mäeeraldisest vahetult lääne poolt mööduv Ubesoo oja. Sellesse suubuvad mäeeraldise keskosa läbiv Sanglasoo peakraav ja lõunapiiril olev Pagavere peakraav. Kuna suuremal osal tootmisalast on mäetöödega jõutud madalamale turbalasundi isevoolse kuivendamise tasemest, kasutatakse vee ärajuhtimiseks pumpasid. Turbaheljumi edasikandumise tõkestamiseks on vaja rajatav kuivendusvõrk eesvooluga ühendada settebasseini(de) kaudu. Lisaks kuivendusvee puhastamisele ühtlustavad settebasseinid suurveeperioodil süsteemist välja voolava vee hulka. Settebasseine puhastatakse regulaarselt ja settinud materjali segatakse toodanguga või kasutatakse rajatiste konstruktsioonides. Hinnanguliselt juhitakse Sangla kütteturba tootmisala mäeeraldiselt suublasse ligikaudu 282 tuh m3 vett aastas. Täpne kuivendamise tehnoloogia ja skeem määratakse kaevandamise projektis. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Turba kaevandamine väiksemal pindalal kui 150 ha ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 28 kohaselt olulise keskkonnamõjuga tegevus. Mäeeraldisel toimub kaevandamine 126,65 ha suurusel alal. Teenindusmaast 502,78 ha kuulub korrastamisele ning vastav korrastamise projekt on Keskkonnaametile saadetud. Antud loa muutmine ja edasised tegevused ülejäänud alal vähendavad keskkonnariski suurust märkimisväärselt. Turba kaevandamisega kaasneb paratamatult mõju keskkonnale. Turba kaevandamisega kaasneb soo kuivendamine, turba pealmise taimkatte eemaldamine ja sellega seoses elupaikade (ajutine) kadumine, piirkonna veerežiimi mõjutamine, müra, tolm jm. Lisaks veerežiimiga seotud mõjudele kaasneb turba tootmisega kaevandamisega seotud masinate tekitatav mõju ehk müratase ja turbatolmu levik. Turbatootmisalade iseloomulikust asukohtadest ja tootmisalade suurusest tulenevalt ei paikne üldjuhul mäeeraldise vahetus läheduses tundlikke objekte (majapidamisi). Suuremad vahemaad võimaldavad luua puhvertsooni müratasemete ja tahkete osakeste leviku soodsaks hajumiseks selliselt, et ülenormatiivsed mõjud tundlike objektideni ei ulatu. Turba tootmisel kasutatavate masinate tekitatav müra on sarnane põllumajandamisel tekkiva müraga, sest kasutatakse analoogseid traktoreid. Kõrgemad müratasemed esinevad lisaseadmete kasutamisel, näiteks vaakumkogujate töötamisel. Keskkonnaministri 16.12.2016. aasta määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud II kategooria (elamumaa-alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad) tööstusmüra piirväärtus päevasel ajal on 60 dB. Varasemalt on turbatootmisaladel kaevandamise keskkonnamõju hindamise käigus järeldatud, et turbatootmisel kasutatavate masinate töötamisel saavutatakse 60 dB tase ~100 m kaugusel ning metsa olemasolul ~50 m kaugusel. Tabel 6.1 Erinevate turbatootmisprotsesside tekitatavad helivõimsustasemed1 Protsess Helivõimsustase LwA, dB Freesimine 108 Pööramine 98 1 Niskanen, I. 1998. Turvetuotanto ympäristömelun auheuttajana. Ympäristöntutkimuskeskus. Jyväskylän Ylipisto  Vaalutamine 100 Freesturba pneumaatiline kogumine 104 - 113 Freesturba mehaaniline kogumine 104 Laadimine 107 Vastavalt kavandatavale tegevusele kasutatakse Sangla kütteturba tootmisalal mehaanilisi kogujaid, mille helivõimsustase tavapärastest tööprotsessidest ka suurim ehk kuni 113 dB. Helivõimsustase on akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase LpA on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, sest müratase sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest r ning allika helivõimsustasemest. Müratase on leitav järgneva valemiga: 𝐿𝑝𝐴 = 𝐿𝑤𝐴 − 20 ∗ log 𝑟 − 8 𝑑𝐵 Valemi järgi väheneb müratase allikast 6 dB võrra kauguse kahekordistumisel. Arvutuslik müratase töötava vaakumkoguja korral erinevatel kaugustel on toodud tabelis 6.2. Tabel 6.2 Müratasemed allikatest vaakumkoguja töötamisest erinevatel kaugustel Kaugus r, 100 200 300 400 500 600 700 800 m Müratase 65 59 55 53 51 49 48 47 LpA, dB Lähimad majapidamised paiknevad 680 m kaugusel kirde pool. Sellest tulenevalt ei ole ka konservatiivsetes tingimustes ette näha, et turba tootmine Sangla kütteturba tootmisalal põhjustaks kehtestatud piirnormide ületamist lähimate majapidamiste juures. Seda toetab ka asjaolu, et avaliku informatsiooni põhjal ei ole Sangla kütteturba tootmisalal tuleneva müra suhtes kaebusi esitatud. Lisaks mürale tekib ka turba kaevandamisel ja selle transportimisel tolm. Samuti võib tugeva tuulega kuivalt tootmisväljakult toimuda tolmuosakeste erosioon. Turbatolmu emissioon sõltub ilmastikutingimustest ehk tuule tugevusest ja sademetest, tootmisprotsessist, turba niiskusest, lagunemisastmest ja tolmuosakeste hulgast. Sademeterohkel perioodil tekib turbatolmu vähem, kuid turvast on freesmeetodil võimalik kaevandada ainult kuival ajal. Üleüldise praktika kohaselt ülenormatiivne tolmu kontsentratsioon on lokaalne ehk ainult tööde tsoonis ning mäeeraldise teenindusmaa piirest kaugemale ei levi. Taotlusele on lisatud ka Välisõhu eriosa vastavate koostatud materjalidega. Tahkeid osakesi võib tekkida ka toodangu väljaveol. Maanteele viivad väljaveoteed on olemasolevatele tootmisaladele rajatud kruusateedena, mis vähendab turbamaterjali kandumist veokite ratastega maanteele. Samuti on maanteele pealesõidud paarikümne meetri ulatuses kaetud asfaltkattega. Väljaveetavad valmistoodangu koormad peavad olema kaetud, et vältida tuulega ärakannet. Arvestades asjaolu, et turbatootmisalalt hakkab toodangu transport toimuma valdavalt väljaspool tootmisperioodi ehk kuiva perioodi, siis ei põhjusta toodangu transport mäeeraldiselt tahkete osakeste seisukohast olulist mõju. Turba tootmisega kaasnevat mõju soosetete veetasemele, lisamata teisi kuivendamisega mõjutatavaid tegureid, on jälgitud nt Põhara ja Kuislemma turbatootmisaladel. Mõlema turba- tootmisala KMH raames tehtud veetasemete mõõtmiste põhjal hinnati alanduse maksimaalseks raadiuseks 150 m. Läbiviidud mõõtmised näitasid, et kuivenduse mõju oli suurim ehk oluline mäeeraldise piirist kuni 30 m kaugusele ning kauguse suurenedes mõju oluliselt vähenes. Kuivendamise mõju oli väikseim sademeterikkal perioodil. 7. Kaevandatud maa korrastamine Sangla kütteturba tootmisalal on soodsad tingimused kaevandatud maa korrastamiseks taastuvaks sooks. Maavara ammendamisel moodustatava taastuva soo kõlviku pindala on 696,08 ha. Ligikaudu 100 ha teenindusmaast on loa pika kehtivusaja jooksul juba metsastunud ehk see korrastatakse soometsaks. Soo taastamise võimalikkuse tagamiseks tuleb mäeeraldise põhja jätta 0,2 m paksune turba jääkkiht, mis loob sobivad kasvutingimused turbasamblale. Lisaks õhukese turbakihi olemasolule on soo taastamise seisukohast oluline korrastataval alal tagada reguleeritud ja stabiilne veerežiim. Soo taastamisel on oluline hoida veetaset stabiilselt maapinnal. Viimast saab edukalt tagada jagades ammendatud ala vastavalt lamami reljeefile väiksemateks aladeks (terrassideks) ja eraldada need reguleeritud ülevooluga veetõkketammidega. Sellise meetodi korral rajatakse korrastatavale alale mitmeid terrasse, mille veetase on erinev – samas on kogu ala ühtlaselt üle ujutatud. Suurvee perioodil tuleb liigvee ära juhtimiseks korrastamistööde ajal olemasolevatele väljavooludele rajada veetaseme regulaatorid, mida saab vastavalt veeseisule kas sulgeda või avada. Tehnilise korrastamise järel on soovituslik täiendavalt alale laotada turbasambla fragmente, et kiirendada selle levikut ja kasvu. Enne lõplike korrastamistöödega alustamist tuleb koostada korrastamise projekt, kus määratakse vastavalt ammendatud alale täpsed tehnilised lahendused taastuva soo (vajadusel ka metsamaa) tingimuste loomiseks. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a. määruses nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” kehtestatule. Sangla kütteturba tootmisalale on koostatud ja Keskkonnaametile saadetud korrastamisprojekt pindalal 502,78 ha, millest sihtotstarbelt taastuv soo on pindalaga 404,03 ja soomets pindalaga 98,75 ha2. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile. Taotleja: Rainer Rebane / allkirjastatud digitaalselt / OÜ BIOLAN Baltic Juhatuse liige 2 Sangla kütteturba tootmisala korrastamise projekt, OÜ Inseneribüroo Steiger, töö nr 26/5474 Taotluse koostas 23.12.2025 a. Tauri Põldema / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER Mäeinsener  39.95 39 38.72 39.32 40.09 Sangla kütteturba tootmisala 39 Väljakaubi 40.30 Plokk 19 aR 38.71 38.84 60501:003:0406 mäeeraldise piiripunktide 38.26 38.69 39.20 1' 38.82 koordinaadid 40.51 39.63 39.33 2' Sangla maardla 9 1 39.92 39.38 1-2 1-3 2 3 38.68 Nr X Y 39.77 1-1 38,32 36.67 1-4 38,29 38.22 66601:006:0016 40.61 38,38 29.09.2022 37,89 1-5 39.93 1 6 467 160,77 631 335,69 38.70 - - 38,63 2 6 467 157,45 631 993,74 - - 38.59 Laeva metskond 141 2,20 36 2,5036.13 6 3,00 35 35.74 3 1,90 37 - 17101:001:0253 3 6 467 156,88 632 106,44 40.24 37.66 2-2 36.69 0,60 3' 2-1 2-3 36.88 36,10 40.68 4 4' 40 4 6 467 047,97 632 097,54 37,76 35,73 37.14 5 6 467 024,38 632 255,89 - - 2-4 5 38.49 39.75 2,90 38.15 - 36,59 2-5 1,70 38.36 Aru 0,50 36,78 6 39 6 6 467 021,40 632 410,31 39.79 35.82 36.84 - 60501:003:0254 7 6 466 567,26 632 361,48 37.34 36.35 0,30 - 2-6 6 467 000 32 36.88 36 0,50 37,52 8 6 466 001,75 632 305,48 39.56 68' 36.17 5' 38.16 9 6 466 011,91 632 170,61 39.44 69' - Kiho 38.52 31 35.24 36.22 1,50 3 60501:003:0283 39 37.37 10 6 466 043,76 631 834,87 35.51 5 39.69 3-1 3-1-1 30 35.65 6' 38 11 6 466 094,96 631 841,74 36,72 37,09 36.65 Laeva metskond 140 35.71 35.97 12 6 466 081,58 631 983,81 I 38.27 17101:001:0252 N 37.11 - - 3-2 13 6 466 519,93 632 025,09 2,002,20 35,29 3-3 7' 38.61 37.12 35,07 36.26 35.52 35.46 35 Anne 14 6 466 568,77 631 630,63 3-4 - 60501:003:0468 37.45 1,00 - 0,80 35,45 35.36 3-5 3-6 8' 15 6 466 124,58 631 586,88 35.66 35.31 36,28 16 6 466 123,04 631 586,73 35.41 - 35,11 38.15 I' 1,20 - Kommori - 17 6 466 121,03 631 602,95 37.29 37.42 Plokk 12 aT 0,40 1,70 60501:003:0033 36.36 Sangla turbatootmisala 35.32 36.45 35.91 9' 18 6 465 806,17 631 555,86 36.60 35.39 35.31 29.09.2022 38.49 4-2 36.07 66601:006:0008 38.28 19 6 465 792,73 631 657,35 35.08 Kaardileht nr 543 Kolga-Jaani 36,68 10' 20 6 465 555,20 631 612,69 4-4 38.34 4-3 35,18 35.39 - 35.47 21 6 465 496,20 631 601,60 36.30 35,31 Laeva metskond 212 3,2029.09.2022 35.62 4-6 - 35,23 17101:001:0251 22 6 465 533,22 631 298,34 37.29 - 4-5 34 38.55 1,00 35.28 4-7 0,90 35,54 36.50 23 6 465 122,30 631 221,37 36.06 37.31 35.60 14 35.51 - 35.05 36,53 37.94 - 0,50 24 6 465 121,38 631 122,03 1,20 7 - 38.47 37.35 40 25 6 465 456,51 631 183,90 35.63 1,60 11' Kängata 13 26 6 465 466,39 631 122,28 5-1 60501:003:0353 35.58 27 6 466 083,94 631 233,23 36.35 36,58 36.51 12' 6 466 500 38.34 36.02 37.53 37.45 35.40 5-3 28 6 466 087,65 631 207,20 36.20 - 5-2 35.39 34,99 38.11 Tani 39 3,20 35,26 34.98 38.76 29 6 466 090,44 631 207,67 5-5 - 5-4 60501:003:0103 - 35.87 34,90 30 6 466 901,89 631 306,33 35.91 0,40 0,50 35.16 35,80 36.41 35.69 - 5-6 31 6 466 932,10 631 310,00 1 Sangla kütteturba tootmisala mäeeraldise piir, AS Elva E.P.T. turbatootmisala 36.31 36.40 - 0,50 36,64 36.45 32 6 466 943,35 631 311,37 0,70 38.23 piiripunkt ja piiripunkti number Plokk 1 aT Jäägi 37.33 35.32 35.55 36.29 - 1,00 13' 17101:001:1092 1' 35 Sangla kütteturba tootmisala mäeeraldise teenindusmaa piir, Pindala 126,65 ha Sangla turbaraba 35 36.49 6-2 piiripunkt ja piiripunkti number 66601:006:0002 36.87 36,75 35.55 36.54 14' 39.06 Anne 40.49 37.00 37.11 35.09 60501:003:0469 60501: kond 177 Olemasoleva mäeraldise piir 6-3 6-4 36.20 - 36.43 38.14 35,08 36,35 6-6 Loku 0327 3,30 35 36.55 35.07 34,90 17101:001:0967 Olemasoleva mäeraldise teenindusmaa piir - 35.27 6-5 - 35,96 - 001: 1,00 0,40 Mäekarja 36.17 35.64 6-7 Külgneva taotletava mäeraldise piir 0,50 s PRK0006833 34 m et 36.31 36.88 37.26 - 36,67 60501:003:0555 39.88 41.70 0,50 35.92 36.68 38.04 Külgneva taotletava mäeraldise teenindusmaa piir - Anni 15 36.30 36 7-2 Laeva 1,40 60501:003:0472 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru, 36.42 36,90 7-3 17Bet 300 36.35 35,68 7-4 11 35.67 i 39 aR - aktiivne reservvaru) 67'29 - 16 35.47 H=33.94 36,53 7-5 36.26 12 e ss :01 41.48 3,40 Bet 36.70 - 36.23 36,77 7-6 K 03 40 Bet 300 0 1: 37.47 - 38.82 8 Sangla turbamaardla piir (asendiplaan) 2,70 H=33.93 35,39 0 43 si 13 se 01 es : 6 Ranna või kalda piirangud 36.53 28 0,50 - 3 36.97 Plast 250 6 0 5 a : K 3 0 Kommori 27 0,30 37.20 - 7-7 eh 03 00 39 Bet Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Bet 1000 34.53 37,76 H=35.43 T : 0 : 60501:003:0033 37.80 36.60 H=33.91 10 38.03 29.09.2022 0,30 - 1 1 0 42.20 50 05 35.92 Bet 1000 2,50 35 35.18 39.78 Geoloogilise läbilõike joon 8 60 6 I I' Eesvoolu kaitsevöönd 33 37.21 H=33.99 36.83 Bet 15' 6 466 000 38.75 Met 500 3 36.33 36.54 9 H=36.47 38.62 Piiripealse 8 Maapinna samakõrgusjoon, m 35.99 35.16 33.61 29.09.2022 17' 38.30 Plast 250 17101:001:1221 29.09.2022 38.16 Met 500 H=34.98 35.03 3 37.07 8-2 H=36.65 7 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m 34.35 Veehaarde sanitaarkaitseala 8-1 35,25 35,62 38.48 Plokk 62 pT 38.33 16' 38.59 36.08 102,94 30.03.2022 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev - 8-3 34.90 Sangla maardla 10 38.41 - 2,90 36.00 34,48 66601:006:0012 Madise 2,30 4-4 Sondeerimispunkti nr Tee kaitsevöönd 36.11 38.52 33101:001:0085 - 34 35.85 8-4 35,18 Sondeerimispunkti abs kõrgus, m 38.03 36.07 1,30 34.39 18 34,71 37.05 38.02 38.33 38.49 - Vähelagunenud turba kihi paksus, m 66' 35.79 - 19 38.61 1,0 Kogu lasundi paksus, m Maaparandushoiuala 0,35 Plokk 20 aR 38.67 3 34.31 9 38.27 3 Proovivõtupunkt 36.38 34.37 0 00 9-1 38.01 38.30 6: 34.93 34,88 : 00 38.62 9-2 1 36.31 9-3 33.88 60 35,57 36.30 66 38.35 - 33,91 38.64 2,10 36.50 - 36.06 2,90 - 9-4 34.44 e 38.88 as 38.41 1,00 34,60 h Te 37.44 36.25 Plokk 1 aT 35.77 Bet 1000 - 630 500 630 000 629 000 629 500 36.46 36.34 34.67 H=32.59 2,40 38.78 38 36.08 34.57 Aiaturba 38.43 36.16 66601:006:0010 20 38.24 Bet 1000 10-1 38.47 37.97 34.78 H=32.60 Raba 34,63 10-2 18' II 22 37 35.97 6 465 500 34,84 33.86 10-3 35.14 37.19 6465500 66601:003:0032 36.24 - 3 3 35.29 - 33,98 34.61 21 1,50 66 Ra 01: 10-4 36.45 37.16 37.38 37.80 26 2,20 - 34,95 19' 38.05 6 ba 003 1,40 38 25 I I' 38.20 38.55 oj Elva metskond 188 36.16 36.79 33.89 - a : 37.88 2,10 37.64 66601:003:0128 37.61 37.71 35.96 36.22 34.24 33 20' Alam-Pedja loodusala Lehise Alam-Pedja linnuala 01 36.26 36.98 34.35 33.86 66601:006:0011 13 Plokk 2036 aR 36.22 36.85 36.85 38.11 38.33 Elva metskond 103 Sangla kütteturba tootmisala 33.77 35.73 36.67 36.07 11-1 11-2 Plokk 12 aT 33101:001:0119 38.34 29.09.2022 37.01 35.80 mäeeraldise teenindusmaa 59' 38.15 38 38.06 37 34,03 34,85 34.45 60' 65' 11-3 34.07 piiripunktide koordinaadid 36.16 - - 58' 36.62 37.01 37 37.22 1,00 1,00 34,16 11-4 37.83 37.76 37.77 35.18 35,32 13-1 13-2 35.15 Sangla maardla 4 34.07 - 21' Nr X Y 35.86 0,60 3 36 34.82 38,25 4 Sangla maardla 3 35,54 61' 34.47 36.79 37.34 66601:006:0013 Plokk 66 aT 37.22 - 37.99 1' 6 467 207,01 631 279,50 66601:003:0125 29.09.2022 37.11 1,20 36.17 Rabaserva - 13-3 2' 6 467 199,72 632 306,25 35.80 1,50 - 35,17 36.53 35.87 36.52 36.83 33101:001:0026 38.21 35.49 38.21 2,00 14-4 38.33 3' 6 467 067,90 632 306,25 Kokemetsa 34.07 34.34 - 35,03 Plokk 6 aT 37.29 4' 6 467 048,20 632 423,79 38 34.30 2,30 35.89 Mittetöötav truup 37 12-1 12-2 17101:001:1560 35 35.59 14-5 Prahti täis 35.34 35.84 - 36.56 35,08 35,64 34.71 5' 6 466 966,49 632 418,82 14-3 33.98 35,09 Mittetöötav truup 38.09 33 36.07 35.30 14-2 2,80 12-3 34 33,60 33,57 29.09.2022 - 14-6 Prahti täis - 24 - 23 36,73 12-4 35 Plokk 21 pR 38.61 6' 6 466 904,65 632 414,37 14-1 33.43 33.20 35,67 0,70 1,30 38.43 - 2,70 37,20 36.96 7' 6 466 851,61 632 412,46 33,87 34.57 33.74 33.63 - 33 62' 63'64' 36.88 Plast 600 38.88 15-10 - 34 33.53 0,50 - 35.64 - 0,05 32.94 33.93 2,50 15-7 -H 34.66 H=33.25 37,76 1,00 37.67 - 35.95 22' 17101:001:1274 39.07 8' 6 466 792,56 632 411,02 35 36.35 2,0 0,50 36,48 1,00 35.98 Bet 1400 29.09.2022 - 29.09.2022 9' 6 466 718,11 632 405,41 34.20 32.92 H=34.17 2,00 Pumbamaja 37.08 37.95 38.95 6 465 000 57' 35.99 33.06 Bet 1400 15-8 29.09.2022 Plast 600 10' 6 466 707,34 632 404,60 35 37.17 15-6 34,43 36.97 33.29 H=34.06 Truup leidmata Plokk 62 pT 11' 6 466 546,60 632 390,36 33 3 33.27 32.77 H=33.14 3 32,99 34.01 33.37 33.06 33.81 15-5 Sangla turbatootmisala - 15-4 32.98 36.54 12' 6 466 506,52 632 388,57 34.58 32,97 - 1,60 36.62 33,12 66601:006:0008 32.22 35.93 0,50 38.73 13' 6 466 350,70 632 377,01 3 15-3 32.97 - 3 35.69 34.08 15-2 33,14 - 0,20 33.06 33.35 36.49 37.80 38.25 14' 6 466 321,30 632 374,90 33.45 15-1 33,21 0,4533.17 36.59 Elva metskond 140 Truup leidmata 33.27 15' 6 465 977,02 632 347,07 33,91 - 31.36 16-11 16-10 36 33.60 66601:003:0111 - 0,75 36,42 16' 6 465 950,56 632 312,68 38 33.63 33.25 36.54 35.87 - 0,40 35.66 36,17 35 16-8 16-9 36.14 17' 6 465 993,48 631 746,63 1,50 - 33.58 32.59 Bet 1400 33,04 32.88 33,98 - Rabaääre 36.04 33.75 29.09.202233.39 H=30.96 16-6 1,60 18' 6 465 496,33 631 669,32 16-5 16-7 33.07 0,50 36.96 33101:001:0036 32.71 33,49 - 34.16 32,83 33,65 - 34.08 33.07 0,90 19' 6 465 461,75 631 696,98 33.57 - 32.55 0,60 33.52 16-4 - 0,60 33.54 - 29.09.2022 34.16 36.19 36.67 23' 20' 6 465 410,20 631 638,10 32,96 0,3032.91 1,10 21' 6 465 241,78 631 653,94 34 36.65 32.73 38.05 36.12 - 33.41 33.31 38.37 22' 6 465 046,17 631 663,29 16-1 16-2 33.91 0,50 32.97 33.03 37.19 33 32.97 33.85 33,86 33.29 16-3 33.11 23' 6 464 747,00 631 677,56 33,85 34.69 17-11 Plokk 45 aT 33,71 32.90 36,69 37.42 - 36.75 24' 6 464 382,78 631 699,73 - 32.94 17-9 35.47 17-10 1,20 - 36.43 1,40 33.41 17-8 34,06 35,61 - 25' 6 464 216,29 631 711,32 Elva metskond 141 33.00 1,10 32.83 32,78 34.99 35 1,70 26' 6 463 991,40 631 717,24 El 66601:003:0112 33.17 - - 17-7 66601: 33.29 38.55 va m et 37.23 34.21 36 - 1,50 1,10 27' 6 463 860,47 631 720,44 36.34 33.44 32.87 33,51 34.33 0,50 I' I 33.04 33.13 17-5 32.85 17-6 36.93 I 28' 6 463 680,69 631 722,73 17-4 32,76 32,94 - 36.26 35.71 32.87 35.77 37.57 Plast 300 18-11 17-3 0,70 29' 6 463 550,01 631 724,86 003: skond 139 32.97 33,19 35.01 - 33.02 - H=31.73 39,77 33,49 33.18 38.16 6 464 500 17-2 - 0,50 0,40 33.24 Bet 200 30' 6 463 410,94 631 726,50 17-1 0110 H=32.79 35.33 - 33,22 - 0,80 37.21 33,89 32.84 32.19 Truup leidmata 36.82 2,00 31' 6 463 410,28 631 726,53 1,00 32.78 - 32.66 36.41 34.15 - 32.51 32.89 32.63 18-9 Bet 450 18-10 37.37 Suur-Kapsta 32' 6 463 363,70 631 728,91 0,50 29.09.2022 35,66 H=32.91 37,23 37.65 1,00 Plast 200 33.29 32.59 Plast 200 33101:001:0072 33' 6 463 363,67 631 721,71 32.56 34.25 H=32.52 37.08 29.09.2022 H=32.98 - - 38.46 34' 6 463 360,22 631 469,69 33.10 32.84 18-8 18-7 2,50 37.23 32.60 32.83 33,06 0,50 24' 35' 6 463 359,00 631 330,18 37 34.74 33,35 33.26 18-5 18-6 33.61 37.26 34.82 - 36' 6 463 358,09 631 156,25 33.18 33,12 32,92 - 18-3 33.23 0,70 1,40 37 Muretu 33,27 18-4 32.98 38.11 Väike-Kapsta 37' 6 462 843,96 631 209,88 32.84 - 33.08 - 66601:003:0019 33,14 0,60 0,40 33.19 33.02 35.81 37.24 37.79 33101:001:0171 38' 6 462 843,61 631 159,88 18-1 32.74 - 18-2 56' 34 32.62 33.21 36.56 37.61 Lehe 33,87 33,06 32.75 0,50 - 39' 6 462 812,40 631 164,91 10 :030 :103 I II 33.70 33.18 0,50 Plokk 13 pT 6660 34.80 - 34.78 19-10 40' 6 462 762,59 631 170,04 - 37.29 55' 19-9 33 37.90 1,20 33.01 37,33 0,70 41' 6 462 658,27 630 341,76 Sa u l 33.30 35,93 25' 3:0205 33.14 33.14 19-7 19-8 - 38.62 42' 6 462 725,12 630 324,98 0 :0 36 601 33.11 - 6 35 6 33,56 0,4037.84 33,33 54' 33.26 32.94 33.15 32.79 33.71 33.47 1,90 43' 6 462 707,83 630 189,34 37.53 gua l 36.34 19-5 19-6 - Va - 44' 6 462 704,03 630 189,76 0143 33.08 33,06 32,82 1,00 010 :03: 32.63 0,60 36.20 666 19-3 33.03 19-4 35.03 37.66 - 39.01 45' 6 462 658,90 630 105,93 53' 32,91 33,25 - 0,40 39.14 - - 0,60 Plokk 12 aT 37.92 46' 6 462 611,76 629 767,91 19-1 32.90 33.31 Leheste 36.14 33,62 19-2 0,40 0,70 34.67 37.54 Mihkli 47' 6 462 611,03 629 762,62 32.93 33.00 33.35 66601:003:0235 32.77 32,92 32.62 37.24 52' 33.15 32.88 20-10 33101:001:0006 48' 6 463 408,85 629 573,82 37.48 - 20-9 1,00 - 32.79 36,68 37,77 49' 6 463 689,14 629 500,61 Sepa 0,30 37.98 39.14 95 6 464 000 601:0030 :1 51' 32.88 20-7 20-8 33.94 35.37 - 36.96 - 26' 50' 6 463 971,26 629 432,93 66 piku 36.18 20-5 34.81 33,14 34,28 1,40 0,90 Le 93 33.32 51' 6 464 004,99 629 424,23 03:01 33,16 32.95 01:0 33.06 20-6 38.36 666 50' 33.19 32.72 33,77 - 33.06 32.58 - 52' 6 464 032,23 629 416,98 37.17 - 0,70 29.09.2022 0,70 37.90 32.92 0,80 37.20 53' 6 464 121,39 629 395,27 37 - 20-3 20-4 38.68 Tanni-Jüri 33 33,37 33,91 1,40 34.93 54' 6 464 181,22 629 382,45 20-2 33.12 33.11 33.91 34.77 38.15 33101:001:0145 33.87 36.49 20-1 33,09 55' 6 464 239,25 629 368,37 - - 34.06 37.28 34,98 33.35 32.94 1,10 1,30 27' 56' 6 464 241,31 629 379,63 37 37.93 36.78 - 21-10 38.37 21-9 34 - 0,70 37.35 35.22 37,50 37,87 57' 6 464 992,69 629 318,13 34.66 1,10 21-8 38.03 29.09.2022 33.75 34,70 38.87 Mõtuse - 58' 6 465 272,79 629 383,77 33 38.25 29.09.2022 33.90 - 37.46 66601:003:0007 33.70 33.35 21-7 1,40 0,80 37.08 35.15 33.52 33.15 21-6 33,13 - 37.01 59' 6 465 278,63 629 385,15 33.90 38.35 34.07 0,40 33,40 38.11 Ojaääre 60' 6 465 265,23 629 465,97 Plokk 62 pT 36 - 35 21-5 - 0,45 38.21 33101:001:0022 61' 6 465 187,74 629 934,90 36.54 21-3 21-4 32,94 0,70 37.61 33.64 33,49 32,98 39.17 62' 6 465 030,51 630 885,06 32.97 49' 21-1 21-2 33.42 - 33.16 - 33.38 - 32.95 32.64 35.61 37.39 38.41 28' 63' 6 465 022,85 630 945,63 35,63 33.48 32,92 0,20 38.07 0,80 0,70 22-9 22-10 37.76 Alasoo 33.11 38.53 64' 6 465 021,24 631 014,66 37.41 - 32.99 37,64 37,90 - 66601:003:0151 2,50 0,40 IV' 39.03 65' 6 465 299,75 631 065,02 32.72 33.24 22-7 22-8 - - 37.72 36.65 34.27 34,65 0,50 0,80 66' 6 465 794,68 631 157,65 32.90 32.92 33,26 33.06 22-6 32.86 38.44 67' 6 466 090,44 631 207,67 22-5 - - 33.31 37.26 33.07 33,23 33,48 0,80 0,60 36.19 38.12 29' 68' 6 466 943,35 631 311,37 22-3 38.03 33,24 - - 69' 6 466 951,13 631 244,73 36.18 37 38.11 37 37.55 38.95 37.62 33.14 22-4 0,70 0,80 33.04 6 463 500 36 33.02 33.22 35 Kirikumetsa 22-2 - 33,22 33.55 23-10 37.99 36.97 0,40 Pindala 696,08 ha 632 000 32.52 66601:003:0219 22-1 32,98 32.95 37,93 32.51 - 33.24 38.15 23-9 34,13 33 0,90 33.66 - 32.76 34.93 37,57 - 30' - 0,30 1,00 39.18 Järveotsa 37.31 V I 1,00 23-7 23-8Bet 500 H=35.41 - Truup leidmata 38.34 37.35 1,30 66601:003:0008 35.41 48' 32.82 33.18 33.25 33.20 33.26 33,17 33.83 34,79 38.75 38.44 39 31' 34 32.89 36.17 23-6 - 32.95 23-5 33 38.49 33,81 - 0,50 33,18 0,70 33.03 23-3 23-4 32.90 - 36' 38.69 35' 34' 33'32' 37.30 33,06 - 33.77 33,50 1,20 39.16 1,0 33.00 39.13 Tohvre-Johani 36.68 23-1 - - 33.52 34.36 23-2 0,70 33.51 66601:004:0386 37.03 34,59 36.13 0,50 33,13 33.02 32.79 Tohvre-Peetri 24-8 - Plokk 20 aR - 32.96 34,68 66601:004:0378 38 37.20 1,70 32.95 38.64 0,50 32.80 33.08 32.90 24-7 33.97 - 39.05 33,53 0,50 34.58 39.14 37.13 24-5 24-6 32.98 32.86 - 34.87 33,37 33,51 37.46 37.49 34.15 32.97 1,20 24-4 Sangla turbatootmisala 24-3 33,15 - 33.04 - Plokk 45 aT 33,49 66601:006:0008 33.22 1,30 33.99 36.62 38.72 0,70 37 33.28 33.78 - 38.97 24-2 - 33.25 35.45 0,90 33.74 33,25 1,40 37.39 24-1 Plokk 12 aT 32.98 25-8 39 38.32 34,58 34.52 - 34,24 33.11 25-7 0,90 33.25 33.16 32.60 33,77 - 38.90 - 33.25 34.34 34.80 2,00 25-6 0,80 36.89 6 463 000 37.20 35.43 33.16 - 38 Suursaare 33,70 1,20 631 500 33.83 25-5 66601:003:0015 38.57 33,25 - 33.62 39.01 25-4 33.51 1,40 33,04 - 33.11 39.49 25-3 Plast 350 0,50 33.05 26-8 25-2 33.16 33,34 33.61 - H=36.41 25-1 35,38 37.29 33,69 33.47 0,60 33.96 33.78 26-7 Plast 350 Märkused: 37.91 35,11 - 35.30 34.38 34,84 33 36.59 H=36.40 33 1,10 26-6 - - - 33.61 34,79 1,60 35.65 38.80 1,00 26-5 - 34.50 1,90 34,32 2,30 36.29 29.09.2022 37' 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 29.09.2022 26-4 - 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 26-1 35.56 26-3 34,59 - 2,6 36.40 39' 39.09 36.24 37.65 35,62 26-2 34.26 34,57 34.72 1,90 29.09.2022 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 09.2022. 40.60 - 37.37 35.83 37.94 34,97 35.12 2,10 38 38.48 39.08 4. Plaani koostamisel on kasutatud: - - 40' 39 1,70 - 1,80 Tohvre-Johani - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 25.11.2025); 2,90 66601:004:0384 38.62 38.39 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 27.10.2025); 37.58 37.51 42' 38.56 39 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 24.10.2025); 44'43' 42.04 38.13 38.74 38.80 37.60 38.16 38.85 Elva metskond 85 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 03.11.2025). 35.19 29.09.2022 66601:004:0343 45' 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 41' 38 38.73 37.64 Sangla II kütteturba tootmisala Elva metskond 38.69 284 47' Plokk 45 aT 38.91 Plokk 4 aT 38.95 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 46' 17101:001:0383 38.24 39.13 38 39.91 39.03 41.83 38.29 Alakeerdi 38.56 38.77 Mällo Sangla kütteturba tootmisala 38.62 Plokk 44 aT 66601:004:0038 66601:003:0160 Sangla turbamaardla Mäeeraldise plaan Kiristaja-Metsa 38.91 38.22 38.30 66601:003:0196 Elva vald, Tartu maakond 39.23 39.04 6 462 500 38.75 38.91 630 000 629 500 630 500 631 000 Vahesaare Loa omanik Biolan Baltic OÜ Graafiline lisa 1 / 4 66601:003:0164 Kasvuturba, Lavassaare alev, 0 250 500 m 87001 Pärnu linn, Pärnu maakond Mõõtkava 1 : 5 000 [email protected] Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 26.11.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 24/4823 /Allkirjastatud digitaalselt/    39.95 39 38.72 39.32 Sangla kütteturba tootmisala 40.09 39 Väljakaubi mäeeraldise piiripunktide 40.30 Plokk 19 aR 38.71 38.84 60501:003:0406 38.26 38.69 39.20 koordinaadid 1' 38.82 40.51 39.63 39.33 2' Nr X Y Sangla maardla 9 1 39.92 39.38 2 3 38.68 39.77 1 6 467 160,77 631 335,69 66601:006:0016 40.61 36.22 38.70 2 6 467 157,45 631 993,74 3 Laeva metskond 141 6 36.50 3 6 467 156,88 632 106,44 17101:001:0253 40.24 3' 3 4 6 467 047,97 632 097,54 35 7 40.68 4 4' 40 5 6 467 024,38 632 255,89 5 39.75 38.49 6 6 467 021,40 632 410,31 38.36 Aru 36 6 39 39.79 7 6 466 567,26 632 361,48 34.70 60501:003:0254 6 467 000 8 6 466 001,75 632 305,48 32 68' 39.56 5' 60501:003:0254 9 6 466 011,91 632 170,61 38.16 39.44 69' Kiho 10 6 466 043,76 631 834,87 38.52 31 36 60501:003:0283 39 39.69 11 6 466 094,96 631 841,74 6' 35 30 36.65 38 12 6 466 081,58 631 983,81 35.60 Laeva metskond 140