Elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Teie 06.09.2024 nr 1-4/24/4225, Kliimaministeerium KLIM/24-0874/-1K [email protected] Meie 02.10.2024 nr 1.1-11/3912-2 Elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud proua Alender Rahandusministeerium kooskõlastab elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega: 1. Eelnõus ja seletuskirjas tundub olevat samatähenduslikult läbisegi kasutatud termineid „vähempakkumise läbiviija“, „riik“, „põhivõrguettevõtja“, „võrguettevõtja“. Seletuskirjas on nimetatud põhivõrguettevõtjana ka Elering AS-i. Samuti on läbisegi kasutusel terminid „tootja“, „abisaaja“, „toetuse saaja“, „pakkuja“, „pakkumises esitatud hind“, „täitmishind“ ja „pakkumise hind (strike price)“ ja samuti läbisegi kasutuses „turuhind“, „võrdlushind“ ja „toodanguühiku turuhind“. Eelnevalt nimetatud terminite näol on tegemist eelnõu kesksete mõistetega, millel on õigusselguse tagamisel määrav roll, mistõttu palume tervikuna eelnõus ja seletuskirjas mõistete kasutus üle vaadata ja korrastada. 2. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse seaduse § 592 lõikega 21, mille kohaselt võib riik vajadusel toetuse rahastamisest tekkinud kulud vajalikus mahus hüvitada Vabariigi Valitsuse reservist eraldatavatest riigieelarve vahenditest. Vabariigi Valitsuse reservist eraldatakse vahendeid üksnes lähtuvalt riigieelarve seaduse §-st 58 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2024. a määrusega nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“. Palume eelnõust viide Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise kohta välja jätta. 3. Palume täiendada eelnõu § 1 punktiga 16 tehtavat muudatust, lisades enne sõna „riigiabi“ sõnad „Euroopa Komisjoni“. 4. Teeme ettepaneku jätta eelnõu § 1 punktiga 25 lisatavad § 599 lõige 2 ja § 5910 lõige 2 eelnõust välja, sätestades sama Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2019. a määruse nr 86 §-s 3. 5. Eelnõu § 1 punktis 25 (§ 5910 lõige 18) sätestatakse, et toetuse maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, lähtudes riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest. Pole selge, kas mõeldud on eraldiseisvat korda võrreldes Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2019. a Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 määrusega nr 86 (seletuskirjas pole seda selgitatud). Selgusetuks jääb ka see, kas säte on mõeldud volitusnormina või pädevusnormina. 6. Eelnõu § 1 punkti 4 kohta seletuskirjas toodud selgituses on viidatud Euroopa Komisjoni teatise „Riigiabimeetmete ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale” (edaspidi riigiabi ajutine raamistik) punktile 526, aga ilmselt on mõeldud punkti 52. 7. Eelnõu § 1 punkt 21 (§ 597 täiendamine lõigetega 31 ja 32) sätestab, et vähempakkumisel osalejal peab tagatisena garantii kasutamisel olema krediidiasutuse, finantseerimisasutuse või kindlustusandja reiting vähemalt investeerimisjärgu krediidireiting. Investeerimisjärgu krediidireitingu nõude korral kitsendatakse garantiid pakkuda saavate ettevõtete ringi ja sellise nõude kehtestamine peaks olema põhjendatud. Palume uuesti kaaluda nõude kehtestamise vajadust või alternatiivselt põhjendada seletuskirjas investeerimisjärgu krediidireitingu nõude sätestamist. Ühtlasi palume muuta lõike 32 sõnastus, mille kohaselt tagastatud tagatisraha läheb riigi omandisse. Tegemist ei ole korrektse väljendiga, mistõttu palume see asendada sõnastusega „laekub riigieelarvesse“. 8. Eelnõu § 1 punkti 2 kohase seaduse § 584 lõike 1 punkti 2 muudatuse kohaselt jääb eelnõusse säte, millega seatakse kohustus tagada, et taastuvenergia tootjad reageerivad turu hinnasignaalidele. Seletuskiri selgitab vaid sättest eelnõuga välja jäetavat osa, kuid puudub selgitus alles jääva sätte vajalikkuse kohta. Palume seletuskirjas selgitada, mida turu hinnasignaalidele reageerimise all on silmas peetud, arvestades äriühingute otsustusõigust kehtiva õigusruumi piires oma äriplaani ellu viia ning millise õigusliku mehhanismiga on kavandatud ettevõtjate turu hinnasignaalidele reageerimist jõustada. 9. Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse ELTS § 592 lõike 1 sõnastust, mille kohaselt jääb kehtima põhimõte, et tarbija finantseerib toetuseid ning lisatakse juurde lause, et tootja tehtavad rahalised maksed finantseerivad samuti toetuse maksmist (st, et selles ulatuses, mis tootjad maksavad Eleringile raha tagasi, küsitakse tarbijatelt vähem taastuvenergiatasu). Seletuskirjas on kasutatud ebaõnnestunud sõnastust, kui on öeldud, et toetusskeemi rakendamine võib tuua riigile teatud hetkedel ka otsest rahalist tulu. Riik skeemist tulu ei saa, laekuvast rahast finantseeritakse toetuste maksmist ja selle võrra maksavad tarbijad vähem taastuvenergia tasu. Ühtlasi viitame, et kui toetus kaetakse tarbijate poolt, siis ei maksa toetust riik. Palume seletuskirja läbivalt parandada. 10. Eelnõu § 1 punktiga 7 (seaduse täiendamine § 592 lõikega 21) sätestatakse, et toetuse väljamaksed kaetakse taastuvenergia tasust, mille suuruse arvutab põhivõrguettevõtja ja kogub tarbijatelt. Seletuskiri toob välja, et meretuuleparkide arendamine on seotud suuremate riskide ja ebakindlusega, mille tõttu on meretuuleparkide toetamise hind kõrgem (65 eurot megavatt-tunni eest) võrreldes maismaatuuleparkidega (20 eurot megavatt-tunni eest). Samas ei ole märgitud, millised need on võrreldes maismaatuuleparkidega. Palume seletuskirja täiendada, esitades põhjendused, millega tarbijale kallima meretuulepargi rajamine on põhjendatud, eriti arvestades seletuskirjas toodut, et sellega kaasnevad lisaks suuremad riskid ja ebakindlus. Ka puudub selgitus, millel põhineb maismaa- ja meretuuleparkide toetuse maksimaalsete summade arvutus (maismaatuuleparkidel kuni 20 eurot 12 aastat ja meretuuleparkidel kuni 65 eurot megavatt-tunni eest 20 aastat). Kuna tuuleparkide toetus on 2 osa tarbija poolt elektri eest tasutavast maksumusest, peavad toetuste piirmäärad olema selgelt põhjendatud. 11. Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse § 594 lõikes 5 seni kehtinud põhimõtet, et vähempakkumise võitja valiku aluseks on üksnes pakutav hind/küsitav toetuse suurus (mõeldud ilmselt täitmishinda (strike price)) ja sätestatakse, et vähempakkumistel võib arvesse võtta ka mitterahalisi kriteeriume, kuid lisamata on jäänud selgitus ja näited, milliseid kriteeriume täiendavalt arvesse võetakse ja millisel eesmärgil. Mitterahaliste kriteeriumide arvestamise tagajärjel võib võitjaks osutuda kõrgemat täitmishinda pakkuv ettevõtja, mille tulemusena võib tõusta tarbija jaoks pakutava elektri omahind ja selle tagajärjel ka turuhind. Palume seletuskirja täiendada selgitusega, milliseid mitterahalisi kriteeriumeid võib võitja valikul arvesse võtta ja millisel eesmärgil. 12. Eelnõu § 1 punktis 12 (§ 594 lõike 51 täiendamine, millega viidatakse lõike 52 punktile 5) sätestatakse, et Vabariigi Valitsuse korraldusega määratakse meretuulepargi vähempakkumise korral tasakaalustamisteenuse hankimine. Puudub selgitus ja põhjendus, miks on tasakaalustamisteenuse hankimine lisatud üksnes meretuulepargi vähempakkumise korral ja mitte maismaatuulepargi vähempakkumise korral. Palume seletuskirja täiendada. 13. Eelnõu § 1 punktiga 14 (§ 594 lõiget 52) sätestatakse muudatus, mille kohaselt on võimalik korraldada eraldi vähempakkumine, mis on suunatud kas üksnes uutele maismaatuuleparkidele või üksnes uutele meretuuleparkidele. Seletuskirjas ei ole selgitatud ühe või teise tootmisseadme tüübi eelistamist eraldi vähempakkumistel. Meretuuleparkide ehitamine ja hooldamine on kallim ja suurendab riske, ühtlasi vajab suuremat toetust, mis omakorda suurendab tarbija makstavat elektri hinda ning suurendab elektri kui majandustegevuse sisendi hinda. Seega peame vajalikuks sellise valiku selgitamist ja ratsionaalset argumenteerimist. Arvestades meretuuleparkide rajamise suhtelist kallidust tuleks eriti eraldi vähempakkumiste korral kasutada pakkumises esitatud täitmishinnale lae kehtestamist, et vältida ohtu liiga kõrge omahinnaga elektri võrku toomist. Lisaks palun selgitada, kuidas toimub vähempakkumine ja võitja(te) väljaselgitamine, kui vähempakkumine toimub konkreetse tehnoloogia eelistust sätestamata (st võivad korraga pakkuda nii mere- kui ka maismaatuulepargid). 14. Eelnõu § 1 punktiga 17 (§ 594 lõige 11) sätestatakse, et meretuuleparkidele makstava toetuse kestus on maismaatuuleparkide 12 aasta kõrval 20 aastat ning seletuskirjas esitatakse põhjendused, miks on mõistlik pikemat toetusperioodi meretuuleparkidele ette näha. Samas ei selgu seletuskirjast, miks on kallimat ja riske suurendavat meretuuleparkide ehitust põhjendatud edendada. Palume seletuskirja täiendada. 15. Eelnõu § 1 punkti 25 (§ 599 lõige 3) kohta seletuskirjas toodud selgituses viidatakse vajadusele, et riigiabil oleks ergutav mõju (komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikkel 6 lõige 2). Juhime tähelepanu, et eelnimetatud komisjoni määruse artikkel 6 lõike 5 punkti o kohaselt ei nõuta ergutava mõju olemasolu või loetakse, et see on olemas mh sama määruse art 42 puhul, s.o juhul, kui abi antakse automaatselt vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele ja ilma liikmesriigi edasise kaalutlusõiguseta ning meede on vastu võetud ja jõustatud enne töö alustamist toetatava projekti või tegevusega. Samas võib liikmesriik anda abi ka karmimatel tingimustel ehk et me ei vaidlusta eelnõu punkti 25 (§ 599 lõige 3) tingimust, vaid lihtsalt juhime tähelepanu võimalikule erandile riigiabi ergutavast mõjust. 3 16. Eelnõu § 1 punkti 25 selgituses (lõike 4 lisamine ELTS § 599) tuuakse välja, et kui vähempakkumise tulemusel saavad õiguse toetusele kõik vähempakkumisel osalenud pakkujad, tuleb tõhusa konkurentsi taastamiseks kõrvaldada pakkumise reastamisel viimaseks jäänud pakkumus. Selline reegel vajab täiendavat selgitamist. Pakkumuste arv võib varieeruda alates kahest pakkujast ülespoole – tekib küsimus, kuidas taastub tõhus konkurents, kui näiteks kahe pakkuja korral kõrvaldatakse teiseks jäänud pakkuja või rohkema arvu pakkujate korral ainult viimane. Palume seletuskirjas täiendavalt selgitada, kuidas viimase pakkuja kõrvaldamine taastab tõhusa konkurentsi. Sama punktiga lisatavas ELTS § 5910 lõikes 4 sätestatakse, et toetust makstakse kahepoolse hinnavahelepingu põhimõttel ning seletuskirjas täpsustatakse, et riigi ja toetuse saaja vahel ei sõlmita eraldi lepingut, vaid toetuse andmine ja rahaliste maksete tegemine toimub seaduse ja Vabariigi Valitsuse korralduse alusel. Samas on seletuskirja punktides 5, 18 ja 20 viidatud hinnavahelepingule kui eraldi sõlmitavale lepingule konkreetsete tingimustega. Palume täpsustada seletuskirja ja kõrvaldada ebaselgus, kas hinnavaheleping sõlmitakse eraldi lepinguna või lähtutakse sellistest põhimõtetest seaduse ja Vabariigi Valitsuse korralduse alusel. Kui kasutusel on mõlemad lähenemised, palun need selgelt eristada ning erinev lähenemine põhjendada. Lisaks juhime tähelepanu, et seletuskirjas toodud selgituses on kirjas, mis on kahepoolne hinnavaheleping, viitega mh riigiabi ajutise raamistiku punktile 78e ja sellega seotud allmärkusele 117. Viidatud allmärkuses 117 on kirjas, et tegemist on lepinguga („Kahesuunaline hinnavaheleping tähendab elektrienergia tootmise seadme käitaja ja vastaspoole – harilikult avaliku sektori asutuse – sõlmitud lepingut, mis ühelt poolt garanteerib miinimumtasu ja teisalt seab piirid ületasustamisele. Leping on koostatud eesmärgiga säilitada elektrienergia tootja stiimulid tegutsemiseks ja tõhusaks energiaturul osalemiseks.“). Kuna riigiabi luba meretuuleparkide toetamiseks taotletakse riigiabi ajutise raamistiku alusel, on vaja ka seletuskirjas selgitada, kas see aspekt, et lepingut ei sõlmita, on Euroopa Komisjoniga läbi arutatud. Ühtlasi toome välja, et eelistatud on termini „kahesuunaline hinnavaheleping“ või alternatiivselt „kahe lävendiga hinnavaheleping“ läbiv kasutus. ELTS täiendamisel § 5910 lõikega 13 märgitakse, et tasakaalustamisteenuse pakkumine ei ole kohustuslik. Samas sõnastus, mis lisatakse ELTS § 594 lõike 51 punkt 7 viitab pigem, et tasakaalustamisteenuse pakkumine ei ole pakkujale vabatahtlik, vaid tuleneb Vabariigi Valitsuse korraldusest. Seega ei ole selle lisatud sättega kooskõlas seletuskirjas märgitu, et tasakaalustamisteenuse pakkumine ei ole kohustuslik. 17. Eelnõu § 1 punkti 29 selgituses (§ 1094) on öeldud, et vajadus Vabariigi Valitsuse korralduse andmise lõpptähtajaks tuleneb riigiabi ajutisest raamistikust ja meretuuleparkide puhul on lõpptähtaeg (31.12.2025) ka õige. Maismaatuuleparkide vähempakkumiste alusel antakse aga toetust komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 alusel. Selle määruse kehtivus lõpeb 31.12.2026, kuid üleminekuperiood kehtib veel 6 kuud. Seetõttu ei ole toodud Vabariigi Valitsuse korralduse tähtaeg (17.07.27) maismaatuuleparkide kohta sobiv. 18. Seletuskirja „Seaduse mõjud“ peatükis vajab täpsustamist tabel 1, mis on esitatud kujul raskesti mõistetav. Meie hinnangul oleks otstarbekas viia tabeli 1 loogika vastavusse turuhinna ja toetuse vahelise kujunemise loogika selgitustega seletuskirja leheküljel 14, st täpsustada veergudes esitatud numbrite kujunemine ning sisuline erinevus seletuskirja selgitustest leheküljel 14. 4 19. Peatüki „Seaduse mõjud“ alapeatükis „Majanduslikud mõjud“ on välja toodud, et kapitalikulutused ühe megavati kohta on kuni 4 miljonit eurot meretuuleparkidel ja kuni 1,8 miljonit eurot maismaatuuleparkide kohta. Samas on 100 MW meretuulepargi koguinvesteeringuna välja toodud 540 miljonit eurot. Palume kontrollida esitatud informatsiooni korrektsust, sest ühe megavati põhise arvestusega oleks kapitalikulutused meretuuleparkidel 2 korda suuremad kui maismaatuuleparkidel, kuid toetus sama ühiku kohta oleks 3 korda kõrgem. Lisaks sellele on meretuuleparkidele ette nähtud ka kaheksa aasta võrra pikem toetusperiood võrreldes maismaatuuleparkidega. Palume lisada seletuskirja põhjendused vastavate piirmäärade kujunemise ja meretuuleparkidesse investeeritava kapitalimahu proportsionaalselt märkimisväärselt suurema toetamise määra ja aja kohta. 20. Eelnõu seletuskirjas on toodud, et oluline on arvestada halduskulude suurenemisega, mis kaasneb vähempakkumiste ja toetuste haldamisega, ning lisaraha ja -tööjõu vajadusega. Samas on välja toomata, mis mahus ja kellel halduskulud suurenevad ning kuidas on planeeritud neid kulusid katta. Palume seletuskirja täiendada. Ühtlasi palume eemaldada seletuskirja 7. osas punkti 1 all olev osa, mis on eelnõu sisu arvestades arusaamatu. Ei ole mõeldav, et meretuuleparkide toetusskeem puudutaks kolme ministeeriumi 500–1000 töötajat ja muu avaliku sektori ja valitsusasutuste 5000–10000 töötajat. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Virge Aasa 5885 1493 [email protected] Karoli Niilus 5885 1381 [email protected] Maris Kalda 5885 1434 [email protected] Rando Kängsepp 5982 5053 [email protected] 5