Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas” eelnõu

Justiitsministeerium Meie 02.10.2024 nr 1.1-10.1/4362-1 Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas” eelnõu Austatud minister Esitame kooskõlastamiseks Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas” eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1. Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas“ eelnõu 2. Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas“ eelnõu seletuskiri 3. Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga juhatajate nõukogu 15. detsembri 2023 resolutsioon nr 265 „Lubatud aktsiakapitali suurendamine ja aktsiate märkimine“ (tõlge) Lisaadressaat: Välisministeerium Priit Potisepp 5301 8156 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Riigikogu otsuse eelnõus tehakse ettepanek suurendada Eesti osalust Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas (edaspidi pank) 403 sissemakstava aktsia võrra1 koguväärtuses 4 030 000 eurot, mis tuleb 5 aasta jooksul pangale tasuda. Peale Venemaa agressioonisõja algust Ukrainas algasid rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides sh pangas konsultatsioonid, kuidas Ukrainat tugevamalt toetada, nii sõja ajal kui hiljem ülesehitusel. Pank hindab, et panga aastane investeeringute maht Ukrainas tõuseb järgnevatel aastatel kuni 3 miljardi (mld) euroni, mis on kaks korda suurem sõja ajal tehtud investeeringute aastatasemest. Alates sõja algusest on pank Ukrainasse investeerinud 4,5 mld eurot. Ülesanne kapitalisuurenduse ettepaneku koostamiseks eelkõige Ukraina edasiseks toetamiseks sõja ajal ning sõjajärgses ülesehituses sätestati 18. mai 2023. a panga juhatajate nõukogu (Board of Governors) resolutsiooniga nr 258. Uute aktsiate märkimise tingimused on sätestatud panga juhatajate nõukogu 15. detsembri 2023 resolutsioonis nr 265. Pank emiteerib kokku 400 000 sissemakstavat aktsiat nominaalväärtuses 4 miljardit eurot. Aktsiakapitali suurendatakse alates 31.12.2024. a. Peale seda 30. juuniks 2025. a peab iga liige, kes soovib aktsiaid märkida, esitama pangale märkimiskirja ja kinnitused nõuetekohaste seadusandlike protseduuride läbiviimise kohta. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Otsuse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunikud Priit Potisepp (telefon 53018156, [email protected]) ja Kristiina Abel (telefon 5660 0651, [email protected]) ning kooskõlastanud personali- ja õigusosakonna nõunik Agnes Peterson ([email protected], 58851301). Panga kapitalitõusu käsitlevad resolutsioonid on eesti keelde tõlkinud ja tõlke toimetanud Toimetaja tõlkebüroo (Välek OÜ) (e- mail [email protected]). 1.3 Märkused Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega, EL õiguse rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2. Panga aktsiate märkimine Panga aktsiakapitali võib suurendada soovitatavaks peetaval ajal ja tingimustel, kui selle poolt on vähemalt kaks kolmandikku panga juhatajate nõukogu liikmetest, kes esindavad vähemalt kolme neljandikku liikmete kogu-hääleõigusest. Eesti esindaja juhatajate nõukogus on rahandusminister2. Asutamislepingu artikli 5 punkti 3 järgi on lubatud aktsiakapitali suurenemise korral igal liikmel võimalus märkida aktsiaid juhatajate nõukogu poolt määratud tingimustel ja proportsioonis, mis vastab aktsiakapitali suurendamisele ja tema poolt märgitavate aktsiate 1 Panga lubatud aktsiakapital koosneb sissemakstavatest ja sissenõutavatest aktsiatest. Iga aktsia väärtus on 10 000 eurot. 2 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 2005. a korraldusele nr 214 1 suhtele kogu märgitavasse aktsiakapitali vahetult enne seda suurendamist. Kuigi ükski liige ei ole kohustatud märkima mis tahes osa aktsiakapitali suurendamisest, eeldatakse, et kõik panga liikmed seda teevad. Asutamislepingu artikli 5 punkti 1 kohaselt märgib iga liige aktsiaid oma seaduslikke nõudeid järgides. Sissemakstavate aktsiate märkimiseks edastab liige pangale nõutavad märkimisdokumendid: märkimiskiri, millega märgitakse sissemakstavad aktsiad kooskõlas märkimiskirjas toodud arvuga; kinnitus, et liige on nõuetekohaselt teinud kõik seadusandlikud ja muud sisemised toimingud, mis on vajalikud märkimise tegemiseks; ja lubadus esitada toimingute kohta pangale nõutavat teavet. Märkimiskiri jõustub ja selle alusel tehtud märkimine loetakse sooritatuks jõustumiskuupäeval (31.12.2024 a) või päeval, mil pank teatab aktsiaid märkinud liikmele, et liikme poolt esitatud dokumendid on pangale vastuvõetavad, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. Rahandus- ja justiitsministrit volitatakse teostama vastavaid toiminguid. Aktsiate märkimisega võetakse Eesti Vabariigile rahaline kohustus. Aktsiakapitali suurendamist käsitleva Riigikogu otsuse heakskiitmise aluseks on EV Põhiseaduse § 65 p 10, mille kohaselt Riigikogu otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise. Eelnõu vastuvõtmiseks otsusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, sest tegemist on riigile varalise kohustuse võtmisega põhiseaduse § 104 p 15 tähenduses. Eesti on panga aktsiaid märkinud kolmel korral: pangaga liitudes 1000 aktsiat, 1997. a jõustunud kapitalisuurenduse käigus samuti 1000 aktsiat ning 2011. a 1001 aktsiat (millest 900 on sissenõutavad ning 101 sisse makstud panga reservide arvelt). Seega on Eestil enne käesolevat kapitalisuurenduse ringi 3001 aktsiat, millest 626 on sissemakstavad ja 2375 sissenõutavad. Peale 403 uue aktsia märkimist saab Eestil olema 3404 aktsiat, millest 1029 on sissemakstavad ja 2375 sissenõutavad. Protsentuaalselt on Eesti osalus panga aktsiakapitalis 0,1%. Kui kõik tänased aktsionärid osalevad kapitalisuurenduses, siis see osaluse määr ei muutu. 3. Riigikogu otsuse eesmärk ja sisu Otsusega annab Riigikogu nõusoleku suurendada Eesti Vabariigi osalust Pangas 403 sissemakstava aktsia ulatuses koguväärtuses 4 030 000 eurot vastavalt panga juhatajate nõukogu 15. detsembri 2023.a resolutsioonis nr 265 märgitud tingimustele. Justiitsministrit ja rahandusministrit volitatakse tegema aktsiate märkimiseks vajalikke toiminguid. Otsus jõustub selle allakirjutamisel. Aktsiate eest tuleb tasuda viie võrdse (806 000 eurot) aastase osamaksena. Esimene osamakse tuleb teha hiljemalt 30. aprillil 2025. a või 60 päeva pärast märkimiskirja jõustumist olenevalt sellest, kumb on hilisem. Ülejäänud neli osamakset tasutakse hiljemalt 30. aprillil kuni 2029 a. Panga sissemakstava kapitali suurendamise eesmärk on tugevdada panga toetust Ukrainale Venemaa agressiooni ajal ja hiljem riigi taastamisel. Toetuse mõju suurendamiseks on oluline tegutseda koordineeritult teiste Ukrainat abistavate rahvusvaheliste finantsasutustega. Samal ajal jätkub majandusarengu ja -ülemineku toetamine ka panga senistes tegevusriikides. Pank on suurim institutsionaalne investor Ukrainas ning on olnud seal tegev juba kolmkümmend aastat. Kokku on ta selle aja jooksul rahastanud üle 500 projekti, millest 2/3 on läinud erasektorisse, kogusummas üle 18 miljardi euro. Ukraina osakaal panga laenuportfellis on 8,8 %, mis annab kõrge teise koha. Otseinvesteeringud selles praegu eriti kõrge riskiga keskkonnas (eriti aga energeetika-, taristu- ja põllumajandussektorise) on jätkunud ka peale täiemahulise sõja algust. Pank on alates sõja algusest Ukrainasse investeerinud üle 4,5 mld euro. 2 4. Eelnõu terminoloogia Otsuse eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigus ei reguleeri antud küsimust. 5. Otsuse mõjud Otsusega nõustumine näitab aktsionäride toetust panga tegevusele, sh Ukraina toetamisele. Tugevam kapitalibaas võimaldab teha kõrgema riskiga operatsioone Ukrainas, mis aitab kaasa Ukraina makromajandusliku- ja finantsstabiilsuse tagamisele, vastupanu- ja taastumisvõime tugevdamisele ning hoida riiki ja teenuseid toimivana. Panga hinnangu kohaselt võib panga aastane investeeringute maht Ukrainas kasvada kolme miljardi euroni aastas aastatel 2027-2032, mis on kaks korda suurem võrreldes täiemahulise sõja aja ning kolm korda suurem summa võrreldes selle sõja eelse rahastusega. Investeeringud kasvaksid kõigis panga tegevusvaldkondades – tööstuses, taristus, põllumajanduses, kaubanduses ja finantssektoris. Siiski moodustaks panga panus vaid kümnendiku nende sektorite prognoositavast (Maailmapank) rahastusvajadusest kuni aastani 2032. Kui pank kasutas 2023. ja 2024. aastatel Ukraina finantseerimisel riskide jagamiseks ka muude doonorite ning panga aktsionäride garantiisid/toetusi, siis kapitalisuurenduse jõustumisel seda enam vaja ei oleks. Rahastamismahtude kasv on vajalik Ukraina makromajandusliku stabiilsuse hoidmiseks sõja ajal ning ulatuslike taastamisvajaduste tõttu suuri investeeringuid nõudvates sektorites, eriti aga taristus ja energeetikas. Pank ei tegutse Ukraina toetamisel üksi vaid koostöös ja koordineeritud viisil teiste rahvusvaheliste rahastajatega. Pank on aktiivne osaline Ukraina mitmepoolse abistamise koordineerimise platvormis (Multi-Agency Donor Coordination Platform - MDCP), mida juhivad koos USA, EL ja Ukraina ning kus Eesti on vaatlejariik. Eesti jaoks on väga oluline lisaks kahepoolsele abiandmisele Ukrainat toetada ka rahvusvaheliste finantsasutuste kaudu, kuna nii on võimalik ellu viia suuremaid/keerulisemaid projekte ja kasutada panga oskusteavet. Nii ei lange üksikutele liikmesriikidele laenu haldamisega seotud koormust ning välditakse ka Ukraina ametiasutuste halduskoormuse liigset suurenemist. Kapitalisuurendus võimaldab mingil määral (kuni 1/10 võrra) suurendada aastase rahastamismahu taset ka ülejäänud maades (v.a. Venemaa ja Valgevene, kus on tegevus peatatud). 7. Otsuse rakendamiseks vajalikud kulutused Otsuse rakendamine toob Eestile kaasa märgitud aktsiate eest tasumise rahalise kohustuse summas 4 030 000 eurot võrdsete osamaksetena ajavahemikul 2025-2029. Tegemist on finantseerimistehinguga ning otsene mõju Eesti riigieelarve tasakaalule puudub. Otsuse rakendamisest ei teki riigile otseseid rahalisi tulusid. 8. Riigikogu otsuse ja aktsiate märkimise jõustumine Riigikogu otsus jõustub selle allakirjutamisel. 3 Sissemakstavate aktsiate märkimiseks edastab liige nõutavad märkimisdokumendid pangale: märkimiskiri, millega märgitakse sissemakstavad aktsiad kooskõlas märkimiskirjas toodud arvuga; kinnitus, et liige on nõuetekohaselt teinud kõik seadusandlikud ja muud sisemised toimingud, mis on vajalikud märkimise tegemiseks; ja lubadus esitada toimingute kohta pangale nõutavat teavet. Märkimiskiri jõustub ja selle alusel tehtud märkimine loetakse sooritatuks jõustumiskuupäeval (31.12.2024. a) või päeval, mil pank teatab aktsiaid märkinud liikmele, et liikme poolt esitatud dokumendid on pangale vastuvõetavad, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. 9. Eelnõu kooskõlastamine Otsuse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Välisministeeriumile ja Justiitsministeeriumile. _______________________________________________________________________________ Esitab Vabariigi Valitsus ……….2024. a (allkirjastatud digitaalselt) 4  EELNÕU Riigikogu otsus Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas Eesti Vabariigi põhiseaduse § 65 punkti 10 alusel Riigikogu otsustab: 1. Nõustuda Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga juhatajate nõukogu 15. detsembri 2023. aasta resolutsioonis nr 265 tehtud ettepanekuga suurendada Eesti Vabariigi osalust Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas 403 sissemakstava aktsia märkimise teel koguväärtuses 4 030 000 eurot vastavalt resolutsioonis märgitud tingimustele. 2. Volitada rahandusministrit ja justiitsministrit tegema Euroopa Rekonstrueerimis- ja Arengupangas osaluse suurendamiseks vajalikke toiminguid. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn,…………2024 ___________________________________________________________________________ Esitab Vabariigi Valitsus „…” ……….2024 (allkirjastatud digitaalselt)  Resolutsioon nr 265-1 LUBATUD AKTSIAKAPITALI SUURENDAMINE JA AKTSIATE MÄRKIMINE NÕUKOGU: Kinnitades veel kord aktsionäride pühendumust toetada Ukrainat vastuseks Vene Föderatsiooni sõjalisele sissetungile; tuletades meelde resolutsiooni nr 258 „EBRD toetus Ukraina vastupidavusele ja ülesehitamisele: teekond edasi“ [EBRD’s Support for Resilience and Reconstruction in Ukraine: The Way Forward], millega tehti direktorite nõukogule ülesandeks esitada konkreetne ettepanek panga toetuse mahust Ukrainale ja sissemakstud kapitali võimalikuks suurendamiseks; olles hoolikalt kaalunud direktorite nõukogu aruannet „Ettepanek sissemakstud kapitali suurendamiseks“ (edaspidi: aruanne); toetades pangale mõeldud mahtu Ukraina toetamiseks rahvusvaheliste jõupingutuste osana, säilitades ja rakendades panga ainulaadset mandaati ja ärimudelit; rõhutades panga rolli tähtsust oma jätkuvale toetusele kõigis oma sihtriikides kõige pakilisemate üleminekuprobleemide lahendamisele kooskõlas panga strateegilise suunaga; nõustudes, et panga lubatud aktsiakapitali suurendamine sissemakstavate aktsiatega on vajalik selleks, et pank saaks täita oma rolli Ukrainas, toetades samal ajal täielikult kõiki oma sihtriike; tervitades ja toetades panga konkreetseid ambitsioone seoses tema tööga Ukrainas, samuti lühi- ja pikaajalisi kohustusi panga jätkuva arengu jaoks, nagu on kirjeldatud aruandes; ja võttes teadmiseks panga pühendumust oma kapitaliressursside tõhusale kasutamisele ja G20 kapitali adekvaatsuse raamistiku läbivaatamise soovituste jätkuvale rakendamisele, nagu on kirjeldatud aruandes. OTSUSTAB KÄESOLEVAGA JÄRGMIST: 1. Lubatud aktsiakapitali suurendamine Panga lubatud aktsiakapitali suurendatakse alates 31. detsembrist 2024 („jõustumiskuupäev“) 400 000 sissemakstava aktsia võrra, kus iga aktsia nimiväärtuseks on 10 000 eurot. 2. Aktsiate märkimine (a) Vastavalt panga asutamislepingu (edaspidi: asutamisleping) artiklile 5.3 on igal liikmel käesoleva resolutsiooni vastuvõtmise kuupäeva seisuga õigus märkida aktsiaid vastavalt nimiväärtusele proportsionaalselt aktsiakapitali suurenemisega, mis on samaväärne tema märgitud aktsiakapitali ning pangale vahetult enne käesoleva resolutsiooni kuupäeva kuulunud kogu märgitud aktsiakapitali proportsiooniga, ümardatuna allapoole lähima aktsiani. Iga selline märkimine tehakse kooskõlas selles resolutsioonis sätestatud tingimustega. (b) 30. juunil 2025 või enne seda või hilisemal kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2025, nagu direktorite nõukogu võib määrata 30. juunil 2025 või enne seda, peab iga liige, kes soovib käesoleva otsuse alusel aktsiaid märkida, esitama pangale järgmised dokumendid pangale vastuvõetavas vormis: (i) märkimiskiri, millega liige märgib sissemakstavaid aktsiaid kooskõlas selles märkimiskirjas toodud arvuga; (ii) kinnitus, et liige on nõuetekohaselt teinud kõik seadusandlikud ja muud sisemised toimingud, mis on vajalikud märkimise tegemiseks; ja (iii) kohustus, mille alusel esitab liige sellise toimingu kohta panga nõutavat teavet. (c) Iga märkimiskiri jõustub ja selle alusel tehtud märkimine loetakse sooritatuks jõustumiskuupäeval või päeval, mil pank teatab aktsiaid märkinud liikmele, et sellise liikme poolt eespool alapunkti b kohaselt esitatud dokumendid on pangale vastuvõetavad, olenevalt sellest, kumb on hilisem. (d) Käesoleva resolutsiooniga märkimiseks lubatud aktsiad, mida märkimistähtaja möödumise ajaks ei ole käesoleva resolutsiooni kohaselt märgitud, jäetakse pangale alles ja reserveeritakse uute liikmete esmaseks märkimiseks ja aktsiate märkimiste eriliseks suurendamiseks üksikliikmetele vastavalt panga nõukogu otsusele kooskõlas asutamislepingu artiklitega 5.2 ja 5.4. (e) [1. mail 2033] loovutatakse kõik käesoleva resolutsiooni alusel märgitud aktsiad, mille eest ei ole tasutud, olenemata alltoodud maksetingimuste kohaldamisest, automaatselt ilma tasuta pangale koos asjaomas(t)e liikme(te) osaluse vastava vähendamisega. Kõik sellised loovutatud aktsiad jäetakse samuti pangale ja reserveeritakse uute liikmete esmaseks märkimiseks ja aktsiate märkimiste eriliseks suurendamiseks üksikliikmetele vastavalt panga nõukogu otsusele kooskõlas asutamislepingu artiklitega 5.2 ja 5.4. 3. Maksetingimused (a) Käesoleva resolutsiooni alusel märgitud sissemakstavate aktsiate eest tasutakse viie võrdse aastase osamaksena. Iga liige teeb esimese osamakse 30. aprillil 2025 või enne seda või 60 päeva pärast märkimiskirja jõustumist olenevalt sellest, kumb on hilisem. Ülejäänud neli osamakset tasutakse hiljemalt 30. aprilli 2025 vastavatel aastapäevadel. Liige võib pärast pangaga konsulteerimist teha makseid pangale soodsamatel tingimustel, kui on ette nähtud käesoleva punkti eelmistes sätetes. Liige võib täita kõik oma maksekohustused või osa nendest mittekaubeldavate, intressi mittekandvate lihtvekslitega, mille pank saab nõudmisel lunastada nimiväärtuses graafiku alusel, mis ühtib eespool toodud osamaksete tähtpäevadega. (b) Kõik liikme maksekohustused seoses aktsiate märkimisega vastavalt käesolevale resolutsioonile täidetakse eurodes (EUR), USA dollarites (USD) või Jaapani jeenides (JPY), kahel viimasel juhul Euroopa Keskpanga noteeritud asjaomase valuuta keskmine vahetuskurss euro suhtes ajavahemikul 1. juuli 2023 kuni 30. september 2023 (kaasa arvatud), täpsemalt 1 EUR: 1,0844 USD ja 1 EUR : 157,25 JPY. Liikmed, kes soovivad täita oma maksekohustusi Ameerika Ühendriikide dollarites või Jaapani jeenides, peavad oma märkimiskirjas tegema sellekohase tagasivõtmatu valiku, mida kohaldatakse kõikidele maksetele. (Vastu võetud 15. detsembril 2023)