Hankija vastus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Teie: 01.10.2024 nr 12.2-10/189 Tartu mnt 85, 10115 Tallinn [email protected] Meie: 04.10.2024 nr 1.2-1/70-5 Vaidlustaja: Osaühing Balti Intermed Registrikood 10170298 Aadress: Tartu mnt 84d, 10112 Tallinn Vaidlustaja volitatud esindajad: vandeadvokaat Erki Fels vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer Advokaadibüroo TGS Baltic E-post: [email protected] Hankija: sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Registrikood 90006399 Aadress: J. Sütiste tee 19, 13419 Tallinn Tel: 617 1300 E-post: [email protected] Hankija volitatud esindaja: Janika Pajula Tel: 617 2011 E-post: [email protected] VASTUS VAIDLUSTUSELE RIIGIHANKES "OPERATSIOONILAUAD 3" (VIITENUMBER 277404) TAOTLUSED: 1) Jätta rahuldamata vaidlustaja Osaühing Balti Intermed taotlus kohustada sihtasutust Põhja-Eesti Regionaalhaigla lõpetama riigihanke „Operatsioonilauad 3“ (vr 277404) menetlus; 2) Jätta vaidlustaja vaidlustusmenetluse kulud, sh vaidlustaja tasutud riigilõiv ning õigusabikulud, vaidlustaja enda kanda. 1. ASJAOLUD 1.1. 12.09.2024 avaldas sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi hankija) konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Operatsioonilauad 3“ (viitenumber 1/5  277404) (edaspidi riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD). Hankija eesmärk on osta operatsioonilaudu koos lisatarvikutega, mis vastavad tehnilise kirjelduse (edaspidi TK) nõuetele. 1.2. 30.09.2024 esitas Osaühing Balti Intermed (edaspidi vaidlustaja) Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse, milles taotles, et VAKO peataks riigihanke ja kohustaks hankijat riigihanke menetluse lõpetama. 1.3. 01.10.2024 edastas VAKO hankijale vaidlustuse esitamise teate, paludes esitada seisukoht riigihanke peatamise taotluse osas hiljemalt 02.10.2024 ja kirjalik vastus vaidlustuse kohta hiljemalt 04.10.2024. 1.4. 02.10.2024 esitas hankija seisukoha riigihanke peatamise taotluse osas ning 03.10.2024 tegi VAKO otsuse, millega peatas riigihanke. 1.5. Hankija esitab käesolevaga vaidlustusele tähtaegselt vastuse. 2. HANKIJA SEISUKOHAD 2.1. Hankija ei nõustu vaidlustusega ning vaidleb sellele vastu. 2.2. Vaidlustaja esitatud nõuet ei saa menetleda ega rahuldada 2.2.1. Vaidlustuses on esitatud VAKO-le taotlus „Kohustada sihtasutust Põhja-Eesti Regionaalhaigla lõpetama riigihanke „Operatsioonilauad 3“ (vr 277404) menetlus.“ (vt vaidlustuse resolutsiooni p 1). 2.2.2. Taotlust on põhjendatud järgnevalt: „Riigihankest huvitatud ettevõtjatel on õigus esitada vaidlustus mh RHADi peale (RHS § 185 lg 2 p 1). Üheks alusdokumendiks on mh hanketeade (RHS § 4 p 17). Seega on ettevõtjal õigus esitada vaidlustus hanketeate avaldamise faktile.“ (vt vaidlustuse p 3.1.). 2.2.3. Tõepoolest, RHS § 185 (hankija tegevuse vaidlustamine) näeb ette tegevused ja dokumendid, mida on lubatud vaidlustada. Samas, tähelepanuta ei saa jätta RHS sätteid, mis sätestavad selgelt ja ühemõtteliselt vaidlustuses esitatavate nõuete piirid ja VAKO volitused vaidlustuse lahendamisel. 2.2.4. RHS § 190 lg-s 4 on toodud võimalikud nõuded, mida vaidlustaja saab esitada: - hankija otsuse osaline või täielik kehtetuks tunnistamine (p 1); - hankija kohustamine viia riigihanke alusdokumendid õigusaktidega kooskõlla (p 2). 2.2.5. Need RHS § 190 lg 4 p-des 1 ja 2 loetletud nõuded vastavad RHS § 197 lg 1 p-s 5 toodud VAKO volitustele – vaidlustus otsusega osaliselt või täielikult rahuldada, tunnistades kehtetuks hankija tehtud riigihankega seotud seadusega vastuolus oleva otsuse või kohustades hankijat viima riigihanke alusdokumendi vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega. 2.2.6. Vaidlustuse resolutsioonis esitatud nõude ehk sisulise taotluse, millise toimingu tegemist vaidlustaja VAKO-lt soovib, lahendamiseks peaks VAKO-l olema RHS-is sätestatud volitus. Hankija hinnangul ei saa VAKO lahendada vaidlustaja nõuet „kohustada hankijat lõpetama riigihanke menetlus“. Vaidlustaja nõue kohustada hankijat lõpetama riigihanke menetlus ei mahu kummagi RHS § 190 lg 4 punkti alla ning käesoleval juhul ei saa VAKO taotlust arvestades teha kumbagi RHS § 197 lg 1 p-s 5 nimetatud toimingut. 2.2.7. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaandes1 ja kohtupraktikas2 on samuti selgitatud, et vaidlustuses esitatud nõue peab vastama RHS nõuetele, eelkõige § 190 lg-le 1 M.A. Simovart, M. Parind, Riigihangete seadus, Kommenteeritud väljaanne, Juura 2019, lk 1078, § 190 lg 4 komm. 24. 2 TlnHKm 23.10.2013, nr 3-13-2223, p 17. 2/5  4 ning vaidlustajal ei ole lubatud välja mõelda ja esitada seaduses sätestamata nõudeid. 2.2.8. Eeltoodust tulenevalt ei saa vaidlustuses esitatud nõuet olemasoleval kujul lahendada, veelgi vähem seda rahuldada. 2.3. Kahe paralleelse hankemenetluse läbiviimine ei riku vaidlustaja seadusega kaitstavaid õiguseid ega huvisid 2.3.1. Tõele vastab vaidlustuses väidetu, et hankija on operatsioonilaudade hankimiseks 2023.a avaldanud riigihanke Operatsioonilauad 2 (viitenumber 261546). Nimetatud riigihanke menetluse tunnistas hankija oma 20.05.2024 otsusega kehtetuks. Vaidlustaja vaidlustas hankija otsuse. VAKO jättis vaidlustuse rahuldamata ning halduskohus jättis haldusasjas nr 3-24-2008 vaidlustaja esitatud kaebuse rahuldamata ja VAKO otsuse muutmata. Vaidlustaja esitas apellatsioonkaebuse ringkonnakohtusse, kes peaks asjas otsuse teatavaks tegema 16.10.2024 kell 15:00. Seega, formaalselt ei ole hankija korraldatud riigihanke Operatsioonilauad 2 menetlus lõppenud, sest hankija otsus, millega hankija tunnistas hankemenetluse kehtetuks, ei ole jõustunud. 2.3.2. 12.09.2024 kuulutas hankija välja riigihanke Operatsioonilaud 3, millega soovib samuti hankida operatsioonilaudasid. Hankija on muutnud hangitavate seadmete tehnilisi tingimusi, viies need kooskõlla hankija tegelike vajadustega. Hankija on korduvalt selgitanud, sh Operatsioonilauad 2 riigihanke vaidlustusmenetluses (vaidlustusasi nr 103- 24/261546) ja sellele järgnevas halduskohtumenetluses (haldusasi nr 3-24-2008), et hankija ei soovi hankida operatsioonilaudasid, mille tehnilised nõuded tulenevad kohtute poolt tehnilistele tingimustele antud tõlgendusest, mitte hankija tegelikust vajadusest. Seega, Operatsioonilauad 2 hankemenetluses ei ole hankeobjekt üks-ühele sama Operatsioonilauad 3 hankemenetluse hankeobjektiga. 2.3.3. Isegi, kui hangitavate seadmete tehnilised tingimused oleksid mõlemas hankemenetluses täpselt samad, ei oleks hankija hinnangul siiski tegemist hankemenetlustega, mille paralleelselt läbi viimine saaks kuidagi rikkuda vaidlustaja seadusega kaitstavaid õiguseid või huvisid. Liiatigi ei riku hankija oma tegevusega RHS-i. 2.3.4. RHS § 185 lg 1 näeb ette, et vaidlustaja võib vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et RHS rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. Hankija on seisukohal, et hankija tegevuse vaidlustamise õiguse esmased eeldused (hankija poolt RHS-i rikkumine ning selle tõttu vaidlustaja õiguste ja huvide rikkumine) on täitmata. 2.3.5. Hankija juhib tähelepanu, et nii Operatsioonilauad 2 kui ka Operatsioonilauad 3 riigihanke menetluse läbiviimise tulemusena peaks sõlmitama raamleping. Mõlema riigihanke RHAD-is sisalduvate tingimuste kohaselt ei ole hankelepingute sõlmimine kohustuslik ehk hankija ei võta raamlepingu sõlmimisega endale siduvat kohustust seadmeid välja osta (vt kummagi riigihanke RHAD-is sisalduva raamlepingu projekti lisa 6 „Raamlepingu üldtingimused“ p 3.2 teine lause: „Ostjal ei ole ühelgi juhul kohustust RHAD- is määratud seadme ja/või hoolduse ja/või kauba eeldatavaid koguseid müüjalt välja osta.“. 2.3.6. Ka Rahandusministeerium on avaldanud seisukoha3, mille kohaselt „… on oluline, kas hankija on sõlmitud raamlepinguga võtnud siduvaid kohustusi, ehk kohustunud hankima ainult selle raamlepingu alusel kõnealuseid asju või mitte ning kas tal on uue hankemenetluse tulemusena hankelepingute sõlmimise kavatsus või mitte. Kuna raamleping ei ole siduvate kohustustega leping, siis võib hankija nt isegi sama teenuse või sama liiki asjade hankimiseks raamlepingud või hankelepingud sõlmida erinevate 3 https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-12/kkk_27.7.2017.pdf 3/5  hankemenetluste tulemusena ja iga hankelepingu sõlmimise soovi korral kaaluda, millise raamlepingu alusel on soodsam hankeleping sõlmida.“ Tegemist on küll eelmise, kuni 31.08.2017 kehtinud RHS kohta esitatud seisukohaga, kuid arvestades, et selles küsimuses ei ole RHS sisulises mõttes muutunud, siis hankija hinnangul on Rahandusministeeriumi seisukoht jätkuvalt asjakohane. 2.3.7. Vaidlustaja viitab vaidlustuses Riigikohtu poolt kohtuasjas nr 3-3-1-65-11 tehtud lahendile, milles on märgitud järgmist: „Kolleegiumi hinnangul ei ole õiguspärane korraldada uut hankemenetlust sama eseme suhtes, mille üle toimub vaidlus vaidlustuskomisjonis või kohtus. Seaduslikkuse ja hea halduse põhimõtetega ei ole kooskõlas hankemenetluse läbiviimine tegeliku kavatsuseta hankelepingut sõlmida. […] Sama eseme suhtes mitme paralleelse hankemenetluse läbiviimisel puudub vähemalt ühes hankemenetluses hankeeseme tegeliku soetamise kavatsus.“ 2.3.8. Hankija hinnangul ei ole nimetatud Riigikohtu seisukoht asjakohane, sest Riigikohtu menetluses olnud kaasuse ja käesoleva vaidluse asjaolud ei ole samad. Nimelt, Riigikohtu lahendis oli kõne all sama hankeeseme suhtes hankelepingu sõlmimisele suunatud hankemenetluse korraldamine. Käesoleval juhul aga on tegemist raamlepingu sõlmimisele suunatud hankemenetlustega. Nagu ülal selgitatud, siis ei võta hankija endale kummagi hankemenetluse (s.o Operatsioonilauad 2 ega Operatsioonilauad 3) tulemusena sõlmitava raamlepinguga siduvaid kohustusi tooteid soetada (hankelepinguid sõlmida). See tähendab, et vaidlustaja seadusega kaitstavad õigused ja huvid ei saa olla ka kuidagi kahjustatud. 2.3.9. Väärib märkimist, et vaidlustaja on ise riigihanke „Operatsioonilauad 2“ vaidlustusmenetluses avaldanud, et „menetluse tulemusel sõlmitakse raamleping, milles ei ole vastustaja kohustatud ostma ainsatki toodet“ (lisa 1 – vaidlustaja apellatsioonkaebus haldusasjas nr 3-24-2008, p 3.22). Seega, ka vaidlustaja ise saab aru, et sõltumata riigihanke „Operatsioonilauad 2“ või „Operatsioonilauad 3“ menetluse tulemusena raamlepingu sõlmimisest, ei kohusta raamleping hankijat selle alusel ühtegi toodet ostma. Jääb arusaamatuks, kuidas saavad vaidlustaja huvid ja õigused olla eeltoodut arvestades kahjustatud. 2.4. Riigihanke peatamise otsus tuleb kehtetuks tunnistada 2.4.1. Vaidlustuses esitas vaidlustaja taotluse ka riigihanke peatamiseks RHS § 193 lg 1 alusel. Taotluse lahendamisel selgitas VAKO, et riigihanke peatamise taotlus tuleb lahendada piiratud aja ja informatsiooni tingimustes ning VAKO ei asu vaidlustaja ja hankija sisulisi väiteid taotluse lahendamisel hindama, tehes seda asja sisulisel läbivaatamisel. VAKO hinnangul ei ole vaidlustus ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu otsustas VAKO riigihanke peatamise taotluse rahuldada. 2.4.2. RHS § 193 lg 1 kohaselt võib vaidlustuskomisjon vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse riigihanke peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada. 2.4.3. Hankija on ülal põhjendanud, et vaidlustuses toodud asjaoludel ei kahjusta Operatsioonilauad 3 riigihanke läbiviimine mingil moel vaidlustaja õiguseid ja huvisid. Seevastu hankija soovib hankida operatsioonilaudasid, mida on patsientidele kvaliteetse tervishoiuteenuse osutamiseks vaja. Hankija soovib operatsioonilaudasid hankides lähtuda riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest, milleks muuhulgas on konkurentsi efektiivse ärakasutamise tagamine ning hankija rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine. 2.4.4. RHS § 193 lg 4 kohaselt võib vaidlustuskomisjon menetlusosalise taotluse alusel või 4/5  omal algatusel riigihanke peatamise kohta tehtud otsuse igas vaidlustusmenetluse staadiumis kehtetuks tunnistada. Hankija hinnangul oleks vaidluste (nii halduskohtus toimuva Operatsioonilauad 2 vaidluse kui ka käesoleva, Operatsioonilaud 3 vaidlustuse) perspektiivi(tust) ja hankija kui tervishoiuteenuse osutaja huvi operatsioonilaudade hankimise vastu arvestades põhjendatud riigihanke peatamise otsus kehtetuks tunnistada. 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Hankija on nõus kirjaliku menetlusega. 3.2. Hankija palub jätta vaidlustusmenetluse kulud, sh vaidlustaja tasutud riigilõiv ning õigusabikulud vaidlustaja enda kanda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Janika Pajula hankija volitatud esindaja Lisad: 1. Balti Intermed OÜ apellatsioonkaebus haldusasjas nr 3-24-2008; 2. volikiri. 5/5