Hankija vastus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, 10115 Tallinn Teie: 30.09.2024 12.2-10/186 Meie: 03.10.2024 nr 6-6/24/1590 Edastatakse elektrooniliselt e-posti aadressile [email protected] Ligipääs: riigihangete vaidlustuskomisjon, vaidlustaja, kolmas isik VASTUS VAIDLUSTUSELE RIIGIHANKES “Tervisetehnoloogia ja -teenuste valdkonna väärtuspõhise toimemudeli väljaarendamine ja elluviimine“ (RHR viitenr 272693) Vaidlustaja: Ühispakkujad Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL (90008258) ja Tallinna Tehnikaülikool (74000323) E-post: [email protected] Vaidlustaja esindaja: Agnes Roos (juhatuse liige) Hankija: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (registrikood: 90006012) Hankija esindaja: Siret Suurväli (jurist) E-post: [email protected] Kolmas isik: Ühispakkujad OÜ Tervisemajanduse Koda (80567413), Civitta Eesti AS (11092241), Sihtasutus Tartu Teaduspark (90001121) ja Tartu Ülikool (74001073). E-post: [email protected], [email protected]; [email protected]; [email protected]. 1. ASJAOLUD 1.1. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus avaldas 08.12.2023 riigihangete registris riigihanke „Tervisetehnoloogia ja -teenuste valdkonna väärtuspõhise toimemudeli väljaarendamine ja elluviimine“ hanketeate, mille riigihangete registri (edaspidi RHR) viitenumber on 272693 ja milles oli taotluste esitamise tähtpäevaks määratud 24.01.2024 ning pakkumuste esitamise tähtpäevaks 14.03.2024. 1.2. 18.09.2024 edastas hankija pakkujatele 18.09.2024 otsuse nr 1-10/24/3261, millega tunnistati edukaks ühispakkujate Eesti Tervisemajanduse Koda (80567413), Civitta Eesti AS (11092241), Sihtasutus Tartu Teaduspark (90001121) ja Tartu Ülikool (74001073) pakkumus, kui hindamiskriteeriumite alusel majanduslikult soodsaim pakkumus (kokku 71 punkti). Vaidlustaja pakkumusele omistati 66 punkti. 1.3. 30.09.2024 edastati hankijale riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi VAKO) poolt vaidlustuse teade. Vaidlustajad vaidlustavad hankija 18.09.2024. a otsuse osas, millega hankija hindas ühispakkujate Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL (90008258) ja Tallinna Tehnikaülikool (74000323) pakkumust 66 punktiga ning osas, milles hankija tunnistas edukaks ühispakkujate Eesti Tervisemajanduse Koda, Civitta Eesti AS, Sihtasutus Tartu Teaduspark ja Tartu Ülikool pakkumuse kui hindamiskriteeriumite alusel majanduslikult soodsaima pakkumuse (71 p). 1.4. Vaidlustaja on seisukohal, et: 1.4.1. hankija on vaidlustajate pakkumuse hindamisel toiminud õigusvastaselt ning jätnud pakkumuses esitatud asjaolud meelevaldselt arvestamata, st toiminud vastuolus RHADis kehtestatud hindamiskriteeriumitega. 1.4.2. Hindamismenetluse õiguspärase läbiviimise korral oleks hankija pidanud vaidlustajate pakkumusele omistama enam hindepunkte, sh oleks vaidlustajate pakkumus pidanud kujunema edukaks. 2. HANKIJA SEISUKOHAD 2.1. Hankija ei nõustu vaidlustusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hankija 18.09.2024 otsus nr 1-10/24/3261 riigihankes „Tervisetehnoloogia ja -teenuste valdkonna väärtuspõhise toimemudeli väljaarendamine ja elluviimine“ on õiguspärane. 2.2. Hankija on riigihanke alusdokumentide (edaspidi RHAD) punktis 6.8 toodud pakkumuste hindamiskriteeriumeid kohaldanud õiguspäraselt ja ühetaoliselt kõikide pakkujate suhtes. Vaidlustaja hinnanguga, mille kohaselt on hankija jätnud pakkumuses märgitud asjaolud meelevaldselt arvestamata, omistanud vaidlustaja pakkumusele õigusvastaselt vähem hindepunkte ning jätnud negatiivsed hinnangud olulises osas põhjendamata, hankija ei nõustu. RHAD-s kehtestatud hindamismetoodika sisaldab täpseid hinnete kirjeldusi, on piisavalt selge, et tagada objektiivne hindamine ja RHS §-i 3 üldpõhimõtetest kinnipidamine ning hankija kollegiaalse, oma valdkonna ekspertidest koosneva hindamiskomisjoni hindamisotsuse põhjendatus on sisuliselt kontrollitav hindamisprotokollist (Lisa 2). 2.3. Asjaolu, et vaidlustaja ei nõustu hankija põhjendustega, ei ole otsuse tühistamiseks aluseks. Vastavalt RHS-ile on pakkumuste hindamine hankija ainupädevuses ning riigihankes ei saa ükski teine isik, sh vaidlustaja asuda hankija asemel pakkumusi hindama (vaidlustusasja number 152-24/280402, p 11, 05.09.2024). 2.4. Tulenevalt hankemenetluse iseloomust (konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus), ei olnud kõiki üksikasju RHADis ette nähtud, vaid pakkuja pidi ise need oma pakkumuses välja pakkuma: RHAD lisa 1 punkti 1 viimases lõigus esitatu kohaselt tuli pakkujatel esitada pakkumus tervisetehnoloogia ja -teenuste valdkonna väärtuspõhise toimemudeli väljaarendamiseks ja elluviimiseks, mis lähtub TAIE arengukava eesmärkidest ja fookusvaldkonna teekaardi suundadest ning tugineb RHADis esitatud kitsaskohtadele ja arendusvajadustele. 2 2.5. Hindamiskriteerium p 6.8.1 „Meeskond ja töökorraldus“ 2.5.1. Selgitame esmalt, et pädeva meeskonna moodustamine oli pakkuja ülesanne (RHAD lisa 1 punktid 8.1, 8.6 ja 9.5.1). Hindamiskomisjon hindas pakkuja meeskonnaliikmete teadmisi ja kogemusi ning seda, kas need tagavad toimemudeli elluviimise parima kvaliteediga. Sealhulgas hinnati kas meeskonnaliikmete teadmised ja kogemused RHAD lisa 1 p 8.2.1. - 8.2.4 esitatud nõuete osas on väga head. Vaidlustaja keskendub liialt sõnale “puudu” ja tõlgendab selle tähendust äärmuslikult. Hinnanguga “puudu” ei ole vaidlustajat punktidest täielikult ilma jäetud või „puudulikuga“ hinnatud, vaid need on olulised nüansid, mis osas ei ole hindamiskomisjonil võimalik omistada pakkumusele maksimumpunkte, küll aga aste madalam hinne - „vastab olulises osas“. 2.5.2. Alapunkt a: vaidlustaja väidab, et tegevmeeskonnal on täielikult olemas teadmised ja kogemused toimemudeli elluviimiseks parima kvaliteediga (teadmised ja kogemused programmide sisu arendamiseks, koordineerimiseks ja ekspertide kaasamiseks) ning hankija pidanuks hindama nimetatud alapunkti 4 punkti asemel maksimaalsete hindepunktidega (7 p). Vaidlustaja hinnangul pidanuks lähtuvalt kriteeriumi kirjeldusest, hankija andma hinnangu esmajoones RHAD lisa 1 p 8.2.1 – 8.2.4 esitatud nõuete vastavusele, ent hankija on läinud nimetatust kaugemale, vastuolus hindamismetoodikaga. Sealjuures on jätnud hankija arvestamata pakkumuses esitatud infoga. 2.5.2.1. Hankija ei nõustu vaidlustajaga ja jääb oma hinnangu juurde. Vaidlustaja arusaam, et RHAD ei nõua biomeditsiini alast kompetentsi, vaid ainult tervise- või meditsiini alast magistrikraadi, milleks võib, aga ei pea olema kraad biomeditsiini valdkonnas, ei vasta tõele. RHAD Lisa 1 punkti 8.2.1 kohaselt peab esitatud meeskonnal kogumis olema vähemalt tervise valdkonna spetsiifilised ekspertteadmised (vähemalt magistrikraad tervise või meditsiini, sh biomeditsiini valdkonnas) ja kogemused. Nagu hankija on hindamisprotokollis välja toonud, on vaidlustaja meeskonnas nõutud minimaalne kogemus olemas, kuid arvestades biomeditsiini ja biotehnoloogia olulisust valdkonnas, ei ole see kogemus hindamiskomisjoni hinnangul sedavõrd piisav, et tagada toimemudeli elluviimine parima kvaliteediga. Selgitame täiendavalt, et biomeditsiin ja biomeditsiinitehnoloogiad on ka RHAD lisa 1 p 1.2 märgitud üheks prioriteetseks suunaks tervisetehnoloogiate ja -teenuste fookusvaldkonnas. Seega, on komisjoni hinnang „vastab olulises osas“ (4 p) objektiivne ja õige. 2.5.3. Vaidlustaja toob välja, et kuna RHAD ei nõua otseselt patenditaotluste läbiviimise kogemust, on hankija ekslikult kohaldanud hindamiskriteeriumit, hinnates asjaolusid, mille hindamist RHAD ette ei näe. 2.5.3.1. Hankija hinnang ei ole meelevaldne ja ekslik. Veelkord, pädeva meeskonna moodustamine oli pakkuja ülesanne (RHAD lisa 1 p 8.1, 8.6 ja 9.5.1). Hindamisel hindas komisjon, kas pakkuja meeskonnaliikmete teadmised ja kogemused on väga head ning tagavad toimemudeli elluviimise parima kvaliteediga. IO kaitsega seotud tegevused (nt. patenditaotluste esitamine) on valdkonnas ülioluline ja praktiliselt ainuke viis arendada globaalsetel turgudel konkurentsivõimelist äri. Hindamiskomisjon saab oma hinnangus lähtuda pakkumuses esitatud andmetest ning pakkumuses esitatu 3  kohaselt puudub pakkuja meeskonnas biotehnoloogia või meditsiini valdkonna IO tuvastamise, IO portfelli loomise ja/või litsentseerimise kogemus vajalikus mahus (mahus, mis toetaks väga hästi toimemudelis seatud oodatavate tulemusteni jõudmist - teadustulemuste kommertsialiseeri-miseks patenditaotluste ja/või tööstusdisaini lahenduste unikaalne arv – 106, pakkumuse lk 30/114). Toimemudeli elluviimisel on seetõttu valdkonna IO portfelli arendamine ning sellega seotud ärivõimaluste tuvastamine puudulik ning raskendab eesmärkide saavutamist. 2.5.4. Vaidlustaja toob välja, et komisjon on vaidlustajate meeskonna puudusena välja toonud, et tegevmeeskonna puhul on kirjeldatud napisõnaliselt senist kogemust ettevõtete rahvusvahelistumisele kaasa aitamise osas kasvuettevõtte faasis ning hilise faasi investeeringute kaasamisel. Vaidlustajad märgivad taaskord, et sellise spetsiifilise kogemuse olemasolu RHAD ette ei näe ning hankija on eksinud hindamispõhimõtete vastu. 2.5.4.1. Hankija vaidlustajaga ei nõustu. Hankija eeldab toimemudeli käigus rahvusvaheliste edulugude saavutamisele kaasa aitamist (vt RHAD lisa 1 p 1.7.1, p 1.7.2 või RHAD lisa 1 lisa 1 Visioondokument). Pakkujad on sellele suunatud programme kirjeldanud, kuid ei ole kirjeldanud veenvalt rahvusvahelise tervisetehnoloogia (ja ka biomeditsiinitehnoloogia) valdkonna äri edendamise kogemust ja kompetentse tegevmeeskonnas. Näiteks ei ole pakkuja tegevmeeskonnas esindatud rahvusvaheliselt eduka tervisetehnoloogiaettevõtte kaasasutajaks või tippjuhiks olemise kogemust, maailma tippettevõtetes töötamise või nende pikaajalise kliendisuhte arendamise kogemust, tervisetehnoloogia ettevõtetele kasvufaasis seeria A või hilisema investeeringuringi kaasamise kogemust (30M€+ tervisetehnoloogiate valdkonnas). Sealjuures on vaidlustaja oma pakkumuses pidanud üheks olulisemaks ja mahukamaks RHAD lisa 1 p 5.3 Fookustegevus 2 - tervisetehnoloogia idu- ja kasvuettevõtete globaalse kasvu ja rahvusvahelistumise toetamine, tegevusi. Rahvusvahelistumisega seotud tegevused ulatuvad esitatud toimemudeli põhjal tugevalt ka RHAD lisa 1 p 5.4 Fookusvaldkond 3 - Tervisealase innovatsiooni ja koostöö soodustamise tegevustesse. Kogumis ei võimalda see hinnata täielikku vastavust toimemudelile seatud eesmärkide saavutamisel, sh pakutavate programmide arendamisel ja koordineerimisel. 2.5.4.2. Vaidlustajad on juhtinud tähelepanu, et nad on nõukogusse kaasanud lisapädevusi. Selgitame, et hankija on hinnanud nõuandva kogu liikmete teadmisi ja kogemusi eraldi, lähtuvalt RHADi nõuetest (RHAD lisa 1 p 8.3 ja 9.5.1.3) ja vastavalt hindamiskriteeriumis (RHAD p 6.8.1 b) toodule. Hindamiskomisjoni hinnangul vastas pakkuja nõuandva kogu koosseis, ülesannete ja vastutuse ning töökorralduse selgus täielikult etteantud kriteeriumile ja tagab toimemudeli elluviimise parima kvaliteediga. Nõuandva kogu töö ei ole aga igapäevaste tegevuste juhtimine. Selleks on vaja, et tegevmeeskonnas oleksid olulised kompetentsid olemas. 2.5.4.3. Samuti on vaidlustajad välja toonud, et tegevmeeskonna liikmetel on programmi elluviimisel koordineeriv ja teenuse sisu arendav roll, mitte ekspertide roll. Hankija on seisukohal, et teenuse sisu arendamiseks, sobivaimate ekspertide kaasamiseks ning nendelt vajamineva sisu- või 4  lähteülesande sõnastamiseks on oluline, et ka tegevmeeskonnas oleks kõik vajaminevad kompetentsid piisaval määral esindatud. Pakkujal on täidetud miinimumnõuded, aga puudu on näiteks biotehnoloogia või -meditsiini valdkonna IO tuvastamise, IO portfelli loomise ja/või litsentseerimise kogemusest ja valdkondlike rahvusvaheliste edulugude tekkimise toetamise kogemusest sellises mahus, mis toetaks tugevalt toimemudelis seatud oodatavate tulemusteni jõudmist. 2.5.5. Alapunkt c: vaidlustajad selgitavad, et pakkumuse esitamisega on nad väljendanud valmisolekut projekti eesmärki ja mõõdikuid täita, sh teha kõik vajaliku lepingu täitmiseks. Pakkumuses ajalise panuse detailne määratlemine (FTEdes) ei ole vaidlustaja hinnangul sellise täpsusega võimalik ega saa olla ka nõutav ning kokkuvõttes ei ole meeskonna töökorralduse põhimõtete toimivus kuidagi sõltuvuses sellest, kas vaidlustajad on meeskonnaliikmete ajalise panuse detailselt määratlenud. Nõudes detailse ajalise panuse määratlemist, on hankija vaidlustaja sõnul läinud kaugemale hindamismetoodikas kirjeldatust. 2.5.5.1. Hankija kinnitab, et ei ole läinud kaugemale hindamismetoodikas kirjeldatust ning jääb oma seisukoha juurde - meeskonnaliikmete tööülesanded on väga hästi esitatud, kuid tegevmeeskonna liikmete ajalise panuse selgitus ja projekti töökorralduse põhimõtted ei ole täielikult arusaadavad. Ei nähtu millise eeldatava töömahuga tegevmeeskond pühendub igapäevaselt projekti tegevustesse muude projektidega seotud tööülesannete kõrvalt. Näiteks, kas vaidlustaja projektijuht Merilin Varsamaa tööaega planeeritakse 100% või panustab ta muude projektide kõrvalt. Komisjonile jäi ka ebaselgeks, kuivõrd edukalt on võimalik kõiki projektijuhile pandud ülesandeid ellu viia, arvestades, et tema vastutada on nii tegevmeeskonna ja nõukogu töökorraldus, projektijuhtimine kui ka terve Kogukonnaprogrammi elluviimine. Vaidlustaja on küll välja toonud, et tegevmeeskonda toetab laiendatud meeskond vastavalt vajadusele, kelle panus on määratletud FTE (Full-Time Equivalent) ekvivalendina, ei ole sama põhimõttega projekti elluviimist kinnitatud tegevmeeskonna puhul. Seda vaatamata sellele, et hankija on RHADis ühe olulise riskina välja toonud juhtivate meeskonnaliikmete võimalikku vähest (ajalist) panust, näiteks seoses tavapärase töö ja muudes projektides osalemisega, samuti juhtivate meeskonnaliikmete võimalikku vahetumist (vt RHAD lisa 1 p 9.5.7) ning hankija on näinud ette, et projekti juhtimise kulud tuleb kõik välja tuua eraldi real (RHAD p 2.1.5 ja RHAD lisa 1 p 9.5.8). Riskide all on vaidlustajad töökoormuse küsimust küll käsitlenud, kuid väga üldisel tasemel ja ilma täiendava argumentatsioonita. 2.5.5.2. Vaidlustaja on märkinud, et hankija ei ole kolmandate isikute pakkumusele antud hinnangutes ajalist panust hinnanud. Hankija ei ole tõesti hindamiskriteeriumi p 6.8.1 „Meeskonna ja töökorraldus“ alapunktis c) kolmandate isikute pakkumusele antud hinnangutes ajalist panust välja toonud. Siiski ei tähenda see, et hindamiskomisjon ei ole seda hinnanud. Nimetatud punktis on kolmandate isikute pakkumust hinnatud 4 punktiga ehk vastab olulises osas etteantud kriteeriumitele ehk samade punktidega nagu vaidlustaja pakkumust. Selgitame, et hindamiskomisjoni protokollis on välja toodud puudused, mis eelkõige mõjutasid hindamiskomisjoni hinnangul 5  kriteeriumile täieliku vastavuse puudumist, mitte täielik puuduste loetelu. Kuna mõlema pakkuja pakkumusele on antud kriteeriumis omistatud võrdne arv punkte, siis saa järeldada, et kolmandate isikute pakkumusele on antud eelis. Lisaks juhime tähelepanu, et hankija ei ole hindamisel ette näinud pakkumuste võrdlemist ning kuna pakkujate pakkumuse lahendused on erinevad, ei olegi täiesti üheselt võimalik puuduseid välja tuua. Hindamisel lähtus hindamiskomisjon hindamiskriteeriumitest ja konkreetses pakkumuses toodud infost. 2.5.6. Vaidlustaja hinnangul ei olene P. Rossi panusest meeskonna töökorralduse põhimõtete toimivus ning hankija on taaskord hinnanud meelevaldseid ja kriteeriumi seisukohast asjakohatuid faktoreid. 2.5.6.1. Vaidlustaja seisukoht on ekslik ja vastuoluline. Pakkumusest nähtub üheselt, et Dr P. Ross panustab nõuniku rollis, kuigi ta on esitatud kui tegevmeeskonna liige, kes pakkumuse kohaselt peaks panustama projekti tegevustesse igapäevaselt (pakkumuse lk 1/114). Sellest tulenevalt on hindamiskomisjonil ka põhjendatud kahtlus, kas P. Rossi tegelik panus tegevmeeskonnaliikmena on siiski igapäevane. Seda enam, et vaidlustaja ise vastab vaidlustuses, et see on väiksem, aga ei täpsusta kui palju väiksem. Hankija ei ole nõus vaidlustaja väitega, justkui seoks hankija P. Rossi ajalise panuse meeskonna töökorralduse põhimõtete toimivusega. Meeskonnaliikme ajaline panus projekti elluviimisse ja töökorralduse toimivuse põhimõtted on eraldi käsitletavad ja hankija poolt ka eraldi hinnatud. 2.5.7. Vaidlustajatele jääb arusaamatuks, miks oli oluline kirjeldada pakkumuses ühispakkujate omavahelise suhtluse ja kommunikatsiooniga seotud asjaolusid. Vaidlustaja hinnangul ei ole töökorralduse aspektist selline kirjeldus vajalik. 2.5.7.1. Hankija selgitab, et kuigi vaidlustajal on pakkumuses tegevmeeskonna liikmete vastutatavad tegevused väga hästi esitatud (pakkumuse lk 8/114), on töökorralduse kirjeldus komisjoni hinnangul pinnapealne ja ei kirjelda piisava selgusega, kuidas tagatakse tõhus koostöö ja informatsiooni liikumine nii meeskonna sees kui ka erinevate väliste partnerite vahel. Välja on toodud, et toimuvad regulaarsed koosolekud, kuid ei selgu millise regulaarsuse ja formaadiga, või kuidas on plaanitud töö projektidokumentidega, arvestades asjaolu, et tegemist on konsortsiumiga, kuhu kuuluvad erineva organisatsioonikultuuriga liikmed. Seetõttu hankija ei ole veendunud, et esitatud töökorraldus tagab pakutava toimemudeli elluviimise parima kvaliteediga. 2.6. Hindamiskriteerium p 6.8.3 „Pakutava toimemudeli lahendus“ alapunkt c. 2.6.1. Vaidlustaja toob välja, et kuna hankija on hindepunktide põhjenduses välja toonud, et puudu jääb selgitustest, miks just need valitud võtmepartnerid aitavad toimemudeli elluviimisele kaasa parima kvaliteediga, on siiski kõik võtmepartnerid ja nende kompetentsid kirjeldatud pakkumuse Lisas 5 (lk 81/114). Vaidlustaja sõnul on hankija väide asjakohatu. 2.6.1.1. Hankija jääb oma seisukoha juurde. Pakkumuses ei ole piisavalt põhjendatud, miks just need valitud võtmepartnerid aitavad toimemudeli elluviimisele kaasa parima kvaliteediga. Hindamiskomisjon ei ole väitnud, et partnerite 6  valikut ja nende panust toimemudeli teostamisesse ei ole kirjeldatud, vaid öelnud, et „puudu jääb põhjendustest“. Hankija ei saa nõustuda vaidlustaja väidetega, et Lisa 5 kirjeldustes on välja toodud iga vastava organisatsiooni tugevused, pädevused ja kogemused. Vaidlustaja on esitanud küll iga võtmepartneri tutvustuse ja tegevuse fookuse, kuid näiteks väide, et tegemist on valdkonna ja piirkonna tugevaimate organisatsioonidega, on vaidlustaja subjektiivne hinnang, mida ei ole pakkumuses tõendatud. Samuti on küll selgitatud, mis rolli hakkab võtmepartner kandma, kuid valikut on põhjendatud väga üldiselt ja Eesti keskselt (näiteks: Partner peab olema usaldusväärne ning valideeritud läbi varasema koostöö või usaldusväärsete soovituste. Ühispakkujad on varasemalt teinud koostööd pea kõikide Eesti partneritega tervise valdkonnas). Kokkuvõtvalt ei ole pakkumuses esitatud, millised on olnud varasemad koostööpunktid Lisas 5 toodud rahvusvaheliste võtmepartneritega, keda valideeriti toimemudeli parima kvaliteediga elluviimisesse panustama. 2.6.2. Vaidlustaja toob välja, et komisjon on puudusena välja toonud Tartu Ülikooli ja teiste regioonipõhiste organisatsioonide liialt tagasihoidlikult käsitletud panuse. Vaidlustuses selgitab vaidlustaja, et Tartu Ülikool kuulub konkureerivasse konsortsiumi (kolmandate isikute koosseisus) ja seetõttu ei olnud pakkumuse tegemise faasis võimalik nendega konkreetseid kokkuleppeid sõlmida. Tartu Ülikooli on kirjeldatud kui võtmepartnerina Eelinkubatsiooni ja EIR programmis, koos teiste ülikoolidega Rahastusprogrammis, vajaduspõhise partnerina koos teiste ülikoolidega Kiirendi-, Kasvu- ja Kogukonna programmides. Vaidlustaja juhib tähelepanu, et ka kolmandad isikud ei ole Tehnopoli ega TalTechiga suhelnud ega koostöökokkuleppeid sõlminud, kuid hindamiskomisjoni põhjendustes ei ole nende pakkumise puhul tähelepanu juhitud sellele, et kuidas on kaasatud seni Eesti tervisetehnoloogia ökosüsteemi juhtinud Tehnopol ning Põhja-Eesti regiooni suurim Ülikool TalTech. Kui hindamiskomisjon on pidanud oluliseks koostööd vaidlustajate ja Tartu Ülikooli (kolmandate isikute koosseisus), pidanuks hankija ka kolmandate isikute pakkumust hinnates samu puuduseid välja tooma. Asjaolu, et seda ei ole tehtud, on käsitletav võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisena. 2.6.2.1. Selgitame, et pakkumuses on tagasihoidlikult käsitletud Tartu Ülikooli ja teiste regioonipõhiste organisatsioonide panust, kellel on tervisevaldkonna arendamisel suur roll ja seda iseäranis Fookustegevus 3 tulemuste saavutamisel. Kuigi vaidlustaja on nimetanud võimaliku partnerina Tartu Ülikooli ja seda ennekõike tudengite õppetöö kontekstis, ei ole piisavalt selgitatud ülikooli rolli tervisevaldkonna tehno- ja teadmussiirde osas, sõltumata sellest, et Tartu Ülikool kuulub kolmandate isikute koosseisu. Hankija hinnangul ei takista see välja toomast Eesti ühe suurima ülikooli rolli tervisevaldkonna edendamisel. Samuti on vaidlustaja poolt meelevaldne eeldada, et hankija hindamiskomisjon peaks vaikimisi termin “ülikoolid” all nägema ka Tartu Ülikooli. Küll aga juhib komisjon tähelepanu teiste regioonipõhiste organisatsioonide panuse välja toomisele, kus vaidlustaja on nimetanud üldiselt võimalikke koostööpartnereid regioonides või kirjeldanud neid teisese sihtgrupina. Vaidlustaja on regiooniülest koostööd üldiselt nimetanud ainult Lisa 7 p 3.2 all, tuues välja: “Loodud on koostöös kliiniliste partneritega valmisolek ettevõtete innovaatiliste lahenduste testimiseks ja 7  rakendamiseks erinevates Eesti regioonides, sh väljaspool tõmbekeskusi”. Kuigi vaidlustaja pakutud Kogukonnaprogrammi eesmärk on edendada Eesti- ülest tervisevaldkonna koostööd ja innovatsiooni, on kaasatavad partnerid esitatud pigem üldiselt (nt kliinilised partnerid - haiglad, kliinikud, tervishoiuteenuse osutajad ning suurettevõtted jt) ja ei selgu kuidas jõutakse tõmbekeskustest väljapoole. 2.6.2.2. Mis puudutab võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist, siis juhib hankija tähelepanu asjaolule, et nimetatud punktis on hankija kolmanda isiku pakkumust hinnanud maksimaalsete punktidega. Teisisõnu ei esinenud selles puuduseid, mida välja tuua. Vaidlustaja pakkumuse hindamisel ei olnud aga puuduseks mitte üksnes Tartu Ülikooliga koostöö kirjeldamine ebapiisavas mahus, vaid ka teiste regioonipõhiste organisatsioonide panuse kirjelduse ebapiisav maht. Pakkujate omavahelise suhtlemise puudumist ega koostöökokkulepete mittesõlmimist ei ole hankija pakkujale ette heitnud. 2.6.3. Vaidlustaja toob välja, et komisjoni hinnangul puudub selge arusaam, kuidas kaasatakse need osapooled, kes võiksid olla potentsiaalsed tehinguvoo ja järelkasvu allikad, mistõttu hinnati pakkumust maksimumhindest madalama hindega. Vaidlustaja märgib, et sõltumata hankija asjakohatutest märkustest tehinguvoo haldamise kohta, on nad avanud tehinguvooga seotud asjaolusid ning arusaama tehinguvoo toimimisest ning toonud pakkumuse lk-l 13 välja Eelinkubatsiooni ja EIR ning Kiirendiprogrammi tehinguvoo partnerid. 2.6.3.1. Hankija jääb oma hinnangu juurde. Vaidlustaja ei ole avanud piisavalt tehinguvoo allikaid ja seda ennekõike teiste osapoolte partnerite kaasamisel. Kuigi vaidlustaja on väga hästi toonud välja Eelinkubatsiooni, EIR-i ja Kiirendiprogrammi tegevused, siis ei ole piisavat selgust kuidas koostöö teiste ülikoolide või muude partneritega potentsiaalsele tehinguvoole kaasa aitab ja kuidas teisi osapooli täpsemalt kaasatakse. 2.6.3.2. Vaidlustaja ei ole oma pakkumuses toonud välja mitte ühtegi konkreetset kokkulepet mõne olulise partneriga, kellel on oluline roll valdkonnas tehinguvoo tekkimisele kaasa aitamisel. Näiteks ei ole kirjeldatud, kuidas kavatsetakse jõuda teadusrühmadeni, kes ei pruugi igapäevaselt jälgida Tehnopoli ja TalTechi ettevõtlussuunalist infovoogu. Ei ole välja toodud kas ja kuidas on plaanis seirata valdkondlike teadusrühmade juba rahastatud ja käimasolevaid projekte Eesti Teadusinfosüsteemis. Proaktiivset ning personaalset lähenemist on kirjeldatud põgusalt, mistõttu ei ole ka võimalik hinnata tehinguvooni jõudmist maksimumhindega. 2.7. Hindamiskriteerium p 6.8.3 „Pakutava toimemudeli lahendus“ alapunkt d. 2.7.1. Vaidlustajate hinnangul ei ole hankija hinnang asjakohane osas, mis puudutab erinevate programmi mahtude võrdlemist ja selle sidumist ühe programmi eesmärkide saavutamisega. 2.7.1.1. Hankija hinnangul ei ole vaidlustaja väide pädev. Hindamiskomisjoni protokollis tõi komisjon välja, et IO tegevustele on pööratud oluliselt vähem tähelepanu võrreldes Kiirendi- ja Kasvuprogrammiga, mis võib negatiivselt mõjutada eesmärgistatud patenditaotluste arvu saavutamist ja ei anna seetõttu valdkonna arendamisele oodatud efekti. Seetõttu, on hankija 8  hindamiskriteeriumi p 6.8.3 alapunktis d andnud vaidlustajate pakkumusele hindeks 3 punkti („vastab olulises osas etteantud kriteeriumidele“). Sealjuures on vaidlustaja ise hinnanud riskide ja nende maandamise peatükis (pakkumuse lk 63/114) väga suureks riskiks (esinemise tõenäosus kõrge ja mõju tulemusele saavutamisele suur), et projekti perioodil ei pruugita jõuda eesmärgiks seatud ja hankijat rahuldava arvu uute patenditaotluste või tööstusdisaini lahendusteni. Hindamiskomisjon hindas antud kriteeriumis alapunktis esitatud töömahtusid ja ajakava, mille põhjal tekkis küsimus, kuidas plaanitud sisutegevustega (ja ka eelarvega) on võimalik jõuda seatud patenditaotluste arvu eesmärgini ja kas tehnosiirde ekspertidele suunatud tegevus ning ettevõtete nõustamine on ajas katkematult jooksva töömahuga ja eelarvega kooskõlas. 2.7.1.2. Hankija juhib ka tähelepanu vaidlustaja poolt vaidlustuses esitatud täiendavale infole: “Tehnosiirde üksuste poolt teenuse edasine osutamine ei ole seotud antud programmi eelarvega, aga loob eeldused eesmärkide täitmiseks”. Vastavat teavet hankijal vaidlustaja pakkumust hinnates ei olnud. Võrdlus teiste toimemudelis plaanitud programmidega tõstatus ajakavas toodud mahtudele tuginedes hindamiskriteeriumi p 6.8.3 alapunkti d hinnates. Hankija komisjonil tekkis põhjendatud küsimus, kas programmilised tegevused ja plaanitud töömahud on proportsionaalselt hästi läbimõeldud, mis tähendab, et komisjon ei hinnanud antud punktis programmide sisutegevusi, vaid nendeks tehtavat töömahtu ja eraldatud ressursse. 2.7.2. Vaidlustaja hinnangul ei ole hankija esitanud faktiliselt kontrollitavaid ega adekvaatseid põhjendusi hindepunkti alandamiseks järgmistes aspektides: - komisjon on puudusena välja toonud, et kuigi plaanitud ajakava on tervikuna realistlik, siis arvestades töömahtude intensiivsust ja tegevuste mitmekesisust (iseäranis suur ürituste hulk) võib kõikide eesmärkide saavutamine osutuda keeruliseks; - komisjon on puudusena välja toonud, et oodatavate tulemuste ja visioonis toodud eesmärgi vahel on teatav lõhe, kuna eesmärk saavutada 750 tervisetehnoloogia ettevõtet aastaks 2035 eeldab hüppelist kasvu, mis on ambitsioonikas võrreldes toimemudeli ajaperioodi jooksul plaanitud tegevustega. 2.7.2.1. Ajakava terviklikkus, plaanitavaid tegevusi ja oodatavaid tulemusi hinnati kompleksselt. Komisjon tõi välja, et esitatud ajakava on tervikuna realistlik, küll aga tekitas küsimuse, miks ajakavas on nii suur rõhk ürituste korraldamisel (ka konkreetsete programmide sees), hindamiskomisjoni hinnangul on seetõttu vähem aega ja ressursse uute meetodite ja lähenemiste juurutamiseks ja rakendamiseks, mis toetaksid paremini tervisetehnoloogia valdkonnas uute iduettevõtete hüppelise kasvu teket. Seetõttu võib ka pikaajalise visiooni saavutamine olla keerulisem. 2.7.2.2. Hankija on juba varasemates hinnangutes juhtinud tähelepanu kitsaskohtadele kõigi toimemudeli eesmärkide lõikes: iduettevõtete pealekasvu eesmärgi puhul vähene tehinguvoo proaktiivne ja laiapõhjaline otsing (skautimine); rahvusvahelistumise eesmärgi saavutamisel vähene tegevmeeskonna kompetents kasvuettevõtete arendamise ning rahastamise osas; ökosüsteemi koostöö edendamise eesmärgi saavutamiseks kliinilise ökosüsteemi laiapõhjalise kaasatuse nappus. Võttes arvesse kõiki loetletud 9  puudusi, ei ole võimalik järeldada, et seatud eesmärkide ja oodatavate tulemusteni jõudmine on väga hästi tagatud. 2.8. Hindamiskriteerium p 6.8.3 „Pakutava toimemudeli lahendus“ alapunkt e. 2.8.1. Vaidlustaja hinnangul on täiesti asjakohatu ning pakkumuses toodud kirjeldusi eirav väide, et turundus- ja kommunikatsiooniplaan on tugevalt fokusseeritud Eesti-sisesele turundusele ja et rahvusvaheline dimensioon turundusplaanis on nõrk. Samuti, et kuigi rahvusvahelised partnerid on mainitud, ei ole kõik esitatud võrgustikud relevantsed ning kommunikatsioon on pakkuja oma kanalite ja sotsiaalmeedia keskne. 2.8.1.1. Hankija jääb oma hinnangu juurde ning leiab, et hindamiskriteeriumi p 6.8.3 alapunktis e vaidlustajate pakkumusele hindeks antud 1 punkt on õiglane. Vaidlustaja selgitus, et pakkumuse turundus- ja kommunikatsiooniplaan on vägagi rahvusvaheliste võrgustike keskne, mistõttu hankija hinnangud on asjakohatud ja vaatavad oluliselt mööda pakkumuses esitatust, on väär. 2.8.1.2. Selgitame, et kuigi vaidlustaja on toonud välja mitmeid rahvusvahelisi võrgustikke, (nt European Health Alliance, EIT Health, IASP, Enterprise Europe Network, European mHealth Knowledge and Innovation Hub jt) ei ole need komisjoni hinnangul kõige relevantsemad turundus- ja kommunikatsioonitegevuste vaatest, soovides luua kuvandit Eestist kui terviseinnovatsiooni eestvedajast kogu maailmas (pakkumuse lk 57/114). Hankija komisjon on nõus, et nimetatud võrgustikud soodustavad koostööd ökosüsteemi teiste osapooltega Kogukonnaprogrammi raames, kuid ei veena, kuidas nende partnerite toel aidatakse kaasa teadusmahukate tervisetehnoloogia iduettevõtete turundamisele valitud sihtriikidesse. Kuigi vaidlustaja on oma pakkumuses lk 58/114 viidanud, et rahvusvahelise nähtavuse, tuntuse ja koostöö soodustamiseks kasutatakse ka rahvusvahelisi partnereid, kes on välja toodud lisas 5, siis vaidlustaja ise on varasemalt selgitanud, et tegemist on võtmepartneritega, keda kaasatakse toimemudeli erinevatesse sisuprogrammidesse, mitte aga partneritega, kellega koostöös viiakse läbi rahvusvahelist turundust- ja kommunikatsiooni. Vaidlustaja on vaidlustuses kirjeldanud täpsemalt IASP-i, EIT Healthi ja ECHAlliance tegevusi ja rolli turundus- ja kommunikatsioonitegevuste vaatest, kuid vastavat selgitavat infot ei ole vaidlustaja esitanud oma pakkumuses, ka mitte lisas 5. Samuti ei ole turunduse- ja kommunikatsioonitegevuste juures toodud välja võimalikke rahvusvahelisi meediapartnereid, kes on olulised allikad eesmärgiks seatud kuvandi loomisel. Meediapartnerite kaasatust on arvestatud ainult Eesti-siseselt, mistõttu hindas komisjon turundustegevuste rahvusvahelist dimensiooni nõrgaks. 2.8.2. Vaidlustajale jääb arusaamatuks, millel põhinevad hankija väited, et kommunikatsioon on pakkuja oma kanalite ja sotsiaalmeedia keskne. 2.8.2.1. Hankija selgitab, et sotsiaalmeedia kanalite (LinkedIn, X, Facebook, Instagram jt) poole kaldu olev kommunikatsiooniplaan ei taga tervisevaldkonna iduettevõtete kasvuks piisavalt laiapõhjalist tuge ja seda iseäranis rahvusvahelistumise tegevustes. Samuti tõi komisjon välja, et esitatud kommunikatsioonikanalitega ei pruugita jõuda teisese sihtrühmani, kus väheseks jääb erialaliitude ja tervisevaldkonna spetsiifiliste kanalite võimalikust kasutusest. Komisjoni viide, et vaidlustaja on kommunikatsioonis 10  oma kanalite keskne, tuleneb pakkumuses lk 58/114 ja 59/114 esitatud infost (koduleht, uudiskiri, e-maili list, Tehnopoli linnaku ekraanid), kuidas jõutakse esmase sihtgrupini. Sealjuures on vaidlustaja muude kanalite kasutamise osas jäänud üldiseks, nimetades et kasutatakse siseriiklike koostööpartnerite ja osapoolte kanaleid või Eestis toimuvaid iduettevõtluse valdkonna konverentse. 2.8.3. Vaidlustaja ei ole rahul komisjoni poolt välja toodud puudusega, et esitatud turundustegevuste ajakava peegeldab suuremalt jaolt ainult programmidesse osalejate leidmist. Vaidlustaja selgitab, et mõlemad turundustegevused on asjakohased tulenevalt pakkumuses esitatust ning tegevuskava pinnalt ei saa väita, et valdkonna laiemale tutvustamisele suunatud tegevused ei ole tegevuskava arvestades asjakohased. 2.8.3.1. Hankija jääb antud hinnangu juurde, et esitatud toimemudeli elluviimise ajakava turundus- ja kommunikatsioonitegevuste osas peegeldab suuremalt jaolt programmidesse osalejate leidmist. Selgitame täiendavalt, et pakkuja on esitanud turunduskommunikatsiooni tegevused üldises ajakavas (pakkumuse lisa 12), kus turunduskommunikatsiooni tegevusi on toodud seitse, viis neist on seotud osalejate programmi leidmisega. Hindamiskomisjon ei väida hindamisprotokollis, et valdkonna laiemale tutvustamisele suunatud tegevused ei ole tegevuskava arvestades asjakohased. Seega lähtus hankija hindamisel pakkumuses pakutud ajakavas toodust. 2.8.4. Vaidlustajad leiavad, et hankija on vääriti mõistnud pakkumuses toodud eelarve kujunemist, kuna komisjon on puudusena välja toonud, et tekib kahtlus, kas plaanitud eelarvemaht (48 000€) on piisav kogu projektiperioodi jaoks, et saavutada soovitud tulemused. 2.8.4.1. Hankija jääb oma hindamisprotokollis esitatud põhjenduse juurde, kuna vaidlustaja on pakkumuse lk 70/114 eelarve selgitusena toonud välja, millised kulud mingi programmi all teha plaanitakse. Näiteks Kogukonna programm sisaldab kogukonna üldist eestvedamist, kogukonna laiendamist ja uute liikmete kaasamist, ühisarendusprojektide initsieerimist, välispartnerite kaasamist jne. Kuid programm ei sisalda esitatud info kohaselt turundusele tehtavaid kulusid. 2.8.4.2. Vaidlustaja on pakkumuses toonud turundustegevuste eelarve selgitusena välja, et see sisaldab kulutusi sihtgrupi kaasamiseks ja osalejate leidmiseks programmidesse ja tegevustesse ning kulutusi teadlikkuse tõstmiseks ja kuvandi loomiseks nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt. Seetõttu vaidlustaja selgitus, et 48 000€ sisaldab vaid otseseid kulusid, ei nähtu pakkumuses toodud eelarve selgitustest. Eelnevast tulenevalt hindab hankija esitatud väidet ekslikuks ja ei nõustu, et nimetatud turundus- ja kommunikatsioonikava eelarvemahuga on võimalik seatud eesmärke saavutada (vt 2.10.4). 2.8.5. Vaidlustaja on märkinud, et hindamiskriteeriumi p 6.8.3 "Pakutava toimemudeli lahendus" alapunkt e) kohta vaidlustaja poolt väljatoodud fakte silmas pidades, tuleks üle vaadata ka komisjoni hinnang kriteeriumile 6.8.2. alapunkt c (sihtgrupini jõudmine). 11  2.8.5.1. Hankija jääb hindamisprotokollis antud hinnangu juurde. Sihtgrupini jõudmisel jääb esitatud turundus- ja kommunikatsioonikanalite põhjal puudulikuks info jagamine valdkonnaspetsiifiliste kanalite kaudu ja jõudmine teisese sihtgrupi kõnetamiseni (nt kliinilised partnerid või muud tervisevaldkonna osapooled). Samuti on pakkuja kirjeldanud sihtgrupi kaasamist (pakkumuse lahenduse lk 20/114) läbi loodava elukaare mudeli, mille abil hinnatakse teenustesse kandideerinud osalejate sobivust, aga see ei kirjelda kuidas konkreetses elukaares (nt miinimum tootevalmiduses, kliinilisi katseid vajav tervisetehnoloogia iduettevõte vs turuvalmis rahvusvahelist laienemist plaaniv tervisetehnoloogia iduettevõte) sihtgrupini jõutakse, kommunikatsioonitegevusi tehakse. 2.9. Hindamiskriteerium p 6.8.4 „Riskid“, alapunkt a 2.9.1. Vaidlustaja hinnangul on hankija kriteeriumit hinnates jätnud pakkumuses esitatud asjaolud arvestamata, mis on viinud hindepunkti põhjendamatu madaldamiseni. Nimelt on komisjon välja toonud, et hinnatud ei ole tegevmeeskonnaga seotud riske. Vaidlustajate hinnangul on aga tegemist väära väitega, kuna tegevmeeskonnaga seotud risk on välja toodud kuuenda riskina Programmi juhtimise alalõigus (pakkkumus, lk 65/114). 2.9.1.1. Hankija selgitab, et pakkuja viidatud programmi juhtimise alalõigus on pakkuja oma pakkumuses välja toonud kaks riski, esiteks, et programmiga liitub suur hulk osapooli ning programmid muutuvad raskesti hallatavaks, mis tekitab keerukuse seatud eesmärkideni jõudmisel. Teiseks, et konkureeriva konsortsiumi liikmetega ei jõuta soovitud kokkuleppeni, et alustada koostööd projekti raames. Toodu on vaid üldiselt defineeritud ja üldiselt tegevmeeskonnaga seostatav. Hankija on juba RHAD lisa 1 p 9.5.7 välja toonud et, näeb ühe olulise riskina juhtivate meeskonnaliikmete võimalikku vähest (ajalist) panust, näiteks seoses tavapärase töö ja muudes projektides osalemistega, samuti juhtivate meeskonnaliikmete võimalikku vahetumist. Pakkuja ei ole pakkumuses nimetatud riski välja toonud ega hinnanud. 2.9.1.2. Lisaks märgib hankija, et vaidlustaja toob vaidlustuses vääralt välja, et tegemist oli ainukese puudusega. Hindamiskomisjoni protokollis on välja toodud, et pakkuja ei ole hinnanud ka makrokeskkonnaga seotud riske. Samuti ei ole hindamiskomisjon andnud hinnangut, et tegevuste spetsiifikat arvestavad asjakohased riskid on väga hästi välja toodud, vaid seda on tehtud olulises osas hästi. Kuna väljatoodud konkreetsed puudused juba ei võimaldanud hinnata vaidlustaja pakkumust maksimaalsete punktidega, siis täiendavaid põhjendusi protokolli ei lisatud. 2.10. Hindamiskriteerium punkt 6.8.5 „Toimemudeli elluviimise maksumuse jagunemine” alapunkt a. 2.10.1. Vaidlustajad juhivad tähelepanu asjaolule, et hankija ei ole põhistanud, millele tuginedes komisjon järeldab, et tehnosiirde ja IO programm on mahukam. Vaidlustajad juhivad tähelepanu, et tehnosiirde ja IO programmi iduettevõtete toetamise tegevused on jooksvad (ekspertteenus) ja seetõttu sellisena kajastatud ka ajakavas. Eelinkubatsiooni ja EIR programmi tegevused on mahukamad ja see väljendub ka eelarves (pakkumus, lk 69/114). 12  2.10.1.1. Hankija selgitab, hindamiskriteeriumi kohaselt pidi toimemudeli elluviimise maksumuse jagunemisel olema väga selgelt esitatud ja eristatud, miks ja millises mahus RHAD lisa 1 punktis 5 toodud fookustegevusi on plaanitud läbi viia. Kuigi vaidlustaja on tehnosiirde ja IO programmi esitanud ajakavas jooksva tegevusena (nimetades seda vaidlustuses ekspertteenus), ei ole see komisjonile üheselt mõistetav, et see ei ole seetõttu mahukam, kui on planeeritud eelinkubatsiooni ja EIR programm. 2.10.1.2. Vaidlustaja on punktis „Projekti esialgne ajakava“ (pakkumuse lk 56/114) toonud selgitusena välja, et paljud tegevused on pidevad ja jooksvad ning ei ole seotud konkreetse ajaga (nt mentortoe pakkumine erinevates programmides, kogukonna juhtimine jne). Samas ei selgita see tehnosiirde ja IO programmile planeeritavat mahtu ja samuti ei ole välja toodud eelarve selgituses (pakkumuse lk 69/114) täpsustust, miks eelinkubatsiooni ja EIR programm on kaks korda suurema eelarve mahuga, aga ajakavas justkui väiksema töömahuga. Seetõttu jääb see hankijale ebaselgeks ja ajakavas esitatud tegevuste tähistus on eksitav. 2.10.2. Vaidlustaja toob välja, et komisjon on puudusena välja toonud, et eelarves on märkimisväärne osa suunatud prototüüpide arendamise toetustele, kuid sellevõrra vähem on vahendeid plaanitud rahvusvahelise haarde suurendamiseks või IO teemadele, mis on olulised tervisevaldkonna tehnoloogiamahuka ettevõtluse soodustamisel ja toetamisel. Vaidlustaja selgitab, et pakkumuse kohaselt ei toetata Arendusrahastust üksnes prototüüpimist, vaid ka teadmusmaterjalide ja andmeuuringuid, piloot- ja ühisarendusprojekte. 2.10.2.1. Hankija selgitab, et kuigi rahastusprogrammis toodud tegevused ja arendusrahastu alt tehtavad rahastused on olulised ettevõtete kasvu toetamisel, sh prototüüpide arendamise toetus, on vaidlustaja oma pakkumuses pidanud tehnosiiret ja IO teemade käsitlemist oluliselt vähem kaalukamaks (moodustades 4% kogu eelarvest), kui Rahastusprogrammi (37% kogu eelarvest) ja selle alt välja antavat arendusraha. Vaidlustaja on tõepoolest toonud välja arendusraha kasutamiseks mõeldud tegevused, sh väikesemahuliste uuringute, prototüüpimise ja piloteerimise toetamised, kuid hankija komisjon viitab, et ebapiisavaks jääb selgitus eelarve maksumuse jaotamisel rahvusvahelise haarde suurendamiseks või IO teemadele, mis on olulised tervisevaldkonna tehnoloogiamahuka ettevõtluse soodustamisel ja toetamisel. 2.10.3. Vaidlustajad juhivad tähelepanu, et hankija ei ole millegagi põhistanud oma väidet et 13% eelarvest on hargettevõtluse soodustamise tegevustele liiga vähe ning kuna tegemist on põhjendamata ja faktiliselt kontrollimata väitega, ei saa hankija sellele hinnangule õiguspäraselt tugineda. 2.10.3.1. Hankija ei ole nõus, et komisjon ei ole põhistanud väidet, et ainult 13% eelarvest, mis on suunatud hargettevõtluse soodustamise tegevustele võib olla liiga vähe. Komisjon on hindamisprotokollis toonud välja, et vähene hargettevõtluse tekkimise soodustamisele planeeritud eelarve ei taga laiaulatuslikku sihtgrupini jõudmist ja programmi jätkusuutlikkust ning hankija oleks oodanud pakkumuses põhjalikumat selgitust. Hankija selgitab 13  lisaks, et iduettevõtluse sektoris on üldtuntud printsiip tehinguvoo edukuse osas “dealflow funnel” nii äriinkubaatorite, ärikiirendite kui ka riskikapitalifondide puhul, mis sedastab et ca 100st alustavast meeskonnast tõeliselt edukaks ja finantsiliselt tasuvaks osutub 1-2 iduettevõtet. Selle põhimõtte järgimine eeldaks proportsionaalselt suuremat rõhuasetust varajase faasi ehk hargettevõtluse soodustamise tegevustele ja seda eriti spetsiifilises teadmusmahukas valdkonnas nagu on meditsiin ja tervis. Hankija on ka eelevates hinnangutes esile tõstnud järjepideva tehinguvoo tekkimist murekohana. Pakkuja ei kirjelda oma pakkumuses, miks nende toimemudel on sedavõrd eristuv, et suudab läbimurdeliselt muuta täna toimivat turuolukorda. 2.10.4. Vaidlustaja toob ka välja, et komisjon on küsitavaks pidanud turundus- ja kommunikatsiooniplaani eelarvemahtu (48 000 €), arvestades plaani enda laiapõhjalisust. Vaidlustajad juhivad tähelepanu, et antud eelarve sisaldab vaid otseseid kulusid sisseostetud sisuloomele, tehnilistele lahendustele, makstud reklaamile jmt. Turunduse koordineerimiseks on vahendid planeeritud programmi juhtimise all. Samuti on paljud turundustegevused seotud partnerite, ürituste, tippekspertidega jne, millede kulud on programmide eelarvetes (eelkõige Kogukonna programm ja Kasvuprogramm). Lisaks juhivad vaidlustajad tähelepanu, et kogu toimemudeli elluviimine toimub 6-kuuliste tegevusperioodide kaupa ja igal perioodil lepitakse kokku tegevuskava ja eelarve. Seega on võimalik vajadusel eelarvet ümber planeerida. Teisisõnu ei ole seega võimalik kogu turundustegevuste eelarvet kogu programmi perioodi peale ammendavalt koostada ega esitadagi 2.10.4.1. Hankija selgitab, et vastavalt RHAD p 2.1 tuli pakkujal esitada pakkumuse maksumuse hulgas eraldi turundus- ja kommunikatsioonitegevused, pakkuja esitas pakkumuses turundus- ja kommunikatsioonitegevusteks maksumuse 48 000.00 eurot ilma käibemaksuta. Lisaks tuli pakkkujal RHAD p 2.2 kohaselt esitada ka RHAD lisa 3 vormil „Pakkumuse kulukomponendid“ nõutud andmed ning pakkuja poolt pakutavate peamise tegevuste andmed, kuhu turundus-ja kommunikatsioonitegevuste alla oli pakkuja märkinud „Sisseostetavad teenused (sisuloome), makstud meedia, tootmine“. Ühelgi teisel real pakkuja turundus- ja kommunikatsioonitegevusi välja toonud ei ole. Täiendavalt tuli pakkujal esitada RHAD lisa 1 p 9.5.8. kohaselt RHAD lisa 3 vormil toodud pakkumuse maksumuse jagunemise põhjendused (pakkumuse lahenduse lk 69-70/114), pakkuja ei ole ka seal täiendavaid selgitusi turundus– ja kommunikatsioonitegevuste kohta esitanud. 2.10.4.2. Pakkuja märgib küll õigesti, et kogu toimemudeli elluviimine toimub 6- kuuliste tegevusperioodide kaupa ja igal perioodil lepitakse kokku tegevuskava ja eelarve, kuid hankija juhib tähelepanu, et seda saab teha pakkumuses pakutud tegevuste ja eelarve alusel. Pakkumuse maksumuses toodud erinevate eelarve ridade vahel eelarve ümber planeerimist RHAD ette ei näe. 2.11. Eeltoodut kokku võttes nähtub, et hankija on vaidlustaja pakkumust hinnanud hindamiskriteeriumidest lähtuvalt, objektiivse hindamiskomisjoni poolt, vastavalt RHSi üldpõhimõtetele. RHAD-s kehtestatud hindamismetoodika sisaldab täpseid hinnete kirjeldusi ning on piisavalt selge, et tagada objektiivne hindamine ja RHS §-i 3 üldpõhimõtetest kinnipidamine. Hankija on kohaldanud hindamiskriteeriume objektiivselt ja ühetaoliselt kõigi 14  pakkujate suhtes. Vaidlustaja pettumus on kohati mõistetav, kuid vaidlustajal tuleb aru saada, et sisuliste selgituste esitamine oma pakkumuses esitatu kohta alles vaidlustusmenetluses, ei ole võimalik. Hankija saab pakkumuste hindamisel lähtuda siiski pakkumuses esitatud infost. 2.12. Komisjon on pakkumusi hinnanud vastavalt hindamismetoodikale ning on oma otsuseid piisava põhjalikkusega põhjendanud. Seega on hankija otsus tunnistada eduka pakkuja pakkumus edukaks põhjendatud ja kontrollitav. Kui vaidlustaja hinnangul olid esitatud hindamiskriteeriumite sisuselgitused liialt lakoonilised, oleks tulnud hankijale vastav selgituspäring esitada enne pakkumuste esitamise tähtaja saabumist. Vaidlustaja ei ole selgitusi küsinud ega ole ka RHADi tingimusi vaidlustanud. 2.13. Kokkuvõtvalt on vaidlustaja etteheited alusetud, mistõttu palub hankija jätta vaidlustus tervikuna rahuldamata. Hankija on seadnud RHADis selged ja üheselt tõlgendatavad tingimused. Hankija on järginud kõikide pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet ehk kontrollinud pakkumuste vastavust tingimusele samade näitajate pinnalt ning oma otsuseid piisava põhjalikkusega põhjendanud. 3. MENETLUSLIKUD TAOTLUSED 3.1. Jätta vaidlustus täies ulatuses rahuldamata. 3.2. Jätta vaidlustaja tasutud riigilõiv ja menetluskulud vaidlustaja kanda. 3.3. Juhul, kui vaidlustaja kasutab menetluses lepingulise esindaja abi, jätta tema õigusabikulud tema enda kanda. 3.4. Lahendada vaidlustus kirjalikus menetluses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siret Suurväli volitatud esindaja Lisad: Lisa 1 – digiallkirjastatud volikiri. Lisa 2 – komisjoni hindamisprotokoll 15  VOLIKIRI (kuupäev digiallkirjas) nr 1-14/22/5 Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (registrikoodiga 90006012), mida esindab juhatuse liige Sigrid Harjo, volitab hankeüksuse juristi Siret Suurvälja (Suurväli, isikukood 47904306522), edaspidi volitatu, esindama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust: 1. vaidlustusmenetluses Riigihangete Vaidlustuskomisjonis; 2. kohtumenetluses esimeses ja apellatsiooniastmes haldusasjades; 3. Riigikohtus haldusasjades. Volitus on antud edasivolitamise õiguseta. Esindusõigus kehtib alates allkirjastamisest kuni volitatu töösuhte lõppemiseni Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega või kui täitub vähemalt üks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 125 lõikes 2 sätestatud alustest, sõltuvalt kumb tingimus saabub varem. (allkirjastatud digitaalselt) Sigrid Harjo juhatuse liige