Koolitused Rahandusministeeriumi kuluarvestuse infosüsteemi (KAIS) kasutajatele

LISA 1 LÄHTEÜLESANNE- TEHNILINE KIRJELDUS 1. Hanke objekt ja eesmärk „Koolitused Rahandusministeeriumi kuluarvestuse infosüsteemi (KAIS) kasutajatele“ Hanke objektideks on Rahandusministeeriumi kuluarvestuse infosüsteemi (KAIS) tutvustavate videokoolituste loomine ning Rahandusministeeriumi poolt koostatud KAIS juhendi (Lisa 4 väikehankele Kuluarvestuse infosüsteemi (KAIS) juhend) täiendamine. Videokoolituste ja juhendi eesmärk on tutvustada tegevuspõhise riigieelarve koostamise ja täitmisega seotud peamisi töövahendeid ning õpetada ja juhendada nende kasutamist kuluarvestuse töövoos olevates protsessides. Videokoolitused ja juhendid läbi töötanud KAIS kasutaja omandab oskuse koostada infosüsteemis eelarvet, analüüsida ja jälgida selle täitmist. Koolitusmaterjalide läbimine parandab kasutaja oskuseid ja teadmisi nii kuluarvestuse infosüsteemist kui ka Rahandusministeeriumi kehtestatud eelarve- ja kuluarvestuse metoodikast. Koolitusmaterjalide (nii videokoolituste kui juhendi) kasutaja sihtgrupiks on kuluarvestuse infosüsteemis KAIS (SAS EG, SAS CPM ja SAS VA tarkvara) kuluarvestusega töötavad nii alustavad kui ka juba kogemustega finantsanalüütikud. 2. Videokoolitused: Nõuded videokoolitustele Rahandusministeeriumi poolt on pakkujale antud KAIS kasutamise tehniline juhend Word-i dokumendina (Lisa 4 väikehankele Kuluarvestuse infosüsteemi (KAIS) juhend). Pakkujalt oodatakse juhendi struktuuri/sisu ja pakkuja kogemuse baasil videokoolituse loomist vastavalt etteantud teemalõikudele (leitavad punktis 9). Videokoolitused:  üks videokoolitus on eelduslikult kestusega ca 10 min  kokku on videokoolitusi prognoositavalt 10 (punkt 9). Videokoolituste tegelik pikkus ja maht täpsustatakse eduka pakkujaga lepingu täitmise käigus arvestades pakkuja (töövõtja) esitatud koolituste käsikirjasid ning hankijapoolset kooskõlastust videokoolituste käsikirjadele. 1   lähtuvad etteantud teemalõikudest ja Rahandusministeeriumi koostatud KAIS kasutamise juhenditest, mis tehakse pakkujale kättesaadavaks. Kuluarvestuse töövoogu esitatakse riigiasutuse näidiskulumudeli baasil.  annavad kompaktse, selge ja arusaadava ülevaate teemalõigu protsessist ja sammudest mida tehakse, sh o sissejuhatav slaid tutvustab kajastatava protsessi/tegevuse asetsemist kogu kuluarvestuse töövoos, videos kaetud samme/tegevusi ja fookusküsimusi millele saab videost vastused. o sisaldab mh infot kirjeldatava protsessi sisendite ja tulemuste (väljundi) kohta ning selgitust millised sammud milleks vajalikud on o on täienduseks juhenditele- selgitab detaile mida juhendis kirjeldatud ei ole või mis vajaks täiendavat selgitust paremaks arusaamiseks, toob näiteid ja käib sammud praktiliselt läbi kulumudelis o viitab eelmistele või järgmistele videolõikudele kus tutvustatakse seotud teemasid  on lähenemiselt üldiselt üksikule ning sobivates kohtades on soovituslik rikastada seda näidete, ristviidete või täiendavate allikatega, mis võimaldab soovi korral sügavamale vaadata (kas viide juhenditele, teistele klippidele vms)  on ülesehituselt sellised, et ei kaota kiiresti asja- ja ajakohasust  on kasutatud mitmekesiseid formaate (sh nt audiovisuaalsed materjalid, illustratsioonid, skeemid jms), video esitamisel ei ole eeldatud koolitaja kuvamist ekraanil vaid oluline on materjali selgitamine ja selge diktsiooniga esitamine  on praktilised, näitlikud, selges ja lihtsasti mõistetavas keeles edasi antud ning täiskasvanud iseseisva õppija vajadusi arvestavad  on stiililt ja ülesehituselt loogilised, sidusad ja terviklikud, lahendus peab aitama esitletavat infot kiirelt ja lihtsalt mõista.  sisaldavad hankija esitatud logosid ja visuaalseid elemente kooskõlas valitsusasutuste visuaalse identiteedi stiilijuhisega https://www.riigikantselei.ee/valitsuslogo;  on formaadilt sobivad vaatamiseks YouTube keskkonnas.  materjal on autori(te) isiklike hinnangute vaba  on eestikeelne ja kui kasutatakse muukeelset materjali, siis peavad sellel olema lisatud korrektne eestikeelne tõlge ja/või subtiitrid võimalusel Eesti keeletehnoloogiat kasutades. 3. KAIS juhend Rahandusministeeriumi poolt on ettevalmistatud KAIS kasutamise tehniline juhend Word-i dokumendina (Lisa 4 väikehankele Kuluarvestuse infosüsteemi (KAIS) juhend) ja pakkujalt oodatakse selle täiendamist selliselt, et juhend vastab järgmistele nõuetele:  on ajakohane ja täpne  on kasutajale selge, informatiivne, mugavas formaadis ning loogilises järjestuses  sisaldab võimalusel asjakohaseid näiteid, illustratsioone, pilte (screenshot-e)  sisaldab lihtsas ja arusaadavas keeles selgitusi/kirjeldusi, miks midagi tehakse ja mis on protsessi või tegevuse tulemus 2   sisaldab suunavaid viiteid allikatele (nt teistele juhenditele), millele osalejatel on võimalik ligi pääseda ning mis täiendavad juhendis olevat materjali ning tulevad omandatud teadmiste/oskuste rakendamisel ja kinnistamisel kasuks. NB! KAIS juhendi täiendamine ei ole eelduseks videokoolituste loomisel, vaid on eraldi tellimus eesmärgiga tõsta juhendi arusaadavust KAIS kasutaja jaoks. 4. Pakkumuse esitamine Pakkumus peab sisaldama:  temaatiliste videokoolituste loomise üldist kontseptsiooni ja kirjeldust (ülesehitus, visualiseerimine, tehnika jms), millest nähtub pakkuja arusaam videokoolituste eesmärgist;  videokoolituse ideelahendust (näidiskäsikiri, videoklipi kirjeldus, idee, tehniline teostus ja selle põhjendatus, täiendavad alternatiivsed ettepanekud) ühele Rahandusministeeriumi poolt väljapakutud teemalõigu videokoolitusele (punktis 9 video nr 4 (Kuluarvestuse töövoo 1. etapp III osa: muudatuste sisse viimine jagamisreeglitesse, vt punkt 9), kus pakkuja toetub koolituse sisustamisel oma teadmistele ja kogemustele ning Rahandusministeeriumi KAIS juhenditele, kasutades vajadusel hüpoteetilisi andmeid ja/või näiteid mis on kooskõlas juhendiga;  potentsiaalsete esitajate nimesid ja lühikest taustinfot;  võimalikke riske, mis ohustavad videokoolituste valmimist või riske, miks kvaliteet võib-olla kehvem pakkumuses lubatust ja lühikest ning konkreetset plaani, kuidas neid riske maandada.  ettepanekuid ja kirjeldust kuidas KAIS juhendit täiendatakse, illustreerides seda näidetega erinevatest juhendi osadest.  meeskonna kirjeldust ja rollijaotust – kes millist ülesannet tööde teostamisel täidab;  iga meeskonnaliikme CV-d ja KAIS kuluarvestusega seotud teostatud tööde või koolituste/nõustamiste kogemuste loetelu  tööde teostamise protsessi ja hankijaga koostöö kirjeldust lepingu täitmise ajal  aja- ja tegevuskava, kus tegevused on soovitavalt nädalase täpsusega lahti kirjutatud;  pakkumuse maksumust vormil "Pakkumuse vorm" (Lisa 1 väikehankele), teenuse hinnas peavad sisalduma kõik teenuse osutamisega seotud kulud (k.a. autoritasu), sh o videokoolituse 1 minuti maksumus, videokoolituste kogumaksumus eeldusel et teostatakse 10 videot kestusega ca 10 minutit; o Juhendi täiustamise kogumaksumus (tk), tuua välja teostamise eeldatav tundide arv ja 1 tunni maksumus o Pakkumuse maksumust hinnatakse vastavalt väikeostu dokumendi Lisa 5 "Hindamiskriteeriumid" toodud metoodikale Pakkumus peab arvestama järgnevaga:  Pakkuja peab moodustama meeskonna, kuhu kuulub vähemalt üks meeskonnaliige, kellel on olnud perioodi 2021-2024 jooksul praktilisi kogemusi KAIS-s (SAS VA, SAS EG, SAS CPM) kuluarvestusega/ -mudelitega töötamisel, asutuste kuluarvestuse nõustamisel või koolitamisel. Üks isik võib katta mitut rolli ning ühte rolli võib katta mitu isikut. Pakkuja võib oma äranägemise kohaselt lisada meeskonda täiendavaid 3  rolle ja isikuid, kes oleks pakkuja hinnangul vajalikud paremaks nõuetekohaste eesmärkide saavutamiseks videote loomisel.  tellija soovib teha tihedat koostööd hanke võitjaga – regulaarne ülevaate saamine videote valmimisest (lepitakse kokku avakohtumisel);  pakkumus peab olema eesti keeles  pakkumuse koostamisel soovitame tutvuda pakkumiste hindamiskriteeriumitega (Lisa 5 väikehankele) 5. Pakkumuste menetlus  Hankija kontrollib nõuetele vastavust vormis esitatud andmete alusel. Hankija võib kontrollida esitatud andmeid hankijale avalikes andmekogudes kättesaadava info kaudu. Hankijal on õigus lisateabe saamiseks pöörduda kolmandate isikute poole. Hankijal on õigus pakkujalt küsida täiendavat lisainfot ja dokumente, mis kinnitavad kinnituse vormis väljatoodud andmete õigsust. Pakkuja esitab hankija nõutud andmed/dokumendid 3 (kolme) tööpäeva jooksul.  Hankijal on õigus vormi mittenõuetekohasel täitmisel tunnistada pakkumus mittevastavaks ja lükata pakkumus tagasi.  Eduka pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmitakse töövõtuleping  Pakkuja peab omama lepingu täitmiseks vajalikke intellektuaalse omandi õigusi ja praktilise kogemusega meeskonda.  Pakkuja peab olema valmis töödega alustama hiljemalt ühe nädala jooksul peale lepingu sõlmimist. 6. Tööde teostamise tingimused  Pooled lepivad avakohtumisel kokku lepingu ajakava  Videokoolituste täpne arv, lõplik sisu (käsikiri ja teostus), ajaline kestus ja loomise täpsem ajakava lepitakse poolte vahel kokku lepingu täitmise käigus  Töövõtja kooskõlastab hankijaga iga videokoolituse käsikirja ja teostuse kirjelduse enne videoklipi loomise alustamist  Töövõtja arvestab videote loomisel vähemalt ühe kohtumisega hankija ja töövõtja meeskondade vahel ning vähemalt 1 tagasiside vooruga 1 video kohta, mille käigus hankijal on õigus nõuda paranduste ja täienduste sisseviimist. Üheks tagasiside vooruks arvestada kuni 1 nädal.  Töövõtja arvestab, et videokoolitusi hakatakse looma alates lepingu sõlmimisest ja antakse üle jooksvalt vastavalt valmimisele, et tagada piisav aeg iga video testimiseks hankija poolt.  Töövõtja peab arvestama hankija tagasisidest saadud sisendiga ja täiendusettepanekutega lõpliku videokoolituse valmistamisel.  Videokoolituse loomine hõlmab produtseerimist, helindamist, infograafika kasutamist (RAM infograafika, VV disainimall), vastava protsessi/töövoo filmimist kasutaja vaatest, montaaži jne, s.t. kõiki vajalikke tegevusi videokoolituse loomiseks.  Töövõtja meeskond teostab videote loomist vastavalt hankes nõutud tingimustele.  Võimalike töövõtja poolt sisse ostetavate tööde kvaliteedi eest vastutab töövõtja. 4   Hankija esitab töövõtjale videokoolituste esitamise aluseks näidiskulumudeli. Tööde vastuvõtmine:  Töövõtja laeb valmis videokoolitused üles ühistöö keskkonda, kust on need võimalik alla laadida; töövõtja esitab hankijale videote failid mõnes üldlevinud, nt MP4 formaadis ja kvaliteediga Full HD.  Tööd võetakse hankija poolt vastu üleandmis-vastuvõtmisaktiga: o valmis videokoolitused tehakse hankijale nähtavaks enne üleandmis- vastuvõtmisakti allkirjastamist o hankijale antakse üle kasutamiseks valmis KAIS juhend, mis on täiendatud vastavalt lähteülesandes toodud nõuetele; eelnevalt on juhend esitatud hankijale tagasiside andmiseks (ca 1 nädal) ja töövõtja on arvesse võtnud hankija tagasisidet o videokoolituste käsikirjade, videote ja juhendi autoriõigused antakse töövõtja poolt üle hankijale  Tööde täitmise aeg on: o Kasutamiseks valmis videokoolitused võetakse vastu/ antakse üle igakuiselt alates lepingu allkirjastamisest, ajakava lepitakse kokku lepingu sõlmimisel või avakohtumisel, kõik videokoolitused peavad olema üle antud hiljemalt lepingu lõpptähtajal 16.12.2024 o Täiendatud hankija poolt aktsepteeritud juhend hiljemalt 16.12.2024  7. Hindamiskriteeriumid  Hankija hindab pakkumust vastavalt pakkumuskutse Lisa 5 Hindamiskriteeriumid 8. Kulumudeli näidismudel Hankija tagab töövõtjale vajaliku ligipääsu KAIS juhenditele ja näidismudelile kuluarvestuse infosüsteemis. 9. Videokoolituste teemade nimekiri: Videokoolituste teemad katavad kuluarvestuse töövoogu KAIS tarkvaras vastavalt Rahandusministeeriumi poolt esitatud juhendile ja selles viidatud juhenditele (Lisa 4 väikehankele Kuluarvestuse infosüsteemi (KAIS) juhend): 5 Joonis illustreerib kuluarvestuse töövoo etappe, mille tutvustamiseks luuakse videokoolitused. NB!  Iga etapi/ teema kohta 1 video, eeldatavalt pikkusega ca 10 minutit (lõplik maht kooskõlastatakse käsikirja koostamisel, pakkuja võib teha ettepanekuid muudatusteks)  videokoolitused peavad baseeruma „Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatu“ KAIS juhenditele (mis on RM poolt pakkujale edastatud dokumendiga Lisa 4 väikehankele), katma täies ulatuses kuluarvestuse töövoo ja muu hulgas vastama iga teema juures toodud täpsustavatele küsimustele  pakkumuses esitatav videokoolituse näidiskäsikirja teema on: nr 4 Kuluarvestuse töövoo 1. etapp III osa: muudatuste sisse viimine jagamisreeglitesse Videokoolitused: 1. Ülevaade KAISi süsteemist ja selle komponentidest. Selgitatakse, missugused erinevad tarkvarad tagavad infovahetuse KAISis ja osalevad kuluarvestuse töövoo protsessis. Täpsustavad küsimused: Missugused kasutajaõigused võimaldavad kasutada KAISi erinevaid rakendusi? Mis on KAISi sisestusliidese, SAP BO, SAS EG, SAS CPMi, SAS VA, REISi roll ja eesmärk andmete liikumise ja aruandluse kontekstis? Kuidas need rakendused koos töötavad, et tagada terviklik andmete liikumise ja aruandluse protsess? Kuidas andmed laaditakse erinevatesse rakendustesse? Kuidas hoida korras ühist tööruumi? 2. Kuluarvestuse töövoo 1. etapp I osa: andmete ettevalmistamine. Esitletakse kuluarvestuse töövoo kõiki etappe ja selgitatakse, millised on iga kuluarvestuse etapi eesmärk, sisend ja väljund. Selgitatakse kulumudeli koostamise põhimõtteid ja ettevalmistavaid tegevusi jagamisreeglite koostamiseks. Täpsustavad küsimused: 6 Mis on kuluarvestuse töövoo üldine eesmärk ja kuidas see protsess on üles ehitatud? Mis on iga etapi eesmärk/roll? Kuidas seondub iga järgmine etapp eelmisega, kuidas on ühe etapi sisend ja väljund seotud järgmise etapi ülesannetega? Mis on kuluarvestuse metoodika ja kuidas see määrab loodavaid jagamisreegleid? Kuidas koguda infot jagamisreeglite loomiseks? Kuidas mõjutavad asutuse struktuur, osutatavad teenused, finantsarvestuse ja strateegilise planeerimise seosed jagamisreeglite loomist? Kuidas otsustada, missugused äriloogika asjaolud nõuavad detailsema jagamisreegli kirjeldamise? 3. Kuluarvestuse töövoo 1. etapp II osa: jagamisreeglite loomine Kirjeldatakse jagamisreeglite loomist ja hoiustamist. Viidata ka ettevalmistavale osale, kus räägitakse jagamisreeglite ettevalmistamisest kuluarvestuse metoodikas (videokoolitus nr 2). Täpsustavad küsimused: Milleks on jagamisreegleid vaja? Kuidas luuakse jagamisreegleid? Kas sisendandmete tabeli kõik väljad peavad olema täidetud? Kas tabelites on kohustuslikke välju? Missugust käiturit või erimärki kasutada ja miks? Kuidas otsustada, kas sama reegel kõigile stsenaariumitele või kõigi stsenaariumite kohta erinevad reeglid? Kuidas saab kontrollida reeglite järjekorra toimivust? 4. Kuluarvestuse töövoo 1. etapp III osa: muudatuste sisse viimine jagamisreeglitesse See on näidiskäsikirja teema Selgitatakse, millised olukorrad toovad kaasa reeglite muutmise vajaduse, millal ja kuidas jagamisreegleid uuendada. Viidata eelmisele videokoolitusele jagamisreeglite loomise kohta. Täpsustavad küsimused: Kuidas saada aru, et reegleid tuleb uuendada? Milline on optimaalne viis jagamisreeglite uuendamiseks? Millised on parimad praktikad kuluarvestuse protsessi muutuse sisse viimiseks jagamisreeglitesse selleks, et tagada teenuste täpne ja/või optimaalne arvestus? Kuidas tagada struktuuriüksuse muutuse korral reeglite korrektsus? Kuidas kontrollida, kas jagamisreeglite järjekord toimib? 5. Kuluarvestuse töövoo 2. etapp. Paigaldustabelite loomine SAS EGs Video tutvustab SAS EG projekti kui töövahendit failide, andmehulkade, protsesside ja tulemuste haldamiseks ning näitab kuidas teostada soovitud tegevusi ning kontrollida tulemusi. Täpsustavad küsimused: 7 Milliseid samme tuleb astuda projekti käivitamiseks ja kuidas veenduda, et projekt toimib ootuspäraselt? Mis on paigaldustabelite loomise lõpptulemus? Missuguseid andmeid sisaldavad? Kuidas veenduda, et kõik vajalikud protsessid paigaldustabelite loomiseks on teostatud SAS EGs ja andmed korrektselt kaasatud? Millised sammud tuleb astuda pärast projekti lõpetamist, et kontrollida andmete õigsust ja vigu? Millised on parimad praktikad, et tagada andmete õige liikumine ja töötlemine, paigaldustabelite korrektne loomine ja vigade puudumine? 6. Kuluarvestuse töövoo 3. etapp. Tegevused SAS CPMis Videos selgitatakse kasutaja kuluarvestuse töövoo raames tehtavaid tegevusi SAS CPMis. Esitletakse SAS CPMi ülesehitust ja mudeli mitmemõõtmelisust ning Eesti tegevuspõhise riigieelarve metoodikas kasutatava kulumudeli struktuuri (moodulid, arvestusobjektid, dimensioonid, stsenaariumid jt). Täpsustavad küsimused: Mis funktsionaalsusi võiks teada ja kasutada modelleerija? Mis on kuubi konfiguratsiooni omaniku roll? Kuidas toimida, kui mudel on lukustunud? Millal tuleb vahetada mudeli omanikku? Mida pean teadma, kui olen mudeli omanik? Kellel on õigused mudeli kustutamiseks? Mida teha, kui mudeli arvutamisel ilmneb veateade? Kuidas vaadata kulumudeli tulemusi lisaks SAS VA-le ka SAS CPM-is? Mis põhjustel kasutada ühte või teist lahendust? 7. Kuluarvestuse töövoo 4. etapp. I osa: PIPE projekt. Tutvustatakse PIPE projekti, selle loomist, uuendamist, andmekontrolle, aruannete loomist PIPE tabeli pealt. Täpsustavad küsimused: Mis on PIPE projekt KAIS kontekstis ja mis on selle eesmärk? Kuidas töötab PIPE projekt ja milliseid andmeid see kogub ja töötleb? Kuidas toimub PIPE projekti esmakordne loomine ja uuendamine? Kuidas toimub andmete lisamine või uuendamine PIPE projektis? Mis struktuuriga on PIPE tabel? Mis on vastavustabel ja kuidas seda kasutatakse PIPE projektis? Millal ja kuidas koostada kinnitatud eelarve PIPE projektiga ning millised piirangud sellega kaasnevad? Mida teha juhul kui asutusel on edasiantavaid kulusid? Kuidas lugeda vigade raportit? 8  8. Kuluarvestuse töövoo 4. etapp II osa: LINE projekt Tutvustatakse LINE projekti funktsionaalsust ja eesmärki, sh selle loomist, uuendamist, projekti raportit, aruannete loomist LINE tabeli pealt. Täpsustavad küsimused: Missuguses omavahelises seoses on PIPE ja LINE andmehulgad? Mis on LINE projekti funktsionaalsus ja väljundid? 9. Kuluarvestuse töövoo 5. etapp. Aruandlus SAS VAs. Kuidas jõuavad aruanded SAS VA töölauale ja kus asuvad RAMi poolt ettevalmistatud aruanded. Juhised ja põhimõtted kasutajale aruannete loomiseks. Täpsustavad küsimused: Missuguse andmete visualiseerimise võimalused on KAISi programmides? Kuidas lugeda keskselt koostatud aruandeid? 10. Kulude liikumine kogu kuluarvestuse protsessi ulatuses. Näidata ja selgitada kulude liikumist läbi kõigi kuluarvestuse töövoo etappide, erinevate moodulite kuni planeerimistasanditele. Tuua välja, mis on kuluarvestuse töövoo iga etapi sisend ja väljund ning kuidas see toimib sisendina järgmisele tegevusele. Kuidas kontrollida, et andmed on korrektselt edasi liikunud järgmisesse töövoo etappi? Näite aluseks on lisavahendite eraldamine reservist. Näide lepitakse kokku koostöös tellijaga käsikirja koostamise raames. Täpsustavad küsimused: Selgitada, kuidas ühte ja sama majandusliku sisuga kulu saab käsitleda erinevate jagamisreeglitega. 9 Kuluarvestus, kulumudeli koostamine ja haldamine, infosüsteemid. Sisukord 9. Kuluarvestus ja infosüsteemid ............................................................................................ 5 9.1. Kulumudeli ülesehitus ................................................................................................. 5 9.2. Tervikvaade- andmete liikumise protsess.................................................................. 11 9.3. KAIS (kuluarvestuse infosüsteem) kasutajaõigused ................................................. 13 9.3.1. Kasutajaõigused, õiguste loomine ja lõpetamine, salasõna. ............................... 13 9.3.2. Sisenemine aruandlustarkvarasse SAS VA ........................................................ 16 9.3.3. KAIS-i tarkvaradesse sisenemine modelleerijatele ............................................ 19 9.3.4. KAISi kasutamise nõuded .................................................................................. 20 9.4. Kulumudeli tarkvara SAS EG ülesehitus ja tutvustus ............................................... 22 9.5. Kulumudeli tarkvara SAS CPM ülesehitus ja tutvustus ............................................ 23 9.6. Kuluarvestuse töövoog (TERE töövoog) .................................................................. 28 9.6.1. ETAPP 1. Andmete ettevalmistamine. Paigaldustabeli algandmete kirjeldamine, paigaldustabelite ettevalmistamine ................................................................................... 28 9.6.2. ETAPP 2. Paigaldustabelite loomine SAS EGs. ................................................ 34 9.6.3. ETAPP 3. Tegevused SAS CPMis. ................................................................... 41 9.6.4. ETAPP 4. Juhtimisinfo loomine. PIPE ja LINE ................................................ 45 9.6.5. ETAPP 5. Aruandlus. ......................................................................................... 46 9.7. REIS juhendid............................................................................................................ 48 9.8. TERE helpdesk-i pöördumine ................................................................................... 48 9.9. Enim levinud veateated ............................................................................................. 49 9.9.1 EG....................................................................................................................... 49 9.9.2 Veateade EG-st VA-sse laadimisel .................................................................... 50 9.9.3 CPM ................................................................................................................... 50 9.10. Enim levinud küsimused ........................................................................................ 54 9.10.1 CPM ................................................................................................................... 54 9.10.2 SAS VA .............................................................................................................. 57 9.10.3 Andmed .............................................................................................................. 58 9.11. Juhendite nimekiri .................................................................................................. 59 9.12. Strateegilise planeerimise põhiandmed .................................................................. 60 9.13. Mõõdikute sihttasemete ja tegelike väärtuste andmed. Valitsemisala andmefail ja riigi koondandmefail............................................................................................................. 61 1 LÜHENDID (täieneb) KAIS– tegevuspõhise kuluarvestuse infosüsteem, mis hõlmab erinevate tegevuste tarbeks kolme eraldiseisvat tarkvara SAS EG, SAS CPM, SAS VA. REIS- riigieelarve infosüsteem SAS EG - Andmetöötluse tarkvara SAS Enterprise Guide SAS CPM - Kulumudeli tarkvara SAS Cost and Profitability Management SAS VA - Analüüsi ja aruandluse tarkvara SAS Visual Analytics SAP BO – RTKs kasutatav veebipõhine äritarkvara (BusinessObject) finantsraamatupidamise, tööaja arvestuse, palgaarvestuse, aruandluse jms teostamiseks. SAS LASR – mäluanalüütika platvorm, mis on mõeldud suurte andmemahtude töötlemiseks ECE – ingl k. EnteredCostElement. Loodava kulumudeli sisendinfo. ECE_IMP tabel– alusandmete tabel, mis on loodud paigaldustabeli sisendandmete baasil ja mis on sisendiks projektile ECE_kontroll_v1 andmete kontrolliks. ECE_kontroll - Salvestatud protsess „ECE_kontroll_v1“ on loodud kaheks otstarbeks – andmekontrollid ja erinevate andmete kaasamine. Seda kasutatakse paigaldustabeli EG projektides. DATA kaust – kaust SASApp serveril, kus hoiustatakse SAP BOst KAISile kätte saadavaks tehtud andmekontrollid läinud finantsandmeid (igal asutusel oma kaust) IMP kataloog/kaust – SASApp serveril asuv kataloog, kus hoitakse korrastatud andmeid/tabeleid nende importimiseks CPMi SASApp ja SASAppVA server – terminalis olevad serverid, kus hoiustatakse vastavalt mudelite andmeid ja SAS VAs aruannete loomiseks vajalikke alusandmeid. 2 MÕISTED (täieneb) Arvestusobjekt - finantsinfosüsteemides kasutusel olev tunnus või tunnuste kogum, mis võimaldab mõõta finants- ja tulemusinformatsiooni teatud elementide kohta. Kulumudel- asutuse tasandil kuluarvestuse põhimõtete kogum, mille alusel toimub asutuse otseste ja kaudsete kulude jaotamine asutuse teenuste tegevustele või teenustele. Kasutatakse nii eelarvestamisel kui eelarve täitmisel. Käitur (jaotusreegel) - ühik, mis iseloomustab ressursi osalemist tegevustes või teenustes. Käitur on iga mõjur (näiteks tk, m2, tund, minut, sündmus, %, koefitsent), mis põhjustab muutusi teenuses, protsessis, tegevuses või ressurssides ja nende kasutamises ning mille alusel jaotatakse kulud. Suunamised (assignments) (ka reeglid, jagamisreeglid, suunamisreeglid) - arvestusobjektide vaheline ühenduslüli. Käiturite abil suunatakse arvestusobjektide kulud ühelt arvestusobjektilt teisele (nt. ressursi mooduli arvestusobjektilt tegevuste mooduli arvestusobjektile) või määratakse jaotamine arvestusobjektide vahel. Dimensioonid (dimensions) - mooduli komponendid, n-ö andmete analüüsimise kategooria (nt eelarve liik, konto, organisatsioon, projekt jne). Dimensiooni liikmed (dimension members)- dimensioonid koosnevad selle liikmetest, mille nimetused ja lühendid peavad olema unikaalsed Atribuudid (attributes) – mudeli arvestusobjektidele määratletavad tunnused, mis oluliselt tõhustavad analüüsi, määratlemine sõltub otseselt juhtide vajadustest Perioodid (periods) ja stsenaariumid (scenarios) - näitavad millise ajahetke kohta soovitakse kulumudel koostada ning stsenaarium määrab ära millise kulumudeli liigiga on tegemist (plaan, eelarve, täitmine jne). Paigaldustabel (inglise keeles Staging Table) on SAS CPM-is struktuur, mis korraldab ja korrastab andmeid enne nende lõplikku laadimist ja töötlemist mudelis. Paigaldustabelid toimivad vahe-etapina, kus toorandmeid kogutakse, töödeldakse ja vajadusel korrigeeritakse vastavalt mudeli nõuetele, enne kui need andmed lähevad kasutusse kulumudelites ja analüüsides. CPMis mudeli loomiseks vajalikud paigaldustabelid Model, Module, Dimension, DimensionOrder, DimensionLevel, Driver, EnteredCostElement, Assignment ja DimensionMember. Andmekontrollid – kontrollid, mille eesmärk on tuvastada andmetes esinevaid vigu, tagada andmete vastavus metoodikale ja standarditele ning vältida vigade levikut järgmistes töötlusetappides. Andmete teisendused – peale SAP BO andmete KAISile kätte saadavaks tegemisel teostatakse andmete teisendused, millega viiakse andmed vastavusse eelarve reeglitega, enne kui finantsandmeid kasutatakse kuluarvestuses. EG Projekt – SAS EG Projekt on tööriist, mille abil hallata andmeid ning tulemuste kogumeid. Paigaldustabeli EG Projekti abil saab valida kaasatavaid andmeid, teostada andmekontrolle ning valmistada ette CPM paigaldustabelid (algandmed kuluarvestuse tarkvara jaoks). 3 Kuubi konfiguratsioon - andmestruktuurid, mis määratlevad, kuidas andmeid mudelis organiseeritakse ja hallatakse. Iga mudeli kohta tuleb seadistada andmekuup, mis määrab kindlaks selle moodulite, dimensioonide ja atribuutide kasutuse. Peale kuubikonfiguratsiooni loomist/seadistamist on võimalik luua mudelit või laadida faktitabelit CPMst VAsse. SAS CPM juhendis ei kasutata mõistet mudeli konfiguratsioon. STAR tabel – mudelite faktitabel. Koondab mitme-mõõtmelisi andmeid, et neid oleks võimalik kasutada keerukate analüüside ja aruandluse jaoks, näiteks andmete eksportimisel SAS CPMst SAS VAsse. PIPE tabel - Asutuse andmehulk, mille pealt asutus saab koostada oma spetsiifikale vastavaid aruandeid. PIPE projekt luuakse, hallatakse, uuendatakse ja koordineeritakse SAS EG abil. LINE tabel – Valitsemisala aastateülene andmehulk, st igale valitsemisalale luuakse ainult üks tabel, mis sisaldab kõikide RES aastate andmeid. Line Projekt SAS EGs kasutatav projekt, mille eesmärk on valitsemisala strateegiliste andmete koondamine LINE projektiga PIPE projektide alusel. Terminal – kaugjuurdepääsuga terminalikeskkond, kus saab kasutada SAS CPMi ja SAS EGd. Modelleerija - eelarve- ja kuluarvestuse eest vastutav kasutaja (nn kulumudeli haldur), kes omab ligipääsu kõigile KAIS-iga seotud rakendustele. Aruande kujundaja, omab õiguseid olemasolevaid andmeid kasutades aruandeid koostada, vaatlejatele kättesaadavaks teha ning eksportida. Kujundaja omab ligipääsu analüüsi ja aruandluskeskkonnale SAS VA. Aruande vaatleja – omab õiguseid aruannete vaatamiseks, eksportimiseks, printimiseks ning jagamiseks teiste aruandluskeskkonna kasutajatega. Vaatleja omab ligipääsu ainult VA rakenduse vaataja mooduli (Report Viewer) kaudu ettevalmistatud aruannetele. Teenus on tegevuse või tegevuste tulem, mis loob väärtust kasusaajale või kasutajale. Teenuseid osutatakse riigi strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ja õigusaktide täitmiseks. Põhiteenus - kuluarvestuse infosüsteemis dimensioon, millele arvestatakse tugiteenuse, teenuse ja välise tugiteenuse kulud. Tugiteenus - kuluarvestuse infosüsteemis dimensioon, millele arvestatakse sisemise tugiteenuse kulud. 4 9. Kuluarvestus ja infosüsteemid Kuluarvestuse üldpõhimõtted  Programmide eelarve kavandatakse lähtuvalt asutuste teenuste maksumusest.  Kulumudel koostatakse kõikide riigiasutuste kohta.  Asutuste kulumudelitest koondatakse valitsemisala mudel.  Asutuse kulumudeli koostamiseks esitatakse teenuste loetelu koos eesmärkidega, nende mõõdikutega ning seos programmi tegevusega.  Kulu peab olema kuluarvestuses jaotatav või suunatav teenusele, mis seda kulu põhjustab.  Kaudsed kulud jaotatakse esmalt sisemistele tugiteenustele, seejärel teenustele. 9.1. Kulumudeli ülesehitus Kulumudel on andmeobjektide omavaheliste seoste haldamise struktureeritud esitus, mis koosneb erinevatest omavahel seotud komponentidest. Kulumudelile on iseloomulikud lihtsad ja loogilised põhjus-tagajärg seosed. Kulumudel sisaldab struktuurseid ja perioodiliselt muutuvaid andmeid. Riigiasutuste kulumudelite koostamiseks on standardne kuluarvestuse metoodika. Kasutusel on nii kohustuslikke kui vabatahtlikke elemente, mis võimaldavad asutusel koostada arvestuse, mis lähtub nende ärivajadustest. 5 Joonis 1. Tegevuspõhise riigieelarve koostamisel kasutatav kulumudeli struktuur Kulumudel või lihtsalt mudel võimaldab süstematiseerida, analüüsida ja mudeldada organisatsiooni tegevusi ja olulist teavet. Mudel kirjeldab, kuidas sisendeid kasutades väljundeid luuakse. Halliga on tähistatud mooduli kohustuslikud arvestusobjektid. Peamised mudeli komponendid: Moodulid - mudeli struktuursed komponendid. Klassikalise kulujuhtimisteooria kohaselt koosneb kulumudel kolmest moodulist: ressursi (Resource ) moodul, tegevuste (Activity) moodul, hinnastatavate objektide (Cost Object ) moodul Teenused. Eesti tegevuspõhise riigieelarve metoodikas on kasutusel 10 moodulit, mis jagunevad sisendmooduliteks (moodulid 1-2), ressursimooduliteks (moodulid 3-5) tegevuste mooduliteks (moodulid 6-8) ja väljundmooduliteks (9-10). 6 Tabel 1. Moodulite seletused Mooduli Mooduli Mooduli Jrk Selgitus nimetus lühend eesmärk Esimeses moodulis kajastatakse teiste riigiasutuste arvestuslik kulu, sh investeeringud, mis mõjutavad Asutuseväliste olulisel määral teenuste tõest maksumust, kuid 1 Välised Module1 kulude mida eri põhjustel ei kajastata asutuse enda arvestus raamatupidamises. Sellised kulud on näiteks seotud IT-asutuste poolt osutatavate IT-teenustega. Kulud suunatakse edasi 3., 4. ja/või 5. moodulisse. Teises moodulis kajastatakse asutuse eelarve ning raamatupidamises kajastatud eelarve täitmise finantsandmed: tulud, kulud, investeeringud ning finantseerimistehingud. Sisendid suunatakse Kulude kuluarvestuse põhimõtetest lähtuvalt järgnevatesse 2 Sisemised Module2 sisestamine moodulitesse, kuid peab olema tagatud, et edasi mudelisse suunatud sisendite summad jõuavad põhiteenustele 9.moodulissse (kohustuslik moodul). Sisenditest kujunevad väljundid moodulite läbimise käigus ning sisendite ja väljundite summad peavad olema võrdsed. Kolmandat moodulit kasutatakse vahearvestuse pidamiseks erinevatel otstarvetel, kuid vajadusel võib kasutada ka teisi dimensioone ja/või nende 3 Ress3 Module3 Vahearvestus kombinatsioone. Mooduli kasutamine pole kohustuslik. Kulud suunatakse edasi 4. ja/või 5. moodulisse. Neljandat moodulit kasutatakse vahearvestuse pidamiseks erinevatel otstarvetel. Mooduli 4 Ress2 Module4 Vahearvestus kasutamine pole kohustuslik. Kulud suunatakse edasi 5. moodulisse. Viiendas moodulis kajastatakse asutuse ressurssidega seonduvad kulud ja investeeringud. Juhul, kui asutuse raamatupidamises pole Ressursside tehingutele ressursitunnuseid määratud, siis 5 Ress1 Module5 maksumuse kulumudelis tuleb kõigile sellistele tehingutele arvestus need omistada. Vajadusel tohib luua uusi ressursitunnuseid. Kulud suunatakse edasi vastavalt asutuse kehtestatud metoodikale, kas tegevustele või teenustele. Kuuendas moodulis kajastatakse asutuse Tugiteenuse tugiteenuse tegevustega seotud kulud, mille Tugiteenuse tegevuste eelduseks on tugiteenuste ja nende tegevuste 6 Module6 tegevus maksumuse kaardistamine. Mooduli kasutamine pole arvestus kohustuslik. Kulud suunatakse edasi tugiteenustele. 7  Seitsmendas moodulis kajastatakse asutuse Tugiteenuse tugiteenustega seotud kulud vastavalt kaardistatud 7 Tugiteenus Module7 maksumuse ja kinnitatud tugiteenuste nimekirjale. Kulud arvestus suunatakse edasi põhiteenuse tegevustele ja/või põhiteenustele (8. ja/või 9.moodulisse). Kaheksandas moodulis kajastatakse asutuse Põhiteenuste põhiteenuse tegevustega seotud kulud, mille Põhiteenuse 8 Module8 maksumuse eelduseks on tegevuste kaardistamine. Mooduli tegevus arvestus kasutamine pole kohustuslik. Kulud suunatakse edasi põhiteenustele. Üheksandas moodulis kajastatakse asutuse põhiteenustega seotud andmed. Põhiteenustele Põhiteenuste lisatakse atribuutidena strateegilise planeerimise 9 Põhiteenus Module9 maksumuse tasandid. Kliendi olemasolul suunatakse kulud arvestus edasi järgmisse moodulisse, vastasel korral lõpeb arvestus 9. mooduliga.. Kümnendas moodulis kajastatakse asutuse Klientide klientidega seotud kulud, mille eelduseks on 10 Klient Module10 hinnastus kliendipõhise juhtimissüsteemi olemasolu. Selle mooduliga mudeli arvestus lõpeb. Joonis 2. Kulumudeli moodulid Kulumudeli sisendiks on eelarve ja eelarve täitmise finantsandmed majandusliku sisu lõikes, mis jaotusreeglite (käiturite) alusel suunatakse teenusele (põhiteenusele). Teenus on tegevuse või tegevuste tulem, mis loob väärtust kasusaajale või kasutajale. Teenuseid osutatakse riigi strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ja õigusaktide täitmiseks. Kuluarvestus peab leidma vastuseid juhtide küsimustele. Näiteks: Mis teenuseid organisatsioon osutab? Kui palju neid teenuseid osutatakse? Kellele neid teenuseid osutatakse? Miks neid teenuseid osutatakse? Mis on osutatava teenuse koostisosad? Mis teenus maksab? Kas teenuse 8 osutamiseks on olemas piisaval hulgal ressursse? Millest veel sõltub teenuse osutamine? Kes teenust juhib? Kas teenus võimaldab täita asutuse eesmärke? Kas teenust saab osutada tõhusamalt? Kas teenuse tulemusi mõõdetakse? Mudel peaks sisaldama ainult ja ainult neid andmeid, mida konkreetne asutus arvestuse pidamiseks vajab. Mudel koosneb omavahel seotud ja kindlatele reeglitele ning vorminõuetele alluvatest andmetest. Mudeli andmed on korrapäraselt organiseeritud nn paigaldustabelite kaudu. Mudeli loomiseks CPMis on vajalikud järgmised paigaldustabelid. Tabel 2. Paigaldustabelid # Paigaldustabel Tüüp Lühiseletus Kajastab mudeli nimetust ja lühendit, sh 1 Model Struktuurne vaikimisi valuutat ning käituri kasutust moodulites. Kajastab moodulite nimetusi ja lühendeid ning 2 Module Struktuurne järjekorda mudelis. Kajastab mudelis kasutatavate struktuursete 3 Dimension Struktuurne dimensioonide ning atribuudi dimensioonide nimetusi ja lühendeid. Määratleb struktuursete dimensioonide Dimension 4 Struktuurne kasutamise ja järjekorra mudeli moodulites, nn Order mudeli disain. Määratleb struktuurse dimensiooni ja atribuudi Dimension dimensiooni tasandite ehk hierarhia kasutuse ja 5 Struktuurne Level sügavuse ning mõjutab ennekõike aruannete koostamist. Dimension Kajastab struktuursete dimensioonide ja 6 Struktuurne Member atribuudi dimensioonide liikmete nimekirja. Sisaldab mudeli moodulite arvestusobjektide 7 Assignment Perioodiline vahelisi seoseid ja käituri koguseid. Kajastab arvestusobjekti perioodilisi rahalisi Entered Cost 8 Perioodiline väärtuseid nagu kulud, tulud, investeeringud Element ja/või finantseerimistehingud. Kajastab mudelis kasutatavate käiturite loendit 9 Driver Struktuurne ja seadistust. Dimensioon mudeli komponendina annab mudelile lisamõõtme, jagades selle ootuspärasteks osadeks. Seega dimensioonid on sisutatud finantsarvestuses kirjeldatud elementidega, riigi strateegiliste eesmärkide saavutamise käigus osutatavate teenustega ning asutuse eriomase sisuga andmetega. Mudeli erinevates moodulites on erinevad reeglid dimensioonide kohustuslikkuse kohta. 9  Tabel 3. Eelarveklassifikaatori ja kulumudeli mõistete vastavustabel Eelarveklassifikaatori Kulumudeli Kulumudeli Jrk kuluarvestuse dimensiooni dimensiooni nr arvestusobjekti nimi nimi lühend 1 Eelarve liik Liik LIIK 2 Eelarve konto Konto KONTO 3 Eelarve objekt Objekt OBJ 4 Organisatsioon Asutus ASUTUS 5 Tulu-/kuluüksus Kuluüksus ORG 6 Tegevusala COFOG1 COFOG Tulemusvaldkond TUV Programm PR 7 Planeerimistasand Meede ME PR tegevus PR_TEG Põhiteenus PTEEN 8 Toetus Grant GRANT 9 Tulu-/kuluüksus Kuluüksus ORG 10 Projekt WBS WBS Tehingupartneri 11 Tehingupartneri kood TP kood 12 Ressurss/kulukoht Ressurss RESS 13 Klient Klient KLIENT 14 - EAP EAP 15 - Omanik OMANIK Asutus saab kasutada enda loodud arvestusobjekte ka läbi vastavuste kirjeldamise (vastavustabel). Kulumudeli moodulites 6- 8 saab kasutada dimensioone Tugiteenuse tegevus (TTEG), Tugiteenus (TTEEN) ja Põhiteenuse tegevus (PTEG). Atribuuti on võimalik sisestada dimensiooni liikmele, mitte dimensioonile. Dimensiooni liikme kaudu on atribuut alati seotud seonduvate arvestusobjektidega. Kui selline variant ei peaks sobima, siis tuleb kaaluda atribuudi sisestamist arvestusobjektidele. Juhul, kui atribuut sisestatakse dimensiooni liikmetele, siis tuleb tähele panna, et sama atribuuti ei saa teise dimensiooni liikmetele enam sisestada. Näiteks, kui mudelisse on loodud püsi- ja muutuvkulu määratlemiseks atribuut ning seda otsustatakse rakendada konto dimensiooni liikmetele (s.t kontodele), siis ei saa seda samal ajal rakendada ressurssidele, sest võib tekkida vastuolu arvestusobjektide kaudu. Kui on soov kasutada atribuute arvestusobjektide kaudu, kaaluda seda 1 Eurostat, Classification of the functions of government [https://ec.europa.eu/eurostat/statistics- explained/index.php/Glossary:Classification_of_the_functions_of_government_(COFOG)]. 10 valikut enne põhjalikult, sest ee on ajaliselt aeganõudvam ning andmete mahult komplitseeritum toiming. Kuluarvestuse töövoos suunatakse asutuse finantsandmed, käiturite abil, planeerimistasandi dimensioonidele. Üks terviklik andmehulk võib sisaldada andmeid erinevatest perioodidest, stsenaariumitest jne, kuid mudeli omanik peab teadma, mis eesmärgil andmehulk koguti. Lõpptulemusena moodustatakse keskne tähekujuline faktitabel, mis võimaldab mitmemõõtmelist analüüsi ja eesmärgistatud aruandlust. Juhul, kui asutuse perioodilised andmed paikneksid hajali erinevates mudelites, tuleks nendega seonduvad andmebaasid uuesti ühendada, mis suurendaks keerukust ning ajakulu. Perioodid ja stsenaariumid on Rahandusministeeriumi poolt kulumudeli tarkvarasse ette seadistatud ning paiknevad hierarhias. Asutused ei saa ise uusi perioode ega stsenaariumeid luua. Kirjeldus kulumudeli ülesehitusest ja detailaspektidest on leitav käsiraamatu eelnevates osades. Kulumudeli ülesehitus ja mõisted https://fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigieelarve-ja- eelarvestrateegia/tegevuspohise-eelarvestamise-kasiraamat/kulumudeli-ulesehitus-ja-moisted Andmete esitamine infosüsteemides – stsenaariumid, perioodid, kategooriad https://fin.ee/riigi- rahandus-ja-maksud/riigieelarve-ja-eelarvestrateegia/tegevuspohise-eelarvestamise- kasiraamat/kais-stsenaariumid-perioodid-reis-kategooriad 9.2. Tervikvaade- andmete liikumise protsess KAIS koosneb kolmest tarkvarast: 1. Andmetöötluse tarkvara SAS Enterprise Guide (EG), mille peamine eesmärk on koguda ja töödelda andmeid kulude modelleerimiseks, konsolideerimiseks, andmete ühendamiseks eri andmebaasidest ning mitmeteks muudeks andmete töötlemise toiminguteks. 2. Kulumudeli tarkvara SAS Cost and Profitability Management (CPM), mille peamine eesmärk on pidada arvestust asutuste teenuste, tegevuste, ressursside ning muude väljundite maksumuse üle nii eelarvete koostamiseks kui nende täitmise jälgimiseks. 3. Analüüsi ja aruandluse tarkvara SAS Visual Analytics (VA), mille peamine eesmärk on koostada ning kujundada sobivaid aruandeid, millega toetada analüütilisi tegevusi ja otsustamist. 11 Järgnevalt ülevaade KAISI tarkvara kasutamisest, kättesaadavatest andmetest ning andmehulkade hoiustamisest. Joonis 3. Tervikvaade- andmete liikumise protsess SAS EG ja SAS CPMi saab kasutada terminalis. Kasutajaliides SAS EG võimaldab koguda, liidestada, töödelda andmeid ja tuua juurde mistahes vajalikke andmehulkasid. SAS CPM modelleerimise keskkond võimaldab kuluarvestust, sooritada mudelis arvutusi, hoiustada kuubi konfiguratsioonis andmekogude andmestikke. Kulumudel arvutatakse välja SASApp serveris ja laetakse andmebaasi. SASAppVA kataloogis olevatele failidele pääsevad ligi aruande 12 kujundaja ja modelleerija õigusega kasutajad. SASAppVAs hoiustatakse peamiselt mällu laetud alusfaile, valitsemisala ja RAM ühiseid andmekogusid, koolitusmaterjale. 9.3. KAIS (kuluarvestuse infosüsteem) kasutajaõigused 9.3.1. Kasutajaõigused, õiguste loomine ja lõpetamine, salasõna. KAIS kasutajate õigused Peamised KAIS tarkvara kasutajate rollid on: Modelleerija ehk eelarve- ja kuluarvestuse eest vastutav kasutaja (nn kulumudeli haldur), omab ligipääsu kõigile KAIS-iga seotud rakendustele. Modelleerija ülesanded on:  Tagada asutuse andmete õigsus ja arvestuse pidamine riigis kehtestatud kuluarvestuse metoodika ning kehtiva seadusandluse kohaselt.  Koguda ja kasutada täiendavat informatsiooni oma asutuse juhtidelt.  Koostada ja kasutada projekte EG-s, et automatiseerida ja tõhustada igapäevast arvestuse pidamist ning süsteemset haldamist;  Vastutada kulumudeliga töötamise eest SAS CPM-is;  Moodustada ja uuendada faktitabeleid; koostada, kujundada, eksportida aruandeid SAS VA-s. Modelleerijal on parimad teadmised eelarvestamise ja kuluarvestuse metoodikast, töövahendi funktsionaalsetest võimalustest, mistõttu on tal vastutav roll asutusesisese juhendajana ja koolitajana, teha ettepanekuid nii tehniliste kui metoodiliste muudatuste sisseviimiseks ning pidevalt otsida võimalusi asutuse arvestuse tõhusaks korraldamiseks, läbipaistvuse, selguse ja usaldusväärsuse tagamiseks. Aruande kujundaja, omab ligipääsu analüüsi ja aruandluskeskkonnale SAS VA, mis võimaldab tal asutuse andmete alusel vajaminevaid aruandeid koostada, vaatlejatele kasutamiseks kättesaadavaks teha ning eksportida. Juhul, kui aruannete kasutajad, juhid, otsustajad (aruande vaatleja) ei ole valmis oma vajadusi aruandluse osas täpselt ja terviklikult sõnastama, lasub aruande kujundajal proaktiivne ülesanne tutvustada aruande võimalusi, kaardistada vajadusi ja arendada aruandeid parima lõpptulemuse nimel. Aruande vaatleja omab ligipääsu ainult VA rakenduse vaataja mooduli (Report Viewer) kaudu ettevalmistatud aruannetele. Ühtlasi võimaldab see moodul lisada ja vaadata kommentaare, eksportida ja printida aruandeid (pdf) ning jagada aruandeid e-posti teel teiste VA kasutajatega. Vaatlejal puudub õigus ise aruandeid koostada, sh muuta, kuid ta võib esitada ettepanekuid aruannete kujundajatele aruannete koostamiseks või täiendamiseks. Aruande vaataja võib esitada taotluse enda õiguste laiendamiseks (VA kujundajaks). Rollimuudatusega ei kaasne täiendavaid kulusid, kuid tarkvara kasutamiseks on soovituslik tutvuda põhjalikumalt käsiraamatus olevate materjalidega. Tabel 3 KAISi kasutajate rollid 13  KAIS kasutaja Modelleerija Kujundaja Vaatleja Administraator Tüüpiline ametikoht Riigiasutuste Riigiasutuse Tipp- ja KAISi finantsfunktsiooni finantsfunktsiooni keskastmejuhid ning administraator (tipp)spetsialist (tipp)spetsialist või oma tööks andmeid RMIT-s arendusosakonna kasutavad (tipp)spetsialist riigiteenistujad Litsents CPM, - - CPM, EG, - - EG, VA kujundaja ja VA kujundaja ja VA vaatleja VA, vaatleja vaatleja Management Console Kasutaja õigused: Omab ligipääsu Omab ligipääsu ainult Omab ligipääsu VA Vastutab KAIS kõikidele KAIS VA rakendusele, sh nii moodulile, ise tarkvara toimimise rakendustele koostaja kui vaatleja aruandeid koostada ja pideva moodul ei saa arendamise eest. 1- CPM kulumudeli Jah loomine ja haldamine 2- EG andmete Jah ettevalmistamine, töötlus 3- VA tarkvaras Jah Jah aruannete koostamine 4- VA tarkvaras Jah Jah Jah aruannete vaatamine 5- VA Appis Jah Jah Jah (mobiilseadmetes) aruannete vaatamine KAIS uue kasutaja loomine Uue kasutaja loomiseks tuleb kasutaja otsesel juhil esitada taotlus Rahandusministeeriumile aadressil [email protected]. Taotluses tuleb esitada alljärgnev info:  kasutaja ees- ja perekonnanimi;  isikukood;  e-posti aadress;  millisele asutusele/asutustele või kogu valitsemisalale vajab kasutaja ligipääsu;  millised on kasutaja õigused (kas modelleerija, kujundaja või vaatleja). Kasutaja loomisel on ettenägelik viia ennast kurssi ka kasutaja õiguste lõpetamisega, ning mudelite ja kuubi konfiguratsioonide omaniku vahetamisega. 14 KAIS kasutaja õiguste lõpetamine KAIS`i kasutaja töölt lahkumisel tuleb anda sellest teada aadressil [email protected]. Kasutaja otsene juht vastutab KAIS kasutajate õigeaegse registreerimise ja õiguste lõpetamise eest. Lahkuval töötajal tuleb CPM-s vahetada kõikide oma mudelite ja kuubi konfiguratsioonide omanik oma asutuse modelleerija õigustega töötaja vastu. STAR-tabelid (Mudelite faktitabelid) ei ole isikupõhised ega üle antavad, kuid kui uuel kasutajal ei ole nii mudeli kui ka kuubi konfiguratsiooni õigusi üle antud, ei saa uus töötaja moodustada samanimelist STAR-tabelit. Täpsem info on juhises Kasutaja õiguste määramine mudelile ja kuubi konfiguratsioonile SAS CPM programmis : EG programmi projektid/failid ei ole isikupõhised, aga rolli mängib alusfailide nimetus ja asukoht. EG failid tuleks uuele töötajale edastada ning anda ülevaade, kus asuvad projekti teised alusfailid (nt mõõdikud SIJS-st vms) ja mis on nende nimed. Kui alusfaile on vaja liigutada teise asukohta või muuta nime või mõlemat, on projektifaili vaja salvestada uue asukoha ja nimega alusfailid. KAISi tarkvara kasutajatunnus ja salasõna, salasõna vahetus KAIS terminali sisenemine ning kõigi kolme programmi (CPM, VA, EG) jaoks on kasutusel üks salasõna ja seda vahetatakse ühest kohast. Kasutaja loomisel saadetakse e-posti aadressile esialgne salasõna, mis tuleb asendada koheselt omale sobiva parooliga. NB! Salasõna krüpteeritakse ja selle saab avada ID-kaardiga, seega on oluline, et kasutajal oleks kehtivate sertifikaatidega ID-kaart. Salasõna vahetamise intervall on 180 kalendripäeva (10 ja 4 päeva enne tähtaja saabumist saadetakse kasutajale automaatne meeldetuletus tema e-posti aadressile). Salasõna viis korda valesti sisestamisel konto lukustub kolmeks minutiks. Uus salasõna peab sisaldama järgnevat:  1 suur täht  1 väike täht  1 number Salasõna pikkus peab olema vähemalt 12 tähemärki. Ei ole soovitatav kasutada järgmisi tähti: ä, õ, ü, ö, š, ž. Salasõna peab sisaldama neljast kategooriast kolme: suuri tähti, väikeseid tähti, numbreid või erimärke. 15 Mine kais-terminal.fin.ee/ -> kasutaja nime ees on teadus\ -> sisene Vali „Muuda“. Uuenda salasõna. 9.3.2. Sisenemine aruandlustarkvarasse SAS VA SAS VA on veebipõhine platvorm, kuhu saab siseneda oma arvutist või mobiiliseadmest avades sobiva veebibrauseri, ega nõua terminali keskkonda sisenemist. Ligipääsud on kasutajapõhised, ning kasutaja loomiseks tuleb soovi avaldada kasutajatoe e-postile [email protected] . ARVUTIT / BRAUSERIT KASUTADES: Analüüsi- ja aruandluse tarkvarasse sisenemiseks veebibrauseri kaudu toimub aadressil: https://kais.fin.ee. Kasutajatunnus (User ID) on eesnimi.perekonnanimi . 16 Modelleerijate jaoks on kasutajatunnused ja paroolid SAS VA-sse sisselogimiseks samad, mis KAIS terminali keskkonda ja SAS CPM ja SAS EG programmidesse. Sisselogimiseks sisesta oma kasutajatunnus kujul „eesnimi.perenimi“ ja parool ning klõpsa Sign In. Esmakordsel edukal sisenemisel avaneb aruande vaatajale selline vaade: Aruande vaatajal puudub ligipääs SAS VA Report Designer, Data Explorer ning Data Preparation moodulitesse, mistõttu ei kajastu avalehe otseteede real võimalust eelnimetatud moodulitesse sisenemiseks. Edukal sisenemisel avaneb aruande koostajale (sh modelleerijatele) selline vaade: 17 SAS VA-st on võimalik väljuda mistahes tarkvara moodulis asudes. Avalehelt välja logimiseks klõpsa üleval paremas nurgas oma nime peale ning vali Sign out. Enne väljumist veendu, et oled aruande koostamise moodulis tehtud toimingud salvestanud. Väljumisel kuvatakse allolev teade: 18 MOBIILSEADET /APP-I KASUTADES: Mobiiliseadmest on mugavam kasutada selleks loodud Appi. Appi seadistamiseks järgi SAS VA Appi laadimise ja seadistamise juhendit. SAS VA aruannetele mobiilist juurde pääsemiseks tuleb laadida Play/App Store’st alla SAS Visual Analytics rakendus. Täpsem info App-i alla laadimise ja seadistamise kohta on juhendis SAS VA Appi alla laadimise ja seadistamise juhend. 9.3.3. KAIS-i tarkvaradesse sisenemine modelleerijatele KAIS terminali on vajalik siseneda SAS CPM-i või SAS EG programmide kasutamiseks. Terminali sisenemine: https://kais-terminal.fin.ee Kasutajatunnus sisestada järgnevalt: teadus\eesnimi.perekonnanimi Täpsem info terminali keskkonda sisenemise ja väljumise kohta on juhendis: Andmetöötlusprogrammi SAS EG (Enterprise Guide) sisenemine SAS EG programmi sisenetakse topelt klikiga terminali avalehel oleval otseteel: 19 NB! Esmakordsel sisenemisel SAS EG-sse ja igakordsel parooli vahetamisel tuleb seadistada ühendus serveriga (kohandada kasutaja seadeid) vastavalt juhendile „Kasutaja seadistamine_SAS_EG_programmis“: Täpsem info SAS EG-sse sisenemise ja väljumise kohta on juhendis: Kulumudeli modelleerimise programmi SAS CPM si senemine ja väljumine Modelleerija saab SAS CPM programmi siseneda Terminali avalehel oleva otsetee kaudu: Kulumudelite modelleerimise programmi kasutajatunnus (User ID) on eesnimi.perekonnanimi Täpsem info SAS CPM-i sisenemise ja väljumise juhendis . 9.3.4. KAISi kasutamise nõuded Et projektid ja programmid töötaksid probleemideta, on nende kasutamisel oluline järgida allpool toodud piiranguid. SAS CPM mudelis kasutatavate väljade piirangud 20 Piirangud SAS EG-s ja SAS VA-s tabelite ja muutujate nimede kasutamisel:  muutuja (EG projektis veeru päised „Column Name“), alamtabeli (WORK.NIMETUSED - nimetused on alamtabel) ja meetodite (kasutatakse EG programmis) nimed võivad olla kuni 32 tähemärki  tabelite ja veerupäiste nimetuse tähemärgid peavad olema ladina tähestikust tähed (A,B,…,Z,a,b,…,z) või alakriips  tühikuid ei tohi nimedes kasutada  mistahes sümboleid ja muid kirjavahemärke peale alakriipsu sõnade vahel "_" ei tohi kasutada  nimetuse esimene tähemärk peab olema ladina tähestikust täht (A,B,…,Z,a,b,…,z) või alakriips. Näiteks: TABEL._AndmeKogu või TABEL.andmeKogu jne. Tabelite nimetuses võib kasutada numbrit, aga see ei tohi olla esimene tähemärk!!! o õige kasutus - TABEL.Andmekogu2021 o vale kasutus – TABEL.2021Andmekogu. Tabeli nime lisapiirangud:  keelatud on kasutada SAS poolt reserveeritud automaatseid nimetusi nagu _NUMERIC_, _ERROR_, _CHARRACTER_, _NULL_, _ALL_ ja kõiki selliseid mis algavad ja lõppevad „_“ nt „_xxx_“ jne. (inglise keelsed)  keelatud on kasutada CPMi poolt genereeritavate tabelite lõppu lisatavat tähekombinatsiooni STAR  tabeleid lõpuga LINE ja PIPE 21 9.4. Kulumudeli tarkvara SAS EG ülesehitus ja tutvustus SAS EGs on intuitiivne, menüü-põhine ja lihtsasti kasutatav tööriist andmekogumite moodustamiseks, andmeanalüüsiks, aruandluseks jms. SAS EG programmi avalehel avaneb vaade, mis sisaldab valikuid uue projekti alustamiseks, olemasoleva avamiseks või viimaste projektide sirvimiseks. Joonis 3. SAS EG avaleht SAS EG kasutaja üks peamisi töövahendeid on projekt, mille töövoo aknas (Process Flow Window) kuvatakse kõik andmete, ülesannete ja tulemuste vaated. See võimaldab kasutajal organiseerida ja hallata erinevaid andmetöötluse ja analüüsi ülesandeid loogilises järjestuses, näidates ka ülesannete omavahelisi seoseid ja täitmise staatust (kas on edukalt täidetud). SAS Enterprise Guide'i tarkvaratootja ametlikul kodulehel toodud kasutusjuhendid ja videoõpetusted annavad parema ülevaate programmi kasutusvõimalustest. RAM poolt on kasutajale on ette valmistatud mitmed EG projekti mallid, mis koondavad ettenähtud eesmärki täitvad protsessid – andmete importimise, kontrollimise, analüüsimise ja visualiseerimise – ühte integreeritud töövoogu. Näiteks, on loodud projekti mall, millega valmistada ette andmehulk asutuse finantsandmetest ja jagamissreeglitest. Malli kasutaja peab oma töö automatiseerimiseks valima õiged alusandmed ja salvestamise asukoha. 22 9.5. Kulumudeli tarkvara SAS CPM ülesehitus ja tutvustus Kulumudeli tarkvara SAS CPM koosneb kolmest moodulist (vt Error! Reference source not found.): 1. Töölaua haldusmoodul (Workspace Manager) 2. Mudel (Model) 3. Analüüsimoodul (Analysis) Kuluarvestuses analüüsimoodulit ei kasutata, mistõttu selle mooduli kasutusvõimalusi ei tutvustata. Kirjeldatud moodulitesse saab navigeerida CPM töölaua vasakus nurgas olevas menüüs, sh näitab sinisel taustal värvitud ja rõhutatud moodul seda, kus kasutaja parasjagu tarkvaras asub. Tüüpiline olukord paiknemiseks on töölaua haldusmoodul või konkreetse asutuse mudel. Joonis 4. CPM moodulite menüü CPM-i sisse logimisel (vt Error! Reference source not found.4) avaneb töölaua haldusmoodul. Mooduli vasakul poolel olevas navigatsiooni paanis (Navigation Pane) on võimalik käivitada mitmeid toiminguid, nt uue mudeli ja kuubi konfiguratsiooni loomine ning mudeli andmete import ja eksport. Töölaua haldusmoodulis on loodud otseteed mitmetesse kataloogidesse, millest peamiselt on kasutusel mudelite (Models) ning kuubi konfiguratsioonide (Cube Configurations) kataloogid. Töölaua haldusmooduli parempoolsel alal on kirjeldatud valitud kataloogi sisu. Vaikimisi on avatud mudeli kataloog, mistõttu CPM- i sisse logimisel on töölaua haldusmoodulis näha kõiki mudeleid, millele kasutajal on ligipääs. Sobiliku mudeli avamiseks tuleb mudeli peal olles teha topelt hiireklõps või vajutada klahvile ENTER. 23 Joonis 5. Töölaua haldusmoodul 24 SAS CPM Mudeli igapäevaseks haldamiseks, on oluline mõista, kuidas mudeli töökeskkonda tõhusalt kasutada, käivitada sooritada peamisi toiminguid ja jälgida kulude liikumist läbi erinevate moodulite. kus on võimalik käivitada mitmeid toiminguid ning jälgida kulude liikumist. Mudeli (Model) tööriistaribal asuvast rippmenüüst (vt Error! Reference source not found.5) on võimalik valida sobilik mudel. Valiku kinnitamiseks tuleb valida ka kõrvalolevast rippmenüüst sobilik periood/stsenaarium seos ning klikata ringikujulisele ikoonile, mille sees on kolmnurk (nn play nupp). Mudel koosneb moodulitest, mille iga mooduli jaoks on loodud eraldi lehekülg. Sobiliku mooduli lehekülje saab valida navigatsiooni paanil moodulite (Modules) jaotisest. Mudelisse sisenemisel on vaikimisi avatud mudeli esimese mooduli lehekülg, mille nimi riigiasutuste mudelis on Välised. Kulude suunamiste ja seonduvate käiturite loomiseks ning nende liikumiste jälgimiseks on võimalik kasutada mitme aknaga vaateid (Panes). Vaikimisi kuvatakse mudeli mooduli andmed ühes aknas (Single Pane), kuid on võimalus korraga kuvada ka vasak ja/või parem paan (Left and/or Right Pane). Valides Mitme akna vaate (nii vasaku kui ka parema akna), on võimalik jälgida põhivaates (Primary Pane) olevate arvestusobjektide liikumist – vasakpaan näitab sisendit (lähtekohta) ning parempaan väljundit (sihtkohta). Kulude horisontaalne liikumine moodulite vahel võimaldab jälgida ja hallata kulude liikumist ja jaotumist erinevate moodulite vahel, tagades läbipaistvuse ja täpse kulude arvestuse. Mudeli veergude vaadete (Column Layout) loendist on võimalik valida meelepärane andmete kuva ehk veergude paigutus, mis toetab moodulis tehtavaid toiminguid. Näiteks kulude suunamiseks sobib kasutada Assignment veergude paigutust. Pärast veergude paigutuse valimist tuleb valik kinnitada, klikkides rippmenüü kõrval olevale ikoonile. Tööriistaribal on lai valik võimalikest toimingutest, millest saab lähemalt lugeda SAS CPM dokumentatsioonist. 25 Joonis 6. Mudeli haldamise keskkond Mudeli andmetele võib olla ligipääs mitmel modelleerijal, kuid mudelis saab samaaegselt muudatusi/täiendusi teha vaid üks modelleerija. Kui üks modelleerijatest on mudelisse sisenenud, siis teiste modelleerijate jaoks läheb mudel lukku, nad on seal vaataja rollis.Mudel lukustub seetõttu, et mitte katkestada juba sisenenud modelleerija tehtavaid tegevusi. Tegevuste katkestamisel võivad olla soovimatud tagajärjed, nt mudelite „katki minemine“ või tehtud töö kadumine. Mudel jääb lukku, kui programmist väljumine ei ole õnnestunud korrektselt. Täpsem info on juhises Mudeli lukust vabastamine SAS CPM programmis. Modelleerijatele on CPM tarkvaras kättesaadavad tarkvaratootja koostatud kasutajajuhendid SAS Getting Started ning SAS User Guide (vt joonis 6). SAS kasutajajuhendid on leitavad menüürea Help funktsiooni alt, mis avanevad SAS veebilehel. Veebilehe aadress on soovitatav avada modelleerija enda arvutis, mitte terminalis. 26 Joonis 7. SAS kasutajajuhendid CPM-is Alustavatel kasutajatel on soovitatav tutvuda ennekõike Getting Started juhendiga, mis selgitab tarkvara funktsionaalsusi. Põhjalikuma ülevaate saamiseks ning keerulisemate toimingute tegemiseks on soovitatav tutvuda User’s Guide juhendiga, mis annab lugejale edasi sügavust ning näiteid edasijõudnutele. Eelnimetatud juhendite kõik osised ei pruugi olla relevantsed, mistõttu peab lugeja ise tegema kaalutletud otsuseid kui palju aega ja tähelepanu juhendite eri osadele pühendada. 27 9.6. Kuluarvestuse töövoog Juhendi eesmärk on selgitada KAISi kasutaja reeglipärast tegevuste jada, mille käigus majandusliku sisuga andmed mudeldatakse teenustele. Kasutajale antakse selged ja üksikasjalikud tehnilised juhiseid, mida peab kuluarvestuse infosüsteemis eelarve planeerimiseks, rakendamiseks, täitmise jälgimiseks ja juhtimisaruannete koostamiseks, kaasates nii finantsandmeid kui ka mõõdikuid. Modelleerija tööülesanded on laiaulatuslikud, mis võimaldavad panustada organisatsiooni erinevate protsesside ja ressursside optimeerimisse ning anda sisendit juhtimisotsusteks, sh strateegilisteks otsusteks. KAISis hõlmab modelleerijaroll üldiselt mudelite loomist ja haldamist, aruannete ja prognooside koostamist. Järgneval joonisel on loetletud kuluarvestuse tööetapid, mille tulemuseks on eelarve või selle täitmise aruande koostamine. Detailsem, juhenditega töökirjeldus, on esitatud alapeatükkidena etappide kaupa. 1 • Andmete ettevalmistamine 2 • Paigaldustabelite loomine SAS EGs 3 • Tegevused SAS CPMis 4 • Juhtimisinfo loomine PIPE ja LINE 5 • Aruandlus Kuluarvestuse töövoog 9.6.1. ETAPP 1. Andmete ettevalmistamine. Paigaldustabeli algandmete kirjeldamine, paigaldustabelite ettevalmistamine 28 Mudeli loomise protsess algab ärianalüüsi läbiviimisega. Selleks on hea tunda raamatupidamise andmeid, eelarveklassifikaatorit, organisatsiooni struktuuri, asutuse teenuseid ja tugiteenuseid asutuse tegevustega seotud valdkonna strateegilisi eesmärke ja nende elluviimisega seotud programme. KAISI sisestusliideses MS Excel valmistatakse ette eelarve, seadusemuudatused jms andmeid majandusliku sisu lõikes. Selleks, et planeeritavat eelarvet (sisendid) jagada teenustele, tuleb eelnevalt koguda ja analüüsida asutuse protsesse ja tööaja kasutust teenuste lõikes, mis võimaldab käituritele tuginedes välja töötada jagamise alused, seejärel ka jagamisreeglid (suunamisreeglid). Rahandusministeeriumi poolt on loodud terminali Koolituse kausta SAS EG alamkausta näidisfail CPM_paigaldustabelite_algandmed, mida saab võtta näidiseks asutuse arvestuspõhimõtete väljatöötamisel. Faili kolm tabelit näidisandmetega moodustavad mudeli loomise alustamiseks vajaliku näidiskomplekti: 1. ECE_(aastaarv), nt ECE_2025. KAISI toodavad andmed (eelarve, seadusemuudatus, ülekantavad jms, va täitmisandmed) arvestusobjektide, stsenaariumite ja summade lõikes. 2. Reeglid, mille pealt salvestatud protsess loob REEGLITE_JRK tabeli abil mudelisse jagamisreeglid (Assignment) (vaata siit avaneb uues vahekaardis vastav käsiraamatu osa) 3. REEGLID_JRK, mis määrab ära Reeglite kasutamise järjekorra (vaata siit avaneb uues vahekaardis vastav käsiraamatu osa) NB! Kasuta täpselt samu veerupäiseid ja lehtede nimesid, mis näidistabelitel, siis saad (SAS EG) näidisprojektist alusfaili vahetades hõlpsalt endale sobiva projekti kujundada. NB! Need 3 tabelit peavad omavahel ka perioodiliselt kooskõlas olema. Perioodide puhul tehakse arvutusi kuupõhiselt, mis tähendab, et ECE_(aastaarv) tabeli üldisem periood kui kuu teisendatakse arvutuste tegemiseks selle perioodi esimeseks kuuks, nt aasta 2025 tõlgendatakse perioodiks 202501. Seega reeglite loomisel tuleb jälgida, et kui ECE_(aastaarv) andmetes on perioodiks aasta 2025, peab reegli Algus_periood olema 2025_01. 9.6.1.1. Eelarve andmete ettevalmistus. Tabel ECE_(aastaarv). Mudeli loomist alustatakse eelarvestrateegia koostamisega ning üheaastase riigieelarve menetlemisega, mis hõlmab kõik PLAAN_KOKKU ülemstsenaariumi alla kuuluvad alamstsenaariumid. Lisainfo stsenaariumite kohta on leitav käsiraamatust. Stsenaariumite hierarhia on KAIS-is seadistatud vastavalt kuluarvestuse metoodikale. Kasutuses olevad stsenaariumid vastavad eelarveprotsessile ja nende läbimise käigus kujuneb “eelarve kokku“. 29 Eelarve algandmed koondatakse riigiasutustes enamjaolt Excelis ja tuuakse sellega KAISI. Seetõttu on loodud lihtsustatud Exceli tabel, millele on antud nimetus ECE_(aastaarv), ehk EnteredCostElement tabel. Aastaarvuna kasutatakse RES perioodi esimest aastat, nt ECE_2022 tähistab RES/RE periood 2022-2025. Pärast importimist SAS EG projekti ja salvestamist asutuse IMP kataloogi saab tabel nimeks ECE_IMP, mistõttu edaspidi kasutatakse kõikide erinevate aastate ja täitmise ühise tabeli iseloomustamisel viidet ECE_IMP tabelile. Paigaldustabeli projekti näidisprojekt on kättesaadav KAIS terminalis kaustas „X:\Koolitus\SAS EG“, faili nimi on „CPM_paigaldustabelite_loomine“. Näidisprojektis on eraldi lehtedel kaks varianti – üks kus eelarve täitmise andmed tuuakse ise asutuse DATA kaustast sisse ja teine kus see osa puudub (täitmine kaasatakse CPM_paigaldustabeliga). Vt juhend Paigaldustabeli EG projekt. Tabel 2 ECE_IMP näidistabel ECE_IMP tabeli struktuur põhineb eelarveklassifikaatori arvestusobjektidele. Siia sisestatakse nii teistelt valitsemisala asutustelt saadud/saadavad teenused (S1) kui ka asutuse kogu raamatupidamisest tulev info (tegeliku täitmise kohta) ning kogu eelarvet puudutav info (eelarve, muudatused, ülekantavad jne) (S2). ECE_PERIOD veerg määrab, millise perioodi kohta sisestatud info vastavas reas on. Andmed sisestatakse reeglina kõikide ühes RES perioodis kasutatavate perioodide kohta ühte tabelisse. On lubatud kasutada ka mitut tabelit, aga siis tuleb need tabelid liita SAS EG projektis enne asutuse IMP kausta salvestamist. Paigaldustabelite moodustamiseks rakendatavad salvestatud protsessid kasutavad ainult ECE_IMP nimelist tabelit, mitte erinevaid sama struktuuriga tabeleid. ECE_SCENARIO veerg määrab, kas info sellel real on eelarve, tegeliku täitmise, muudatuse või muu stsenaariumi kohta. Andmed sisestatakse reeglina kõikide ühes RES perioodis kasutatavate stsenaariumite kohta ühte tabelisse. On lubatud kasutada ka mitut tabelit, aga siis tuleb need tabelid liita SAS EG projektis enne asutuse IMP kausta salvestamist. TAITMINE tabeli andmed võib, aga ei pea enne IMP kataloogi salvestamist liita, mis sõltub asutuse enda mudeli impordi kasutamise mugavusest. TAITMINE tabelit võib hoida eraldi näiteks juhul, kui asutus ei kasuta importimisel "Remove all" ja uuendab täitmise andmeid tihti. Kui aga kasutatakse enamasti andmete uuendamisel "Remove all" on kiirem ja vähem tegevusi nõudev liita paigaldustabelite moodustamise projektis kõigepealt eelarve ja täitmise andmed kokku ja salvestada siis ECE_IMP tabelina asutuse IMP kausta. Paigaldustabelite moodustamiseks kasutatavad salvestatud protsessid kasutavad ainult ECE_IMP nimelist tabelit, mitte erinevaid samas struktuuris tabeleid. 30 ECE_MODULE veerus määratakse ära, kas ressurss tuleb sisse teise asutuse teenusena (S1) või mudeli omaniku asutuse (S2) raamatupidamisest või eelarvest vms. Detailsem kirjeldus moodulite kohta on käsiraamatus. Andmete sisestamisel on mõlemate moodulite andmed ühes tabelis. Automatiseeritud lahenduse korral kaasatakse moodul 1 andmed salvestatud protsessiga „ECE_kontroll_v1“ (juhend). Eelarve koostamise korral tuleb saajal ja andjal tuleb omavahel kokku leppida et mõlemad kasutaksid samasugust kinnitatud eelarve koostamise loogikat. Summa veerus on arvestusobjektidega andmerea summa eurodes. Tabel jätkub dimensioonide veergude (veerupäises lühendid) kohustuslike dimensiooniliikmete täitmisega. Dimensioonide kohta leiad täiendava info käsiraamatust. Kui mudelis kohustuslikuks täitmiseks määratud lahtrisse EnteredCostElement lehel ei ole infot sisestada, tuleb sinna kirjutada None. 9.6.1.2. Andmed finantsarvestuse tarkvarast SAP (eelarve täitmine) Eelarve täitmis andmed moodustatakse raamatupidamisandmete baasil SAP BO järgnevatest aruannetest:  RP004 - Tehingute detailine aruanne, stsenaariumid TEGELIK ja RIB  HR025 - Palgakirjed, stsenaarium TEGELIK  EA009 - stsenaarium RIB Eelarve täitmise andmed stsenaariumis „Tegelik“ koostatakse raamatupidamise andmete alusel SAP BO aruandluskeskkonnast. Rahandusministeeriumi poolt luuakse igal hommikul täitmise sisendandmete tabel ECE_IMP tabeli struktuuri, SASApp serveri iga asutuse oma DATA kausta. Tabel on nimega "asutuse kood_TAITMINE", kusjuures asutuse all mõistetakse vastavalt kokkuleppele nii asutust, asutuste grupi või ministeeriumi. Tabel (nt R10_TAITMINE) on leitav terminalis SASApp serveril, iga asutuse DATA kaustas (nt R10DATA): 31 Joonis 6 R10DATA kaust Selleks, et uued täitmise andmed jõuaksid KAISI, tuleb asutusel kaasata andmed Paigaldustabeli projekti „ECE_kontroll_v1“ ga. Vt etapp 2. Joonis 7. SAS EGs täitmisandmete kaasamine andmetöötluseks 9.6.1.3. Tööjõukulude detailsus täitmise andmetes Tööjõukulude detailsus sõltub alljärgnevalt kirjeldatud kahest valikust. 32 Asutuse TAITMINE tabelisse tuuakse (kuluarvestuse jaoks) tööjõukulud SAP BO aruandest PALGAKIRJED (HR025), kus ressursi (RESS) väärtused on määratud asutuse grupi valikuga ning konto detailsus kontopikkuse grupi valikuga: 1.TAITMINE tabeli RESS veeru VALEMITE GRUPID tabelist PALGAKIRJED (HR025):  Group_one: 1) TOOLIINI_KOOD; 2) kui TOOLIINI_KOOD tühi, siis AMETIKOHA_KOOD; 3) kui AMETIKOHA_KOOD tühi või `00000000´, siis KULUKOHT 4) kui KULUKOHT tühi, siis ´None`  Group_two: 1) KULUKOHT; 2) kui KULUKOHT tühi, siis AMETIKOHA_KOOD; 3) kui AMETIKOHA_KOOD tühi või `00000000´siis ´None´  Group_three: 1) KULUKOHT; 2) kui KULUKOHT tühi, siis ´None´  Group_four: 1) TOOLIIN (mitte TOOLIINI_KOOD); 2) kui TOOLIIN tühi, siis KULUKOHT; 3) kui KULUKOHT tühi, siis AMETIKOHA_KOOD, 4) kui AMETIKOHA_KOOD tühi, siis ´None´  Group_five: 1) KULUKOHT; 2) kui KULUKOHT tühi, siis TOOLIIN (mitte TOOLIINI_KOOD); 3) kui TOOLIIN tühi, siis ´None´ Asutused, kes pole erisoovi avaldanud, kuuluvad gruppi - "GROUP_ONE" !!! 2. TAITMINE tabeli KONTOPIKKUSTE GRUPID tabelist PALGAKIRJED (HR025): Vaikimisi on tööjõukulude KONTO pikkus KOLMEKOHALINE. Vajadusel võimaldatakse 4, 6 ja 8 kohalist kontot. 9.6.1.4. Nulliks summeeruvate +/- ridadele kehtiv piirang SAS CPM programm summeerib nulliks summeeruvad +/- kanded (SAS VA-sse faktitabeli loomise hetkel), kui sisendandmetes on kattuvate dimensioonide väärtustega andmeridu (piisab osalisest kattuvusest). Selliste andmeridade sisestamise vajadus tekib tavaliselt juhul, kui tehakse eelarvemuudatusi, kus summa ei muutu, aga muudetakse dimensioonide tunnuseid. Selleks, et kõik read kajastuksid vastavalt ECE_IMP tabelis sisestatule tuleb tekitada väike vahe, nt 0,00001 eurot, mille võib näiteks lisada alati + summa poolele. Rahandusministeeriumi poolt on loodud salvestatud protsessi ECE_kontroll vastav "sendilisamine" + summadele, niiet modelleerijal ei ole vaja piirangut käsitsi jälgida. 9.6.1.5. SAP BO andmete filtreerimised ja teisendused Rahandusministeerium haldab andmete filtreerimist ja teisendamist keskselt, st finantsarvestuse andmed töödeldakse ja täitmise andmed viiakse vastavusse eelarvestamise metoodika ja reeglitega enne kui need tehakse kuluarvestuses kättesaadavaks. Rahandusministeeriumi poolt TAITMINE tabelisse tehtavad filtreerimised ja teisendused on täpsemalt kirjas SAP_BO_andmete_filtreerimised_teisendamised juhendis. 33  9.6.1.6. ECE_IMP tabeli andmetele kehtivad reeglid Sisendandmetele kehtivad erinevatest määrustest ja juhenditest tulenevad reeglid. KAIS tuvastatab andmete vastavuse reeglitele salvestatud protsessi ECE_kontroll rakendamise abil. Täpsem info kontrollireeglite kohta on juhendis: ECE_kontroll_reeglid. 9.6.2. ETAPP 2. Paigaldustabelite loomine SAS EGs. SAS EG paigaldustabeli projektiga luuakse SAS CPMi tarbeks paigaldustabelid. Paigaldustabeli projekt koosneb Exceli tabeliga sisse toodavatest andmetest ja kahest salvestatud protsessist:  „ECE_kontroll_v1“ (andmekontrolliks ja andmete kaasamiseks) ning  „CPM_Paigaldustabelid_v1“ (luuakse CPMis mudeli loomiseks vajalikud paigaldustabelid). Paigaldustabelite loomise projektiga SAS EGs teostatakse järgmised tegevused: 1. imporditakse Exceli failist ECE_(aastaarv) eelarve stsenaariumite tabel, REEGLID ja REEGLID_JRK tabelid 2. imporditakse SASApp serveril olevast asutuse DATA kaustast TAITMINE tabel 3. filtreeritakse ja/või töödeldakse ning salvestatakse korrektsed ECE_IMP, REEGLID ja REEGLID_JRK tabelid asutuse IMP kaustadesse 4. kontrollitakse andmete vastavust finantsreeglitele (salvestatud protsess ECE_kontroll) 5. luuakse SAS CPMi tarbeks paigaldustabelid (salvestatud protsess CPM_paigaldustabelid) asutuse IMP kausta, mis on algandmed kuluarvestuse tarkvara tarbeks. Esmakordsel paigaldustabelite loomise projekti kasutamisel SAS EG-s on kõige lihtsam luua see näidisprojekti alusel. KAIS terminalis kaustas „X:\Koolitus\SAS EG“ on leitav paigaldustabeli näidisprojekt CPM_paigaldustabelite_loomine ja paigaldustabeli algandmed (CPM_paigaldustabelite_algandmed sisaldab näidistabeleid ECE_IMP, REEGLID ja REEGLID_JRK). Failid salvestada uue nimega enda võrgukettale ja seejärel kohandada sobivaks. Mudeli haldamiseks ei ole vaja projekti uuesti luua. Loodud ja salvestatud projekti kasutatakse andmete uuendamiseks Run käsklusega. NB! SAS EG projekt ei sisalda andmeid, vaid ainult töötleb neid. SAS EG projekt on tööriist, mis võimaldab hallata ja salvestada erinevaid ülesandeid tavaliste andmetöötlus- ja analüüsioperatsioonide jaoks, nagu näiteks andmete filtreerimine, kokkuvõtlik statistika, regressioonanalüüs ja andmete visualiseerimine. 34 Joonis Paigaldustabelite loomise projekt vaade. Kasutades automatiseerimislahendust, moodustatakse kulumudeli loomiseks ja haldamiseks salvestatud protsesside poolt kõik vajalikud paigaldustabelid asutuse IMP kaustadesse. NB! Peale projekti lõpuni käimist tuleb alati vaadata raportit, kus on info võimalike probleemide kohta. Joonis. Näidis. Veateade Paigaldustabelite loomise korral Mudel luuakse 9 paigaldustabeliga: Model; Module; Dimension; DimensionLevel; DimensionOrder; Dimensionmember; EnteredCostElement; Assignment; Driver. Pärast projekti salvestamist järgmine samm on sisendandmete vahetamine oma asutuse andmete vastu. Salvestatud protsessid töötavad asutuse IMP kaustas olevate tabelite pealt, mistõttu tuleb näidisprojekti kasutades muuta ära ECE_IMP, REEGLID ja REEGLID. SAS EG projektis liiguvad andmed ühest tabelist teise, millel tabeli nimi ja asukoht määravad, milline tabel on kasutusel alusandmetena ja milline on vahesammu väljundtabel. Tabeli nimetuste vahetamine WORK ehk ajutisse kausta salvestamisel on projekti kohandamisele mineva ajakulu tõttu ebaotstarbekas. 35 Täpsem info sisendandmete ja väljundite asukoha muutmiseks SAS EGs, on juhendis „Tabelite_vahetamine_EG_projektis“ . Täpsem info paigaldustabelite loomiseks EGs on detailses juhendis „Paigaldustabeli EG projekt“. NB! Protsessid tuleb käivitada kindlas järjekorras. CPM_paigaldustabelid salvestatud protsessi ei saa kaks korda järjest käivitada. Kui tekib vajadus seda uuesti käivitada, siis teistkordsel käivitamisel peab eelnevalt käivitama ECE_kontrolli salvestatud protsessi. Põhjuseks on asjaolu, et CPM_paigaldustabelite protsess muudab EnteredCostElement tabeli andmeid REEGLID tabeli "shortcut-ide" põhjal ja lisab REFERENCE ja NAME väljad. See vajadus võib tekkida näiteks, kui tegid ainult REEGLID või REEGLID_JRK tabelites parandusi, aga ei teinud ECE_IMP, arvates, et seetõttu pole vaja ECE_kontrolli uuesti käivitada. Tabelite omavaheline koostoime KAISis loodud tabelite seosed väga olulised Selleks et kõik andmed oleksid ajakohased ja usaldusväärsed peab kasutaja tundma andmeid, tabelite struktuuri, arvestama tabelitevaheliste sõltuvustega, haldama hoolikalt protsessivooge, tabelite importi/eksporti, regulaarselt sünkroniseerima ja uuendama andmed. 9.6.2.1. Vead Vigade tuvastamiseks on KAISi sisse viidud kuluarvestuse metoodikast lähtuvad kontrollid. Kontrollide rakendamise abil minimeeritakse vigu, mis võivad mõjutada lõpptulemust. Võimalikke vigade põhjuseid on arvukalt, näiteks:  kuluarvestuse metoodika muutus,  asutus ei ole finantsarvestustehingu arvestusobjektide kombinatsioonile jagamisreeglit kehtestanud,  vigased algandmed (nt puudub asutus, periood jm arvestusobjektid)  vigased algandmed, millel ei peagi reeglit olema  ühel jagamisreeglil on mitu erinevat käiturit,  vastavustabel on puuduliku infoga;  tabel ei sisalda kõiki vajalikke veerge korrektsete nimetustega ja formaatidega,  tabel on katki läinud,  Jt Vt levinud veateated (osa 9.9) 9.6.2.2. Tabel REEGLID. Jagamisreeglite loomine (modelleerija töö Excelis) 36 Riigi tegevuspõhine eelarve ja eelarve täitmine kujuneb planeerimistasandile majandusliku sisuga andmete jagamise kaudu. Jagamisreeglite kaudu kirjeldatakse kuidas eelarve ja eelarve täitmise andmed läbi erinevate moodulite jagunevad väljundile ehk põhiteenustele ja/või kliendile. Esmalt teostatakse eelarve ja eelarve täitmise analüüs ning äripoolelt kogutakse vajalik info jagamisreeglite kirjeldamiseks. Jagamisreeglite loomise käigus veendutakse, et eelarves ja täitmises kasutatavatele arvestusobjektidele ning suunamiste tulemustel tekkivatele uutele arvestusobjektidele luuakse jagamisreeglid. Eriti oluline on moodulite 1 ja 2 dimensioonide arvestusobjektide rohkuses tuvastada, millised 1-4 dimensiooni väärtust on tegelikult jagamiseks vajalikud. Näiteks KONTO 60100-algusega ehk käibemaksude puhul ei oma tähtsust, millised teised dimensioonide väärtused on, sest metoodika kohaselt suunatakse käibemaks põhiteenusele XX01000000. Teine näide: GRANT koodi 1R10-SFTEH ja kuluüksuse (ORG) KR10404010 kombinatsioon määrab, et vahendid suunatakse ressursile (RESS) RESS-SFTEH, olenemata sellest, milline arvestusobjekt (konto või liik) andmeid veel iseloomustab. Asutuse kulumudeli juhendisse on kõige olulisem kirja panna asutuse jagamisreeglite äriloogika (sh. põhjendused), mis on asutusespetsiifiline ja seetõttu ei ole võimalik seda kajastada Rahandusministeeriumi käsiraamatus. Kuigi REEGLID ja REEGLID_JRK tabelid seda äriloogikat kasutavad ja on kodeeritult kirjas, ei ole nende abil võimalik tuvastada põhjused, miks just nende kombinatsioonide põhjal on loodud jagamisreeglid. Kulumudeli arvestusobjekt (Account) on mudeli komponent, mille kaudu on korraldatud kulude liikumine sisendist väljundini. Arvestusobjekt moodustub tavaliselt alati kahest või enamast moodulis kasutatavast dimensioonist, mistõttu nimetatakse seda ka dimensioonide kombinatsiooniks ehk lõikumiskohaks (Dimension Intersection). Arvestusobjektide kaudu liiguvad andmed ühelt arvestusobjektilt teisele arvestusobjektile, seega tüüpiliselt ühest moodulist teise moodulisse. Rahaliste väärtuste suunamiseks on vajalik täpsustada käitur ehk jaotusreegel, mistõttu paigutatakse käitur alati arvestusobjekti külge. Käitur (Driver) on reegel, mis määrab, kuidas mudelis jaotada või suunata rahalisi väärtuseid ühelt arvestusobjektilt teisele või jaotumise arvestusobjektide vahel. Kokku moodustavad käiturid mudeli reeglistiku, mis on olulised mõistmaks, mille alusel avalike teenuste ning riiklike programmide maksumus arvestatakse. Tegevuspõhise kuluarvestuse käituri väljatöötamine on keeruline eesmärgistatud protsess, mis nõuab planeerimist ja testimist. Efektiivne käitur aitab asutusel mõtestada ja jälgida kulude tekkimise põhjuseid ja mustreid. Kuna käiturid pole riikliku eelarve- ja kuluarvestuse juhendi alusel reguleeritud, siis lasub vastutus usaldusväärsete arvutustulemuste eest arvestust pidaval asutusel. Käiturid on mudeli struktuursed andmed ning need on kasutamiseks saadaval mudeli kõigis perioodides ja stsenaariumites. Käituri tüüp (DriverType) määrab, millist alust kasutatakse arvutuste tegemiseks. Metoodika kohaselt on kasutusel kolm tüüpi käitureid: 37 Name DriverType Selgitus Suunab kõikide samas perioodis ja stsenaariumis samade Evenly Evenly arvestusobjektide (dimensiooniliikmete kombinatsioonidega) ridade Assigned Assigned vahel võrdselt edasi Percentage Percentage Suunab määratud protsendi ulatuses edasi Standard Standard Suunab määratud ühiku koguses edasi Käituri tüüpidele võib anda erinevaid nimesid, mistõttu tabel REEGLID veeru nimi, kuhu vastav väärtus sisestada on DriverName nimeline. Paigaldustabelite loomiseks salvestatud protsesse kasutades ei ole loodud võimalust luua erineva nimega käitureid. Asutus võib reeglite haldamise lihtsustamiseks oma Exceli tabelis mõne teise veerupäise nimetusega (nt kaitur_nimi) enda jaoks erinevaid käiturite nimesid (nt tunnid, ruutmeetrid, juhi_hinnang vms) salvestada. Neid veerge ei ole vaja importida projekti ega salvestada IMP kataloogi tabelisse REEGLID. Salvestatud protsesside korral on modeleerija töö optimeeritud ja kasutatakse paigaldustabeli Assignment loomisel reeglite tabeli vaikimisi (lihtsustatud) struktuuri. Jagamisreeglitele on võimalik lisada veerge. Tabel 3 Reeglite näidis Veerus Moodulid kirjeldatakse kulude suunamised millisest moodulist millisesse moodulisse soovitakse rahasummasid jagada, nt S2_S5 (2.moodulist 5.moodulisse) või S5_S9 (5.moodulist 9. moodulisse jne). Veergus Scenario kirjeldatakse stsenaarium, mille alusel reegleid luuakse, reeglites erisused kui seda on vaja. Üldine reegel peaks siiski olema selline, et plaanis, eelarves ja selle täitmises kasutatakse ühtseid jaotusreegleid ning sellisel juhul seda andmevälja ei täideta (jäetakse tühjaks). Veerus SOURCE_DIMs kirjeldatakse dimensioonide kombinatsioonid, mis on aluseks rahasumma suunamiseks, nt KONTO või KONTO/GRANT jne. Oluline on meeles pidada, et Source poolel ei kustutata teiste dimensioonide väärtuseid arvestusobjektist, vaid nopitakse välja 1-4 jagamisreegli loomiseks tähtsust omavat dimensiooni. Erinevate arvestusobjektide korral võivad olulised dimensioonid olla erinevad. Veergudes KOOD1, KOOD2, KOOD3, KOOD4 kirjeldatakse dimensioonide liikmed, mille alusel maksumust jagatakse. Reeglite loomisel on võimalik koondada üheks reegliks sarnastelt 38 tunnustelt samamoodi jagatavaid kulusid, kasutades selleks salvestatud protsessi loodud "shortcut"-e. Nt kui veerus SOURCE_DIMs on dimensioon KONTO ja KOOD1 dimensiooni liige 50@, siis jaotatakse kõik kulud, mis on kajastatud kontol algusega 50 alati ühtemoodi (sh näiteks raamatupidamises kasutatud 8 kohalised kontod 50000001 ja 50000002). Reeglite loomise põhimõtted on kirjeldatud juhendi Paigaldustabeli projekt punktis 2.2.1. Veergudes kulude_kaitur ja DriverName kirjeldatakse käitur ja käituri nimetus, mille alusel toimub väärtuste jaotamine nt 100 Percentage tähendab, et väärtus suunatakse 100% otse soovitud arvestusobjektile. Veerus DEST_DIMs kirjeldatakse dimensioonide kombinatsioonid, millele SOURCE_DIMs dimensiooni(de)lt maksumust suunatakse, nt RESS või RESS/ORG jne. Veergudes KOOD5, KOOD6, KOOD7, KOOD8 kirjeldatakse arvestusobjektid, millele suunatakse vahendid arvestusobjektidelt SOURCE_DIMst, nt MS_567ABC (KOOD5) või MS_567ABC (KOOD5) KR10404010 (KOOD6). Veergudes Alates_periood ja Kuni_periood kirjeldatakse loodud reegli kehtivusaeg. Reegel kehtib tähtajatult, kui veeru Kuni_periood väärtus pole täidetud. NB! Mida vähem on reeglite muutusi, seda stabiilsem ja võrreldavam eelmiste perioodidega on kuluarvestusest saadav info. NB! Ära kustuta näidises kasutatud testrida oma REEGLID (Excel) tabelist, sest see vähendab vajadust projekti impordi sammus SAS EG-s täiendavaid parandusi teha, kui tähemärkide arv suureneb! 9.6.2.3. Tabel REEGLID_JRK Paigaldustabeli loomiseks kohaldatakse kirjeldatud reegleid etteantud järjekorras. Reeglite prioriteetide automatiseeritud protsessi loomisel võtta arvesse järgmisi soovitusi:  järjekord luuakse moodulite järjekorras, st kõigepealt moodul 1 SourceDims kombinatsioonid, siis moodul 2 jne.  stsenaariumite-põhised reeglid mooduli sees reeglina eespool kui üldised reeglid (ilma stsenaariumita). Kui asutuse äriloogika nõuab erandite sisseviimist, siis peale üldist reeglit ei saa reguleerida erandit , st näiteks peale "ilma stsenaariumita" pole võimalik rakendada reeglit stsenaariumiga reale.  järjekorra number algab ühega ja jätkub viimase täidetud reani  Alates_periood peab olema täidetud kujul aastaarv_kuu, nt 2020_01. Aastaarv peab olema neljakohaline ja kuu kahekohaline arv  kui pole täidetud veeru Kuni_periood väärtust (sama kuju kui Alates_periood), siis kehtib reegel tähtajatult 39   kõik REEGLID tabelis olevad moodulites kasutatavad SourceDims dimensioonid/kombinatsionid peavad olema kajastatud REEGLID_JRK tabelis, muidu salvestatud protsess ei kasuta REEGLID tabelis kirja pandut  juhul, kui reeglite täiendamise käigus tekib juurde uusi SourceDims dimensioone/kombinatsioone, lisa need julgelt sobivasse kohta vahele ja korrigeeri JRK veerg, et selle numeratsioon oleks uuesti korrektne Reeglid näidistabel: 9.6.2.4. Asutusele, kes annab kulusid edasi: Moodul välised (S1) andmete edastamine Moodul välised andmed moodustatakse teenuste rahasummasid edasi jagavate asutuste mudeli andmete pealt. Andmeid saavad edastada vaid kasutajad, kellel on nii edasi jagava kui vastu võtvate asutuste andmetele ligipääs ehk reeglina valitsemisala modelleerijad. PIPE tabeli loomisega tekib automaatselt (kui vastava asutuse andmetes on edasiantavaid kulusid) valitsemisala 000 kausta (nt „S000“) edasijagatavate andmete tabel nimega „S1DATA“. Kui soovitakse kaasata edasiantavate kulude (moodul 1) andmed siis tuleb käivitada protsess „ECE_kontroll_v1“ ja valikus „Kaasa moodul 1 andmed“ valida „JAH“. Joonis 9 Näidisprojekt 40 Täpsem info S1 andmete edastamise kohta on leitav juhenditest Pipe projekt ja Paigaldustabeli projekt. 9.6.2.5. Andmete kontroll enne CPMi importimist (salvestatud protsesside raportid) Enne järgmisse etappi liikumist tuleb kontrollida andmete vastavust reeglitele. Peale protsessi „ECE_kontroll_v1“ lõpetamist on tulemus (raport) avatav topeltklikiga. Andmete korrasoleku korral on teateks: Andmed on korras. Joonis 10….. Vigade puhul antakse teada, et andmetes on vead ja tuuakse välja vigased read koos veateatega. Vigased andmed ei liigu edasi. Vt juhend Paigaldustabeli EG projekt. Joonis 11 Veateade EG projekti ECE_kontrolli protsessis 9.6.3. ETAPP 3. Tegevused SAS CPMis. 41 SAS CPMis mudeli loomise või olemasoleva mudeli uuendamise käigus imporditakse paigaldustabelid SAS CPMi ja arvutatakse välja mudeli tulemused. SAS CPM mudeli paigaldustabelite importimiseks andmebaasist peavad sellised paigaldustabelid olema eelnevalt loodud ja õigesse kohta salvestatud. Paigaldustabelite loomisest vaata täpsemalt kuluarvestuse töövoo eelmisest etapist ja juhendist nimega „Paigaldustabeli_projekt“. Alljärgnevalt on kirjeldatud modelleerija töö SAS CPM programmis kõiki loodud automatiseerimislahendusi kasutades. 9.4.2.1.Kuubi konfiguratsioon Kasutajal peavad olema antud õigused mudelile ja kuubi konfiguratsioonile SAS CPMis, selleks et kaitsta tundlikku infot ja tagada andmetele juurdepääs ainult selleks volitatud isikule. Õiguste määramine on kirjeldatud juhendis: Kasutaja õiguste määramine mudelile ja kuubi konfiguratsioonile SAS CPM programmis 9.4.2.2. Paigaldustabelite importimine Eelnevalt ettevalmistatud paigaldustabelid imporditakse SAS CPMi vastavalt juhendile „Paigaldustabelite_import_andmebaasist_ja_eksport_andmebaasi“. 9.4.2.3.Mudeli tulemuste arvutamine Pärast paigaldustabelite importimist CPMis arvutatakse mudel („Calculate Costs“). 42 Arvutamine on toiming, mille kaudu kõik mudelisse sisestatud kulud nendega seonduvate arvestusobjektide kaudu käitureid ja suunamisi arvesse võttes väljundini suunatakse. Selle tulemusena selgub, kas kõik seosed on korrektselt kajastatud ehk sisestatud kulud jõuavad lõplike väljunditeni. Arvutamise järel publitseerib tarkvara toimingu aruande (Operation Summary) ning korrektse ettevalmistuse korral ei tohiks see vigu sisaldada. On võimalik, et aruanne sisaldab ülevaadet mudelis olevatest vigadest (Error) ja hoiatustest (Warning), mis tuleks sõltuvalt sisukirjeldusest korrigeerida, et mudel uuesti arvutama panna. Joonis 43 Mudel tuleb arvutada kui toimus: • Arvestusobjekti kuluelementide muutmine ja kustutamine • Arvestusobjektide muutmine ja kustutamine • Käiturite ja käituri koguste muutmine • Numbriliste atribuutide sisestamine ja muutmine • Uute suunamiste tegemine või olemasolevate kustutamine. Järgnevalt on vaja koostada STAR tabel. Selleks käivitada „Generate Cube“. Mudeli tulemusel tekib STAR tabel, seda on võimalik vaadata SAS EGs, kus asutuse saab kontrollida, mis andmeid ta toob PIPE tabelisse. 9.4.2.4. Mudelite tulemuste laadimine CPM-st VA-sse SAS CPMis analüüsitud ja mudeldatud tulemused (andmed) pakuvad väärtuslikku tuge otsustusprotsessis ja neid saab esitada selgelt ja arusaadavalt SAS VAs kujundatud aruannetes. SAS VAsse Riigikoondi tabelisse jõuavad andmed automaatselt siis, kui LINE tabel on uuenenud. Varasemalt on toimunud andmete üleslaadimine SAS VAsse CPMist faktitabeli genereerimise teel. Kus kõigepealt määrati üleslaetavad andmed (kuubi konfiguratsiooni loomine ja muutmine) ja seejärel genereeriti faktitabel. Juhul, kui andmed ei jõua VAsse mõistliku aja jooksul, võib olla tegemist suure mudeliga. Suure mudeli korral tuleb mudel üles laadida vastavalt Suurte_mudelite_faktitabelite_(STAR)_laadimine_CPM-st_VA-sse juhendile. 44 Mõnikord tegeleb mudeliga samaaegselt mitu inimest või mudelist väljumine on olnud vigane, sel juhul võib mudel lukustuda teisele kasutajale või ka iseendale. Täpsem info mudeli lukust vabastamiseks on juhendis Mudeli_lukust_vabastamine . 9.6.4. ETAPP 4. Juhtimisinfo loomine. PIPE ja LINE Modelleerija loob SAS EG programmis PIPE tabeli, kuhu lisatakse kulumudelist tulnud andmetele teenuse tunnuse järgi strateegilise juhtimise kõrgemad planeerimistasandid programmi tegevus, meede, programm ja tulemusvaldkond. Juhul, kui moodulis 9 põhiteenuse arvestusobjektis ei ole kasutusel strateegilise juhtimise teenuse koodid, tuleb luua seosed vastavustabeli kaudu. Uuendada/täiendada ka kõik enda asutuse jaoks vajalikud hierarhiate tunnused ja nimetused ning laadida PIPE tabel aruandluskeskkonna jaoks üles. Valitsemisala asutuste andmed koondatakse nn LINE tabelitesse. PIPE ja LINE tähistavad asutuse ja valitsemisala eelarve ja täitmise andmete struktureeritud süsteemi, mis aitab eesmärgistatud tegevusi hallata ja jälgida. 9.6.4.1. Mudeli tulemused SAS CPM võimaldab mudeli abil planeerida asutuse eelarvet ning eelarve täitmist mitmetes dimensioonides (nt arvestusobjektid, ressurssid). KAISi tööriistade abil on võimalik teostada statistilist analüüsi ning visualiseerida analüüsi tulemusi. Süsteemi on integreeritud andmete kontrollimehhanismid, mis jälgivad andmete terviklikkust. Modelleerija saab protsessi jooksul teateid võimalike hälvete kohta metoodikast, mis võimaldab reageerida, et tagada andmete õigsus. 9.6.4.2. PIPE – asutuse planeerimistasandi mudelite andmed Asutus koostab endale PIPE tabeli ja ta saab ise otsustada, mis andmeid ta tahab endale kasutamiseks sinna tuua. PIPE tabel on aastate-ülene ehk igale asutusele luuakse ainult üks tabel mis sisaldab kõikide RES aastate andmeid. PIPE tabelis on kõik veeru päiste nimetused ja pikkused ühtlustatud, kasutatakse samasuguseid nimetusi nagu riigi koondtabelis (RIIK_KASI). PIPE Juhendist leiad info PIPE toodavate andmete info (veergude nimed). Kui asutus kasutab enda loodud teenuste koode, mitte eelarveklassifikaatorile vastavaid koode, siis saab projektiga läbi vastavustabeli lisada eelarveklassifikaatorile vastavad koodid. PIPE projekti instruktsioon sisaldab:  PIPE projekti loomise juhendit  PIPE projekti uuendamise juhendit 45   Juhendit strateegilise planeerimise ja juhtimistasandite info seostamiseks asutuse teenustega läbi vastavustabeli  Juhend ressursside vastavustabeli loomiseks  Infot andmekontrollide kohta  Soovitust kontrollida projektiteadet, peale igat PIPE uuendamist ning veenduda selle edukuses. Täpsem info juhendis „PIPE projekt“ 9.6.4.3. PIPE metaandmed Iga asutuse kausta (sinna kus on ka PIPE) tekib tabel nimega „PIPEMETA“, kuhu kirjutatakse info mis andmeid vastava asutuse PIPE osas on uuendatud (mis aasta, stsenaariumid ja kuud ning kes ja kuna uuendas). Antud tabel on vaadeldav ka SAS VA`s, kuhu võib koostada endale aruande. 9.6.4.4. Valitsemisala koondtabeli koostamine (LINE tabelid ministeeriumile) LINE tabel koondab Valitsemisala mitmeaastaseid strateegilisi andmeid valitsemisala ja riigi aruannete koostamiseks. Valitsemisala mudeli koostamise vajadus tekib:  valitsemisala ülese koondpildi saamiseks erinevate planeerimistasandite lõikes  tegevuste ja eelarve planeerimisel  riigieelarve koostamiseks sisendi andmiseks  eelarve tegeliku täitmise andmete koondamiseks ja seirearuannete koostamiseks. Valitsemisala mudel koostatakse valitsemisala asutuste andmehulkade põhjal, koondades asutuste mudelite info PIPE tabelitest. Täpsem Line projekti kirjeldus on juhendis „Line Projekt“ Kui LINE tabel uueneb, siis automaatselt uueneb ka tabel Riigikoond. 9.6.5. ETAPP 5. Aruandlus. Finants-ja juhtimisaruannete visualiseerimiseks on kasutusel SAS Visual Analytics. SAS VA aruannete koostamiseks peab olema andmestik, millele aruannet rajada. 46 Kuluarvestuse töövoo tulemuseks on koondandmestik, millele on loodud mitmed riigiülesed aruanded. Samuti on võimalik luua lisaks asutuse vajadustele vastavat aruandlust nii olemasoleva andmestiku kui ka kasutaja enda andmestikule. 9.6.5.1. Juhendmaterjal SAS VA aruannete koostamiseks modelleerijale ja aruande koostajale SAS VA Koolitusmaterjali eesmärk on tutvustada tegevuspõhise riigieelarve koostamise ja täitmisega seotud töövahendi kasutamist. Käesolev materjal on mõeldud riigiasutuste kuluanalüüsi tarkvara KAIS aruandluskeskkonna SAS Visual Analytics analüüsi- ja aruannete koostaja kasutuslitsentsi omavatele kasutajatele. SAS VA koolitusmaterjalid_12.01.2021.pdf | 6.72 MB | pdf 9.6.5.2. Enim kasutatud aruanded eelarveprotsessis (kirjeldus/eesmärk + näidis): Ajakohaste andmetega aruannete kasutamiseks on vajalik andmete uuendamine ja tulemuste laadimine SAS VA-sse. RAM poolt ette tehtud aruanded asuvad /Shared Data/CPMdata/Riik/RIIK000/reports/KOHUSTUSLIKUD ARUANDED/Aastate_ylesed kaustas. SAS VAs enam kasutatud aruanded on:  Riigieelarve pilt + lisad  RES_RE – RES aastatel n, n+1, n+2 + lisad  RE_Seletuskiri_moodikud  Lisaeelarve  Paindlikkuse aruanne  Tulemusaruanne + programmi lisa 1  RES_võrdlusaruanne – saab võrrelda aastate n, n+1, n+2 plaani stsenaariumite (Eelarve_plaan, Eelarve_prognoos, Prognoos_1, Prognoos_2, RE_1_eelnõu_etapp, RE_2_eelnõu_etapp, RE_3_eelnõu_etapp, RES_ Rahastamiskava) fikseeritud ja jooksvat seisu.  RETA - Riigieelarve täitmise aruanne RETA_2022_alates  Taitmine_teisendused – täitmise andmed, mida ei tooda SAP BOst KAISi, andmed teisenduste kohta ja RIB andmed  jt SAS VA kasutamine ei ole piiratud ette valmistatud aruannetega. Kasutaja saab koostada endale sobivaid aruandeid tema poolt valitud alustabeli andmete alusel. 47 Selleks et aastate ülese tabeli peale tehtavad aruanded oleksid kasutatavad mitme RES aasta kohta (ei peaks iga RES aasta kohta tegema eraldi aruannet) tuleb panna aruandesse filter RES aasta kohta. Aastateylene_tabel_filtrite_tegemine.pdf | 101.64 KB | pdf 9.7. REIS juhendid REIS on eelarve planeerimise ja jälgimise infosüsteem, kasutatakse toodet SAP BPC - Business Process and Consolidation. REISi kasutatakse täna riigieelarve ja selle seletuskirja ning riigi eelarvestrateegia aruannete koostamiseks. Samuti põhiseaduslikud sisestavad REISis oma eelarve kuna nende eelarve planeerimine ei ole tegevuspõhine. Täpsem info juhendis: 1) Reis kasutusjuhend 2) Välistoetuste hierarhia_kodeerimine 3) Probleemid_lahendused 4) Eelarve infosüsteemi tehniline juhend 5) Kasutusjuhend Excelist sisselogimine 9.8. TERE helpdesk-i pöördumine Küsimuste korral palume pöörduda TERE helpdeski [email protected] Uued taotlused litsentsidele ja sisenemise ebaõnnestumised (kõigile kasutajatele):  Uue kasutaja avamise ja kasutaja sulgemise juhendid on leitavad käsiraamatust  Sisenemise ebaõnnestumisel palume täpselt kirjeldada kuhu ei õnnestu siseneda: REIS, KAIS (terminal ja/või programmid: eraldi CPM, EG, VA, VA App) Helpdeski sihtrühmad: Aruannete vaatajad: kui probleem esineb aruande andmetes või kujunduses, on soovitav kõigepealt arutada probleemi aruande kujundajaga. Vajadusel aitab vea tuvastada ja parandada TERE helpdesk. Kujundajad ja modelleerijad:  Probleemi tüüp: Kas mure on programmiga, andmetabeliga, EG projektiga? Näiteks, SAP BO andmed ei ilmu. Kui probleem aruandega, siis nimeta aruande nimi ja kus kataloogis see asub.  Probleemi kirjeldus: Kirjelda, milles probleem seisneb ja mida oled ise lahendamiseks proovinud.  Kui viga seisneb aruande andmetes ja sisestamisel ei ole eksimust, siis ära unusta, et viga tuleb parandada nn loogikat (nt ebaõnnestunud kuup, vale filtreerimine, valem, joinimine), mitte konkreetset numbrit nagu Excelis! 48   Kui oskad, ära unusta juhendada, kus ja mida konkreetselt saab kontrollida, et viga tuvastada ja pärast parandamist kontrollida, et viga parandatud!  Rohkem infot on parem! Vajadusel lisa paigaldustabel ja EG projekt X:\Peakasutajale 9.9. Enim levinud veateated 9.9.1 EG  Peale parooli muutmist ei saa enam EG kaudu ühendust Teile avaneb pilt: Selleks on vaja seadistada EG-s kasutaja! Täpsem info juhendis „Kasutaja seadistamine“ 49  9.9.2 Veateade EG-st VA-sse laadimisel  Mällu laadimisel avaneb EG projekti lehekülje sakis teade: Avades EG sammu leiate teate: Teade tähendab, et VA serveri vahemälu on täis. Proovi uuesti mõne tunni pärast, et anda aega automaatsetele pakkimistele ja varundamistele. Kui probleem esineb töövälisel ajal ja pole mõne tunni möödudes lahenenud, oota tööaega ja proovi uuesti. Kui ka siis ei õnnestu, teavita probleemist [email protected].  Work sai täis ja mul pole ruumi oma toiminguid jätkata. TÄIENDAMISEL 9.9.3 CPM  Failed to load data into sas lasr Teile avaneb pilt: 50 Tegutse vastavalt järjekorrale: 1. Proovi koheselt uuesti, kuna tegemist võib olla ajutise anomaaliaga, mille tõttu ei jõua tabel mällu. 2. Kontrolli, kas mällu on laetud kaks samanimelist tabelit (see võib juhtuda, kui pakkimine ja varundamine kattuvad uue tabeli genereerimisega, kuigi see on väga haruldane). Vaata EG-s, kas kataloogis on kaks sama nimelist tabelit. Kui jah, pöördu probleemi lahendamiseks [email protected] 3. Kui mälu on täis, oota paar tundi ja proovi uuesti. Selle aja jooksul toimub automaatne pakkimine ja varundamine. 4. Kui on tööaeg ja eelnevad sammud pole toiminud, teavitada probleemist [email protected]. Vastasel juhul proovi eelnevaid samme uuesti või oota tööaega ja proovi siis uuesti.  Description : failed to register tables metadata in sas lasr analytic server library... Kontrolli Metadata Server Options konfiguratsioone, kas VA-sse laadimise seadistused on õiged. Asukoht (punase joonega): Teile avaneb vaade, kus peab olema teie enda sisu (näites kasutatud RIIK000 asemel peab olema teie enda asukoht): 51 Lisaks kontrolli, et kuubi konfiguratsioonis oleks õigesti kirjeldatud faktitabeli/kuubi asukoht (teie enda kataloog): 52   CPM annab andmete importimisel teada, et teatud atribuute (veerge) ei saa kasutada Kui andmete mudelisse importimisel on tehtud IMPORT läbi UPDATE, siis võib tekkida olukord, kus klassifikaatorit ei saa UPDATE mudelisse toomiseks kasutada, kuna seda pole varasemalt sinna toodud. Mudel annab hoiatuse, kui klassifikaatorit ei õnnestu sisse tuua. Sellisel juhul on vajalik andmete toomine mudelisse, kasutades meetodit "Remove all data in the model", seejärel import new data..  Iom call failed Kui teile avaneb üleval näidatud pilt (klikates Details nupule), viitab see asjaolule, et mudel on läinud puruks. Edastage see teave TERE-sse, et mudel kustutada. Kirjutage võimalikult täpselt, millal, kuidas ja milliseid toiminguid kasutaja tegi, mis võis viia mudeli rikkeni. Ainuke lahendus on uue mudeli loomine.  CPM-ist importimisel oma imp kataloogi antakse veateate 53 Antud viga tähendab, et teie IMP kataloogis on kaks sama nimega tabelit või on mõni tabel läinud halvaks ( näiteks halva impordi tõttu). Selleks tuleks need tabelid avada EG-s ja kui mõni neist annab veateate, kustutage see tabel kataloogist.  Andmete eksport/import CPM-st MS Excelisse ebaõnnestus Veateade: Veaks võib olla ka Not responding Erinevate valitsemisalade väliste ketaste ühendamise erisuste ja muude tehniliste piirangute tõttu tuleb selle vea ilmnemisel eksportida ja importida andmed otse terminalist, mitte teie arvuti kõvakettalt. 9.10. Enim levinud küsimused 9.10.1 CPM 54   CPM ei arvuta mu mudelit ära, kuigi andmed on sees Selline asi juhtub, sest mudelis pole andmed muutunud ja CPM ei arvuta mudelit uuesti ning ei lae seda ka VA-sse : Kuidas sundida mudelit uuesti arvutama:  Soovituslikult manipuleerida mingi mudeli osaga. Näiteks DrvName väärtus, kus tuleb korraks muuta väärtus millekski muuks (peale klikates tuleb valik). Ei tohi unustada, et millekski muuks muutes tuleb klikata tabelis mõnel teisel real, et muutus läheks arvesse. Seejärel tuleks muudatus teha tagasi (sarnaselt eelnevale). Näide:  CPM arvutab mudeli, aga SAS VA-sse ei teki tabelit Reeglina tähendab see, et kuubi konfiguratsioon pole õigesti seadistatud. Vaja on üle käia kuubi Generate osa, kus PEAVAD olema seadistused: 55   CPM star tabelist on moodulid või veerud puudu Vaja on lisada ka mudeli konfiguratsioonis juurde kõik mudeli klassifikaatorid (punasega märgitud include all levels, mis toob kaasa kõik või käsitsi importida element 1 haaval): 56   Jagamisreeglid ei laadu CPM-i Jagamisreeglid on tõenäoliselt topelt, kus reeglites kasutatakse koos erinevat tüüpi käitureid (nt. Evenly Assigned and Percentage). Soovitame üle vaadata reeglid. 9.10.2 SAS VA  Minu read ei mahu SAS VA raportisse ära Siinkohal peaks mainima, et VA pole massandmete vaatamise keskkond vaid visuaalsete aruannete keskkond, mis peaks vaatlejale edastama visuaalselt lihtsustatud informatsiooni. 40000+ rea vaatamine pole kasutajale hoomatav. Seega soovitame andmehulkasid tabeli või joonise piires filtreerida.  Laadisin tabeli mällu ja pärast seda ei saanud andmeid enam süsteemist kätte või ei leia SAS VA-st ühtegi tabelit Tõenäoliselt juhtus miskit VA serveriga ja hetkel pole võimalk teil andmeid vaadata. Teavitage probleemist [email protected] . 57  9.10.3 Andmed  Planeerimistasandite nimetused või planeerimistasandi puu ei tule minu andmereale külge Kontrollimise järjekord: 1. Vaadata, kas teie EG projektis on imporditavas tabelis (nt SASAppVA serveril, kataloogis AAB asuv tabel SJIS_HIERARHIA ) sees otsitav kood, mille alusel peaks külge tulema puu või nimetus. Vaadata tuleks nii otsitavat koodi kui ka RES_AASTA veergu. Võib juhtuda, et ühendate külge näiteks 2022 RES aastale andmeid, millel on kood olemas ainult 2021 aasta kohta. 2. Seejärel tuleks vaadata, kas valitsemisala on esitanud strateegilise planeerimise (SJIS) andmed RAM strateegiatalitusele või mitte. 3. Kui on esitatud ja andmeid pole AAB tabelis, tuleks pöörduda [email protected], miks andmed pole uuenenud. Vastasel juhul tuleks valitsemisalal andmed esitada strateegiatalitusele. 4. Kui eelnevate punktide puhul pole viga tuvastatav, võib probleem olla EG projektis ja tuleks pöörduda [email protected].  Riigikoond pole uuenenud, aga olen oma tabelit uuendanud Tähelepanek: Riigikoondit uuendatakse alates täistunnist iga 15 minuti tagant. Uuenemine võtab keskmiselt aega 5-10 minutit Mida kontrollida: 1. kas riigikoond on uuenenud peale teie viimast uuendamist (arvestada võiks, et tabel uueneb umbes 10 minutit) 2. kas esitatud tabel esineb VA aruande nimekirjas. 3. kui peale teie LINE tabeli uuendamist pole riigikoond uuenenud, tuleks kirjutada [email protected].  Andmed jäävad täitmise tabelist välja Sellisel juhul tuleks vaadata VA aruannet Taitmine_teisendused või tabelit „TAITMINE_ABI“, kus KAISist välja jäämise põhjused. Peatükk TÄIENEB  Andmete ja tabelite asukohad/kataloogid Tabelite loomisel kirjeldage enda poolt loodud andmehulgad ja mis eesmärgil on loodud. Keskselt kustutakse kõik tabelid, millele asutus ei oska selgitust anda.  SAP BO andmed 58 Andmed, mis on kättesaadavaks tehtud KAISI kasutajale on kasutajale nähtavad: Tabel (nt R10_TAITMINE) on leitav terminalis SASApp serveril, iga asutuse DATA kaustas (nt R10DATA):  CPM paigaldustabelite algandmed Rahandusministeeriumi poolt on loodud terminali Koolituse kausta SAS EG alamkausta näidisfail CPM_paigaldustabelite_algandmed. SASApp serveril olevad asutuse IMP kataloogid on loodud CPMi tabelite importimiseks Paigaldustabeli projekti näidisprojekt on kättesaadav KAIS terminalis kaustas „X:\Koolitus\SAS EG“, faili nimi on „CPM_paigaldustabelite_loomine“.  CPM-s kasutatavad Paigaldustabelid Automatiseerimislahendust kasutades moodustatakse kõik vajalikud paigaldustabelid kulumudeli loomiseks ja haldamiseks salvestatud protsesside poolt asutuse IMP kaustadesse. Kõikide loodavate ja mitte loodavate, kuid CPM-s kasutatavate paigaldustabelite kohta leiad infot Paigaldustabelid juhendist. 9.11. Juhendite nimekiri Siia on koondatud eraldi loendina juhendid mis on toodud käsiraamatu punkti 9.3 ja tema alapealkirjade all. (siin ja siin) Kasutaja_loomine_õiguste_lõpetamine Salasona_muutmine 59 Kasutaja_seadistamine_EGs ECE_kontrolli_reeglid SAP_BO_filtreerimised_teisendamised ECE_kontroll_jubin Juhend_PIPE_projekt LINE_projekt Tabelite_vahetamine_EG_projektis Suurte_mudelite_faktitabelite_STAR_laadimine_CPMst_VAsse Mudel_konfiguratsioon_oiguste_andmine Mudeli_lukust_vabastamine CPM_kustusmine_mudel_konf Paigaldustabelite_import_eksport Terminalis_shortcutide_loomine Lae_pakitult_optimeeritult Lae_andmed_work Paigaldustabeli_projekt CPM_kontroll_reeglid KAISi terminali ja KAISI rakendustesse sisenemine ja väljumine CPM_paigaldustabelite_algandmed Aastateylene_tabel_filtrite_tegemine Kulumudeli moodulid, dimensioonid, stsenaariumid, paigaldustabelid 9.12. Strateegilise planeerimise põhiandmed PÕHIANDMETE UUENDAMINE 60  1. Põhiandmed on planeerimistasandite ja nende mõõdikute koodid, nimetused, vastutajad, planeerimistasandite eesmärgid ning mõõdikute kohta käivad märkused ja formaadid. Põhiandmed lähtuvad eelarveklassifikaatorist. Igale tasandile antakse kood, nimetus, seatakse eesmärk ja mõõdikud. Põhiandmeid kasutatakse riigi eelarvestrateegias, aastases eelarves ja selle seletuskirjas, majandusaasta koondaruandes, programmides, tulemusaruannetes, eelarve infosüsteemis. 2. Põhiandmete terviklikkus, ajakohastatus, kokkulangevus infosüsteemide eri osades on oluline strateegilise planeerimise ja eelarveandmestiku kvaliteedi tagamiseks. 3. Põhiandmete kontrollimiseks või muutmiseks peab esimese sammuna üle vaatama riigi avaliku koondfaili põhiandmetega (.xlsx objektide fail käesolevas sektsioonis). 4. Põhiandmete muudatuste sujuvaks importimiseks riigi koondfaili tuleb need sisestada ja esitada Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna strateegiatalituse nõunikule ainult riigi koondfaili formaati kasutades. 5. Põhiandmete muutmisel on kohustuslik täita tabeli veerg „Muudatus“, vastasel juhul andmete importimisel riigi koondfaili põhiandmete muudatust ei toimu. 6. Eelarveklassifikaatori alusel kodeerib Rahandusministeerium keskselt tulemusvaldkonnad ja programmid. Kui lisandub kas uus tulemusvaldkond või programm, teavitab valitsemisala sellest Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna strateegiatalitluse nõunikku, kes annab uutele tulemusvaldkondadele ja programmidele koodid. 7. Rahandusministeerium kannab riigi avaliku koondfaili põhiandmed üle kuluarvestuse infosüsteemi(KAIS). objektid_2020-2023_0.xlsx | 838.22 KB | xlsx objektid_2021-2024_08.09.22.xlsx | 494.52 KB | xlsx objektid_2022-2025_06.04.23.xlsx | 453.08 KB | xlsx objektid_2023-2026_13.03.24.xlsx | 460.29 KB | xlsx objektid_2024-2027_04.04.24.xlsx | 448.17 KB | xlsx objektid_2025-2028_04.04.24.xlsx | 447.81 KB | xlsx 9.13. Mõõdikute sihttasemete ja tegelike väärtuste andmed. Valitsemisala andmefail ja riigi koondandmefail 1. Mõõdikute sihttasemete ja tegelike väärtuste (nn. täitmine) andmeid kasutatakse riigi eelarvestrateegias, aastase eelarve seletuskirjas, riigi majandusaasta koondaruandes, programmides, tulemusaruannetes ja riigi pikaajalise arengustrateegia tegevuskava aruannetes. 2. Mõõdikute sihttasemete ja tegelike väärtuste andmed esitatakse Rahandusministeeriumi strateegiatalituse nõunikule iga kord terviktabelina valitsemisala andmefaili uuendatud versioonina (uus tervikversioon). See andmefail on jagatud mõõdikute sihttasemete (kindla RESi kohta käivad andmed) ja tegelike väärtuste (üle mitme RESi, ka varasemate perioodide kohta) andmetabeliks. Tegelike väärtuste andmeread on filtreeritud asutuse (vastutaja) koodi esimese tähemärgi järgi. 3. Andmete esitamiseks teeb Rahandusministeerium valitsemisaladele kättesaadavaks eeltäidetud andmetabeli andmete viimase kehtiva tervikversioonina käsiraamatu käesolevas peatükis avaliku andmefailina. 61  4. Mõõdikute sihttasemete muudatused ja lisamised tuleb sisestada valitsemisala vastava RES perioodi failis ning edastada e-postiga Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna strateegianõunikule. 5. Mõõdikute sihttasemete ja tegelike väärtuste andmed peavad olema sisestatud eelarveklassifikaatori detailsuses, s.t. kõigi planeerimistasandite kohta. 6. Uuendatud andmed teeb Rahandusministeerium avalikuks käesolevas käsiraamatus. See sisaldab põhiandmeid ning mõõdikute sihttasemeid ja tegelikke väärtusi. Rahandusministeerium kannab andmed üle KAISi aruannetesse (ette valmistatud Rahandusministeeriumi poolt programmi ja tulemusaruande andmetabelite koostamiseks) 7. Valitsemisala andmefailis mõõdikute sihttasemete ja nende tegelike väärtuste andmete sisestamisel põhiandmeid (planeerimistasandid ja muu info, mis ei ole sihttasemete väärtused) muuta ei saa. 62 Lisa 5 väikehankele: Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad Hankija: Rahandusministeerium Hange: „Koolitused Rahandusministeeriumi kuluarvestuse süsteemi (KAIS) kasutajatele“. Jrk Nimetus Tüüp / Osakaal/max Ühik nr hindamismeetod punktide arv 1 KAIS juhendi täiendamise Kulu - 20 EUR/tk maksumus vähim on parim 2 Videokoolituste maksumus Kulu - 40 EUR/1 minut vähim on parim 3 Pakkuja arusaam KAIS juhendi Kvaliteet - hankija 10 täiendamise eesmärgist hinnatav 4 Pakkuja arusaam Kvaliteet - hankija 20 videokoolituste eesmärgist hinnatav 5 Meeskonna kogemus ja Kvaliteet - hankija 10 pädevus hinnatav Kokku: 100 - Kui vastavaks tunnistatakse ainult üks pakkumus, siis ei ole hankijal kohustust sisulist hindamist läbi viia, vaid pakkumusele omistatakse automaatselt maksimaalsed väärtuspunktid. - Juhul kui läbirääkimiste käigus korrigeeritakse punktis 1-2 toodud tööde teostamise vajadust, nt vähendatakse tööde mahtu, annab hankija hindamispunkte kriteeriumite eest, millised tööd jäävad hanke esemeks ja mille osas esitab pakkuja kohandatud pakkumuse. - 1-2.kriteerium: juhendi täiendamise maksumus, videokoolituse 1 minuti maksumus Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal". 3.kriteerium: Pakkuja arusaam KAIS juhendi täiendamise eesmärgist Hinnatakse pakkumuste sisu kõrvutamisel. Hinnatakse punktidega 10, 5, 1. 10 punkti saab pakkumus, milles: Juhendi täiendamise kirjelduse põhjal saab järeldada, et pakkuja on täielikult mõistnud juhendi täiendamise eesmärki, tehtud ettepanekud on põhjendatud ja võimaldavad juhendit muuta oluliselt selgemaks ja arusaadavamaks. Pakkumuses on toodud näiteid erinevatest juhendi osadest illustreerimaks mida pakkuja juhendi täiendamiseks teeks. Juhul, kui on kirjeldatud täiendavaid ettepanekuid lisaks lähteülesandes juhendile esitatud nõuetele, on need põhjendatud ja aitavad püstitatud eesmärke paremini saavutada. 5 punkti saab pakkumus, milles: Juhendi täiendamise kirjelduses toodud ettepanekud on põhjendatud, kuid ei anna täielikku selgitust, kuidas need aitavad juhendit muuta oluliselt selgemaks või arusaadavamaks või saavutada lähteülesandes esitatud nõudeid. Toodud on vähem näiteid ettepanekute illustreerimiseks, pakutud on ka väiksemaid täiendusi/muudatusi mida hankija algses lähteülesandes ei ole. Pakutud lahendus üldiselt sobitub hankija vajadustega. 1 punkti saab pakkumus, milles: Juhendi täiendamise kirjelduses toodud ettepanekud on pakkuja poolt minimaalselt lahti mõtestatud ja ei tekita hankijas kindlustunnet, et need aitavad püstitatud eesmärke saavutada. Kirjelduses esitatud ettepanekute juures leidub komponente, mis võivad halvendada juhendi ülesehitust. Ettepanekuid ei ole illustreeritud näidetega. Pakutud lahendus ei sobitu hankija vajadustega. 4.kriteerium: Pakkuja arusaam videokoolituste eesmärgist Hinnatakse pakkumuste sisu kõrvutamisel. Hinnatakse punktidega 20, 10, 5. 20 punkti saab pakkumus, milles: Videokoolituse näidiskäsikiri (ideelahendus) on põhjalik ja teeb sisu lihtsalt arusaadavaks, sisu edasiandmine on selge, stsenaarium/kontseptsioon on professionaalne ja sihtgruppe arvestav. Vastab täielikult lähteülesandes videokoolitusele esitatud nõuetele (sh pakkuja meeskonnale) ning teema katvus annab kindlust, et selle järgi loodav videoklipp annab koolituse läbinule head teadmised vastavast kulumudeli etapist. Käsikirjas ja teostuse kirjelduses on toodud illustratiivset materjali selgitamaks kuidas video üles ehitatakse. Pakkumuses on selgitatud, kuidas valitud ideelahendusega on võimalik täita püstitatud eesmärk. Pakkuja pakub välja täiendusi/erinevusi lähteülesandes toodud juhistest või nõuetest, need on põhjendatud ja aitavad püstitatud eesmärke paremini saavutada. 10 punkti saab pakkumus, milles: Videokoolituse näidiskäsikirja ja teostamise kirjelduse põhjal on keerulisem hinnata kas pakkuja on täielikult aru saanud eesmärgist ja kas videokoolitus vastab täielikult lähteülesandes toodud nõuetele. Näidiskäsikirjas on toodud vähem illustratiivset materjali selgitamaks kuidas video üles ehitatakse ja jäetud olulised detailid kirjeldamata mistõttu teema katvus võib olla ebapiisav. Erinevusi lähteülesandes toodud juhistest või nõuetest on osaliselt selgitatud, ideelahendus on enamjaolt sihtgruppe arvestav. Pakutud meeskond võimaldab videokoolituste teostamist vastavalt nõuetele. Üldiselt võib pakutud lahendus sobituda hankija vajadustega. 5 punkti saab pakkumus, milles: Videokoolituste teostamise kirjelduses ja näidiskäsikirjas esineb kõrvalekaldeid lähteülesandes videokoolitusele esitatud nõuetest, mida ei ole selgitatud või mille põhjendus ei tekita hankijas kindlustunnet et videokoolitus täidab oma eesmärki. Vähesel määral on kirjeldatud ja illustreeritud kuidas videokoolitus üles ehitatakse, pakutud on ebaolulisi täiendusi/muudatusi. Kirjeldusest ei teki veendumust, et teema on piisavalt kaetud ja sihtgruppe arvestav koolituse eesmärkide saavutamiseks. Pakkuja meeskond ei anna kindlustunnet et videokoolitusi saab teostada nõuetele vastavalt. 5.kriteerium: Meeskonna kogemus ja pädevus Hinnatakse pakkumuste sisu kõrvutamisel. Hinnatakse punktidega 10 ja 5. 10 punkti saab pakkumus, mille meeskonnal/meeskonnaliikmetel on vähemalt kaks hanke objektiks oleva tarkvara koolituse läbiviimise kogemust 2021-2024 ja vähemalt 2-aastane praktiline töö- või nõustamiskogemus seoses KAIS kuluarvestuse infosüsteemiga; 5 punkti saab pakkumus, mille meeskonnal/meeskonnaliikmetel on vähemalt kaks hanke objektiks oleva tarkvara koolituse läbiviimise kogemust 2021-2024 või vähemalt 2-aastane praktiline töö- või nõustamiskogemus seoses KAIS kuluarvestuse infosüsteemiga VÄIKEHANGE „Koolitused Rahandusministeeriumi kuluarvestuse infosüsteemi (KAIS) kasutajatele“ Käesoleva dokumendiga kutsub Rahandusministeerium Teid esitama pakkumust väikehankel. HINNAPÄRING 1. ÜLDINFO Rahandusministeerium 1.1 Hankija andmed Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik 1.2 Hanke eest vastutav isik Ülla Viin, telefon: 58851495, e-post: [email protected] Hanke objektideks on Rahandusministeeriumi poolt etteantud kuluarvestuse infosüsteemi (KAIS) juhendi täiustamine ja videokoolituste loomine. Juhendi ja videokoolituste eesmärk on tutvustada tegevuspõhise riigieelarve koostamise ja täitmisega seotud peamisi töövahendeid ning õpetada ja juhendada 1.3 Hanke objekti töövahendite kasutamist. Videokoolitused ja juhendi läbi töötanud lühikirjeldus ja eesmärk KAIS kasutaja omandab oskuse koostada infosüsteemis eelarvet, analüüsida ja jälgida selle täitmist. Koolitusmaterjalide läbimine parandab kasutaja oskuseid ja teadmisi nii kuluarvestuse infosüsteemist kui ka Rahandusministeeriumi kehtestatud eelarve- ja kuluarvestuse metoodikast. 80500000-9 Koolitusteenused, 92111100-3 Õppe- ja videofilmide 1.4 Teenuse CPV kood tootmine, 80510000-2 Spetsialistikoolitus, 80420000-4 E-õppe teenused. Isikuandmete töötlemisel tuleb järgida isikuandmete kaitse seaduses 1.5 Isikuandmete töötlemine ja üldmääruses (EL 2016/679) sätestatut - Keskkonnahoidlik hankimine: jah 1.6 Riigihangete - Sotsiaalselt vastutustundlik hankimine: ei strateegiliste põhimõtete kasutamine - Innovatsiooni toetav hankimine: ei - Julgeolekuriske vähendav: ei 2. HANKE OBJEKTI TEHNILINE KIRJELDUS/ OLULISEMAD TINGIMUSED 2.1 Hanke objekti kirjeldus Vt Lisa 3 Lähteülesanne-tehniline kirjeldus. Lepingu täitmise tähtaeg on hiljemalt 16.12.2024. Lepingu täpne ajakava lepitakse kokku avakohtumisel. Pooled võivad lepingu täitmise käigus ajakava muuta, täpsustada ja kohandada, muutmata lõpptähtpäeva. Tööd võetakse üle etappide kaupa lepingus toodud 2.2 Tähtaeg ja/või ajakava tingimustel. Pooltel on põhjendatud vajaduse korral (mh seoses juhendiga tellija enda tegevustest tulenevatest või koostöös ilmnenud takistustest) võimalik tööde teostamise tähtaega pikendada kuni 60 päeva. - Lepingu täitmisel kohaldatakse Rahandusministeeriumi töövõtulepingu üldtingimusi, mis on kättesaadavad Rahandusministeeriumi kodulehel aadressil: Majandusteave ja 2.3 Lepingutingimused riigihanked | Rahandusministeerium (fin.ee). - Lepingu eritingimused on toodud väikehanke dokumendi lisas (lisa1). Iga viidet, mille hankija teeb väikehanke dokumentides mõnele standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega 2.4 Samaväärsus samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb väikehanke dokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. 1  Pakkuja peab hankelepingu täitmisel eelistama keskkonnahoidlikke lahendusi, näiteks: 1) töökoosolekud ja muud kohtumised viia läbi võimaluse korral veebi vahendusel, et vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge; 2) vältida tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel eelistada digitaalsel kujul olevaid materjale; 2.5 Keskkonnahoidlike 3) pakkuja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad lahenduste kasutamine olema salvestatud ja edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust; 4) hankelepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT-serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostust 3. TÄIENDAV INFO - Pakkuja peab töö teostamiseks moodustama meeskonna, kuhu kuulub vähemalt üks meeskonnaliige, kellel on olnud perioodi 2021-2024 jooksul praktilisi kogemusi KAIS-s (SAS VA, SAS EG, SAS CPM) kuluarvestusega/ -mudelitega töötamisel, asutuste kuluarvestuse nõustamisel või koolitamisel. Pakkuja võib oma 3.1 Pakkujale ja äranägemise kohaselt lisada meeskonda täiendavaid rolle ja pakkumusele isikuid, kes oleks pakkuja hinnangul vajalikud paremaks kehtestatavad nõuded nõuetekohaste eesmärkide saavutamiseks videokoolituste loomisel. Üks isik võib katta mitut rolli ning ühte rolli võib katta mitu isikut. Pakkuja kinnitab, et pakutav meeskond omab oskuseid videokoolituste loomiseks ja juhendi täiustamiseks . 4. PAKKUMUSE ESITAMINE ja MENETLEMINE - Huvitatud isikutel on õigus küsida väikehanke dokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e-posti aadressile: [email protected]. 4.1 Selgitused Hankija vastab huvitatud isiku küsimustele 3 tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks. Pakkumuses esitab pakkuja: o Pakkumuse maksumuse vormi koos kinnitustega (Lisa 1); o Teenuse/töö kirjeldus lähtudes tehnilises kirjelduses toodud tingimustest (Lisa 3); o Meeskonnaliikmete CV-d ja rollid tööde teostamisel, eelnevad kogemused KAIS-s kuluarvestusega, selle koolitamise või nõustamisega; pakutav ajakava tööde teostamiseks ; hankijaga koostöö ja tööde teostamise protsessi kirjeldus; o Aja-ja tegevuskava ettepanek o Teenuste teostamise protsessi ja koostöö hankijaga kirjeldus Täpsem info pakkumuse esitamiseks on tehnilise kirjelduse (Lisa 4.2 Pakkumuse 3) punktis 4. vormistamine ja esitamine o Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski. o Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. o Pakkumus tuleb esitada digitaalselt allkirjastatud e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 21.10.2024 kell 12.00. o Palume ühtlasi, et teavitaksite meid, kui otsustate pakkumust mitte esitada. o Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni. 2  o Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud. - Hankija avab kõik tähtajaks esitatud esialgsed pakkumused ning kontrollib esitatud pakkumuste vastavust väikehanke dokumendis sätestatud nõuetele. 4.3 Pakkumuse vastavuse - Juhul kui pakkuja või pakkumus ei vasta väikehanke dokumendis kontrollimine esitatud tingimustele, siis lükkab hankija pakkumuse tagasi. - Hankijal on õigus tagasi lükata pakkumus, mille maksumus nõuaks riigihangete seaduse kohaselt toiminguid riigihangete registris. - Hankija võib pidada kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatega läbirääkimisi esitatud pakkumuse sisu, ajakava ja maksumuse üle, samuti tööde mahu üle. Läbi ei räägita väikehanke dokumendi pakkujale ja pakkumusele sätestatud nõuete ja hindamiskriteeriumide üle. - Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet 4.4 Pakkujaga läbirääkimiste diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste pidamine pakkujate ees. Hankija ei avalda pakkuja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja nõusolekuta. - Läbirääkimisi võib pidada vastavalt hankija ja pakkujate kokkuleppele, kas elektrooniliselt või koosoleku vormis. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse. - Läbirääkimiste lõppedes võib hankija teha pakkujatele ettepaneku lõplike, kohandatud pakkumuste esitamiseks. - Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Hankijal on õigus vajadusel pakkumusi omavahel võrrelda. 4.5 Pakkumuste hindamine - Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus lähtudes käesoleva dokumendi Lisas 5 esitatud hindamiskriteeriumitest. - Hankija esitab kõigile pakkujatele teate hankelepingu sõlmimise 4.6 Pakkuja teavitamine kohta mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul alates lepingu hankija otsustest ja sõlmimisest. lepingu sõlmimine - Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga töövõtulepingu. Väikehankele lisatud dokumendid: Lisa 1 Pakkumuse vorm Lisa 2 Töövõtulepingu eritingimused Lisa 3 Lähteülesanne-tehniline kirjeldus Lisa 4 Kuluarvestuse infosüsteemi (KAIS) juhend Lisa 5 Hindamiskriteeriumid 3  Lisa 1 väikehankele Pakkumuse vorm 1.9-10/4400 Pakkuja üldandmed Pakkuja ärinimi Pakkuja registrikood Pakkuja juriidiline aadress Pakkuja esindaja lepingu allkirjastamisel Pakkuja kontaktisik/ volitatud esindaja lepingu täitmisel - nimi ning kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber) Pakkumuse maksumus kuluartiklite lõikes Kuluartikkel Ühik Ühiku hind Ühiku arv KOKKU (eurot) KAIS juhendi täiendamine* 1 tk 1 Videokoolituste teostamine** 1 min 100 Pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta) Käibemaks: Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga)  * tuua siin eraldi välja KAIS juhendi täiendamise teostamiseks eeldatav tundide arv ja 1 tunni maksumus, millel pakkumus põhineb  ** eelduslikult teostatakse 10 videokoolitust kestusega 10 min/ 1 video, täpne maht selgub lepingu täitmise käigus 1. Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest. 2. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikehanke dokumendis märgitud tähtaja. 3. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu. 4. Kinnitame, et kasutame lepingu täitmisel keskkonnahoidlikke lahendusi. 5. Kinnitame, et oleme meeskonna komplekteerimisel järginud võrdse kohtlemise ja mitte- diskrimineerimise põhimõtteid. 6. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud. 4  Lisa 2 väikehankele TÖÖVÕTULEPINGU NR 1.9-10/4400 ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Rahandusministeeriumi kaudu, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab [ees- ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud „tellija“) ja [Jur.isiku või FIE ärinimi], registrikood [number], asukoht [aadress], keda esindab [ees- ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud “töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on töövõtja poolt KAIS koolitusmaterjalide loomine lähtudes väikehanke „Koolitused Rahandusministeeriumi kuluarvestuse infosüsteemi (KAIS) kasutajatele“ dokumentidest (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on toodud lepingu lisas 1 (tehniline kirjeldus) ja lisas 2 (töövõtja pakkumus). 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad 2.1. Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd hiljemalt 16.12.2024. Tööde teostamise täpsem ajakava lepitakse kokku poolte avakohtumisel. Pooled võivad lepingu täitmise käigus ajakava muuta, täpsustada ja kohandada. 2.2. Pooltel on põhjendatud vajaduse korral (mh tellija enda tegevustest tulenevatest või koostöös ilmnenud takistustest) võimalik tööde teostamise tähtaega pikendada kuni 60 päeva. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde eeldatav kogumaksumuseks on [numbritega] eurot, millele lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud korras, välja arvatud punktis 3.3 nimetatud juhul (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). 3.2. Tellija tasub töövõtjale osamaksetena vastavalt teostatud ja vastu võetud tööde eest pakkumuses esitatud ühikuhindade alusel: 3.2.1. juhendi täiendamine … eurot/tk; 3.2.2. videokoolituste loomine … eurot/minut, tasumine vastavalt Tellijaga kooskõlastatud käsikirjades kokkulepitud tegelikule minutite arvule 3.3. Kui pakkumuse esitamise ajal ei olnud töövõtja käibemaksukohustuslane või tal ei olnud kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast pakkumuse esitamist või lepingu täitmise käigus, peab töövõtja arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu võrra ei suurene. 3.4. Lepingu hind on lõplik ja sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste eest. 3.5. Lepingu hind tasutakse pärast tööde vastuvõtmist tellija volitatud esindaja poolt. Tasumine toimub osamaksetena poolte allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel vastavalt esitatud arvetele. 3.6. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 4. Erisätted 4.1. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub töövõtja: 4.1.1. pakkumuses esitatud meeskonnaliikmete vahetumise korral tagama, et tööd teostavad vähemalt väikehanke dokumentides nõutud pädevuse ja kogemusega isikud. Meeskonnaliikme vahetumise vajadustest tuleb tellija esindajat teavitada esimesel võimalusel ning esitada uue meeskonnaliikme pädevust ja kogemust tõendavad andmed ja dokumendid. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek. Teavitus ja nõusolek esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 4.1.2. töö teostamisel tegutsema sõltumatu eksperdina ning lähtuma oma parimatest valdkondlikest teadmistest, kogemustest ja meetoditest. Töövõtja kohustub lepingu täitmisel tagama, et mistahes temapoolne äri- või muu tegevus ei ole suunatud kolmandate isikute huvide esindamisele. Käesolevas punktis sätestatud huvide konflikti vältimise kohustuse rikkumise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 20% lepingu hinnast. Samuti on tellijal õigus kirjeldatud juhul leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. 4.2. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub tellija: 5 4.2.1. tegema töövõtjale kättesaadavaks kõik tema käsutuses olevad töö teostamiseks vajalikud materjalid, juhendid, analüüsid vm. 4.3. Töövõtja, sh tema töötaja, ametnik kui temaga mistahes muus lepingulises suhtes olev lepingu täitmisel osalev isik teavitab tellija tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest e-posti aadressil [email protected]. Tellija tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste rikkumisel kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatust. 5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi], tel [number], e-post [aadress], või teda asendav isik. 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi], tel [number], e-post [aadress]. 6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 –tehniline kirjeldus; 6.2. Lisa 2- kuluarvestuse infosüsteemi (KAIS) juhend 6.3. Lisa 2 – töövõtja pakkumus. 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Rahandusministeeriumi kodulehel aadressil: https://fin.ee/media/2683/download ning tal oli võimalik nende kohta küsida selgitusi ja teha ettepanekuid eritingimustes üldtingimuste kohaldamata jätmiseks või muutmiseks. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 611 3558 Tel: [number] E-post: [email protected] E-post: [aadress] 6