Kolmanda isiku vastus vaidlustusele

Riigihangete vaidlustuskomisjon [email protected] 03.10.2024 DNo: H107 KOLMANDA ISIKU VASTUS VAIDLUSTUSELE Vaidlustaja ühispakkujad Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL ja Tallinna Tehnikaülikool Hankija Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Kolmas isik ühispakkujad Eesti Tervisemajanduse Koda, Civitta Eesti AS, Sihtasutus Tartu Teaduspark ja Tartu Ülikool Kolmanda isiku lepingulised Arne Ots, vandeadvokaat esindajad Alan Paas, advokaat Ellex Raidla Advokaadibüroo e-post: [email protected]; [email protected] Vaidlustusasi Vaidlustus hankija 18.09.2024 otsustele riigihankes „Tervisetehnoloogia ja -teenuste valdkonna väärtuspõhise toimemudeli väljaarendamine ja elluviimine“ (viitenumber 272693) TAOTLUSED 1. Anda kolmandale isikule ligipääs vaidlustaja pakkumusele. 2. Jätta vaidlustus rahuldamata. 3. Jätta Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL ja Tallinna Tehnikaülikooli menetluskulud Sihtasutuse Tallinna Teaduspark TEHNOPOL ja Tallinna Tehnikaülikooli kanda ja mõista Eesti Tervisemajanduse Koda, Civitta Eesti AS, Sihtasutus Tartu Teaduspark ja Tartu Ülikooli menetluskulud Sihtasutuselt Tallinna Teaduspark TEHNOPOL ja Tallinna Tehnikaülikoolilt välja vastavalt edaspidi esitatavale menetluskulude nimekirjale. ASJAOLUD 1. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi hankija) algatas 08.12.2023 avaldatud hanketeatega konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse „Tervisetehnoloogia ja - teenuste valdkonna väärtuspõhise toimemudeli väljaarendamine ja elluviimine” viitenumbriga 272693, milles osalesid pakkujatena ühispakkujad Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL ja Tallinna Tehnikaülikool. 2. Hankija tegi 18.09.2024 otsuse, millega (1) hankija tunnistas vastavaks ühispakkujate Eesti Tervisemajanduse Koda, Civitta Eesti AS, Sihtasutus Tartu Teaduspark ja Tartu Ülikool (edaspidi kolmas isik) pakkumuse ning ühispakkujate Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL ja Tallinna Ellex Raidla Advokaadibüroo Telefon: +372 640 7170 Registrikood: 10344152 Ahtri tn 4, 10151 Tallinn E-post: [email protected] www.ellex.ee  Tehnikaülikool pakkumuse, (2) tunnistas edukaks kolmanda isiku pakkumuse. 3. Riigihangete vaidlustuskomisjon kaasas 30.09.2024 kolmanda isiku menetlusse ning määras hankijale ja kolmandale isikule tähtaja 03.10.2024 vaidlustusele vastamiseks. PÕHJENDUSED A. TAOTLUS VAIDLUSTAJA PAKKUMUSE AVALDAMISEKS 4. Kolmandal isikul puudub ligipääs vaidlustaja pakkumusele, mille hindamise otsusele on vaidlustus esitatud. Pakkumuse dokumendid on vaidlustuse lahendamiseks aga möödapääsmatult vajalikud ja nende esitamist peaks vaidlustuskomisjon hankijalt nõudma (RHS § 194 lg 5 ls 2). Kolmandal isikul on menetlusosalisena omakorda õigus tutvuda vaidlustusmenetluses esitatud dokumentidega (RHS § 194 lg 10). 5. Ilma vaidlustaja pakkumuseta ei saa kolmas isik anda lõplikku hinnangut vaidlustuses esitatud väidetele ja vaidlustatud otsusele. Kolmanda isiku praegune vastus põhineb esmajoones üksnes vaidlustuses esitatud vaidlustaja väidetel oma pakkumuse ja hankija otsuses toodud põhjenduste kohta. Juhul, kui mõne vaidlustuses esitatud väite suhtes ei ole käesolevas vastuses seisukohta esitatud, ei tähenda see, et kolmas isik vaidlustaja vastava väitega nõustuks, vaid et kolmandal isikul ei olnud info puudumise tõttu võimalik oma seisukohta kujundada. 6. Kolmanda isiku menetluslike õiguste tagamiseks taotleb kolmas isik riigihangete vaidlustuskomisjonilt vaidlustaja pakkumuse avaldamist kolmandale isikule, et kujundada vaidlustuse suhtes lõplikud seisukohad. B. VAIDLUSTATUD OTSUSED ON ÕIGUSPÄRASED 7. Kolmas isik on seisukohal, et vaidlustatud 18.09.2024 otsused vaidlustaja pakkumuse hindamiseks ja kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks on õiguspärased ning vaidlustus tuleb jätta rahuldamata. 8. Kolmas isik peab sissejuhatavalt vajalikuks välja tuua järgmised olulised põhimõtted ja asjaolud, millega tuleks käesoleva asja lahendamisel arvestada ning mis viivad järelduseni, et vaidlustus tuleks jätta rahuldamata. B.I. Hankijal on käesolevas hankes pakkumuste hindamisel ulatuslik kaalutlusõigus 9. Käesoleva hanke esemeks on tervisetehnoloogia ja -teenuste valdkonna väärtuspõhise toimemudeli väljaarendamine ja elluviimine. Nagu on selgitatud hanke tehnilises kirjelduses (RHAD Lisa 1 p 3.1), hõlmab hangitav teenus sellise mudeli loomist ja ellu viimist, mis võimaldab: • teadmuspõhise tervisetehnoloogia iduettevõtete, sh hargettevõtete tekkimist ja kasvule suunatud teenuste välja arendamist ja käivitamist; • tervisetehnoloogia idu- ja kasvuettevõtete globaalse kasvu ja rahvusvahelistumise toetamist; • tervisealase innovatsiooni ning interdistsiplinaarse ja üle-eestilise koostöö soodustamist ökosüsteemi osapoolte vahel. 10. Sisuliselt on hanke eesmärgiks leida Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele koostööpartner, kes kavandaks ja looks Eestis soodsa ettevõtluskeskkonna, mis soodustaks uute tervisetehnoloogia toodete ja teenuste arendamist. Tegemist ei ole standardse toote või teenusega, mille kvaliteedi hindamiseks eksisteeriks objektiivseid kvaliteedinõudeid õigusaktides või standardites. 11. Hangitava teenuse osutamiseks on palju erinevaid viise, mistõttu on hankes jäetud pakkujatele lai otsustusõigus mh meeskonna ja koostööpartnerite valikul, eesmärkide ja nende saavutamiseks vajalike tegevuste seadmisel ja eelarvestamisel. Seepärast on mõistetav, et hankija pidi seadma 2/9  võimalikult paindlikud hindamiskriteeriumid, mis võimaldaksid erinevate lahenduste hindamist. 12. Ainult hankija ise oskab määrata enda vajadused ja nägemuse majanduslikult soodsaimast pakkumusest. RHS ei nõua, et hindamiskriteeriumid oleksid alati seotud mõne kvantitatiivse näitajaga (nt meeskonna suurus). Veelgi enam, Riigikohtu praktikas ja õiguskirjanduses on leitud, et sõltuvalt hanke esemest võib subjektiivsuse element hindamiskriteeriumite seadmisel ja pakkumuste hindamisel olla paratamatu ning et see ei ole RHS-ga vastuolus. 13. Kvaliteedikriteeriumid võivad sisaldada subjektiivseid elemente, mis on pakkumuse majandusliku soodsuse üle otsustamisel hankija jaoks tähtsad. Selliste kriteeriumite kvantifitseerimine ei ole võimalik ning neid ei saa hinnata sama objektiivsusastmega kui kvantitatiivseid kriteeriume. 1 Riigikohus on selgitanud, et „Hankijatel ei ole kvalitatiivse hindamise kriteeriumidesse võimalik kirja panna kõiki detaile, mis võivad hindamisel oluliseks osutuda. Vajaduse korral võib aga jätta metoodika ka ette kindlaks määramata ja kujundada see tervikuna alles pärast pakkumuste avamist (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-6/15: Dimarso, p-d 27-31; 3-20-1198 8(10) C-252/10 P: Evropaïki Dynamiki, p 35). Hindamismetoodika kohandamise õigus annab hankijale pakkumuste hindamisel suurema otsustusruumi kui pakkumuste vastavuse kontrollimisel (vrd kolleegiumi otsus nr 3-19- 1464/41, p 13). Hindamismetoodika võib põhineda nii absoluutskaalal kui ka samas hankes esitatud pakkumuste suhtelisel võrdlusel.“2 14. Hankijal on seega hindamiskriteeriumite seadmisel ja pakkumuste hindamisel lai kaalutlusruum. VAKO ei saa kohtuvälise vaidluste lahendamise organina hakata ise teostama seadusega haldusorganile antud kaalutlusõigust, vaid üksnes kontrollida kaalutluse teostamise õiguspärasust.3 15. Hankija on rakendanud hindamiskriteeriume vastavalt RHAD-s määratud metoodikale. Iga hindamiskriteeriumi puhul oli võimalik saada 1, 3 või 5 punkti (hindamiskriteeriumi 6.8.1 puhul 1, 4 või 7 punkti) sõltuvalt sellest, kas pakkumus vastab hindamiskriteeriumile vähesel määral, olulisel määral või täielikult. Käesoleval juhul ei ole vaidlustaja hindamiskriteeriume vaidlustanud ning on seega põhimõtteliselt nõustunud ja pidi pakkumuse koostamisel ja esitamisel arvestama, milliste nõuete vastu tema pakkumust hinnatakse. 16. Hankija peab pakkumuse edukaks tunnistamise otsust põhjendama (RHS § 117 lg 1 ls 2) ning esitama teistele vastavaks tunnistatud pakkujatele edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid hankijale eelise tema pakkumusega võrreldes (RHS § 47 lg 4 p 3). Seejuures on aga piisav, kui pakkumuse edukaks tunnistamise korraldusest või selles viidatud dokumendist nähtuvad, millistele alustele hankija otsustused tuginevad. 4 Puudub vaidlus selles, et hankija on punktide andmist põhjendanud. Asjaolu, et haldusorgani põhjendused vaidlustajat väidetavalt ei veena, ei tähenda, et tegemist oleks RHS-i nõuete rikkumisega. Hankijal pole kohustust veenda edukaks mitteosutunud pakkujaid selles, et nende pakkumus ei olnud parim, vaid esitada põhimotiivid pakkumuste hindamisel ja hindepunktide andmisel. 17. Vaidlustaja väidab läbivalt, justkui oleks hankija vaidlustaja pakkumuse hindamispunktide arvu madaldanud (p-d 15, 25, 30). Taolised väited on ekslikud. Pakkumuse kvalitatiivsel hindamisel ei ole olemas objektiivset punktide arvu, mida pakkumus peaks kindlasti saama ja mida saaks madaldada, vaid pakkumusele antud hindamispunktide arv kujunebki pakkumuste võrdlemisel ja hankija poolt hinnangu andmisel. 18. Hankija puhul on tegemist Eestis kõige pädevama ekspertteadmiste ja kogemusega asutusega ettevõtluskeskkonna parendamisele suunatud innovaatiliste lahenduste hindamisel. Puudub seega tegelik alus kahelda selles, et hankija on pakkumusi asjakohaselt ja põhjalikult hinnanud ning lõpptulemusena õigesti tunnistanud kolmanda isiku pakkumuse edukaks. 1 M. A. Simovart, M. Parind (toim.). Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne, § 85 komm 25. 2 RKHKo 3-20-1198, p 20. 3 Trt Rnk 3-15-1683, p 24. 4 RKHKo 3-20-1198, p 21. 3/9 B.II. Hankija on hinnanud vaidlustaja pakkumust õiguspäraselt 19. Vaidlustuses väidab vaidlustaja ekslikult, justkui oleks hankija kohaldanud hindamiskriteeriume valesti ja teinud vigu pakkumuste hindamisel. Kolmanda isiku hinnangul on hankija 18.09.2024 otsused õiguspärased. Järgnevalt käsitleb kolmas isik iga vaidlustuses väljatoodud hindamiskriteeriumi üksikasjalikumalt. ─ Hindamiskriteerium 6.8.1 „Meeskond ja töökorraldus“, alapunkt a 20. RHAD punktis 6.8.1. alapunktis a toodud hindamiskriteerium on sõnastatud järgnevalt: „Meeskonnaliikmetel on väga head teadmised ja kogemused, mis vastavad mh väga hästi RHAD lisa 1 p 8.2.1. - 8.2.4 esitatud nõuetele. Mee[s]konnaliikmete teadmised ja kogemused tagavad toimemudeli elluviimise parima kvaliteediga.“ 21. Vaidlustaja on vaidlustanud oma pakkumusele antud hindamispunkte (4 punkti 7-st). Sealjuures väidab vaidlustaja ekslikult, et „Lähtuvalt kriteeriumi kirjeldusest, pidanuks hankija andma hinnangu esmajoones RHAD lisa 1 p 8.2.1 – 8.2.4 esitatud nõuete vastavusele, ent hankija on läinud nimetatust kaugemale, vastuolus hindamismetoodikaga.“ (vaidlustuse p 10). Vaidlustaja on seega vaidlustuse punktides 10-14 ekslikult lähtunud sellest, justkui oleksid hindamiskriteeriumid vastavustingimused, mille puhul peaks minimaalse soovitusliku meeskonna koosseisu olemasolu tagama pakkujale maksimaalsed hindepunktid. 22. Hindamiskriteeriumite eesmärgiks ei ole sätestada minimaalsed töö teostamiseks vajalikud nõuded (selleks on mõeldud vastavustingimused), vaid võimaldada hankijal selgitada välja majanduslikult soodsaim pakkumus, milleks võib olla vajalik pakkumusi omavahel võrrelda. 23. Hindamiskriteeriumi sõnastusest ilmneb, et hankija jaoks ei ole keskne niivõrd p 8.2.1. - 8.2.4 toodud meeskonna soovituslike kompetentside täitmine, vaid hankija meeskonna suutlikkus tagada toimemudeli elluviimine parima kvaliteediga. 24. Kolmanda isiku hinnangul on samuti ilmne, et biomeditsiini ja patendi taotlemise pädevuse ja kogemustega isikute olemasolu meeskonnas annab suurema kindluse toimemudeli elluviimise kvaliteedis. Hankija on soovinud terviklikku tervisetehnoloogiate sektori arendamist, mitte ainult digitervise valdkonna arendamist. Nii on RHAD lisas 1 punktis 1.2. märgitud, et biomeditsiin ja biomeditsiinitehnoloogiad on üheks prioriteetseks suunaks teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunaks TAIE (teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse) tervisetehnoloogiate ja -teenuste fookusvaldkonnas. 25. Sealjuures on biomeditsiini kompetentsi olemasolu kindlasti oluline hangitava teenuse elluviimiseks. Biotehnoloogia sektori kompetentsita organisatsiooni tegevtiimis ei ole võimalik edukalt arendada Eesti tervisetehnoloogia sektorit ja viia ellu selle arendamiseks välja pakutud toimemudelit, kuna biotehnoloogia on selle valdkonna keskne alustala. Biotehnoloogia on oluline osa Eesti TAIE strateegiast 5 , mis keskendub teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamisele tervisetehnoloogia valdkonnas, et tagada riigi majanduslik ja tehnoloogiline konkurentsivõime. Ilma vastava ekspertiisita ei suuda organisatsioon efektiivselt kaasa aidata riiklikult oluliste tervisetehnoloogiate arendamisele, mis pidurdaks nii sektorit kui ka Eesti tervishoiusüsteemi arengut. Biotehnoloogia hõlmab teadmisi geneetikast, molekulaarbioloogiast, bioinformaatikast ja muudest teadusharudest, mis on hädavajalikud tervisetehnoloogiate, näiteks personaliseeritud meditsiini, diagnostikavahendite ja ravimite arendamisel. 26. Eeltoodud põhjustel oli objektiivselt põhjendatud omistada võrreldes vaidlustaja pakkumusega rohkem hindamispunkte kolmanda isiku pakkumusele, mis nägi ette ka biomeditsiini kompetentsiga meeskonnaliikme kaasamist teenuse osutamisse. 5 https://www.taie.ee/tervisetehnoloogiad-ja-teenused 4/9 ─ Hindamiskriteerium p 6.8.1 „Meeskond ja töökorraldus“, alapunkt c 27. RHAD punktis 6.8.1. alapunktis c toodud hindamiskriteerium on sõnastatud järgnevalt: „Meeskonna töökorralduse põhimõtted on arusaadavad ja väga selgelt esitatud. “ 28. Vaidlustuse punktis 16 on välja toodud, et pakkumus ei saanud hindamiskriteeriumi alusel maksimumpunkte (7 punkti asemel 3), kuna mh: • hankija hinnangul jääb puudulikuks tegevmeeskonna liikmete ajalise panuse selgitusest projektile ning • selgelt ei ole kirjeldatud, kuidas toimub ühispakkujate omavaheline suhtlus ja milliseid kommunikatsioonivahendeid kasutatakse. 29. Ehkki vaidlustaja peab nimetatud asjaolusid pakkumuste hindamisel asjassepuutumatuks, on kolmanda isiku hinnangul mõlema (meeskonna liikmete individuaalne ajalise panuse kirjeldus ning ühispakkujate omavahelise suhtluse kirjeldus) puhul tegemist meeskonna töökorraldust otseselt mõjutavate asjaoludega. 30. Pakkuja meeskonna näol on tegemist lepingu täitmise eest vastutavate kesksete isikutega, kelle puhul peab pakkuja tagama, et neil oleks piisavalt ajalist ressurssi, arvestades hangitava teenuse ulatuslikku mahtu. Lisaks on RHAD p 9.2.7 välja toodud, et „Hankija näeb ühe olulise riskina juhtivate meeskonnaliikmete võimalikku vähest (ajalist) panust, näiteks seoses tavapärase töö ja muudes projektides osalemisega, samuti juhtivate meeskonnaliikmete võimalikku vahetumist.“ Nimetatud riski vaates on mõistlik ja arusaadav hankija soov, et pakkumuses oleks välja toodud meeskonnaliikmete ajaline panus, mis võimaldaks veenduda isikutel piisava ajalise ressursi olemasolu ja et oleks maandatud RHAD p-s 9.2.7. nimetatud risk. Siinkohal toob kolmas isik välja, et kolmas isik on oma pakkumuses planeerinud ajaressursi riski maandamiseks igale tegevmeeskonna liikmele potentsiaalse asendusliikme. Kolmandale isikule arusaadavalt on vaidlustaja näinud pakkumuses ette väikese meeskonna koosseisu ega ole arvestanud võimalike asendusliikmete kaasamisega. 31. Suhtlus ühispakkujate vahel ja kasutatavad suhtlusvahendid määravad oluliselt selle, kui sujuvalt toimub info liikumine ja kas lepingu täitmise käigus võib esineda takistusi. Kolmandale isikule teadaolevalt on ühispakkujate vahelises suhtluses tekkinud probleeme lepingute täitmisel. Sellest tulenevalt ei ole kindlasti asjakohatu nõuda pakkumuses kommunikatsiooniplaani selgitamist, veendumaks, et lepingu täitmisel ei teki takistusi. 32. Nimetatud põhjustel ei oleks maksimaalsete punktide andmine vaidlustaja pakkumusele õigustatud ja hankija on kohaldanud hindamiskriteeriumit õigesti. ─ Hindamiskriteerium p 6.8.3 „Pakutava toimemudeli lahendus“, alapunkt c 33. RHAD punktis 6.8.3. alapunktis c toodud hindamiskriteerium on sõnastatud järgnevalt: „Kaasatud/kaasatavate osapoolte (nt ühispakkujad, alltöövõtjad) valik ja valiku põhimõtted on väga hästi selgitatud ja põhjendatud.“ 34. Vaidlustuse kohaselt on hankija pidanud vaidlustaja pakkumuse puudusteks järgnevaid asjaolusid: • puudu jääb selgitustest, miks just valitud võtmepartnerid aitavad toimemudeli elluviimisele kaasa parima kvaliteediga (vaidlustuse p 21); • on tagasihoidlikult käsitletud Tartu Ülikooli ja teiste regioonipõhiste organisatsioonide panust (vaidlustuse p 22); 35. Kolmanda isiku hinnangul õigustavad nimetatud puudused maksimaalsete punktide mitteandmist. Kuigi vaidlustaja väidab, et pakkumuses on võtmepartnerite kirjeldustes välja toodud iga vastava organisatsiooni tugevused, pädevused ja kogemused, siis vähemalt vaidlustuse p-s 21 tsiteeritud 5/9  lõigus ei ole vaidlustajad välja toonud, miks on valitud partnerid sobivamad konkreetse töö elluviimiseks. Kolmanda isiku hinnangul tuleb ka tugevate majandusnäitajatega ettevõtete puhul põhjendada, kuidas toetab nende kaasamine konkreetse projekti elluviimist. Kolmandale isikule arusaadavalt seda tehtud ei ole, mille tõttu ei saanud hankijal tekkida lõplikku veendumust, et vaidlustaja valitud võtmepartnerid aitavad projekti ellu viia majanduslikult kõige soodsamatel tingimustel. 36. Samuti ei saa vastupidiselt vaidlustaja arvamusele pidada asjakohatuks, et vaidlustaja ei ole kirjeldanud koostööd Tartu Ülikooliga. Sõltumata sellest, et käesoleva hanke raames on vaidlustaja ja Tartu Ülikool konkureerivad pakkujad, ei ole kolmanda isiku hinnangul tervisetehnoloogiate ökösüsteemi arendustöö ilma Tartu Ülikooliga koostöö tegemiseta mõeldav. 37. Ilma Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskonna ja Tartu Ülikooli Kliinikumi kaasamiseta ei ole võimalik Eestis tervisetehnoloogiate sektorit edukalt arendada, kuna need institutsioonid on valdkonna teadus- ja arendustegevuse ning kliiniliste rakenduste keskmes. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskond on Eesti juhtiv meditsiini ja tervisetehnoloogiate alase teaduse ja hariduse keskus, kus toimub oluline osa valdkonna teaduslikust innovatsioonist, sealhulgas terviseandmete, geneetika ja biomeditsiini alal. Ilma selle akadeemilise ja teadusliku toeta puuduks vajalik teaduslik baas ja uusimate teadmiste rakendamine tervisetehnoloogiate arendamisel. Meditsiiniteaduskond pakub ka väljaõpet tulevastele spetsialistidele, kes viivad sektori edasi. Tartu Ülikooli Kliinikum on aga Eesti juhtiv tervishoiuasutus, mis pakub kõrge kvaliteediga tervishoiuteenuseid ja kus viiakse läbi tipptasemel kliinilisi uuringuid. 38. Tervisetehnoloogiate rakendamine nõuab tugevat koostööd meditsiinipraktikaga, et arendada ja testida uusi lahendusi reaalsetes kliinilistes keskkondades. Kliinikumi kaasamine tagab, et uued tervisetehnoloogiad on praktilised, kasutajasõbralikud ja vastavad patsientide tegelikele vajadustele. Ilma nende kahe asutuse osaluseta puuduks tervisetehnoloogiate sektoril vajalik teaduslik, akadeemiline ja kliiniline tugi, mis on võtmetähtsusega edukaks innovatsiooniks ja rakendamiseks Eesti tervishoiusüsteemis. Kolmandale isikule on teada, et Eestis on teadus- ja arendusrahastusest suurim osakaal bioteaduste ja biotehnoloogiaga seotud valdkondades: bioteadused, biomeditsiin, meditsiiniline biotehnoloogia, keskkonnabiotehnoloogia, tööstuslik biotehnoloogia ning põllumajanduslik biotehnoloogia, mis moodustavad kokku kumulatiivselt 694 miljoni EUR mahuga arendussektori (~24% kogu sihtrahastusest). Need on metoodiliselt omavahel võrdlemisi hästi seotud valdkonnad, mille potentsiaalsed rakendused hargnevad väga erinevatesse tööstusharudesse meditsiinist materjalitööstuseni ja ökoloogiast toidutööstuseni. Eestis on selles valdkonnas liidriks ja keskuseks kujunenud eelkõige Tartu Ülikool (506 MEUR). Ka terviseteadused, kliiniline meditsiin, psühholoogia ja tunnetusteadused, veterinaaria valdkonnas on Tartu Ülikooli teadus- ja sihtrahastuse maht suurim (kogumaht 123 MEUR). 39. Lisaks on RHAD-s toodud fookustegevuse 3 tulemustena hankija oodanud, et projekti elluviimise tulemusel on loodud koostöös kliiniliste partneritega valmisolek ettevõtete innovaatiliste lahenduste testimiseks ja rakendamiseks erinevates Eesti regioonides, sh väljaspool tõmbekeskusi. Vaidlustaja ühispakkujate tegevus on seotud eelkõige Tallinnaga, samas kui kolmandal isikul on (Tartu Ülikooli kaudu) olemas koostöösidemed ka väljaspool pealinna nt Viljandi haiglaga, milles teostatakse ka praegu kliinilisi koostööprojekte. ─ Hindamiskriteerium p 6.8.3 „Pakutava toimemudeli lahendus“, alapunkt d 40. RHAD punktis 6.8.3. alapunktis d toodud hindamiskriteerium on sõnastatud järgnevalt: „Tegevuste töömahud ja ajakava on väga hästi ja asjakohaselt planeeritud ning on omavahel väga hästi kooskõlas. Seatud eesmärkide ja oodatavate tulemusteni jõudmine on väga hästi tagatud.“ 41. Kolmas isik mõistab kriteeriumi selliselt, et pakkuja peab kirjeldama oma tegevusi ja ajakava projektis piisavalt selgelt ja üksikasjalikult ning pakkumusest peab selguma, et planeeritud tegevused on realistlikult saavutatavad nii üksikult kui kogumina. Juhul, kui vaidlustaja ei ole esitanud piisavalt veenvat ajakava või tegevusi, et seatud eesmärgid patenditaotluste või 6/9  iduettevõtete arvu kasvu osas on saavutatavad, ei ole hankijal kohustust anda pakkumusele maksimaalseid punkte. Tegemist on hankija kaalutlusruumi kuuluva hinnanguga. ─ Hindamiskriteerium p 6.8.3 „Pakutava toimemudeli lahendus“, alapunkt e 42. RHAD punktis 6.8.3. alapunktis e toodud hindamiskriteerium on sõnastatud järgnevalt: „Turundus- ja kommunikatsioonitegevuste plaan ja ajakava on väga hästi läbi mõeldud ja toetab seatud eesmärkideni jõudmist.“ 43. Hankija on hindamiskriteeriumi p 6.8.3 alapunktis e andnud vaidlustajate pakkumusele hindeks 1 punkti („vastab vähesel määral etteantud kriteeriumidele“). Hankekomisjon on vaidlustajate pakkumuse puudusena välja toonud, et turundus- ja kommunikatsiooniplaan on tugevalt fokusseeritud Eesti-sisesele turundusele ja et rahvusvaheline dimensioon turundusplaanis on nõrk. Samuti, et kuigi rahvusvahelised partnerid on mainitud, ei ole kõik esitatud võrgustikud relevantsed. 44. Vaidlustusest võib järeldada, et vaidlustaja ei ole eraldi kaasanud turundusega tegelevat partnerit, panustades eelkõige enda meediakanalitele ja olemasolevatele kontaktidele ning regulaarselt toimuvatele konverentsidele. Seega võib järeldada, et vaidlustaja ei ole planeerinud täiendavaid turundusealaseid tegevusi ning pole nendega oma eelarve koostamisel sisuliselt arvestanud. 45. Kolmanda isiku pakkumuses toodud turundus- ja kommunikatsioonitegevused on aga saanud 3 punkti 5-st (ehk 2 punkti vaidlustajast enam) argumenteeritud põhjustel. Kolmas isik on turundus- ja kommunikatsioonitegevuste elluviimiseks kaasanud professionaalse kommunikatsioonipartneri, kellel on pikaajaline Eesti ja rahvusvaheline turundus- ja kommunikatsioonitöö kogemus, mis toetab programmi sisulisi eesmärke. Kaasatud partner on enne samaväärseid programme (nt EASi ja Kredexi ühendasutuse ettevõtlusprogrammi) edukalt turundanud. Ühtlasi on tegemist enim rahvusvahelisi auhindu ja tunnustusi pälvinud Eesti kommunikatsiooniagentuuriga. Kaasatud agentuuril on rahvusvahelise turunduse kogemus ning koostöövõrgustik läbi sõltumatute agentuuride võrgustiku The Network One’i ja seniste Eesti iduettevõtete teenindamise rahvusvahelisel turul. Kolmas isik on saanud kõrgemad punktid turunduse- ja kommunikatsioonitegevuse planeerimisel, kuna tegevused on läbi mõeldud strateegiliselt, tuginedes PEST-raamistikule ja integreeritud turunduskommunikatsiooni strateegiale, mis on arvestanud nii erinevate sihtrühmade, platvormide, tegevussuundade ja kommunikatsiooni- vahenditega. Strateegilised lähtekohad annavad aluse pikaaegsele turundus- ja kommunikatsioonitegevuste plaani väljatöötamisele, hõlmates mitte vaid ühe valdkonna tegevusi, vaid sidudes programmi väärtuseid nii poliitiliste, majanduslike, tehnoloogiliste kui ka sotsiaalsete teemadega, võimaldades vastavalt programmi arengule kaasata valdkonnapõhiselt teemasid teadlikkuse, tuntuse ja meeldivuse loomisesse. PEST-raamistik toimib strateegiliselt nii Eestis kui rahvusvaheliselt ning annab aluse järjepidevaks sihtrühmadeüleseks turundustegevuseks, mida saab vastavalt ajale, programmi etapile ning osalejatele paindlikult ajakohastada. Nimetatud strateegilised lähtekohad on esile toonud ka variatiivseid sihtrühmasid ja tegevussuundade laiahaardelisemat jaotust. Kommunikatsioon ei ole planeeritud vaid informatiivsena, vaid esindatud on distsipliinideülesed lahendused nii teadlikkuse kasvuks, kaasatuse suurendamiseks, valdkondliku arvamusliidri- ja mõjupositsiooni tugevdamiseks, huvide esindamiseks ning jätkusuutlikkuse toetamiseks viisil, kus mitte vaid ei tooda esile programmi väärtust, vaid ka programmiga liituvate iduettevõtete kaudu kogu sektori väärtusahelat. Seeläbi võidab programmi turundus- ja kommunikatsioonitegevustest nii valdkond tervikuna, programm kui eestvedaja ning ka iga programmiga liituv ettevõte ja arendus. 46. Kolmanda isiku eeliseks on seega strateegiline kompetents ning meeskond, mis annab aluse hinnata, et programmi arenedes on tugevam potentsiaal ka strateegilisest lähtekohast ajendatult realiseerida kommunikatsiooni eesmärke. Nendest kaalutlustest tulenevalt oli kolmanda isiku pakkumusele kõrgemate punktide arvu omistamine põhjendatud. 7/9 ─ Hindamiskriteerium p 6.8.4 „Riskid“, alapunkt a 47. RHAD punktis 6.8.4. alapunktis a toodud hindamiskriteerium on sõnastatud järgnevalt: „Tegevuste spetsiifikat arvestavad asjakohased riskid on väga hästi välja toodud ning prioritiseeritud, s.t hinnatud on nende olulisust ja esinemistõenäosust. “ 48. Vaidlustaja hinnangul oleks tema pakkumus pidanud saama maksimaalsed punktid (5 p), kuna hankekomisjoni väljatoodud tegevmeeskonnaga seotud riskid on tegelikult maandatud. 49. Kolmas isik juhib tähelepanu, et meeskonnaga seotud riski on hankija pidanud kõige olulisemaks riskiks (vt käesoleva vastuse p 30) ning esineb põhjendatud alus arvata, et vaidlustaja ei ole meeskonna kokkupanekul arvestanud nt vajadusega kaasata meeskonda asendusliikmeid ega muid meetmeid riski maandamiseks. Sellises olukorras püsib meeskonna ajalise ressursi puuduse risk ning juba ainuüksi sellepärast ei ole maksimaalse hindepunktide andmine vaidlustaja pakkumusele põhjendatud. ─ Hindamiskriteerium p 6.8.5 „Toimemudeli elluviimise maksumuse jagunemine”, alapunkt a 50. RHAD punktis 6.8.5. alapunktis a toodud hindamiskriteerium on sõnastatud järgnevalt: „Pakkumuse maksumuse jagunemine on kooskõlas esitatud toimemudeli lahendusega, väga selgelt lahti kirjutatud ja realistlik, s.t arvestab hankija poolt seatud eelarvega ning võimaldab saavutada seatud eesmärgid ja oodatavad tulemused täies ulatuses. Väga selgelt on esitatud ja on eristatav, miks ja millises mahus RHAD lisa 1 punktis 5 toodud fookustegevusi on plaanitud läbi viia.“ 51. Vaidlustuse p 44 kohaselt on hankekomisjon puudusena välja toonud, et küsitavust tekitas mh turundus- ja kommunikatsiooniplaani eelarvemaht (48 000 €), arvestades plaani enda laiapõhjalisust. Kolmas isik on hankijaga nõus, et sellise eelarvega ei ole võimalik katta turundus- ja kommunikatsioonitegevusi, mida hanke ese eeldab (nt iduettevõtete ja uute tervishoiuteenuste ja -toodete tutvustamine rahvusvahelistel konverentsidel jne). 52. Vaidlustuse p-s 44 toodud selgituste järgi ei ole tegemist turundus- ja kommunikatsiooniplaani tegeliku eelarvega, vaid et „antud eelarve sisaldab vaid otseseid kulusid sisseostetud sisuloomele, tehnilistele lahendustele, makstud reklaamile jmt. Turunduse koordineerimiseks on vahendid planeeritud programmi juhtimise all. Samuti on paljud turundustegevused seotud partnerite, ürituste, tippekspertidega jne, millede kulud on programmide eelarvetes (eelkõige Kogukonna programm ja Kasvuprogramm).“ 53. Juba ainuüksi vaidlustaja väidetest nähtub, et vähemalt üks eelarve osa ei kajasta tegelikke kulusid. Olukorras, kus turundusele mõeldud kulud on tegelikult arvestatud muude kulude sisse, ei võimalda selgelt hinnata eelarvet. Taoline eelarve ei ole selgelt lahti kirjutatud ega realistlik, nagu näeb ette hindamiskriteerium. Juba ainuüksi selle puuduse tõttu ei ole õigustatud nimetatud hindamiskriteeriumi alusel vaidlustaja pakkumusele maksimaalsete punktide andmine. 54. Eeltoodud põhjustel on hankija 18.09.2024 otsused vaidlustaja pakkumuse hindamiseks ja kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks õiguspärased ning vaidlustus tuleb jätta rahuldamata. 8/9 C. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 55. Asja läbivaatamise viis. Kolmas isik on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Arne Ots Alan Paas vandeadvokaat advokaat Kolmanda isiku lepingulised esindajad 9/9