Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn Advokaadibüroo NOVE OÜ Tallinn Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 04.10.2024 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Klen Teder Allkirjastatud digitaalselt Andrus Kattel Marika Mugur Arsi Pavelts, PhD Kristjan Tamm Heili Püümann Veikko Puolakainen Laura Raadik ESITATUD E-POSTI TEEL Mari Past Kristiina Koll Liis Kikas [email protected] Indrek Niklus Madis Abel Sten Tikerpe Mart Parind Andra Olm VAIDLUSTUS Riigihange: „Narva Haigla uue aktiivkorpuse esimese etapi - uue palatikorpuse B1 projekteerimistööd“ (viitenumber 282827) Vaidlustaja: Innopolis Insenerid OÜ Registrikood 11297032 Riia 24a, 51010 Tartu Vaidlustaja esindaja: Advokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] Hankija: Sihtasutus NARVA HAIGLA Registrikood 90003217 Haigla 7, 20104 Narva e-post [email protected] TAOTLUSED: 1. Rahuldada vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Sihtasutuse NARVA HAIGLA 30.09.2024 otsus lükata riigihankes „Narva Haigla uue aktiivkorpuse esimese etapi - uue palatikorpuse B1 projekteerimistööd“ (viitenumber 282827) Innopolis Insenerid OÜ pakkumus tagasi. 2. Jätta kõik menetluskulud hankija kanda ning mõista vaidlustaja menetluskulud välja hankijalt vastavalt vaidlustaja menetluskulude nimekirjale.  NOVE - 2/4 - I ASJAOLUD 1. 05.08.2024 alustas Sihtasutus NARVA HAIGLA („Hankija“) avatud hankemenetlusena läbi- viidavat riigihanget „Narva Haigla uue aktiivkorpuse esimese etapi - uue palatikorpuse B1 projek- teerimistööd“ (viitenumber 282827, „Hange“). Riigihangete registrist („RHR“) nähtuvalt on Hankija Hanke eeldatavaks maksumuseks määranud 820 000 eurot (käibemaksuta). 2. Tähtajaks esitasid pakkumuse kuus pakkujat (ühispakkujate konsortsiumi), sh Innopolis Insenerid OÜ („Vaidlustaja“), kes pakkus hinda 888 888 eurot (käibemaksuta). Kuuest pakkumu- sest kahe maksumus jäi allapoole Hanke eeldatavat maksumust, nelja oma aga ülespoole seda summat. 3. 30.09.2024 saatis Hankija RHR-i vahendusel Vaidlustajale järgmise teate: „Vastavalt Hankedokumendi punktidele 8.3 ning 8.5.1 otsustas hankija tagasi lükata teie pakkumuse kuna see ei vasta riigihanke dokumentides esitatud tingimustele - pakkumuse maksumus ületab riigihanke lepingu eeldatavat maksumust.“ 4. 02.10.2024 kinnitas Hankija RHR-is kellegi pakkujatest küsimuse peale, et ta lükkas tagasi kõik pakkumused, mille maksumus ületas Hanke eeldatavat maksumust. 5. Vaidlustaja ei nõustu tema pakkumuse tagasilükkamisega ja esitab selle otsuse peale vaidlustuse riigihangete vaidlustuskomisjonile („VAKO“). II ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 6. Vaidlustaja hinnangul ei rajane tema pakkumuse tagasilükkamine õiguslikul alusel. Hankija viidatud sätted Hanke alusdokumentides ei anna alust Vaidlustaja pakkumust tagasi lükata pelgalt hinna tõttu. 7. Hankija viitas vaidlustatud otsuse õigusliku alusena Hanke alusdokumendi pealkirjaga „Hanke alusdokumendid“ („HAD“) p-dele 8.3 ja 8.5.1, mis sätestavad järgmist: „8.3 Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke dokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest. 8.5 Hankijal on õigus pakkumus tagasi lükata ka järgmistel juhtudel: /---/ 8.5.1. pakkumuse maksumus ületab lepingu eeldatavat maksumust“. 8. HAD p-l 8.3 kui üldnormil ei ole käesoleval juhul iseseisvat ja määravat õiguslikku tähendust. Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise tegelik ja määrav alus on HAD p 8.5.1. 9. Hankija on HAD p 8.5.1 nähtavasti tõlgendanud ja kohaldanud viisil, et ta võib Hankes esita- tud pakkumustest n-ö käsitsi välja valida need pakkumused, mille hind ületab Hanke eeldatavat maksumust, et need siis seetõttu tagasi lükata. Seda kinnitab nii Vaidlustaja pakkumuse tagasi- lükkamine kui ka ülejäänud kolme pakkumuse, mille maksumus ületab Hanke eeldatavat maksu- must, tagasilükkamine. Sellist sisu HAD p-l 8.5.1 aga ei ole. 10. Erinevate tõlgendusargumentide koosmõjus on HAD p 8.5.1 alus kõigi pakkumuste tagasi- lükkamiseks, mida ei saa valikuliselt kohaldada vaid ühe või mõne pakkumuse suhtes. Teisisõnu, HAD p 8.5.1 saab rakendada kas mitte ühegi pakkumuse või kõigi pakkumuste suhtes. Selliselt on HAD p 8.5.1 tegelikult riigihangete seaduse („RHS“) § 116 lg 1 p 1 tarbetu dubleerimine, kuid see ei oma käesolevas vaidluses tähendust. RHS sätete tarbetu kordamine on ebavajalik ja eba- soovitav praktika, ent siiski mitte õigusvastane. 11. Vaidlustaja hinnangul on HAD p 8.5.1 kõigi pakkumuste tagasilükkamise alus laias plaanis kahel põhjusel. Esiteks – ja kasutades süstemaatilise tõlgendamise argumenti1 – on HAD p 8.5.1 osa laiemast p 8.5 loetelust ning järelikult hõlmatud selle loetelu eesmärgist ja mõttest. (Võib ju 1 Süstemaatilise tõlgendamisargumendi asjakohasust riigihanke tingimuste sisustamisel on tunnustatud nt TlnRKo 3-19-1523, p 23; TlnHKo 3-19-2007, p 15.  NOVE - 3/4 - eeldada, et Hankija, pidades teda mõistuspäraselt käituvaks, on ühte loetellu koondanud üheliigili- sed sätted.) HAD p-d 8.5.22 ja 8.5.33 on juba olemuslikult sellise sisuga, et neid ei saa rakendada valikuliselt ühe või mõne pakkumuse suhtes, vaid need on kõikehõlmavad pakkumuse tagasi- lükkamise alused, mis ei esine mitte ühegi pakkumuse suhtes või esinevad korraga kõigi pakku- muste suhtes. See tõsiasi suunab tõlgendama ka HAD p 8.5.1 viisil, et see on justnimelt kõigi pakkumuste tagasilükkamise alus. Vastupidine järeldus oleks ebaloogiline, kuna see tähendaks, et HAD p 8.5 loetelus, mis peaks sisaldama üheliigilisi tingimusi, on koos erinevat liiki tingimused. Seda, et hanketingimusele ei saa anda ebamõistlikku sisu, on VAKO varem juba otsustanud.4 12. Teiseks – ja nimetades seda seaduskonformseks tõlgendamiseks5 – ei saanud Hankija tahe eelduslikult olla suunatud ebaseadusliku hanketingimuse kehtestamisele. (Hankija saab selle eelduse vaidlustusmenetluses kummutada, avaldades, et ta soovis kehtestada ja kehtestaski RHS-ga vastuolus oleva tingimuse.) Vastavalt tuleks kahtluse korral eelistada hanketingimuse sellist tõlgendust, mis on kooskõlas RHS-iga, sellele, mis RHS-iga kooskõlas ei ole. 13. Seadusega ei ole kooskõlas niisugune hanke alusdokumentide säte (või mingile mitmeid tõlgendusvariante andvale sättele antud tõlgendus), mille järgi hankijal on õigus lükata mõned teatud hinnataset ületavad pakkumused tagasi. Nimelt, de facto on selline klausel hinnalagi (piirhind), mille sätestamist RHS ei luba. Seda on otsesõnu kinnitanud ka VAKO.6 Kuna VAKO praktika selles küsimus on ühene ja selge, ei pea Vaidlustaja vajalikuks siinkohal korrata VAKO sellekohase järelduse aluseks olevaid argumente. Resümeerime vaid lühidalt, et RHS § 85 lg 7 lubab hankijal küll hankelepingu hinna omalt poolt fikseerida, hinnates pakkumusi ainult kvaliteedi- kriteeriumide alusel, kuid hinnalae kehtestamist seadus ette ei näe. 14. Niisiis, kuna HAD p 8.5.1 ei võimalda Hankijal lükata osasid Hankes esitatud pakkumusi tagasi ainult põhjusel, et nende maksumused ületavad teatavat piiri, siis on vaidlustatud otsus õigusvastane ning kuulub kehtetuks tunnistamisele. ▪ Alternatiivkäsitlus: Vaidlustaja vaidlustab HAD p 8.5.1 õiguspärasuse 15. Alternatiivse käsitluse korras – kui VAKO peaks eelnevast hoolimata leidma, et HAD p 8.5.1 võimaldabki Hankijal hinnalage ületavaid pakkumusi sel põhjusel ühekaupa tagasi lükata – leiab Vaidlustaja, et tal on Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt õigus vaidlustada niisuguse sisuga hanketingimust ka pärast pakkumuste esitamist hankeotsuse üle käivas vaidluses. 16. Osutame, et Euroopa Kohtu praktika on antud kaasuses otseselt asjakohane ja järgimiseks kohustuslik, kuna Hanke eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära ning järelikult jääb Hange nii EL avaliku sektori riigihangete direktiivi 2014/24 (vt art 1 lg 1, art 4) kui ka EL riigihanke- valdkonna õiguskaitsemeetmete direktiivi 89/665 kohaldamisalasse (vt art 1 lg 1 esimene lõik). RHS-i vaidlustusmenetlust puudutavad sätted ja VAKO poolt sellele antavad tõlgendused peavad EL õiguse esimuse põhimõttest lähtuvalt ja pidades silmas, et EL õiguse tõlgendamise lõplik pädevus on Euroopa Kohtul, olema kooskõlas viimase poolt direktiivile 89/665 antud tõlgendustega.7 17. Euroopa Kohus on eVigilo lahendis otsustanud, et kui hankija omistab hankemenetluse käigus hanketingimusele üllatusliku tõlgenduse, mida pakkuja ei saanud mõistlikult ette näha, siis erandkorras peab kaebaja saama püstitada küsimuse selle hanketingimuse õiguspärasusest ka 2 “riigihanke korraldamiseks vajalikud tingimused on oluliselt muutunud ja muudavad riigihanke realiseerimise võimatuks või mittevajalikuks” 3 “aset on leidnud sündmus, mida saab pidada vääramatuks jõuks. Vääramatu jõud on asjaolu, mida hankija ei saa mõjutada, ja lähtuvalt mõistlikkuse põhimõttest ei saa temalt oodata, et ta hankemenetluse ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks” 4 VAKOo 57-19/204557, p 11. 5 Vaidlustaja on selle analoogia korras tuletanud Riigikohtu rakendatavast põhiseaduskonformse tõlgendamise doktriinist, mille järgi tuleb õigusakti erinevate tõlgendusvõimaluste puhul eelistada põhiseadusega kooskõlas olevat tõlgendust neile tõlgendustele, mis põhiseadusega kooskõlas ei ole – vt nt RKHKo 3-3-1-29-07, p 12; RKPJKm 19.05.2009, 3-4-1-1-09, p 19; RKKKo 3-1-1-100-10, p 11. 6 VAKOo 125-17/188025, p-d 6.1–6.4; 34-19/206183, p 7. 7 Nt EKo C-218/01: Henkel, p 60; C-149/17: Bastei Lübbe, p 45; C-384/17: Link Logistic, p 58.  NOVE - 4/4 - pärast hankedokumentide vaidlustamiseks ette nähtud tähtaega, enda suhtes tehtud hankeotsuse vaidlustamise raames.8 Sellist võimalust on jaatanud ka VAKO.9 18. Kordamata ülal esitatud argumente, ei saanud Vaidlustaja mõistlikult ette näha, et Hankija annab HAD p-le 8.5.1 sellise sisu nagu ta andis. Sellist tõlgendust ei toeta HAD p 8.5 loetelu süstemaatika ega ka kogu vaidlusalust teemat raamitlev teadmine, et RHS ei luba hankijal seada hinnalage. Keskmine mõistlik pakkuja, kelleks peab end ka Vaidlustaja, ei saanud eeldada, et Hankija on soovinud kehtestada seadusega vastuolus oleva tingimuse. 19. Neil põhjustel peab Vaidlustajal olema õigus esitada HAD p-le 8.5.1 selles vaidlustus- menetluses õigusvastasuse vastuväide. Kui VAKO sellega nõustub – ja VAKO varasem praktika üheselt keelab hinnalae kehtestamise –, siis tuleks HAD p 8.5.1 lugeda selles vaidlustus- menetluses ja Vaidlustaja suhtes kohaldamatuks. RHS § 81 lg-s 1 sätestatud piirangu tõttu ei saa VAKO hankemenetluse praeguses faasis Hankijat enam kohustada HAD muutma. 20. HAD p 8.5.1 kohaldamata jätmine tähendaks, et Hankija kasutatud õiguslikku alust Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks ei eksisteeri ning asjaomane otsus on järelikult õigus- vastane. III MENETLUSLIKUD AVALDUSED 21. Tähtaegsus. RHS § 189 lg 1 järgi peab vaidlustus olema laekunud VAKO-le kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. Vaidlustaja sai vaidlustatud otsustest teada 30.09.2024. Kuivõrd vaidlustus on esitatud 03.10.2024, on vaidlustus tähtaegne. 22. Riigilõiv. Vaidlustaja on RHS § 186 ja RLS § 258 lg 1 p 2 alusel tasunud vaidlustuse esitamisel riigilõivu summas 1280 eurot (vt lisa). 23. Esindusõigus. Allakirjutanu kinnitab, et tal on volitus Vaidlustajat selles vaidlustusasjas esindada. 24. Menetlusliik. Vaidlustaja eelistab asja lahendamist kirjalikus menetluses. 25. Tõendid. Vaidlustaja ei ole menetlusökonoomiast lähtudes vaidlustusele lisanud tõendeid, mis on VAKO-le RHR-ist vabalt kättesaadavad. 26. Edasine suhtlus. Vaidlustaja palub kõik menetlusdokumendid ja -teated edastada tema volitatud esindaja e-postile (toodud käesoleva dokumendi tiitellehel). Lugupidamisega Mart Parind Advokaat Lisa: riigilõivu maksekorraldus. 8 EKo C-538/13: eVigilo, p 53–55. 9 Nt VAKOo 22-21/223360, p 15; 136-23/254499, p 21.1 ja 21.3.