Merily Rool Teie 03.10.2024
Forales OÜ Meie 08.10.2024 nr 12.2-1/4393-2
[email protected]
Järelevalvemenetluse alustamata
jätmine
Austatud Merily Rool
Edastasite 1-Koolitus MTÜ lepingulise esindajana 03.10.2024 Rahandusministeeriumile
taotluse järelevalvemenetluse algatamiseks (edaspidi ka järelevalveteade) seoses Eesti
Töötukassa (edaspidi ka hankija) poolt korraldatava sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega
riigihankega „Eesti keele A2 ja B1 taseme veebikoolitus“ (viitenumber 284727, edaspidi:
riigihange).
Järelevalveteate p-des 2 - 6 selgitate, et hankija on riigihanke alusdokumendi punktis 3.4 (lisas
1) sätestanud tingimuse, mille kohaselt „Kõrvaldamise aluste kontrollimisel lähtutakse RHS
§ 95 lg-tes 2, 3, 5 ja 6 ning § 96 lg-tes 2-5 sätestatust (v.a RHS § 95 lg 4 p 4 aluse puhul). Kui
pakkuja suhtes esineb RHS § 95 lg 4 p 4 toodud kõrvaldamise alus, mis on tuvastatud pädeva
asutuse otsusega, mis on tehtud riigisisese õigusega reguleeritud menetluses ja millega
tuvastati õigusnormi rikkuv tegevus (mh järelevalve menetlus, kriminaalmenetlus), siis
arvestab hankija kolmeaastast perioodi mitte teo toimepanemisest, vaid aluse esinemisest
arvates st vastava pädeva asutuse otsuse kuupäevast arvates.“ Selgitate, et riigihanke
alusdokumendi p 3.4 sättega hankija sisuliselt määratles, et ei kohalda RHS § 95 lg 5
olukorras, kus esineb RHS § 95 lg 4 p 4 alus, mistõttu on hankija riigihanke
alusdokumentidega lubamatult välistanud pakkujate õigused, mis tulenevad mitte üksnes
siseriiklikust õigusest, vaid kohalduvast direktiivist. RHS § 95 lg-s 4 sätestatud nn
vabatahtlikud hankemenetlusest kõrvaldamise alused ei ole automaatselt ja otse kohaldatavad
sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses (RHS § 126 ja vaidlustuskomisjoni otsus asjas nr 137-
18/197419, p 10). Kui aga hankija neid valib rakendada – nagu hankija seda riigihanke
alusdokumendis on teinud – siis ei ole õigus neid sisuliselt muuta. Kõrvaldamise alused on
midagi, mis ei ole hankija sisustada sellisel kujul, vaid need kehtivad direktiivis ja
riigihangete seaduses sätestatud kujul ja hankijal on võimalused neid kas rakendada või mitte.
Hankemenetlusest kõrvaldamise alused kohalduvad seaduse alusel kõikides
hankemenetlustes, sõltumata sellest, kas hankija on neile RHAD-s viidanud. RHS ei näe
hankemenetluses hankijale ette õigust RHS § 95 lg-tes 1 ja 4 sätestatud kõrvaldamise aluste
täiendamiseks, muutmiseks ega nende vahel valiku tegemiseks (RHS kommenteeritud
väljaanne, RHS § 95 kommentaar 6). Eelnevast tulenevalt taotleb 1-koolitus MTÜ riigihanke
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
dokumenti p 3.4 tühiseks tunnistamist järelevalve raames järgmises osas: „/…/ (v.a RHS § 95
lg 4 p 4 aluse puhul). Kui pakkuja suhtes esineb RHS § 95 lg 4 p 4 toodud kõrvaldamise alus,
mis on tuvastatud pädeva asutuse otsusega, mis on tehtud riigisisese õigusega reguleeritud
menetluses ja millega tuvastati õigusnormi rikkuv tegevus (mh järelevalve menetlus,
kriminaalmenetlus), siis arvestab hankija kolmeaastast perioodi mitte teo toimepanemisest,
vaid aluse esinemisest arvatest st vastava pädeva asutuse otsuse kuupäevast arvates.“
Arvestades, et hanke pakkumuste tähtaeg saabub lähiajal, tuleks järelevalve läbi viia esimesel
võimalusel. 1-koolitus MTÜ on teinud hankijale ka teabevahetuse kaudu ettepaneku tingimust
muuta, kuid sellele vastamise tähtaeg saabub hiljem, kui pakkumuste esitamise tähtaeg.
Samuti ei ole võimalik enam käesoleval hetkel vaidlustada riigihanke alusdokumente.
Selgitame, et Rahandusministeeriumi pädevus ning volitused riigihangete järelevalve
teostamisel on sätestatud RHS-i 9. peatükis, mille kohaselt on Rahandusministeeriumil
ulatuslik kaalutlusõigus igakordselt otsustada, kas järelevalvemenetlust algatada ja millist
RHS-is sätestatud järelevalvemeedet rakendada.
Eelnimetatud üldisest Rahandusministeeriumi riigihangete järelevalvepädevusest sätestab
eriregulatsiooni halduskoostöö seaduse (HKTS) § 13 lg 4.
HKTS §-st 13 lg-st 4 tuleneb, et RHS-i 9. peatükis sätestatud riigihangete järelevalvet ei
kohaldata juhul, kui riigihange korraldatakse HKTS-i alusel isikule haldusülesande täitmiseks
volitamise halduslepingu sõlmimiseks. Isikuga haldusülesande täitmiseks volitamise
halduslepingu sõlmimisel juhindutakse RHS-is teenuste hankelepingu sõlmimise tingimustest
ja riigihanke läbiviimise korrast, arvestades HKTS-is sätestatud erisusi (HKTS § 13 lg 1).
Riigihanke dokumendi p 1.6. kohaselt sõlmitakse riigihanke tulemusena elektroonilises
vormis digitaalselt allkirjastatuna RD lisa 3 kohane hankeleping (haldusleping). RD lisa 3
(tööturukoolituse haldusleping) p 4.3.1. kohaselt on teenuse osutaja kohustatud /…/ olema
täienduskoolitusasutuse pidaja täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses ning vajadusel
omama tegevusluba, kui see on õigusaktidest tulenevalt nõutav teenuse osutamiseks.
Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) on riigihankega seotud vaidlustusasjas nr 188-
24/28472 tehtud otsuse (03.10.2024) p-des 3 ja 4 märkinud järgmist: „ (p 3) Vaidlusaluse
riigihanke esemest nähtuvalt on tegemist tööturukoolituse tellimisega. Tööturumeetmete
seaduse (edaspidi TöMS) § 5 lg 1 kohaselt korraldab Hankija tööturumeetmete pakkumist ja
pakub tööturumeetmeid. TöMS § 13 lg 1 kohaselt nähakse tööturumeetmete hulka kuuluvad
tööturuteenused ja -toetused ette tööhõiveprogrammis. TöMS § 6 lg 6 alusel kehtestatud
Vabariigi Valitsuse 29.09.2023. a määruse nr 92 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“1 (edaspidi
THP) § 7 lg 6 p-i 1 kohaselt hõlmab oskuste arendamise tööturumeede tööturukoolitust. TöMS
§ 6 lg 9 kohaselt võib Hankija tööturuteenuse osutamiseks sõlmida halduslepingu, kui see on
sätestatud TöMS alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis. THP § 23 lg 4 kohaselt sõlmib
Hankija tööturukoolituse läbiviimiseks halduslepingu. Seega ei sõlmi Hankija riigihanke
tulemusel tööturukoolituse korraldamiseks hankelepingut RHS §-i 8 tähenduses vaid
halduslepingu halduskoostöö seaduse (edaspidi HKTS) tähenduses. (p 4) Vastavalt HKTS-i §
13 lg-le 1 juhindutakse halduslepingu sõlmimisel RHS-is teenuste hankelepingu sõlmimise
tingimustest ja riigihanke läbiviimise korrast, arvestades HKTS §-is 13 sätestatud erisusi.
HKTS § 13 lg 4 järgi ei kohaldata HKTS § 13 lg-s 1 nimetatud halduslepingute suhtes RHS
8. ja 9. peatükis sätestatut (RHS-i 8. peatükk sisaldab sätteid, mis reguleerivad
vaidlustusmenetlust vaidlustuskomisjonis). Seega kuna vaidlusalune riigihange viiakse läbi
eesmärgiga sõlmida haldusleping HKTS-i mõttes, mille suhtes ei kohaldu vaidlustusmenetlust
2
reguleeriv peatükk RHS-is, siis ei kuulu Vaidlustaja esitatud vaidlustuse menetlemine
vaidlustuskomisjoni pädevusse ja see tuleb jätta läbi vaatamata RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel.“
Rahandusministeerium nõustub VAKO käsitlusega, mille kohaselt on riigihange korraldatud
eesmärgiga sõlmida riigihanke tulemusena haldusleping HKTS-i mõttes. Seetõttu puudub
Rahandusministeeriumil RHS-i 9. pt-s sätestatud järelevalvepädevus riigihanke suhtes
tulenevalt HKTS §-st 13 lg-st 4.
Vaatamata järelevalvemenetluse alustamise kaalumise võimatusele, peame vajalikuks
selgitada väidetava RHS-i rikkumise kohta järgmist.
RHS § 126 lg 2 kohaselt võib hankija sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega riigihanke
alusdokumentides erimenetluse korra määramisel lähtuda ka teistest kui RHS 3. peatüki
(Erihangete kord) 2. jaos (Sotsiaal- ja eriteenused) ettenähtud sätetest.
Lähtudes RHS §-st 126 lg-st 2 sätestas hankija riigihanke alusdokumendi p-s 3.4 pakkuja
kõrvaldamise aluste kontrollimise regulatsiooni mh RHS § 95 lg 4 p 4 ja lg 5 alusel.
RHS § 95 lg 4 p 4 kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja,
kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema aususe
küsitavaks.
RHS § 95 lg 5 sätestab, et sama paragrahvi lõike 4 punkte 2–11 kohaldatakse riigihanke
menetlustes, mis on alanud kolme aasta jooksul lõikes 4 nimetatud teo toimepanemisest või
aluse esinemisest arvates.
RHS § 95 lg 4 p 4 regulatsiooni aluseks on direktiivi 2014/24/EL artikkel 57 lg 4 punkt c,
mille kohaselt võib avaliku sektori hankija jätta ettevõtja hankemenetluses osalemisest
kõrvale, kui avaliku sektori hankija suudab mis tahes asjakohaste vahenditega tõendada, et
ettevõtja on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu, mis muudab ta aususe
küsitavaks. Vastavalt direktiivi 2014/24/EL artikkel 57 lg-le 7, mis on RHS § 95 lg 5
regulatsiooni aluseks, ei tohi sama artikli lõikes 4 osutatud juhtumite puhul kõrvaldamise
periood olla pikem kui kolm aastat alates asjaomase sündmuse toimumise kuupäevast.
Euroopa Kohus (edaspidi EK) on leidnud, et olukorras, kus teo eest, mis kujutab endast
direktiivi 2014/24/EL artikkel 57 lg-s 4 sätestatud kõrvaldamise alust, määrati karistus pädeva
asutuse otsusega, mis tehti liidu õigusega või riigisisese õigusega reguleeritud menetluses ja
millega tuvastati õigusnormi rikkuv tegevus, tuleb direktiivi 2014/24 artikli 57 lõikes 7
nimetatud kolme aasta pikkust perioodi arvestada alates selle otsuse kuupäevast (vt. EK otsus
nr C-124/17, punkt 38).
Seega, kuna EK selgitas otsuses nr C-124/17 (p-s 38), et direktiivi 2014/24 artiklis 57 lõikes 7
nimetatud kolme aasta pikkust perioodi arvestatakse alates [pädeva asutuse] otsuse
kuupäevast, ei ole riigihanke alusdokumendi p-s 3.4 sätestatud regulatsioon, mille sõnastus
erineb RHS §-s 95 lg-s 5 sätestatud õigusnormi sõnastusest, sisulises vastuolus RHS §-s 95
lg-s 5 sätestatuga.
Juhime tähelepanu, et EK otsuses nr C-124/17 (p-s 38) antud tõlgendusest tuleb lähtuda ka
teiste RHS §-s 95 lg-s 5 viidatud kõrvaldamise aluste kohaldamisel.
3
Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TöMS § 6 lg 9, TöMS-i alusel kehtestatud
tööhõiveprogrammi §-st 23 lg-st 4 ja HKTS §-st 13 lg-st 4 teatame, et
Rahandusministeeriumil puudub RHS-i 9. pt-s sätestatud järelevalvepädevus Eesti
Töötukassa sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega riigihanke „Eesti keele A2 ja B1
taseme veebikoolitus“ õiguspärasuse kontrollimiseks, kuna riigihange viiakse läbi
halduslepingu sõlmimiseks HKTS tähenduses.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Estella Põllu
riigihangete valdkonna juht
Madli Juhani 5693 8905
[email protected]
4