Saatja: "Eesti Üürnike Liit" <
[email protected]>
Saaja: "RAM Info"
Teema: Avaldus reservfondi kasutamisest
Kuupäev: 2024-10-07 11:17
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tervist, lp rahandusminister Jürgen Ligi ja ametnikkond!
Saadame seisukohavõtuks ja vastamiseks Eesti Üürnike Liidu avalduse
omandireformi reservfondi kasutamise kohta.
Kirjalik vastus on vajalik edasiseks tööks ja arhiivi jaoks.
Lugupidamisega
Eesti Üürnike Liit
Thea Grepp, Urmi Reinde, Heimar Lenk
[email protected] <mailto:
[email protected]>
[email protected] <mailto:
[email protected]>
Jätke omandireformi reservfond rahule! 7. oktoober 2024 Eesti Üürnike Liidu avaldus Eesti Üürnike Liit (EÜL) on hämmingus rahandusministeeriumi kava pärast lõhkuda omandireformi reservfond. L oeme seda järjekordseks sammuks omandireformi ülekohtu põlistamise ja raskete sotsiaalsete tagajärgede ignoreerimise suunas. Kuigi fond loodi 1996. aastal õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise korraldamisega seotud kulude katteks ja jättis kodu kaotanud perekondade toetamise oma eesmärkide hulgast välja, omab ta sundüürnikele märgilist tähtsust. Näiteks fondi kaudu rahastatakse omandireformi registrite pidamisega seotud kulusid , s aab tasuda omandireformi alase koolituse ja selgitustöö kulusid , võib finantseerida omandireformi traagiliste tagajärgede teaduslikke uuringuid. V iimane uuring ( TLÜ, 2021) tõestas otseselt, et reform viidi läbi rutates, oli kaldu omanike kasuks ja tekitas seadusega keelatud uue ülekohtu, mille kaudu tehti suurt kahju sundüürnike perekondadele. O mandireformi sihtotstarbelise r eservfondi kaotamine oleks E ÜLi hinnangul järjekordne ülekohus nende inimeste suhtes, kelle kodude vägivaldse äravõtmisega reform läbi viidi. Rahandusministeeriumi andmeil on praeguseks fondi kogunenud ligi 40 miljonit eurot. Sellest oleks mõistlik rahastada riiklikku programmi omandireformi aluste seadusest (ORAS) tulenenud ülekohtu leevendamis eks. 1991. aastal alustatud reformi käigus kaotas oma kodu ametlikel andmeil umbes 70 000 inimest – sunniviisiliselt aeti oma kodudest välja 22 5 00 valdavalt eestikeelset perekonda. 2017. aastal hakati E ÜL eestvedamisel rahandusministeeriumis koostama kodu kaotanute ja nende järeltulijate isikulisi nimekirju , saamaks teada praegu reaalselt abivaja j ate arv u . Nimekirjade koostamine tuleks reservfondi vahendite abil viia lõpuni ja alustada omandireformi tagajärgede heastamise riikliku programmiga. Praeguse koalitsiooni jaoks , kes rõhutab euroopalikku valitsemiskultuuri, oleks see igati mõistetav. Samuti oleks tuhandete perekondade väljatoomine aastaid ruineerivast kodutusest tagatis riiklikule julgeolekule. Rahandusministeeriumi ametnike sõnul laekuks edaspidi maa erastamisest tulev raha hariliku tuluna riigieelarvesse ning raha kasutamise üle otsustataks tavalise eelarveprotsessi käigus. Miks mitte siis otsustada kohe, et erastamisest laekuv raha , mis reservfondi läheb , jõuaks riikliku sunniga vaesustatud inimesteni. Omandire formist räsitud perekondade seas on hulk neid, ke l kaelas uue kodu muretsemiseks võetud pangalaen , või pole neil üldse oma kodu (nt munitsipaalmajades elavad sundüürnikud) . Ometi oli neil kõigil tööaastatega välja teenitud oma korter, mida Eesti seadused ei lubanud erastada. Seega on s undüürnikud sunnitud ise oma taskust maksma kinni neile vabariigi taassünni järel riigi poolt tekitatud ülekoh tu. O leks aeg asjale tõsiselt otsa vaadata ja sihtotstarbeline omandireformi reservfond ka sihtotstarbeliselt tööle panna. Seni on reservfondi raha tuulde lastud või kasutatud absoluutselt valede eesmärkide saavutamiseks. Rahandusministeerium tõi ise näite, kuidas reservfondi vahendeid kasutati laenurahana kümnete miljonite eurode ulatuses nüüdseks pankrotistu nud lennufirma Estonian Air elus hoidmiseks. Toona viidati valitsuse määrusele, mis lubab fondist toetada ettevõtluse arendamist. Miks siis ei antud seda raha sundüürnikest ettevõtjate toetamiseks? Näeb ju 1996. aasta 14. septembri dokument „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra kinnitamine“ ette raha eraldamise omandireformi käigus või selle tulemusena tekkivate tööhõivega seotud probleemide ennetamise ja lahendamisega seotud kulude katteks . EÜL on seisukohal, et omandireformi reservfondi raha kasutamine tuleks valitsusliidu s üle vaadata ja suunata see reformi tagajärgede kompenseerimiseks . See oleks igati euroopalik ja demokraatlik, mida inimeste kodudest väljaajamine kahtlemata ei olnud. Solidaarsust väär tus tavad sotsiaaldemokraadid peaksid seda mõtet küll toetama. Ehk õnne s tuks selle sammuga taastada ka sundüürnike enamiku usk tulevikku. Rohkem kui 200 teadusliku publikatsiooni autor, teenekas rahvusvaheliselt tuntud ühiskonnateadlane, ÜRO majandusuuringute instituudis ja Maailmapangas töötanud Arvo Kuddo kirjutas juba aastaid tagasi, et Eestis sellisel kujul käivitatud omandireform on tekitanud sügava lõhe kogu ühiskonnas ning diskrediteerinud siirdeperioodi reforme t ervikuna : „ O mandisuhete ümberkorraldamine tuleb viia kooskõlla Eesti Põhiseadusega ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. See aga eeldab lisaks seadusandluse täiustamisele märkimisväärset riigipoolset ressursside eraldamist omandireformiga kaasnevate vastuolude kõrvaldamiseks. “ EÜ L loodab, et Reformierakonna juhitud valitsuskoalitsioonil jätkub mõistmist, et riigi lähiajaloo mustad leheküljed vajavad uuesti läbi vaatamist ja vigade parandamist. Omandireform oli neist lehekülgedest üks rängemaid . Reformi reservfondi tühistamisega lisa ks tänane valitsus eestlaste ajaloole veel ühe kuritegeliku lehekülje juurde. ________________________________________________________________ Eesti Üürnike Liidu juhatus T h ea Grepp . Urmi Reinde . Heimar Lenk Kontakt 5276782 , 55655948
[email protected]
Jätke omandireformi reservfond rahule! 7. oktoober 2024
Eesti Üürnike Liidu avaldus
Eesti Üürnike Liit (EÜL) on hämmingus rahandusministeeriumi kava pärast lõhkuda
omandireformi reservfond. Loeme seda järjekordseks sammuks omandireformi
ülekohtu põlistamise ja raskete sotsiaalsete tagajärgede ignoreerimise suunas.
Kuigi fond loodi 1996. aastal õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja
kompenseerimise korraldamisega seotud kulude katteks ja jättis kodu kaotanud perekondade
toetamise oma eesmärkide hulgast välja, omab ta sundüürnikele märgilist tähtsust. Näiteks
fondi kaudu rahastatakse omandireformi registrite pidamisega seotud kulusid, saab tasuda
omandireformi alase koolituse ja selgitustöö kulusid, võib finantseerida omandireformi
traagiliste tagajärgede teaduslikke uuringuid.
Viimane uuring (TLÜ, 2021) tõestas otseselt, et reform viidi läbi rutates, oli kaldu omanike
kasuks ja tekitas seadusega keelatud uue ülekohtu, mille kaudu tehti suurt kahju sundüürnike
perekondadele.
Omandireformi sihtotstarbelise reservfondi kaotamine oleks EÜLi hinnangul järjekordne
ülekohus nende inimeste suhtes, kelle kodude vägivaldse äravõtmisega reform läbi viidi.
Rahandusministeeriumi andmeil on praeguseks fondi kogunenud ligi 40 miljonit eurot. Sellest
oleks mõistlik rahastada riiklikku programmi omandireformi aluste seadusest (ORAS)
tulenenud ülekohtu leevendamiseks.
1991. aastal alustatud reformi käigus kaotas oma kodu ametlikel andmeil umbes 70 000
inimest – sunniviisiliselt aeti oma kodudest välja 22 500 valdavalt eestikeelset perekonda.
2017. aastal hakati EÜL eestvedamisel rahandusministeeriumis koostama kodu kaotanute ja
nende järeltulijate isikulisi nimekirju, saamaks teada praegu reaalselt abivajajate arvu.
Nimekirjade koostamine tuleks reservfondi vahendite abil viia lõpuni ja alustada
omandireformi tagajärgede heastamise riikliku programmiga. Praeguse koalitsiooni jaoks, kes
rõhutab euroopalikku valitsemiskultuuri, oleks see igati mõistetav. Samuti oleks tuhandete
perekondade väljatoomine aastaid ruineerivast kodutusest tagatis riiklikule julgeolekule.
Rahandusministeeriumi ametnike sõnul laekuks edaspidi maa erastamisest tulev raha hariliku
tuluna riigieelarvesse ning raha kasutamise üle otsustataks tavalise eelarveprotsessi käigus.
Miks mitte siis otsustada kohe, et erastamisest laekuv raha, mis reservfondi läheb, jõuaks
riikliku sunniga vaesustatud inimesteni. Omandireformist räsitud perekondade seas on hulk
neid, kel kaelas uue kodu muretsemiseks võetud pangalaen, või pole neil üldse oma kodu (nt
munitsipaalmajades elavad sundüürnikud). Ometi oli neil kõigil tööaastatega välja teenitud
oma korter, mida Eesti seadused ei lubanud erastada.
Seega on sundüürnikud sunnitud ise oma taskust maksma kinni neile vabariigi taassünni järel
riigi poolt tekitatud ülekohtu. Oleks aeg asjale tõsiselt otsa vaadata ja sihtotstarbeline
omandireformi reservfond ka sihtotstarbeliselt tööle panna.
Seni on reservfondi raha tuulde lastud või kasutatud absoluutselt valede eesmärkide
saavutamiseks. Rahandusministeerium tõi ise näite, kuidas reservfondi vahendeid kasutati
laenurahana kümnete miljonite eurode ulatuses nüüdseks pankrotistunud lennufirma Estonian
Air elus hoidmiseks. Toona viidati valitsuse määrusele, mis lubab fondist toetada ettevõtluse
arendamist. Miks siis ei antud seda raha sundüürnikest ettevõtjate toetamiseks? Näeb ju 1996.
aasta 14. septembri dokument „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha
eraldamise ja kasutamise korra kinnitamine“ ette raha eraldamise omandireformi käigus või
selle tulemusena tekkivate tööhõivega seotud probleemide ennetamise ja lahendamisega
seotud kulude katteks.
EÜL on seisukohal, et omandireformi reservfondi raha kasutamine tuleks valitsusliidus üle
vaadata ja suunata see reformi tagajärgede kompenseerimiseks. See oleks igati euroopalik ja
demokraatlik, mida inimeste kodudest väljaajamine kahtlemata ei olnud. Solidaarsust
väärtustavad sotsiaaldemokraadid peaksid seda mõtet küll toetama. Ehk õnnestuks selle
sammuga taastada ka sundüürnike enamiku usk tulevikku. Rohkem kui 200 teadusliku
publikatsiooni autor, teenekas rahvusvaheliselt tuntud ühiskonnateadlane, ÜRO
majandusuuringute instituudis ja Maailmapangas töötanud Arvo Kuddo kirjutas juba aastaid
tagasi, et Eestis sellisel kujul käivitatud omandireform on tekitanud sügava lõhe kogu
ühiskonnas ning diskrediteerinud siirdeperioodi reforme tervikuna: „Omandisuhete
ümberkorraldamine tuleb viia kooskõlla Eesti Põhiseadusega ning Euroopa inimõiguste ja
põhivabaduste kaitse konventsiooniga. See aga eeldab lisaks seadusandluse täiustamisele
märkimisväärset riigipoolset ressursside eraldamist omandireformiga kaasnevate vastuolude
kõrvaldamiseks.“
EÜL loodab, et Reformierakonna juhitud valitsuskoalitsioonil jätkub mõistmist, et riigi
lähiajaloo mustad leheküljed vajavad uuesti läbi vaatamist ja vigade parandamist.
Omandireform oli neist lehekülgedest üks rängemaid. Reformi reservfondi tühistamisega
lisaks tänane valitsus eestlaste ajaloole veel ühe kuritegeliku lehekülje juurde.
________________________________________________________________
Eesti Üürnike Liidu juhatus
Thea Grepp. Urmi Reinde. Heimar Lenk
Kontakt 5276782, 55655948
[email protected]