Lp Ulvi Reimets
Riigihangete vaidlustuskomisjon
Advokaadibüroo NOVE OÜ
Tallinn Registrikood: 12984303
Estonia pst 9, Solaris keskus
11.10.2024 10143 Tallinn
Tel: +372 610 8010
[email protected]
www.nove.ee
Klen Teder
Allkirjastatud digitaalselt Andrus Kattel
Marika Mugur
Arsi Pavelts, PhD
Kristjan Tamm Heili Püümann
Veikko Puolakainen Laura Raadik
ESITATUD E-POSTI TEEL Mari Past Kristiina Koll
Liis Kikas
[email protected] Indrek Niklus
Madis Abel
Sten Tikerpe
Mart Parind Andra Olm
VAIDLUSTAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD
&
MENETLUSKULUDE NIMEKIRI
Vaidlustusasja nr: 192-24/282827
Riigihange: „Narva Haigla uue aktiivkorpuse esimese etapi - uue
palatikorpuse B1 projekteerimistööd“ (viitenumber 282827)
Vaidlustaja: Innopolis Insenerid OÜ
Registrikood 11297032
Riia 24a, 51010 Tartu
Vaidlustaja esindaja: Advokaat Mart Parind
Advokaadibüroo NOVE
e-post
[email protected]
Hankija: Sihtasutus NARVA HAIGLA
Registrikood 90003217
Haigla 7, 20104 Narva
Hankija esindaja: Vandeadvokaat Hillar Villers
Advokaadibüroo Jewelex
e-post hillar.villers@jewelex;
[email protected]
I ASJAOLUD
1. 03.10.2024 esitas Innopolis Insenerid OÜ („Vaidlustaja“) riigihangete vaidlustuskomisjonile
(„VAKO“) vaidlustuse Sihtasutuse NARVA HAIGLA („Hankija“) riigihankes „Narva Haigla uue
aktiivkorpuse esimese etapi - uue palatikorpuse B1 projekteerimistööd“ (viitenr 282827, „Hange“)
30.09.2024 tehtud otsuse, millega lükati Vaidlustaja pakkumus mittevastavana tagasi, kehtetuks
tunnistamiseks.
2. 08.10.2024 esitas Hankija oma vastuse vaidlustusele.
NOVE - 2/3 -
3. 08.10.2024 määras VAKO asja kirjalikku menetlusse ning andis menetlusosalistele tähtaja
kuni 11.10.2024, et esitada oma täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirjad.
4. Käesolevaga esitab Vaidlustaja repliigina Hankija vastusele oma täiendavad seisukohad.
Lisaks sisaldab dokument Vaidlustaja menetluskulude nimekirja, kuivõrd Vaidlustaja taotles
vaidlustuses, et tema menetluskulud mõistetaks välja Hankijalt.
II VASTUVÄITED HANKIJALE
5. Hankija on oma vastuses vaidlustusele mõista andnud, et ta tõlgendabki HAD p 8.5.1 viisil,
et see on alus iga üksiku pakkumuse, mille maksumus ületab Hanke eeldatavat maksumust, tagasi-
lükkamiseks. Seeläbi on Hankija avameelselt tunnistanud, et ta soovis kehtestada ja enda arvates
kehtestaski RHS-ga vastuolus oleva hanketingimuse (vt selle kohta vaidlustuse p 12).
6. Nagu Vaidlustaja on argumenteerinud juba vaidlustuses, ei saa hanketingimuse tegelikku
sisu tuletada üksnes Hankija tahtest ja selle kohta alles vaidlustusmenetluses antud selgitustest.
Hankija (väidetav) tahe on ainult üks tõlgendusargument mitmete seas. Hankija sellekohaste selgi-
tuste puhul tuleb liiatigi arvestada tõsiasja, et vaidlustusmenetluses on hankijal ilmne huvi vaidlus-
tuse rahuldamata jäämise vastu ning seepärast peavad ka tema propageeritavad tõlgendused
teenima seda lõppeesmärki. Järelikult tuleb Hankija selgitustesse tema tahte kohta suhtuda
teatava reservatsiooniga. Seepärast toimubki kohtutes õiguse tõlgendamine objektiivselt, mitte
subjektiivselt.
7. Nõnda leiabki Vaidlustaja jätkuvalt, et hoolimata sellest, mida Hankija on kirja pannud oma
vastusesse, viivad muud tõlgendusargumendid – sh süstemaatiline tõlgendamine ja nn seadus-
konformne tõlgendamine – järeldusele, et HAD p 8.5.1 ei ole mitte alus üksikute valitud pakkumuste
tagasilükkamiseks, vaid on kõigi pakkumuste tagasilükkamise alus.
8. Mis puudutab süstemaatilise tõlgendamise argumenti (vt vaidlustuse p 11), siis Hankija küll
pealtnäha väidab, et ka HAD p-d 8.5.2 ja 8.5.3 on alused üksikute pakkumuste tagasilükkamiseks,
kuid tegelikult ja sisuliselt kinnitab ta ka ise, et nimetatud sätted on aluseks kõigi pakkumuste
tagasilükkamisele. Nimelt on loogikavaba Hankija selgitus, et HAD p-de 8.5.2 ja 8.5.3 koosseisude
täitumisel „lükkaks ta iga pakkumuse eraldiseisvalt võetuna tagasi“. Kui ühel ja samal alusel toimub
„iga üksiku“ pakkumuse ehk teisisõnu kõigi pakkumuste masstagasilükkamine, siis ongi tegu RHS
§-s 116 silmas peetud kõigi pakkumuste tagasilükkamisega. Seejuures pole vahet, kas Hankija
vormistab selle paberil kõige ebaotstarbekamal moel üldse (vormistab iga pakkumuse tagasi-
lükkamise eraldi punktina, aga identse põhjendusega) või mõistuspäraselt ja otstarbekalt (koondab
kõik pakkumused n-ö ühtekokku ja vormistab tagasilükkamise ühe punktiga ja ühe ühise põhjendu-
sega). Asja õiguslik sisu ei sõltu sellest, kuidas Hankija selle dokumendis vormistab. Fakt on, et
kui hankija lükkab iga riigihankes esitatud pakkumuse tagasi ühe ja sama geneerilise (pakkumuste
spetsiifikast mittesõltuva) argumendiga, siis on tegu kõigi pakkumuste tagasilükkamisega RHS
§ 116 mõttes. Seega on Hankija kinnitanud vaidlustuse p-s 11 öeldut.
9. Vaidlustaja jääb vaidlustuses esitatud alternatiivkäsitluse juurde. Kui VAKO peaks leidma, et
HAD 8.5.1 tuleb käsitada üksikute pakkumuste tagasilükkamise alusena, siis peab Vaidlustajal
olema võimalus sellise sätte õiguspärasust selles vaidlustusmenetluses vaidlustada. Vaidlustaja ei
korda siinkohal oma varasemaid sellekohaseid selgitusi, kuid märgib, et Hankija ei ole sel teemal
esitanud mitte ühtegi sisulist vastuväidet. Hankija on öelnud paljasõnaliselt vaid seda, et HAD
p 8.5.1 ei kujuta endast hinnalage (põhjendamata, miks) ning et säte on seadusega kooskõlas
(põhjendamata, miks). Vaidlustaja võib sellest järeldada vaid kahte asja: Hankijal tegelikult
puuduvad argumendid enda tegevuse kaitsmiseks või siis ta lihtsalt ei suuda olukorras
orienteeruda ega saa probleemi olemusest aru.
10. Hankija viide sellele, et Vaidlustaja ei vaidlustanud HAD p 8.5.1 enne pakkumuste esitamist,
on küll faktina tõsi, kuid vaidlustus jäi esitamata põhjusel, et erinevate tõlgendusargumentide
koosmõjus ei olnud Vaidlustajal põhjust arvata, et Hankija tõesti soovis kehtestada RHS-ga selgelt
vastuolus olevat tingimust. See on ühtlasi põhjus, miks Vaidlustaja ei küsinud Hankijalt HAD p 8.5.1
NOVE - 3/3 -
kohta enne pakkumuse esitamist selgitusi. Niisiis on Vaidlustajal igasugune alus olla praeguses
olukorras „üllatunud“ ning tugineda Euroopa Kohtu praktikale riigihanke alusdokumentide hilisema
vaidlustamise kohta.
11. Lõpetuseks on asjakohatu Hankija õigustus, et „ilmselgelt ei sa hankija võtta endale
kohustusi, milliste täitmiseks rahalised vahendid puuduvad“. See on fundamentaalselt küll tõsi –
riigihankeõigus ei kohusta hankijat ostma asju või teenuseid, mida ta ei suuda endale lubada –,
kuid oma „rahakoti“ kaitsmine saab korrektselt toimuda kas läbi kõigi pakkumuste tagasilükkamise
(RHS § 116 lg 1 p 1) või läbi hankemenetluse kehtetuks tunnistamise (RHS § 73 lg 3 p 6 alt 2),
mille tulemus oleks samuti see, et ükski pakkuja ei saa lepingut. Hankijal ei ole lubatud kehtestada
de facto piirhinda (vt vaidlustuses viidatud VAKO lahendid) ja seeläbi (i) suruda pakkujaid pakkuma
Hankijale meelepäraseid hindu (ii) lükata kõrvale pakkumused, mis Hankijale hinna poolest ei sobi.
III MENETLUSKULUDE NIMEKIRI
12. Vaidlustaja on selles vaidlustusmenetluses kandnud menetluskulusid summas 2625,84
eurot, mis koosneb vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivust summas 1280 eurot ja lepingulise
esindaja kuludest summas 1345,84 eurot (käibemaksuta). Vaidlustajale on osutatud õigusabi
7 h ja 20 min ulatuses tunnihinnaga 190 eurot (käibemaksuta). Kulude täpsem koosseis on esitatud
alljärgnevalt (kõik summad esitatud eurodes ja käibemaksuta):
Kuupäev Töö / toiming Kestus Summa
30.09.2024 Kaasuse alusmaterjalide analüüs, nõupidamised kliendiga 1h25m 221,67
02.10.2024 Vaidlustuse koostamine 1h00m 190
03.10.2024 Vaidlustuse koostamine, kooskõlastamine kliendiga ja 2h55m 554,17
VAKO-le esitamine
08.10.2024 Tutvumine hankija vastusega ja selle esmane analüüs, 30m 95
suhtlus kliendiga
10.10.2024 Täiendavate seisukohtade ja menetluskulude nimekirja 1h30m 285
koostamine
KOKKU: 7h20m 1345,84
Lugupidamisega
Mart Parind
Advokaat