Täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

10.10.2024 VAIDLUSTAJA TÄIENDAV SEISUKOHT JA MENETLUSKULUD Riigihange: „Operatsioonilauad 3“ viitenumber: 277404 Vaidlustaja: Osaühing Balti Intermed registrikood: 10170298 aadress: Tartu mnt 84d, 10112 Tallinn Vaidlustaja esindajad: Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TGS Baltic e-post: [email protected] Hankija: sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla registrikood: 90006399 aadress: J. Sütiste 19, 13419 Tallinn Hankija esindaja: Janika Pajula, jurist e-post: [email protected] TAOTLUSED 1. Mõista sihtasutuselt Põhja-Eesti Regionaalhaigla Osaühingu Balti Intermed kasuks menetluskulud summas 5371,50 eurot käibemaksuta, millest 1280 eurot moodustub riigilõiv ja 4091,50 eurot lepingulise esindaja kulu. 1. ASJAOLUD 1.1. 30.09.2024 esitas Osaühing Balti Intermed (vaidlustaja) riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) kaudu vaidlustuse sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (hankija) riigihanke „Operatsioonilauad 3“ (vr 277404) (riigihange) hanketeate avaldamise faktile. 1.2. 03.10.2024 peatas VAKO riigihanke. 1.3. 04.10.2024 esitas hankija vastuse vaidlustusele. 1.4. VAKO on määranud täiendavate seisukohtade esitamise tähtpäevaks 10.10.2024. 1.5. Vaidlustaja ei nõustu hankija seisukohtadega. Hanketeate avaldamine on õigusvastane ja vaidlustajal on õigus hanketeate avaldamist vaidlustada. 2. PÕHJENDUSED A. VAIDLUSTAJAL ON ÕIGUS VAIDLUSTADA HANKETEATE AVALDAMIST 2.2. Hankija väidab, et hanketeate avaldamise fakti ei ole võimalik vaidlustada ja vaidlustus tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. 1 Hankija eksib. 1 Vastus vaidlustusele, p 2.2. Advokaadibüroo TGS Baltic AS Ahtri 6a, 10151 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610 2.3. Ringkonnakohus on selgitanud, et hanketeate avaldamise faktile vaidlustuse esitamine on võimalik, kui vastava hankemenetluse läbiviimine ei ole RHSi järgi lubatud. 2 Ringkonnakohus selgitas viidatud vaidluses: „Kaebaja väitel on vaidlusalune hankemenetlus käsitatav paralleelmenetlusena teise hankemenetluse suhtes, mistõttu puudub hankijal vähemalt ühes hankemenetluses hankeeseme tegeliku soetamise kavatsus. Riigikohtu [lahendist nr 3-3-1-65-11] nähtuvalt seondub eeltoodud väide riigihanke korraldamise eesmärgipärasuse nõude rikkumisega. Kuivõrd vaidlustuses tugineti RHS sätete rikkumisele, siis oli vaidlustuskomisjon ka pädev vaidlustust läbi vaatama.“3 2.4. VAKO on ka varasemas praktikas hanketeate avaldamise õiguspärasust menetlenud (VAKO lahend nr 164-14/153561). VAKO jättis toona vaidlustuse rahuldamata põhjusel, et varasema hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsust ei olnud vaidlustatud. 4 Praegusel juhul on paralleelmenetluses hankemenetluse kehtetuks tunnistamine vaidlustatud ja selle üle kestab menetlus, mille tõttu tuleb vaidlustus rahuldada. 2.5. Ringkonnakohus on selgitanud ka seda, et RHS § 197 lg 1 p 5 alusel on VAKO pädevuses hankija otsuste kehtetuks tunnistamine. Seega võimaldab RHS § 197 lg 1 p 5 hanketeate VAKO otsusega kehtetuks tunnistada.5 Järelikult on VAKO pädev vaidlustaja taotlust rahuldama. 2.6. Ringkonnakohus selgitas mh, et VAKO-l on kohustus esitatud taotlust tõlgendada eesmärgipäraselt.6 Ka Riigikohtu praktikas on juurdunud seisukoht, et vaidlust lahendava organi uurimispõhimõte hõlmab kohustust tõlgendada esitatud taotlust selle eesmärgist lähtudes. 7 Vaidlustaja taotlusest on selge, mis on eesmärk – et hankija ei viiks läbi paralleelset hankemenetlust. Kui VAKO hinnangul peaks olema vaidlustuse taotlus teistsuguses sõnastuses (nt „tunnistada kehtetuks hanketeade“), siis tulebki taotlust vastavalt tõlgendada. B. POLE TÄHTSUST, ET RIIGIHANKE TULEMUSEL SÕLMITAKSE RAAMLEPING 2.7. Hankija väidab, et raamlepingu sõlmimine uues hankemenetluses ei saa rikkuda vaidlustaja õigusi, sest hankija ei võta endale raamlepingut sõlmides siduvaid kohustusi raamlepingu alusel tooteid soetada.8 Hankija väide on asjakohatu. 2.8. Tõsi, raamlepingu sõlmimine ei too kaasa hankija kohustust tooteid või teenuseid soetada. See ei oma vaidluses siiski tähtsust. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-65-11 käsitletakse seda, kas hankija saab viia läbi kahte paralleelselt riigihanke menetlust. RHS § 4 p 17 1 kohaselt on riigihanke menetlus igasugune RHSi alusel läbi viidav menetlus, mille eesmärk on hanke- või raamlepingu sõlmimine. Riigihanke mõiste hõlmab nii hankelepingut kui ka raamlepingut (RHS § 4 p 16). Riigikohtu suuniste rakendamine ei sõltu seega mingil määral sellest, kas hankemenetluse tulemusel sõlmitakse hanke- või raamleping. 2.9. Hankija väited ei ole ainult asjakohatud, vaid ka selgelt otsitud. Kui hankijal oleks kavatsus sõlmida raamleping mõlema hankemenetluse tulemusel, ei üritaks ta aktiivselt eelmist hankemenetlust kehtetuks tunnistada. Kui hankija sooviks raamlepingus tekitada hinnakonkurentsi, sõlmiks ta raamlepingu mitme pakkujaga. 2.10. Toetamaks oma väidet, et mitu hankemenetlust saab samal ajal läbi viia juhul, kui nende tulemusel sõlmitakse raamleping, viitab hankija Rahandusministeeriumi poolt eelmise seaduse kohta antud tõlgendusele.9 Isegi kui Rahandusministeeriumi seisukohtasid saaks pidada õiguse allikaks – ei saa –, on hankija viidatud lause kontekstist välja rebinud. 2 TlnRngKo 3-13-2223 p 11. 3 TlnRngKo 3-13-2223 p 12. 4 VAKO 164-14/153561, p 7. 5 TlnRngKm 3-13-2223, p 17. 6 TlnRngKo 3-13-2223 p 12. 7 RKHKm 3-3-1-77-10, p 11; RKHKo 3-3-1-80-10, p 22; RKHKm 3-3-1-36-11, p 17. 8 Hankija vastus vaidlustusele, p 2.3. 9 Hankija vastus vaidlustusele, p 2.3.6. 2/4 2.11. Rahandusministeerium on vastanud järgmisele küsimusele: „Kui hankijal on kehtiv raamleping mingite asjade või teenuste ostmiseks, kas siis võib korraldada nn ühekordse avatud riigihanke samade asjade ostmiseks?“ Rahandusministeerium ei käsitle vaidlusalust olukorda, kus hankija viib läbi kahte paralleelselt hankemenetlust, vaid olukorda, kus hankijal juba on raamleping sõlmitud ja ta soovib sõlmida ühe veel: „Uue hankemenetluse tulemusena raamlepingu või hankelepingu sõlmimine on tõepoolest põhjendatud ja vajalik nt juhul kui sõlmitud raamlepingu maht ei ole hankija jaoks piisav. Raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute eeldatav maksumus on niivõrd oluline tingimus, et selle avaldamine hanketeates on kohustuslik ja selle ületamine ei ole üldjuhul lubatud. Seega olekski hankija jaoks väljapääsuks uue hankemenetluse korraldamine teise raamlepingu või hankelepingu sõlmimiseks.“ 2.12. Rahandusministeerium ei ole seega üritanud ümber lükata Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-65-11 antud suuniseid. Rahandusministeerium käsitleb teistsugust olukorda, kui analüüsis Riigikohus ja on praegu vaidluse all. 2.13. Hankija seisukoht ei ole ka kuidagi loogiline. Kui pidada tõeseks, et raamlepingu sõlmimise menetlusi võib paralleelselt viia läbi mitu, kaob nendes menetlustes sisuliselt ära võimalus vaidlustada hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsust. Ettevõtja võib küll kehtetuks tunnistamist vaidlustada, kuid sellel puudub mis tahes mõju, kuna hankija viib vaidlusest hoolimata läbi uue menetluse. RHS ei tee mingit erisust hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse kaebeõiguse osas sõltuvalt sellest, milline leping menetluse tulemusel sõlmitakse. Hankija tõlgendust on võimalik hankijatel ka lihtsasti kuritarvitada. Kui hankija soovib sõlmida raamlepingut kindla ettevõtjaga, saab ta viia läbi lõputul hulgal hankemenetlusi nii kaua, kuni edukaks osutub tema soosik. 2.14. Hankija tõlgendus on selges vastuolus ka õiguskaitsemeetmete direktiiviga, 10 mille art 1 lg 1 lõik 3 kohustab liikmesriike võtma vajalikke meetmeid, et „lepingutega“ seotud hankija otsuseid saaks läbi vaadata tõhusalt. „Lepingu“ mõiste hõlmab art 1 lg 1 lõigu 2 järgi nii hanke- kui raamlepinguid. C. TEATUD TEHNILISE KIRJELDUSTE TINGIMUSTE MUUTMINE EI OMA TÄHTSUST 2.15. Hankija väidab, et kuna ta on muutnud teatud tehnilise kirjeldusi tingimusi, ei ole hankemenetluse ese üks-ühele sama.11 Hankija väide on asjakohatu. 2.16. Vaidlust ei ole, et hankija ostab mõlema hankemenetluse tulemusel samu tooteid. Vaidlustaja selgitas juba vaidlustuses, et ei oma mingit tähtsust, et hankija on mõnda hanketingimust muutnud. Riigikohus selgitas, et uue hankemenetluse korraldamine sama eseme suhtes teistsugustel tingimustel on vastuolus pooleliolevas hankemenetluses antud eelhaldusaktidega. Õiguspärased võimalused sama eseme suhtes uue hankemenetluse läbiviimiseks varasematest erinevatel tingimustel on sama hankeeseme kohta antud varasemate eelhaldusaktide muutmine (RHS § 36) või kogu varasema hankemenetluse kehtetuks tunnistamine (RHS § 29 lg 3 p 6).12 Hankija ongi üritamas eelmist hankemenetlust kehtetuks tunnistada, kuid selle otsuse üle kestab vaidlus. 3. MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 3.1. Vaidlustaja menetluskuluks on tasu Advokaadibüroo TGS Baltic AS poolt osutatud õigusabi eest 4091,5 eurot (käibemaksuta). Vaidlustaja advokaadid töötavad tunnihinnaga 245 EUR + km. Sellele lisandub riigilõiv 1280 eurot. Seega kokku on hankijal vaidlustusmenetluses tekkinud menetluskulusid käibemaksuta summas 5371,5 eurot. 3.2. Vaidlustaja kinnitab, et kõik nimekirjas nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva vaidlusega. 10 Direktiiv 2007/66/EÜ. 11 Hankija vastus vaidustusele, p 2.3.2. 12 RKHKo 3-3-1-65-11, p 13. 3/4  Kuupäev Tegevus Ajakulu (h) Summa (EUR) 30.09.2024 RHAD-ga tutvumine. Vaidlustuse koostamine. Kohtupraktika 8,2 analüüs. Nõupidamine. Vaidlustuse koostamine ja allkirjastamine. 07.10.2024 Kiri VAKO-le seoses riigihanke peatamisega. Nõupiamine 0,4 kliendiga. 10.10.2024 Hankija vastuse analüüs. Täiendava seisukoha koostamine. 8,1 Menetluskulude nimekirja koostamine. Allkirjastamine ja VAKO-le edastamine. Kokku (h) 16,7 Kokku summa KM-ta 4091,5 4. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 4.1. Tähtaegsus. VAKO on täiendavate seisukohtade esitamise tähtpäevaks määranud 10.10.2024. Seisukoht on tähtaegne. 4.2. Esitamine. Seisukoht on esitatud VAKO-le ([email protected]) ja menetlusosalistele e-posti teel. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Erki Fels, Gregor Saluveer, vandeadvokaat vandeadvokaadi abi 4/4