Urmas Kesa Teie 26.09.2024
Melker Baltik OÜ Meie 10.10.2024 nr 12.2-1/4268-2
[email protected]
Järelevalvemenetluse alustamata
jätmine
Austatud härra Kesa
Edastasite Rahandusministeeriumile järelevalveteate seoses Pärnu Linnavalitsuse korraldatud
lihthankemenetlusega „Diiselgeneraatorite ostmine“ (viitenumber 283278). Järelevalveteates
märgitu kohaselt on Teil tekkinud kahtlus, et nimetatud riigihanke tulemusel on edukaks
tunnistatud pakkumus, mis ei vasta riigihanke alusdokumendi punktis 2.19 sätestatud nõudele,
mille kohaselt peavad diiselgeneraatorid vastama heitenormile Stage V. Märgite, et hanke
võitja tundub, et on pakkunud Stage 3, mitte Stage V generaatorit. Teie hinnangul tuleks
nimetatud riigihange tühistada ja korraldada uus hange ilma nõudmiseta STAGE V
generaatorit.
Olles tutvunud järelevalveteates esitatuga ja riigihangete registris (eRHR) avaldatud
andmetega, teatame, et Rahandusministeerium ei alusta Pärnu Linnavalitsuse poolt
korraldatud riigihanke üle järelevalvemenetlust alljärgnevatel põhjustel.
Rahandusministeeriumi pädevus ning volitused riigihankealase järelevalve teostamisel on
sätestatud RHS 9. peatükis. RHS § 180 p-st 6 ja § 203 lg-st 1 tulenevalt teostab
Rahandusministeerium avalikes huvides riiklikku ning haldusjärelevalvet RHS-i ja selle
alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle. RHS § 203 lg 3 kohaselt kontrollitakse
järelevalvemenetluses hankija tegevuse õiguspärasust. Järelevalvemenetlust ei tehta hankija
tegevuse otstarbekuse kontrollimiseks ega tema otsuste ja toimingute tulemuslikkuse
hindamiseks.
Riigikohus on sedastanud, et haldusorgan peab avaliku võimu teostamisel lähtuma
seaduslikkuse põhimõttest (PS § 3 lg 1). Avalik võim on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui
seadus annab selleks selge pädevuse ja volituse. Seetõttu võib avaliku võimu poolne
sekkumine toimuda ainult seadusega kindlaks määratud tingimustel, korras ja ulatuses.1 RHS
§ 205 lg 1 p 1 sätestab, et Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada
põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul
ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad käesoleva seaduse rikkumisele, ja puuduvad
RHS § 206 lg-s 1 nimetatud asjaolud. RHS § 206 lg 1sätestab järelevalvemenetluse alustamist
1
Vt RKHKo nr 3-3-1-41-00, p 4; RKHKo nr 3-3-1-43-12, p 19.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
välistavad asjaolud, millisel juhul järelevalvemenetlust ei alustata või alustatud
järelevalvemenetlus lõpetatakse. Tulenevalt RHS § 206 lg 1 p-st 4 ei alustata
järelevalvemenetlust, kui riigihanke menetlus on lõppenud. Riigihanke menetluse lõppemise
alused on sätestatud RHS § 73 lg 3 p-des 1-7. RHS § 73 lg 3 p 1 kohaselt lõpeb hankemenetlus
hankelepingu või raamlepingu sõlmimisega.
eRHR-i andmetel on Pärnu Linnavalitsuse ja osaühing Aircom vahel 20.09.2024 sõlmitud
hankeleping nr 3-13.1/282/2024. Järelikult on kõnealune riigihanke menetlus hankelepingu
sõlmimisega lõppenud. Pärast riigihanke lõppemist ja olukorras, kus hankeleping on sõlmitud,
ei ole juhtumipõhise järelevalvemenetluse läbiviimine põhjendatud ega eesmärgipärane, sest
RHS § 208 lg-test 1 ja 2 tulenevalt saab Rahandusministeerium teha hankijale täitmiseks
kohustuslikke ettekirjutusi üksnes enne hanke- või raamlepingu sõlmimist. Arvestades, et
hanke- või raamlepingu sõlmimisega on riigihange lõppenud, kaalub õiguskindluse ja
õigusrahu tagamise vajadus üles hankija tegevuse seaduslikkuse nõude, mistõttu pärast
lepingu sõlmimist ei sekku Rahandusministeerium riikliku või haldusjärelevalve meetmetega
hankija ja edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja vahelisse eraõiguslikku suhtesse
(Riigihangete seaduse eelnõu. 450 SE I. Riigikogu XIII. Seletuskiri, lk 142). Lepingu
sõlmimise korral on võimalikud rikkumised lõpule viidud ning ettekirjutuse tegemine ei ole
enam võimalik.
Eeltoodust tulenevalt puudub Rahandusministeeriumil praegusel juhul järelevalvemenetluse
läbiviimiseks seaduslik alus, kuna esineb eespool selgitatud järelevalvemenetlust välistav
asjaolu (RHS § 206 lg 1 p 4).
Lähtudes eeltoodust ning arvestades, et riigihange viitenumbriga 283278 on RHS § 73 lg 3
p 1 alusel lõppenud, teatame, et Rahandusministeerium ei alusta RHS § 205 lg 1 p 1 ja § 206
lg 1 p 4 alusel järelevalvemenetlust.
Juhime Teie tähelepanu edaspidiseks sellele, et RHS § 185 lg 1 kohaselt võib pakkuja, taotleja
või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja (edaspidi vaidlustaja) vaidlustada hankija
tegevuse, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile sellekohase vaidlustuse, kui ta leiab, et
käesoleva seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. RHS
§ 185 lg 2 kohaselt võib vaidlustuse esitada nii riigihanke alusdokumentide peale kui ka
hankija otsuste peale, sh ettevõtja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise, pakkumuse
vastavaks tunnistamise, pakkumuse tagasilükkamise või edukaks tunnistamise otsuse peale.
RHS § 189 lg 1 üldreegli kohaselt peab vaidlustus olema laekunud vaidlustuskomisjonile
kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste
rikkumisest või huvide kahjustamisest, välja arvatud RHS § 189 lõigetes 2-5 nimetatud juhul,
kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist.
Käesolevas riigihankes möödus riigihankes tehtud otsuste vaidlustamise tähtaeg enne
Rahandusministeeriumile järelevalveteate esitamist. Siinkohal peame vajalikuks täiendavalt
märkida, et kuigi antud juhul on järelevalvemenetluse alustamine välistatud ainuüksi
tulenevalt hankelepingu sõlmituse faktist, on Rahandusministeeriumil RHS § 206 lg 2 p 1
alusel õigus jätta järelevalvemenetlus alustamata ka juhul, kui järelevalveteate esitaja ei ole
RHS §-s 189 ette nähtud tähtaja jooksul kasutanud õigust esitada rikkumise peale vaidlustust
riigihangete vaidlustuskomisjonile ning järelevalveteate esitamise ajaks on vaidlustuse
esitamise õigus minetatud.
2
Seoses hankija riigihanke alusdokumendi punktis 2.19 kehtestatud nõudega, mille kohaselt
peavad diiselgeneraatorid vastama heitenormile Stage V, selgitame, et see on vastavalt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/1628 keskkonnahoidlik nõue ja RHS §
87 lg 2 p 1 näeb ette, et riigihanke tehnilises kirjelduses asjadele või teenustele esitatavate
nõuete loetelu võib hõlmata muu hulgas keskkonnahoidlikkuse kriteeriume. Selgitame
siinkohal, et Rahandusministeeriumi pädevuses on kontrollida üksnes hankija tegevuse
õiguspärasust RHS-is sätestatu järgmisel (RHS § 203 lg 3), kuid meie pädevuses ei ole
pakkuja tegevuse kontrollimine lepingu täitmisel ehk kontrollimine, kas pakkuja täidab
sõlmitud hankelepingut nõuetekohaselt. Lepingu nõuetekohase täitmise üle teostab kontrolli
eelkõige hankija.
Vaatamata sellele, et Rahandusministeeriumil ei ole meetmeid sekkumaks hankelepingu
täitmisse, märgime, et hankija peab lisaks riigihanke menetluse läbiviimisele olema hoolas ka
lepingu täitmisel ning veenduma, et lepingut täidetakse nii nagu riigihanke alusdokumentides
oli ette nähtud. Informeerime, et Rahandusministeerium edastas 09.10.2024 kohalikele
omavalitsustele ka sellekohase ringkirja nr 12.2-1/4458-1, juhtimaks tähelepanu
riigihankelepingute nõuetekohase täitmise kontrollimise vajadusele.
Vaatamata järelevalvemenetluse alustamata jätmisele, täname Teid pöördumise eest ning
arvestame sellega riskianalüüside ja plaanilise järelkontrolli tööplaanide koostamisel.
Täiendavate küsimustega palume pöörduda riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna
juristi Kertu Kuiv’a poole (tel: 5885 1395, e-post:
[email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Estella Põllu
riigihangete valdkonna juht
Kertu Kuiv 5885 1394
[email protected]
3