Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 , 101 15 Tallinn Menetlusdokument on esitatud elektrooniliselt e-posti aadressile
[email protected] Riigihange: Nr 272693 „ Tervisetehnoloogia ja -teenuste valdkonna väärtuspõhise toimemudeli väljaarendamine ja elluviimine ” Vaidlustaja d : Ühispakkujad Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL (90008258) ja Tallinna Tehnikaülikool (74000323) E-post:
[email protected] Hankija : Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus r egistrikood 90006012 Sepise 7, 11415 Tallinn Tel. +372 6279 700 E-post :
[email protected] Kolma ndad isik ud : Ühispakkujad OÜ Tervisemajanduse Koda (80567413) , Civitta Eesti AS (11092241) , Sihtasutus Tartu Teaduspark (90001121) ja Tartu Ülikool (74001073) E-post:
[email protected] [email protected] [email protected] [email protected] Kolmandate isikute lepingulised esindajad: Arne Ots, vandeadvokaat Alan Paas, advokaat Ellex Raidla Advokaadibüroo e-post:
[email protected] [email protected] VA STUS hankija 03.10.2024. a seisukohtadele ja kolmandate isikute seisukohtadele I Asjaolud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi hankija või EIS ) algatas 08.12.2023 avaldatud hanketeatega konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse „ Tervisetehnoloogia ja -teenuste valdkonna väärtuspõhise toimemudeli väljaarendamine ja elluviimine ” viitenumbriga 272693 , milles osalesid pakkujatena ühispakkujad Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL (edaspidi Tehnopol) ja Tallinna Tehnikaülikool (edaspidi TalTech) . Hankija teavitas 18.09.2024 ühispakkujaid Tehnopoli ja TalTechi (edaspidi ka vaidlustaja d ) oma 18.09 .202 4 . a otsusest, millega hankija tunnistas riigihangete seaduse ( RHS ) § 114 lg 1 ja lg 2 teise lause alusel riigihanke alusdokumendis ( RHAD ) kehtestatud tingimustele vastavaks ühispakkujate Eesti Tervisemajanduse Koda, Civitta Eesti AS, Sihtasutus Tartu Teaduspark ja Tartu Ülikool (edaspidi ka kolmandad isikud) pakkumus e; ning ühispakkujate Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL ja Tallinna Tehnikaülikool pakkumus e . Samast otsusest nähtub, et h ankija hindas RHADis sätestatud hindamiskriteeriumite alusel vastavaks tunnistatud pakkumisi järgmiselt: kolmandate isikute pakkumus sai 71 punkti; vaidlustajate pakkumus sai 66 punkti. Tulenevalt pakkumustele antud hindepunktidest, tunnistas hankija oma 18.09.2024. a otsusega RHSi § 117 lg 1 teise lause alusel edukaks kolmandate isikute pakkumus e kui hindamiskriteeriumite alusel majanduslikult soodsaim a pakkumus e . Vaidlustaja d vaidlusta sid hankija 18.09 .202 4 . a otsuse osas, millega hankija hindas Tehnopoli ja TalTechi pakkumust 61 punktiga ning osas, milles hankija tunnistas edukaks ühispakkujate Eesti Tervisemajanduse Koda, Civitta Eesti AS, Sihtasutus Tartu Teaduspark ja Tartu Ülikool pakkumus e kui hindamiskriteeriumite alusel majanduslikult soodsaim a pakkumus e. Hankija ja kolmandad isikud esitasid oma vastused vaidlustusele 03.10.2024. Riigihangete vaidlustuskomisjon edastas menetlusosalistele 04.10.2024 teate nr 12.2-10/186, millega otsustas vaidlustuse läbi vaadata kirjalikus menetluses. Samas teates määras vaidlustuskomisjon täiendava te selgitus te ja dokument ide esitamise tähtajaks 09.10.2024. Samuti palus vaidlustuskomisjon vaidlustajatel hiljemalt 09.10.2024 teatada, milline osa vaidlustajate pakkumusest on käsitletav ärisaladusena. Käesolevad seisukohad ja selgitused on seega esitatud tähtaegselt. II Vaidlustaja te täiendavad seisukohad Vaidlustajad ei nõustu hankija seisukohaga, et hindamismenetlus viidi läbi õiguspäraselt ning vaidlustajad jäävad kõigi oma vaidlustuses esitatud seisukohtade juurde. Hankija on asunud alles vaidlustusele vastamise käigus oma hindamisotsuseid põhjendama ning neisse seoseid looma. Hankija selgitused ei kompenseeri siiski hindamisotsuste kontrollitavuse puudumist hindamisprotokollis ega kõrvalda olulisi kahtlusi hindamisotsuste asjakohasuse suhtes. Vaidlustajad leiavad endiselt , et käesoleval juhul ei vastanud hindamismenetlus kohtupraktikas kujundatud põhimõtetele. Vaidlustajad jäävad kõikide oma vaidlustuses toodud sisuliste etteheidete juurde ning vastavad järgnevalt hankija seisukohtadele, kordamata vaidlustuses esitatut. Hindamiskriteerium p 6.8.1 „Meeskond ja töökorraldus“ , ala punkt a: Hankija väidab oma vastuse punktis 2.5.1, et hankija hinnangut „puudu“ ei saa mõista selliselt, nagu hankija viitaks puudujäävatele kompetentsidele. Vaidlustajad märgivad, et sõna „puudu“ tavatähenduslikult viitab justnimelt sellele, et hankija on ette heitnud, et n õutavat kompetentsi meeskonnas ei ole. Vaidlustajad leiavad, et hankija seisukoht on sellisena faktiliselt ebaõige , kuna meeskonnas on esindatud kõik vajalikud kompetentsid. Lisaks, kuna h ankija ei ole üleüldse nõudnud näiteks spetsiifilis t kompetents i biomeditsiini valdkonnas , ei saa ks hankija juba sellise nõude kehtestamata jätmise tõttu pidada nõrkuseks ka selliste kompetentside „puudumist“. Vaidlustajad toonitavad, et hankija on RHAD Lisa 1 punktis 8.2.1 nõudnud vähemalt magistrikraadi tervise või meditsiini , sh biomeditsiini valdkonnas . Nimetatud tingimusest saab seega üheselt välja lugeda, et hankija on toimemudeli edukaks elluviimiseks pidanud vajalikuks kas ühe või teise valdkonna magistrikraadi tasemel tundmist , st et toimemudeli edukaks elluviimiseks piisas hankija hinnangul vaid ühe valdkonna kompetentsidest. Kuna hankija on alles tagantjärele hakanud tähtsustama biomeditsiini kompetentsi, on hankija sisuliselt lisanud tagantjärele hankesse tingimusi, mida hankes algselt ei olnud. Selliselt on hankija toiminud õigusvastaselt, kuna on sisuliselt kohaldanud hankes uusi kriteeriume, millega pakkujad ei pidanud arvestama pakkumuse esitamise ajal. V aidlustajad toonitavad, et arvestasid meeskonna komplekteerimisel hankija poolt nõutud kompetentsidega. Hankija pidanuks andma hinnangu esmajoones RHAD lisa 1 p 8.2.1 – 8.2.4 esitatud nõuete vastavusele, ent hankija on läinud nimetatust kaugemale, vastuolus hindamismetoodikaga. Vaidlustajad toovad välja siinjuures aga, et kuigi biomeditsiini valdkonna üksikasjalikku tundmist ei olnud hankes nõutud, oli vaidlustajate meeskonnas ometi selline kogemus meeskonnas olemas ja välja toodud (pakkumus, lk. 11) . Seda enam jääb selgusetuks, mille alusel hindamiskomisjon jõudis seisukohale, et hankija ootustele vastavus ei olnud täielikult tagatud. Hindamiskriteeriumitest ega hankija selgitustest ei selgu, mida täpsemalt hindamiskomisjon puntki all hindas. Hankija on oma vastuse punktis 2.5.3.1 leidnud, et toimemudeli elluviimisel on valdkonna IO portfelli arendamine ning sellega seotud ärivõimaluste tuvastamine puudulik ning raskendab eesmärkide saavutamist. Vaidlustajatele jääb aga siiski endiselt ebaselgeks, kuidas on hankija asunud seisukohale, et „puudub kogemus vajalikus mahus“ , seda enam, et esiteks ei ole hankija sellist spetsiifilist kompetentsi üleüldse nõudnud ning teiseks on vaidlustajatel kompetents olemas (vt vaidlustuses välja toodud kompetentside kirjeldust) . Vaidlustajad juhivad tähelepanu asjaolule, et hankija ei väida enam, et vaidlustajatel oleks IO kaitsega seotud kompetentse puudu, vaid hankija on hakanud veelgi enam kitsendama nn soovitud kompetentsi kirjeldust. Nüüd on hankija leidnud, et hankija ootustele vastamise eelduseks oli, et tegevmeeskonnas peab olema kaetud „biotehnoloogia või -meditsiini valdkonna IO tuvastamise, IO portfelli loomise ja/või litsentseerimise kogemus“ . Tegemist on väga spetsiifilise nõudega, mida hanketingimused ei sisalda. Kui hankija ootus oli sellise spetsiifilise kompetentsi esinemine, siis oles hankija pidanud nõude hanketingimustes välja too ma, et pakkujal o leks olnud võimalik tingimusele vastata . Hankija on oma vastuse punktis 2.5.4.1 leidnud, et vaidlustajad ei ole kirjeldanud rahvusvahelistele edulugudele kaasa aitamist, ent see väide on väär. Rahvusvaheliste edulugudele kaasa aitamine on pakkumises toodud ja põhjendatud (pakkumus, lk. 3; pakkumuse Lisa1: Meeskonnaliikmete CV-d, Martin Goroško CV) . Lisaks on hankija hakanud tagantjärele sisustama äriarenduse kompetentse väga kitsalt, kirjeldades punktis 2.5.4.1 „ näiteks ei ole tegevmeeskonnas esindatud rahvusvaheliselt eduka tervisetehnoloogiaettevõtte kaasasutajaks või tippjuhiks olemise kogemust, maailma tippettevõtetes töötamise või nende pikaajalise kliendisuhte arendamise kogemust, tervisetehnoloogia ettevõtetele kasvufaasis seeria A või hilisema investeeringuringi kaasamise kogemust (30M€+ tervisetehnoloogiate valdkonnas ).“ Kui hankija pidas eelnevat oluliseks äriarenduse kompetentsiks, siis see pidanuks sisalduma meeskonnalt nõutavates kompetentsides, et pakkuja saaks vastata kompetentsidele: a) rahvusvaheliselt eduka tervisetehnoloogiaettevõtte kaasasutaja või tippjuhi kogemus; b) maailma tippettevõtetes töötamise või nende pikaajalise kliendisuhte arendamise kogemus; c) seeria A või hilisema investeeringuringi kaasamise kogemus (30M€+). Arvestades, et hindamiskriteeriumi te ega hanketingimuste alusel ei nõutud selliseid spetsiifilisi kompetentse, on hankija hinnangud üdini meelevaldsed ja põhjendamatud . Samal ajal on vaidlustajal meeskonnas muuhulgas esindatud ka rahvusvahelise eduka tervisetehnoloogia ettevõtja kogemus ja kapitali kaasamise kogemus (pakkumus2 Lisa 1: Meeskonnaliikmete CV-s, Rene Jõeleht CV) Hindamiskriteerium p 6.8.1 „Meeskond ja töökorraldus“ , alapunkt c Hankija väidab oma vastuse punktis 2.5.5.1, et tegevmeeskonna liikmete ajalise panuse selgitus ja projekti töökorralduse põhimõtted ei ole täielikult arusaadavad. Hankija väidab, et näiteks projektijuhi töökoormus ei nähtu pakkumusest, samuti ei nähtu, milline meeskond pühendub igapäevaselt projekti tegevustesse. Vaidlustajad leiavad nende näidete varal, et hankija on pakkumuses toodud info arvestamata jätnud: p akkumuses on välja toodud, millised meeskonnaliikmed pühenduvad igapäevaselt ellu viimisele (pakkumus lk. 5-7) . Pakkumuses toodud tegevmeeskonna liikmed panustavad projekti 100% või olulisel määral. Hankes ei olnud nõutud ka eraldi FTE-de või tööaja protsendilise jaotuse väljatoomist, mistõttu ei ole arusaadav, miks hankija eeldab, et piisavat ajalist panust ei tagata. Muuhulgas panustab p rojektijuht Merilin Varsamaa projekti elluviimisesse 100% ja on pakkumuses välja toodud kogu pakutava programmi juhina (pakkumus, lk. 5) . Hankija on oma vastuse punktis 2.5.5.2 kinnitanud, et kolmandate isikute pakkumuse puhul ei ole hankija eraldi ajalise panuse jaotust hinnangutes välja toonud . Samas väidab hankija, et ajalise panuse küsimust hinnati ka kolmandate isikute pakkumuse puhul. Vaidlustajad märgivad, et hankija selgitused on vastuolulised ega kõrvalda kahtlusi selle kohta, et pakkumusi hinnati ühetaoliselt. Hindamiskomisjoni protokoll peab hindamisotsuse sisulise jälgitavuse huvides kajastama kõiki otsuse tegemisel arvesse võetud asjaolusid. Kui protokoll ei sisalda kolmandate isikute meeskonna tööpanuse hindamist, siis saab sellest järeldada, et tegemist oli asjaoluga, mida hankija hindas küll vaidlustajate pakkumuse puhul, ent jättis hindamata kolmandate isikute pakkumuse puhul. Seega on hankija rakendanud hindamiskriteeriume meelevaldselt ja vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Hankija väidab oma vastuse punktis 2.5.6.1 , et hankijal on kahtlus, kas kahte rolli täitev P. Ross ikka suudab oma ülesandeid igapäevaselt täita. Vaidlustajad juhivad tähelepanu sellele, et P. Rossi nõuniku roll ja tegevmeeskonna roll ei ole omavahel kuidagi konfliktis. Hankija kahtlused on taas jäänud üldsõnaliseks. Pelgalt asjaolust, et üks isik täidab mitmeid ülesandeid, ei saa järeldada isiku suutmatust nende ülesannetega toime tulla. Seega on hankija kahtlused paljasõnalised ja põhjendamata. Lisaks märgivad vaidlustajad, et P. Rossi on lisatud projekti ellu viiva meeskonna kvalifitseeruvaks liikmeks, mis tähendab tema panustamist samadel alustel teiste meeskonna liikmetega. Hankija on oma vastuse punktis 2.5.7.1 leidnud, et konsortsiumi igapäevast töökorraldust ei ole piisavalt selgitatud. Vaidlustajatele jääb arusaamatuks nõue, et pakkujatelt eeldati igapäevaste suhtluskanalite kirjeldamist. Arvestades, et Tehnopolil on valdkonnas 10 - aastane kogemus, sh. koostöökogemus ühispakkujaga TalTech, siis on hankija kahtlused info liikumise suhtes seda enam alusetud ja põhjendamatud. Pakkuja kogemus antud valdkonna ehk tervisetehnoloogia klastri juhtimise alal peaks olema muuhulgas piisavaks põhjenduseks, et informeerimise ja kaasamisega saadakse suurepäraselt hakkama. Vaidlustajad toovad lisaks välja, et asjast ei nähtu, nagu oleks hindamiskomisjon kolmandate isikute pakkumuse puhul meeskonna suhtluskanalite valikut ja info liikumist üleüldse hinnanud. Seega on hankija kohelnud pakkujaid ebavõrdselt, nõudes vaidlustajate pakkumuselt kommunikatsioonikanalite ja info liikumise detailset välja toomist. Hindamiskriteerium p 6.8.3 „Pakutava toimemudeli lahendus“ , alapunkt c Hankija on oma vastuse punktis 2.6.1.1 leidnud, et pakkumuses ei ole piisavalt põhjendatud, miks just need valitud võtmepartnerid aitavad toimemudeli elluviimisele kaasa parima kvaliteediga. Hankija selgitused, millega ühest küljest hankija möönab, et esitatud on võtmepartnerite ülevaade ja tutvustus, ent samas hankija justkui ei loe partneri valiku põhjendust välja, on omavahel vastuolulised. Vaidlustajad jäävad selle juurde, et pakkumus sisaldas põhjendusi partnerite valikul. Hankija hinnangud ei põhine faktidel ning vaatavad mööda pakkumuses esitatust. Hankija on punktis 2.6.2.1 asunud arvamusele, et vaidlustajad ei ole piisavalt välja toonud konkureeriva pakkuja koosseisus osaleva Tartu Ülikooli olulisust. Hindamiskomisjoni protokollis heidetakse vaidlustajatele aga ette koostöökokkulepete puudumist Tartu Ülikooliga. Vaidlustajate hinnangul on hankija selgitused hinde alandamisele uudsed, sh ei ole hankija siinkohal põhjendanud, miks on ühe kompetentsikeskuse olulisuse detailne kirjeldus toimemudeli edukaks rakendamiseks vajalik. Hankija jätab tähelepanuta, et vaidlustajad on pakkumuses Tartu Ülikooli teadmuskeskusena ära märkinud ning näinud Tartu Ülikooli koostööpartnerina. Mis puudutab koostöökokkulepete olemausolu, siis vaidlustajad jäävad selle juurde, et konkureeriva pakkumise esitajaga ei ole võimalik siduvaid ja põhimõttelisi kokkuleppeid enne hanke tulemuse selgumist sõlmida. Lisaks leiavad vaidlustajad, et hindamiskomisjoni protokollist ei nähtu, nagu oleks hankija kolmandate isikute pakkumuses pidanud vajalikuks vaidlustajate kompetentsi detailset kirjeldamist või koostöökokkulepete olemasolu vaidlustajatega. Kolmandad isikud ei ole Tehnopoliga mitte ühtegi koostöölepet sõlminu d ega kaardistanud Tehnopoli valmidust panustada nende toimemudeli elluviimisse. Seega on hankija kohelnud pakkujaid hindamisel ebavõrdselt, hinnates vaidlustajate pakkumuses asjaolusid, millele kolmandate isikute pakkumuses ei ole tähtsust omistatud. Asjaolu, et kolmandate isikute pakkumusele omistati selles hindamiskriteeriumis maksimumarv punkte, ei vabasta hankijat põhjendamiskohustusest või kohustusest kohelda pakkujaid võrdselt, hinnates samu asjaolusid. Hankija on oma vastuse punktis 2.6.3.1 jäänud seisukohale tehinguvoo ebapiisavast kirjeldamisest. Vaidlustajad on vaidlustuses viidanud pakkumuse konkreetsetele osadele, milles kirjeldatakse tehinguvoo toimimist, koostööd partneritega jms. Tehnopol on tehinguvoo osas Eesti suurim äriinkubaator ning on voo kaasamist kirjeldanud oma kogemusele tuginedes nii turundustegevuste kui ka partnerite kaasamise lõigudes. Lisaks on Tehnopol tehingu voo tagamist ka tegelikkuses tõestanud . Seda enam jääb arusaamatuks, millistele asjaoludele on hankija tuginenud, pidades tehinguvoo kirjeldust ebapiisavaks. Vaidlustajate hinnangul ei ole hankija neid asjaolusid endiselt välja toonud ning on oma põhjendustes vaadanud mööda pakkumuses toodud faktidest. Hankija on oma vastuse punktis 2.6.3.2 leidnud, et vaidlustaja ei ole kirjeldanud, kuidas jõuda teadusrühmadeni, kes ei jälgi TalTechi kanaleid. Vaidlustajad juhivad tähelepanu, et vaidlustajad on oma pakkumuses kirjeldanud, ka teiste kommunikatsioonikanalite kasutamist (pakkumus, lk. 57-58). Lisaks on teadusmaastik sedavõrd võrgustunud, et teadusrühmad jälgivad aktiivselt oluliste teadus-arenduskeskuste kanaleid. Selles plaanis on väheusutav, et teadusrühmad ei jälgi muuhulgas TalTechi kui Eesti suurima tehnikaülikooli kanaleid . Hindamiskriteerium p 6.8.3 „Pakutava toimemudeli lahendus“ , alapunkt d Hankija on oma vastuse punktis 2.7.1.1 leidnud, et IO tegevusi tulnuks eraldiseisva blokina kirjeldada. Vaidlustajad selgitavad taas, et tegemist on asjakohatu märkusega. IO tegevus ed ei ole tegevus ed iseenesest , vaid teki vad lahutamatult koostoime s äri- ja tootearendustegevustega, mida viiakse läbi nii EIR, eel-, kui ka inkubatsiooniprogrammides. Seetõttu ongi pakkumuses kirjeldatud IO kompetentsi pidev kättesaadavus, olenemata arendustsüklist, milles ettevõte viibib. Eraldi IO arenguetappi ei ole ettevõtte arengus võimalik ette prognoosida, teenusena pakkuda või kohaldada , vaid see juhtub siis, kui ettevõttel on teadmust, mida kaitsta, st kui ettevõte on IO tegevusteks valmis. Kuna tegemist on asjakohatu väitega, mis ei arvesta pakkumuses toodud infot, on hankija hinnang täiesti meelevaldne ja väär. Hankija on oma vastuse punktis 2.7.1.2 leidnud, et töömahud on pakkumuses läbi mõtlemata. Vaidlustajad selgitavad, et hankija ei ole millegagi oma väidet põhistanud, sh ei ole välja toonud fakte, mis hankija hüpoteesi tõestaksid. Seega on hankija asunud mahtude küsimuses väärale seisukohale. Vaidlustajate töömahtude prognoos põhineb reaalsel varasemal kogemusel. Kui hankija seab töömahtude prognoosi kahtluse alla, tuleb hankijal tuua välja vastavad faktid, miks töömahud ei ole adekvaatsed . Seda ei ole hankija siiski teinud, mistõttu on hankija hinnang meelevaldne. Hankija on punktis 2.7.2.1 toonud vaidlustajate pakkumuses esineva puudusena välja rõhuasetuse ürituste korraldamisel e. Vaidlustajad jäävad seisukohale, et arvestades, et ajakava on peetud realistlikuks, jääb täiesti selgusetuks, mis põhjustel ei pea hankija eesmärkide saavutamist realistlikuks. Tegemist on vastuolulise ja pakkumuse seisukohalt põhistamata väitega. Liiatigi nägi hankija ise ette, et tekitada tuleks kokkuhoid ev ja hästi kokku töötav valdko ndlik kogukond , millele viidatakse (RHAD, 5.4.4, Fookustegevus 3 alamtegevus: „ Luua tervisetehnoloogia valdkonna ökosüsteemi erinevaid osapooli kaasav keskkond, sh tagada valdkondliku üle-eestilise kogukonna teke, võrgustumise võimalused ja rahvusvaheliste heade praktikate levitamine. ) Hankija on punktis 2.7.2.2 pidanud puuduseks vähese tehinguvoo otsingut ja kasvuettevõtete toetamist jne. Hankija ei ole neid väiteid endiselt ühegi faktiga põhistanud. Vaidlustajad toovad välja, et Tehnopolil on s uurim tehinguvoog Baltikumis , ulatudes 2023. aastal 550 iduettevõtteni, kes programmi kandideerisid. Tuginedes muuhulgas sellele faktile, ei saa vaidlustajad nõustuda, et vaidlustajatel ei ole selles valdkonnas kogemust või et vaidlustajad oleksi d lähenenud tegevuste planeerimisele pealiskaudselt. Hindamiskriteerium p 6.8.3 „Pakutava toimemudeli lahendus“ , alapunkt e Hankija on oma vastuse punktis 2.8.1.2 leidnud, et vaidlustajate valitud kanalid ei ole turundus- ja kommunikatsioonitegevuste vaatest kõige asjakohasemad. Vaidlustajad märgivad siinkohal, et selline hankija hinnang on täiesti meelevaldne ja põhjendamata. Kui hankija pidas teisi kanaleid asjakohasemaks, tulnuks hankijal esitada põhjendus selle kohta, kuidas teiste kanalite valik aitab eesmärke paremini saavutada. Seda hankija aga teinud ei ole, mistõttu hankija hinnangud on põhjendamata ja meelevaldsed. Vaidlustajad märgivad, et Tehnopol on ehitanud tervisetehnoloogia kogukonda 8 aastat , Taltechil on laiapõhjaline ja pikaajaline kogemus tervise teadus - ja tehnoloogiavaldkonna arendamisel ning edendamisel ( p akkumus lk 8-10). Pakkujate võrgustikesse kuuluvad toimivad kontaktid nii rahvusvaheliselt kui ka siseriiklikult. Seega on vaidlustajad lähtunud kanalite valikul reaalsest kogemusest ja toimivast kontaktvõrgustikust , samuti on vaidlustajatel plaanis kaasata toimemudeli rahvusvahelisi partnereid turundustegevustesse. Vaidlustajad märgivad, et tavapärase koostöö hulka kuulub see, et konsortsiumi partnerid kasutavad enda võrgustikku koostööprojektide tutvustamiseks. Hankija ei ole aga neid asjaolusid arvestanud ega ole ka ühegi faktiga põhistanud, miks see kanalite valik ei ole piisavaks, mistõttu hankija hinnang on meelevaldne. Hankija on oma vastuse punktis 2.8.2.1 leidnud, et sotsiaalmeedia kanalite kasutamine ei anna piisavalt laiapõhjalist tulemus t. Hankija ei ole taas oma arvamust põhistanud ega faktidega toetanud. Vaidlustajad toovad välja, et s otsiaalmeedia tarbijate arv vs teiste, klassikaliste kanalite tarbijate arv ei ole võrreldav , st sotsiaa lmeedia abil jõuab tõendatult sihtrühmani märksa efektiivsemalt. Näiteks viisid v aidlustajad (koos Tartu Ülikooli ja Tartu Teaduspargiga) 2022 . a ja 2023 . a ellu tervise teaduskiirendi projekti. Selle projekti kogemus näitas, et sotsiaalmeedias on võimalik kõige kuluoptimaalsemalt jõuda, kõige suurema sihtrühmani. Näiteks investeerides 150 eurot META kanalites, jõuti 30 000 unikaalse sihtrühma kuuluva kontaktini. Tehnopoli kogemus nii rahvusvahelistesse kui siseriiklikesse programmidesse osalejate leidmisel on kombineerinud alati erinevaid kanaleid. Rahvusvahelist meediat oli plaan kaasata vastavalt sihtriikide vajadustele ning kombineerida seda nii kohalike koostööpartnerite kanalite, võrgustiku kontaktidega. Pakkumuses kirjeldatud meililistid sisaldavad nii rahvusvahelisi kontaktliste kui ka siseriiklikke. Tehnopol lähtus pakkumise koostamisel reaalsetest kokkulepetest, mitte visioonist, et turul on erinevaid tegijaid ja evitakse ühepoolset soovi neid kaasata. Kui hankija pidas neid kommunikatsioonitegevusi ebapiisavaks, pidanuks hankija ka faktiliselt põhistama, miks need kanalid ei tööta või tooma välja kanaleid, mis hankija arvates pidanuks olema piisavad. Hankija on oma vastuse punktis 2.8.3.1 leidnud, et esitatud toimemudeli elluviimise ajakava turundus- ja kommunikatsioonitegevuste osas peegeldab suuremalt jaolt programmidesse osalejate leidmist ning et turundustegevused ei ole asjakohased . Vaidlustajad selgitavad, et hankija on jätnud pakkumuses esitatud olulise infoga arvestamata ega ole oma väiteid põhistanud. Vaidlustajate p akkumuses on selgelt kirjeldatud kommunikatsiooniloomele eelnev sisendi korje ( pakkumus, lk 59), laiemat teadlikkust ja fooni loovad tegevused ( pakkumus, lk 59 ja lk 61). Hankija viidatud tegevuskava ei ole käsitletav iseseisva materjalina vaid seda tuleb vaadelda koos kirjeldava tekstiga ( p akkum us, lk 57-61). Samuti on p akkumuses kirjas, et toodud ajakava on esialgne , st vaidlustajad kavatsesid töötada välja täpse ja detailsema turundustegevuste plaani ja ajakava peale sisendi korjet ja kooskõlastada selle hankijaga. Teisisõnu on hankija oma hinnangute andmisel olnud meelevaldne ja jätnud pakkumuses esitatu arvestamata. Hankija on oma vastuse punktis 2.8.4.1 asunud seisukohale, et kulude paiknemine programmiti ei ole selge. Vaidlustajad märgivad, et p akkumuses on selgelt kirjas, et kogukonna programmi raames toimub „...kogukonna laiendamine ja uute liikmete kaasamine...“. Antud tegevused on elluviidava d otseselt turunduskommunikatsiooni tegevuste toe l, s eega kätkeb vastav osa ka turunduskommunikatsiooni tegevuste rahastamist. Samuti kaasatakse turundus - ja kommunikatsioonitegevustesse kõik partnerid nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt. Hankija on punktis 2.8.4.2 leidnud, et turunduseelarve ei olnud realistlik. Vaidlustajad selgitavad, et nimetatud väide põhineb vaidlustajate pakkumuse pealiskaudsel lugemisel ega ole põhistatud ühegi faktiga. Taustaks selgitavad vaidlustajad, et eelarve koostamisel lähtus id vaidlustajad tegelikkuses toiminud tervisevaldkonna programmide turunduseelarvetest, erinevatesse osalejate leidmise eelarve mahtudest. Vaidlustajad on jõudnud optimaalse mudelini, kus maksimeerides kontaktvõrgustikku, valdkonna koostööpartnereid, valdkonna organisatsioone ja asutusi (kellest suur osa on juba praegu vaidlustajate tervisekogukonna liikmed), erialaliite, valdkondlikku meediat, makstud reklaamidega sotsiaalmeedias, sisuturundust jne jõuab väga kvaliteetse avalduste vooni ja luuakse selge teadlikkus kogu projektist. Kasutades seda mudelit ning edukat voogu toova värbamistegevuste kogemust võib kindlalt väita, et 48 000 eurose otseste kulude ga on võimalik tagada tugev turunduslik tugi toimemudeli edukaks elluviimiseks. Hankija on punktis 2.8.5.1 leidnud, et sihtgrupini jõudmine ei ole tõendatud. Hankija hinnang on meelevaldne ja pakkumuse materjale eirav. Vaidlustajad toovad välja, et p akkumuse juures tuleb arvestada ka seda , et juba täna juhib Tehnopol regiooni suurimat tervisekogukonda, kuhu kuulub suurim esindatus kõigist ökosüsteemi osalistest (60 organisatsiooni, sh. startup- ja kasvuettevõtted, haiglad, ülikoolid ja tugiorganisatsioonid) , milline fakt oli pakkumuses välja toodud/hindajatele teada. Ehk siis, Tehnopolil on koostöö kliiniliste partnerite jt tervisevaldkonna osalistega. Seega on vaidlustajatel loodud kanal õigete otsustajateni eri organisatsioonides ning see võimaldab väga tõhusalt ja kuluoptimaalselt jõuda soovitud sihtrühmani. Eri elukaare faasides olevate tiimide/iduettevõteteni jõudmine on Tehnopoli igapäevane turundustegevus. Selleks rakendatakse toimivaid koostöö - ja infokanaleid ülikoolides. Tehnopolile ja Taltechile (ning Swedbankile) kuulub ka Eesti ainuke prototüüpimise rahastu Prototron, mille voorudesse kandideerib igal aastal üle 400 tiimi. Neist tervise fookusega on ca 20%. Prototroni kaudu jõutakse väga edukalt ka nende tiimideni (pakkumus, lk. 77) . Eelnevaid nüansse ei ole hankija aga arvesse võtnud, jõudes meelevaldsete tulemusteni hindamisel. Hindamiskriteerium p 6.8.5 „ Toimemudeli elluviimise maksumuse jagunemine ”, alapunkt a Hankija on punktis 2.10.1 .1 leidnud taas puudusena, et tehnosiirde ja IO tegevuste programm on mahukam. Tegemist on hankija väärarusaama g a, m is ei arvesta pakkumuses esitatut. Vaidlustajad jäävad vaidlustuses toodud märkuste juurde. Hankija on punktis 2.10. 2 .1 leidnud, et vaidlustajad on pidanud tehnosiirde ja IO teemat vähem tähtsaks. Pakkumuses toodud info seda siiski ei kinnita. Vaidlustajad toovad välja, et a rendustoetused ja tegevused, mida projekti pakkumuse raames rahastati , kätkevad endas ka IO kaitse saavutamist, nii toote- kui äriarenduse tegevuste ellu viimisel. Eraldi eraldatud 4% on lisaks ette nähtud IO spetsiifilistele koolitustele ja nõustamistegevustele. Ehk ka sihtfinantseeringut saavad ja kasutavad ettevõtted investeerivad alati paralleelselt tootearendusega IO võimekuse kasvu ning see on oluliselt mõjusam, kui otsene IO konsultatsiooni või muu tugi. Seega on teemal tugev fookus, millest hankija on mööda vaadanud. Hankija on punktis 2.10.3 .1 kirjeldanud, miks hankija meelest on 13% eelarvest hargettevõtluse soodustamise tegevustele ebapiisav. Samas ei ole hankija endiselt toonud välja faktiliselt hinnatavaid näiteid või prognoose, millises mahus eelarvet olnuks piisavaks. Vaidlustajad on eelarveliste mahtude hindamisel tuginenud oma valdkondlikule kogemusele. Kui hankija ei pea jaotust siiski proportsionaalseks või piisavaks, tuleb hankijal neid väiteid faktiliselt põhistada, et tegemist ei oleks meelevaldsete väidetega. Turunduseelarve piisavuse osas (hankija vastus punktis 2.10.4 .1) jääb vaidlustaja oma varem esitatu juurde, sh käesolevas menetlusdokumendis toodud juurde (mh vastus punktile 2.8.4.2). Tulenevalt eeltoodu d põhjendustest ja vaidlustuses esitatud põhjendustest kogumis lei avad vaidlustajad , et hankija 18.09.2024 . a otsus, on õigusvasta ne , kuna vaidlustajate pakkumust hinnati õigusvastaselt ning kolmandate isikute pakkumus ei oleks õiguspärase hindamismenetluse läbiviimise korral kujune nud edukaks . I II Ärisaladusena kaitstav teave Kolmandad isikud ühispakkujad Eesti Tervisemajanduse Koda, Civitta Eesti AS, Sihtasutus Tartu Teaduspark ja Tartu Ülikool on taotlenud ligipääsu vaidlustajate pakkumusele. Vaidlustajad ei pea võimalikuks taotluse rahuldamist, kuna vaidlustajate pakkumuses sisalduv info on käsitletav vaidlustajate ärisaladusena. Vaidlustaja d toovad välja, et on oma pakkumuse s märkinud ärisaladusega seonduvalt järgmi st : „ Pakkumus sisaldab infot meeskonna koosseisu, partnerite, ekspertide kohta. Pakkumuse lahenduse kirjeldus sisaldab pakkuja unikaalset teadmust .“ Vaidlustajate ärisaladuse avaldamine kolmandatele isikutele kahjustaks vaidlustajate ja kolmandate isikute vahelist konkurentsi. Selleks, et tagada riigihankes konkurentsi efektiivne ärakasutamine, peab pakkujatel olema võimalik esitada pakkumused ja pakkumust puudutavad selgitused kartmata, et nende ärisaladused võiksid saada teatavaks teistele pakkujatel e. EKTÄKS § 5 lg 2 kohaselt loetakse ärisaladuseks teavet , mis vastab järgmistele tingimustele: 1) see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad; 2) sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja 3) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. Vaidlustajate pakkumus üksikosades ja kogumis, sh selle osiste täpses paigutuses ja kokkupanus on käsitletav ärisaladusena. Vaidlustajad on oma pakkumuses esitanud detailse visioon- ja programmdokumendi unikaalse lahendusega tervisetehnoloogia valdkonna programmi arendamiseks. Tegemist on tervikliku ja unikaalse lahendusega, millel on kaubanduslik väärtus ning mille rakendamisest on huvitatud ka kolmandad isikud vaidlustajate konkurentidena. Lahenduse detailne kirjeldus (kasutatavad eksperdid, kasutatav võrgustik kogumis, tegevused kogumis, eelarveline jaotus, ajakava jne) on unikaalne lahendus ja unikaalne programmdokument, mis ei kuulu avaldamisele. Üksikute osiste koosmõjus tekkiv programmiline lahendus ei ole avalik info ning justnimelt lahenduse osiste kokkuseadmise , võrgustiku loomise, koostööpartnerite kaasamise, kanalite kasutamise jne oskus annab valdkonnas konkurentsieelise. Lisaks on pakkumuse üksikud infoväljad samuti konfidentsiaalsed (ekspertide võrgustik, kasutatavad koostööpartnerid, teabekanalite loend, meetodite kirjeldus jne), kuna tegemist on vaidlustajate loodud võrgustike ja teadmusega, mis annavad vaidlustajatele valdkonnas konkurentsieeliseid. Arvestades pakkumuses toodud info tundlikkust ( teave kogumis, sh teave kogu valdkondliku võrgustiku, koostööpartnerite, ekspertide, tegevus- ja ajakava, eelarve jaotuse jne detail ne kirjeldus ning teave üksikute ekspertide, kanalite jms kohta ), on nimetatud info avaldamine kolmandatele isikutele mõeldamatu ja kahjustaks oluliselt vaidlustajate ärisaladust. IV Menetluskulude väljamõistmise taotlus Vaidlustajad on vaidlustuse esitamiselt tasunud riigilõivu 12 8 0 eurot, mille väljamõistmist hankijalt vaidlustajad taotlevad. Lähtudes eeltoodud seisukohtadest ning esitatud põhjendustest palu vad v aidlustaja d : t unnistada RHS § 197 lg 1 p 5 alusel kehtetuks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse 18.09 .202 4 . a otsus osas, milles hankija on hinnanud vaidlustajate pakkumust kõigest 66 punktiga ; tunnistada RHS § 197 lg 1 p 5 alusel kehtetuks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse 18.09 .202 4 . a otsus osas, milles hankija tunnistas edukaks ühispakkujate Eesti Tervisemajanduse Koda, Civitta Eesti AS, Sihtasutus Tartu Teaduspark ja Tartu Ülikool pakkumus e ; jätta ühispakkujate Eesti Tervisemajanduse Koda, Civitta Eesti AS, Sihtasutus Tartu Teaduspark ja Tartu Ülikool taotlus vaidlustajate pakkumuse avaldamiseks rahuldamata; m õista RHS § 198 lg 1 alusel vaidlustajate poolt tasutud riigilõiv välja hankijalt. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Agnes Roos Juhatuse liige