Rahandusministri … 2024. a määrus nr …
„Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiinkasso ning välisriigi krediidiinkasso filiaali
aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“
Lisa 1
BILANSS
1. Aruande eesmärk
Aruande eesmärk on krediidiinkasso ja välisriigi krediidiinkasso filiaali (edaspidi krediidiinkasso)
finantsilise jätkusuutlikkuse hindamiseks vajalike andmete kogumine.
2. Aruande valdkond
Krediidiinkasso finantsseisundi näitajad aruandeperioodi lõpu seisuga.
3. Aruanderea struktuur
1) kirje identifikaator;
2) väärtus.
3.1. Kirjete identifikaatorid
KIRJE NIMETUS KIRJE
IDENTIFIKAATOR
1. Raha ja raha lähendid 5501
1.1 sh krediidisaajatelt vastu võetud rahalised vahendid 5502
2. Lühiajalised finantsinvesteeringud 5505
3. Lühiajalised nõuded ja ettemaksed 5510
3.1. Nõuded klientide ja ostjate vastu 5511
3.2. Ostetud viivituses krediidinõuded 5512
3.3. Ostetud muud krediidinõuded 5513
3.4. Ostetud muud nõuded 5514
3.5. Laenunõuded 5515
3.6. Muud lühiajalised nõuded ja viitlaekumised 5516
3.7. Ettemaksed 5517
4. Varud 5520
5. Muud käibevarad 5521
6. Käibevara kokku 5525
7. Pikaajalised finantsinvesteeringud 5530
7.1 sh investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 5531
8. Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 5535
8.1. Ostetud viivituses krediidinõuded 5536
8.2. Ostetud muud krediidinõuded 5537
8.3. Ostetud muud nõuded 5538
8.4. Laenunõuded 5539
1
8.5. Muud pikaajalised nõuded 5540
9. Kinnisvarainvesteeringud 5545
10. Materiaalne põhivara 5546
11. Immateriaalne põhivara 5547
12. Põhivara kokku 5548
13. AKTIVA (VARAD) KOKKU 5550
14. Lühiajalised laenukohustised 5555
15. Lühiajalised võlad ja ettemaksed 5560
15.1. Võlad klientidele 5561
15.2. Võlad töövõtjatele 5562
15.3. Maksuvõlad 5563
15.4. Viitvõlad ja muud lühiajalised võlad 5564
15.5. Saadud ettemaksed 5565
16. Lühiajalised eraldised 5569
17. Lühiajalised kohustised kokku 5570
18. Pikaajalised laenukohustised 5580
19. Pikaajalised võlad ja ettemaksed 5581
20. Pikaajalised eraldised 5582
21. Pikaajalised kohustised kokku 5583
22. Kohustised kokku 5590
23. Aktsia- või osakapital 5591
23.1. Sissemakstud aktsiakapital või osakapital 5592
23.2. Sissemaksmata aktsiakapital või osakapital 5593
24. Ülekurss 5594
25. Oma aktsiad või osad (–) 5595
26. Kohustuslik reservkapital 5596
27. Muud reservid 5597
28. Muu akumuleeritud koondkasum 5598
29. Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 5599
30. Aruandeperioodi kasum (kahjum) 5600
31. Omakapital kokku 5605
32. PASSIVA (KOHUSTISED JA OMAKAPITAL) KOKKU 5606
3.2.Väärtus
Siin kajastatakse aruandva krediidiinkasso varade, kohustiste ja omakapitali kirjete väärtus
vastavalt aruanderea identifikaatoritele aruandeperioodi lõpu seisuga eurodes ümardatuna
täisühikuteni. Juhul, kui kirjel väärtus puudub, märgitakse väärtuseks 0 (null). Negatiivsed
väärtused (näiteks kahjum) näidatakse miinusmärgiga.
4. Bilansikirjed
Bilansi aruande koostamisel esitatakse varad, kohustised ja omakapital, lähtudes alljärgnevas
tabelis toodud kirjete selgitustest ning vastavalt raamatupidamise seaduse § 34 lõike4 alusel
kehtestatud Raamatupidamise Toimkonna juhenditele (edaspidi RTJ).
2
A. AKTIVA (VARAD)
KIRJE NIMETUS KIRJE SISU ja viited RTJ-le
1. Raha ja raha lähendid Raha kassas ja pangas, üleöödeposiidid,
nõudmiseni hoiused, rahaturufondi osakud ja
paigutused muudesse ülilikviidsetesse fondidesse.
Raha ja rahalähendid kajastatakse õiglases
väärtuses.
RTJ 3 „Finantsinstrumendid“.
1.1. sh krediidisaajatelt vastu võetud Krediidihaldusteenuse osutamisega seoses
rahalised vahendid krediidisaajatelt vastu võetud, kuid krediidiostjale
edasi kandmata rahalised vahendid.
2. Lühiajalised finantsinvesteeringud Finantsvarad, mida tõenäoliselt realiseeritakse
lähema 12 kuu jooksul. Nendeks on
kauplemiseesmärgil hoitavad ja muud lühiajalised
investeeringud väärtpaberitesse (nt võlakirjad,
aktsiad ja osad). Kajastatakse õiglases väärtuses,
v.a aktsiad ja osad, mille õiglast väärtust ei ole
võimalik usaldusväärselt mõõta ja väärtpaberid,
mida hoitakse lunastustähtajani, mõõdetakse
korrigeeritud soetusmaksumuses.
RTJ 3 „Finantsinstrumendid“.
3. Lühiajalised nõuded ja ettemaksed Lühiajalised nõuded ja tasutud ettemaksed
kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. RTJ
3 „Finantsinstrumendid“ (v.a ettemakstud kulud).
3.1. + 3.2. + 3.3. + 3.4. + 3.5 + 3.6 + 3.7.
3.1. Nõuded klientide ja ostjate vastu Nõuded klientide ja ostjate vastu, v.a nõuded,
mida kajastatakse varakirjetel 3.2. - 3.7.
3.2. Ostetud viivituses krediidinõuded Krediidiinkasso poolt omandatud
krediidiinkassode ja -ostjate seaduse
kohaldamisalasse kuuluvad krediidiasutuste ja
krediidiandjate viivituses olevad krediidilepingud
või nendest tulenevad nõuded, mida
krediidiinkasso haldab oma nimel. Siin näidatakse
ka need krediidilepingud või nendest tulenevad
nõuded, mis olid viivituses omandamise hetkel,
kuid haldamise käigus on muutunud toimivaks.
3.3. Ostetud muud krediidinõuded Krediidiinkasso poolt omandatud muud
krediidilepingud või nendest tulenevad nõuded,
mida krediidiinkasso haldab oma nimel ja mida ei
kajastata varakirjel 3.2.
3.4. Ostetud muud nõuded Krediidiinkasso poolt omandatud muud nõuded,
mis ei ole krediidilepingutest tulenevad nõuded ja
mida krediidiinkasso haldab oma nimel.
3.5. Laenunõuded Krediidiinkasso antud laenud.
3
3.6. Muud lühiajalised nõuded ja Laekumata dividendinõuded, intressinõuded ning
viitlaekumised muud nõuded, mida ei kajastata varakirjetel 3.1.-
3.5 ja 3.7.
3.7. Ettemaksed Maksude ettemaksed ja muud ettemaksed.
4. Varud Varud vastavalt juhendi RTJ 4 definitsioonile.
Kajastatakse soetusmaksumuses või neto
realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on
madalam. RTJ 4 „Varud“.
5. Muud käibevarad Käibevarad, mida ei ole kajastatud eelnevatel
käibevara kirjetel.
6. Käibevara kokku 1. + 2. + 3. + 4. + 5.
7. Pikaajalised finantsinvesteeringud Finantsvarad, mida tõenäoliselt ei realiseerita
lähema 12 kuu jooksul, sh tütar- ja sidusettevõtjate
aktsiad ja osad, muud aktsiad ja osad ning
pikaajalised nõuded. Osalused tütar- ja
sidusettevõtjates kajastatakse konsolideerimata
aruandes kas soetusmaksumuses, õiglases
väärtuses või kapitali osaluse meetodil. Muud
aktsiad ja osad ning pikaajalised nõuded
kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses,
õiglases väärtuses või soetusmaksumuses.
RTJ 3 „Finantsinstrumendid“ ja RTJ 11
„Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete
kajastamine“.
7.1. sh investeeringud tütar- ja Tütar- ja sidusettevõtjate aktsiad ja osad.
sidusettevõtjatesse
8. Pikaajalised nõuded ja ettemaksed Pikaajalised nõuded ja edasilükkunud
tulumaks. Kajastatakse korrigeeritud
soetusmaksumuses, RTJ 3 „Finantsinstrumendid“
(v.a
edasilükkunud tulumaks).
8.1.+ 8.2.+ 8.3.+ 8.4 + 8.5.
8.1. Ostetud viivituses krediidinõuded Krediidiinkasso poolt omandatud
krediidiinkassode ja -ostjate seaduse
kohaldamisalasse kuuluvad krediidiasutuste ja
krediidiandjate viivituses olevad krediidilepingud
või nendest tulenevad nõuded, mida
krediidiinkasso haldab oma nimel. Siin näidatakse
ka need krediidilepingud või nendest tulenevad
nõuded, mis olid viivituses omandamise hetkel,
kuid haldamise käigus on muutunud toimivaks.
8.2. Ostetud muud krediidinõuded Krediidiinkasso poolt omandatud muud
krediidilepingud või nendest tulenevad nõuded,
mida krediidiinkasso haldab oma nimel ja mida ei
kajastata varakirjel 8.1.
4
8.3. Ostetud muud nõuded Krediidiinkasso poolt omandatud muud nõuded,
mis ei ole krediidilepingutest tulenevad nõuded ja
mida krediidiinkasso haldab oma nimel.
8.4. Laenunõuded Krediidiinkasso antud laenud.
8.5. Muud pikaajalised nõuded Muud pikaajalised nõuded, mida ei kajastata
varakirjetel 8.1.-8.4.
9. Kinnisvarainvesteeringud Krediidiinkasso kinnisvarainvesteeringud.
Kinnisvaraobjektid, mida hoitakse renditulu
teenimise ja/või väärtuse kasvu eesmärgil,
kajastatakse õiglases väärtuses või
soetusmaksumuses, millest on lahutatud
akumuleeritud kulum ja allahindlused. RTJ 6
„Kinnisvarainvesteeringud“.
10. Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara ja kapitalirendi tingimustel
krediidiinkasso valduses olev materiaalne
põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest
on lahutatud akumuleeritud kulum ja
allahindlused.
RTJ 5 „Materiaalne ja immateriaalne põhivara“.
RTJ 9 „Rendiarvestus“.
11. Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara kajastatakse
soetusmaksumuses, millest on lahutatud
akumuleeritud kulum ja allahindlus, v.a
firmaväärtus mida kajastatakse
soetusmaksumuses, millest on maha lahutatud
allahindlus.
RTJ 5 „Materiaalne ja immateriaalne põhivara“ ja
RTJ 11 „Äriühendused ning tütar- ja
sidusettevõtete kajastamine“.
12. Põhivara kokku 7.+ 8. + 9.+ 10.+11.
13. AKTIVA (VARAD) KOKKU 6. + 12.
B. PASSIVA (KOHUSTISED JA OMAKAPITAL)
14. Lühiajalised laenukohustised Krediidiinkasso lühiajalised (kuni 12-kuulise
tähtajaga) võetud laenud, emiteeritud võlakirjad,
kapitalirendikohustised, arvelduskrediidi tegelikult
kasutatud summa jm laenukohustised ning
konverteeritavad võlakohustised. Kajastatakse
korrigeeritud soetusmaksumuses. RTJ 3
„Finantsinstrumendid“, kapitalirendikohustiste
osas RTJ 9 „Rendiarvestus“.
15. Lühiajalised võlad ja ettemaksed Võlad ja ettemaksed kajastatakse korrigeeritud
soetusmaksumuses vastavalt RTJ-le 3
„Finantsinstrumendid“ (v.a saadud ettemaksed).
15.1. + 15.2. + 15.3. +15.4 + 15.5.
5
15.1. Võlad klientidele Bilansipäevaks krediidiinkasso klientidele
võlgnetavad summad.
15.2. Võlad töövõtjatele Bilansipäevaks töövõtjatele maksmata palk,
puhkusetasukohustis ja muud väljamaksed,
mida käsitletakse võrdselt palgakuluga.
15.3. Maksuvõlad Bilansipäevaks tasumata maksuvõlad.
15.4. Viitvõlad ja muud lühiajalised Võlad tarnijatele, intressivõlad ja muud võlad,
võlad mida ei kajastata kirjetel 15.1. – 15.3. ja 15.5.
15.5. Saadud ettemaksed Aruandeperioodil laekunud tulevaste perioodide
tulud, mida ei ole kantud aruandeperioodi
tuludesse.
16. Lühiajalised eraldised Kohustised, mille realiseerumise aeg ja summa
pole kindlad; realiseeruvad tõenäoliselt lähema 12
kuu jooksul või ettevõtja tavapärase äritsükli
käigus (nt garantiieraldised,
restruktureerimiseraldised, eraldised
kohtuvaidlustega kaasnevate võimalike kulude
jaoks jne). Kajastatakse juhtkonna hinnangul kõige
tõenäolisema summa järgi, mis on vajalik
eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks. RTJ 8
„Eraldised, tingimuslikud kohustised ja
tingimuslikud varad“.
17. Lühiajalised kohustised kokku 14. + 15. + 16.
18. Pikaajalised laenukohustised Krediidiinkasso pikaajaliste laenukohustiste
(võetud laenude, emiteeritud võlakirjade,
kapitalirendikohustiste jne) see osa, mis kuulub
tagasimaksmisele hiljem kui 12 kuu pärast
bilansipäeva. Kajastatakse korrigeeritud
soetusmaksumuses. Kapitalirendikohustiste
kajastamisel lähtuda juhendist RTJ 9
„Rendiarvestus“, RTJ 3 „Finantsinstrumendid“.
19. Pikaajalised võlad ja ettemaksed Pikaajalised võlad ja ettemaksed (see osa, mis
kuulub tagasimaksmisele hiljem kui 12 kuud pärast
bilansipäeva), saadud ettemaksed, edasilükkunud
tulumaks. Kajastatakse korrigeeritud
soetusmaksumuses. RTJ 3 „Finantsinstrumendid“
(v.a edasilükkunud tulumaks).
6
20. Pikaajalised eraldised Kohustised, mille realiseerumise aeg ja summa
pole kindlad; realiseeruvad tõenäoliselt hiljem kui
12 kuu jooksul bilansipäevast (nt
pensionieraldised, eraldised kohtuvaidlustega
kaasnevate võimalike kulude jaoks jne).
Kajastatakse juhtkonna hinnangul kõige
tõenäolisema summa järgi (diskonteerituna, kui
mõju on oluline), mis on vajalik eraldisega seotud
kohustise rahuldamiseks. Pensionieraldiste puhul
aktuaari või muu spetsialisti hinnang
pensionikohustise nüüdisväärtuse kohta. RTJ 8
„Eraldised, tingimuslikud kohustised ja
tingimuslikud varad“.
21. Pikaajalised kohustised kokku 18. + 19. + 20.
22. Kohustised kokku 17. + 21.
23. Aktsia- või osakapital Emiteeritud aktsia- või osakapitali nimiväärtus
(siin ei kajastata eelisaktsiaid, mis vastavalt
juhendile RTJ 3 klassifitseeruvad kohustisteks).
23.1 Sissemakstud aktsiakapital või Bilansipäevaks emiteeritud ja sisse makstud aktsia-
osakapital või osakapital.
23.2 Sissemaksmata aktsiakapital või Bilansipäevaks emiteeritud, kuid sisse maksmata
osakapital aktsia- või osakapital.
24. Ülekurss Emiteeritud aktsiate või osade väljalaskehinna ja
nimiväärtuse vahe (ülekurss ehk aažio) ja oma
aktsiate või osade võõrandamisel tekkinud
realiseerimiskasum või -kahjum.
25. Oma aktsiad või osad (–) Tagasiostetud aktsiate või osade eest makstud
summa õiglane väärtus vastavalt RTJ-le 3
„Finantsinstrumendid“.
26. Kohustuslik reservkapital Vastavalt äriseadustiku nõuetele moodustatud
kohustuslik reservkapital.
27. Muud reservid Majandusaasta puhaskasumist või eelmiste
perioodide jaotamata kasumist moodustatud
reservid jm reservid.
28. Muu akumuleeritud koondkasum Bilansiliste varade ja kohustiste ümberhindlusest
tulenevad realiseerimata kasumid ja kahjumid,
mida vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile
või IFRS-le ei kajastata kasumiaruandes.
29. Eelmiste perioodide jaotamata kasum Eelmiste perioodide jaotamata kasum või kahjum.
(kahjum) (+/–)
30. Aruandeaasta kasum (kahjum) (+/–) Aruandeaasta kasum või kahjum.
31. Omakapital kokku 23. + 24. + 25. + 26. + 27. + 28. + 29. + 30.
32. PASSIVA (KOHUSTISED JA 22. + 31.
OMAKAPITAL) KOKKU
7
Rahandusministri … 2024. a määrus nr …
„Krediidiostjale loovutatud viivituses olevate krediidilepingute või nende tulenevate nõuete kohta
Finantsinspektsioonile esitatava teabe kord ja vormid“
Lisa 1
KREDIIDIOSTJA VÕI TEMA MÄÄRATUD ESINDAJA ANDMED
1. Aruande eesmärk
Aruande eesmärk on krediidiasutuste seaduse § 923, krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 571
ja krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 64 kohaste andmete saamine loovutatud viivituses olevate
krediidilepingute või nendest tulenevate nõuete (edaspidi krediidinõue) krediidiostja, või
asjakohasel juhul tema määratud esindaja, kohta.
2. Aruande valdkond
Aruande valdkonda kuuluvad andmed:
1) uue krediidiostja, või asjakohasel juhul tema määratud esindaja, kohta, kellele krediidiasutus,
krediidiandja või krediidiostja aruandeperioodi jooksul krediidinõuded loovutas;
2) algse krediidiostja või asjakohasel juhul tema määratud esindaja, krediidiasutuse või
krediidiandja kohta, kellele krediidiostja aruandeperioodi jooksul krediidinõuded tagasi loovutas.
Edaspidi kasutatakse aruandes punktides 1 ja 2 nimetatud isikute kohta koos nimetatuna termineid
krediidiostja või tema määratud esindaja.
3. Andmete esitamine
Iga krediidiostja, või asjakohasel juhul tema määratud esindaja, andmed näidatakse eraldi
aruandereal.
4. Aruanderea struktuur
1) krediidiostja või tema määratud esindaja identifikaator;
2) krediidiostja või tema määratud esindaja juriidilise isiku tunnus;
3) krediidiostja või tema määratud esindaja nimi;
4) krediidiostja või tema määratud esindaja juhatuse liikmed;
5) krediidiostjas või tema määratud esindajas olulist osalust omavad isikud;
6) krediidiostja või tema määratud esindaja aadress.
4.1. Krediidiostja või tema määratud esindaja identifikaator
Siin näidatakse esitatavas aruandes kasutatav unikaalne number, millega tähistatakse aruandereal
esitatud krediidiostja või asjakohasel juhul tema määratud esindaja. Krediidiostja või tema
määratud esindaja identifikaator peab kokku langema loovutatud krediidilepingute aruandes
esitatud krediidiostja või tema määratud esindaja identifikaatoriga.
4.2 Krediidiostja või tema määratud esindaja juriidilise isiku tunnus
Siin näidatakse krediidiostja, või asjakohasel juhul tema määratud esindaja, juriidilise isiku tunnus
(LEI kood). Kui krediidiostjal või tema määratud esindajal puudub LEI kood, märgitakse juriidilise
isiku tunnuseks krediidiostja või tema määratud esindaja äriregistri kood.
1
4.3. Krediidiostja või tema määratud esindaja nimi
Siin näidatakse krediidiostja, või asjakohasel juhul tema määratud esindaja, täielik ärinimi koos
viitega äriühingu tüübile.
4.4. Krediidiostja või tema määratud esindaja juhatuse liikmed
Siin näidatakse krediidiostja, või asjakohasel juhul tema määratud esindaja, juhatuse liikmete
nimed ning nende identifitseerimistunnused (Eesti isikukood, selle puudumisel välismaine
isikukood või sünnikuupäev) aruandeperioodi lõpu seisuga. Juhatuse liikmete nimed ja nende
identifitseerimistunnused esitatakse kujul „Eesnimi Perekonnanimi, isikukood või sünnikuupäev“.
Sünnikuupäev esitatakse kaheksakohalise numbrina, kus esimesed neli numbrit näitavad
sünniaastat, kaks järgmist numbrit sünnikuud ja viimased kaks numbrit sünnipäeva (nt 19920715
tähendab 1992. aasta 15. juulit). Kui juhatuses on mitu juhatuse liiget eraldatakse iga juhatuse
liikme teave semikooloniga (;).
Juhatuse liikmete nimed ja nende identifitseerimistunnused esitatakse ainult juhul, kui
krediidiostjal või tema määratud esindajal puudub LEI kood. LEI koodi omamise korral märgitakse
aruandeväljale X.
4.5. Krediidiostjas või tema määratud esindajas olulist osalust omavad isikud
Siin näidatakse krediidiostjas, või asjakohasel juhul tema määratud esindajas, olulist osalust
omavad isikud ja nende identifitseerimistunnused (Eesti isikukood, selle puudumisel välismaine
isikukood või sünnikuupäev, äriregistri kood) aruandeperioodi lõpu seisuga. Kui olulist osalust
omavaks isikuks on füüsiline isik, esitatakse tema nimi ja identifitseerimistunnus kujul „Eesnimi
Perekonnanimi, isikukood või sünnikuupäev“. Sünnikuupäev esitatakse kaheksakohalise
numbrina, kus esimesed neli numbrit näitavad sünniaastat, kaks järgmist numbrit sünnikuud ja
viimased kaks numbrit sünnipäeva (nt 19920715 tähendab 1992. aasta 15. juulit). Kui olulist
osalust omavaks isikuks on juriidiline isik, näidatakse nimena tema täielik ärinimi koos viitega
äriühingu tüübile ja äriregistri kood. Kui olulist osalust omavaid isikuid on mitu, eraldatakse iga
olulist osalust omava isiku teave semikooloniga (;).
Olulist osalust omavate isikute nimed ja nende identifitseerimistunnused esitatakse ainult juhul,
kui krediidiostjal või tema määratud esindajal puudub LEI kood. LEI koodi omamise korral
märgitakse aruandeväljale X.
4.6. Krediidiostja või tema määratud esindaja aadress
Siin näidatakse krediidiostja, või asjakohasel juhul tema määratud esindaja, elukohajärgne või
registrijärgne asukoha aadress. Aadress esitatakse kujul „Maja nr, Tänav, Linn, Riik“.
Aadress esitatakse ainult juhul, kui krediidiostjal või tema määratud esindajal puudub LEI kood.
LEI koodi omamise korral märgitakse aruandeväljale X.
2
Rahandusministri … 2024. a määrus nr …
„Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiinkasso ning välisriigi krediidiinkasso filiaali
aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“
Lisa 2
KASUMIARUANNE
1. Aruande eesmärk
Aruande eesmärk on krediidiinkasso ja välisriigi krediidiinkasso filiaali (edaspidi krediidiinkasso)
finantsilise jätkusuutlikkuse hindamiseks vajalike andmete kogumine
2. Aruande valdkond
Krediidiinkasso majandustulemuse kujunemise näitajad vastavalt kasumiaruande kirjete
selgitustele punktis 4. Andmed esitatakse kumulatiivselt aruandeaasta algusest alates.
3. Aruanderea struktuur
1) kirje identifikaator;
2) väärtus.
3.1. Kirjete identifikaatorid
KIRJE NIMETUS KIRJE IDENTIFIKAATOR
1. Müügitulu 5300
1.1. sh müügitulu krediidihaldusteenuse osutamisest 5301
1.2. sh muu müügitulu krediidihaldustegevusest 5302
2. Muud äritulud 5305
3. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 5310
4. Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara 5315
valmistamisel
5. Kaubad, toore, materjal ja teenused 5320
6. Mitmesugused tegevuskulud 5325
7. Tööjõukulud 5330
7.1. Palgakulu 5331
7.2. Sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse 5332
7.3. Pensionikulu 5333
8. Põhivara kulum ja väärtuse langus 5335
9. Olulised käibevara allahindlused 5337
10. Muud ärikulud 5340
11. Ärikasum (-kahjum) 5345
12. Finantstulud ja -kulud 5350
12.1. Kasum (kahjum) tütar- ja sidusettevõtjatelt 5351
12.2. Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt 5352
12.3. Intressitulud 5353
1
12.4. Intressikulud 5354
12.5. Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest 5355
12.6. Muud finantstulud (-kulud) 5356
13. Kasum/kahjum (+/–) enne tulumaksustamist 5360
14. Tulumaks (–) 5365
15. Aruandeaasta kasum/kahjum (+/–) 5370
3.2. Väärtus
Siin kajastatakse aruandva krediidiinkasso tulu- ja kulukirjete väärtus vastavad aruanderea
identifikaatoritele aruandeperioodi lõpu seisuga eurodes ümardatuna täisühikuteni. Juhul, kui kirjel
väärtus puudub, märgitakse väärtuseks 0 (null). Negatiivsed väärtused (nt kulud ja kahjum)
näidatakse miinusmärgiga.
4. Kasumiaruande kirjete selgitused
Aruande koostamisel esitatakse tulud ja kulud ning kasumid ja kahjumid lähtuvalt allolevas tabelis
toodud kirjete selgitustest. Tulu kajastamisel lähtutakse RTJ-st 10 „Tulu kajastamine“.
KIRJE NIMETUS KIRJE SISU
1. Müügitulu (+) Aruandeperioodil saadud tulu (arvestatud
vastavalt juhendile RTJ 10 „Tulu
kajastamine“).
1.1. sh müügitulu krediidihaldusteenuse Aruandeperioodil krediidiinkassode ja -ostjate
osutamisest seaduse § 3 lõikes 2 määratletud
krediidihaldustegevuse käigus saadud
teenustasutulu.
1.2. sh muu müügitulu Aruandeperioodil krediidiinkassode ja -ostjate
krediidihaldustegevusest seaduse § 3 lõikes 2 määratletud
krediidihaldustegevuse käigus saadud muu
tulu.
2. Muud äritulud (+) Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad
tulud, sh kasum materiaalsete ja
immateriaalsete põhivarade ning
kinnisvarainvesteeringute müügist; saadud
trahvid ja viivised; netokasum
valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja
kohustistelt tarnijate ees (juhul kui tulemuseks
on netokahjum, kajastatakse see kirjel „Muud
ärikulud“).
3. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide
jääkide muutus (+/–) muutus, kusjuures jääkide vähenemist
näidatakse kuluna ning jääkide suurenemist
kulude vähendusena („negatiivse kuluna“).
4. Kapitaliseeritud väljaminekud oma Materjalid ja teenused, mida on kasutatud
tarbeks põhivara valmistamisel (+) põhivara valmistamiseks ning mis on
kajastatud mõnel teisel kasumiaruande kirjel
2
kuluna, kajastatakse sellel kirjel kulude
vähendusena („negatiivse kuluna“).
5. Kaubad, toore, materjal ja teenused (–) Otseselt põhitegevuse eesmärgil (nt
krediidiinkasso teenuse osutamisest) ostetud
kaupade ja teenuste kulu.
6. Mitmesugused tegevuskulud (–) Administratiivsetel ja muudel põhitegevusega
mitte otseselt seotud eesmärkidel ostetud
teenuste ja abimaterjalide kulud (nt
raamatupidamisteenuste kulu,
konsultatsioonikulud, kantseleikulud,
reklaamikulud, kindlustus, asutamis- ja
uurimiskulud, eraldiste moodustamisega seotud
kulud, jne).
7. Tööjõukulud (–) 7.1. + 7.2. + 7.3.
7.1. Palgakulu (–) Aruandeperioodi eest arvestatud palgad,
preemiad, puhkusetasud ja muud rahalised ja
mitterahalised kompensatsioonid töövõtjatele,
sõltumata sellest, kas need on välja makstud
või mitte.
7.2. Sotsiaalmaks ja Eelneval alakirjel loetletud tasudelt arvestatud
töötuskindlustusmakse (–) sotsiaalmaks ja krediidiinkasso poolt tasutav
töötuskindlustusmakse.
7.3. Pensionikulu (–) Krediidiinkasso poolt tekkepõhiselt arvestatud
kulu seoses väljamakstud või tulevikus
väljamaksmisele kuuluvate pensionite ja teiste
töösuhtejärgsete hüvitistega.
8. Põhivara kulum ja väärtuse langus (–) Materiaalsetelt ja immateriaalsetelt
põhivaradelt ja soetusmaksumuse meetodil
kajastatavatelt kinnisvarainvesteeringutelt
arvestatud amortisatsioonikulu ja väärtuse
langusest (allahindlustest ja/või maha
kandmistest) tekkinud kulu.
9. Olulised käibevara allahindlused (–) Ebatõenäoliste nõuete, varude ja muude
käibevarade allahindlus.
10. Muud ärikulud (–) Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad
kulud, sh kahjum materiaalsete ja
immateriaalsete põhivarade ning
kinnisvarainvesteeringute müügist; trahvid ja
viivised; netokahjum valuutakursimuutustest
nõuetelt ostjate vastu ja kohustistelt tarnijate
ees (juhul kui tulemuseks on netokasum,
kajastatakse see kirjel „Muud äritulud“).
11. Ärikasum (-kahjum) (+/–) 1. + 2. + 3. + 4. + 5. + 6. + 7. + 8. + 9.+ 10.
12. Finantstulud ja –kulud (+/–) 12.1. + 12.2. + 12.3. + 12.4. + 12.5. + 12.6.
12.1. Kasum (kahjum) tütar- ja Kapitaliosaluse meetodil või õiglase väärtuse
sidusettevõtjatelt (+/–) meetodil investeeringutelt tütar- ja
3
sidusettevõtjatesse arvestatud kasum/kahjum,
soetusmaksumuse meetodi korral dividenditulu,
allahindlused ning kasum/kahjum tütar- ja
sidusettevõtjate müügist.
12.2. Kasum (kahjum) Kasum/kahjum pika- ja lühiajalistelt
finantsinvesteeringutelt (+/–) finantsinvesteeringutelt, sealhulgas müügist ja
ümberhindlusest õiglasele väärtusele
12.3. Intressitulud (+) Intressitulud krediidilepingutelt, võlakirjadelt ja
muudelt intressi teenivatelt võlanõuetelt.
12.4. Intressikulud (–) Intressikulud krediidilepingutelt, võlakirjadelt,
kapitalirendilepingutelt ja muudelt
intressikandvatelt võlakohustistelt.
12.5. Kasum (kahjum) valuutakursi Kasum (kahjum) finantseerimis- ja
muutustest (+/–) investeerimistegevusega seotud välisvaluutas
fikseeritud nõuete ja kohustiste valuutakursside
muutustest.
12.6. Muud finantstulud (-kulud) (+/–) Muud finantstulud ja -kulud, mis ei ole seotud
tütar- ja sidusettevõtjatega, muude
finantsinvesteeringutega,
intressitulude/kuludega ja valuutakursi
muutustega.
13. Kasum/kahjum (+/–) enne 11. + 12.
tulumaksustamist
14. Tulumaks (–) Dividendide tulumaksu kulu (kajastatakse
dividendide väljakuulutamise hetkel).
15. Aruandeaasta kasum/kahjum (+/–) 13. + 14.
4
Rahandusministri … 2024. a määrus nr …
„Krediidiostjale loovutatud viivituses olevate krediidilepingute või nende tulenevate nõuete kohta
Finantsinspektsioonile esitatava teabe kord ja vormid“
Lisa 2
LOOVUTATUD KREDIIDILEPINGUTE ARUANNE
1. Aruande eesmärk
Aruande eesmärk on krediidiasutuse seaduse § 923, krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 571
ja krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 64 kohaste andmete saamine krediidiasutuse,
krediidiandja või krediidiostja poolt krediidiostjale loovutatud viivituses olevate krediidilepingute
või nendest tulenevate nõuete (edaspidi krediidinõue) kohta.
2. Aruande valdkond
Aruande valdkonda kuuluvad kõik krediidiasutuse, krediidiandja või krediidiostja või muu
määratud esindaja poolt aruandeperioodi jooksul krediidiostjale loovutatud krediidiinkassode ja –
ostjate seaduse kohaldamisalasse kuuluvad viivituses olevad krediidinõuded. Aruandes näidatakse
ka need viivituses olevad krediidinõuded, mis aruandeperioodi jooksul algsele krediidiostjale,
krediidiasutusele või krediidiandjale tagasi loovutati.
3. Andmete esitamine
Iga loovutatud krediidinõue näidatakse eraldi aruandereal.
4. Aruanderea struktuur
1) krediidinõude loovutamise teabe esitaja;
2) krediidiostja või tema määratud esindaja identifikaator;
3) krediidilepingu liik;
4) krediidilepingu tagasi loovutamine;
5) krediidinõude suurus;
6) tagatis.
4.1 Krediidinõude loovutamise teabe esitaja identifikaatorid
Omanik 1
Haldaja 2
Siin näidatakse, kelle loovutatud krediidinõue aruandes esitatakse. Kui krediidinõude loovutas
krediidiostjale krediidi väljastanud krediidiasutus või krediidiandja, märgitakse krediidinõude
loovutamise teabe esitaja identifikaatoriks 1 „Omanik“. Kui krediidinõude loovutas uuele
krediidiostjale aruande esitaja, kes ühtlasi oli krediidinõude ostjaks ja teavitab loovutatud
krediidinõuetest oma nimel, märgitakse krediidinõude loovutamise teabe esitaja identifikaatoriks
1 „Omanik“. Kui krediidiostja on nimetanud krediidihaldustegevusega tegelema aruande esitaja,
kes tulenevalt krediidiinkassode ja -ostjate seaduse §-st 65 teavitab loovutatud krediidinõuetest
krediidiostja nimel, märgitakse krediidinõude loovutamise teabe esitaja identifikaatoriks 2
„Haldaja“.
1
4.2. Krediidiostja või tema määratud esindaja identifikaator
Siin näidatakse esitatavas aruandes kasutatav unikaalne number, millega tähistatakse aruandreal
esitatud krediidiostja või asjakohasel juhul tema määratud esindaja. Krediidiostja või tema
määratud esindaja identifikaator peab kokku langema krediidiostja või tema määratud esindaja
andmete aruandes esitatud identifikaatoriga.
4.3. Loovutatud krediidilepingu liigi identifikaatorid
Tarbijakrediidileping 1
Ei ole tarbijakrediidileping 0
Siin näidatakse, kas krediidiostjale loovutatud krediidileping on tarbijakrediidileping või mitte.
Tarbijakrediidileping on võlaõigusseaduse § 402 lõike 1 kohaselt krediidileping, millega oma
majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti
või laenu.
4.4. Krediidilepingu tagasi loovutamise identifikaatorid
Tagasi loovutamine 1
Määramata 0
Siin näidatakse juhul, kui aruande esitajaks on krediidiostja, kas krediidiostja loovutas
krediidinõude algsele krediidiostjale, krediidiasutusele või krediidiandjale tagasi või mitte (st kas
kasutati regressiõigust või mitte). Tagasi loovutamise korral märgitakse krediidilepingu tagasi
loovutamise identifikaatoriks 1 „Tagasi loovutamine“. Kui tagasi loovutamist ei toimunud või kui
aruande esitajaks on krediidiasutus või krediidiandja, märgitakse krediidilepingu tagasi
loovutamise identifikaatoriks 0 „Määramata“.
4.5. Krediidinõude suurus
Siin näidatakse krediidiostjale loovutatud krediidilepingust tuleneva nõude suurus loovutamise
hetkel. Krediidinõude suurus näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani.
4.6. Tagatise identifikaatorid
I järjekoha hüpoteek 1
Muu hüpoteek 2
Registerpant 3
Käendus, garantii 4
Muu tagatis 5
Tagatiseta 6
Määramata 0
Siin näidatakse juhul, kui loovutatud krediidilepingu liigi identifikaatoriks on 1
„Tarbijakrediidileping“, milline on aruandereal näidatud loovutatud krediidinõude tagatis.
Ülejäänud juhtudel märgitakse tagatise identifikaatoriks 0 „Määramata“.
I järjekoha hüpoteek on hüpoteegipidaja kasuks seatud hüpoteek asjaõigusseaduse § 325 ja laeva
asjaõigusseaduse § 15 tähenduses, millega tagatud krediidinõue rahuldatakse panditud kinnisasja
arvel esimeses järjekorras.
2
Muu hüpoteek on hüpoteegipidaja kasuks seatud hüpoteek asjaõigusseaduse § 325 ja laeva
asjaõigusseaduse § 15 tähenduses, millega tagatud krediidinõue rahuldatakse panditud kinnisasja
arvel vastavalt järjekohale pärast I järjekoha hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamist.
Registerpant on avalikku registrisse, mille pidamine on reguleeritud õigusaktidega sätestatud
korras, kantud esemele seatud pant, millega tagatud krediidinõue rahuldatakse panditud eseme
arvel:
1) ehitisele, sõiduautole, ärilistel eesmärkidel kasutatavale kommertssõidukile ja
asjaõigusseaduse § 297 tähenduses muule vallasasjale seatud pant;
2) kommertspandiseaduse § 1 tähenduses äriregistrisse kantud ettevõtja vallasvarale seatud
kommertspant.
Väärtpaberite puhul mõistetakse registerpandi all väärtpaberi koormamist pandiõigusega
asjaõigusseaduse 8. osa 2. peatüki 3. jao kohaselt.
Käendus, garantii on käendaja või garantii andja käenduslepingust või garantiist tulenev kohustus
võlaõigusseaduse §-de 142, 143 ja 155 tähenduses.
Muu tagatis on asi või õigus, mida ei saa identifitseerida kui I järjekoha hüpoteeki, muud hüpoteeki,
registerpanti, käendust või garantiid.
3
Rahandusministri … 2024. a määrus nr …
„Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiinkasso ning välisriigi krediidiinkasso filiaali
aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“
Lisa 3
HALLATAVATE KREDIIDINÕUETE KÄIVETE ARUANNE
1. Aruande eesmärk
Aruande eesmärk on järelevalve teostamiseks vajalike andmete saamine krediidiasutuste ja
krediidiandjate viivituses olevate krediidilepingute või nendest tuleneva nõuete (edaspidi
krediidinõue) kohta, mida krediidiinkasso või välisriigi krediidiinkasso filiaal (edaspidi
krediidiinkasso) haldab ise või krediidiostja nimel.
2. Aruande valdkond
Aruande valdkonda kuuluvad krediidiinkassode ja -ostjate seaduse (edaspidi KIOS)
kohaldamisalasse kuuluvad:
1) krediidinõuded, mis on aruandeperioodi jooksul krediidiinkasso poolt
krediidihaldusteenuse osutamise raames haldamiseks võetud;
2) krediidinõuded, mis on aruandeperioodi jooksul krediidiinkasso poolt ise haldamiseks
omandatud.
3. Andmete summeerimine
Ühe reana näidatakse nende krediidinõuete krediidinõude loovutamise väärtus, krediidinõude
käive, krediidinõuete arv, krediidisaajate arv ja haldamistasu summa, mille krediidinõude omaniku,
krediidi väljastaja, krediidinõude loovutaja, regressiõiguse, tagatise, krediidilepingu tüübi, riigi
koodi, krediidinõude haldamise ulatuse, krediidinõude osa, krediidisaaja tüübi ja haldamistasu
määratluse identifikaatorid langevad kokku ja millel on ühesugune krediidihalduslepingu algus- ja
lõppkuupäev.
4. Aruanderea struktuur
1) krediidinõude omanik;
2) krediidi väljastaja;
3) krediidinõude loovutaja;
4) regressiõigus;
5) tagatis;
6) krediidilepingu tüüp;
7) riigi kood;
8) krediidinõude haldamise ulatus;
9) krediidinõude osa;
10) krediidisaajate arv;
11) krediidisaaja tüüp;
12) krediidinõuete arv;
13) krediidinõude käive;
14) krediidinõude loovutamise väärtus;
15) krediidihalduslepingu alguskuupäev;
1
16) krediidihalduslepingu lõppkuupäev;
17) haldamistasu määratlus;
18) haldamistasu summa.
4.1. Krediidinõude omaniku identifikaatorid
Krediidiasutus 1
Krediidiandja 2
Krediidiostja 3
Aruandev krediidiinkasso 4
Muu krediidiinkasso 5
Siin näidatakse, kes on aruandereal näidatud hallatava krediidinõude omanikuks. Kui aruandereal
näidatakse krediidiinkasso poolt krediidihalduslepingu alusel hallatavat krediidiasutuse,
krediidiandja või krediidiostja omatavat krediidinõuet, märgitakse krediidinõude omaniku
identifikaatoriks vastavalt 1 „Krediidiasutus“, 2 „Krediidiandja“ või 3 „Krediidiostja“. Kui
hallatava krediidinõude omandas aruandev krediidiinkasso, märgitakse krediidinõude omaniku
identifikaatoriks 4 „Aruandev krediidiinkasso“. Kui krediidinõude omanikuks on muu
krediidiinkasso, kes ei ole aruandev krediidiinkasso, märgitakse krediidinõude omaniku
identifikaatoriks 5 „Muu krediidiinkasso“.
Krediidiasutus on KIOS § 4 lõikes 1 määratletud isik.
Krediidiandja on KIOS § 4 lõikes 2 määratletud isik.
Krediidiostja on KIOS § 3 lõikes 5 määratletud isik, kes ei ole krediidiinkasso.
Krediidiinkasso on KIOS § 3 lõikes 1 määratletud isik.
4.2. Krediidi väljastaja identifikaatorid
Krediidiasutus 1
Krediidiandja 2
Määramata 0
Siin näidatakse, kes väljastas krediidi, millega on seotud aruandereal näidatud hallatav
krediidinõue.
4.3. Krediidinõude loovutaja identifikaatorid
Krediidiasutus 1
Krediidiandja 2
Krediidiostja 3
Muu krediidiinkasso 5
Määramata 0
Siin näidatakse juhul, kui krediidinõude omaniku identifikaatoriks on märgitud 4 „Aruandev
krediidiinkasso“, kes oli aruandereal näidatud hallatava krediidinõude loovutajaks (müüjaks).
Ülejäänud juhtudel märgitakse krediidinõude loovutaja identifikaatoriks 0 „Määramata“.
4.4. Regressiõiguse identifikaatorid
Regressiõigusega 1
Regressiõiguseta või määramata 0
2
Siin näidatakse juhul, kui krediidinõude omaniku identifikaatoriks on märgitud 4 „Aruandev
krediidiinkasso“, kas aruandereal näidatud krediidinõue omandati regressiõigusega või mitte. Kui
aruandval krediidiinkassol on õigus hallatav krediidinõue teatud aja jooksul krediidinõude
loovutajale tagasi müüa, märgitakse regressiõiguse identifikaatoriks 1 „Regressiõigusega“. Kui
aruandval krediidiinkassol puudub krediidinõude tagasimüügi õigus või see on määramata,
märgitakse regressiõiguse identifikaatoriks 0 „Regressiõiguseta või määramata“.
4.5. Tagatise identifikaatorid
I järjekoha hüpoteek 1
Muu hüpoteek 2
Registerpant 3
Käendus, garantii 4
Muu tagatis 5
Tagatiseta 6
Määramata 0
Siin näidatakse juhul, kui krediidinõude omaniku identifikaatoriks on märgitud 4 „Aruandev
krediidiinkasso“, milline on aruandereal näidatud hallatava krediidinõude tagatis. Ülejäänud
juhtudel märgitakse tagatise identifikaatoriks 0 „Määramata“.
I järjekoha hüpoteek on hüpoteegipidaja kasuks seatud hüpoteek asjaõigusseaduse § 325 ja laeva
asjaõigusseaduse § 15 tähenduses, millega tagatud krediidinõue rahuldatakse panditud kinnisasja
arvel esimeses järjekorras.
Muu hüpoteek on hüpoteegipidaja kasuks seatud hüpoteek asjaõigusseaduse § 325 ja laeva
asjaõigusseaduse § 15tähenduses, millega tagatud krediidinõue rahuldatakse panditud kinnisasja
arvel vastavalt järjekohale pärast I järjekoha hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamist.
Registerpant on avalikku registrisse, mille pidamine on reguleeritud õigusaktidega sätestatud
korras, kantud esemele seatud pant, millega tagatud krediidinõue rahuldatakse panditud eseme
arvel:
1) ehitisele, sõiduautole, ärilistel eesmärkidel kasutatavale kommertssõidukile ja
asjaõigusseaduse § 297 tähenduses muule vallasasjale seatud pant;
2) kommertspandiseaduse § 1 tähenduses äriregistrisse kantud ettevõtja vallasvarale seatud
kommertspant.
Väärtpaberite puhul mõistetakse registerpandi all väärtpaberi koormamist pandiõigusega
asjaõigusseaduse 8. osa 2. peatüki 3. jao kohaselt.
Käendus ja garantii on käendaja või garantii andja käenduslepingust või garantiist tulenev kohustus
aruandva krediidiinkasso ees võlaõigusseaduse §-de 142, 143 ja 155tähenduses.
Muu tagatis on asi või õigus, mida ei saa identifitseerida kui I järjekoha hüpoteeki, muud hüpoteeki,
registerpanti, käendust või garantiid.
4.6. Krediidilepingu tüübi identifikaatorid
Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediit 1
3
Kinnisvaraga tagatud muu krediit 2
Sõiduki liising 3
Muu vara liising 4
Vara ost järelmaksuga 5
Muu krediit 6
Siin näidatakse aruandereal näidatud krediidinõude aluseks oleva krediidilepingu tüüp.
Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidileping on tarbijaga sõlmitud:
1) krediidileping, mis on tagatud hüpoteegiga või muu võrreldava tagatisega, või
2) krediidileping, mille eesmärk on kinnistu, hooneühistu liikmelisuse või olemasoleva või
kavandatava ehitise omandamine või nimetatud õiguste säilitamine.
Tarbija on võlaõigusseaduse § 1 lõikes 5 nimetatud isik.
Krediidilepingu tüübi identifikaatoriks märgitakse 1 „Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediit“,
kui krediidisaajale (tarbijale) väljastatud krediidi tagatiseks on/oli soetatavale elamukinnisvarale
või mõnele muule kinnisvarale seatud hüpoteek (või muu võrreldav õigus, nagu
tagatisomandamine või pandiõigus hooneühistuseaduse mõistes).
Krediidilepingu tüübi identifikaatoriks märgitakse 1 „Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediit“,
kui krediidi summa oli väljastatud krediidisaajale (tarbijale) elamukinnisvara ostmiseks,
ehitamiseks või renoveerimiseks.
Krediidilepingu tüübi identifikaatoriks märgitakse 2 „Kinnisvaraga tagatud muu krediit“, kui
krediidisaajale (v.a tarbija) väljastatud krediidi tagatiseks on/oli hüpoteek.
Kui väljastatud krediidi summat krediidisaajale otse kättesaadavaks ei tehtud ja väljastatud krediidi
eesmärgiks oli mootor- ja veesõiduki ostu finantseerimine liisingulepingu alusel, märgitakse
krediidilepingu identifikaatoriks 3 „Sõiduki liising“. Mootor- ja veesõidukist erineva vara liisimisel
märgitakse krediidilepingu identifikaatoriks 4 „Muu vara liising“.
Kui väljastatud krediidi summat krediidisaajale otse kättesaadavaks ei tehtud ja krediidi eesmärgiks
oli vara soetuse finantseerimine järelmaksuga, märgitakse krediidilepingu identifikaatoriks 5 „Vara
ost järelmaksuga“. Siia kuulub ka sõiduki ostu finantseerimine järelmaksulepingu alusel, samuti
kui teenuse ostu eest tasutakse järelmaksuga.
Ülejäänud krediidilepingu tüüpide korral märgitakse krediidilepingu identifikaatoriks 6 „Muu
krediit“.
4.7. Riigi kood
Siin näidatakse riigi kood krediidi väljastaja asukohariigi järgi. Riigi kood näidatakse vastavalt
rahvusvahelise standardi ISO 3166-1 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja
näidatakse suurtähtedega.
4.8. Krediidinõude haldamise ulatuse identifikaatorid
Tervikuna 1
Osaliselt 2
4
Siin näidatakse, kas aruandereal näidatud krediidinõue on aruandva krediidiinkasso hallata
krediidilepingust tuleneva kogunõude ulatuses või ainult osaliselt. Kui krediidinõuet hallatakse
tervikuna ja krediidiinkasso nõuab krediidisaajalt sisse kogu krediidilepingu alusel sisse nõutavaks
muutunud krediidivõlga, märgitakse krediidinõude haldamise ulatuse identifikaatoriks 1
„Tervikuna“. Kui krediidinõuet hallatakse osaliselt ja krediidiinkasso nõuab krediidisaajalt sisse
krediidilepingust tulenevat krediidinõuet osaliselt, nt ainult põhinõuet või kõrvalnõuet (intress,
viivis, leppetrahv või muud kõrvalnõuded) või osaliselt mõlemat, märgitakse krediidinõude
haldamise ulatuse identifikaatoriks 2 „Osaliselt“.
4.9. Krediidinõude osa identifikaatorid
Põhinõue 1
Kõrvalnõue 2
Põhinõue ja kõrvalnõue 3
Siin näidatakse, millist osa aruandereal näidatud krediidinõudest hallatakse. Kui hallatakse vaid
krediidinõude põhiosa, märgitakse krediidinõude osa identifikaatoriks 1 „Põhinõue”. Kui
krediidiinkasso haldab krediidinõudena vaid kõrvalnõuet (intress, viivis, leppetrahv või muu
kõrvalnõue), märgitakse krediidinõude osa identifikaatoriks 2 „Kõrvalnõue“. Kui krediidiinkasso
haldab krediidinõuet, mis sisaldab nii põhinõuet kui kõrvalnõuet, märgitakse krediidinõude osa
identifikaatoriks 3 „Põhinõue ja kõrvalnõue“.
4.10. Krediidisaajate arv
Siin näidatakse krediidisaajate arv, kelle vastu suunatud krediidinõuded on summeeritud
aruanderea kolmeteistkümnendas veerus „Krediidinõude käive“. Kui samal aruandereal on
summeeritud mitu sama krediidisaaja vastu suunatud krediidinõuet, võetakse krediidisaaja
summeerimisel arvesse ainult üks kord. Kui sama krediidisaaja vastu suunatud krediidinõuded
näidatakse erinevatel aruanderidadel (nt krediidinõuetel on erinev krediidilepingu tüüp või
hallatakse erinevat krediidinõude osa) võetakse krediidisaaja arvesse igal erineval aruandereal
krediidisaajate summeerimisel. Krediidisaajate arv näidatakse tükkides.
4.11. Krediidisaaja tüübi identifikaatorid
Juriidiline isik 1
Füüsiline isik 2
Siin näidatakse, milline on aruandereal näidatud krediidinõudega seotud krediidisaaja tüüp. Kui
krediidinõue on juriidilise isiku vastu, märgitakse krediidisaaja tüübi identifikaatoriks 1 „Juriidiline
isik“. Kui krediidinõue on füüsilise isiku vastu, märgitakse krediidisaaja tüübi identifikaatoriks 2
„Füüsiline isik“.
Juriidiline isik on võlaõigusseaduse § 1 lõike 6 kohaselt ettevõtja, sealhulgas avalik-õiguslik
juriidiline isik, kes teeb tehingu, mis seondub iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
Füüsiline isik on võlaõigusseaduse § 1 lõike 5 kohaselt tarbija, kes teeb tehingu, mis ei seondu
iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
4.12. Krediidinõuete arv
5
Siin näidatakse mitu krediidinõuet on summeeritud aruanderea kolmeteistkümnendas veerus
„Krediidinõude käive“. Nõuete arv näidatakse tükkides.
4.13. Krediidinõude käive
Siin näidatakse aruandeperioodi jooksul haldamiseks võetud krediidinõude summa. Krediidinõude
käibeks on summa, mille ulatuses krediidinõude haldamiseks võtmise hetkel nõutakse
krediidisaajalt sisse krediidinõudeid. Krediidinõude käive näidatakse eurodes ümardatuna kahe
komakohani.
4.14. Krediidinõude loovutamise väärtus
Siin näidatakse juhul, kui krediidinõude omaniku identifikaatoriks on märgitud 4 „Aruandev
krediidiinkasso, aruandereal näidatud krediidinõude loovutamise tehingus määratud ostuhind
(soetusmaksumus). Kui krediidinõuded loovutati aruandvale krediidiinkassole kogumina, kuhu
kuuluvad krediidinõuded näidatakse aruandes erinevatel aruanderidadel ja kui ostuhind iga üksiku
nõude või sarnaste tunnustega krediidinõuete grupi kohta ei ole teada, kasutatakse kogumisse
kuuluvate krediidinõuete loovutamise väärtuse leidmiseks krediidinõuete kogumi summaarse
haldamiseks omandatud krediidinõude summa (krediidinõude käive) ja ostuhinna alusel arvutatud
proportsiooni. Krediidinõude loovutamise väärtus näidatakse eurodes ümardatuna kahe
komakohani.
Ülejäänud juhtudel märgitakse krediidinõude loovutamise väärtuseks 0 (null).
4.15. Krediidihalduslepingu alguskuupäev
Siin näidatakse juhul, kui krediidinõude omaniku identifikaatoriks on märgitud 1 „Krediidiasutus“,
2 „Krediidiandja“, 3 „Krediidiostja“ või 5 „Muu krediidiinkasso“, aruandereal näidatud
krediidinõude haldamiseks sõlmitud krediidihalduslepingu alguskuupäev. Alguskuupäev
esitatakse kaheksakohalise numbrina, kus esimesed neli numbrit näitavad asjakohast
kalendriaastat, kaks järgmist numbrit asjakohast kuud ja viimased kaks numbrit asjakohast
kuupäeva (näiteks 20250101 tähendab 2025. aasta 1. jaanuari).
Kui krediidinõude omaniku identifikaatoriks on 4 „Aruandev krediidiinkasso“, märgitakse
aruandeväljale X.
4.16. Krediidihalduslepingu lõppkuupäev
Siin näidatakse juhul, kui krediidinõude omaniku identifikaatoriks on märgitud 1 „Krediidiasutus“,
2 „Krediidiandja“, 3 „Krediidiostja“ või 5 „Muu krediidiinkasso“, aruandereal näidatud
krediidinõude haldamiseks sõlmitud krediidihalduslepingu lõppkuupäev. Lõppkuupäev esitatakse
kaheksakohalise numbrina, kus esimesed neli numbrit näitavad asjakohast kalendriaastat, kaks
järgmist numbrit asjakohast kuud ja viimased kaks numbrit asjakohast kuupäeva (näiteks 20260101
tähendab 2026. aasta 1. jaanuari).
Kui krediidinõude omaniku identifikaatoriks on 4 „Aruandev krediidiinkasso“, märgitakse
aruandeväljale X.
4.17. Haldamistasu määratluse identifikaatorid
Kuutasu 1
Koondsumma 2
Määramata 0
6
Siin näidatakse juhul, kui krediidinõude omaniku identifikaatoriks on märgitud 1 „Krediidiasutus“,
2 „Krediidiandja“, 3 „Krediidiostja“ või 5 „Muu krediidiinkasso“, milline on aruandereal näidatud
krediidinõude haldamiseks sõlmitud krediidihalduslepingus haldamise eest saadava tasu
määratlemise põhimõte. Kui krediidiinkasso poolt krediidinõude haldamise eest saadav tasu on
lepingus fikseeritud igakuiselt tasutava summana, märgitakse haldamistasu määratluse
identifikaatoriks 1 „Kuutasu“. Kui krediidiinkasso poolt krediidinõude haldamise eest saadav tasu
on lepingus fikseeritud koondsummana kogu lepingu perioodi kohta, märgitakse haldamistasu
määratluse identifikaatoriks 2 „Koondsumma“. Kui krediidinõude omaniku identifikaatoriks on 4
„Aruandev krediidiinkasso“, märgitakse haldamistasu määratluse identifikaatoriks 0 „Määramata“.
4.18. Haldamistasu summa
Siin näidatakse juhul, kui krediidinõude omaniku identifikaatoriks on märgitud 1 „Krediidiasutus“,
2 „Krediidiandja“, 3 „Krediidiostja“ või 5 „Muu krediidiinkasso“, aruandereal näidatud
krediidinõude aluseks oleva krediidilepingu haldamise eest saadava tasu summa. Kui haldamistasu
määratluse identifikaatoriks on märgitud 1 „Kuutasu“, näidatakse siin krediidihalduslepingus
fikseeritud igakuise tasu suurus. Kui haldamistasu määratluse identifikaatoriks on märgitud 2
„Koondsumma“, näidatakse krediidihalduslepingus fikseeritud lepinguline koondsumma. Juhul
kui haldamistasu on fikseeritud mitme krediidinõude peale kokku ja need nõuded esitatakse
aruandes eraldi ridadel, siis kasutatakse kogumisse kuuluvate krediidinõuete haldamistasu summa
leidmiseks krediidinõuete kogumi summaarse haldamiseks võetud krediidinõude summa
(krediidinõude käive) ja kuutasu/koondsumma alusel arvutatud proportsiooni. Haldamistasu
summa näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. Kui krediidinõude omaniku
identifikaatoriks on 4 „Aruandev krediidiinkasso“, märgitakse haldamistasu väärtuseks 0 (null).
7
Rahandusministri … 2024. a määrus nr …
„Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiinkasso ning välisriigi krediidiinkasso filiaali
aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“
Lisa 4
HALLATAVATE KREDIIDINÕUETE JÄÄKIDE ARUANNE
1. Aruande eesmärk
Aruande eesmärk on järelevalve teostamiseks vajalike andmete kogumine krediidiasutuste ja
krediidiandjate viivituses olevate krediidilepingute või nendest tuleneva nõuete (edaspidi
krediidinõue) kohta, mida krediidiinkasso või välisriigi krediidiinkasso filiaal (edaspidi
krediidiinkasso) haldab ise või krediidiostja nimel.
2. Aruande valdkond
Aruande valdkonda kuuluvad krediidiinkassode ja –ostjate seaduse (edaspidi KIOS)
kohaldamisalasse kuuluvad:
1) krediidinõuded aruandeperioodi lõpu seisuga, mida krediidiinkasso haldab
krediidihaldusteenuse osutamise raames;
2) krediidinõuded aruandeperioodi lõpu seisuga, mida krediidiinkasso on omandanud ja
haldab ise. Siia kuuluvad ka krediidinõuded, mis olid viivituses omandamise hetkel, kuid
aruandeperioodi lõpu seisuga on toimivad.
Aruandes näidatakse ka need krediidinõuded, mille puhul on krediidiinkasso ühe või mitu
krediidihaldustegevust osaliselt edasi andnud krediidihaldusteenuse osutajale.
3. Andmete summeerimine
Ühe reana näidatakse nende krediidinõuete krediidinõude jääk, põhinõude jääk, krediidinõude
bilansiline jääk, allahindlus, krediidinõuete arv ja krediidisaajate arv, mille krediidinõude omaniku,
krediidi väljastaja, krediidinõude loovutaja, regressiõiguse, krediidilepingu liigituse, tagatise,
krediidilepingu tüübi, riigi koodi, krediidinõude haldamise ulatuse, krediidinõude osa ja
krediidisaaja tüübi identifikaatorid langevad kokku.
4. Aruanderea struktuur
1) krediidinõude omanik;
2) krediidi väljastaja;
3) krediidinõude loovutaja;
4) regressiõigus;
5) krediidilepingu liigitus;
6) tagatis;
7) krediidilepingu tüüp;
8) riigi kood;
9) krediidinõude haldamise ulatus;
10) krediidinõude osa;
11) krediidisaajate arv;
12) krediidisaaja tüüp;
13) krediidinõuete arv;
1
14) krediidinõude jääk;
15) põhinõude jääk;
16) krediidinõude bilansiline jääk;
17) allahindlus.
4.1. Krediidinõude omaniku identifikaatorid
Krediidiasutus 1
Krediidiandja 2
Krediidiostja 3
Aruandev krediidiinkasso 4
Muu krediidiinkasso 5
Siin näidatakse, kes on aruandereal näidatud hallatava krediidinõude omanikuks. Kui aruandereal
näidatakse krediidiinkasso poolt krediidihalduslepingu alusel hallatavat krediidiasutuse,
krediidiandja või krediidiostja omatavat krediidinõuet, märgitakse krediidinõude omaniku
identifikaatoriks vastavalt 1 „Krediidiasutus“, 2 „Krediidiandja“ või 3 „Krediidiostja“. Kui
hallatava krediidinõude omanikuks on aruandev krediidiinkasso, märgitakse krediidinõude
omaniku identifikaatoriks 4 „Aruandev krediidiinkasso“. Kui krediidinõude omanikuks on muu
krediidiinkasso, kes ei ole aruandev krediidiinkasso, märgitakse krediidinõude omaniku
identifikaatoriks 5 „Muu krediidiinkasso“.
Krediidiasutus on KIOS § 4 lõikes 1 määratletud isik.
Krediidiandja on KIOS § 4 lõikes 2 määratletud isik.
Krediidiostja on KIOS § 3 lõikes 5 nimetatud isik, kes ei ole krediidiinkasso.
Krediidiinkasso on KIOS § 3 lõikes 1 määratletud isik.
4.2. Krediidi väljastaja identifikaatorid
Krediidiasutus 1
Krediidiandja 2
Määramata 0
Siin näidatakse, kes väljastas krediidi, millega on seotud aruandereal näidatud hallatav
krediidinõue.
4.3. Krediidinõude loovutaja identifikaatorid
Krediidiasutus 1
Krediidiandja 2
Krediidiostja 3
Muu krediidiinkasso 5
Määramata 0
Siin näidatakse juhul, kui krediidinõude omaniku identifikaatoriks on märgitud 4 „Aruandev
krediidiinkasso“, kes oli aruandereal näidatud hallatava krediidinõude loovutajaks (müüjaks).
Ülejäänud juhtudel märgitakse krediidinõude loovutaja identifikaatoriks 0 „Määramata“.
4.4. Regressiõiguse identifikaatorid
Regressiõigusega 1
2
Regressiõiguseta või määramata 0
Siin näidatakse juhul, kui krediidinõude omaniku identifikaatoriks on märgitud 4 „Aruandev
krediidiinkasso“, kas aruandereal näidatud krediidinõue omandati regressiõigusega või mitte. Kui
aruandval krediidiinkassol on õigus hallatav krediidinõue teatud aja jooksul krediidinõude
loovutajale tagasi müüa, märgitakse regressiõiguse identifikaatoriks 1 „Regressiõigusega“. Kui
aruandval krediidiinkassol puudub krediidinõude tagasimüügi õigus või see on määramata,
märgitakse regressiõiguse identifikaatoriks 0 „Regressiõiguseta või määramata“.
4.5. Krediidilepingu liigituse identifikaatorid
Viivituses 1
Toimiv 2
Määramata 0
Siin näidatakse juhul, kui krediidinõude omaniku identifikaatoriks on märgitud 4 „Aruandev
krediidiinkasso“, kas krediidileping, millega aruandereal näidatud krediidinõue on seotud, on
aruandeperioodi lõpu seisuga viivituses või on muutunud haldamise käigus toimivaks. Ülejäänud
juhtudel märgitakse krediidilepingu liigituse identifikaatoriks 0 „Määramata“.
Krediidilepingu identifikaatoriks märgitakse 2 „Toimiv“, kui viivituses krediidileping
(krediidinõue) hinnatakse aruandva krediidiinkasso sise-dokumentides sätestatud põhimõtete
kohaselt töötavaks krediidilepinguks (krediidinõudeks).
4.6. Tagatise identifikaatorid
I järjekoha hüpoteek 1
Muu hüpoteek 2
Registerpant 3
Käendus, garantii 4
Muu tagatis 5
Tagatiseta 6
Määramata 0
Siin näidatakse juhul, kui krediidinõude omaniku identifikaatoriks on märgitud 4 „Aruandev
krediidiinkasso“, milline on aruandereal näidatud hallatava krediidinõude tagatis. Ülejäänud
juhtudel märgitakse tagatise identifikaatoriks 0 „Määramata“.
I järjekoha hüpoteek on hüpoteegipidaja kasuks seatud hüpoteek asjaõigusseaduse § 325 ja laeva
asjaõigusseaduse § 15 tähenduses/, millega tagatud krediidinõue rahuldatakse panditud kinnisasja
arvel esimeses järjekorras.
Muu hüpoteek on hüpoteegipidaja kasuks seatud hüpoteek asjaõigusseaduse § 325 ja laeva
asjaõigusseaduse § 15 tähenduses, millega tagatud krediidinõue rahuldatakse panditud kinnisasja
arvel vastavalt järjekohale pärast I järjekoha hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamist.
Registerpant on avalikku registrisse, mille pidamine on reguleeritud õigusaktidega sätestatud
korras, kantud esemele seatud pant, millega tagatud krediidinõue rahuldatakse panditud eseme
arvel:
3
1) ehitisele, sõiduautole, ärilistel eesmärkidel kasutatavale kommertssõidukile ja
asjaõigusseaduse § 297 tähenduses muule vallasasjale seatud pant;
2) kommertspandiseaduse § 1 kohaselt äriregistrisse kantud ettevõtja vallasvarale seatud
kommertspant.
Väärtpaberite puhul mõistetakse registerpandi all väärtpaberi koormamist pandiõigusega
asjaõigusseaduse 8. osa 2. peatüki 3. jao kohaselt.
Käendus, garantii on käendaja või garantii andja käenduslepingust või garantiist tulenev kohustus
aruandva krediidiinkasso ees võlaõigusseaduse §-de 142, 143 ja 155 tähenduses.
Muu tagatis on asi või õigus, mida ei saa identifitseerida kui I järjekoha hüpoteeki, muud hüpoteeki,
registerpanti, käendust või garantiid.
4.7. Krediidilepingu tüübi identifikaatorid
Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediit 1
Kinnisvaraga tagatud muu krediit 2
Sõiduki liising 3
Muu vara liising 4
Vara ost järelmaksuga 5
Muu krediit 6
Siin näidatakse aruandereal näidatud krediidinõude aluseks oleva krediidilepingu tüüp.
Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidileping on tarbijaga sõlmitud:
1) krediidileping, mis on tagatud hüpoteegiga või muu võrreldava tagatisega, või
2) krediidileping, mille eesmärk on kinnistu, hooneühistu liikmelisuse või olemasoleva või
kavandatava ehitise omandamine või nimetatud õiguste säilitamine.
Tarbija on võlaõigusseaduse § 1 lõikes 5 nimetatud isik.
Krediidilepingu tüübi identifikaatoriks märgitakse 1 „Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediit“,
kui krediidisaajale (tarbijale) väljastatud krediidi tagatiseks on/oli soetatavale elamukinnisvarale
või mõnele muule kinnisvarale seatud hüpoteek (või muu võrreldav õigus, nagu
tagatisomandamine või pandiõigus hooneühistuseaduse mõistes).
Krediidilepingu tüübi identifikaatoriks märgitakse 1 „Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediit“,
kui krediidi summa oli väljastatud krediidisaajale (tarbijale) elamukinnisvara ostmiseks,
ehitamiseks või renoveerimiseks.
Krediidilepingu tüübi identifikaatoriks märgitakse 2 „Kinnisvaraga tagatud muu krediit“, kui
krediidisaajale (v.a tarbija) väljastatud krediidi tagatiseks on/oli hüpoteek.
Kui väljastatud krediidi summat krediidisaajale otse kättesaadavaks ei tehtud ja väljastatud krediidi
eesmärgiks oli mootor- ja veesõiduki ostu finantseerimine liisingulepingu alusel, märgitakse
krediidilepingu identifikaatoriks 3 „Sõiduki liising“. Mootor- ja veesõidukist erineva vara liisimisel
märgitakse krediidilepingu identifikaatoriks 4 „Muu vara liising“.
4
Kui väljastatud krediidi summat krediidisaajale otse kättesaadavaks ei tehtud ja krediidi eesmärgiks
oli vara soetuse finantseerimine järelmaksuga, märgitakse krediidilepingu identifikaatoriks 5 „Vara
ost järelmaksuga“. Siia kuulub ka sõiduki ostu finantseerimine järelmaksulepingu alusel, samuti
kui teenuse ostu eest tasutakse järelmaksuga.
Ülejäänud krediidilepingu tüüpide korral märgitakse krediidilepingu identifikaatoriks 6 „Muu
krediit“.
4.8. Riigi kood
Siin näidatakse riigi kood krediidi väljastaja asukohariigi järgi. Riigi kood näidatakse vastavalt
rahvusvahelise standardi ISO 3166-1 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja
näidatakse suurtähtedega.
4.9. Krediidinõude haldamise ulatuse identifikaatorid
Tervikuna 1
Osaliselt 2
Siin näidatakse, kas aruandereal näidatud krediidinõue on aruandva krediidiinkasso hallata
krediidilepingust tuleneva kogunõude ulatuses või ainult osaliselt. Kui krediidinõuet hallatakse
tervikuna ja krediidiinkasso nõuab krediidisaajalt sisse kogu krediidilepingu alusel sisse nõutavaks
muutunud krediidivõlga, märgitakse krediidinõude haldamise ulatuse identifikaatoriks 1
„Tervikuna“. Kui krediidinõuet hallatakse osaliselt ja krediidiinkasso nõuab krediidisaajalt sisse
krediidilepingust tulenevat krediidinõuet osaliselt, nt ainult põhinõuet või kõrvalnõuet (intress,
viivis, leppetrahv või muud kõrvalnõuded) või osaliselt mõlemat, märgitakse krediidinõude
haldamise ulatuse identifikaatoriks 2 „Osaliselt“.
4.10. Krediidinõude osa identifikaatorid
Põhinõue 1
Kõrvalnõue 2
Põhinõue ja kõrvalnõue 3
Siin näidatakse, millist osa aruandereal näidatud krediidinõudest hallatakse. Kui hallatakse vaid
krediidinõude põhiosa, märgitakse krediidinõude osa identifikaatoriks 1 „Põhinõue”. Kui
krediidiinkasso haldab krediidinõudena vaid kõrvalnõuet (intress, viivis, leppetrahv või muu
kõrvalnõue), märgitakse krediidinõude osa identifikaatoriks 2 „Kõrvalnõue“. Kui krediidiinkasso
haldab krediidinõuet, mis sisaldab nii põhinõuet kui kõrvalnõuet, märgitakse krediidinõude osa
identifikaatoriks 3 „Põhinõue ja kõrvalnõue“.
4.11. Krediidisaajate arv
Siin näidatakse krediidisaajate arv, kelle vastu suunatud krediidinõuded on summeeritud
aruanderea neljateistkümnendas veerus „Krediidinõude jääk“. Kui samal aruandereal on
summeeritud mitu sama krediidisaaja vastu suunatud krediidinõuet, võetakse krediidisaaja
summeerimisel arvesse ainult üks kord. Kui sama krediidisaaja vastu suunatud krediidinõuded
näidatakse erinevatel aruanderidadel (nt krediidinõuetel on erinev krediidilepingu tüüp või
hallatakse erinevat krediidinõude osa) võetakse krediidisaaja arvesse igal erineval aruandereal
krediidisaajate summeerimisel. Krediidisaajate arv näidatakse tükkides.
5
4.12. Krediidisaaja tüübi identifikaatorid
Juriidiline isik 1
Füüsiline isik 2
Siin näidatakse, milline on aruandereal näidatud krediidinõudega seotud krediidisaaja tüüp. Kui
krediidinõue on juriidilise isiku vastu, märgitakse krediidisaaja tüübi identifikaatoriks 1 „Juriidiline
isik“. Kui krediidinõue on füüsilise isiku vastu, märgitakse krediidisaaja tüübi identifikaatoriks 2
„Füüsiline isik“.
Juriidiline isik on võlaõigusseaduse § 1 lõike 6 kohaselt ettevõtja, sealhulgas avalik-õiguslik
juriidiline isik, kes teeb tehingu, mis seondub iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
Füüsiline isik on võlaõigusseaduse § 1 lõike 5 kohaselt tarbija, kes teeb tehingu, mis ei seondu
iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
4.13. Krediidinõuete arv
Siin näidatakse mitu krediidinõuet on summeeritud aruanderea neljateistkümnendas veerus
„Krediidinõude jääk“. Nõuete arv näidatakse tükkides.
4.14. Krediidinõude jääk
Siin näidatakse aruandereal näidatud krediidinõude jääk, mille ulatuses krediidisaajalt
krediidinõudeid aruandeperioodi lõpu seisuga sisse nõutakse. Krediidinõude jäägiks on algselt
haldamiseks võetud krediidinõude summa, millest on maha lahutatud krediidisaaja poolt tehtud
tagasimaksed. Krediidinõude jääk näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani.
4.15. Põhinõude jääk
Siin näidatakse aruanderea neljateistkümnendas veerus „Krediidinõude jääk“ näidatud
krediidinõude jäägis sisalduv põhinõude jäägi summa aruandeperioodi lõpu seisuga. Põhinõude
jääk näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. Kui krediidinõude jäägis sisaldub ainult
kõrvalnõue, märgitakse põhinõude jäägi väärtuseks 0 (null).
4.16. Krediidinõude bilansiline jääk
Siin näidatakse juhul, kui krediidinõude omaniku identifikaatoriks on märgitud 4 „Aruandev
krediidiinkasso“, aruandereal näidatud krediidinõude jääk bilansilises väärtuses aruandeperioodi
lõpu seisuga. Krediidinõude bilansiliseks jäägiks on omandatud krediidinõude summa
soetusmaksumuses, millest on maha lahutatud krediidisaaja poolt tehtud krediidinõude
tagasimaksed. Krediidinõude bilansiline jääk näidatakse brutopõhimõttel (st ilma allahindluseta)
eurodes ümardatuna kahe komakohani.
Ülejäänud juhtudel märgitakse krediidinõude bilansilise jäägi väärtuseks 0 (null).
4.17. Allahindlus
Siin näidatakse juhul, kui krediidinõude omaniku identifikaatoriks on märgitud 4 „Aruandev
krediidiinkasso“, aruanderea kuueteistkümnendas veerus „Krediidinõude bilansiline jääk“
näidatud krediidinõude väärtuse langusest tulenev allahindlus. Allahindluse summa näidatakse
eurodes ümardatuna kahe komakohani.
Ülejäänud juhtudel märgitakse allahindluse väärtuseks 0 (null).
6
Kui krediidiinkasso lähtub oma finantsarvestuse ja -aruandluse korraldamisel Eesti
finantsaruandluse standardist, näidatakse siin ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindluse
summa, mille võrra on vähendatud aruandereal näidatud krediidinõude bilansilist väärtust. Kui
krediidiinkasso lähtub oma finantsarvestuse ja -aruandluse korraldamisel rahvusvahelise
finantsaruandluse standardist IFRS, näidatakse siin eeldatava krediidikahju summa, mille võrra on
vähendatud aruandereal näidatud krediidinõude bilansilist väärtust.
7
Finantsinspektsioon Meie 09.10.2024 nr 1.1-10.1/4473-1
[email protected]
Krediidiinkassode ja -ostjate
aruandluse määruse eelnõude
kooskõlastamine
Austatud härra Kessler
Esitame kooskõlastamiseks Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiinkasso ning välisriigi
krediidiinkasso filiaali aruannete vormi, koostamise metoodika ja esitamise korra määruse
eelnõu ning krediidiostja kohta Finantsinspektsioonile esitatava teabe korra ja vormide
määruse eelnõu. Palume tagasisidet 15 tööpäeva jooksul, arvates käesoleva kirja
kättesaamisest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisad:
1. KIOS - Krediidiinkasso aruandluse määrus – EN
2. KIOS - Krediidiinkasso aruandluse määrus – SK
3. KIOS - Krediidiostjate kohta teabe esitamine – EN
4. KIOS - Krediidiostjate kohta teabe esitamine – SK
5. KIOS - Lisa 1 Krediidiinkasso bilanss
6. KIOS - Lisa 1 Krediidiostja või tema määratud esindaja andmed
7. KIOS - Lisa 2 Krediidiinkasso kasumiaruanne
8. KIOS - Lisa 2 Loovutatud krediidilepingute aruanne
9. KIOS - Lisa 3 Hallatavate krediidinõuete käivete aruanne
10. KIOS - Lisa 4 Hallatavate krediidinõuete jääkide aruann
Lisaadressaadid:
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Eesti Pangaliit MTÜ
FinanceEstonia MTÜ
Aurelius Inkasso OÜ
Julianus Inkasso
B2 Impact OÜ
OMEGA INVEST OÜ
PlusPlus Capital AS
Svea Finance AS
Marit Maidla
[email protected]
2
SELETUSKIRI
Rahandusministri määruse „Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiinkasso ning
välisriigi krediidiinkasso filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise
kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Krediidiinkassode ja -ostjate seaduse (edaspidi KIOS), mis võeti Riigikogus vastu 2024. aasta
12. juunil, eesmärk on reguleerida krediidiinkassofirmade ja nendega seotud isikute (nn võlgade
ülesostmise finantseerijate) tegevust. KIOS-ga kehtestatakse nõuded eelkõige
krediidiinkassode ja välisriigi krediidiinkasso filiaalide (edaspidi krediidiinkassod) tegevusele,
kes haldavad tarbijate viivituses olevaid krediidilepinguid. Muuhulgas sätestatakse KIOS-ega
krediidiinkassodele tegevusloa taotlemise kohustus, mis koondab tarbijate krediidilepinguid
haldavad krediidiinkassod Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Käesoleva määruse eelnõu
(edaspidi eelnõu) eesmärgiks on tagada Finantsinspektsiooni asjakohane järelevalve
krediidiinkassode tegevuse üle, milleks on vastavalt KIOS § 49 lõikele 6 krediidiinkassodel
kohustus esitada Finantsinspektsioonile regulaarset aruandlust oma tegevuse üle.
Määruse §-s 2 nimetatud aruannete perioodi ja esitamise tähtaja sätestab KIOS-e § 49 lõige 3,
mille kohaselt on Finantsinspektsioonile esitatavate regulaarsete aruannete periood kvartal ja
aruanded tuleb esitada Finantsinspektsioonile ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu,
kui käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ei ole ette nähtud teisiti. Kui aruande
esitamise viimane kuupäev on puhkepäev, esitatakse regulaarne aruanne hiljemalt
puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.
Rahandusministeeriumi poolt valmistas eelnõu ja seletuskirja ette Rahandusministeeriumi
finantsteenuste poliitika nõunik Marit Maidla (
[email protected]).
Määruse eelnõu ja seletuskiri on valminud koostöös Finantsinspektsiooniga. Eelnõu juriidilist
kvaliteeti kontrollis personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit
(
[email protected]) ja keeleliselt toimetas sama osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover
(
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrus sätestab Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiinkasso aruannete sisu nõuded,
sealhulgas aruannete vormid ja aruannetes kasutatud kirjete sisu, ning aruannete koostamise
metoodika ja esitamise korra.
Sarnaselt teistele finantsjärelevalve subjektidele tuleb Finantsinspektsioonil esitada
järelevalvega seotud aruandlust. KIOS §-ga 49 on sätestatud aruandekohustus ja aruannete
esitamise periood. Seaduses ei ole täpsemalt kirjeldatud aruannete esitamise korda, vaid
aruannete vormid, koostamise metoodika ning esitamise korra kehtestab vastavalt seadusele
rahandusminister oma määrusega. Seega on käesoleva määrusega kehtestatud nii aruannete
esitamise kord kui ka aruannetes esitatavad täpsemad andmed ning nende esitamise vorm ehk
aruannete skeemid.
Määruse eelnõu paragrahv 1 sätestab määruse reguleerimisala.
1
Määrusega kehtestatakse Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiinkasso ning välisriigi
krediidiinkasso Eestis asuva filiaali (edaspidi krediidiinkasso) aruannete vormid, nõuded
aruannete sisule, sealhulgas aruannetes kasutatavate kirjete sisule, ning aruannete koostamise
metoodika ja esitamise korra.
§ 2. Finantsinspektsioonile koostatavad ja esitatavad aruanded
Määruse eelnõu § 2 sätestab Finantsinspektsioonile koostatavate ja esitatavate aruannete
koosseisu.
Krediidiinkasso on kohustatud koostama ja Finantsinspektsioonile esitama regulaarselt
järgmised aruanded:
1) „Bilanss“, vastavalt määruse lisale 1, aruandekoodiga 3600;
2) „Kasumiaruanne“, vastavalt määruse lisale 2, aruandekoodiga 3601;
3) „Hallatavate krediidinõuete käivete aruanne“, vastavalt määruse lisale 3,
aruandekoodiga 3602;
4) „Hallatavate krediidinõuete jääkide aruanne“, vastavalt määruse lisale 4,
aruandekoodiga 3603.
§ 3. Aruannete koostamise põhimõtted ja alused
Määruse eelnõu § 3 sätestab määruse §-s 2 nimetatud aruannete koostamise alused. Aruannete
koostamisel peab krediidiinkasso lähtuma eelnõu lisades 1–4 toodud aruannete vormidest ja
koostamise juhenditest.
Bilansi ja kasumiaruande eesmärk on krediidiinkasso finantsilise jätkusuutlikkuse hindamiseks
vajalike andmete saamine. Bilansis esitatakse krediidiinkasso finantsseisundi näitajad
aruandeperioodi lõpu seisuga. Kasumaruandes esitatakse krediidiinkasso majandustulemuse
kujunemise näitajad kumulatiivselt aruandeaasta algusest alates.
„Hallatavate krediidinõuete käivete aruande“ eesmärk on järelevalve teostamiseks vajalike
andmete saamine krediidiasutuste ja krediidiandjate viivituses olevate krediidilepingute või
nendest tuleneva nõuete (krediidinõuete) kohta, mida krediidiinkasso haldab ise või
krediidiostja nimel.
Aruande valdkonda kuuluvad KIOS kohaldamisalasse kuuluvad krediidinõuded, mis on
aruandeperioodi jooksul krediidiinkasso poolt krediidihaldusteenuse osutamise raames
haldamiseks võetud ning krediidinõuded, mis on aruandeperioodi jooksul krediidiinkasso poolt
ise haldamiseks omandatud.
„Hallatavate krediidinõuete jääkide aruande“ eesmärk on järelevalve teostamiseks vajalike
andmete saamine krediidiasutuste ja krediidiandjate viivituses olevate krediidilepingute või
nendest tuleneva nõuete (krediidinõuete) kohta, mida krediidiinkasso haldab ise või
krediidiostja nimel.
Aruande valdkonda kuuluvad KIOS-e kohaldamisalasse kuuluvad krediidinõuded
aruandeperioodi lõpu seisuga, mida krediidiinkasso haldab krediidihaldusteenuse osutamise
raames ning krediidinõuded, mida krediidiinkasso on omandanud ja haldab ise aruandeperioodi
lõpu seisuga. Siia kuuluvad ka krediidinõuded, mis olid viivituses omandamise hetkel, kuid
aruandeperioodi lõpu seisuga on toimivad. Aruandes näidatakse ka need krediidinõuded, mille
puhul on krediidiinkasso ühe või mitu krediidihaldustegevust osaliselt edasi andnud
krediidihaldusteenuse osutajale.
2
§ 4. Aruannete esitamine
Määruse eelnõu § 4 sätestab määruse §-s 2 nimetatud aruannete esitamise korra.
Määruse kohaselt peab krediidiinkasso esitama §-s 2 nimetatud aruanded Eesti Panga ja
Finantsinspektsiooni andmekogumisportaali kaudu, järgides Finantsinspektsiooni veebilehel
avaldatud tehnilisi nõudeid. Aruanded tuleb esitada Finantsinspektsioonile elektrooniliselt
XML-s (eXtensible Markup Language) vormindatud dokumendina, järgides andmevahetuse
turvamise nõudeid. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel peab krediidiinkasso
esitama Finantsinspektsioonile tühja aruande.
Kui aruandes tuvastatakse puudusi, peab krediidiinkasso need kõrvaldama ning esitama
elektrooniliselt uue korrigeeritud aruande. Korrigeeritud aruanne tuleb esitada ka juhul, kui
krediidiinkasso ise tuvastab varem esitatud andmetes vea või kui auditeeritud andmed erinevad
varem esitatud auditeerimata andmetest.
§ 5. Määruse rakendamine
Määrust rakendatakse aruannete koostamisel ja esitamisel aruandeperioodide kohta, mis
lõppevad 2024. aasta 31. detsembril või hiljem. Määrust ei rakendata tagasiulatuvalt. Määruse
§ 2 punktis 3 nimetatud aruande esimene aruandeperiood hõlmab ajavahemikku
Finantsinspektsiooni tegevusloa otsuse tegemise hetkest kuni lähima aruandeperioodi lõpuni.
Määruse lisades 1 kuni 4 on toodud tehnilised nõuded ja vormid Finantsinspektsioonile
esitatavate järelevalveliste aruannete vormidele.
Lisa 1 Bilanss
Määruse lisas 1 kehtestatakse krediidiinkasso bilansi skeem ja määratakse aruanderidade
identifikaatorid.
Lisa 2 Kasumiaruanne
Määruse lisas 2 kehtestatakse krediidiinkasso kasumiaruande skeem ja määratakse
aruanderidade identifikaatorid.
Lisa 3 Hallatavate krediidinõuete käivete aruanne
Määruse lisas 3 kehtestatakse krediidiinkasso hallatavate krediidinõuete käivete skeem ja
määratakse aruanderidade identifikaatorid.
Lisa 4 Hallatavate krediidinõuete jääkide aruanne
Määruse lisas 4 kehtestatakse krediidiinkasso hallatavate krediidinõuete jääkida aruanne ja
määratakse aruanderidade identifikaatorid.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2021/2167, 24. november 2021,
krediidihaldajate ja krediidiostjate kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ
3
ja 2014/17/EL (ELT L 438, 08.12.2021, lk 1–37) artikliga 15, mille kohaselt on liikmesriigil
kohustus koguda krediidiinkassolt ning välisriigi krediidiinkasso filiaalilt artiklis nimetatud
teavet.
4. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse mõjud
Määruse rakendamine ei too kaasa riigieelarvelisi kulusid.
Seoses krediidiinkassode allutamisega Finantsinspektsiooni järelevalve alla, kaasneb nii KIOS-
e kui ka käesoleva määruse rakendamisega Finantsinspektsioonile kulutusi, mis tulenevad
eelkõige käesoleva eelnõuga seonduvalt regulaarse aruandluse analüüsimisest, regulaarse
järelevalve läbi viimisest.
Krediidiinkassode järelevalvega seotud kulutused kaetakse finantsjärelevalve subjektide poolt
tasutavast järelevalvetasust. Eelnõuga kaasnevate muudatuste mõju krediidiinkassodele ei ole
täpselt mõõdetav. Küll aga peavad vastavad subjektid tegema teatuid täiendavaid toiminguid,
et tagada oma aruannete esitamine Finantsinspektsioonile. See kulu ei tohiks aga hinnanguliselt
olla märkimisväärne.
5. Määruse rakendamine ja jõustumine
Vastavalt KIOS § 49 lõikele 3 on regulaarsete aruannete periood kvartal ja aruanded tuleb
esitada Finantsinspektsioonile ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.
Krediidiinkassona tegutseda sooviv isik peab taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusloa ning
viima oma tegevuse ja dokumendid KIOS-ga vastavusse hiljemalt 2024. aasta 31. detsembriks.
Määrust kohaldatakse aruannete koostamisel ja esitamisel aruandeperioodide kohta, mis
lõppevad 2024. aasta 31. detsembril või hiljem. Määruse § 2 punktis 3 nimetatud aruande
esimene aruandeperiood hõlmab ajavahemikku tegevusloa saamise hetkest kuni lähima
aruandeperioodi lõpuni.
Määrus jõustub üldises korras.
6. Eelnõu kooskõlastamine ja esitamine arvamuse avaldamiseks
Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Pangaliidule, FinanceEstoniale,
Finantsinspektsioonile ja turuosalistele.
4
EELNÕU
MÄÄRUS
Krediidiostja kohta Finantsinspektsioonile esitatava teabe esitatava teabe kord ja vormid
Määrus kehtestatakse krediidiasutuse seaduse § 923 lõike 5, krediidiandjate ja -vahendajate seaduse
§ 571 lõike 5 ja krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 64 lõike 6 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrus sätestab krediidiostja ja temale loovutatud viivituses olevate krediidilepingute või nendest
tulenevate nõuete kohta Finantsinspektsioonile esitatava teabe korra ja vormid.
§ 2. Määruse kohaldamine
Määrust kohaldatakse Eestis tegutsevatele krediidiasutustele, krediidiandjatele ja krediidiostjatele
ning Eestis tegutsevatele krediidiasutuste, krediidiandjate ja krediidiostjate filiaalidele (edaspidi
krediidiasutus, krediidiandja ja krediidiostja).
2. peatükk
Aruannete koostamise põhimõtted ja esitamine
§ 3 . Finantsinspektsioonile koostatavad ja esitatavad aruanded
Krediidiasutus, krediidiandja ja krediidiostja, või asjakohasel juhul tema määratud esindaja, on
kohustatud koostama ja Finantsinspektsioonile esitama järgmised aruanded:
1) „Krediidiostja või tema määratud esindaja andmed“, aruandekoodiga 3604, vastavalt lisale 1
(lisatud);
2) „Loovutatud krediidilepingute aruanne“, aruandekoodiga 3605, vastavalt lisale 2, (lisatud).
§ 4. Aruannete koostamise põhimõtted ja alused
(1) Aruannete koostamisel lähtutakse määruse lisades 1 ja 2 toodud aruannete vormidest ja
koostamise juhenditest.
(2) Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber Eestis kehtivasse ametlikku rahalisse
vääringusse aruandeperioodi viimase tööpäeva Euroopa Keskpanga kursiga.
§ 5. Loovutatud krediidilepingute aruande (lisa 2) koostamine
(1) Määruse lisas 2 nimetatud aruandes kajastatakse kõik krediidiostjale aruandeperioodi jooksul
loovutatud viivituses olevad krediidilepingud või nendest tulenevad nõuded.
(2) Määruse lisas 2 nimetatud aruandes esitatakse andmed Eestis ametlikult kehtivas rahalises
vääringus ümardatuna kahe komakohani.
§ 6. Aruannete esitamine
1
(1) Aruanded esitatakse Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni andmekogumisportaali kaudu, järgides
Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud tehnilisi nõudeid.
(2) Aruanded esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt XML-s (eXtensible Markup
Language) vormindatud dokumendina, järgides andmevahetuse turvamise nõudeid.
(3) Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel esitatakse tühi aruanne.
(4) Kui aruande esitaja tuvastab aruandes puudusi, esitab ta ilma põhjendamatu viivituseta
elektrooniliselt uue korrigeeritud aruande.
(5) Krediidiostjad või asjakohasel juhul nende määratud esindajad, kes ei ole nimetanud
krediidiasutust, krediidiandjat või krediidiinkassot tegelema krediidihaldusega, taotlevad enne
esmakordset aruannete esitamist Finantsinspektsioonilt aruandja koodi andmekogumisportaali
kasutamiseks. Aruandja koodi saamiseks esitatakse Finantsinspektsioonile krediidiostja või
asjakohasel juhul tema määratud esindaja nimi ja äriregistri kood.
3. peatükk
Rakendamine
§ 7. Määruse rakendamine
(1) Krediidiasutused ja krediidiandjad, kes esitavad aruandeid krediidiasutuste seaduse või
krediidiandjate ja –vahendajate seaduse alusel, rakendavad määrust aruannete koostamisel ja
esitamisel aruandeperioodide kohta, mis lõppevad 2025. aasta 30. juunil või hiljem.
(2) Krediidiostjad või asjakohasel juhul nende määratud esindajad, kes esitavad aruandeid
krediidiinkassode ja –ostjate seaduse alusel, rakendavad määrust aruannete koostamisel ja
esitamisel aruandeperioodide kohta, mis lõppevad 2024. aasta 31. detsembril või hiljem.
(3) Krediidiasutused ja krediidiandjad, kes on krediidiostja poolt nimetatud tegelema
krediidihaldustegevusega, rakendavad määrust aruannete koostamisel ja esitamisel
aruandeperioodide kohta, mis lõppevad 2024. aasta 31. detsembril või hiljem.
(4) Krediidiinkassod, kes on krediidiostja poolt nimetatud tegelema krediidihaldustegevusega,
rakendavad määrust aruannete koostamisel ja esitamisel aruandeperioodi kohta, mis lõppeb
vahetult pärast tegevusloa saamist.
Jürgen Ligi
Rahandusminister
Merike Saks
Kantsler
Lisa 1 Krediidiostja või tema määratud esindaja andmed
Lisa 2 Loovutatud krediidilepingute aruanne
2
SELETUSKIRI
Rahandusministri määruse „Krediidiostja kohta Finantsinspektsioonile esitatava teabe
kord ja vormid“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Krediidiinkassode ja -ostjate seaduse (edaspidi KIOS), mis võeti Riigikogus vastu 12. juunil
2024 ja jõustus sama aasta 14. juulil, eesmärk on reguleerida krediidiinkassofirmade ja nendega
seotud isikute (nn võlgade ülesostmise finantseerijate) tegevust. KIOS-ga kehtestatakse nõuded
eelkõige krediidiinkassode ja välisriigi krediidiinkasso filiaalide (edaspidi krediidiinkassod)
tegevusele, kes haldavad tarbijate viivituses olevaid krediidilepinguid. Muu hulgas sätestatakse
KIOS-ega krediidiinkassodele tegevusloa taotlemise kohustus, mis koondab tarbijate
krediidilepinguid haldavad krediidiinkassod Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Käesoleva
määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on tagada Finantsinspektsiooni asjakohane
järelevalve krediidiostjale loovutatud viivituses olevate krediidilepingute ja nende tulenevate
nõuete üle, milleks on vastavalt krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 923 lõike 5,
krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (edaspidi KAVS) § 571 lõike 5 ja KIOS-e § 64 lõike 6
alusel ette nähtud kohustus esitada Finantsinspektsioonile regulaarset aruandlust.
Rahandusministeeriumi poolt valmistas eelnõu ja seletuskirja ette Rahandusministeeriumi
finantsteenuste poliitika nõunik Marit Maidla (
[email protected]).
Määruse eelnõu ja seletuskiri on valminud koostöös Finantsinspektsiooniga. Eelnõu juriidilist
kvaliteeti kontrollis personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit
(
[email protected]) ja keeleliselt toimetas sama osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover
(
[email protected]).
2. Eelnõu sisu
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määruse eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimisala.
Määrusega kehtestatakse krediidiostjale loovutatud viivituses olevate krediidilepingute või
nende tulenevate nõuete kohta Finantsinspektsioonile esitatava teabe korra ja vormid.
§ 2. Määruse kohaldamine
Määruse eelnõu § 2 sätestab määruse kohaldamisala, milleks on Eestis tegutsevad
krediidiasutused, krediidiandjad ja krediidiostjad ning Eestis tegutsevate krediidiasutuste,
krediidiandjate ja krediidiostjate filiaalid (edaspidi krediidiasutus, krediidiandja ja
krediidiostja).
§ 3. Finantsinspektsioonile koostatavad ja esitatavad aruanded
Määruse eelnõu § 3 sätestab Finantsinspektsioonile koostatavate ja esitatavate aruannete
koosseisu.
Krediidiasutus, krediidiandja ja krediidiostja, või asjakohasel juhul tema määratud esindaja
peab koostama ja Finantsinspektsioonile esitama aruanded: „Krediidiostja või tema määratud
esindaja andmed“ ja „Loovutatud krediidilepingute aruanne“ (vastavalt määruse lisad 1 ja 2).
1
Määruse lisas 1 nimetatud aruandes esitatakse teave krediidiasutuse, krediidiandja või
krediidiostja poolt aruandeperioodi jooksul loovutatud krediidinõuete krediidiostja, või
asjakohasel juhul tema määratud esindaja, kohta.
Määruse lisas 2 nimetatud aruandes kajastatakse kõik krediidiasutuse, krediidiandja või
krediidiostja poolt aruandeperioodi jooksul krediidiostjale loovutatud krediidiinkassode ja –
ostjate seaduse kohaldamisalasse kuuluvad viivituses olevad krediidinõuded. Aruandes
näidatakse ka need viivituses olevad krediidinõuded, mis aruandeperioodi jooksul algsele
krediidiostjale, krediidiasutusele ja krediidiandjale tagasi loovutati.
§ 4. Aruannete koostamise põhimõtted ja alused
Määruse eelnõu § 4 sätestab määruse §-s 3 nimetatud aruannete koostamise alused. Aruannete
koostamisel peab krediidiasutus, krediidiandja ja krediidiostja lähtuma eelnõu lisades 1 ja 2
toodud aruannete vormidest ja koostamise juhenditest.
§ 5. Loovutatud krediidilepingute aruande (lisa 2) koostamine
Määruse eelnõu § 5 täpsustab krediidilepingute aruande ehk lisa 2 koostamise põhimõtteid.
Paragrahviga sätestatakse, et aruandes kajastatakse kõik krediidiostjale aruandeperioodi jooksul
loovutatud viivituses olevad krediidilepingud ja nendest tulenevad nõuded (lõige 1) ning et
aruandes esitatakse andmed Eestis ametlikult kehtivas rahalises vääringus.
§ 6. Aruannete esitamine
Määruse eelnõu § 5 sätestab määruse §-s 3 nimetatud aruannete esitamise korra.
Määruse kohaselt peab krediidiasutus, krediidiandja ja krediidiostja esitama §-s 3 nimetatud
aruanded Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni andmekogumisportaali kaudu, järgides
Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud tehnilisi nõudeid. Aruanded tuleb esitada
Finantsinspektsioonile elektrooniliselt XML-s (eXtensible Markup Language) vormindatud
dokumendina, järgides andmevahetuse turvamise nõudeid. Aruande valdkonda kuuluvate
andmete puudumisel esitatakse Finantsinspektsioonile tühi aruanne.
Aruandes tuvastatud puuduste korral esitatakse ilma põhjendamatu viivituseta elektrooniliselt
uus korrigeeritud aruanne.
Kui aruannete esitaja ei ole varasemalt Finantsinspektsioonile aruandeid
andmekogumisportaali kaudu esitanud siis peab enne esmakordset andmete esitamist taotlema
endale aruandja koodi. Aruandja koodi saamiseks tuleb Finantsinspektsioonile esitada
krediidiostja või tema seaduse kohaselt määratud esindaja nimi ja äriregistri kood. Pärast
aruandja koodi saamist saab krediidiostja või tema määratud esindaja andmekogumisportaalis
ise määrata konkreetsed isikud, kes hakkavad asjakohaseid aruandeid esitama.
Kui krediidiostja saab krediidiinkasso tegevusloa, jätkab ta pärast tegevusloa saamist määruse
lõikes 2 nimetatud teabe esitamist krediidiinkassona.
§ 7. Määruse rakendamine
Määruse eelnõu paragrahvis 3 nimetatud aruannete perioodi ja esitamise tähtaja sätestab
krediidiasutuse seaduse § 923 lõige 3, krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 571 lõige 3 ja
krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 64 lõige 3, mille kohaselt on Finantsinspektsioonile
esitatavate aruannete periood poolaasta ja aruanded tuleb esitada Finantsinspektsioonile ühe
kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Kui aruannete esitamise viimane kuupäev on
puhkepäev, esitatakse aruanded hiljemalt puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.
Finantsinspektsioon võib nõuda eelnimetatud teabe esitamist sagedamini, muu hulgas põhjusel,
et paremini jälgida suurt hulka krediidilepingute või nendest tulenevate nõuete loovutamisi, mis
võivad aset leida kriisi ajal.
2
Määrust rakendatakse aruannete koostamisel ja esitamisel aruandeperioodide kohta, mis
lõppevad 2025. aasta 30. juunil või hiljem.
Määrus jõustub üldises korras.
Määruse lisades 1 ja 2 on toodud tehnilised nõuded ja vormid Finantsinspektsioonile esitatavate
järelevalveliste aruannete vormidele.
Lisa 1 Krediidiostja või tema määratud esindaja andmed
Määruse lisas 1 kehtestatakse krediidiostja või tema määratud esindaja andmete esitamise
skeem.
Lisa 2 Loovutatud krediidilepingute aruanne
Määruse lisas 2 kehtestatakse loovutatud krediidilepingute aruande skeem.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2021/2167, 24. november 2021,
krediidihaldajate ja krediidiostjate kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ
ja 2014/17/EL (ELT L 438, 08.12.2021, lk 1–37) artikliga 20.
4. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse mõjud
Määruse rakendamine ei too kaasa riigieelarvelisi kulusid.
Seoses krediidiinkassode allutamisega Finantsinspektsiooni järelevalve alla, kaasneb nii KIOS-
e kui ka käesoleva määruse rakendamisega Finantsinspektsioonile kulutusi, mis tulenevad
eelkõige käesoleva eelnõuga seonduvalt regulaarse aruandluse analüüsimisest, regulaarse
järelevalve läbi viimisest.
Krediidiinkassode järelevalvega seotud kulutused kaetakse finantsjärelevalve subjektide poolt
tasutavast järelevalvetasust. Eelnõuga kaasnevate muudatuste mõju krediidiinkassodele ei ole
täpselt mõõdetav. Küll aga peavad vastavad subjektid tegema teatuid täiendavaid toiminguid,
et tagada oma aruannete esitamine Finantsinspektsioonile. See kulu ei tohiks aga hinnanguliselt
olla märkimisväärne.
5. Määruse rakendamine ja jõustumine
Krediidiasutused ja krediidiandjad, kes esitavad aruandeid KAS-i või KAVS-i alusel,
rakendavad määrust aruannete koostamisel ja esitamisel aruandeperioodide kohta, mis
lõppevad 2025. aasta 31. juunil või hiljem.
Krediidiostjad või asjakohasel juhul nende määratud esindajad, kes esitavad aruandeid KIOS-
e alusel, rakendavad määrust aruannete koostamisel ja esitamisel aruandeperioodide kohta, mis
lõppevad 2024. aasta 31.detsembril või hiljem.
Krediidiasutused ja krediidiandjad, kes on krediidiostja poolt nimetatud tegelema
krediidihaldustegevusega, rakendavad määrust aruannete koostamisel ja esitamisel
aruandeperioodide kohta, mis lõppevad 2024. aasta 31.detsembril või hiljem.
3
Krediidiinkassod, kes on krediidiostja poolt nimetatud tegelema krediidihaldustegevusega,
rakendavad määrust aruannete koostamisel ja esitamisel aruandeperioodi kohta, mis lõppeb
vahetult pärast tegevusloa saamist.
Määrus jõustub üldises korras.
6. Eelnõu kooskõlastamine ja esitamine arvamuse avaldamiseks
Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Pangaliidule, FinanceEstoniale,
Finantsinspektsioonile ja turuosalistele.
4
EELNÕU
MÄÄRUS
Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiinkasso ning välisriigi krediidiinkasso filiaali
aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord
Määrus kehtestatakse krediidiinkassode ja –ostjate seaduse § 49 lõike 6 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrus sätestab Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiinkasso ning välisriigi krediidiinkasso
Eestis asuva filiaali (edaspidi krediidiinkasso) aruannete vormid, nõuded aruannete sisule,
sealhulgas aruannetes kasutatavate kirjete sisule, ning aruannete koostamise metoodika ja
esitamise korra.
2. peatükk
Aruannete koostamise põhimõtted ja esitamine
§ 2 . Finantsinspektsioonile koostatavad ja esitatavad aruanded
Krediidiinkasso on kohustatud koostama ja Finantsinspektsioonile esitama järgmised aruanded:
1) „Bilanss“, aruandekoodiga 3600, vastavalt lisale 1 (lisatud);
2) „Kasumiaruanne“, aruandekoodiga 3601, vastavalt lisale 2 (lisatud);
3) „Hallatavate krediidinõuete käivete aruanne“, aruandekoodiga 3602, vastavalt lisale 3(lisatud);
4) „Hallatavate krediidinõuete jääkide aruanne“, aruandekoodiga 3603, vastavalt lisale 4(lisatud).
§ 3. Aruannete koostamise põhimõtted ja alused
(1) Bilansi ja kasumiaruande igakordsel koostamisel mõõdetakse ja kajastatakse varad,
kohustused, omakapital, tulud ja kulud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga või Euroopa
Parlamendi ja EL Nõukogu määruses (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste
raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (ELT L 243, 11.09.2002, lk 1–4) sätestatud korra
kohaselt Euroopa Komisjoni vastu võetud rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, võttes
arvesse käesolevas määruses toodud erisusi.
(2) Aruannete koostamisel lähtutakse määruse lisades 1–4 toodud aruannete vormidest ja
koostamise juhenditest.
(3) Määruse § 2 punktides 1 ja 4 nimetatud aruannetes esitatakse andmed aruandeperioodi lõpu
seisuga.
(4) Määruse § 2 punktis 2 nimetatud aruandes esitatakse andmed kumulatiivselt aruandeaasta
algusest alates.
(5) Määruse § 2 punktis 3 nimetatud aruandes esitatakse andmed aruandeperioodil toimunud
käivete alusel.
1
(6) Aruannetes kajastatavad andmed esitatakse Eestis ametlikult kehtivas rahalises vääringus ja
täisühikutes, kui määrusest ei tulene teisiti.
(7) Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber Eestis ametlikult kehtivasse rahalisse
vääringusse aruandeperioodi viimase tööpäeva Euroopa Keskpanga kursiga.
(8) Riigi kood esitatakse aruandes suurtähtedega vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166-1
riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile.
(9) Krediidiinkasso kasumiaruandes näidatakse õiglases väärtuses mõõdetavate
finantsinvesteeringutega seotud tekkepõhiselt arvestatud intressid ning välja kuulutatud dividendid
intressitulude ja finantstulude ja -kulude vastavatel alamkirjetel.
§ 4. Aruannete esitamine
(1) Aruanded esitatakse Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni andmekogumisportaali kaudu,
järgides Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud tehnilisi nõudeid.
(2) Aruanded esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt XML-s (eXtensible Markup
Language) vormindatud dokumendina, järgides andmevahetuse turvamise nõudeid.
(3) Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel esitatakse tühi aruanne.
(4) Kui aruandes tuvastatakse puudusi, peab krediidiinkasso need kõrvaldama ning esitama
elektrooniliselt uue korrigeeritud aruande. Korrigeeritud aruanne tuleb esitada ka juhul, kui
aruande esitaja ise tuvastab varem esitatud andmetes vea või kui auditeeritud andmed erinevad
varem esitatud auditeerimata andmetest.
3. peatükk
Rakendamine
§ 5. Määruse rakendamine
(1) Määrust kohaldatakse aruannete koostamisel ja esitamisel aruandeperioodide kohta, mis
lõppevad 2024. aasta 31. detsembril või hiljem.
(2) Määruse § 2 punktis 3 nimetatud aruande esimene aruandeperiood hõlmab ajavahemikku
Finantsinspektsiooni tegevusloa andmise otsusest kuni lähima aruandeperioodi lõpuni.
Jürgen Ligi
Rahandusminister
Merike Saks
Kantsler
Lisa 1 Bilanss
Lisa 2 Kasumiaruanne
Lisa 3 Hallatavate krediidinõuete käivete aruanne
Lisa 4 Hallatavate krediidinõuete jääkide aruanne
2