Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (520 SE)

Vabariigi Valitsus .10.2024 nr 1-1/15-520/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Keskerakonna fraktsiooni k.a 7. oktoobril algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (520 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Hussar Lisad: 1) eelnõu kahel lehel 2) seletuskiri kolmel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri l. Seaduse eesmärk ja sissejuhatus Eelnöuga parandatakse riigieelarve läbipaistvust, muutes riigieelarve seadust selliselt, et tagada täielik uleminek kulu- ehk sisendipöhisele eelarvele, kulude tegevus- ja tulemuspöhine valjuna jääks alles uksnes seletuskirja lisasse. Pöhiseaduse §115 kohaselt vötab Riigikogu iga aasta kohta seadusena vastu riigi köigi tulude ja kulude eelarve. Käesolev tähendab, et esitatud aastaeelarves peavad olema väljä toodud riigi köik tulud ja kulud nende majandusliku sisujärgi ja asutiste kaupa. See omakorda annab vöimaluse am saada maksumaksja raha proportsionaalsest kasutusest - kui palju ennustatavalt laekub raha näiteks maksudelt ja riigivaralt, kui suured on kulutused erinevatele toetustele, pensionidele, tervishoiususteemile ja köigile teistele valdkondadele. Viimastel aastatel kasutusele vöetud tegevuspöhine eelarve ei vasta mainitud nöueteleja pöhiseadusele ega taida ka praeguse valitsuse koalitsioonileppe eesmärke, mille kohaselt parandatakse riigieelarve läbipaistvust juba alates 2025. aastast. Tegevuspöhist eelarvet on kritiseerinud nii öiguskantsler Ulle Madise kui riigikontrolör Janar Holm. Kulupöhisele eelarvele uleminek tagaks lisaks läbipaistvusele ka Riigikogu rolli suurenemist eelarve arutlusel, mis on omakorda oigusriigi uks olulisemaid printsiipe. Samuti distsiplineeriks antud muudatus ministeeriumeid, aidates vältida olukordi, kus avastatakse kumneid miljoneid, teadmata nende otstarbest. 2. Eelnöu sisu ja vördlev analuus Seadusena kehtestatud aastaeelarve peab panema maksumaksja raha kasutamisele kontrollitavad piiriä. Kehtiv riigieelarve baasseadus ei kohusta enam esitama aastaeelarvet, milles on köik riigi tulud ja kulud nende majandusliku sisu järgi ja asutuste kaupa. See aga tähendab, et pole voimalik kulude otstarbekust hinnata ega valikuid teha mi, nagu pöhiseadus ette näeb ning riigikogu roll nöuab. Kui riigieelarve on sedavörd suure uldistusastmega, et sellest ei nähtu, kuhuja kuidas raha tuleb kulutada, siis ei ole järgitud seaduslikkuse ja olulisuse pöhimötet (PS § 3) ning tagatud pole vöimude lahusus ega vöimuhamde vaheline tasakaal (PS § 4). Riigieelarve koostamisel tuleb arvestada riigivalitsemise läbipaistvuse ja eelarvemenetluse avalikkuse printsiibiga. Läbipaistvuse printsiip on seotud eelarve arusaadavusega: eelarve, mis ei ole läbipaistev, ei saa olla ka arusaadav. Avalikkuse printsiip tähendab seda, et avalikkusel oleks vöimalus teostada kontrolli raha kasutamise ule. Avalikkuse kontroll saab töhusalt toimida aga uksnes siis, kui eelarve on amsaadav. Vastasel juhul ei ole valijatel voimalik kontrollida valimislubaduste täitmist voi poliitilisi otsuste möju eelarve kujunemisele, olgu selleks uute maksude kehtestamine voi kärped. Kulupöhine eelarvestamine on näiteks Soomes, Hollandis, Saksamaal, Suurbritannias, Kanadas. Saksamaal on tehtud jöupingutusi eelarveprotsessi veelgi läbipaistvamaks muutmiseks, sealhulgas digitaalsete platvormide ja avatud andmete kasutuselevött. Hollandis oli kasutusel tulemuslikkuse eelarvestamise mudel, kuid see vähendas eelarve läbipaistvust kulude osas, kuna detailne kululiigendus jäi tagaplaanile. Pärast kriitikat tehti muudatusi, et suurendada kulude läbipaistvust, kombineerides kulupöhist ja tulemuslikkuse eelarvestamist. See aitas parandada nii eelarve arusaadavust kui ka parlamentaarset kontrolli. Rootsi kasutab kulupöhist eelarvestamist koos tulemusindikaatoritega. See vöimaldab jälgida nii kulusid kui ka saavutatud tulemusi. Eelarve esitlus on selge ja detailne, vöimaldades parlamendil teha pöhjalikke analuuse. Antud eelnöuga soovitakse tagada kulu- ehk sisendipöhisele eelarvele uleminek, tulemusvaldkonnadja - indikaatorid oleksid esitatud seletuskirja lisas. RES täiendamine löigetega 51, 52 , 53, 54, 55. Käesoleva eelnöuga tunnistatakse kehtetuks sätted, millega riigieelarves liigendatati kulusid tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste kaupa. Selles asemel sätestatakse kindlad kulu-, tulu, investeeringutejafinantseerimistehingute read, mis peavad olema riigieelarves iga riigiasutuse puhui väljä toodud. Aluseks on voetud rahandusministri 27. detsembri 2021. a määruse nr 5 ,,Eelarveklassifikaator" lisa 4. Selle alusel tulusid liigendatakse: l) maksua j a sotsiaalkindlustusmaksed; 2) riigilöivud; 3) tulud majandustegevusest; 4) uuri- ja renditulud, öiguste muugitulu, muu toodete ja teenuste muuk; 5) saadud kodumaine toetus; 6) saadud välistoetus; 7) tulud pöhivara j a vamde muugist; 8) trahvid ja muud varalised karistused; 9) keskkonnatasud, saastetasud; 10) muud tegevustulud; ll)tulemosalustelt; 12) tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt; 13) muud finantstulud. Kulusid liigendatakse: l)tööjöukulud; 2) majandamiskulud; 3) sotsiaaltoetused; 4) investeeringutoetused; 5) muud toetused; 6) finantskulud; 7) muud kulud, sealhulgas amortisatsioonikulu. Investeeringuid liigendatakse: l) materiaalseja immateriaalse pöhivara soetused; 2) käibemaksukulu pöhivara soetustelt; Finantseerimistehinguid liigendatakse: l) luhiajalised finantsinvesteeringud; 2) laenunöuded; 3) osalused avaliku sektori-ja sidusuksustes; 4) pikaajalised finantsinvesteeringud, sh osalused rahvusvahelistes organisatsioonides 5) finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine  6) laenukohustised; 7) käibemaksukulu finantseerimistehingutelt." <,<. Lisaks lisatakse eelnöusse täpsustus, mille kohaselt, kui liigendatud toetuse voi kulu maksumus on 500 000 eurot voi rohkem liigendatakse toetus voi kulu täiendavalt selle otstarbe alusel. Käesolev sate lisab riigieelarvele labipaistvust j a arusaavust ning ennetab olukorda, kus esitatakse uldised tulu- ja kuluread täpsema selgitusteta. Vähemalt 500 000 euro suuruse kulu voi toetuse puhui tuleb seda täiendavalt liigendada, kirjutades lahti, kuidas raha täpselt kasutatakse ning mille jaoks on see möeldud. Juhul, kui on kulu, mi da pole vöimalik kuidagi liigendada 500 000 euroni (nt tanki ost), tuleb see kulurida vaga konkreetse selgitusega eraldi väljä tuua. Lisaks viiakse käesoleva eelnöuga ministeeriumide valitsemisalade kulude liigendus tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste kaupa ule seletuskirja lisasse. Koosmöjus eelnevate muudatustega saab sellega tagatud, et riigieelarve seaduses endas esitatakse läbipaistvalt ja arusaadavalt köik kulu- ja tuluread, mille vastuvötmisel kohustuvad ministeeriume neidjärgima, ning seletuskirjas saab hinnata ministeeriumide tulemusvaldkondi ja programmi tegevusi ning nende uldist täitmist. 3. Eelnöu terminoloogia Eelnöuga ei vöeta kasutusele uusi termineid. 4. Eelnöu vastavus Euroopa Liidu öigusele Eelnou on kooskölas Euroapa Liidu öigusega. 5. Seaduse möjud Eelnöu tulemusel muutub riigieelarve tulu- ja kulupöhiseks, mis täidab riigieelarve läbipaistvuse ja avalikkuse printsiipi. Ministeeriumide valitsemisalades hakatakse detailselt väljä tooma ko iki tulu- ja kuluridasid, mis vöimaldavad paremini analuusida maksumaksja raha kasutamise otstarbekust ja proportsionaalsust. Riigikogu liikmetel tekib vöimalus esitada muudatusettepanekuid ning osaleda riigieelarve menetlemise ja otsustamise protsessis, nagu pöhiseadus seda ette näeb. 6. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Täiendavaid kulusid seaduse rakendamine kaasa ei too. 7. Seaduse jöustumine Kuivörd pöhiseaduse kohaselt esitatakse riigieelarve Riigikogule kolm kuud enne eelarveaasta algust, ei ole vöimalik käesolevat seadust kohaldada 2025. aasta riigieelarve suhtes, kuivörd see tähendaks uue eelarve esitamist PS sätestatud tähtaega rikkudes. Seetöttu seaduse jöustumise tähtajaks määratakse l. jaanuar 2025. aastaja seadust kohaldatakse esmakordselt 2026. aasta riigieelarve seaduse suhtes. Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon J.oktoober2024 Lauri Laats Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees  EELNÖU Riigieelarve seaduse muutmise seadus § l. Riigieelarve seaduses tehaksejärgmised muudatused: l) paragrahvi 26 löige 5 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 26 täiendatakse löigetega 51, 52, 53, 54, 55järgmises sönastuses: ,,(5') Riigieelarves liigendatakse pöhiseaduslike institutsioonide ja ministeeriumi valitsemisala tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud nende olemasolul administratiivselt riigiasutuste kaupa käesoleva paragrahvi löigetes 52- 55 esitatud viisil. ,(52) Tulud liigendataksejärgmiselt, eristades: •>1 l) maksua j a sotsiaalkindlustusmaksed; 2) riigilöivud; 3) tuludmajandustegevusest; 4) uuri- ja renditulud, öiguste muugitulu, muu toodete ja teenuste muiik; 5) saadud kodumaine toetus; 6) saadud välistoetus; 7) tulud pöhivara ja varude muugist; 8) trahvid ja muud varalised karistused; 9) keskkonnatasud, saastetasud; 10) muud tegevustulud; ll)tulemosalustelt; 12) tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt; 13) muud finantstulud. (53) Kulud liigendataksejärgmiselt, eristades: l) tööjöukulud; 2) majandamiskulud; 3) sotsiaaltoetused; 4) investeeringutoetused; 5) muud toetused; 6) finantskulud; 7) muud kulud, sealhulgas amortisatsioonikulu. (54) Investeeringud liigendataksejärgmiselt, eristades: l) materiaalseja immateriaalse pöhivara soetused; 2) käibemaksukulu pöhivara soetustelt; (5 ) Finantseerimistehingud liigendataksejärgmiselt, eristades: l) luhiajalised finantsinvesteeringud; 2) laenunöuded; 3) osalused avaliku sektori-ja sidusuksustes; 4) pikaajalised finantsinvesteeringud, sh osalused rahvusvahelistes organisatsioonides 5) fmantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine Rijgikogu Kantseiei 6) laenukohustised; ^^^ .Ö^/ÖJ v"t2^2tl^'-"  7) käibemaksukulu finantseerimistehingutelt." (5 ) Käesoleva paragrahvi löike 5 alusel liigendatud kulud esitatakse vastavalt käesoleva seaduse §-s 32 toodudjaotusele voi detailsemalt kooskölas eelarveklassifikaatoriga."; 3) paragrahvi 26 löige 6 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 26 löige 7 teist laust täiendataksejärgmises sönastuses: ,,Kui käesoleva paragrahvi löike 52,53alusel liigendatud toetuse voi kulu maksumus on 500 000 eurot voi rohkem liigendatakse toetus voi kulu täiendavalt selle otstarbe alusel, väljä arvatud juhul, kui toetus voi kulu pole liigendatav"; 5) paragrahvi 26 löikes 8 asendada tekstiosa ,,5" tekstiosaga ,„ 5 , 52, 53, 54 ja 5 ; 6) paragrahvi 31 löikest 3 jätta väljä sönad: "voi tegevuspöhiselt"; 7) paragrahv 38 löiget l täiendada teise lausegajärgmises sönastuses: ,,Seletuskirja lisas esitatakse ministeeriumide valitsemisalade kulude liigendus tulemusvaldkondadeja programmi tegevuste kaupa." i( 8) paragrahv 56 löikest l jäetakse väljä tekstiosa: „ ,tulemusvaldkondadejaprogrammi tegevuste"; 9) paragrahvi 59' lg 2 teisest lausestjätta väljä tekstiosaa: ,,tulemusvaldkondadeja programmi tegevuste vahelistjaotust ning" ja „ , tulemusvaldkonna voi programmi." § 2. Seaduse jöustumine Seadusjöustub 2025. aasta l.jaanuarilja seda kohaldatakse esmakordselt 2026. aasta riigieelarve seaduse suhtes. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2024 Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon ^. oktoober 2024 Lauri Laats Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees  Riigieelarve seaduse muutmise seadus e eelnõu seletuskiri 1. Seaduse eesmärk ja sissejuhatus Eelnõuga parandatakse riigieelarve läbipaistvust, muutes riigieelarve seadust selliselt, et tagada täielik üleminek kulu- ehk sisendipõhisele eelarvele, kulude tegevus- ja tulemuspõhine väljund jääks alles üksnes seletuskirja lisasse. Põhiseaduse § 115 kohaselt võtab Riigikogu iga aasta kohta seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve. Käesolev tähendab, et esitatud aastaeelarves peavad olema välja toodud riigi kõik tulud ja kulud nende majandusliku sisu järgi ja asutuste kaupa. See omakorda annab võimaluse aru saada maksumaksja raha proportsionaalsest kasutusest - kui palju ennustatavalt laekub raha näiteks maksudelt ja riigivaralt , kui suured on kulutused erinevatele toetustele, pensionidele, tervishoiusüsteemile ja kõigile teistele valdkondadele. Viimastel aastatel kasutusele võetud tegevuspõhine eelarve ei vasta mainitud nõuetele ja põhiseadusele ega täida ka praeguse valitsuse koalitsioonileppe eesmärke, mille kohaselt parandatakse riigieelarve läbipaistvust juba alates 2025. aastast. Tegevuspõhist eelarvet on kritiseerinud nii õiguskantsler Ülle Madise kui riigikontrolör Janar Holm. Kulupõhisele eelarvele üleminek tagaks lisaks läbipaistvusele ka Riigikogu rolli suurenemist eelarve arutlusel, mis on omakorda õigusriigi üks olulisemaid printsiipe. Samuti distsiplineeriks antud muudatus ministeeriumeid, aidates vältida olukordi, kus avastatakse kümneid miljoneid, teadmata nende otstarbest. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Seadusena kehtestatud aastaeelarve peab panema maksumaksja raha kasutamisele kontrollitavad piirid. Kehtiv riigieelarve baasseadus ei kohusta enam esitama aastaeelarvet, milles on kõik riigi tulud ja kulud nende majandusliku sisu järgi ja asutuste kaupa. See aga tähendab, et pole võimalik kulude otstarbekust hinnata ega valikuid teha nii, nagu põhiseadus ette näeb ning riigikogu roll nõuab. Kui riigieelarve on sedavõrd suure üldistusastmega, et sellest ei nähtu, kuhu ja kuidas raha tuleb kulutada, siis ei ole järgitud seaduslikkuse ja olulisuse põhimõtet (PS § 3) ning tagatud pole võimude lahusus ega võimuharude vaheline tasakaal (PS § 4). Riigieelarve koostamisel tuleb arvestada riigivalitsemise läbipaistvuse ja eelarvemenetluse avalikkuse printsiibiga. Läbipaistvuse printsiip on seotud eelarve arusaadavusega: eelarve, mis ei ole läbipaistev, ei saa olla ka arusaadav. Avalikkuse printsiip tähendab seda, et avalikkuse l oleks võimalus teostada kontrolli raha kasutamise üle. Avalikkuse kontroll saab tõhusalt toimida aga üksnes siis, kui eelarve on arusaadav . Vastasel juhul ei ole valijatel võimalik kontrollida valimislubaduste täitmist või poliitilisi otsuste mõju eelarve kujunemisele, olgu selleks uute maksude kehtestamine või kärped. Kulupõhine eelarvestamine on näiteks Soomes, Hollandis, Saksamaal, Suurbritannias, Kanadas. Saksamaal on tehtud jõupingutusi eelarveprotsessi veelgi läbipaistvamaks muutmiseks, sealhulgas digitaalsete platvormide ja avatud andmete kasutuselevõtt. Hollandis oli kasutusel tulemuslikkuse eelarvestamise mudel, kuid see vähendas eelarve läbipaistvust kulude osas, kuna detailne kululiigendus jäi tagaplaanile. Pärast kriitikat tehti muudatusi, et suurendada kulude läbipaistvust, kombineerides kulupõhist ja tulemuslikkuse eelarvestamist. See aitas parandada nii eelarve arusaadavust kui ka parlamentaarset kontrolli. Rootsi kasutab kulupõhist eelarvestamist koos tulemusindikaatoritega. See võimaldab jälgida nii kulusid kui ka saavutatud tulemusi. Eelarve esitlus on selge ja detailne, võimaldades parlamendil teha põhjalikke analüüse. Antud eelnõuga soovitakse tagada kulu- ehk sisendipõhisele eelarvele üleminek, tulemus valdkonnad ja - indikaatorid oleksid esitatud seletuskirja lisas. RES täiendamine lõigetega 5 1 , 5 2 , 5 3 , 5 4 , 5 5 . Käesoleva eelnõuga tunnistatakse kehtetuks sät ted , millega riigieelarves liigendatati kulusid tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste kaupa. Selles asemel sätestatakse kindlad kulu- , tulu, investeering ute ja finantseerimistehingu te read, mis peavad olema riigieelarves iga riigiasutuse puhul välja toodud. Aluseks on võetud rahandusministri 27. detsembri 2021. a määruse nr 5 „ Eelarveklassifikaator “ lisa 4. Selle alusel tulusid liigendatakse: maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed; riigilõivud; tulud majandustegevusest; üüri- ja renditulud, õiguste müügitulu, muu toodete ja teenuste müük; saadud kodumaine toetus; saadud välistoetus ; tulud põhivara ja varude müügist; trahvid ja muud varalised karistused; keskkonnatasud, saastetasud; muud tegevustulud; tulem osalustelt; tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt; muud finantstulud. Kulu sid liigendatakse : 1) tööjõukulud; 2) majandamiskulud; 3) sotsiaaltoetused; 4) investeeringutoetused; 5) muud toetused; 6) finantskulud; 7) muud kulud, sealhulgas amortisatsioonikulu. Investeeringu i d liigendatakse: 1) materiaalse ja immateriaalse põhivara soetused; 2) käibemaksukulu põhivara soetustelt; Finantseerimistehingu i d liigendatakse: 1) lühiajalised finantsinvesteeringud; 2) laenunõuded; 3) osalused avaliku sektori- ja sidusüksustes; 4) pikaajalised finantsinvesteeringud, sh osalused rahvusvahelistes organisatsioonides 5) finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine 6) laenukohustised; 7) käibemaksukulu finantseerimistehingutelt.“ Lisaks lisatakse eelnõusse täpsustus, mille kohaselt, kui liigendatud toetuse või kulu maksumus on 500 000 eurot või rohkem liigendatakse toetus või kulu täiendavalt selle otstarbe alusel. Käesolev säte lisab riigieelarvele läbipaistvust ja arusaavust ning ennetab olukorda, kus esitatakse üldised tulu- ja kuluread täpsema selgitusteta. Vähemalt 500 000 euro suuruse kulu või toetuse puhul tuleb seda täiendavalt liigendada, kirjutades lahti, kuidas raha täpselt kasutatakse ning mille jaoks on see mõeldud. Juhul, kui on kulu, mida pole võimalik kuidagi liigendada 500 000 euroni (nt tanki ost), tuleb see kulurida väga konkreetse selgitusega eraldi välja tuua. Lisaks viiakse käesoleva eelnõuga m inisteeriumide valitsemisalade kulude liigendus tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste kaupa üle seletuskirja lisasse. Koosmõjus eelnevate muudatustega saab sellega tagatud, et riigieelarve seaduses endas esitatakse läbipaistvalt ja arusaadavalt kõik kulu- ja tuluread, mille vastuvõtmisel kohustuvad ministeeriume neid järgima, ning seletuskirjas saab hinnata ministeeriumide tulemusvaldkondi ja programmi tegevusi ning nende üldist täitmist. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 4 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 5 . Seaduse mõjud Eelnõu tulemusel muutub riigieelarve tulu- ja kulupõhiseks, mis täidab riigieelarve läbipaistvuse ja avalikkuse printsiipi. Ministeeriumide valitsemisalades hakatakse detailselt välja tooma kõiki tulu- ja kuluridasid, mis võimaldavad paremini analüüsida maksumaksja raha kasutamise otstarbekust ja proportsionaalsust. Riigikogu liikmetel tekib võimalus esitada muudatusettepanekuid ning osaleda riigieelarve menetlemise ja otsustamise protsessis, nagu põhiseadus seda ette näeb. 6. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Täiendavaid kulusid seaduse rakendamine kaasa ei too. 7. Seaduse jõustumine Kuivõrd põhiseaduse kohaselt esitatakse riigieelarve Riigikogule kolm kuud enne eelarveaasta algust, ei ole võimalik käesoleva t seadust kohaldada 2025. aasta riigieelarve suhtes, kuivõrd see tähendaks uue eelarve esitamist PS sätestatud tähtaega rikkudes. Seetõttu seaduse jõustumise tähtajaks määratakse 1. jaanuar 2025. aasta ja seadust kohaldatakse esmakordselt 2026. aasta riigieelarve seaduse suhtes. ___________________________________________________________________________ Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon oktoober 2024 Lauri Laats Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmise seadus § 1. Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 26 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 26 täiendatakse lõigetega 5 1 , 5 2 , 5 3 , 5 4 , 5 5 järgmises sõnastuses: „ (5 1 ) Riigieelarves liigendatakse põhiseaduslike institutsioonide ja ministeeriumi valitsemisala tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud nende olemasolul administratiivselt riigiasutuste kaupa käesoleva paragrahvi lõigetes 5 2 - 5 5 esitatud viisil. „(5 2 ) Tulud liigendatakse järgmiselt, eristades: maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed; riigilõivud; tulud majandustegevusest; üüri- ja renditulud, õiguste müügitulu, muu toodete ja teenuste müük; saadud kodumaine toetus; saadud välistoetus; tulud põhivara ja varude müügist; trahvid ja muud varalised karistused; keskkonnatasud, saastetasud; muud tegevustulud; tulem osalustelt; tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt; muud finantstulud. (5 3 ) Kulud liigendatakse järgmiselt, eristades: 1) tööjõukulud; 2) majandamiskulud; 3) sotsiaaltoetused; 4) investeeringutoetused; 5) muud toetused; 6) finantskulud; 7) muud kulud, sealhulgas amortisatsioonikulu. (5 4 ) Investeeringud liigendatakse järgmiselt, eristades: 1) materiaalse ja immateriaalse põhivara soetused; 2) käibemaksukulu põhivara soetustelt; (5 5 ) Finantseerimistehingud liigendatakse järgmiselt, eristades: 1) lühiajalised finantsinvesteeringud; 2) laenunõuded; 3) osalused avaliku sektori- ja sidusüksustes; 4) pikaajalised finantsinvesteeringud, sh osalused rahvusvahelistes organisatsioonides 5) finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine 6) laenukohustised; 7) käibemaksukulu finantseerimistehingutelt.“ (5 2 ) Käesoleva paragrahvi lõike 5 1 alusel liigendatud kulud esitatakse vastavalt käesoleva seaduse §-s 32 toodud jaotusele või detailsemalt kooskõlas eelarveklassifikaatoriga.“; 3) paragrahvi 26 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 4 ) paragrahvi 26 lõige 7 teist laust täiendatakse järgmises sõnastuses: „ Kui käesoleva paragrahvi lõike 5 2 , 5 3 al usel liigendatud toetuse või kulu maksumus on 500 000 eurot või rohkem liigendatakse toetus või kulu täiendavalt selle otstarbe alusel , välja arvatud juhul, kui toetus või kulu pole liigendatav “ ; 5 ) paragrahvi 26 lõikes 8 asendada tekstiosa „5“ tekstiosaga „, 5 1 , 5 2 , 5 3 , 5 4 ja 5 5 ; 6 ) paragrahvi 31 lõikest 3 jätta välja sõnad: “või tegevuspõhiselt“; 7 ) paragrahv 38 lõiget 1 täiendada teise lausega järgmises sõnastuses: „Seletuskirja lisas esitatakse ministeeriumide valitsemisalade kulude liigendus tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste kaupa.“ 8 ) paragrahv 56 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa: „ ,tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste“; 9) paragrahvi 59 1 lg 2 teisest lausest jätta välja tekstiosad: „tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste vahelist jaotust ning“ ja „ , tulemusvaldkonna või programmi .“ § 2. Seaduse jõustumine S eadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril ja seda kohaldatakse esmakordselt 2026. aasta riigieelarve seaduse suhtes. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2024 ________________________________________________________________________ Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon oktoober 2024 Lauri Laats Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees . Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 09.10.2024 / 1-1/15-520; Riigikantselei / 09.10.2024 / 2-5/24-01554 Resolutsiooni teema: Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (520 SE) Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 24.10.2024 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 31.10.2024 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 24-1017. Kontroll: Diana Mölder Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 09.10.2024 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/24-1017 - Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (520 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 9.10.2024 resolutsioonile. Osapooled: Rahandusministeerium Tähtaeg: 24.10.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/83320053-6856-473e-a5f7-13b74e7c21d6 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/83320053-6856-473e-a5f7-13b74e7c21d6?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main