08.10.2024
KOLMANDA ISIKU
VASTUS VAIDLUSTUSELE
Riigihange: „Ravila 19, Tartu sööklaala ümberehitamine“
viitenumber: 283180
Kolmas isik: JAAGOR GRUPP OÜ
registrikood: 11479000
aadress: Õpetaja 9, 51003 Tartu
Kolmanda isiku esindajad: Erki Fels, vandeadvokaat
Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi
Advokaadibüroo TGS Baltic
e-post:
[email protected]
Vaidlustaja: osaühing PVH EHITUS
registrikood: 10148040
aadress: Ringtee 26, 51013 Tartu
Vaidlustaja esindaja: Tuulikki Laesson
OÜ Laesson ja Partnerid
e-post:
[email protected]
Hankija Tartu Ülikool
registrikood: 74001073
aadress: Ülikooli 18, 50090 Tartu
e-post:
[email protected]
TAOTLUSED
1. Jätta osaühingu PVH EHITUS vaidlustus rahuldamata.
2. Jätta JAAGOR GRUPP OÜ menetluskulud osaühingu PVH EHITUS kanda.
1. ASJAOLUD
1.1. 09.08.2024 avaldas Tartu Ülikool (hankija) avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke
„Ravila 19, Tartu sööklaala ümberehitamine“ (vr 283180) (riigihange) hanketeate ja tegi
kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD).
1.2. Riigihanke esemeks on Tartu linnas Ravila 19 asuva sööklaala ehitus vastavalt
projektdokumentatsioonile.
1.3. 23.09.2024 tegi hankija otsused:
a. lükata osaühingu PVH EHITUS (vaidlustaja) pakkumus tagasi, kuna vaidlustaja ei
nõustunud arvutusvea parandamisega;
b. tunnistada edukaks JAAGOR GRUPP OÜ (kolmas isik) pakkumus.
Advokaadibüroo TGS Baltic AS Ahtri 6a, 10151 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu
[email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610
1.4. 02.10.2024 esitas vaidlustaja hankija otsustele riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) kaudu
vaidlustuse.
1.5. VAKO on andnud hankijale ja kolmandale isikule võimaluse esitada vastus vaidlustusele hiljemalt
08.10.2024.
1.6. Kolmas isik vaidleb vaidlustusele täies ulatuses vastu. Hankija otsused on õiguspärased.
2. PÕHJENDUSED
2.1. Vaidlustus põhineb väitel, et hankija ei saanud vaidlustaja pakkumust arvutusvea parandamisega
mittenõustumise tõttu tagasi lükata, kuna vaidlustaja pakkumuses pole arvutusviga. Kolmas isik
ei nõustu.
2.2. Isegi kui hankija ei pidanuks vaidlustaja pakkumuses arvutusviga parandama, tuleb kolmanda
isiku pakkumus ikkagi tunnistada edukaks (ptk A). Hankija otsus parandada kõikide pakkumuste
puhul arvutusviga on siiski ka sisuliselt õige ja hankija on vaidlustaja pakkumuse arvutusvea
parandamisega mittenõustumise tõttu õigesti tagasi lükanud (ptk B).
A. KOLMANDA ISIKU PAKKUMUS TULEB IGAL JUHUL TUNNISTADA EDUKAKS
2.3. Vaidlustuse asjaoludest jääb ekslik mulje, et pakkumuste avamise hetkel oli vaidlustaja pakkumus
kõige soodsam.1 Vaidlustaja jätab teadlikult tähelepanuta, et tema pakkumus ei ole mis tahes
hetkel hankemenetluse ajal olnud hankelepingu sõlmimisele eeldatavas edukas positsioonis.
Vaidlustaja pakkumus ei saa osutuda edukaks ka siis, kui vaidlustus rahuldatakse.
2.4. Kolmas isik pakkus maksumuseks 943 604,54 eurot, vaidlustaja 951 128,26 eurot. Kolmanda
isiku pakkumuse maksumuseks on kujunenud 952 534,16 eurot ainult selle tõttu, et hankija
parandas arvutusvea nii vaidlustaja kui kolmanda isiku puhul. Erinevalt vaidlustajast oli
kolmas isik arvutusvea parandamisega nõus, kuna teadis, et arvutusvea parandamisega
mittenõustumise tagajärg on pakkumuse tagasilükkamine (RHS § 117 lg 3 ls 3). Kolmas isik
teadis, et ta jääb sellest hoolimata edukaks, kuna hankija peab sama arvutusvea parandama
kõikide pakkujate puhul samamoodi.
2.5. Kolmanda isiku ja vaidlustaja pakkumuse maksumuste esildistes ei ole mingit sisulist erinevust.
Mõlemad pakkujad on pakkunud lahtritesse, mida pakkumuse kogumaksumuse valem hankija
eksimuse tõttu ei arvestanud, mingid konkreetsed summad. Kuna kumbki pakkuja ei ole
pakkunud nendesse lahtritesse 0 eurot – millisel juhul ei oleks arvutusvea parandamisel mingit
mõju pakkumuse maksumusele –, on arvutusvea parandamise kontekstis tegemist identsete
pakkumustega.
2.6. Kui VAKO jõuab järeldusele, et hankija on vaidlustaja pakkumuse õigesti tagasi lükanud, on
kolmas isik edukas. Kui VAKO jõuab järeldusele, et hankija ei saanud vaidlustaja pakkumuse
puhul arvutusviga parandada, on selle vältimatuks tagajärjeks, et hankija ei saanud arvutusviga
parandada ka kolmanda isiku pakkumuses. Kuidas tahes vaidlus peaks lahenema, jääb
kolmanda isiku pakkumus igal juhul majanduslikult soodsaimaks.
2.7. Riigikohus on selgitanud ja VAKO on praktikas tunnustanud, et hankija otsus tuleb
menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt jätta kehtetuks tunnistamata, kui otsuse kehtetuks
tunnistamise järgselt peaks hankija samasisulise otsuse vastu võtma. 2 Vaidlustus tuleb jätta
rahuldamata, kuna kolmanda isiku pakkumus tuleb igal juhul tunnistada edukaks. Vaidlustajal
puudub võimalus hankelepingut võita. Seega ei saa vaidlustusmenetlus, sh vaidlustuse
rahuldamine, tema subjektiivseid õiguseid kuidagi kaitsta.
1
Vaidlustus, p 1.2.
2
RKHKo 3-3-1-25-02, p 24; VAKO 201-21/240881, p 14; VAKO 204-23/266677, p 9.
2/5
B. HANKIJA ON ÕIGESTI OTSUSTANUD PARANDADA ARVUTUSVIGA KÕIKIDE PAKKUMUSTE PUHUL
2.8. Kuigi kolmanda isiku pakkumus tuleb tunnistada edukaks igal juhul, on kolmas isik seisukohal, et
arvutusvea parandamise nõudmine kõikidelt pakkujatelt on ka sisuliselt õige.
2.9. Hankija viga maksumuse vormi koostamisel oli vormi alalehel „Multimeedia seadmed“. Sellel lehel
pidi kõikide seadmete kohta sisestama eraldi hinna. Nende ühikhindade alusel pidi moodustuma
seadmete kogumaksumus (lahter E79 „Seadmed kokku“). Kogumaksumuse lahtri valem ei
võtnud aga arvesse teatud ühikuid (alloleval pildil punasega).
2.10. Seega ei ole seadmete kogumaksumuse lahtris arvestatud ühe 55“ ekraani, seinakinnituse ja
MagicInfo süsteemiga ning seitsme e-ink tunniplaani ekraaniga.
2.11. Asjassepuutumatu on vaidlustaja väide, et ta sai vigasest valemist aru ja arvestas sellega. 3 Nii
vaidlustaja kui kolmas isik määrasid arvestamata jäänud ühikutele hinnad. Kui vaidlustaja tõesti
arvestas vigase valemiga, oleks ta nende ühikute hinnaks määranud 0 eurot või parandanud ise
lahtri E79 valemi ära nii, et see liidab kokku iga seadme maksumuse. Kuna vaidlustaja seda ei
teinud, ei ole mingil viisil võimalik tõendada, et ta „võttis vigast valemit arvesse“. Kolmanda isiku
jaoks on ilmne, et vaidlustaja on jätnud arvutusvea parandamisega nõustumata üksnes eesmärgil
saavutada õigusvastane olukord, kus tema pakkumus on kolmanda isiku pakkumusest soodsam.
Samas olukord, kus hankija ühe pakkumuse arvutusvea parandab ja teise pakkumuse puhul
sama viga ei paranda, on ilmselgelt vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega (RHS § 3 p 2).
2.12. Sisuliselt täpselt sama olukord on juba varem VAKO menetlusest läbi käinud. Ka vaidlustusasjas
nr 66-20/218748 oli hankija koostanud maksumuse vormi nii, et kogumaksumuse lahtri valem ei
võtnud arvesse kõiki ühikuid. VAKO selgitas:
3
Vaidlustus, p 2.9.
3/5
„Vaidlustaja pakkumuses on ebakõla, mis definitsiooni kohaselt vastab arvutusveale, s.o
ebaõige matemaatiline tehe, mida on võimalik korrigeerida selliselt, et pakkumuse sisu ei
muutu. /…/ Arvutusviga jääb arvutusveaks sõltumata sellest, kas selle tingis hankija
asjaoskamatu eeltöö või mistahes muu asjaolu. /…/ Vastavalt kohustab RHS § 117 lg 3
hankijat võtma samme, et arvutusviga pakkumuses saaks parandatud. /…/ Kuna vaidlustaja
põhjendamatult keeldus arvutusvea parandamisega, ei jäänud hankijal sama sätte alusel
muud üle kui vaidlustaja pakkumus tagasi lükata.“4
2.13. Hankija on kohelnud pakkujaid võrdselt ja pakkunud parandada arvutusviga identsel moel.
Hankija oleks tegutsenud õigusvastaselt, kui oleks ühe pakkuja puhul talitanud teistmoodi ehk
jätnud arvutusvea parandamata või võimaldanud sootuks esitada uue maksumuse vormi.
2.14. Vaidlustaja arvates ei ole üksikutel ühikuhindade kogumis tähtsust, kuna „Multimeedia seadmete“
maksumus pidi niikuinii katma kõikide hankelepingu alusel ostetavate seadmete tarnet,
paigaldust, häälestust ja tööle panemist. 5 See arutluskäik on ebaõige.
2.15. Vaidlust ei ole, et vaidlustaja on kõikidele maksumuse vormi ühikutele määranud mingi hinna.
Pakkumuse kogumaksumus pidi moodustama kõikide ühikhindade summast. 6 Sellest
tulenevalt ei ole võimalik, et kogumaksumuseks on X, aga kõikide ühikhindade summa on hoopis
Y. Arvutusvea parandamise mõtteks on need summad ühtlustada nii, et kogumaksumus on X ja
kõikide ühikhindade summa samuti X. Kui need summad ei kattu, ei ole hankijal lepingu täitmisel
võimalik teha kindlaks, millisest maksumusest lähtuda – kas kogumaksumusest või ühikhindade
summast. Seega ei olnud hankijal võimalik jätta pakkumustes arvutusviga parandamata.
2.16. Arvutusvea parandamise regulatsiooni kõige ilmsemaks näiteks ongi olukord, kus maksumuse
vormi kogumaksumuse lahter ei võta ekslikult arvesse kõikide ühikute hindasid. Nimelt on
kohtupraktikas selgitatud, et arvutusviga RHS § 117 lg 3 tähenduses seisneb pakkumuses
esitatud matemaatilise tehte ebaõigsuses, mida on võimalik korrigeerida selliselt, et
pakkumuse maksumuse sisu ei muutu. 7 Arvutusviga on võimalik parandada siis, kui on selge,
milles arvutusviga seisneb.8 Vaidlusaluses olukorras on matemaatilise tehte vigasus ilmne.
2.17. Kuna vaidlustaja ei olnud arvutusvea parandamisega nõus, oli hankija kohustatud ta pakkumuse
tagasi lükkama. RHS § 117 lg 3 ei näe ses osas hankijale ette kaalutlusõigust („Kui pakkuja
arvutusvea parandamisega ei nõustu, lükkab hankija pakkumuse tagasi“). Pakkumuse tagasi
lükkamata jätmine olnuks ka vastuolus RHS § 3 p-s 2 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega,
kuna arvutusviga oli mõlemas pakkumuses identne ja kolmas isik oli arvutusvea parandamisega
nõus.
2.18. Kokkuvõttes, kuigi kolmanda isiku pakkumus tuleb lõppastmes tunnistada edukaks igal juhul, on
kolmas isik seisukohal, et arvutusvea parandamise nõudmine kõikidelt pakkujatelt on ka sisuliselt
õige. Kuna vaidlustaja ei nõustunud, pidi hankija ta pakkumuse tagasi lükkama.
3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED
3.1. Esindus. Vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer kinnitavad, et on
kolmanda isiku lepingulised esindajad (RHS § 190 lg 11).
3.2. Tähtaegsus. VAKO määras vaidlustusele vastamise tähtpäevaks 08.10.2024. Vastus on
tähtaegne.
3.3. Läbivaatamine. Kolmas isik on nõus kirjaliku menetlusega (RHS § 190 lg 1 p 6).
3.4. Esitamine. Vastus on esitatud VAKO-le (
[email protected]) ja menetlusosalistele e-posti teel.
4
VAKO 66-20/218748, p-d 13—15.
5
Vaidlustus, p 2.5.
6
Vt hindamise kriteerium „Pakkumuse kogumaksumus“.
7
TlnHKo 3-18-1598, p 34.
8
VAKO 116-18/197039, p 15.
4/5
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Erki Fels, Gregor Saluveer,
vandeadvokaat vandeadvokaadi abi
5/5