Hankija vastus

Riigihangete vaidlustuskomisjon e-post: [email protected] Kuupäev digiallkirjas Hankija: Tartu Ülikool Registrikood 74001073 Ülikooli 18, 50090 Tartu Hankija esindaja: Tuuli Ilula E-post: [email protected] Telefon: 737 6632 Vaidlustaja: OÜ PVH EHITUS Registrikood 10148040 Ringtee tn 26, 51013 Tartu Vaidlustaja esindaja: Tuulikki Laesson OÜ Laesson ja Partnerid Volta tn 1, Tallinn E-post: [email protected] Kolmas isik: JAAGOR GRUPP OÜ Registrikood 11479000 Õpetaja tn 9, 51003 Tartu E-post: [email protected] VASTUS VAIDLUSTUSELE Riigihankes „Ravila 19, Tartu sööklaala ümberehitamine“ viitenumbriga 283180 vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsusele 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hankija avaldas riigihangete registris 09.08.2024 avatud hankemenetlusena korraldatava riigihanke „Ravila 19, Tartu sööklaala ümberehitamine“ (viitenumber 283180) hanketeate. Pakkumuste esitamise tähtpäev oli 12.09.2024 kell 14.00. Tähtaegselt esitati 2 pakkumust: - OÜ PVH EHITUS (edaspidi ka vaidlustaja) pakkumus maksumusega 951 128,26 eurot; - JAAGOR GRUPP OÜ (edaspidi ka kolmas isik) pakkumus maksumusega 952 534,16 eurot. Kuivõrd pärast pakkumuste esitamist avastas hankija lisa 4 maksumuse tabelis sisalduva valemivea, mis seisnes selles, et multimeedia seadmete kogumaksumuse arvutamiseks loodud valem ei võtnud arvesse kahe kulurea maksumusi, siis parandas hankija RHS § 117 lg 3 alusel nii vaidlustaja kui kolmanda isiku pakkumuses arvutusvead, leidis mõlema pakkuja pakkumuste õige kogumaksumuse ning pöördus nii vaidlustaja kui kolmanda isiku poole arvutusvea parandamise nõusoleku küsimiseks. Kuivõrd vaidlustaja arvutusvea parandamisega 1 ei nõustunud, lükkas hankija 23.09.2024 otsusega nr 4-10/HR/74-10 vaidlustaja pakkumuse RHS § 117 lg 3 alusel tagasi. Vaidlustajale esitati koos otsusega ka väljavõte pakkumuste läbivaatamise protokollist, kus olid esitatud põhjendused pakkumuse tagasi lükkamise kohta. Vaidlustaja on seisukohal, et hankija otsus vaidlustaja pakkumus tagasi lükata on õigusvastane ning vastuolus RHS § 117 lõigetega 1 ja 3, kuivõrd vaidlustaja hinnangul tema pakkumuses arvutusviga ei sisaldunud ning tal oli õigus seega arvutusvea parandamisest keelduda. Hankija vaidlustusega ei nõustu ning on seisukohal, et vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamine oli õiguspärane ja kooskõlas RHS § 117 lg-ga 3 ning käesolevaga esitab hankija omapoolsed seisukohad esitatud vaidlustuse kohta. 2. HANKIJA ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED VAIDLUSTUSE OSAS 2.1. Mõlema pakkuja pakkumuses sisaldus arvutusviga Vaidlustaja on oma vaidlustuses asunud läbivalt seisukohale, et vaidlustaja pakkumus üldsegi ei sisaldanud arvutusviga. Seega käesoleval juhul puudutab vaidlus eelkõige küsimusi, 1) kas vaidlustaja pakkumuses sisaldus arvutusviga ning 2) kas vaidlustajal oli alust keelduda selle parandamisest. Sellest tulenevalt peab hankija alustuseks vajalikuks selgitada, kuidas on üheselt tuvastatav fakt, et mõlema pakkuja pakkumused sisaldasid igal juhul arvutusviga. Seejuures on hankija hinnangul siinkohal asjakohane alustuseks välja tuua, et arvutusviga on ebaõige matemaatiline tehe, mida on võimalik korrigeerida selliselt, et pakkumuse sisu ei muutu.1 2.1.1. Pakkumuste sisu ei muutunud Vaidlustaja on vaidlustuse punktis 2.2 õigesti märkinud, et pakkumuste majanduslikku soodsust hinnati maksumuse esitamise vormil esitatud pakkumuse kogumaksumuse alusel ning pakkujatel tuli täita maksumuse esitamise tabel vastavalt alusdokumentides sisaldunud vormile, täites kõik tabeli alajaotustele vastavad tühjad lahtrid ja tuues välja nende lahtrite kokku liitmise tulemusel saadava koondsumma. Nii vaidlustaja kui kolmanda isiku pakkumustes olid kõik maksumuse tabeli read nõuetekohaselt täidetud ehk pakkumused sisaldasid kõiki nõutud kuluridasid, millest kogumaksumused kujunesid. Seeläbi on täidetud arvutusvea parandamise see eeldus, mille kohaselt peab ebaõiget matemaatilist tehet olema võimalik korrigeerida selliselt, et pakkumuse sisu ei muutu. 2.1.2. Arvutusvea parandamine seisnes ebaõige matemaatilise tehte korrigeerimises Käesoleval juhul on üheselt tuvastatav ja jälgitav, milles seisnes maksumuse tabelis sisaldunud matemaatiline tehe, mida arvutusvea parandamiseks oli hankijal vajalik korrigeerida. Hankija poolt koostatud lisa 4 maksumuse tabeli multimeedia seadmete vahelehel lahtris E79 esines ilmselge valemiviga. Tegemist oli reaga, mis pidi kajastama kõikide seadmete kogumaksumust ning seega pidi lahtri E79 valem olema „=SUM(E13+E31+E47+E54+E61+E70+E74)“. Ehk lahtri E79 valem pidi kokku liitma kõigi seitsme tootegrupi kogumaksumused, mis multimeedia seadmete vahelehel sisaldusid. Seevastu oli hankija poolt koostatud tabelis reaalsuses aga lahtri E79 valemina kirja pandud hoopis „=SUM(E13+E31+E47+E54+E70)“. Seega on üheselt selge, et igal juhul oli pakkujate maksumuste tabeli lahtris E79 kirjas maksumus, mis baseerus ebaõigel liitmistehtel, kuivõrd valem ei arvestanud lahtrites E61 ja E74 märgitud maksumusi. 1 Tallinna Halduskohtu 17.9.2018 otsus nr 3-18-1598, p 34. 2 Eelnevast tulenevalt on üheselt kinnitust leidnud fakt, et käesoleval juhul on hankija poolt koostatud maksumuse tabelis esinenud valemivea näol olemuslikult tegemist arvutusveaga RHS § 117 lg 3 mõistes, kuna arvutusprotsessis oli konkreetselt tekkinud viga, mida oli võimalik korrigeerida ilma pakkumuste sisu muutmata. Seejuures on oluline märkida, et ei vaidlustaja ega kolmanda isiku pakkumuses ei sisaldunud pakkumuse esitamise hetkel ühtegi viidet ega selgitust, mis annaksid mõista, et hankija poolt koostatud maksumuse tabeli täitmisel oleksid pakkujad valemiveaga lahtrite täitmisel lähtunud hankija poolt koostatud valemitega võrreldes erinevatest valemitest või muudest arvutuskäikudest. Hankija on oma tegevustes läbivalt lähtunud eeldusest, et pakkumuse esitamisel ei ole vaidlustaja ega kolmas isik ise maksumuse tabeli valemites korrektuure teinud ning hankijal puudus ka igasugune alus omaalgatuslikult seda eeldada. 2.2. Vaidlustajal puudus alus keelduda arvutusvea parandamisest Vaidlustaja on oma argumentatsiooni rajanud kokkuvõtlikult väitele, et vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamine RHS § 117 lg 3 alusel oli õigusvastane, kuivõrd vaidlustaja pakkumus ei sisaldanud arvutusviga. Punktis 2.1 esitatud analüüsi põhjal on hankija on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa olla vaidlust kõikide pakkujate maksumuse tabelis arvutusvea parandamise vajaduse üle, kuivõrd on ilmne, et kõiki maksumuse tabelis esitatud ühikhindasid ei ole multimeedia seadmete kogumaksumuse lahtri E79 valem arvestanud. Veelgi enam – ka multimeedia tabeli järgnevates lahtrites (E80-E83) sisalduvad maksumused baseeruvad kas lahtris E79 endas märgitud või selle lahtri maksumuse põhjal tehtud erinevatel arvutustel. Seejuures maksumuse tabeli koondtabelisse (vaheleht nimega „Ravila 19 hinnapakkumise tabel) saab multimeedia seadmete maksumust kajastav lahter F229 oma sisendi just multimeedia seadmete tabeli lahtrist E81, mitte vaidlustaja „omakäeliselt täidetud“ lahtrist E229. Seega kui lahtri E81 maksumus baseerub ebaõige liitmistehte tulemusel saadud maksumusel, on ilmselge, et korrektne ei saa ka olla koondtabeli lahtris F229 sisalduv summa ega seeläbi ka lahtris F269 sisalduv vaidlustaja pakkumuse kogumaksumus (km-ta) summas 951 128,26 eurot. Vaidlustaja on läbivalt jäänud seisukoha juurde, et kuna vaidlustaja on täitnud kõik maksumuse tabelis vajalikud lahtrid ja kõik täidetud lahtrid sisaldavad põhjendatul ja adekvaatsel määral vaidlustaja poolt pakutavate tööde maksumust, siis ei sisalda vaidlustaja pakkumus praegusel juhul arvutusviga ning valemi ebatäpsus ei omanud õiguslikku tähendust, kuivõrd vaidlustaja mõistis väidetavalt juba pakkumuse esitamisel, et maksumuse tabelis sisaldub valemiviga. Hankija jaoks on vaidlustaja sellekohased väited täiesti mõistetamatud. Vaidlust ei ole selles, et vaidlustaja ise oleks kas maksumuse tabelis midagi täitmata jätnud või oleksid vaidlustaja poolt esitatud maksumused põhjendamatud. Kuid arusaamatuks jääb hankija hinnangul asjaolu, kuidas saab vaidlustaja olla seisukohal, et vaidlustaja pakkumuses arvutusviga ei esine ning pakkumuse kogumaksumuse korrigeerimine ei olnud vajalik, kui valemivea esinemise tõttu on üheselt selge, et kui ükshaaval liita vaidlustaja pakkumuses kokku kõikides lahtrites sisalduvad maksumused, siis ei saa pakkumuse kogumaksumuseks tulla 951 128,26 eurot. Nagu on hankija juba eelnevalt vaidlustajale ka otsuste tegemisel selgitanud, siis hankija hinnangul ei ole pakkuja väited käesoleval juhul lihtsalt eluliselt usutavad. Kui vaidlustaja tõesti oleks juba pakkumust koostades reaalselt aru saanud tabelis sisalduvast valemiveast ning lahter „Seadmed kokku + paigaldus“ sisaldaks vaidlustaja pakkumuses ka valemist välja jäänud maksumusi, siis oleks olnud vaidlustaja poolt loogiline märkida ka valemist välja jäänud lahtrite E61 ja E74 väärtuseks hoopis 0 ning valemist väljajäävate ühikhindade info eraldiseisvalt ära märkida. Samuti on asjakohane rõhutada, et kui vaidlustaja tõesti märkas valemiviga juba enne pakkumuse esitamist, oleks olnud heatahtlik käitumine ka hankijat sellest tähelepanekust 3 teavitada, et hankijal oleks olnud võimalik viia maksumuse tabelisse sisse vajalikud korrektuurid. Kui pakkumuste esitamise tähtpäeva ning vaidlustaja pakkumuse esitamise ajahetke vahele tõesti jäigi liiga vähe aega, et hankijat veast teavitada, siis minimaalselt oleks vaidlustaja poolt mõistlik käitumine olnud vähemalt oma pakkumuse esitamisel valemivea avastamise fakt ära mainida ning oma pakkumuses esitada kõnealuste kuluridade juures ka asjakohane info, millest nähtuks hankijale üheselt, et arvutusviga vaidlustaja pakkumuses ei sisaldu ning seda parandada ei ole vajalik. Kõik need väited on vaidlustaja aga esitanud alles siis, kui hankija pöördus arvutusvea parandamise vajadusega pakkujate poole. Hankijale jääb arusaamatuks, kuidas vaidlustaja üldse sai siis sellisel juhul eeldada, et hankija ei hakka vaidlustaja pakkumuses arvutusviga parandama. Arvutusvea korrigeerimata jätmine läheks vastuollu RHS § 117 lg-ga 3, hankija ei saa aktsepteerida arvutusvigaseid pakkumusi ning seadus kohustab hankijat võtma samme, et arvutusviga saaks pakkumuses parandatud. 2 Valemivea avastamisel oleks vaidlustaja kui pakkumuse esitaja vaatepunktist igati loogiline käitumine võtta kasutusele kõik mõistlikult vaidlustaja kasutuses olevad meetmed, et tagada oma pakkumuse esitamisel nii kogumaksumuse kui ka ühikhindade korrektsus ja see, et puuduks võimalus pakkumuses esitatavat infot mitmeti mõista. Arusaadavalt on kahetsusväärne selline olukord, kui hankija poolt koostatud dokumentidesse jääb sisse vigu. Seejuures ei soovi hankija ka kuidagi väita justkui oleksid pakkujad kohustatud igal juhul ise maksumuse tabelis sisalduvad vead üldse avastama. Valemiviga ei pruugigi alati olla pakkujatele mõistlikult tuvastatav ja/või kõrvaldatav. Seejuures olukorras, kus hankija ise tuvastab alles pärast pakkumuste esitamist alusdokumentides arvutusveaks liigituva vea (nagu on tegemist ka käesoleval juhul) ning pakkujad ise ei ole ka pakkumuses ühelgi viisil ära märkinud valemivea esinemise äratundmise ja/või parandamise asjaolu, on igati põhjendatud ja ainuõige lähenemine hankija poolt ka eeldada, et pakkujad ei olegi pakkumuste koostamisel tabelis sisaldunud viga märganud. Ning kuna arvutusvead tuleb pakkumustes igal juhul ära parandada, siis ei ole põhjendatud hankija sellekohaseid tegevusi kuidagi nimetada ka omaalgatuslikuks või ebaõigeks pakkumuse maksumuse tabeli tõlgendamiseks. Käesolevas hankes oli pakkujate jaoks alusdokumentidest tulenevalt üheselt selge, et pakkumuse kogumaksumuse leidmiseks tuleb kokku liita kõik maksumuse tabelis esitatud ühikhinnad. Kui sellise liitmistehte tarbeks koostatud valemis sisaldub viga, on ühtlasi selge, et ebaõigel liitmistehtel baseeruv kogumaksumus ei saa olla korrektne. Seega puudus vaidlustajal alus keelduda arvutusvea parandamisest ning on põhjendamatu väita, et vaidlustaja pakkumuse kogumaksumus oli 951 128,26 eurot (km-ta). Vaidlustaja on oma pakkumuses arvutusvea puudumise tõendamiseks esitanud ka pretensioone maksumuse tabelis määratud komponentide põhjendatuse osas ning nende pinnalt spekuleerinud, et hankija poolt koostatud tabelis võis leiduda veel ka teisigi vigu. Täpsemalt on vaidlustaja asunud seisukohale, et multimeedia seadmete maksumuse tabeli lahter E82 „paigaldus 20%“ ei oma mingit õiguslikku tähendust, sest seadmete paigaldus on üks hanke osa ehk pakkumuse kujunemise tegur ning seadmete paigalduse maksumuse kindlaks määramine sai olla üksnes iga pakkuja enda teha. RHS § 189 lg-st 2 tulenevalt ei ole riigihanke alusdokumentide vaidlustamine võimalik pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist, mistõttu käesoleval juhul ei saa enam vaidlusaluseks küsimuseks olla maksumuse tabelis sätestatud lahtri E82 „paigaldus 20%“ kehtestamise vajalikkus, põhjendatus või asjakohasus. Kui vaidlustaja pidas seadmete paigalduse maksumuse hankija poolt kindlaks määramist ebaselgeks või põhjendamatuks tingimuseks, tulnuks vaidlustajal kas teabevahetuse kaudu hankijalt selle tingimuse kohta selgitust küsida või alusdokumendid õigeaegselt vaidlustada. Liiatigi ei mõjuta seadmete paigalduse maksumuse protsendi kindlaksmääramine kuidagi 2 VAKO 15.05.2020 otsus nr 66-20/218748 p-d 14-18. 4 arvutusvea olemasolu, kuivõrd arvutusviga seisneb konkreetselt E79 lahtri maksumuse saamiseks tehtud ebaõiges liitmistehtes ning kõik järgnevad tabelis tehtavad arvutused baseeruvad just lahtri E79 maksumusel. Seega ei ole vaidlustaja seadmete paigalduse suurusjärgu maksumusi puudutavad argumendid ka käesoleval juhul asjakohased, kuivõrd need ei saa hetkel mõjutada arvutusvea esinemise, selle parandamise vajaduse ja seeläbi vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamise õigusvastasust puudutavaid küsimusi. Kui alusdokumente selleks ette nähtud tähtaja jooksul vaidlustatud ei ole, muutuvad alusdokumentides sisalduvad tingimused pakkujatele kohustuslikuks ja siduvaks. Ning juhul, kui vaidlustaja tõesti asus omaalgatuslikult tõlgendama maksumuse esitamise tabelis sisalduvate kuluridade põhjendatust ja õiguslikku siduvust ning seeläbi otsustas mingite kuluridade täitmisel lähtuda nn teistsugusest loogikast ilma selgitavaid märkuseid lisamata, on tegemist pakkuja enda poolt võetud riskiga. Hankija rõhutab veelkord, et kui pakkumuses puuduvad igasugused viited sellele, et pakkujad on juba pakkumuse esitamisel kas arvestanud valemivea esinemisega või selle ise ära parandanud, siis ei ole hankijal põhjust ka seda omaalgatuslikult eeldada. Kõik vaidlustaja argumendid vaidlustaja pakkumuses arvutusvea puudumise ja valemivea mõistmise kohta on vaidlusaja esitanud alles siis, kui hankija pöördus arvutusvea parandamiseks nõusoleku küsimiseks pakkujate poole. Kuivõrd selleks hetkeks olid riigihangete registris konkureerivate pakkujate pakkumuste maksumused (milleks käesoleval juhul oli siis üksnes kolmanda isiku pakkumuse maksumus) näha, siis hankija hinnangul on üheselt selge, et kõik vaidlustaja poolt esitatud selgitused kogumis viitavad sellele, et tegemist on tagantjärele otsitud argumentidega, mille abil on vaidlustaja püüdnud tekitada olukorda, kus enda pakkumus muutuks konkureerivast pakkumusest soodsamaks. Hankija on seisukohal, et ükski vaidlustaja poolt esitatud argument ei ole vaidlustajale andnud alust arvutusvea parandamisest keelduda ning vaidlustaja on seda teinud põhjendamatult. 2.3. Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamine oli õiguspärane Kuigi hankija on seda ka juba otsuste tegemisel vaidlustajale eelnevalt selgitanud, siis on käesoleval juhul endiselt asjakohane rõhutada, et arvutusvea parandamisel (sh pakkuja keeldumisel arvutusvea parandamisest) RHS § 117 lg 3 alusel ei toimu hinnangu andmist kõrvalekalde sisulisusele (kas arvutusviga on parandatav) ega vea suurusele ja sellele ei laiene RHS § 114 lg-s 2 ja RHS § 46 lg-s 4 sätestatud kaalutlus- ega selgituste küsimise/hindamise reeglid.3 Teisisõnu ei näe seadus seega hankijale ette võimalust pakkuja poolt arvutusvea parandamisest keeldumisel esitatud selgitusi ja põhjendusi sisuliselt analüüsida ega arvestada. Eelnevast analüüsist on üheselt selge, et hankija koostatud lisa 4 maksumuse esitamise tabelis esines viga – multimeedia seadmete kogumaksumuse valemist olid kaks kulurida puudu. Igati põhjendatult parandas hankija valemi, leidis nii vaidlustaja kui kolmanda isiku pakkumuses õige multimeedia seadmete kogumaksumuse ning seejärel korrigeeris mõlema pakkuja pakkumuse kogumaksumused vastavalt. RHS § 117 lõikest 3 tulenevalt pöördus hankija nii vaidlustaja kui kolmandal isiku poole ja palus neil mõlemal kinnitada, kas nad nõustuvad arvutusvea parandamisega. Vaidlustaja arvutusvea parandamisega ei nõustunud. RHS § 117 lõike 3 kolmas lause näeb ette, et kui pakkuja arvutusvea parandamisega ei nõustu, lükkab hankija pakkumuse tagasi. Kohtupraktikas on korduvalt kinnitust leidnud seisukoht, et pakkumuse tagasi lükkamine on konkreetne seadusest tulenev tagajärg olukorras, kus pakkuja arvutusvea parandamisega ei nõustu.4 Seega puudus hankijal ka selle üle otsustamisel kaalutlusõigus. 3 VAKO 08.12.2023 otsus nr 174-23/270254 p 8.1; VAKO 18.04.2024 otsus nr 55-24/272881 p 7.2.1. 4 Nt VAKO 15.05.2020 otsus nr 66-20/218748 p 15; VAKO 04.06.2021 otsus nr 99-21/234221 p 12. 5 Kuivõrd käesoleval juhul on üheselt kinnitust leidnud, et maksumuse esitamise tabelis esines arvutusviga, mida oli võimalik ilma pakkumuse sisu muutmata korrigeerida, hankijal oli kohustus pakkumustes arvutusvead ära parandada ning vaidlustaja keeldus põhjendamatult arvutusvea parandamisest. Seega oli vaidlustaja pakkumuse RHS § 117 lg 3 alusel tagasi lükkamine ainuvõimalik tagajärg arvutusvea parandamisest keeldumise korral. Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine oli seega õiguspärane ja kooskõlas RHS § 117 lõigetega 1 ja 3. 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Hankija on esitanud vastuse tähtaegselt. 3.2. Hankija soovib asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. 4. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes RHS § 197 lõige 1 punktist 4 palub hankija vaidlustuskomisjonil: 4.1. jätta vaidlustus täies ulatuses rahuldamata (RHS § 197 lg 1 p 4); 4.2. jätta vaidlustusmenetluses kantud kulud vaidlustaja kanda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tuuli Ilula hankeosakonna juhataja 6