Teie 01.10.2024
Forales OÜ Meie 15.10.2024 nr 12.2-1/4329-2
[email protected]
Järelevalvemenetluse alustamata
jätmine
Austatud Merily Rool
1-koolitus MTÜ, registrikood 80562002, volitatud esindajana esitasite 30.09.2024
Rahandusministeeriumile järelevalveteate, milles viitate võimalikule riigihangete seaduse
(edaspidi RHS) rikkumisele Eesti Töötukassa (edaspidi hankija) poolt sotsiaal- ja eriteenuste
hankemenetlusena korraldatud riigihankes „Eesti keele koolitus Tallinna linnas“
(viitenumber 282867).
Kirjas toote välja asjaolu, et hankija on riigihanke alusdokumendi punktis 3.4 (lisas 1)
kehtestanud tingimuse, mille kohaselt „Kõrvaldamise aluste kontrollimisel lähtutakse RHS §
95 lg-tes 2, 3, 5 ja 6 ning § 96 lg-tes 2-5 sätestatust (v.a RHS § 95 lg 4 p 4 aluse puhul). Kui
pakkuja suhtes esineb RHS § 95 lg 4 p 4 toodud kõrvaldamise alus, mis on tuvastatud pädeva
asutuse otsusega, mis on tehtud riigisisese õigusega reguleeritud menetluses ja millega
tuvastati õigusnormi rikkuv tegevus (mh järelevalve menetlus, kriminaalmenetlus), siis
arvestab hankija kolmeaastast perioodi mitte teo toimepanemisest, vaid aluse esinemisest
arvatest st vastava pädeva asutuse otsuse kuupäevast arvates.“ Selgitate, et RHS § 95 lg-s 4
sätestatud kõrvaldamise aluste ülevõtmisel sotsiaal- ja erimenetlusena korraldatavas
riigihankes peab hankija rakendama neid samal viisil, nagu näeb seda ette RHS või direktiiv
2014/24/EL. RHS ei näe hankemenetluses hankijale ette õigust RHS § 95 lg-tes 1 ja 4
sätestatud kõrvaldamise aluste täiendamiseks, muutmiseks ega nende vahel valiku
tegemiseks. Teie hinnangul on hankija riigihanke alusdokumendi punktiga 3.4 näinud ette
õiguse mitte kohaldada RHS § 95 lg 5 olukorras, kus esineb RHS § 95 lg 4 p 4 alus, mistõttu
on hankija riigihanke alusdokumentidega lubamatult välistanud pakkujate õigused, mis
tulenevad mitte üksnes siseriiklikust õigusest, vaid kohalduvast direktiivist.
Ühtlasi selgitate, et 1-koolitus MTÜ ei tuvastanud õigusvastasust riigihanke dokumendis enne
hankija 18.09.2024 otsust. Taotlete riigihanke dokumenti punkt 3.4 tühiseks tunnistamist
järelevalve raames järgmises osas: „/…/ (v.a RHS § 95 lg 4 p 4 aluse puhul). Kui pakkuja
suhtes esineb RHS § 95 lg 4 p 4 toodud kõrvaldamise alus, mis on tuvastatud pädeva asutuse
otsusega, mis on tehtud riigisisese õigusega reguleeritud menetluses ja millega tuvastati
õigusnormi rikkuv tegevus (mh järelevalve menetlus, kriminaalmenetlus), siis arvestab
hankija kolmeaastast perioodi mitte teo toimepanemisest, vaid aluse esinemisest arvatest st
vastava pädeva asutuse otsuse kuupäevast arvates.“ Samuti taotlete Rahandusministeeriumi
poolt ettekirjutuse tegemist riigihanke kehtetuks tunnistamiseks vastavalt RHS § 208 lg-le 1.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Selgitame, et Rahandusministeeriumi pädevus ning volitused riigihankealase järelevalve
teostamisel on sätestatud RHS 9. peatükis, mille kohaselt on Rahandusministeeriumil
ulatuslik kaalutlusõigus igakordselt otsustada, kas järelevalvemenetlust algatada ja millist
seaduses ette nähtud järelevalveabinõud rakendada.
Riigihanke dokumendi (RD) punkt 1.6. sätestab, et riigihanke tulemusena sõlmitakse
elektroonilises vormis digitaalselt allkirjastatuna RD lisa 3 kohane hankeleping
(haldusleping). RD lisa 3 (tööturukoolituse haldusleping) punkti 4.3.1. kohaselt on teenuse
osutaja kohustatud mh olema täienduskoolitusasutuse pidaja täiskasvanute koolituse seaduse
tähenduses ning vajadusel omama tegevusluba, kui see on õigusaktidest tulenevalt nõutav
teenuse osutamiseks. Vastavalt RD lisale 3 on halduslepingu sõlmimise aluseks Vabariigi
Valitsuse 29.09.2023 määrus nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024 –2029“ § 23 lg 4.
Seega sõlmitakse riigihanke tulemusel hankija ja eduka pakkuja vahel haldusleping
halduskoostöö seaduse (edaspidi HKTS) tähenduses.
HKTS § 13 lg 1 kohaselt juhindutakse halduslepingu sõlmimisel RHS-s teenuste
hankelepingu sõlmimise tingimustest ja riigihanke läbiviimise korrast, arvestades HKTS §-s
13 sätestatud erisusi. Vastavalt HKTS § 13 lg-le 4 ei kohaldata HKTS § 13 lg-s 1 nimetatud
halduslepingute suhtes RHS 9. peatükki, milles sätestatakse Rahandusministeeriumi
järelevalvepädevus RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle. Seejuures
tuleneb HKTS § 13 lg 11 p-st 8, et HKTS § 13 ning seega RHS ei kohaldu tööturumeetmete
seaduse (edaspidi TöMS) § 6 lg-s 9 nimetatud halduslepingutele (vt ka Riigikohtu
halduskolleegiumi otsus nr 3-20-1313, p 35). TöMS § 6 lg 9 näeb töötukassale ette õiguse
sõlmida haldusleping tööturuteenuse osutamiseks, kui see on sätestatud TöMS alusel
kehtestatud tööhõiveprogrammis.
Eelnevast järeldub, et Rahandusministeeriumil puudub pädevus alustada riigihanke suhtes
järelevalvemenetlust.
Samale järeldusele jõudis riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) samasisulise riigihankega
seotud vaidlustusasjas nr 188-24/284727. VAKO märkis 03.10.2024 a. tehtud otsuse 188-
24/284727 p-des 3 ja 4 järgmist: „ (p 3) Vaidlusaluse riigihanke esemest nähtuvalt on tegemist
tööturukoolituse tellimisega. TöMS § 5 lg 1 kohaselt korraldab Hankija tööturumeetmete
pakkumist ja pakub tööturumeetmeid. TöMS § 13 lg 1 kohaselt nähakse tööturumeetmete
hulka kuuluvad tööturuteenused ja -toetused ette tööhõiveprogrammis. TöMS § 6 lg 6 alusel
kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.09.2023. a määruse nr 92 „Tööhõiveprogramm 2024–
2029“1 (edaspidi THP) § 7 lg 6 p-i 1 kohaselt hõlmab oskuste arendamise tööturumeede
tööturukoolitust. TöMS § 6 lg 9 kohaselt võib Hankija tööturuteenuse osutamiseks sõlmida
halduslepingu, kui see on sätestatud TöMS alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis. THP § 23
lg 4 kohaselt sõlmib Hankija tööturukoolituse läbiviimiseks halduslepingu. Seega ei sõlmi
Hankija riigihanke tulemusel tööturukoolituse korraldamiseks hankelepingut RHS §-i 8
tähenduses vaid halduslepingu halduskoostöö seaduse (edaspidi HKTS) tähenduses. (p 4)
Vastavalt HKTS-i § 13 lg-le 1 juhindutakse halduslepingu sõlmimisel RHS-is teenuste
hankelepingu sõlmimise tingimustest ja riigihanke läbiviimise korrast, arvestades HKTS §-is
13 sätestatud erisusi. HKTS § 13 lg 4 järgi ei kohaldata HKTS § 13 lg-s 1 nimetatud
halduslepingute suhtes RHS 8. ja 9. peatükis sätestatut (RHS-i 8. peatükk sisaldab sätteid, mis
reguleerivad vaidlustusmenetlust vaidlustuskomisjonis). Seega kuna vaidlusalune riigihange
viiakse läbi eesmärgiga sõlmida haldusleping HKTS-i mõttes, mille suhtes ei kohaldu
vaidlustusmenetlust reguleeriv peatükk RHS-is, siis ei kuulu Vaidlustaja esitatud vaidlustuse
2
menetlemine vaidlustuskomisjoni pädevusse ja see tuleb jätta läbi vaatamata RHS § 192 lg 3
p-i 7 alusel.“
Vaatamata järelevalvemenetluse alustamise kaalumise võimatusele, peame vajalikuks
selgitada väidetava RHS-i rikkumise kohta järgmist.
RHS § 95 lg 5 põhineb direktiivi 2014/24/EL artikkel 57 lg-l 7, mille kohaselt ei tohi sama
artikli lõikes 4 osutatud juhtumite puhul kõrvaldamise periood olla pikem kui kolm aastat
alates asjaomase sündmuse toimumise kuupäevast. Direktiivi 2014/24/EL artikkel 57 lg 4
punktis c on sätestatud kõrvaldamise alus olukorraks, kus avaliku sektori hankija suudab mis
tahes asjakohaste vahenditega tõendada, et ettevõtja on raskelt eksinud ametialaste
käitumisreeglite vastu, mis muudab ta aususe küsitavaks.
Euroopa Kohus asus kohtuasjas C-124/17 punktis 38 seisukohale, et olukorras, kus teo eest,
mis kujutab endast asjakohast kõrvaldamise alust, määrati karistus pädeva asutuse otsusega,
mis tehti liidu õigusega või riigisisese õigusega reguleeritud menetluses ja millega tuvastati
õigusnormi rikkuv tegevus, tuleb direktiivi 2014/24 artikli 57 lõikes 7 nimetatud kolme aasta
pikkust perioodi arvestada alates selle otsuse kuupäevast.
Seega, kuna EK selgitas otsuses nr C-124/17 (p-s 38), et direktiivi 2014/24 artiklis 57 lõikes 7
nimetatud kolme aasta pikkust perioodi arvestatakse alates [pädeva asutuse] otsuse
kuupäevast, ei ole riigihanke alusdokumendi p-s 3.4 sätestatud regulatsioon, mille sõnastus
erineb RHS §-s 95 lg-s 5 sätestatud õigusnormi sõnastusest, sisulises vastuolus RHS §-s 95
lg-s 5 sätestatuga.
Juhime tähelepanu, et EK otsuses nr C-124/17 (p-s 38) antud tõlgendusest tuleb lähtuda ka
teiste RHS §-s 95 lg-s 5 viidatud kõrvaldamise aluste kohaldamisel.
Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TöMS § 6 lg 9, TöMS-i alusel kehtestatud
tööhõiveprogrammi §-st 23 lg-st 4 ja HKTS §-st 13 teatame, et Rahandusministeeriumil
puudub RHS-i 9. pt-s sätestatud järelevalvepädevus Eesti Töötukassa sotsiaal- ja
eriteenuste erimenetlusega riigihanke „Eesti keele koolitus Tallinna linnas“
õiguspärasuse kontrollimiseks, kuna riigihange viiakse läbi halduslepingu sõlmimiseks
HKTS tähenduses.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Estella Põllu
riigihangete valdkonna juht
Hendrik Kull 5302 2908
[email protected]
3