Hankija täiendavad seisukohad

Riigihangete vaidlustuskomisjon e-post: [email protected] Kuupäev digiallkirjas Hankija: Tartu Ülikool Registrikood 74001073 Ülikooli 18, 50090 Tartu Hankija esindaja: Tuuli Ilula E-post: [email protected] Telefon: 737 6632 Vaidlustaja: OÜ PVH EHITUS Registrikood 10148040 Ringtee tn 26, 51013 Tartu Vaidlustaja esindaja: Tuulikki Laesson OÜ Laesson ja Partnerid Volta tn 1, Tallinn E-post: [email protected] Kolmas isik: JAAGOR GRUPP OÜ Registrikood 11479000 Õpetaja tn 9, 51003 Tartu E-post: [email protected] Kolmanda isiku esindajad: Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TGS Baltic E-post: [email protected] HANKIJA VASTUS VAIDLUSTAJA 14.10.2024 TÄIENDAVATELE SEISUKOHTADELE 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Riigihankes „Ravila 19, Tartu sööklaala ümberehitamine“ viitenumbriga 283180 esitatud vaidlustuses seoses vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsusega on vaidlustaja 14.10.2024 esitanud täiendavad seisukohad hankija ja kolmanda isiku vaidlustuse vastustele. VAKO on andnud hankijale ja kolmandale isikule vaidlustaja täiendavatele seisukohtadele vastata hiljemalt 17.10.2024. Hankija vaidlustaja esitatud täiendavate seisukohtadega ei nõustu ning jääb täies ulatuses vaidlustuse vastuses esitatud seisukohtade juurde. Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamine oli õiguspärane ja kooskõlas RHS § 117 lg-ga 3. Käesolevaga esitab hankija omapoolse vastuse vaidlustaja täiendavate seisukohtade osas. 1 2. HANKIJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD 2.1. Vaidlustaja pakkumuses esines arvutusviga Vaidlustaja on nii esitatud vaidlustuses kui ka oma täiendavates seisukohtades jäänud läbivalt seisukohale, et vaidlustaja pakkumuses üleüldsegi ei sisaldunud arvutusviga, mida oleks hankija olnud kohustatud parandama. Kuivõrd hankija on 08.10.2024 esitatud vaidlustuse vastuses juba põhjalikult seda teemat käsitlenud ning üheselt ära näidanud, et kõikide pakkujate pakkumustes sisaldus arvutusviga, siis ei hakka hankija siinkohal neid argumente uuesti välja tooma. Hankija jääb oma 08.10.2024 esitatud seisukohtade juurde ning on seisukohal, et nii vaidlustaja kui kolmanda isiku pakkumuses sisaldus arvutusviga, hankijal oli kohustus pakkumustes arvutusvead ära parandada ning vaidlustajal puudus alus keelduda arvutusvea parandamisest, mistõttu oli vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamine RHS § 117 lg 3 alusel õiguspärane. 2.2. Pakkumuse kogumaksumuse moodustumine Vaidlustaja on oma täiendavates seisukohtades toonud välja, et nii hankija kui kolmas isik on vääralt olnud arusaamal, et pakkujate poolt esitatud pakkumuse kogumaksumus pidi moodustuma kõikide ühikhindade, sh ka multimeedia seadmete ühikhindade summast. Vaidlustaja on nimelt seisukohal, et selline arusaam on vale ning väidab, et vastavalt RHAD- ile pidavat pakkumuse kogumaksumus moodustuma üksnes maksumuse esitamise tabeli nn „põhitabeli“ alusel. Hankija on seisukohal, et sellist lähenemist RHAD ette ei näe. Nagu on vaidlustaja ise ka korduvalt korrektselt viidanud, siis vastavalt RHAD punktile 8.6.1 pidid pakkujad täitma maksumuse esitamise tabeli vastavalt HD lisa 4 vormile, täites kõik tabeli alajaotusele vastavad tühjad lahtrid ja tuues välja nende lahtrite kokku liitmise tulemusel saadava koondsumma. HD lisa 4 vorm sisaldas kolme alalehte. Ning kuigi juba viidatud punkti sõnastusest peaks lugejale olema üheselt selge, et pakkumuse kogumaksumus saadakse kõigi HD lisa 4 vormil märgitud ühikhindade liitmise tulemusel saadavast summast, siis peab hankija käesoleval juhul vajalikuks lahti selgitada, milles seisneb HD lisa 4 vormil sisalduvate alalehtede funktsioon ja olulisus. Kuna käesoleva riigihanke puhul koosnes kogumaksumus väga paljudest eraldisesivatest kulugruppidest ja ühikhindadest, oligi hankija koostanud eraldi alalehed multimeedia seadmete ning sisustuse ja mööbli ühikhindade jaoks. See tähendas ühtlasi, et hankija soovis eraldiseisvalt näha kulukomponentide kaupa ka seda, kuidas kujunevad nii multimeedia seadmete kui ka sisustuse ja mööbli kogumaksumused. Pakkujad ei saanud seega piirduda nende kulugruppide puhul üksnes koondtabelis (alaleht nimega „Ravila 19 hinnapakkumise tabel) nende kogumaksumuste määramisega, vaid nende kulugruppide kogumaksumus kujunes vastaval alalehel esitatud ühikhindade liitmise tulemusena. Kuna multimeedia seadmete ning sisustuse ja mööbli kulugruppide puhul on olemuslikult tegemist nn üldisest ehitustööst mõnevõrra eraldiseisvate kulugruppidega, siis koostaski hankija nende kulugruppide ühikhindade esitamise tarbeks kahel eraldiseisval alalehel sisalduvad tabelid, et koondtabelit üleliigselt mitte koormata ning et hankijal oleks võimalik nende kulugruppide ühikhindasid ka koondtabelist eraldiseisvalt näha ja vajadusel oma dokumendihalduses kajastada. See aga ei saa ilmselgelt tähendada, et nendel kahel alalehel sisaldunud tabelite näol oleks tegemist täiesti eraldiseisvate või pakkumuse kogumaksumuse kujunemisel ebaoluliste tabelitega. Asjaolu, et nende kulugruppide ühikhindade esitamiseks oli koostatud tabelid teistel alalehtedel, ei tähenda, et nendel alalehtedel esitatud ühikhinnad ei osaleks liitmistehtes, mille tulemusel moodustub pakkumuse kogumaksumus. Hankija hinnangul peaks olema üheselt selge ja igati loogiline, et multimeedia seadmete kogumaksumus 2 saadakse, kui liidetakse kokku kõik multimeedia seadmete alalehel sisaldunud tabelis esitatud ühikhinnad ning mööbli ja sisustuse kogumaksumus saadakse, kui liidetakse kokku kõik mööbli ja sisustuse alalehel sisaldunud tabelis esitatud ühikhinnad. Nimetatud kulugruppide alalehtede kogumaksumused osalevad seejärel omakorda koos teiste kulugruppide maksumustega koondtabelis liitmistehtes, mille tulemusel saadaksegi pakkumuse kogumaksumus. Kui nüüd aga selgub, et ühel alalehel sisaldunud tabelis esineb ühikhindade kokku liitmiseks loodud valemis viga, mille tagajärjel ei ole valem ühikhindade kokku liitmisel kõiki pakkuja poolt tabelis esitatud ühikhindasid arvesse võtnud, siis on ka ilmselge, et sellel konkreetsel alalehel sisaldunud kulugrupi kogumaksumus (mida omakorda kasutatakse koondtabelis pakkumuse kogumaksumuse liitmistehte tegemisel) ei saa olla korrektne. Ehk kokkuvõtlikult – tegemist on arvutusveaga RHS § 117 lg 3 mõistes, mis tuleb hankijal pakkujate pakkumuses ära parandada. Hankija on juba eelnevalt 08.10.2024 vaidlustuse vastuse raames toonud välja, et maksumuse esitamise vormi koondtabelisse saab multimeedia seadmete maksumust kajastav lahter F229 oma sisendi just multimeedia seadmete alalehel sisaldunud tabeli lahtrist E81 (seda on näha ka F229 lahtri valemist). Seega kui lahtri E81 maksumus baseerub ebaõige liitmistehte tulemusel saadud maksumusel, on ilmselge, et korrektne ei saa ka olla koondtabeli lahtris F229 sisalduv summa ega seeläbi ka lahtris F269 sisalduv pakkumuse kogumaksumus. 2.3. Multimeedia seadmete paigalduse maksumuse kujunemise viis ei mõjuta arvutusvea olemasolu Vaidlustaja on täiesti ebaõigelt ja vääralt oma täiendavate seisukohtade punktis 2.7 viidanud, et hankija on justkui 08.10.2024 esitatud vaidlustuse vastuses esitanud seiskoha, mille kohaselt „seadmete paigalduse protsent ei mõjuta kuidagi pakkuja poolt esitatud pakkumuse maksumust“. Hankija ei ole oma 08.10.2024 vastuses kordagi sellist väidet esitanud. Hankija rõhutas oma vaidlustuse vastuses üksnes seda, et kuna käesoleva vaidluse objektiks ei ole alusdokumentides sisaldunud nõuete ja tingimuste põhjendatus, siis ei saa vaidlustaja poolt esitatud multimeedia seadmete paigalduse suurusjärgu kujunemist puudutavad argumendid hetkel kuidagi mõjutada arvutusvea esinemise, selle parandamise vajaduse ja seeläbi vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamise õigusvastasust puudutavaid küsimusi. Hankija seisukoht seisnes selles, et seadmete paigalduse protsenti puudutavad argumendid ei ole seega ka käesoleval juhul lihtsalt vaidluse lahendamise seisukohast asjakohased, kuivõrd need ei puuduta käesolevat vaidluse objekti. Vaidlustaja jaoks on ühtlasi jäänud ka mõistetamatuks, miks oleks hankija hinnangul vaidlustaja pidanud alusdokumendid vaidlustama, kui ta leidis, et paigalduse maksumus 20% oleks ebaselge või põhjendamatu tingimus. RHS tõesti ei kohusta pakkujaid alusdokumente vaidlustama. Kuid üldjuhul on see valdkonnas tavapärane praktika, et kui pakkuja leiab, et ei nõustu mõne alusdokumentides sisaldunud tingimusega, küsib ta enne pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist hankijalt selle kohta kas selgitust või kui hankija ei ole nõus tingimuse muutmisega, vaidlustab enda jaoks ebasobiva tingimuse. Vastasel juhul peaks olema pakkujatele selge, et pärast pakkumuste esitamist ei ole pakkujal lihtsalt enam alust tingimuse ebasobivusele või põhjendamatusele ka tugineda. Multimeedia seadmete paigalduse maksumuse kujunemise tingimus sisaldus alusdokumentide hulka kuulunud lisa 4 maksumuse esitamise tabelis. Nagu juba ka eelnevalt selgitatud, siis kui pakkuja jaoks oli selle tingimuse juures midagi sobimatut või arusaamatut, oleks riigihangete valdkonna tavapärane praktika olnud, kui pakkuja oleks kas küsinud hankijalt selgitusi või alusdokumendid vaidlustanud. Pakkuja ei ole kumbagi võimalust hetkel kasutanud. Ning kuigi on selge, et arvutusvea esinemise ja selle parandamise vajaduse kontekstis ei oma multimeedia seadmete paigalduse maksumuse kujunemise protsess ja viis mingit mõju, siis ometi on 3 vaidlustaja alles nüüd vaidlustusmenetluse käigus esitanud oma pretensioonid sellisel kujul multimeedia seadmete paigalduse tingimuse kehtestamise osas. Paratamatult kumab hankija jaoks sellest läbi, et vaidlustaja on need etteheited praegu esitanud lihtsalt eesmärgiga leida veel võimalikke maksumuse esitamise tabelis sisalduda võivaid vigu, et õigustada arvutusvea parandamisest keeldumist ja seeläbi saavutada vaidlustusmenetluses edu. Igal juhul ei ole hankija hinnangul multimeedia seadmete paigalduse maksumuse kujunemist puudutavad etteheited käesoleval juhul arvutusvea parandamist puudutava vaidluse lahendamise kontekstis asjakohased. 2.4. Pakkumuse esitamisel tabelis 0 märkimine Vaidlustaja ei jaga hankija ja kolmanda isiku arusaama, et olukorras, kus vaidlustaja pakkumuse kogumaksumus sisaldas muuhulgas ka puuduolevaid ridasid, oleks nende ridade väärtuseks pidanud märkima 0 eurot, kuna ridade mittetäitmine tekitaks ebaselguse, kas ridadel kajastatud on pakkumuse osaks või mitte. Tähelepanelik lugeja mõistab, et hankija ei olegi tegelikult ka kordagi väljendanud oma seisukohtades arusaama, et vaidlustaja oleks pidanud valemist välja jäänud maksumuste ridadele lihtsalt väärtuseks 0 märkima ja jätma ridadel kajastatud maksumused pakkumusest üleüldsegi välja. Selline lähenemine oleks tõesti läinud vastuollu RHAD-is sätestatud tingimustega. Hankija on oma seisukohtadega püüdnud pelgalt selgitada järgnevat. Kui pakkuja, kes on kursis RHS-is sätestatud arvutusvea olemusega ja teab, millistes olukordades seda rakendatakse, saab tõesti juba pakkumust koostades aru, et hankija poolt koostatud tabelis sisaldub valemiviga, siis mõistab see pakkuja tõenäoliselt ka seda, et sellises olukorras on pakkumuse koostamiseks laias laastus kolm loogilist lähenemist: 1) parandada tabelis ise valemiviga, täita parandatud tabelis kõik lahtrid asjakohaste maksumustega ning teavitada pakkumuse esitamisel ka hankijat sellest, et valemiviga on parandatud ning pakkumuses arvutusviga parandama hakata pole vajalik; 2) märkida valmist välja jäänud lahtrite väärtuseks 0 ning esitada nendel ridadel kajastuvad maksumused pakkumuses eraldiseisvalt ja seejuures edastada pakkumuse esitamisel ka hankijale see info, et valemivea tõttu on valemist välja jäänud read esitatud eraldiseisvalt ning täpsustada, kas pakkuja pakkumuse kogumaksumuses on need read juba pakkuja poolt sisse arvestatud või mitte; 3) täita ka valemist välja jäänud lahtrid asjakohaste maksumustega ning märkida nende juurde info, et tabelis sisaldub valemiviga, mis neid ridu kogumaksumuse arvutamisel arvesse ei võta. Vaidlustaja ei ole käesoleval juhul pakkumuse esitamisel teinud ühtegi pingutust, et teavitada hankijat sellest, et valemiveaga on vaidlustaja pakkumuse esitamisel arvestatud ning arvutusviga parandada ei ole vajalik. Sellest tulenevalt seisnebki hankija seisukohtade põhirõhk käesolevas vaidluses just selles, et kui pakkuja tõesti märkas juba pakkumuse koostamisel maksumuse tabelis sisalduvat valemiviga, siis oleks igal juhul olnud pakkuja vaatest loogiline käitumine leida mingigi viis, kuidas koos oma pakkumusega see asjaolu ühel või teisel viisil ka esile tõsta. Seejuures oleks just kõige ebaloogilisem käitumine antud olukorras märgata valemiviga, täita valemiveaga maksumuse tabel ja hankijale mitte midagi selle kohta täpsustada (ehk vaidlustaja käitumine käesoleval juhul). Seega hoolimata vaidlustaja poolt esitatud argumentidest, viitab kõik hetkel ikkagi sellele, et reaalsuses ei ole vaidlustaja pakkumuse koostamisel valemiviga märganud ning tegemist on tagantjärele otsitud argumentidega, mille abil on püütud saavutada enda pakkumuse soodsus kolmanda isiku pakkumusega võrreldes. 4 Hankija jääb seega oma seisukohtade juurde, et käesoleval juhul oli hankijal kohustus nii vaidlustaja kui kolmanda isiku pakkumustes arvutusvead ära parandada. Vaidlustaja keeldus põhjendamatult arvutusvea parandamisest. Nagu on juba ka eelnevalt korduvalt rõhutatud, siis oli vaidlustaja pakkumuse RHS § 117 lg 3 alusel tagasi lükkamine ainuvõimalik tagajärg arvutusvea parandamisest keeldumise korral. Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine oli seega õiguspärane ja kooskõlas RHS § 117 lõigetega 1 ja 3. 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Hankija on esitanud täiendavad seisukohad tähtaegselt. 4. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes RHS § 197 lõige 1 punktist 4 palub hankija vaidlustuskomisjonil: 4.1. jätta vaidlustus täies ulatuses rahuldamata (RHS § 197 lg 1 p 4); 4.2. jätta vaidlustusmenetluses kantud kulud vaidlustaja kanda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tuuli Ilula hankeosakonna juhataja 5