Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Endla 13, 10122 Tallinn Edastatud e-postiga: [email protected] Riigihange nr 273855 17.10.2024 VAIDLUSTUS Riigi Infosüsteemi Ameti 14.10.2024 otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes Vaidlustaja: Trinidad Wiseman OÜ Registrikood 11244225 Meistri 14, 13517 Tallinn Vaidlustaja esindajad: Vandeadvokaat Jaana Nõgisto Advokaadibüroo Jaana Nõgisto Kalevi 28-3, 10145 Tallinn E-post: [email protected] Hankija: Riigi Infosüsteemi Amet Registrikood 70006317 Pärnu maantee 139a, 15169 Tallinn E-post: [email protected] Kolmas isik: Industry62 OÜ Registrikood 11124544 Toompuiestee 35, 10149 Tallinn [email protected] Alternatiivselt AKTSIASELTS HELMES kolmandad isikud: Industry62 OÜ Nortal AS Osaühing Aktors Vaidlustaja taotlused: 1. Rahuldada vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Riigi Infosüsteemi Ameti riigihankes nr 27385655 „Sündmusteenuste analüüsi-, arendus- ja hooldustööd“ tehtud 14.10.2024 hankija otsus osas, millises tunnistati edukaks Industry62 OÜ pakkumus (vt selgitus põhitaotluse kohta vaidlustuse p 2.2.); 2. Alternatiivselt rahuldada vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Riigi Infosüsteemi Ameti riigihankes nr 27385655 „Sündmusteenuste analüüsi-, arendus- ja hooldustööd“ tehtud 14.10.2024 hankija otsus osas, millises tunnistati edukaks AKTSIASELTS-i HELMES, Industry62 OÜ, Nortal AS-i ja Osaühingu Aktors pakkumused (vt selgitus alternatiivse taotluse kohta vaidlustuse p 2.2.); 3. Mitte kaasata kolmandate isikutena vaidlustuse menetlusse AKTSIASELTS-i HELMES, Nortal AS-i ja Osaühingut Aktors, kui vaidlustuskomisjon peab võimalikuks menetleda vaidlustust taotluste p-s 1 esitatud nõudes. Kaasata viidatud kolmandad isikud menetlusse üksnes juhul, kui vaidlustuskomisjon ei pea võimalikuks menetleda vaidlustust p-s 1 esitatud nõudes ja leiab, et vaidlustust tuleb menetleda p-s 2 esitatud nõudes. 4. Mõista Trinidad Wiseman OÜ menetluskulud välja Riigi Infosüsteemi Ametilt ja jätta Riigi Infosüsteemi Ameti ja võimalike kolmandate isikute menetluskulud nende endi kanda. 5. Mitte avaldada võimalikele kolmandatele isikutele Trinidad Wiseman OÜ ärisaladusega kaitstud ja menetlusdokumendis ärisaladusena markeeritud teavet. Edastada võimalikele kolmandatele isikule üksnes menetlusdokumendi Lisas 1 esitatud vaidlustuse kärbitud ärisaladuseta versioon. 1. ASJAOLUD 1.1. Riigi Infosüsteemi Ameti (hankija) viib avatud hankemenetlusena läbi riigihanget nr 273855 „Sündmusteenuste analüüsi-, arendus- ja hooldustööd“ (riigihange). Trinidad Wiseman OÜ (vaidlustaja) on esitanud riigihankele pakkumuse ja soovib sõlmida hankijaga raamlepingu. 1.2. Riigihanke tulemusena sõlmib hankija raamlepingu 4 pakkujaga. 2(9) 1.3. Riigihankel osales kokku 18 pakkujat. Vaidlustajal ei ole teavet, mitme pakkuja pakkumused vastavaks tunnistati. 1.4. Vastavalt hankija poolt 14.10.2024 vaidlustajale e-RHR-i kaudu edastatud hankija otsuse (Otsus) teate p-le 1 on vaidlustaja pakkumus tunnistatud riigihankel vastavaks. 1.5. Vastavalt hankija 14.10.2024 Otsuse teate p-le 2 tunnistas hankija riigihankel edukaks AKTSIASELTS-i HELMES, Industry62 OÜ, Nortal AS-i ja Osaühingu Aktors pakkumused, kuid mitte vaidlustaja pakkumuse. 1.6. Otsuse dokumenti pole vaidlustajale edastatud ega kättesaadavaks tehtud. Koos Otsuse teatega (vt teate p 3) edastas hankija vaidlustajale pakkumuste hindamisprotokolli vaidlustaja pakkumust puudutavas osas (Protokoll), mille kohaselt said kõik edukaks tunnistatud pakkumused proovitöö hindamisel 120 väärtuspunkti, vaidlustaja pakkumus sai aga 110 väärtuspunkti. Pakkumuse maksumuse hindamisel sai vaidlustaja ainsana maksimaalsed 30 väärtuspunkti. Kuna vastavalt hindamiskriteeriumidele andis pakkumuse maksumus maksimaalselt 30 väärtuspunkti ja proovitöö kvaliteet maksimaalselt 70 väärtuspunkti, oli vaidlustajale omistatud väärtuspunktide arv madalaim ning vaidlustaja pakkumus edukaks kokku 94,17 punktiga napilt edukaks ei osutunud (edukatele pakkumustele ja vaidlustaja pakkumusele omistatud punktide kohta vt Protokoll). 1.7. Vaidlustaja pakkumuse kvaliteedi hindamisel on sellele omistatud igas alakriteeriumis maksimaalsed väärtuspunktid, kuid proovitöö alakriteeriumis „Äriline lahendus“ on vaidlustaja pakkumus saanud maksimaalse 40 väärtuspunkti asemel (ühe astme võrra madalamad) 30 punkti. Vaidlustaja pakkumus oleks alakriteeriumis pidanud saama maksimaalsed 40 punkti, st vaidlustaja pakkumusele omistatavate punktide koguarv oleks pidanud olema 100 (70 + 30), st vaidlustaja oleks riigihankel pidanud kogunuma kõrgeima arvu punkte, tema pakkumus oleks pidanud saama pakkujate pingereas esimese koha ning osutuma riigihankel edukaks. Edukate pakkujate ringist oleks pidanud aga välja langema Industry62 OÜ, kelle hindepunktid (97,15) on Otsusega edukaks tunnistatud pakkumuste seast madalaimad. 1.8. Vaidlustaja hinnangul on hankija omistanud vaidlustaja pakkumusele alakriteeriumi „Äriline lahendus“ vaates meelevaldselt 40 punkti asemel 30 punkti, hankija Protokolli põhjendused pole seotud proovitööle kehtestatud nõuetega ning kinnitavad Otsuse õigusvastasust. Õiguspäraselt oleks vaidlustaja pakkumusele asjaomase alakriteeriumi vaates tulnud omistada 40 väärtuspunkti, mis tingib pakkumuste pingerea muutumise riigihankel ja seega on aluseks Otsuse kehtetuks tunnistamisele. 2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUED 2.1. Hankija otsus on õigusvastane ja põhjendused meelevaldsed 2.1.1. Vastavalt riigihanke alusdokumendi (RHAD) „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ (hindamiskriteeriumid) hinnatakse pakkumusi järgmiste osakaaludega: - Ühe töötunni maksumus (maksumus, vähim on parim) – 30p; - Proovitöö (kvaliteet, vastavalt hindamismetoodikale) – 70p. 2.1.2. Vastavalt RHAD dokumendile „Hindamismetoodika“ (hindamismetoodika) hinnatakse proovitööd maksimaalselt 70 väärtuspunktiga. Hindamismetoodika p 2.4. kohaselt omistatakse proovitööle hindepunkte järgmiste alakriteeriumide lõikes ning järgmistest hindamise põhimõtetest lähtuvalt (Tabel 1): 3(9)  Nr Alamkriteerium Punktid Hindamise põhimõtted Proovitöös kirjeldatud äriline lahendus on loogiline ja 40 sisaldab piisavaid põhjendusi. Lahenduse riskid ja maandamise meetmed on välja toodud. Proovitöös kirjeldatud äriline Proovitöös kirjeldatud äriline lahendus on loogiline, kuid lahendus on loogiline ja selgelt 30 põhjendused ei ole piisavad ning välja pakutud lahendus lahti mõtestatud ning tekitab ükskikuid (1-2) küsimusi. põhjendatud. Lahenduse riskid ja Proovitöös kirjeldatud äriline lahendus on loogiline, kuid võimalikud riskide maandamise 20 põhjendused ei ole piisavad ning välja pakutud lahendus 1. meetmed on välja toodud. tekitab ükskikuid (3-4) küsimusi. Esitatud äriline lahendus vajab olulist täiendamist, tekitab 10 olulisel määral (rohkem kui 4) küsimusi. Ei ole arusaadav ja/või realistlik ja/või mõistlik. Esitatud tehniline visioon sisaldab arhitektuuri kirjeldust ja jooniseid, plaanitavaid tehnoloogiaid ja raamistikke, kasutatavaid tehnoloogilisi printsiipe ning lahenduses arvestatakse erinevaid mittefunktsionaalseid nõudeid. 40 Visioon ehk lahenduse kirjeldus on täielikult arusaadav ja selgelt põhjendatud (sh välja on toodud miks on valitud lahendus kõige sobilikum ning lahenduse positiivseid ja 2. negatiivseid külgi on mõlemaid välja toodud vähemalt 3) Visioon on suures osas (kuid mitte täielikult) arusaadav ja/või suures osas (kuid mitte täielikult) selgelt põhjendatud 30 (nt selle positiivseid ja/või negatiivseid külgi on välja Proovitöös on kirjeldatud toodud 2). Kirjeldatud tehnilise lahenduse visioon tekitab tehnilise lahenduse visioon üksikuid (1-2) küsimusi. Visioon ehk lahenduse kirjeldus on vähesel määral arusaadav ja/või vähesel määral või üldse mitte selgelt põhjendatud (nt pole välja toodud, miks on valitud lahendus 20 kõige sobilikum ja/või lahenduse positiivseid ja/või negatiivseid külgi on välja toodud 1). Kirjeldatud tehnilise lahenduse visioon tekitab mõningaid (3-4) küsimusi. Esitatud tehniline visioon vajab olulist täiendamist, tekitab 10 olulisel määral (rohkem kui 4) küsimusi. Ei ole arusaadav ja/või realistlik ja/või mõistlik. 2.1.3. Vastavalt Protokollile on vaidlustaja pakkumus saanud igas proovitöö hindamise alakriteeriumis maksimaalsed kvaliteedipunktid, v.a. alakriteeriumi 1 eest. Alakriteeriumi 1 eest maksimaalse 40 kvaliteedipunkti saamiseks peab proovitöö vastama hindamismetoodika kirjeldusele: „Proovitöös kirjeldatud äriline lahendus on loogiline ja sisaldab piisavaid põhjendusi. Lahenduse riskid ja maandamise meetmed on välja toodud.“. Protokolli kohaselt vastas vaidlustaja pakkumus alakriteeriumi lõikes kirjeldusele: „Proovitöös kirjeldatud äriline lahendus on loogiline, kuid põhjendused ei ole piisavad ning välja pakutud lahendus 4(9)  tekitab üksikuid (1-2) küsimusi.“ ning teenis 30 kvaliteedipunkti. Hankija põhjendas hindamisotsust anda vaidlustaja proovitööle ärilise lahenduse kriteeriumi eest 30, mitte 40 punkti, sellega, et hankijal tekkis 2 küsimust. NB! ÄRISALADUS ALGAB – MITTE AVALDADA KOLMANDATELE ISIKUTELE! […] ÄRISALADUS LÕPEB 2.1.4. Mõlemad hankijal tekkinud küsimused on RHAD-d ja Proovitöö ülesannet arvestades asjassepuutumatud ja meelevaldsed, sest väljuvad hankija enese poolt püstitatud proovitöö skoobist. Hankija küsimused ei põhjenda asjakohaselt ja kooskõlas RHAD- ga vaidlustaja proovitööle ärilise lahenduse alakriteeriumi lõikes 30 väärtuspunkti omistamist. Kuna hankija on hinnanud vaidlustaja pakkumust proovitöö osas vääralt ja vastuolus RHAD-s proovitööle ja selle hindamisele esitatud nõuetega, on hankija Otsuse tegemisel rikkunud RHS § 117 lõiget 1 ja Otsus tuleb kehtetuks tunnistada osas, millisega hankija on kindlaks määranud raamhankes edukaks osutunud pakkujate ringi. Hankijal tuleb vaidlustaja pakkumuse hindamisotsus teha uuesti, omistada vaidlustaja pakkumusele uus hindepunktide arv ja määrata uuesti kindlaks raamhankes edukaks osutunud pakkujate ring selliselt, et sinna kuulub ka vaidlustaja. 2.1.5. RHS § 29 lg 1 kohaselt kohaldatakse raamlepingu sõlmimisele hankelepingu sätteid. Vaidlusalusel juhul on tegemist rahvusvahelist piirmäära ületava avaliku hankemenetlusega, kus raamleping sõlmitakse majandusliku soodsuse alusel maksimaalselt 4 vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga. RHS § 117 lg 1 kohaselt hindab hankija vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele antud suhtelisele osakaalule. Hankija tunnistab põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse. 2.1.6. Riigikohus on hindamisotsuste spetsiifikat käsitlenud 11.12.2020 otsuses 3-20-1198. Riigikohus selgitas, et kui halduse kaalutlusotsuste puhul on kohtul keelatud teha kaalutlusotsust haldusorgani eest (p 13), siis hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega (p 14). Hindamisotsuste aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida täielikult (p 15). Vaidlustaja pakkumusele väärtuspunktide omistamine on antud juhul hindamisotsus, hankija kaalutlusruum on tema enda poolt kehtestatud hindamismudeliga piiratud. Hankija peab hindama iga proovitööd ilma kaalutluse piire ületamata kindla hindamismaatriksis toodud punktisummaga. Hindamismaatriksis õige punktisumma leidmiseks peab aga hankija olema kohaselt ja tõendatult sisustanud kõik maatriksis toodud määratlemata õigusmõisted ja hinnanud proovitööd sellel alusel sisuliselt. Hindamistulemus, eelkõige hinde vähendamine võrreldes maksimumiga ja selle faktiline tõendatus allub iga alakriteeriumi puhul täielikult Vako ja kohtu kontrollile. Viidatud Riigikoht otsuse p 17 kohaselt hõlmab Vako ja kohtute kontrollipädevus pakkumusele antud hinnangute põhjendatuse kontrolli, iseäranis kontrollitakse, kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning õiguse üldpõhimõtteid, samuti, kas hindamine toimus RHAD-s teatavaks tehtud hindamiskriteeriumide alusel. 2.1.7. Seoses IT-hankes proovitöö hindamisega on Vako sarnases asjas 07.11.2023 otsuses nr 158-23/263446 selgitanud, et hankija ei saa pakkumuste hindamisel põhjendada pakkumusele punktide omistamist „üksnes tekkinud küsimuste või märkuste arvu põhjal“ ning oluline on see, mis küsimuste ja märkustega on tegemist ning kas need on 5(9)  põhjendatud ja seonduvad alakriteeriumiga (p 9). Seega pelgalt asjaolu, et hankija märkis Protokollis vaidlustaja pakkumuse kohta üles kaks küsimust, ei saa põhjeda veel vaidlustaja pakkumusele omistatud madalamaid hindepunkte, vaid oluline on, mis küsimustega on tegu, kas need on põhjendatud ning kooskõlas RHAD-ga. 2.1.8. Vaidlustaja on seisukohal, et hankijal tulnuks vaidlustaja pakkumusele omistada asjakohase alakriteeriumi vaates maksimaalsed 40 punkti ning tunnistada vaidlustaja pakkumus edukaks, mida vaidlustaja põhjendab alljärgnevalt. NB! ÄRISALADUS ALGAB – MITTE AVALDADA KOLMANDATELE ISIKUTELE! 2.1.9. […] ÄRISALADUS LÕPEB 2.1.10. Proovitööle hankija poolt kehtestatud ülesandepüstitus sisaldub RHAD dokumendis „Proovitöö“ (Proovitöö ülesanne). Proovitöö ülesandes on sätestatud proovitöö eesmärk, milleks on pakkuda välja riigiülene äriprotsesside (BPM) haldamise lahendus BPM notatsioonis, võttes arvesse, et iga asutus juhib ja haldab protsesse enda haldusalas ise. Seega proovitöö eesmärk on hankijale tarkvaralahenduse pakkumine. Proovitöö ülesandes kasutatakse pakutava lahenduse kirjelduse kontekstis ka väljendit „visioon“, mis viitab sellele, et proovitöös tuleb pakkujal esitada oma visioon ehk nägemus vastava lahenduse kohta, eristades ärilise lahenduse ja tehnilise lahenduse kirjeldust (vt Proovitöö ülesande alapealkiri „Nõuded proovitöö sisule“). 2.1.11. Mitte kusagil Proovitöö ülesandes ei ole nõutud, et pakkuja kirjeldaks lisaks pakutava lahenduse kirjeldamisele ka selle lahenduse […] NB! ÄRISALADUS ALGAB – MITTE AVALDADA KOLMANDATELE ISIKUTELE! […] ÄRISALADUS LÕPEB 2.1.12. Vaidlustaja rõhutab, et hankija seadis kitsa piirangu proovitöö mahule (maksimaalsed 10 lk, vt Proovitöö ülesande alapealkirja all „Proovitöö vormistus“), mis oli niigi äärmiselt piiratud maht, et hõlmata pakutava tarkvaralahenduse äri- ja tehnilise poole kirjeldust koos nõutud joonistega. NB! ÄRISALADUS ALGAB – MITTE AVALDADA KOLMANDATELE ISIKUTELE! 2.1.13. […] 2.1.14. […] 2.1.15. […] ÄRISALADUS LÕPEB 2.1.16. Vahekokkuvõttes, Küsimus 1 on vaidlustaja proovitöö kohta esitatud meelevaldselt ning see ei saa olla põhjendatud ja õiguspäraseks aluseks vähendada vaidlustaja pakkumusele omistatavaid kvaliteedipunkte. NB! ÄRISALADUS ALGAB – MITTE AVALDADA KOLMANDATELE ISIKUTELE! 2.1.17. […] 6(9)  ÄRISALADUS LÕPEB Vaidlustaja märgib esiteks, et hankija küsimus on sõnastatud grammatiliselt ja semantiliselt niivõrd ebaselgelt, et selle pinnalt ei ole võimalik üheselt mõista, mida hankija vaidlustaja proovitööle õigupoolest ette heidab. NB! ÄRISALADUS ALGAB – MITTE AVALDADA KOLMANDATELE ISIKUTELE! 2.1.18. […] 2.1.19. […] ÄRISALADUS LÕPEB 2.1.20. Vaidlustajale ei ole seetõttu aru saada, millist rollikäsitlust hankija veel soovis saada. NB! ÄRISALADUS ALGAB – MITTE AVALDADA KOLMANDATELE ISIKUTELE! 2.1.21. […] 2.1.22. […] 2.1.23. […] ÄRISALADUS LÕPEB 2.1.24. Vaidlustaja rõhutab uuesti, et hankija ei saa eeldada, et vaidlustaja pakub hankijale 10 lk-lise proovitöö raames riigiülese […] NB! ÄRISALADUS ALGAB – MITTE AVALDADA KOLMANDATELE ISIKUTELE! 2.1.25. […] 2.1.26. […] ÄRISALADUS LÕPEB Hankija küsimusele on seega proovitöös vastatud (määral, mida proovitöö mahupiirang võimaldas, arvestades ka nõude puudumist Proovitöö ülesandes) ja küsimus on ka seetõttu ainetu ja põhjendamatu. 2.1.27. Eeltoodust tulenevalt, nii Küsimus 1 kui Küsimus 2 on vaidlustaja proovitööle esitatud etteheidetena asjakohatud ja põhjendamatud ning Otsus on vastuolus RHS § 117 lg-ga 1 ja tuleb kehtetuks tunnistada. 2.2. Vaidlustuse ulatus 2.2.1. Otsuse teate p 2 kohaselt on Otsusega tunnistatud edukaks 4 pakkuja - Nortal AS-i, AKTSIASELTS-i HELMES ja Osaühingu Aktors ning Industry62 OÜ – pakkumused (siinkohal esitatud pingerea järjestuses, hindamisel saadud punktide arvu järgi kahanevalt). Vaidlustaja hinnangul peaks vaidlustaja pakkumus olema üks edukaks tunnistatud 4-st pakkumusest. Tekib küsimus, kas vaidlustajal tuleb oma subjektiivsete õiguste kaitseks vaidlustada Otsuse teate p-s 2 avaldatud hankija otsus kogu ulatuses või ainult ühe pakkuja osas, kes ei pääseks edukate pakkujate ringi juhul, kui vaidlustaja pakkumusele omistataks hindamisel nõutud kõrgemad väärtuspunktid. 2.3. Vastavalt hindamismetoodika p-delele 2.2. ja 3.2. antakse pakkumustele hindepunktid nö proportsionaalselt (kvaliteedi 70 väärtuspunkti omistatakse kõige täiuslikumale ehk suurima hinnete summa saanud pakkumusele. Ülejäänud pakkumused saavad 70-st võimalikust punktist sama suhtarvu võrra vähem punkte, mille võrra nendele pakkumusele antud hinnete summa oli kõige täiuslikumast pakkumusest nõrgem. Väärtuspunktid arvutatakse järgmise 7(9)  valemi järgi: „punktimäär“ = „hinnatava pakkumuse hinnete summa“ ÷ „kõige täiuslikuma pakkumuse hinnete summa“ x 70; sama käin pakkumuse maksumuse kohta – 30 punkti saab madalaima maksumusega pakkumus, järgmiselt proportsionaalselt vähem). Kuna RHAD järgi tuleb pakkumusi hinnata üksteisest proportsionaalses sõltuvuses, tuleks hankijal (teoreetiliselt ja RHAD ülesehitusest lähtudes) ühe pakkumuse hindepunktide muutmisel üle vaadata ja vajadusel muuta kogu pingerida ja teha tervikuna uus edukaks tunnistamise otsus. Samas on oluline tähele panna, et hankija annab igale proovitööle hindeid objektiivsetel alustel kõikide alakriteeriumide lõikes, st proovitööle ei anta hindeid omavahelises võrdluses. 2.4. Vaatamata pakkumustele hindamisele proportsionaalses suhtes kvaliteedi ja hinnakategooriates kõrgeima hinde saanud pakkumusega, on antud juhul juba vaidlustuse esitamise hetke seisuga selge, et vaidlustaja subjektiivsete õiguste kaitseks ei ole vajalik taotleda Protokollis nähtuvas pingereas kolme esimese pakkumuse Nortal AS-i, AKTSIASELTS-i HELMES ja Osaühingu Aktors pakkumuste edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist, sest vaidlustaja pakkumuse hindepunktide muutmine ei mõjutaks nimetatud pakkujate pakkumuste edukaks tunnistamise õiguspärasust. Siin on oluline, et igale pakkumusele omistatakse RHAD järgi kvaliteedipunkte nö objektiivsetel alustel, mitte ei hinnata pakkumuste kvaliteeti üksteise võrdluses. See tähendab, et vaidlustaja pakkumuse kvaliteedipunktide muutmine ei muuda teiste pakkujate omavahelist paremusjärjestust. Kõik viidatud pakkumused said maksimaalsed punktid proovitöö eest, nagu ka Industry62 OÜ, kuid Industry62 OÜ pakkumuse maksumus oli edukaks tunnistatud pakkumustest kõige kõrgem, mis paigutas industry62 OÜ pakkumuse edukate pakkumuste pingereas kõige madalamale kohale. Kui hankija omistab vaidlustaja pakkumusele uue hindamise käigus nõutud maksimumpunktid, siis vaidlustaja tõuseb pingereas esimesele kohale, sest vaidlustaja pakkkumus võtaks sel juhul maksimumpunktid nii hinna kui kvaliteedi skaalal, saades maksimaalsed 100 punkti. On selgelt ette näha, et vaidlustaja pakkumusele järgneks pingereas sel juhul Nortal AS-i, AKTSIASELTS-i HELMES ja Osaühingu Aktors pakkumused (nimetatud järjekorras) ja kõik nimetatud pakkumused oleksid edukad. Seejuures vaidlustaja pakkumusele nõutud hindepunktide omistamine ja vaidlustaja pakkumuse asetumine pakkumuste pingereas esimesele kohale ei saaks mõjutada ülejäänud pakkumuste omavahelist järjestust – pakkumused nihkuksid pingereas ühe koha võrra madalamale omavahelist järjestust muutmata. Vaidlustaja subjektiivsete õiguste kaitseks piisab seega, kui Vako tunnistab Otsuse kehtetuks osas, millises edukaks tunnistati Industry62 OÜ pakkumus kui 4-st edukaks tunnistatud pakkumusest pingereas madalaim. 2.5. Edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamine ja vastav vaidlustuse menetlemine vaid ühe, nö „ohus“ oleva eduka pakkuja suhtes on ka menetlusökonoomia kaalutlustel põhjendatud, sest vastasel juhul tuleks vaidlustuse menetlusse kolmandate isikutena kaasata kõik edukaks tunnistatud pakkujad, keda vaidlustus õiguspoolest ei ohustagi. 2.6. Eeltoodust tulenevalt palub vaidlustaja esimese alternatiivina menetleda vaidlusust vaidlustuse taotluse nr 1 sõnastuses ning tunnistada edukaks tunnistamise otsus kehtetuks ainult Industry62 OÜ pakkumuse osas. 2.7. Kui vaidlustuskomisjon leiab, et edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamine ainult Industry62 OÜ pakkumuse osas ei ole õiguslikult võimalik, vaid kehtetuks on õige tunnistada kogu otsus, misjärel hankija moodustab uue pingerea ja teeb täiesti uue edukaks tunnistamise otsuse, siis palub vaidlustaja menetleda vaidlustust taotluse nr 2 sõnastuses ehk tunnistada kehtetuks edukaks tunnistamise otsus kõikide edukaks tunnistatud 8(9)  pakkumuste kohta ehk tunnistada kehtetuks hankija otsus, millega tunnistati edukaks AKTSIASELTS-i HELMES, Industry62 OÜ, Nortal AS-i ja Osaühingu Aktors pakkumused. 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Kinnitus esindusõiguse kohta. Vandeadvokaat Jaana Nõgisto kinnitab, et on käesolevas asjas Trinidad Wiseman OÜ lepinguline esindaja. 3.2. Riigilõiv. Riigihanke näol on tegemist rahvusvahelist piirmäära ületava hankega. Vaidlustuselt on tasutud riigilõiv 1280 eurot (Lisa 2). 3.3. Vaidlustuse läbivaatamine. Vaidlustaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 3.4. Menetlusdokumendis tehtud dokumendiviited. Vaidlustaja on menetlusdokumendis teinud viited tema poolt riigihankel esitatud proovitööle, vaidlustajale edastatud Protokollile koos hindamistulemustega ning erinevatele RHAD dokumentidele. Kolmas isik eeldab, et vakole on need dokumendid kättesaadavad. Juhul, kui vakole ei ole need dokumendid kättesaadavad, palub kolmas isik sellest teavitada. Sellisel juhul esitab kolmas isik nimetatud dokumendid oma seisukohale lisaks. /digitaalallkiri/ Jaana Nõgisto vandeadvokaat Trinidad Wiseman OÜ lepinguline esindaja Lisa 1 – Vaidlustus ilma ärisaladuseta – vajadusel ESITAMISEKS KOLMANDATELE ISIKUTELE. Lisa 2 – Riigilõivu maksekorraldus. 9(9)