Riigihangete vaidlustuskomisjon Kuupäev digiallkirjas Tartu mnt 85, Tallinn
[email protected] VAIDLUSTUS Vaidlustaja: Reparo Ehitus Osaühing Registrikood 10857747 Tulika tn 19, 10613 Tallinn
[email protected] Vaidlustaja esindaja: Ülo Jaanisoo Juhatuse liige Hankija: Kohtla-Järve Linnavalitsus Registrikood 75001017 Keskallee 19, 30395 Kohtla-Järve
[email protected] Vaidlustaja palub riigihangete vaidlustuskomisjonil: t unnistada kehtetuks Kohtla-Järve Linnavalitsuse 0 8 . 10 .2024 vastavusot sus riigihanke s „Kohtla-Järve lasteaia Punamütsike rekonstrueerimine” (280523) , millega lükati tagasi Reparo Ehitus Osaühingu pakkumus ; m õista Reparo Ehitus Osaühingu menetluskulud välja Kohtla-Järve Linnavalitsuselt. Asjaolud 20.06.2024 kuulutas Kohtla-Järve Linnavalitsus (edaspidi Hankija ) välja avatud hanke-menetlusega riigihanke „ Kohtla-Järve lasteaia Punamütsike rekonstrueerimine” ( viitenumber 280523 , edaspidi Hange ) . Hankes esitasid tähtajaks pakkumuse neli pakkujat, nende seas Reparo Ehitus Osaühing (edaspidi Vaidlustaja ). Ainsaks pakkumuste hindamise kriteeriumiks on Hankes pakkumuse maksumus. Odavaima pakkumuse esitas Vaidlustaja. 15.08.2024 otsustas Hankija Hanke kehtetuks tunnistada. 24.08.2024 vaidlustas Vaidlustaja selle otsuse ning 20.09.2024 rahuldaski riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi VaKo ) vaidlustuse ja tunnistas Hanke kehtetuks tunnistamise otsuse kehtetuks. Hankija pidi Hanget jätkama, kuna legitiimseid põhjuseid Hanke kehtetuks tunnistamiseks ei ole. 0 8 .10.2024 võttis Hankija vastu vastavusotsuse (lisa 1) , millega lükkas Vaidlustaja pakkumuse tagasi põhjendusel, et V aidlustaja poolt esitatud spetsialist ei vasta hanke tingimusele (vt täpsemalt allpool). Vaidlustaja leiab, et tema pakkumuse tagasi lükkamine sel põhjusel on õigusvastane ning esitab selle otsuse peale vaidlustuse riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VaKo ). Vaidlustaja on tasunud riigilõivu 640 eurot (lisa 2 ), kuna Hanke eeldatav maksumus jääb RHR-ist nähtuvalt allapoole rahvusvahelist piirmäära. Vaidlustaja soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses. Vaidlustaja sai vaidlustatud ots usest teada samal päeval, mil see talle edastati – 0 8 . 1 0.2024 . Õiguslikud põhjendused Vaidlustatud otsus t on põhjendatud järgmiselt: „ Pakkuja poolt esitatud spetsialist ei vasta järgmisele tingimustele: 2" Pakkuja kui peatöövõtja ehituse eriosade alase kompetentsi tagamiseks, kvaliteedi kontrolliks ja tööde teostajate peatöövõtja poolseks koordineerimiseks peab kaasama järgnevad eriosade spetsialistid või objektijuhid: c) vastutusvaldkond „tugevvool“, kutsekvalifikatsioon vähemalt kutsetunnistus elektriinsener tase 6 (või sellega samaväärne). Hankija ei loe A-pädevusklassi tunnistust samaväärseks). Pakkuja esitas B-Pädevustunnistusega spetsialisti, kellel puudub kehtiv kutsetunnistus. Pakkumuste vastavuse kontrolli käigus Hankija uuris Eesti Elektroenergeetika Seltsi Elektriinseneride kutsete komisjoni esimehelt, kas on õigustatud pädevusklass "B" tunnistamine samaväärseks kutsega: vastutusvaldkond „tugevvool“, kutsekvalifikatsioon vähemalt kutsetunnistus elektriinsener tase 6 (või sellega samaväärne)? Eesti Elektroenergeetika Seltsi Elektriinseneride kutsete komisjoni esimehe vastus on, et esitatud küsimusele saab vastata ainult eitavalt. Pädevustunnistused ja kutsetunnistused ei ole samaväärsed. Samuti varem oma vastuses A-Pädevusklassi kohta Eesti Elektroenergeetika Seltsi Elektriinseneride kutsete komisjoni esimehe vastus oli järgmine: „Täpsustuseks pädevustunnistuse ja kutsetunnistuse vastavuse kohta: Need tunnistused ei ole võrreldavad. Pädevustunnistus tõendab põhiliselt isiku elektriohutuse alaseid teadmisi. Kutsetunnistus tõendab inseneriteadmiste ja oskuste olemasolu ning elektriohutuse alast kompetentsust. Neid oskusi kontrollitakse esitatud tööde ja projektide alusel. Kõigele lisaks on kutsetunnistusel märgitud ka spetsialiseerumine: Elektrivõrgud ja süsteemid, tarbija elektripaigaldised, elektriautomaatika. Kutsetunnistusele märgitakse ka lubatud tööosad: Ehitus, käit ja järelevalve, projekteerimine, arendus ja juhtimine, energia ja tehnoloogia kaubandus, teadus ja õppetöö. Selline tunnistus annab selge ülevaate tunnistuse omaniku teadmistest ja oskustest“ Vastavalt saadud informatsioonile ei saa hankija pidada B-pädevusklassi kutsega samaväärseks. “ Küsides kutsetunnistusi väljastava lt Eesti Elektroenergeetika Seltsi lt (EES) , kas kutsetunnistus elektriinsener tase 6 on samaväärne B -pädevustunnistusega, sai Hankija paljasõnalise eitava vastuse , ilma mingite sisulis te põhjendus teta . Täiendavalt viitas Hankija EES-i ühele varasemale vastusele samasisulise le küsimusele A pädevustunnistuse vastavuse kohta. Selles vastuses selgitat i, et „ pädevustunnistus tõendab põhiliselt isiku elektriohutuse alaseid teadmisi . Kutsetunnistus tõendab inseneriteadmiste ja oskuste olemasolu ning elektriohutuse alast kompetentsust. “ Millel niisugune seisukoht aga põhineb, jääb paraku selgusetuks. Võrreldes kutsetunnistus e elektriinsener tase 6 ja B-pädevustunnistuse saamiseks esitatavaid nõudeid, siis ilmneb, et need on sisuliselt samad. Mõlemal juhul eeldatakse kutse taotlejalt elektrialast kõrgharidust ja sama pikka erialase töö kogemust. Vaidlustaja leiab siinkohal, et kuna praegusel ajal eksis t eerib kaks paralleelset kompetentsi tõendamise süsteemi, oleks Hankija pidanud küsima selgitusi ka vastavatelt sertifitseerimisasutustelt. EES-i väidetesse tuleb suhtuda teatava reservatsiooniga juba kasvõi põhjusel, et loogiliselt võttes hindabki kutsetunnistusi väljastav organisatsioon enda kutsetunnistused kuidagi „ülemaks“ konkureerivate organisatsioonide väljastatavatest pädevustunnistustest. Seega rajaneb vaidlustatud otsus üksnes paljasõnalisel ja täpsustamata väitel, et B-pädevustunnistus ei ole samaväärne kutsetunnistusega elektriinsener tase 6. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA ) selgitab Vaidlustaja esitatud päringule vastates (lisa 3 ), et seadme ohutuse seaduse ja selle alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määruse nr 88 „Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded“ kohaselt on isiku kompetentsust võimalik tõendada kahel võrdväärsel viisil: kas pädevustunnistusega või kutsetunnistusega. Samuti toob TTJA välja, et o luline on ü he või teise tunnistuse sobivuse hindamisel lähtuda just seda tüüpi tunnistusele märgitud kriteeriumi d est ja nende vastavusest soovitule/vajatavale . K ehtiva õi guse nõuete kohaselt võib isik valida , kas tõendada oma kompetentsust läbi pädevustunnistuse või kutsetunnistuse süsteemi. Seega tuleb TTJA kinnitusel hangete koostamisel arvestada kahe erineva võimalusega isiku kompetentsuse tõendamisel ja põh jendada hanke tingimuste s, miks üht või teist kompetentsuse tõendamise süsteemi eelistatakse . Hankija seda kuidagi põhjendanud ei ole. Eespool viidatud määruse nr 88 § 4 lõike 3 kohaselt tõendatakse k ompetentsust tegevusele vastava kutsetaseme kutsetunnistusega või sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistusega. Sama paragrahvi lõikes 9 on öeldud, et i sik, kellele on väljastatud elektriala 6. taseme kutsetunnistus, võib teha ja juhtida mistahes elektripaigaldistes tehtavaid elektri- ja käidutöid . Par a grahvis 8 on omakorda sätestatud, et B-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida käidu- ja elektritöid ning teha auditit madalpingelises elektripaigaldises. Vaidlusaluse riigihanke esemeks oleva hoone elektriprojektis esitatud tugevvoolupaigaldise andmetest nähtub, et h oone toitepinge on 230/400V vahelduvvool . Arvestades, et madalpingeks loetakse p inge, mis ei ületa 1000V vahelduvvoolu korral või 1500V alalisvoolu korral , on käsitletaval juhul tegemist madalpingelise elektripaigaldisega , milles tehtavaid käidu- ja elektritöid on õigus juhtida ka B-pädevustunnistust omaval isikul. Seega on v astavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele elektriala 6. taseme kutsetunnistus ega ja B-pädevustunni s tusega tõendatav kompetents konkreetse hanke vajaduste jaoks olulises osas kattuv ja seega samaväärne . Se llist järeldust kinnitab ka VaKo varasem otsustuspraktika, mill e s on kinnitatud, et samaväärsus tähendab võrdväärsust ja analoogiat oluliste tunnuste ja omaduste osas (VaKo otsus nr 51-23/259110 ) . Oluline on toonitada, et kutse- ja pädevustunnistuse samaväärsust tuleb hinnata konkreetse hanke kontekstis , mitte üleüldiselt ja abstraktselt. Konkreetse hanke konteksti arvestades (madalpingetööd) ei ole B-pädevustunnistus elektriala 6. tasemest kuidagi kvalitatiivselt nõrgem. Järelikult osas, milles elektriala 6. taseme kutsetunnistus ega ja B-pädevustunnistus ega tõendatav kompetents kattub, on need dokumendid oma sisult ka samaväärsed. Seda, mis ulatuses B-pädevustunnistusega tõendatav kompetents ei vasta Hankija poolt hanke s soovitule, Hankija millegagi ei selgita ega põhjenda. Lisaks TTJA selgitusele esitame tõendina ka B-pädevustunnistusi väljastava Inspecta Estonia OÜ tegevjuhi T. Roosaare selgitused, mill est tuleneb ühemõtteliselt, et B-pädevusklass on vaidlusaluse hanke kontekstis samaväärne hankija nimetatud kutsetunnistusega (lisa 4). Pakkumust tagasi lükates rikkus Hankija ka põhjendamiskohustust ja kohustust pakkujaga enne tagasilükkamise otsus e tegemist samaväärsuse osas konsulteerida . VaKo on varasemalt leidnud (vt otsus nr 53-23/261430 ) , et pakkumuse vastavuse kontrollimise ajal p eab Hankija teadma seda, milliste oluliste omaduste olemasolu ta samaväärs use tuvastamisel kontrollib ja juhul, kui ta leiab, et Hankija pakkumuses esitatu ei ole tema hinnangul samaväärne, siis seda ka üksikasjalikult ning arusaadavalt selgitama ja põhjendama . Vaidlustaja leiab, et B-pädevustunnistusega tõendatav kompetents on hanke vajadusi arvestades hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks täiesti piisav. Seega tuleb v aidlusta t ud otsus kehtetuks tunnistada ja Vaidlustaja pakkumus vast a v aks tunnistada . Kui Hankija peaks VaKo-s välja pakkuma mingid uued põhjendused pakkumuse mittevastavuse kohta, siis neid ei saa menetluslikel põhjustel arvesse võtta. VaKo saab vaidlustatud otsuse õiguspärasust hinnata nende põhjenduste alusel, mis on otsusest kasvõi kaudselt välja loetavad. Alles vaidlustusmenetluses esitatud täiesti uusi argumente arvestada ei saa. Kokkuvõttes on pakkumuse tagasi lükkamise otsus fundamentaalsete puudustega ning seetõttu õigusvastane: otsus on põhjend amata , ainuke paljasõnaline põhjendus on ilmselgelt otsitud ja kunstlikult välja mõeldud. Vaidlustuse lisad: Vaidlustatud otsus Riigilõivu maksekviitung TTJA vastuskiri Reparo Ehitus Osaühing u päringule Inspecta Estonia selgitused Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülo Jaanisoo