Vaidlustus

Riigihangete Vaidlustuskomisjon 22.10.2024 [email protected] Vaidlustaja: Telia Eesti AS Registrikood: 10234957 Mustamäe tee 3, Tallinn esindaja: Kristi Rohtmets [email protected], [email protected] Hankija: sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Registrikood 90006399 J. Sütiste tee 19, Tallinn [email protected] Kolmas isik: DataFox OÜ Registrikood 12519049 A.H. Tammsaare tee 47, Tallinn [email protected] VAIDLUSTUS Riigihankes „Andmekeskuse laiendus“ (viitenumber 279337) Hankija tehtud otsuse peale tunnistada Telia Eesti AS pakkumus mittevastavaks 1. FAKTILISED ASJAOLUD 1.1. Hankija korraldab avatud hankemenetlusena riigihanget „Andmekeskuse laiendus“ viitenumbriga 279337. 1.2. 14.10.2024 teavitas Hankija Vaidlustajat otsustest, mille kohaselt mh: 1.2.1. Hankija lükkas tagasi pakkuja Telia Eesti AS esitatud pakkumuse riigihangete seaduse § 114 lõike 2 kohaselt, sest see ei vastanud hankes kehtestatud tingimustele; 1.2.2. Vastavalt riigihangete seaduse § 117 lg 1 tunnistas hankija riigihankes edukaks pakkuja DataFox OÜ pakkumuse, sest pakkumus oli madalaima kogumaksumusega (845 500,00 €) ning saavutas hindamisel enim väärtuspunkte. 1.3. Vaidlustaja sai tema õigusi rikkuvast otsusest teada 14.10.2024. Seega on käesolev vaidlustus esitatud tähtaegselt. 2. VAIDLUSTUSE ESE JA PÕHJENDUSED 2.1. Vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamine ei ole õiguspärane. 2.2. RHS § 114 lg 2 kohaselt hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. 2.3. Riigihanke alusdokumentide (RHAD) osaks on mh tehniline kirjeldus (TK), mis sätestab nõuded, millele hangitav lahendus peab vastama. Mh sisaldas TK järgmisi nõudeid: 2.3.1. „3.4.2. Pakkumine peab sisaldama vähemalt 36 tükki QSFP 100GbE Multimode GBIC moodulit. Moodulid peavad olema ametlikult toetatud serverilahenduse tootja poolt ja ühilduma pakutud serverite võrgukaartidega.“ 2.3.2. „3.4.3. Pakkumine peab sisaldama vähemalt 36 optilist patch kaablit mis ühilduvad punktis 3.4.2 pakutud GBIC moodulitega. Kaablite pikkus peab olema vähemalt 10 meetrit.“ Telia Eesti AS Mustamäe tee 3 15033 Tallinn, ESTONIA telia.ee Registrikood: 10234957 [email protected] 2.4. Hankija väitel on Vaidlustaja pakkumus mittevastav, kuna ei vasta tehnilise kirjelduse punktis 3.4.3 nõutule. 2.5. Vaidlustaja selle hinnanguga ei nõustu. Vaidlustaja on pakkumust esitades arvestanud kõikide TK- s esitatud nõuetega ning lahendust pakkudes arvestanud kohustusega tarnida kõik lahenduse tööks vajalikud kaablid ja muud ühenduskomponendid, sh TK p 2.3.2. viidatud pakutud moodulitega ühilduvad optilised kaablid. 2.6. Pakkumuse koosseisus esitatud dokumendis „2_4_Pakkumus.pdf“ on Vaidlustaja kirjeldanud, et pakkumus sisaldab nii mooduleid (p 3.1.) kui ühilduvaid kaableid (p 3.2.). 2.7. Pakkumuse koosseisus esitatud dokumendis „2_3_Tehniline kirjeldus.pdf“ on Vaidlustaja punktides 1.7.1. ja 1.7.2. kirjeldanud pakkumuses sisalduvaid mooduleid ja kaableid. Selle näol on tegemist sisulise pakkumusega. 2.7.1. Viidatud punktide järel on Vaidlustaja esitanud tabeli, mille esimesel real on nimetatud pakutavad moodulid tootekoodi täpsusega. 2.7.2. Sellest järgmisel real on nimetatud kaablid. Tegemist on täiendava infoga, mis ei muuda olematuks ega kirjuta üle eelnevates punktides või muudes dokumentides esitatud infot ja kinnitusi. 2.8. Hankijal tekkis pakkumuste vastavuse kontrolli käigus küsimus seoses pakutavate kaablitega, kuna kahtles, kas Vaidlustaja tegelikkuses tagab pakutud moodulitega ühilduvad kaablid. Vaidlustaja kinnitas mh vastuseks Hankija päringule, et tagab ühilduvad kaablid. Oma vastuses viitas Vaidlustaja seejuures pakkumuse koosseisus esitatud dokumentidele ja nendes toodud punktidele, kus on samuti kinnitanud ühilduvate kaablite tagamise. 2.9. Vaidlustaja möönab, et Hankijale võis ühest pakkumuses esitatud reast (Vaidlustuse punktis 2.7.2. viidatud tabelis kajastatud kaabli nimetus) tekkida küsimus, kas pakkumus MPO-ühendusega kaableid, mis on vajalikud GBIC mooduli ühendamiseks, sisaldab või mitte. Isegi kui Hankija ei pidanud piisavaks Pakkumuse koosseisus esitatud dokumentides (Pakkumus p 3.2. ja Tehniline kirjeldus p 1.7.2.) toodut (milleks objektiivne põhjus puudus), siis vastuseks Hankija päringule kinnitas Vaidlustaja, et on oma pakkumuses arvestanud ka jätkukaabliga MM MPO/MPO Patch Cord, OM4 Multimode Fiber. 2.10. Kui Hankija pöördus Vaidlustaja poole selgituse saamiseks, siis tuleb ka vastavas selgituses tooduga arvestada. 2.11. Vaidlustaja ei ole ühelgi hetkel mistahes moel kinnitanud, nagu ta nõustuks hankija hinnanguga, et Vaidlustaja on pakkunud hanke tingimustele mittevastavat toodet. Selline järeldus (mille Hankija esitas Vaidlustajale saadetud teates „mittevastavuse põhjendus“) on meelevaldne ja eksitav. 2.12. On märkimisväärne, et kaablid on küll vajalikud hangitava lahenduse tööks, kuid ei ole iseseisvana käsitletavad hanke esemena ega võrdsustatav „pakutava tootena“. Reaalselt moodustavad kõnealused kaablid hangitavast andmekeskuse laiendusest äärmiselt marginaalse osa (ja see, kas tuleb paigaldada LC- või MPO-pistikuga kaabel, ei muuda pakkumuse maksumust). Seda arvestades on kummastav, millise tähenduse Hankija nendele pakkumuste vastavuse hindamisel on omistanud, kui TK kirjeldamisel ei ole Hankija kaablitega seonduvalt ilmselgelt oluliseks pidanud. 2.13. Hankija on TK-s kaablite ja nende ühenduste nõudeid kirjeldanud ebatäpselt ja mittetäielikult. Hankija kasutab moodulite kirjeldamisel terminit GBIC, mis viitab esimese generatsiooni fiiberoptilise andmeside moodulite standardile (gigabit interface converter). GBIC standard töötab kiirustel kuni 1 Gbit/s ega ole sobiv 100 GbE andmeside ühendusteks. Seega ei ole tegelikkuses TK p-s 3.4.2. sätestatu tehniliselt korrektne. Sellest tulenevalt ei ole korrektne ka TK p-s 3.4.3. nimetatud moodulite ühilduvuse nõue (kuivõrd 100GbE kiiruse puhul on kasutusel optikamoodulid, mis ei ole GBIC-moodulid). 2/4 2.14. Ükski TK-s toodud parameetritest ei võimalda ammendavalt määrata, milliste pistikutega ühenduskaableid ja võrguliideste mooduleid hankijal on vaja, et ühendada ostetav lahendus olemasoleva võrgutaristuga. Võimalike ühilduvate moodulite ja kaablite kombinatsioonide hulk on väga suur (nt TK-s nimetatud Hankija võrguseadmete tootja pakub 100 GbE ühenduste jaoks enam kui kümmet QSFP-formaadiga ühilduvat moodulit, mis on saadaval nii LC- kui ka MPO- pistikutega). Praktikas on tavapärane, et ühendusmoodulite ja kaablipistikute täpne ja lõplik valik tehakse tarne käigus, kui on selged ka need detailid, mida hankija ei ole välja toonud. See on võimalik mh põhjusel, et sisuliselt ja arhitektuuriliselt ei oma see lahenduse ülesehitamise vaates tähtsust. Oluline on kokku leppida ning tarnida õigete moodulite ja pistikute kombinatsioon, et tagada lahenduse täielik ühilduvus ja toimivus. 2.15. Lahenduse paigalduseks ja seadistamiseks tuleb kasutada ka muid kaableid ja ühenduskomponente kui TK p-s 3.4.3. nimetatud, mida aga ei ole kõiki täielikult TK-s loetletud ega ka pakkumuses nende kirjeldamist nõutud. Kuna hankija ei ole pidanud tarvilikuks täpsustada, milliseid QSFP-formaadiga ühilduvaid mooduleid ta vajab, ei pidanud ta seda hanke käigus järelikult sisuliselt oluliseks, või siis nägi ka ise ette, et tegemist on asjaoluga, mida saab täpsustada tarne käigus lähtuvalt tegelikust vajadusest, sh nt kaablite täpse pikkuse osas (reaalselt ei ole tegelikkuses ka 100% kaablite osas vajalik, et need oleksid 10 meetrised). 2.16. Märkimisväärne on asjaolu, et vaidlusaluseid kaableid on Hankija soovinud hangitavate seadmete ühendamiseks Hankija olemasoleva võrgutaristuga. Ühenduvuse tagamise jaoks on oluline teada pistikute tüüpi kaabli mõlemas otsas. TK-s nimetatud nõue puudutab aga üksnes ühte otsa (pakutavate seadmete moodulite põhjal). Teise otsa kohta pole Hankija infot andnud ega nõudeid kehtestanud. Seega ei ole TK põhjal tegelikult üldse võimalik üheselt nimetada täpset ühilduvat kaablit ja selle pistikut, sõltumata sellest, kas vaidlusalune ühilduvusnõue on täidetud või mitte. Kuna Hankija on sellise info TK-sse jätnud lisamata, on ilmne, et Hankija nägi ka ise ette vajaduse ja võimaluse seda tarne käigus täpsustada. Seda enam on põhjendamatu Vaidlustaja pakkumus sel põhjusel mittevastavaks tunnistada. 2.17. Isegi kui käsitleda Vaidlustaja pakkumuses kaablite kohta esitatut pakkumuse mittevastavusena, ei ole selle puhul tegemist sisulise kõrvalekaldega RHAD-s nimetatud tingimustest. RHS § 114 lg 2 puhul on tegemist diskretsiooniotsusega, kus hankija peab tuvastama, kas tegemist on pakkumuse sisulise puudusega või mitte. Kui Hankija ei tea, kas puudus on sisuline või vormiline, tuleb hankijal lähtuda eeldusest, et puudus on vormiline (TlnHKo 3-18-1736, p 23). 2.18. Vaidlustaja hinnangul on põhjendamatu ja ebaproportsionaalne käsitleda Hankija esitatud põhjendust Vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamisel sisulise puudusena, mis toob kaasa pakkumuse mittevastavaks tunnistamise. Isegi kui kaablite kohta esitatud kirjeldust pidada puuduseks pakkumuses, on ülaltoodud põhjustel tegemist mittesisulise puudusega, mille näol ei ole tegemist kõrvalekaldega RHAD tingimustest. 2.19. Vastavalt TK punktile 3.7 kohustub pakkuja teostama seadmete tarne, paigalduse, seadistamise ja migratsiooni kahes etapis. Mõlemad etapid eeldavad, et pakkuja tagab töötava lahenduse ning tagab tarne käigus ühendused moodulite ja kaablitega. Seega ei ole konkreetset kaablite kohta kehtestatud tingimust tõlgendades isegi tegemist pakkumuse vastavustingimusega, vaid hankelepingu täitmise küsimusega, kuivõrd alles selles etapis selgub, kas pakkuja vajalikud kaablid tarnib või mitte. 2.20. Tallinna Halduskohus on 25.01.2024 otsuses kohtuasjas 3-23-2824 (p 32) märkinud: „[---] Euroopa Kohtu otsusest asjas nr C-927/19 (p 89) nähtub, et hankelepingu täitmise tingimuste järgimist ei tule hinnata hankelepingu sõlmimise hetkel. Hankija peab rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest, milline kohustus seondub võrdse kohtlemise põhimõttega ja sellest tuleneva läbipaistvuskohustusega (Euroopa Kohtu lahend asjas nr C-42/13, p 42 ja 43), mis pakkumuse vastavuse kontrollimise kontekstis tähendab seda, et antud juhul saaks RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel kolmanda isiku pakkumuse tagasilükkamise kaasa tuua üksnes pakkumuse mittevastavus TK nendele nõuetele, mis pidid olema täidetud juba pakkumuse esitamise hetke seisuga.“ 3/4 2.21. Seega ei ole õiguslikult põhjendatud Vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamine Hankija toodud põhjusel. Vaidlustaja on Hankijale korduvalt (sh nii pakkumuses kui hilisemas vastuses päringule) kinnitanud, et tagab moodulite ühendamiseks vajalikud kaablid. On pakkuja vastutus, et tegemist on õigete kaablitega, kuivõrd see on määrav töötava lahenduse tagamiseks. 3. VAIDLUSTAJA ÕIGUSTE RIKKUMINE 3.1. Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija poolt vastu võetud otsus, millega tunnistati Vaidlustaja pakkumus mittevastavaks, on õigusvastane ja põhjendamatu ning rikub Vaidlustaja õigusi ja kahjustab tema huve. 3.2. RHS § 114 lg 2 kohaselt hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest 3.3. Vaidlustaja on seisukohal, et tema pakkumus vastab esitatud tingimustele. Vaidlustaja on ka tähtaegselt esitanud selgituse Hankija küsimusele. Isegi kui Hankija nimetatut käsitleda puudusena pakkumuses, ei ole tegemist sisulise kõrvalekaldega riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustest. Hankija oleks pidanud tunnistama Vaidlustaja pakkumuse vastavaks. 3.4. Hankija poolne õigusvastane Vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamine takistab Vaidlustaja pakkumuse edukaks tunnistamist ja Vaidlustajaga hankelepingu sõlmimist. Käesoleva vaidlustuse eesmärgiks on niisuguse õigusvastase takistuse kõrvaldamine. 3.5. Hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest tulenevalt ei saa pakkumuse edukaks tunnistamise otsus, millele ei eelne õiguspäraseid otsuseid kõigi pakkumuste vastavaks tunnistamiseks või tagasi lükkamiseks, iseenesest olla kooskõlas RHS-iga. Seetõttu palume vaidlustuskomisjonil kehtetuks tunnistada ka Hankija otsus DataFox OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. Tulenevalt ülaltoodust palume: 1. RHS § 197 lg 1 p 5 alusel rahuldada käesolev vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Hankija tehtud otsused, millega: 1.1. tunnistati mittevastavaks Telia Eesti AS pakkumus; 1.2. tunnistati edukaks DataFox OÜ pakkumus. 2. RHS § 198 lg 1 alusel mõista Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja vaidlustuselt tasutud riigilõiv. Vaidlustaja on nõus vaidlustuse läbi vaatamisega kirjalikus menetluses. Vaidlustusele on lisatud esindaja volikiri ning riigilõivu tasumise maksekorraldus. Vaidlustaja ei ole lisanud vaidlustusele riigihanke alusdokumente ega hankija otsuseid, kuna hankemenetlus on läbi viidud e-menetlusena ja dokumentatsioon on kättesaadav riigihangete registrist. Vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtu- ega vaidlustuskomisjoni otsust. Lugupidamisega Kristi Rohtmets Telia Eesti AS jurist /allkirjastatud digitaalselt / 4/4