Hankija vastus

Lp Ulvi Reimets Teie: 16.10.2024 nr 12.2-10/198 Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, 10115 Tallinn Meie: 21.10.2024 nr 5-10/24-0015/241679 [email protected] Vaidlustaja: Aktsiaselts Fujitsu Estonia Registrikood 10239452 Sepise tn 7, 11415 Tallinn Vaidlustaja volitatud esindaja: Epp Lumiste, vandeadvokaat LEADELL Pilv Advokaadibüroo Maakri 19/1, pk 19, 10145 Tallinn Tel: (+372) 619 1630 E-post: [email protected] Hankija: Riigi Infosüsteemi Amet Registrikood 70006317 Pärnu mnt 139a, 15169 Tallinn E-post: [email protected] Hankija volitatud esindaja: Nataly Sonk-Bahharev hankejurist E-post: [email protected] Kolmas isik: AKTSIASELTS HELMES Registrikood 10364097 Lõõtsa 6, 11415 Tallinn E-post: [email protected] Vastus vaidlustusele riigihankes „eesti.ee tehniline kaasajastamine ja arendus- ning hooldustööd“ (viitenumber 278326) 1. Vaidlustuse aluseks olevad faktilised asjaolud 1.1. 17.06.2024 avaldas Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi hankija) riigihangete registris raamlepingu alusel minikonkursi „eesti.ee tehniline kaasajastamine ja arendus- ning hooldustööd“ viitenumbriga 278326 (edaspidi riigihange). 1.2. 8.10.2024 otsusega tunnistas hankija edukaks hindamiskriteeriumite alusel 99,01 punktiga AKTSIASELTS HELMES, registrikood 10364097 (edaspidi kolmas isik) esitatud pakkumuse. Aktsiaselts Fujitsu Estonia jäi kolmandale kohale hindamiskriteeriumite alusel punktisummaga 76,64. Hankija otsusest pakkujate teavitus on tehtud 9.10.2024. 1.3. 16.10.2024 esitas Aktsiaselts Fujitsu Estonia (edaspidi vaidlustaja) seoses hankija otsusega riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse (edaspidi vaidlustus), mille kohaselt taotleb vaidlustaja tunnistada kehtetuks hankija 8.10.2024 otsuse punkt 3, millega hankija tunnistas edukaks AS-i HELMES pakkumuse ja kohustada hankijat Fujitsu Estonia AS-i pakkumust uuesti hindama ning jätta vaidlustaja menetluskulud hankija kanda. 2. Hankija seisukohad „Visioon ehk lahenduse kirjeldus“ hindamiskriteeriumi hindamine 2.1. Hindamismetoodika p 1.1. kohaselt hinded proovitöö osas antakse järgmiselt: visioon ehk lahenduse kirjeldus, kuidas Orbeon XForms’il arendatud e-teenused MFE lahenduse peale viia (edaspidi visioon). Visiooni alakriteeriumi 1.1.1. hindamise osas 2.2. Vaidlustuse punktis 12. on märgitud: „hankija on omistanud visiooni alamkategoorias p 1.1.1 vaidlustaja pakkumusele 5 punkti. Samas oli maksimaalne hinne 9 punkti. Hindepunkte 5 ja 9 lahutab eelkõige see, et maksimaalse hinde sai siis, kui lahenduse kirjeldus vastab hankija ootustele ja 5 punkti siis kui lahendus vastab väiksemate mööndustega hankija ootustele. [vaidlustaja ärisaladus eemaldatud]. 2.2.1. Hankija ei nõustu esitatud väitega. Hinde 9 ja hinde 5 saamist mõjutab kokku 6 erinevat tingimust, kus hinde 5 saamiseks võis täituda kas üks neist või kõik 6 korraga. Vaidlustaja visioonis oli täitmata kaks tingimust, mis olid hinde 9 saamise eelduseks. 2.2.2. Vaidlustaja ei toonud punktis 12. sõnaselgelt välja, mida ta pidas silmas oma “lahenduste eripärade” all. Hankijal puudub võimalus sellele väitele oma selgitusi anda, kuid juhul kui vaidlustaja pidas “lahenduste eripärade” all silmas punktides 13- 18 toodud väiteid, siis nendele annab hankija oma selgitused järgnevates punktides. 2.3. Vaidlustaja esitas punktis 13. väite: [vaidlustaja ärisaladus eemaldatud]. 2.3.1. Vaidlustaja on õigesti aru saanud, et hankija eesmärgiks on viia Orbeon Xformsil arendatud teenused MFE lahenduse peale. Juhul, kui vaidlustaja viitab oma väitega hindamisprotokollis toodud põhjendusele “[vaidlustaja ärisaladus eemaldatud] 2.4. Vaidlustuse punktis 14 on märgitud: [vaidlustaja ärisaladus eemaldatud] 2.4.1. Hankija ei nõustu väitega, et hankija on lähtunud ebaõigest faktilisest asjaolust, sest vaidlustaja selgitused, mille ta esitas oma väite kinnitamiseks ei ole tehniliselt õiged.  Hankija argumendid oma seisukohtade tõendamiseks on esitatud järgmises kolmes lõigus. 2.4.2. [vaidlustaja ärisaladus eemaldatud] 2.4.3. [vaidlustaja ärisaladus eemaldatud]. Kestrakenduses muudatust tehes on alati oht, et rakendus käivitub, kuid selle sisemise loogika muudatuse tõttu võib portaal muutuda teadmata põhjusel mitte kasutatavaks. Seetõttu on riskide minimeerimiseks igati õigustatud kestrakenduse funktsionaalsust võimalikult vähe ning harva muuta. Ühte funktsionaalsust sisaldavad loogikad tuleks lähtuvalt MFE kontseptsioonist luua eraldi MFE rakendustena (nt https://microfrontends.org/ peatükk „Core Ideas behind Micro Frontends“ toodud punkt „Isolate Team Code“, Google otsingumootori vastetest leiab ka teisi näiteid, nt https://medium.com/geekculture/what-is-micro- frontend-benefits-of-using-microfrontend-architecture-f6d667edb03d jne) ning kestrakenduse sisse ei tuleks teha loogikat, mis hõlmab endas seda, kuidas teenuseid välja kuvada, vaid see peaks olema implementeeritud eraldi rakendusena (vt eel- retsenseeritud artikkel https://helda.helsinki.fi/server/api/core/bitstreams/65a13b5e- 7de1-4372-bb75f47933809b28/content, vt Fig. 1 ja selle kohta käivad selgitused). Nende põhimõtete sisuline mõte on see, et tiimid ei töötaks sama rakenduse (antud juhul kestrakenduse) kallal, vaid saaks oma isoleeritud tükiga tegeleda. Kui kestrakendus viitab rakendusele (lisakihile), mis oskab teenuseid sisse laadida ja välja kuvada, siis tarne ajal ja järgselt on potentsiaalselt häiritud ainult teenustega seotud funktsionaalsus ning ülejäänud portaal töötab ning on kasutatav. Sellisel viisil toimetades (kestrakenduses on minimaalselt loogikat ja kõik loogika, mis vähegi võimalik on viidud kestrakendusest välja) saab minimeerida kestrakenduse muudatused, mille tulemusel väheneb kestrakenduse tarnete hulk, mis omakorda tagab selle, et tarnete ajal ei ole mõjutatud kogu veebikeskkonna töö (nagu see monoliitrakenduste puhul toimub), vaid tarne ajal on mõjutatud võimalikult väheste veebikeskkonnas olevate komponentide töö. [vaidlustaja ärisaladus eemaldatud]. 2.4.4. [vaidlustaja ärisaladus eemaldatud]. 2.4.5. [vaidlustaja ärisaladus eemaldatud]. 2.5. Vaidlustaja väidab punktis 15., et [vaidlustaja ärisaladus eemaldatud]. 2.5.1. Hankija ei nõustu vaidlustaja väitega, et [vaidlustaja ärisaladus eemaldatud]“. Lisakihi loomine tuleneb MFE kontseptsiooni põhimõtetest (vt lisaks käesoleva vastuse punktid 2.4.3. ja 2.4.4.). [vaidlustaja ärisaladus eemaldatud].kontseptsioonist, mille osas laialdase MFE teadmisega pakkujal küsimusi ei teki. 2.5.2. [vaidlustaja ärisaladus eemaldatud]. 2.5.3. Vaidlustaja on õigesti aru saanud, et hankija eesmärgiks on viia Orbeon Xformsil arendatud teenused MFE lahenduse peale. Vaidlustuse punktis 14. toodud väitest [vaidlustaja ärisaladus eemaldatud]. 2.5.4. Tegemist on oma olemuselt waterfall arendusmudeliga, mille üheks puuduseks on see, et kood arendatakse kuni projekti lõpus toimuva tarneni nö „sahtlisse“. Sellist arendusmudelit valides ei saa arendusmeeskond piisavalt kiiret tagasisidet arendatud koodile, mis viib aga selleni, et kui vead tulevad välja projekti lõppedes, siis on nende vigade kõrvaldamine aja- ja ressursimahukam, kui olukorras, kus koodi tarnitakse järjest toodangusse (agiilse arendusmudeli puhul). Seega ei ole vaidlustaja pakutud visioon ka valitud arendusmudeli tõttu parimal võimalikul moel sobilik MFE  lahenduse peale viimiseks. Hankija poolt hindamisprotokollis ja käesolevas vastuses viidatud lisakihi lahendus võimaldab teenuseid järk-järgult MFE lahenduse peale ja toodangusse viia ehk arhitektuurse lahenduse puhul, kus kasutatakse lisakihti, saab kasutada agiilset arendusmudelit nii, et see mõjutab minimaalselt kestrakenduse tööd. Seega pole ka vaidlustaja valitud strateegia teenuste toodangusse viimiseks parimal võimalikul moel sobilik MFE lahenduse peale viimiseks. 2.6. Hankija ei nõustu ka väitega, et lisakihi loomine oleks pidanud olema kajastatud hankedokumentides nõudena. Pakkujatelt visiooni küsimise ja selle hindamise eesmärk on välja selgitada majanduslikult soodsaim pakkumus. Kui hankija tooks hankedokumentides välja kogu võimaliku tehnilise lahenduse kirjelduse, siis kaotab visiooni ehk lahenduse kirjelduse koostamine ja selle hindamine oma mõtte. Sellisel juhul pakkujad pidanuks koostama lahendust, mille sisu on hankija pakkujatele ette öelnud. Pakkujatel puuduks võimalus oma visiooni ja lahendusi pakkuda ning tegemist oleks olnud pakkumuse vastavuse kontrolliga. 2.6.1. Proovitöö eesmärk on parima pakkumuse välja selgitamisel arvesse võtta ka pakkuja nägemust ja arusaama micro-frontend kontseptsioonist, mille rakendamisega peab edukas pakkuja lepingu raames tegelema hakkama. Proovitöö esitamisel on hankijal võimalik hinnata visiooni ka alakriteeriumi 1.1.2. alusel, mille tulemusel on hankijal võimalik hinnata kas pakkujal on olemas laialdased või piisavad teadmised MFE lahenduse peale viimisel. Proovitöö hindamisel ja hindamistulemuse parema mõistmise jaoks on hankija hindamisprotokollis toonud näitena välja mis hankija hinnangul (ja mh tulenevalt tunnustatud praktikast1) oleks võinud olla parim võimalik lahendus MFE lahenduse peale viimiseks. 2.6.2. Eelnevatest selgitustest tulenevalt ei vasta vaidlustaja esitatud proovitöö hindamiskriteeriumi alakriteeriumi punktis 1.1.1. hinde 9 juures toodud tingimustele, mh vaidlustaja pole suutnud sisuliselt ära põhjendada miks tema pakutud lahendus on parem või vähemalt võrdväärne hankija näitena välja toodud lahendusest. Visiooni alakriteeriumi 1.1.2. hindamise osas 2.7. Hankija nõustub vaidlustaja punktis 18. toodud väitega, et „[vaidlustaja ärisaladus eemaldatud]. Täpsema tehnilise põhjenduse tõi hankija välja punktides 2.4.3-2.4.4. 2.8. [vaidlustaja ärisaladus eemaldatud].. 2.8.1. Punktides 2.4.3.-2.4.4. toodu tõendab, et vaidlustaja punktis 17. ja 18. esitatud väited on ekslikud. Vaidlustaja esitatud proovitöö [vaidlustaja ärisaladus eemaldatud], mis on aga üks MFE kontseptsiooni peamine idee, seega esitatud visioon ei anna hankijale veendumust, et vaidlustajal on laialdased teadmised MFE lahenduse peale viimiseks ning seega on hankija hindamisprotokollis toodud põhjendused õiguspärased. 2.8.2. Vaidlustuse punktides 17. ja 18. esitatud väidetega kinnitas vaidlustaja hankija seisukohta, et [vaidlustaja ärisaladus eemaldatud] ning seetõttu ei saa talle alamkriteeriumis 1.1.2. omistada maksimaalset hinnet (9) nagu vaidlustaja esitatud vaidlustuses taotleb. Sellest tulenevalt leiab hankija, et on hinnanud vaidlustaja proovitööd alamkriteeriumis 1.1.2. õiguspäraselt. 1 https://helda.helsinki.fi/server/api/core/bitstreams/65a13b5e-7de1-4372-bb75-f47933809b28/content, vt Fig. 1 ja selle kohta käivad selgitused  „Prototüüp ehk proof of concept (POC)“ hindamiskriteeriumi hindamise osas 2.9. Vaidlustaja väidab punktis 21., et hankija on teinud protoüübi ehk proof of concept’i alamkriteeriumi 3 hindamisel „ilmselge vea ning kui hankija teostab hindamist uuesti, siis saab hankija jõuda ainuvõimaliku järelduseni, mille kohaselt tuleb vaidlustaja prototüübile omistada maksimaalsed punktid ehk hinne 30.“; vaidlustuse punktis 23., et hankija on „teinud ilmselge hindamisvea ning see on kaasa toonud punktide ebaõige omistamise“ ning punktis 25., et „Hankija on hindamisel teinud ilmselge vea“. Hankija ei nõustu nimetatud väidetega. 2.9.1. [vaidlustaja ärisaladus eemaldatud]. Seega on näha, et hankija hindas prototüüpi vastavalt hindamismetoodikas toodud tingimusele. 2.10. [vaidlustaja ärisaladus eemaldatud]. Hankija ei nõustu esitatud väidetega. 2.10.1. Hankija juhib tähelepanu, et proovitöö ülesandeks oli esitada „e-teenuse „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistus“ (https://www.eesti.ee/et/minu/andmed/haridus#pohikooli- jagumnaasiumi-loputunnistus) MFE (micro-frontend) peale viimise prototüüp ehk proof of concept (POC).” E-teenuse osaks on ka nupud “Uuesti”, “Salvesta PDF” ja “Saada”, sest teenus on kõik see, mida kasutaja teenust avades avanenud teenuse sees teha saab, ka e-teenuse nuppudega seotud tegevuste tegemine. “Saada” nupule vajutades avaneb teenuses input väli “Aadress”, kuhu kasutaja saab oma e-posti aadressi sisestada. [vaidlustaja ärisaladus eemaldatud]. 2.11. Vaidlustaja väidab punktis 24., et [vaidlustaja ärisaladus eemaldatud]. 2.11.1. Hankija soovib siinkohal rõhutada, et antud juhul tuleb teha selget vahet pakkumuse vastavuse tingimuste osas ning pakkumuse hindamiseks esitatavate andmete osas. Input välja tegemine ei pidanud olema sõnaselgelt välja toodud tehnilises kirjelduses ega proovitöö kirjelduses. Hankija hindamismetoodikas on sõnaselgelt välja toodud, et hinnatakse input väljasid, st tegemist pole pakkumuse nõudega ja input välja puudumine ei too kaasa pakkumuse tagasi lükkamist, küll aga on tegemist hindamise tingimusega. Proovitööd koostades on pakkuja hoolsuskohustuse osa lugeda ka hindamismetoodikas toodud tingimusi. Hindamismetoodika puhul on tegemist valikutega, mida pakkuja teeb ise lähtuvalt hindamismetoodikas kirjeldatust. 2.12. Vaidlustaja toob punktis 25. välja, et [vaidlustaja ärisaladus eemaldatud]. 2.12.1. Sellest lausest järeldab hankija, et vaidlustaja tegi teadliku valiku ning koostas [vaidlustaja ärisaladus eemaldatud], kuigi input välja hindamine oli hindamismetoodikas välja toodud. 2.12.2. [vaidlustaja ärisaladus eemaldatud], seega hankijal ei ole võimalik omistada pakkumusele hindamismetoodika kohaselt enam punkte kui 10. Vaidlustuses viidatud kohtupraktika 2.13. Vaidlustuse p-s 27. viidatud kohtupraktika (VAKO otsus nr 255-20/227269 ja Riigikohus otsus nr 3-3-1-24-13) käesoleva vaidluse puhul ei kohaldu, kuna käsitleb pakkumuse vastavaks tunnistamist ja pakkuja kvalifitseerimist. Viidatud kohtupraktikas on ühe kaasuse puhul tegemist vigaselt koostatud pakkumuse maksumuse vormiga, mida pakkujad olid kohustatud täitma (tegemist seega pakkumuse vastavusnõuetega) ning teise  kaasuse puhul on tegemist hanketeates puudulikult koostatud kvalifitseerimise nõude tingimusega (tegemist seega pakkuja kvalifitseerimiseks vajalike (nõutud) andmetega). 2.13.1. Käesoleval juhul on kõnealuseks vaidlusobjektiks pakkumuse hindamistulemused. Hindamismetoodika kohaselt ei lasu pakkujal kohustust hindamismetoodikas märgitud tingimusi täita. Pakkuja saab valida lahenduse kontseptsiooni valikut ning pakkumuses selle kajastamise vormi ning sisu. 2.13.2. Vaidlustaja on õigesti märkinud, et ainus koht, kus hankija on „input“ välju viidanud on hindamismetoodika. Tegemist ei ole pakkumuse vastavuse nõudega, vaid lahenduse hindamiseks mõeldud tingimusega. 2.13.3. Ka maksimaalse punkti selgitust lugedes saab üheselt aru, et suurema hinnapunktide arvu saamise eelduseks on pakkuja poolt (kõigi) eelnevates alakriteeriumi punktides kirjeldatud tingimuste täitmine. 2.13.4. Eelpool toodust tulenevalt vaidlustuse p-s 27. viidatud kohtupraktika ei ole relevantne, kuna vaidlusobjektiks ei ole pakkumusele ega pakkujale esitatavad nõuded vaid hindamismetoodikas toodud parima lahenduse hindamise eeldused, mis ei ole pakkumuse koostamisel kohustuslikud elemendid. Kokkuvõtvalt 2.14. Eeltoodust tulenevalt on hankija seisukohal, et hindamismetoodika kohaselt on hankija vaidlustaja pakkumusele omistanud punkte õiguspäraselt ning kolmanda isiku pakkumus on hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaim ja seega ka edukas. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt on hankija seisukohal, et hankija 8.10.2024 otsus tunnistada AKTSIASELTS’i HELMES pakkumus edukaks on õiguspärane ning taotleb, et VAKO jätaks: 1) vaidlustaja poolt esitatud vaidlustuse täies ulatuses rahuldamata ning 2) vaidlustusmenetluse kulud, sh vaidlustaja tasutud riigilõivu ning õigusabikulud, vaidlustaja kanda. Ärisaladust puudutav teave Hankijal puudub informatsioon millist osa vastusest peab vaidlustaja oma ärisaladuseks. Ärisaladuse ulatuse täpseks määramiseks palub hankija täiendavat sisendit vaidlustajalt endalt. Hankija palub riigihangete vaidlustuskomisjonil kolmandale isikule hankija vastust kuni vaidlustaja hinnangu saamiseni mitte edastada. Hankija on nõus kirjaliku menetlusega. Lugupidamisega Nataly Sonk-Bahharev hankija volitatud esindaja Lisa 1 - volikiri