Hankija vastu ärisaladuseta

Lp Taivo Kivistik Teie: 11.10.2024 nr 12.2-10/197 Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, 10115 Tallinn Meie: 16.10.2024 nr 5-10/24-0015/241657 [email protected] Vaidlustaja: Ühispakkujad: Wisercat Estonia OÜ Registrikood 14133207 Lelle 24, 11318 Tallinn Krabu Grupp OÜ Registrikood 12249934 Järvevana tee 9, 11314 Tallinn Vaidlustaja volitatud esindaja: Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TGS Baltic E-post: [email protected] Hankija: Riigi Infosüsteemi Amet Registrikood 70006317 Pärnu mnt 139a, 15169 Tallinn E-post: [email protected] Hankija volitatud esindaja: Nataly Sonk-Bahharev hankejurist E-post: [email protected] Kolmas isik: AKTSIASELTS HELMES Registrikood 10364097 Lõõtsa 6, 11415 Tallinn E-post: [email protected] Vastus vaidlustusele riigihankes „eesti.ee tehniline kaasajastamine ja arendus- ning hooldustööd“ (viitenumber 278326) 1. Vaidlustuse aluseks olevad faktilised asjaolud 1.1. 17.06.2024 avaldas Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi hankija) riigihangete registris raamlepingu alusel minikonkursi „eesti.ee tehniline kaasajastamine ja arendus- ning hooldustööd“ viitenumbriga 278326 (edaspidi riigihange). 1.2. 8.10.2024 otsusega tunnistas hankija edukaks hindamiskriteeriumite alusel 99,01 punktiga AKTSIASELTS HELMES, registrikood 10364097 (edaspidi kolmas isik) esitatud pakkumuse. Ühispakkujate Wisercat Estonia OÜ ja Krabu Grupp OÜ pakkumus jäi teisele kohale punktisummaga 91,59 punkti. Hankija otsusest pakkujate teavitus on tehtud 9.10.2024. 1.3. 11.10.2024 esitasid ühispakkujad Wisercat Estonia OÜ ja Krabu Grupp OÜ (edaspidi vaidlustaja) seoses hankija otsusega riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse (edaspidi vaidlustus), mille kohaselt palub vaidlustaja tunnistada kehtetuks hankija 8.10.2024 tehtud otsuse, millega tunnistati AKTSIASELTS’i HELMES pakkumus edukaks ning jätta vaidlustaja menetluskulud hankija kanda. HANKIJA SEISUKOHAD 2. Selguse huvides 2.1. Selguse huvides soovib hankija täpsustada vaidlustuses märgitud andmeid: 2.1.1. Vaidlustuses viidatud Registrite Infosüsteemi Amet ja Registrite Infosüsteemide Keskus ei ole vaidluse objektiks olevas riigihankes (viitenr 278326) hankijateks. Hankijaks on Riigi Infosüsteemi Amet. 2.1.2. Vaidlustuses viidatud alamkriteeriumid 1.1. ja 1.2. (nt vaidlustuse p 2.4. jne) on hindamismetoodika kohaselt alamkriteeriumid 1.1.1. ja 1.1.2. 2.1.3. Vaidlustuses viidatud alamkriteerium 1.2. (nt vaidlustuse p 2.18.) on hindamismetoodika kohaselt punkti 2 tabelis märgitud alakriteerium 2. 3. „Visioon ehk lahenduse kirjeldus“ hindamiskriteeriumi hindamine 3.1. Hindamismetoodika p 1.1. kohaselt hinded proovitöö osas antakse järgmiselt: visioon ehk lahenduse kirjeldus, kuidas Orbeon XForms’il arendatud e-teenused MFE lahenduse peale viia (edaspidi visioon). Visiooni alakriteeriumi 1.1.1. hindamise osas 3.2. Vaidlustaja väidab vaidlustuse punktis 2.8., et „[ärisaladus]“. 3.2.1. Hankija ei nõustu sellega, et [ärisaladus]. Pakkujatelt visiooni küsimise ja selle hindamise eesmärk on välja selgitada majanduslikult soodsaim pakkumus. Kui hankija tooks proovitöö lähteülesandes või hindamiskriteeriumites välja kogu võimaliku tehnilise lahenduse kirjelduse, siis kaotab visiooni ehk lahenduse  kirjelduse koostamine oma mõtte. Sellisel juhul pakkujad pidanuks koostama lahendust, mille sisu on hankija pakkujatele ette öelnud. Pakkujatel puuduks võimalus oma visiooni ja lahendusi pakkuda. Hankija palus pakkujatel esitada proovitöö seetõttu, et lisaks pakkumuse maksumusele saaks parima pakkumuse välja selgitamisel arvesse võtta ka pakkuja nägemust ja arusaama micro frontend kontseptsioonist, mille rakendamisega peab edukas pakkuja lepingu raames tegelema hakkama. Proovitöö hindamisel ja hindamistulemuse parema mõistmise jaoks on hankija hindamisprotokollis toonud näitena välja mis hankija hinnangul oleks võinud olla parim võimalik lahendus MFE lahenduse peale viimiseks. 3.3. Vaidlustaja väidab vaidlustuse punktis 2.8., et „[ärisaladus]“. 3.3.1. Vaidlustaja on esitanud selle väite enda visioonis [ärisaladus] plussina. Samas ei ole vaidlustaja oma proovitöös sellele funktsionaalsusele mitte ühtegi sisulist viidet teinud. Vaidlustaja ei toonud enda visioonis välja [ärisaladus], seega hankijal puudus võimalus järeldada, et pakkuja enda visioonis sellist tehnilist lahendust ette nägi. 3.4. Vaidlustaja väidab vaidlustuse punktis 2.8., et „[ärisaladus]“. 3.4.1. Hankija nõustub, et [ärisaladus]. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et frontend rakendused on tihedalt seotud taustteenustega (backend) ning alati ei ole võimalik [ärisaladus]. Seetõttu on riskide minimeerimiseks igati õigustatud [ärisaladus]. Seda väidet kinnitab ka vaidlustuses vaidlustaja ise viidates allikale https://micro- frontends.org/, kus peatükis „Core Ideas behind Micro Frontends“ on toodud punkt „Isolate Team Code“ ning mille sisuline mõte on see, et tiimid [ärisaladus], vaid saaks oma isoleeritud tükiga tegeleda. [ärisaladus]. 3.4.2. Punktis 3.4.1. märgitust tulenevalt ei vasta esitatud proovitöö hindamiskriteeriumi alakriteeriumi punktis 1.1.1. hinde 9 juures toodud tingimusega, ehk „on parimal võimalikul moel sobilik MFE lahenduse peale viimiseks“. 3.5. Vaidlustaja väidab vaidlustuse punktis 2.9., et „[ärisaladus]“. 3.5.1. Hankija mõistab vaidlustaja väidet, kuid visiooni küsimise eesmärk ei olnud fikseerida lõplikku realiseeritavat lahendust (seetõttu on hindamismetoodikas kasutusel ka sõna „visioon“), vaid välja selgitada majanduslikult soodsaim pakkumus loodud visiooni ja prototüübi alusel. Majanduslikult soodsaima pakkumuse valikuks saab olla vaid pakkuja poolt pakkumusega esitatud proovitöö kirjeldus, millest hankija hindamisel on ka lähtunud. Hankija ei saa spekuleerides pakkuja eest arvata kas [ärisaladus] on pakkuja poolt arvesse võetud või mitte juhul, kui proovitöö kirjeldus seda ei sisalda. 3.6. Vaidlustaja väidab vaidlustuse punktis 2.9., et „[ärisaladus].“ 3.6.1. Visiooni maht oli hankija poolt piiratud (proovitöö kirjelduse p III.1.), et pakkujad oleksid enda visiooni kirjeldamisel võimalikult konkreetsed, ei valguks laiali (suudaksid eristada olulist ebaolulisest) ning tooksid proovitöös välja kõige olulisemad aspektid, mida pakkuja hinnangul arvesse tuleb võtta. Samas ei olnud hankija poolt ette antud vormingulisi nõudeid. Reavahede suurus, lehe ääre laius, piltide jms kasutamise nõuded olid hankija poolt jäetud lahtiseks. Proovitöö vormistamisel sai pakkuja ise valida millist infot, mis ulatuses ja millisel kujul hankijale esitada. 3.6.2. Eelpool toodust tulenevalt asjaolu, et vaidlustaja lahenduses [ärisaladus] ei ole parim võimalik lahendus, ei tulenenud sellest, et visiooni maht oli hankija poolt piiratud ega sellest, et visiooni koostamisel polnud võimalik käsitleda kõiki detaile, vaid tulenes sellest, et vaidlustaja ei näinud proovitööd koostades [ärisaladus] ette ning sellest tulenevalt ei pakkunud välja ka lahendust, mis [ärisaladus]. Sellest  tulenevalt leiab hankija, et proovitöö lahendus ei ole parimal võimalikul moel sobilik MFE lahenduse peale viimiseks ning seega on vaidlustaja proovitööd hinnanud õiguspäraselt. 3.7. Hankija ei nõustu vaidlustaja p-s 2.9. väidetega, et „hankija ei ole käitunud läbipaistvalt (RHS § 3 p 1) ega kohelnud pakkujaid võrselt (RHS § 3 p 2)“. 3.7.1. Asjaolu, et minikonkursis osaleb ka pakkuja, kes on eelmise minikonkursi võitnud, ei tähenda seda, et hankija kohtleb pakkujaid ebavõrdselt. Vaidlustaja retoorika kohaselt kohtleb hankija oma raamlepingu partnereid ebavõrselt alates hetkest, kui hakatakse raamlepingu raames teist minikonkurssi läbi viima. Samas vaidlustaja jätab tähelepanuta, et raamlepingu alusel läbiviidavates minikonkursites osalevad pakkujad, kes on varasemaid minikonkursse juba ka võitnud. Vaidluses kõnealuse minikonkursi läbiviimise hetkeks oli hankijaga raamlepingu alusel lepingulises suhtes olnud 5 lepingupartnerit kõigist 5-st raamlepingu partnerist, st ka vaidlustaja ise. Visiooni alakriteeriumi 1.1.2. hindamise osas 3.8. Vaidlustaja väidab vaidlustuse punktis 2.14., et hankija on „samal põhjendusel võtnud maha punkte kahes erinevas kriteeriumis“ (st alamkriteeriumid 1.1.1. ja 1.1.2.). 3.8.1. Hankija ei nõustu esitatud väitega. Hindamismetoodika p 1.1. kohaselt hinded proovitöö osas antakse järgmiselt: visioon ehk lahenduse kirjeldus, kuidas Orbeon XForms’il arendatud e-teenused MFE lahenduse peale viia. Sellest tulenevalt on ka alamkriteeriumites 1.1.1. ja 1.1.2. märgitud „valitud lahendus (sh tehnoloogia valik) on parimal võimalikul moel sobilik MFE lahenduse peale viimiseks“ (p 1.1.1.) ja „pakkujal on laialdased teadmised MFE lahenduse peale viimiseks“ (p 1.1.2.), seega hindamismetoodika kohaselt on MFE lahenduse peale viimine hinnatav mõlema alamkriteeriumi alusel. Pakkujad ei ole selles osas hankijale enne pakkumuste esitamist vastuväiteid edastanud ega pole RHADi ka vaidlustanud. 3.8.2. Alamkriteeriumi 1.1.1 kohaselt on hindamiseks pakkuja väljapakutud visioon ehk lahendus. Alamkriteeriumi 1.1.2 eesmärk on hinnata visiooni ehk lahenduse kirjelduse põhjal pakkuja teadmisi MFE lahenduse peale viimiseks. Mõlema alamkriteeriumi eest oli võimalik saada hindeks 9, 5 või 1 vastavalt proovitöö hindamise metoodikale. 3.9. Vaidlustaja väidab vaidlustuse punktis 2.15., et „[ärisaladus]“. 3.9.1. Vaidlustusest ei selgu mida vaidlustaja pidas silmas märkides „[ärisaladus]“. Kogu vaidlustuse punkti 2.15. koostoimes lugedes järeldab hankija, et vaidlustaja pidas „[ärisaladus]“ all silmas, et [ärisaladus]. See vaidlustaja esitatud väide on sisuliselt ebaõige ja jääb hankija jaoks seosetuks (lause esimene ja teine pool pole omavahel loogilises seoses). Lahendus, kus [ärisaladus], ei ole võimalik käsitleda võrdse lahendusena sellega, kus [ärisaladus]. 3.9.2. Vaidlustuse punktis 2.15. esitatud väitega demonstreeris vaidlustaja veelkord, et tal ei ole laialdasi teadmisi MFE lahenduse peale viimiseks ning seetõttu ei saa talle alamkriteeriumis 1.1.2. omistada maksimaalset hinnet (9) nagu vaidlustaja esitatud vaidlustuses nõuab. Sellest tulenevalt on hankija hinnanud vaidlustaja proovitööd alamkriteeriumis 1.1.2. õiguspäraselt. 3.10. Vaidlustuse p-s 2.16. on märgitud, et „hankija väidab, et MFE lahenduse eesmärk peab olema see, et [ärisaladus]. Kui see on hankija spetsiifiline eesmärk, pidanuks see olema RHADis sätestatud." 3.10.1. Hankija ei nõustu, et see tingimus oleks pidanud olema RHAD-is sätestatud, sest pakkujatelt visiooni küsimise ja selle põhjal pakkuja teadmiste hindamise eesmärk on välja selgitada majanduslikult soodsaim pakkumus. Lisaks sellele, [ärisaladus] on põhimõttega, mis tuleneb MFE kontseptsiooni põhimõtetest. [ärisaladus] on välja toodud MFE kontseptsiooni kirjeldavates materjalides, sh vaidlustaja viidatud  materjalis https://micro- frontends.org/ peatükk „Core Ideas behind Micro Frontends“ toodud punkt „Isolate Team Code“ (mh Google otsingumootori vastetest leiab ka teisi näiteid, nt https://medium.com/geekculture/what-is-micro- frontend-benefits-of-using-micro- frontend-architecture-f6d667edb03d). 3.11. Vaidlustaja väidab vaidlustuse punktis 2.16., et „[ärisaladus]“. 3.11.1. Vaidlustaja pakutud visiooni järgi tähendab, et [ärisaladus]. 3.11.2. Arendusprotsessi optimeerimine ongi see, et [ärisaladus]. Seda osa arendusprotsessi optimeerimise mõistmisest vaidlustaja visioon ei demonstreeri. Pakkuja esitatud proovitöö visioonis [ärisaladus]. 3.11.3. Samuti nagu ka vaidlustuse p 2.15, nii ka vaidlustuse punkti 2.16. puhul – esitatud väitega demonstreeris vaidlustaja veelkord, et tal ei ole laialdasi teadmisi MFE lahenduse peale viimiseks ning seetõttu ei saa talle alamkriteeriumis 1.1.2. omistada maksimaalset hinnet (9) nagu vaidlustaja nõuab. Seega hankija on hinnanud vaidlustaja proovitööd alamkriteeriumis 1.1.2. õiguspäraselt. 4. Prototüüp ehk proof of concept (POC)“ hindamiskriteeriumi hindamine 4.1. Vaidlustuse punktis 2.24. on märgitud: „kuna hankija ainus etteheide Prototüübi alakriteeriumis 1.2 on ebaõige, pidanuks vaidlustaja pakkumus saama hinde „10“. 4.1.1. Vaidlustuse esitamise tulemusel kontrollis hankija taaskord esitatud pakkumuse sisu, mille tulemusel selgus, et hankija arvutites ei kuvatud [ärisaladus]. Hankija arvutites oli järgmine kuva: [ärisaladus] 4.1.2. Pärast vaidlustuses toodud selgituse lugemist sai hankija aru, et ilmselt võis selline olukord tuleneda tehnilistest seadistustest. Pärast seadistuste muutmist ilmus [ärisaladus]. 4.1.3. Hankija nõustub vaidlustuse p-s 2.24. esitatud vaidlustaja väitega. Vaidlustaja koondhinne hindamiskriteeriumis „Prototüüp ehk proof of concept (POC)“ oleks pidanud olema 65 ning vaidlustaja oleks pidanud saama selle kriteeriumi eest 60 väärtuspunkti. 4.1.4. Kuna hankija ei nõustu, et pakkuja oleks pidanud saama alamkriteeriumites 1.1.1 ja 1.1.2 hinde 5 asemel kõrgema hinde (vt põhjendused p 3.2.-3.11. alapunktides), siis ei saaks vaidlustaja kokku rohkem kui 96,20 väärtuspunkti, mis on igal juhul vähem kui hankija 8.10.2024 otsusega tunnistatud eduka pakkuja (kolmanda isiku) väärtuspunktid, s.o 99,01. 4.1.5. Hankija on eksinud proovitöö hindamisel hindamiskriteeriumi „prototüüp ehk proof of concept (POC)“ alusel, kuid on õiguspäraselt hinnanud proovitööd alakriteeriumite 1.1.1. ja 1.1.2. alusel. Isegi juhul, kui hankija omistaks vaidlustaja proovitööle hindamiskriteeriumi „prototüüp ehk proof of concept (POC)“ alusel 60 väärtuspunkti, ei muudaks see pakkumustele omistatud punktisummade alusel pakkumuste järjestust ning sellega ei muutuks õigusvastaseks hankija otsus, millega kolmanda isiku pakkumus tunnistati edukaks. Sellest tulenevalt jätab hankija hindamisprotokolli muutmata. 5. Kokkuvõtvalt 5.1. Eeltoodust tulenevalt on hankija seisukohal, et alamkriteeriumite 1.1.1. ja 1.1.2. osas on hindamismetoodika kohaselt vaidlustaja pakkumusele omistatud punkte õiguspäraselt ning kolmanda isiku pakkumus on hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaim ja seega ka edukas. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt on hankija seisukohal, et hankija 8.10.2024 otsus tunnistada AKTSIASELTS’i HELMES pakkumus edukaks on õiguspärane ning taotleb, et VAKO jätaks: 1) vaidlustaja poolt esitatud vaidlustuse täies ulatuses rahuldamata ning 2) vaidlustusmenetluse kulud, sh vaidlustaja tasutud riigilõivu ning õigusabikulud, vaidlustaja kanda. 6. Ärisaladust puudutav teave Hankijal puudub informatsioon millist osa vastusest peab vaidlustaja oma ärisaladuseks. Ärisaladuse ulatuse täpseks määramiseks palub hankija täiendavat sisendit vaidlustajalt endalt. Hankija palub riigihangete vaidlustuskomisjonil kolmandale isikule hankija vastust kuni vaidlustaja hinnangu saamiseni mitte edastada. 7. Hankija on nõus kirjaliku menetlusega. Lugupidamisega Nataly Sonk-Bahharev hankija volitatud esindaja Lisa 1 - volikiri