Teie 06.09.2024 nr 7-14/24-01321-2
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Meie 21.10.2024 nr 5-1/3921-2
[email protected]
Riigikaitselise tasu kontseptsioon
Austatud Mait Palts
Täname Teid Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu ühispöördumise
eest, milles tegite ettepaneku loobuda äriühingute kasumiga seotud julgeolekumaksu osa
kehtestamisest ja pakkusite selle asemel välja tähtajalise riigikaitselise lõivu või tasu, mida
peaksid maksma kõik juriidilised isikud majandusaasta aruande esitamisel ja mille määr
sõltuks juriidilise isiku bilansimahust.
Kinnitame, et julgeolekumaksu seaduse eelnõu väljatöötamisel kaaluti erinevaid alternatiive,
sealhulgas ka äriühingu bilansimahul põhinevat maksustamist. Otsus langes kasumi
maksustamise kasuks, kuna see on rahvusvaheliselt enim levinud äriühingute maksustamise
viis, mis eeldatavasti on välisinvestorite jaoks võrreldes teiste alternatiividega tuttavam ja
arusaadavam. Kasumi maksustamine puudutab majandustegevuse väljundit, mitte sisendit ja
pärsib seega äriühingute arengut vähem.
Nõustume, et kavandatav maks peaks olema muuhulgas võimalikult laia baasiga, neutraalne
ning lihtsasti hallatav. Lisaks peaks see aga olema ka süsteemses kooskõlas kehtivate
õigusaktide ja nendes leiduvate ning nende aluseks olevate põhimõtete ja terminitega. Teie
pakutud riigikaitselise lõivu või tasu kontseptsioon paraku riigilõivu kehtestamise üldiste
põhimõtetega ei sobi.
Riigilõiv on olemuselt tasu toimingu tegemise eest, mitte ühepoolne rahaline kohustus riigi
ees, seega peab riigilõivu tasumisele järgnema mingi toiming ehk riigipoolne vastusooritus.
Selles seisnebki riigilõivu põhiolemus, mis eristab seda maksust – kui riigilõivu eest saadakse
riigilt vastu alati mingi õigus, asi või muu hüve, siis maksu tasumisel ei teki maksumaksjal
õigust konkreetsele vastutasule või -sooritusele. Ühtlasi tähendab riigilõivu seotus
vastusooritusega seda, et kui riigilõivu ei tasuta, siis ei ole riik ka kohustatud taotletud
toimingut läbi viima. Kui seda loogikat rakendada Teie ettepaneku kontekstis, mille puhul
lõivu tasumine on majandusaasta aruande eelduseks, siis võiks riigilõivu tasumata jätmine
tähendada ka riigi õigust majandusaasta aruanne vastu võtmata jätta. Äriühingute jaoks on
majandusaasta aruande esitamine aga seadusest tulenev kohustus, mille täitmata jätmine võib
kaasa tuua intensiivsed õiguslikud tagajärjed, sh sundlõpetamise.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Riigilõivude kehtestamisel on oluline lähtuda ka kulupõhimõttest – lõivu eesmärk on katta
otsesed ja/või kaudsed kulud, mida riik peab lõivustatud toimingu läbiviimiseks kandma.
Sedagi põhimõtet poleks välja pakutud riigikaitselise lõivu korral võimalik rakendada.
Olemuselt sarnaneb kõnealune riigikaitselõiv seega siiski pigem maksuga. Maksu ei oleks aga
põhiseaduspärane kujundada riigilõivuna, mis on põhimõtteliselt erineva suunitluse ning
loogikaga rahaline kohustus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Evelyn Liivamägi
finants- ja maksupoliitika asekantsler
Lisaadressaadid:
Eesti Tööandjate Keskliit
Riigikantselei
Elo Haugas 5885 1332
[email protected]
2