Teie 12.09.2024
MTÜ Teenusmajanduse Koda Meie 21.10.2024 nr 5-1/4021-2
[email protected]
Teenusmajanduse Koja
pöördumine seoses kasumi
maksustamisega
Austatud härra Pillesaar
Täname Teid kirja eest, milles juhite tähelepanu kavandatava julgeolekumaksu raames
äriühingute majandusaasta kasumile ajutiselt 2%lise maksu kehtestamisega kaasnevatele
probleemidele ja teete ettepaneku kehtestada selle asemel bilansimahul põhinev riigikaitseline
lõiv või väga madala määraga varapõhine maks.
Julgeolekumaksu väljatöötamisel kaalusime erinevaid alternatiive, sealhulgas palgafondil,
bilansimahul ja netovaral põhinevat maksustamist. Kasumi maksustamise kasuks otsustati,
kuna see on rahvusvaheliselt enim levinud äriühingute maksustamise viis, mis eeldatavasti on
välisinvestorite jaoks võrreldes teiste alternatiividega tuttavam ja arusaadavam. Kasumi
maksustamine puudutab majandustegevuse väljundit, mitte sisendit, pärssides seega
äriühingute arengut vähem.
Teie kirjas viidatud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepanek kehtestada riigikaitseline
riigilõiv ei sobi üldiste riigilõivu kehtestamise põhimõtetega. Riigilõiv on olemuselt tasu
toimingu tegemise eest, mitte ühepoolne rahaline kohustus riigi ees, seega peab riigilõivu
tasumisele järgnema mingi toiming ehk riigipoolne vastusooritus. Selles seisneb riigilõivu
peamine erinevus võrreldes maksuga – kui riigilõivu eest saadakse riigilt alati vastu mingi
õigus, asi või muu hüve, siis maksu tasumisel ei teki maksumaksjal mingit õigust konkreetsele
vastutasule või -sooritusele. Ühtlasi tähendab riigilõivu seotus vastusooritusega seda, et kui
riigilõivu ei tasuta, siis ei ole riik ka kohustatud taotletud toimingut läbi viima. Selle loogika
kasutamine antud juhul tähendaks ka riigi õigust majandusaasta aruandeid mitte vastu võtta.
Äriühingute jaoks on majandusaasta aruande esitamine aga seadusest tulenev kohustus, mille
täitmata jätmine võib kaasa tuua intensiivsed õiguslikud tagajärjed, sh sundlõpetamise. Lisaks
lähtutakse riigilõivude kehtestamisel kulupõhimõttest, s.t lõivu eesmärk on katta otsesed
ja/või kaudsed kulud, mida riik peab kandma, et lõivustatud toimingut läbi viia. Antud juhul
ei ole võimalik kulupõhimõtet rakendada.
Olemuselt sarnaneb ka välja pakutud riigikaitselõiv seega siiski pigem maksuga. Maksu ei ole
aga põhiseaduspärane üles ehitada riigilõivuna, mis on põhimõtteliselt erineva suunitluse ning
loogikaga rahaline kohustus.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Evelyn Liivamägi
finants- ja maksupoliitika asekantsler
Elo Haugas 5885 1332
[email protected]
2