Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn, 10115 18.10.2024 Riigihange: „Kuressaare Haigla kirurgia osakonna rekonstrueerimise ehitamise omanikujärelevalve“ (viitenumber 283802)“ Vaidlustaja: AS Infragate Eesti Registrikood: 10845129 Mäealuse 2/3, 12618 Tallinn Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Triin Väljaots Advokaadibüroo Murula OÜ Turu plats 7-3, Rakvere 44310 telefon: +372 5096658 e-post: [email protected] Hankija: Kuressaare Haigla Sihtasutus Registrikood: 90004059 Aia tn 25, Saaremaa vald, 93815 e-post: [email protected] Kolmas isik: P.P. Ehitusjärelevalve OÜ Registrikood: 11270056 VAIDLUSTUS Kuressaare Haigla Sihtasutuse riigihankes number 283802 AS Infragate Eesti pakkumuse tagasilükkamise ja P.P. Ehitusjärelevalve OÜ edukaks tunnistamise otsuse peale VAIDLUSTAJA TAOTLUSED: AS Infragate Eesti palub Riigihangete Vaidlustuskomisjonil: 1. Vaadata esitatud vaidlustus läbi kirjalikus menetluses; 2. Tunnistada kehtetuks Kuressaare Haigla Sihtasutuse 08.10.2024 otsus, millega: 2.1. Lükati tagasi Infragate Eesti AS pakkumus ja 2.2. Tunnistati edukaks P.P. Ehitusjärelevalve OÜ pakkumus 3. Mõista Kuressaare Haigla Sihtasutuselt AS Infragate Eesti kasuks välja vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv ning AS Infragate Eesti vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulud. 1  I ASJAOLUD JA VAIDLUSE ESE 1. 09.09.2024 alustas Kuressaare Haigla Sihtasutus (edaspidi hankija) e-riigihangete registris avatud hankemenetlusena korraldama riigihanget „Kuressaare Haigla kirurgia osakonna rekonstrueerimise ehitamise omanikujärelevalve“ (viitenumber 283802). 2. Pakkumuse esitasid 2 pakkujat: AS Infragate Eesti (edaspidi vaidlustaja), kelle pakkumuse maksumus oli 11 080 eurot ja P.P. Ehitusjärelevalve OÜ (edaspidi kolmas isik), kelle pakkumuse maksumus oli 14 240 eurot. 3. 08.10.2024 tegi hankija otsuse, millega lükkas vaidlustaja pakkumuse tagasi, kui põhjendamatult madala pakkumuse ning kvalifitseeris, tunnistas vastavaks ja edukaks kolmanda isiku pakkumuse. Vaidlustaja hinnangul on hankija korraldus õigusvastane, sest vaidlustaja pakkumus ei ole põhjendamatult madal. 4. Kuna hankija otsus vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamise kohta on õigusvastane ja tuleb kehtetuks tunnistada, siis lähtuvalt otsuste järgnevuse põhimõttest tuleb õigusvastaseks lugeda ja kehtetuks tunnistada ka vaidlustaja kõrvaldamise otsusele järgnevad hankija otsused. II INFRAGATE EESTI AS PAKKUMUS ON ÕIGUSVASTASELT TAGASI LÜKATUD 2.1 Hankija kaalutlused vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamisel ei ole õiguspärased 5. RHS § 115 lg 8 lubab hankijal pakkumuse tagasi lükata siis, kui hankija leiab pärast pakkujalt selgituste saamist, et pakkumuse maksumus on: a) kas põhjendamatult madal või b) kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust. Seejuures peab hankija otsuse langetamine toimuma objektiivselt ja mittediskrimineerivalt (Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C- 285/99 ja C-286/99, p-d 67 ja 69) ning hankijal tuleb pakkuja selgituse hindamisel arvestada kogumis kõiki asjassepuutuvaid fakte. 6. Hankija 08.10.2024 otsusest nr 1-7297 nähtuvalt lükkas hankija vaidlustaja pakkumuse tagasi põhjusel, et vaidlustaja pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Lisaks selgitas hankija, et vaidlustaja ei selgitanud hankijale, kuidas on tagatud ehitusobjektil pidev järelevalve. Vaidlustaja hinnangul on hankija seisukoht vaidlustaja pakkumuse põhjendamatult madalast maksumusest täiesti meelevaldne. Olukorras, kus on selge, et tegelikult puudub igasugune oht lepingu nõuetekohasele täitmisele, ei saa ka pakkumust põhjendamatult madalaks pidada. Hankija seisukoht ei rajane objektiivsetel asjaoludel ja hankija põhjendused on selgelt vaidlustajat diskrimineerivad ega arvesta põhjendamatult madala pakkumuse tuvastamise seisukohalt olulisi asjaolusid. 7. Vaidlustaja hinnangul on hankija, leides, et tegemist on alapakkumusega, teinud kontrollimenetluses olulise kaalutlusvea, sest hankija ei ole objektiivselt tuvastanud, et vaidlustaja pakkumus oleks põhjendamatult madal. Seejuures, kuigi hankija väidab 08.10.2024 pakkujale esitatud selgitustes, et ta kontrollis pakkuja selgitusi, siis tegelikkuses on hankija täielikult eiranud vaidlustaja selgitusi selle kohta, et hankija on ebaõigesti võrrelnud vaidlustaja pakkumuse maksumust hanke eeldatava maksumusega ning selle alusel jõudnud ebaõigele järeldusele, et vaidlustaja osutatud omanikujärelevalve teenus on põhjendamatult madala maksumusega. Nähtavasti ei ole hankija üldse kaalunud ka vaidlustaja selgitusi selle 2  kohta, et tema pakkumuse maksumus on kooskõlas turuhinnaga, mis on seejuures praeguses turuolukorras üsna kõikuv, kuid sellele vaatamata ei erine oluliselt ka vaidlusaluses riigihankes esitatud konkurendi pakkumuse maksumusest. 8. Kui vaidlustaja pakkumuse maksumus oli 11 080 eurot, siis järgmise vastava pakkumuse esitanud pakkuja ehk kolmanda isiku pakkumuse maksumus oli 14 240 eurot. Hankija ei ole põhjendanud, mis asjaoludel ta on veendunud, et vaidlustaja ei suuda talle pakutud hinna juures teenust osutada, samas kui vaid ca 3000 eurot kallima pakkumuse esitanud konkurent seda hankija arvates nähtavasti suudab. Vaidlustaja hinnangul on hankija selgelt eelistanud konkurenti, kelle spetsialist elab hankija väitel Saaremaal ja kohelnud vaidlustajat ja kolmandat isikut ebavõrdselt. On arusaamatu, millistel kaalutlustel leidis hankija, et niivõrd väike hinnavahe teenuste osutamise lepingu täitmisel muudab vaidlustaja pakkumuse ebausaldusväärseks, samas kui hankija ei ole põhjendamatult madalaks pidanud konkurendi pakkumuse maksumust, mis erines samuti oluliselt hankija eeldatavast maksumusest (ca 6 000 euro võrra) hanke eeldatavast maksumusest. 9. Niisamuti ei ole hankija kaalutlusõigust teostades arvestanud asjaoluga, et hankija ei ole RHAD-s nõudnud pakutavate hindade „lahti kirjutamist“. RHAD kohaselt tuli pakkujatel esitada ehituse omanikujärelevalve teenuse koondmaksumus ühes kuus, mille süsteem korrutas 8-ga. Seega piirdusid pakkujad pakkumustes põhjendatult üksnes teenuse ühe kuu maksumuse esitamisega ega täpsustanud enda pakkumuses hankijale inseneriteenuste maksumust, transpordi-ja ööbimiskulusid ega muid kulusid ja kasumit. See aga seab automaatselt piirid pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimise võimalusele hankija poolt. 10. Näiteks on seetõttu asjakohatu hankija meelevaldne spekulatsioon, et kuna vaidlustaja omanikujärelevalve spetsialist ei ela Saaremaal, siis peaks vaidlustaja pakkumuses olema arvestatud omanikujärelevalve spetsialisti täiendava olulise aja- ja transpordi kuluga. Olukorras, kus pakkujate transpordikulud ei ole pakkumustes lahti kirjutatud, ei ole objektiivselt üldse võimalik, et hankija tuvastas, et vaidlustaja ei ole arvestanud transpordi maksumusega. Vaidlustaja selgitas 3.10.2024 vastuses hankijale, et tegemist on koguhinna pakkumusega, millest pakkuja aja- ja transpordikulu, on ainult üks kulukomponent, mistõttu ei saaks hankija vaidlustaja transpordikulu põhjal kuidagi teha järeldust, et pakkumus on põhjendamatult madal. Seejuures, kuivõrd tegemist on spetsiifilise teenuse osutamise lepinguga, moodustab isikute transport ja ööbimine vaid kaduvväikese osa kogukulust. 11. Hankija lihtsalt eiras neid vaidlustaja selgitusi, heites samal ajal vaidlustajale ette, et pakkuja ei selgitanud, kuidas on tagatud ehitusobjektil pidev järelevalve pakkumuses esitatud omanikujärelevalve spetsialisti poolt. Hankija etteheide on seda kummastavam, et vaidlustaja selgitas hankijale, et tal on antud projektiga paralleelselt töös veel teisi sarnase teenuse lepinguid Saaremaal, mis võimaldab hankijal transpordikuludelt kokku hoida. Näiteks teostab vaidlustaja garantiitööde omanikujärelevalvet Kuressaare Veevärgile (viitenumber 269081) ja teostab omanikujärelevalvet Saaremaa, Kihelkonna-Läätsa õhuliini rekonstrueerimise objektil (viitenumber 281671). Seejuures kaks vaidlustaja kvalifitseeritud inseneri elavad ka Saaremaal. Seega on vaidlustaja usutavalt selgitanud ka transpordikulude kokkuhoiuga seotud aspekte. 12. Hankija ei ole defineerinud, mida ta peab silmas „pideva järelevalve“ all. Praktikas tähendab see seda, et omanikujärelevalve teostaja osaleb kõikide ehituse oluliste etappide juures, samas 3  ei pea ta objektil viibima igapäevaselt ning jooksvate lihtsamate küsimustega saavad tegeleda ka kohapeal elavad kvalifitseeritud insenerid. Kuna vaidlustaja esindaja tutvus renoveeritava objektiga, on talle tema eeldatav koormus teada ning objekt on omanikujärelevalve spetsialisti pideva järelevalve all. Vaidlustaja põhjendas ka seda, et täidab kõiki töö-, sotsiaal- ja keskkonnaõiguse norme ning et ka tulenevalt ristsubsideerimise võimalusest puudub igasugune oht, et leping jääks täitmata. 13. Seejuures ei väitnud vaidlustaja hankijale üldsõnaliselt, et tema pakkumus ei ole põhjendamatult madal, vaid selgitas, et tema pakutud teenuse osutamise kulu on realistlik ning arvestab kõikide RHAD-ist tulenevate nõuetega. Vaidlustaja selgitas hankijale, et tegemist on teenuse osutamisega, kus hinnavahed võivadki olla suured ning tõi selle ilmestamiseks ka näite. Vaidlustaja selgitas ka seda, et on potentsiaalselt vähenevate ehitusturu mahtude juures hinna kujundamisel muuhulgas lähtunud ka majanduslikust huvist varustada oma töötajaid järjepidevalt tööga. Pakkujad on enda hinnakujundamisel selles osas vabad ja hankijal puudub õigus ning võimalus pakkujale ette kirjutada, mil määral peab pakkuja oma majandustegevuses erinevaid riske arvesse võtma ja pakkumuse esitamise hetkel maandama. 14. Vaidlustaja selgitas ka seda, et omab hankeesemeks oleva omanikujärelevalve tööde tegemise osas aastatepikkust kogemust ja kogenud meeskonda ning enne pakkumuse esitamist kasutas vaidlustaja võimalust objektiga kohapeal tutvuda ning selgitas välja teostamisele tulenevad tööd ja selle mahu, mistõttu on ta veendunud, et tuleb hankeesemeks olevate renoveerimistööde omanikujärelevalve tegemisel pakutud hinnaga toime. Seda kinnitas vaidlustaja hankijale korduvalt. Eelnevast tulenevalt, ka objektiivselt vaadates, ei esine käesoleval juhul tegelikult kahtlust, et vaidlustaja ei suudaks lepingut pakutud maksumusega kohaselt täita. 15. Ristsubsideerimine. Hankija ei ole vaidlustaja pakkumust põhjendamatult madalaks pidades arvestanud ka asjaoluga, et lepingu mittekohase täitmise riski ei esineks ka juhul, kui hankija tulud siiski ei kataks kõiki kulusid (millist olukorda vaidlustaja hinnangul ei teki), sest sel juhul saaks vaidlustaja vajadusel oma kulusid ristsubsideerida ja seda nii hankesiseselt, kui ka hankeväliste vahendite arvelt. Vaidlustaja selgitas juba 01.10.2024 vastuses, et kuna ettevõtjatel pole keeldu oma hindu ristsubsideerida (vt ka RKHKo 04.11.2020 nr 3-20-924, p 22) ja hankija pole seda käesoleva riigihanke alusdokumentides keelanud, on vaidlustajal vajadusel võimalus katta sõlmitava lepingu täitmisel tekkivat kulu ka hankeväliste vahendite arvelt. 16. Vaidlustaja 2023. aasta majandusaasta aruandest (Lisa 1) nähtub, et ettevõtte eelmise aasta kasum oli üks miljon ükssada neli tuhat (1 104 000) eurot. See kasum ületab oluliselt käesoleva riigihanke kogumaksumust. Seega saab võimalikke pakkumuse kuluridade kallinemisi kahtlusteta katta ka ettevõtte 2023. majandusaasta kasumi arvelt. Lisaks prognoosib ettevõte käesolevaks aastaks olemasolevate lepingute põhjal ettevõttele samuti üle seitsme miljoni (7 000 000) euro suurust käivet, millest kasum moodustab sarnaselt eelmisele aastale üle ühe miljoni (1 000 000) euro. Eelnevast nähtub üheselt, et vaidlustaja kasum ületab selgelt praeguse hanke tulemusel sõlmitava lepingu osutamise võimalikke kulusid. Seega, isegi kui käesoleva riigihanke tulemusel sõlmitava lepinguga seotud kulud peaks osutuma pakkumuses arvestatust väiksemaks, on vaidlustajal võimalik neid katta ka nii varasemalt kogunenud, kui ka 2024. aasta kasumi arvelt. 4 17. Niisiis, kuivõrd vaidlustajal on olemas hankevälised tulud, mille arvelt tal on võimalik vajadusel reaalselt ja jätkusuutlikult enda pakkumuse maksumust ristsubsideerida ning vaidlustaja selgitas ristsubsideerimise võimalust ka enda vastuses hankijale, ei olnud hankijal esitatud selgituste ja tõendite alusel mõistlikku põhjust arvata, et vaidlustaja ei ole võimeline pakutud hinna juures lepingut nõuetekohaselt täitma või et hankelepingu täitmine võiks ühelgi juhul objektiivselt ohtu sattuda. Seega ei saanud hankija ka õiguspäraselt vaidlustaja pakkumuse maksumust põhjendamatult madalaks pidada. Hankijal tulnuks kaaluda ja hinnata, kas ja mil määral mõjutab ristsubsideerimise võimalus vaidlustaja pakkumuse võimalikku täitmise riski. 18. Eelnevast tulenevalt, ei ole hankija selgelt analüüsinud, kuidas mõjutavad eelnimetatud vaidlustaja selgitustest nähtuvad asjaolud vaidlustaja pakkumuse maksumuse põhjendatust, ega toonud esile, mis asjaoludel on hankija pärast selgituste saamist endiselt veendunud, et vaidlustaja ei ole võimeline lepingut kohaselt täitma. See näitab üheselt hankija läbi viidud kontrolli puudulikkust. Hankija seisukoht, et vaidlustaja pakkumus on põhjendamatult madal, on ka täielikult põhistamata. Seejuures, hankija pidi kaaluma, kas vaidlustaja vastuses esitatud selgitused õigustavad tema pakkumuse väidetavalt madalat maksumust. Kuivõrd hankija vaidlustaja esitatud argumente isegi mitte ei kaalunud, on ta jätnud talle seadusega antud diskretsiooni kasutamata. Kui seadus näeb hankijale ette kaalutluskohustuse ja ta seda ei kasuta, siis see on aluseks hankija otsuse kehtetuks tunnistamiseks. 19. Kuigi otsuse tegemine pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta on hankija pädevuses, saab VAKO vaidluse lahendamisel kontrollida hankija poolt kaalutlusõiguse teostamise õiguspärasust, sealhulgas seda, kas hankija on vaidlustaja pakkumust põhjendamatult madalaks pidades arvestanud kõiki asjaolusid ja vaidlustaja selgitusi. 2.1 Vaidlustaja selgitused olid hankija küsimusi ja nende aluseks olnud asjaolusid arvestades piisavad 20. RHS § 115 lg-st 8 tulenevalt võib hankija pakkumuse tagasi lükata ka siis, kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust madala maksumuse osas. Antud juhul esitas vaidlustaja hankijale 1.10.2024 ja 3.10.2024 selgitused enda pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta ja need olid sisulised. Vaidlustaja vastas hankija küsimustele niipalju, kui see oli objektiivselt mõistlik ja võimalik. Vaidlustaja vastused võimaldasid pakkumuse maksumuse põhjendatuse sisulist kontrolli RHS § 115 lg 8 esimese lause mõttes. 21. 27.09.2024 esitas hankija vaidlustajale järgmise sisuga pöördumise: „Riigihanke eeldatavaks maksumuseks on hankija arvestanud 20 000 eurot. Teie poolt esitatud pakkumuse maksumus on pea poole madalam. RHS § 115 lg 1 sätestab, et kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust. Pakkuja on kohustatud esitama selgituse hankijale viie tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Palume selgitage pakkumuse madalat maksumust viie tööpäeva jooksul.“ 22. Sellest küsimusest nähtub, et hankija pidas vaidlustaja pakkumust põhjendamatult madalaks, mitte lähtudes hankeesemeks oleva teenuse tegelikust turuhinnast või võrdlusest konkureeriva pakkumusega, vaid üksnes lähtuvalt ebaõigesti määratud eeldatavast maksumusest. Seejuures, ei nähtunud hankija äärmiselt üldisest ja lakoonilisest selgitusnõudest, mille osas ta vaidlustajalt selgitusi ootas. 5 23. Nii oligi vaidlustaja sunnitud hankijale selgitama, et tema pakkumus ei ole põhjendamatult madal, vaid et hankija on võrrelnud ebaõigesti pakkumuse maksumust eeldatava maksumusega, selle asemel et võrrelda seda turuhinnaga, millele vaidlustaja pakkumus vastab. Vaidlustaja selgitas, et ta on pakkumushinda kalkuleerides hoolikalt tutvunud hanke alusdokumentidega ja saanud nendest aru ning et pakkumus ei ole majanduslikult ebamõistlik ja katab teenuse osutamise kulud. Seejuures selgitas vaidlustaja, et on hinna kujundamisel lähtunud ka majanduslikust huvist varustada oma töötajaid tööga, sh potentsiaalselt vähenevate ehitusturu mahtude juures. Vaidlustaja põhjendas, et täidab kõiki töö-, sotsiaal- ja keskkonnaõiguse norme ning et ka tulenevalt ristsubsideerimise võimalusest puudub igasugune oht, et leping jääks täitmata. 24. Vaidlustaja on seisukohal, et arvestades hankija küsimust, oli see selgitus piisav tõendamaks, et vaidlustaja pakkumuse osas lepingu mittekohase täitmise riski ei esine. Seega põhjendas vaidlustaja piisava põhjalikkusega oma pakkumuse maksumust. Kuidas tekkis hankijal selle vastuse pinnalt kindel veendumus, et vaidlustaja pakutud maksumusega lepingut ei suuda täita, jääb vaidlustajale arusaamatuks. Hankijal tulnuks kõiki vaidlustaja esitatud asjaolusid pakkumuse mittekohase täitmise riski tuvastamisel arvestada. Kuivõrd hankija seda ei teinud, eiras hankija otsuse tegemisel teadlikult asjaolusid, millega arvestamisel oleks hankija võinud jõuda hoopis vastupidisele seisukohale vaidlustaja maksumuse osas. 25. 2.10.2024 esitas hankija vaidlustajale järgmise küsimuse: „Vastusest ei selgu, millega on põhjendatud madal maksumus. Hankija saab aru, et Teie poolt pakutud spetsialist ei ela Saaremaal? Sellest tulenevalt on Teil olulised aja ja transpordi kulud. Hankija arvestab ka seda, et konkureeriva pakkuja omanikujärelevalve spetsialist elab Kuressaares, millest tulenevalt puudub pakkujal oluline aja ja transpordi kulu. Palun selgitage, kuidas Teie poolt esitatud omanikujärelevalve spetsialist tagab objektil pideva järelevalve, kui pakkumuses ei ole arvestatud olulist aja ja transpordi kulu?“ Niisiis selgitab hankija selles päringus, et tema arvates on pakkujal teenuse osutamisel olulised aja- ja transpordi kulud ning selgitab, et kuna konkureeriva pakkuja spetsialist elab hankija teada Kuressaares, puudub konkureerival pakkujal erinevalt vaidlustajast oluline aja ja transpordi kulu. 26. Vaidlustaja selgitas, et transpordikulu on ainult üks koguhinna komponent ja selle põhjal ei saa teha järeldust, et vaidlustaja pakkumus on põhjendamatult madal. Kuivõrd riigihankes ei olnud nõutud üksikute hindade lahti kirjutamist, oli vaidlustaja seisukohal, et tal ei tule esitada hankijale konkreetseid arvutusi enda transpordikulu kohta. Seda hankija ka enda selgitustaotluses ei küsinud. Kuna vaidlustaja hankijale esitatud vastusest nähtub, et vaidlustaja on arvestanud ka ristsubsideerimise võimalusega, ei pea kõik teenuse osutamisega seotud kulud olema tingimata arvestatud ka kogumaksumuses, mistõttu ei pidanud vaidlustaja transpordi maksumust ka sel põhjusel eraldi välja tooma. Vaidlustaja selgitas ka seda, et praeguses turuolukorras erinevadki avaliku sektori omanikujärelevalve riigihangetel esitatud pakkumishinnad üksteisest väga oluliselt, sageli kordades. 27. Hankija etteheide, et vaidlustaja ei vastanud küsimusele, kuidas on tagatud „pidev järelevalve“, on seda kummastavam, et hankija ei ole seda mõistet ise kuidagi defineerinud. Vaidlustaja selgitas hankijale, et lepingu kohane täitmine ei ole kuidagi ohus ning et omanikujärelevalve spetsialist on olemas kõikide omanikujärelevalve juuresolekut vajavate tööde juures. Asjaolu, et spetsialist ei ela Saaremaal, ei mõjuta kuidagi teenuse kvaliteeti. Vaidlustaja on seisukohal, et kui hankijat häiris asjaolu, et vaidlustaja spetsialist ei ela Saaremaal, oleks hankija pidanud sellekohase tingimuse sätestama RHAD-s. Eestis on niivõrd 6  väike, et selle piires on transpordikulu omanikujärelevalve teenuse olemust arvestades marginaalne ja spetsialisti elukoht ei anna alust pidada vaidlustaja pakkumust põhjendamatult madalaks. 28. Vaidlustaja selgitused vastavad hankija selgitustaotlusele ega ole ilmselgelt asjakohatud ega ebaproportsionaalsed. Seega pidanuks need kõrvaldama hankija kahtluse, et vaidlustaja konkurendist vaid 3000 eurot odavama pakkumuse maksumuse tõttu võib esineda risk hankelepingu nõuetekohase täitmise osas ning hankija ei saanud vaidlustaja pakkumust tagasi lükata ka asjakohaste selgituste esitamata jätmise tõttu. 29. RHS § 115 lg 1 kohustab hankijat nõudma pakkujalt pakkumuse maksumuse selgitamiseks asjakohast selgitust. Seega pidanuks hankija selgitustaotlusest ka nähtuma, miks peab hankija vaidlustaja pakkumust põhjendamatult madalaks ja mil viisil saanuks vaidlustaja hankija kahtlused kõrvaldada. See andnuks ilmselt vaidlustajale võimaluse enda maksumuse tõsiseltvõetavust paremini selgitada. Hankija kirjavahetusest ja otsusest on aga ebaselge, milline vastus oleks hankija hinnangul olnud piisav veenmaks hankijat, et vaidlustaja pakkumuse näol ei ole tegemist põhjendamatult madala pakkumusega. 2.2 Hankija otsus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud 30. Riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest ja RHS § 115 lg-st 8 võrsuvast konkretiseeritud põhjendamiskohustusest tulenevalt, peavad hankija otsusest nähtuma selged ja piisavad kaalutlused, miks on konkreetne pakkumus hankija hinnangul põhjendamatult madal. Viimane hõlmab muu hulgas hinnangut sellele, millistel põhjustel on hankija veendunud, et vaidlustaja puhul esineb risk käesoleva hankemenetluse esemeks olevate tööde tegemisega. Kuivõrd esitatud asjaoludest ei nähtu, et vaidlustaja pakkumus võib olla põhjendamatult madala maksumusega, on hankija otsus õigusvastane ning see tuleb kehtetuks tunnistada. 31. Eeltoodud põhjustel ei olnud hankija kontroll vaidlustaja pakkumuse maksumuse põhjendatuse üle piisav asumaks seisukohale, et vaidlustaja pakkumusel esineb mittekohase täitmise risk. 32. Eelnevast tulenevalt ei ole hankija otsus vaidlustaja kõrvaldamise kohta kooskõlas RHS § 3 p-ga 1, § 115 lg-tega 1, 7 ja 8 ning see tuleb tunnistada kehtetuks. III MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 33. Esindusõigus. Vandeadvokaat Triin Väljaots kinnitab, et on vaidlustaja lepinguline esindaja (RHS § 190 lg 11). 34. Tähtaegsus. Hankija tegi vaidlusalused otsused 08.10.2024. Seega on vaidlustus esitatud tähtaegselt, kui see on vaidlustuskomisjonile laekunud hiljemalt 18.10.2024. Seega on käesolev vaidlustus tähtaegne. 35. Esitamine. Vastus on edastatud VAKO-le aadressil [email protected]. 7 Lisad: 1) Infragate Eesti AS 2023. aasta majandusaasta aruanne; 2) Riigilõivu maksekorraldus. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ ______________________ vandeadvokaat Triin Väljaots AS Infragate Eesti lepinguline esindaja 8