Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (528 SE)

. Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 23.10.2024 / 1-1/15-528; Riigikantselei / 23.10.2024 / 2-5/24-01647 Resolutsiooni teema: Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (528 SE) Adressaat: Justiitsministeerium Ülesanne: Palun Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ja esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 07.11.2024 Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun vajaduse korral esitada seisukoht. Tähtaeg: 31.10.2024 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 14.11.2024 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS, toimik nr 24-1064). Kontroll: Kaidi Paju Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 23.10.2024 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Vabariigi Valitsus .10.2024 nr 1-1/15-528/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Keskerakonna fraktsiooni k.a 22. oktoobril algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (528 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Hussar Lisad: 1) eelnõu ühel lehel 2) seletuskiri kolmel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri l. Seaduse eesmärk ja sissejuhatus Eelnöu eesmärgiks on muuta Riigikogu liikmetele ametipalga maksmist, sidudes pariamenditöös osalemise töötasuja hiivitiste maksmisega. Seoses riigi keerulise rahandusliku olukorraga on jöustunud ning jöustumas mitmed maksutöusud, mis avaldavad olulist negatiivset möju Eesti inimesteja ettevötete igapäevasele toimetulekule, mistöttu kannab eelnöu ka uhiskonna suurema sidususe eesmärki. Riigikogu liikmete töötasu ja huvitised seatakse osaliselt söltuvusse nende osalemisega täiskogu ning komisjonide istungitel. 2. Eelnöu sisu ja vordlev analiius Eelnöu koosneb kahest paragrahvist. Esimene paragrahv sätestab Riigikogu liikme staatuse seaduse muudatused; teine paragrahv sätestab seadusejöustumise. Eelnou paragrahviga l muudetakse Riigikogu liikme staatuse seadust. Punktis l täiendatakse Riigikogu liikme staatuse seaduse §-i 29. Kehtiva sönastuse kohaselt määrab Riigikogu liikme ametipalga Körgemate riigiteenijate ametipalkade seadus, kus on muuhulgas sätestatud ka ametipalga iga-aastane indekseerimine ning Riigikogu volitus muuta järgmise, mitte toimiva koosseisu ametipalka. Arvestades, et Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta teises kvartalis Eesti keskmine brutokuupalk näiteks Valgamaal 1509 eurot1, uletab Riigikogu liikmete töötasu seda mitmekordselt. Riigikogu liikmete töötasule lisanduvad ka kuluhuvitised, mis hetkel kehtiva määrä kohaselt on kuni 30% ametipalgast. Parlamendiliikmete palkade indekseerimise ning kuluhuvitistega seonduv on olnud pidevalt avalikkuse teravdatud tähelepanu ali ning kahjuks on pidevalt esinenud ka kuluhuvitiste väärkasutamisejuhtumeid. Seoses riigi keerulise rahandusliku olukorraga on jöustunud ning jöustumas mitmed maksutöusud, mis avaldavad olulist negatiivset möju Eesti inimesteja ettevötete igapäevasele toimetulekule. Kuivörd maksutöusudega toimetulek nöuab solidaarsust ja panust köigilt uhiskonnagruppidelt, on öiglustunde ning uhiskonna suurema sidususe tagamiseks vajalik muuta ka Riigikogu liikmete töötasu ja kuluhtivitiste arvestamise korda. Kehtiva seaduse raames ei soitu Riigikogu liikme töötasu vähimalgi määral sellest, kas komisjonide ning täiskogu töös osaletakse, sona vöetakse voi hääletatakse. Teoreetiliselt on koguni vöimalik olukord, kus parlamendiliige ei osale iildse parlamendi töös, kuid puudub alus tema töötasu vähendamiseks voi peatamiseks. Riigikogu esimees on sönastanud oma eesmärgiks jouda kuluhuvitiste vähendamises parlamendi fraktsioonidega kokkuleppele, kuid seni pole antud teemal mingitki edasiminekut. Nil teevad eelnöu algatajad ettepaneku siduda Riigikogu liikmetele ametipalga maksmine parlamendi täiskogu ja komisjonide istungitel osalemisega. Antud muudatus leevendaks ka l https://www.stat.ee/et/uudised/keskmine-paU5:-oU-teises-kvartaUs-2007-eurot kuluhiivitistega seonduvaid kusimusi, sest ettepaneku kohaselt ei arvestata kuluhuvitisi enam ametipalga määrä kohaselt, vaid reaalselt väljamakstava tasu pöhjal. Tegemist ei ole Euroapa öigusruumis pretsedendi loomisega, sarnaseid vöimalusi parlamendiliikmete töötasu vähendamiseks on mitmete Euroopa Liidu liikmesriikide seadusandluses. 11 Euroopa Liidu liikmesriigi parlamendil on vöimalus vähendada parlamendiliikme töötasu täiskogu ja/vöi komisjoni istungitelt puudumise töttu, 5 riigi parlamendil on vöimalus vähendada parlamendiliikme erinevat litki htivitisi möjuva pöhjuseta istungilt puudumise töttu; täiendavalt vo ib l riigi (Austria) parlamendis ule 30 päeva pöhjuseta puudumise korral parlamendiliige kaotada oma koha. Parlamendiliikmete töötasu määrade vähendamisel lähtutakse erinevast praktikast ning osaluste määradest, kuid läbiva pöhimöttena on sönastatud, et hääletustelt puudumise arv ei tohi olla liialt körge. Samas leidub riike (Soome), kus seadusandlik raam lubab kuli parlamendiliikme tasu vähendada, kuid teadaolevalt pole neid meetmeid kordagi kasutatud. Eelnöu sönastuse kohaselt arvestatakse edaspidi Riigikogu liikmele palga maksmisel tema osalemist täiskogu ning komisjonide töös. Kui Riigikogu liige osaleb vähemalt 85% täiskogu ja komisjonide istungitest, mille liige ta on, makstakse talle 100% palgast. Kui liige osaleb vähem kui 85% istungitest, vähendatakse talle makstavat ametipalka 15%; kui osalemine langeb alla 70% voi 50%, vähendatakse tema palka vastavalt 30% voi 50%. Töös osalemise arvestuse aluseks on täiskoguja komisjonide hääletuste protokollia, väljä arvatud pöhjendatud puudumised, mis sätestatakse Riigikogujuhatuse kehtestatud korras. Kuivörd pöhjendatud puudumised välistävää töötasu vähendamise, on vajalik eelnöu jöustumisel vastava korra kehtestamine Riigikogujuhatuse poolt, mis reguleeriks puudumistest teatamise tähtajad ning nende pöhjendamise pöhjalikkuse astme. Punktis 2 täiendatakse paragrahvi 30, kus kehtiva sönastuse kohaselt huvitatakse Riigikogu liikmele kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30% ametipalgast. Eelnöu sönastuse kohaselt seotakse kuluhiivitiste maksmine reaalselt väljä makstud palgaga ehk parlamenditöös vähem osalenud Riigikogu liikmel pole öigust ka täies mahus kuluhiivitisele. 3. Eelnöu terminoloogia Eelnöuga ei v6eta kasutusele uusi termineid. 4. Seaduse möjud Seadusmuudatus aitab kaasa öiglustunde suurenemisele ning uhiskonna suurema sidususe tagamisele riigi keerulises rahanduslikus olukorras, kus solidaarset panust oodatakse koigilt elanikkonna gruppidelt. Riigikogu liikmete töötasu ja kuluhuvitiste sidumine täiskogu ja komisjonide istungitel osalemisega möjub positiivselt ka poliitilisele kultuurile. Seadusmuudatusega ei kasva oluliselt Riigikogu kantselei töökoormus, kuna parlamendi töös osalemise tile peetakse arvestustjuba praegu, teatavaid ressursse nöuab töötasude arvestamise susteemi umber seadistamine. Kuluhuvitiste arvestamise susteem sisuliselt ei muutu, jälgida tuleb vaid parlamendiliikmetele reaalselt makstavat palka. 5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Täiendavaid kulusid riigieelarvele seaduse rakendamine kaasa ei too. 6. Seaduse koosköla Euroopa Liidu öigusega Käesolev eelnöu ei ole vastuolus Euroopa Liidu öigusega. 7. Rakendusaktid Seaduseelnöu ei vaja täiendavaid rakendusakte. 8. Seaduse jöustumine Seadusjöustub 2025. aasta l.jaanuaril. Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 22. oktoober 2024 7 . / Lauri Laats Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees  EELNÖU Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnöu § l. Riigikogu liikme staatuse seaduses tehaksejärgmised muudatused: l) paragrahvi 29 täiendatakse punktiga 9 järgmiselt: ,,Riigikogu liikmele palga maksmisel arvestatakse tema osalemist täiskogu ning komisjonide töös. Kui Riigikogu liige osaleb vähemalt 85 protsenti täiskogu ja komisjonide istungitest, mille liige ta on, makstakse talle 100 protsenti palgast. Kui liige osaleb vähem kui 85 protsenti istungitestja komisjoni koosolekutest, vähendatakse talle makstavat ametipalka 15 protsenti; kui osalemine langeb alla 70 protsendi, vähendatakse tema palka vastavalt 30 protsenti; kui osalemine langeb alla 50 protsendi, vähendatakse tema palka 50 protsenti. Töös osalemise arvestuse aluseks on täiskoguja komisjonide hääletuste protokollid, väljä arvatud pöhjendatud puudumised, mis sätestatakse Riigikogu juhatuse kehtestatud korras." 2) paragrahvi 30 täiendatakse ja sönastatakse järgmiselt: ,,Riigikogu liikmele hiivitatakse kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30 protsendi ulatuses paragrahvi 29 punkti 9 alusel väljä makstavast Riigikogu liikme ametipalgast Riigikogu juhatuse kehtestatud korras." (t § 2. Seaduse jöustumine Seadus jöustub 2025. aasta l.jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2024 Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon M., oktoober 2024 Lauri Laats Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees TW^^o^f RiigikoguJ<antsisSei 2^: Kuupäev. Viit  Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Seaduse eesmärk ja sissejuhatus Eelnõu eesmärgiks on muuta Riigikogu liikmetele ametipalga maksmist sidudes parlamenditöös osalemi n e töötasu ja hüvitiste maksmisega. Seoses riigi keerulise rahandusliku olukorraga on jõustunud ning jõustumas mitmed maksutõusud, mis avaldavad olulist negatiivset mõju Eesti inimeste ja ettevõtete igapäevasele toimetulekule, mistõttu kannab eelnõu ka ühiskonna suurema sidususe eesmärki. Riigikogu liikmete töötasu ja hüvitised seatakse osaliselt sõltuvusse nende osalemisega täiskogu ning komisjonide istungitel. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimene paragrahv sätestab Riigikogu liikme staatuse seaduse muudatused; teine paragrahv sätestab seaduse jõustumise. Eelnõu paragrahviga 1 muudetakse Riigikogu liikme staatuse seadust. Punktis 1 täiendatakse Riigikogu liikme staatuse seaduse §-i 29 . Kehtiva sõnastuse kohaselt määrab Riigikogu liikme ametipalga Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus, kus on muuhulgas sätestatud ka ametipalga iga-aastane indekseerimine ning Riigikogu volitus muuta järgmise, mitte toimiva koosseisu ametipalka. Arvestades et Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta teises kvartalis Eesti keskmine brutokuupalk näiteks Valgamaal 1509 eurot , ületab Riigikogu liikmete töötasu seda mitmekordselt. Riigikogu liikmete töötasule lisanduvad ka kuluhüvitised, mis hetkel kehtiva määra kohaselt on kuni 30% ametipalgast. Parlamendiliikmete palkade indekseerimise ning kuluhüvitistega seonduv on olnud pidevalt avalikkuse teravdatud tähelepanu all ning kahjuks on pidevalt esinenud ka kuluhüvitiste väärkasutamise juhtumeid. Seoses riigi keerulise rahandusliku olukorraga on jõustunud ning jõustumas mitmed maksutõusud, mis avaldavad olulist negatiivset mõju Eesti inimeste ja ettevõtete igapäevasele toimetulekule. Kuivõrd maksutõusudega toimetulek nõuab solidaarsust ja panust kõigilt ühiskonnagruppidelt, on õiglustunde ning ühiskonna suurema sidususe tagamiseks vajalik muuta ka Riigikogu liikmete töötasu ja kuluhüvitiste arvestamise korda. Kehtiva seaduse raames ei sõltu Riigikogu liikme töötasu vähimalgi määral sellest, kas komisjonide ning täiskogu töös osaletakse, sõna võetakse või hääletatakse. Teoreetiliselt on koguni võimalik olukord, kus parlamendiliige ei osale üldse parlamendi töös, kuid puudub alus tema töötasu vähendamiseks või peatamiseks. Riigikogu esimees on sõnastanud oma eesmärgiks jõuda kuluhüvitiste vähendamises parlamendi fraktsioonidega kokkuleppele, kuid seni pole antud teemal ühtki edasiminekut. Nii teevad eelnõu algatajad ettepaneku siduda Riigikogu liikmetele ametipalga maksmine parlamendi täiskogu ja komisjonide istungitel osalemisega. Antud muudatus leevendaks ka kuluhüvitistega seonduvaid küsimusi, sest ettepaneku kohaselt ei arvestata kuluhüvitisi enam ametipalga määra kohaselt, vaid reaalselt väljamakstava tasu põhjal. Tegemist ei ole Euroopa õigusruumis pretsedendi loomisega, sarnaseid võimalusi parlamendiliikmete töötasu vähendamiseks on mitmete Euroopa Liidu liikmesriikide seadusandluses. 11 Euroopa Liidu liikmesriigi parlamendil võimalus vähendada parlamendiliikme töötasu täiskogu ja/või komisjoni istungitelt puudumise tõttu, 5 riigi parlamendil võimalus vähendada parlamendiliikme erinevat liiki hüvitisi mõjuva põhjuseta istungilt puudumise tõttu; täiendavalt võib 1 riigi (Austria) parlamendis üle 30 päeva põhjuseta puudumise korral parlamendiliige kaotada oma koha. Parlamendiliikmete töötasu määrade vähendamisel lähtutakse erinevast praktikast ning osaluste määradest, kuid läbiva põhimõttena on sõnastatud, et hääletustelt puudumise arv ei tohi olla liialt kõrge. Samas leidub riike (Soome), kus seadusandlik raam lubab küll parlamendiliikme tasu vähendada, kuid teadaolevalt pole neid meetmeid kordagi kasutatud. Eelnõu sõnastuse kohaselt arvestatakse edaspidi Riigikogu liikmele palga maksmisel tema osalemist täiskogu ning komisjonide töös. Kui Riigikogu liige osaleb vähemalt 85% täiskogu istungitest ja komisjonide koosolekutest, mille liige ta on, makstakse talle 100% palgast. Kui liige osaleb vähem kui 85% istungitest ja komisjoni koosolekutest, vähendatakse talle makstavat ametipalka 15%; kui osalemine langeb alla 70% või 50%, vähendatakse tema palka vastavalt 30% või 50%. Töös osalemise arvestuse aluseks on täiskogu ja komisjonide hääletuste protokollid, välja arvatud põhjendatud puudumised, mis sätestatakse Riigikogu juhatuse kehtestatud korras. Kuivõrd põhjendatud puudumised välistavad töötasu vähendamise, on vajalik eelnõu jõustumisel vastava korra kehtestamine Riigikogu juhatuse poolt, mis reguleeriks puudumistest teatamise tähtajad ning nende põhjendamise põhjalikkuse astme. Punktis 2 täiendatakse paragrahvi 30, kus kehtiva sõnastuse kohaselt hüvitatakse Riigikogu liikmele kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30% ametipalgast. Eelnõu sõnastuse kohaselt seotakse kuluhüvitiste maksmine reaalselt välja makstud palgaga ehk parlamenditöös vähem osalenud Riigikogu liikmel pole õigust ka täies mahus kuluhüvitisele. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 4. Seaduse mõjud Seadusmuudatus aitab kaasa õiglustunde suurenemisele ning ühiskonna suurema sidususe tagamisele riigi keerulises rahanduslikus olukorras, kus solidaarset panust oodatakse kõigil elanikkonna gruppidelt. Riigikogu liikmete töötasu ja kuluhüvitiste sidumine täiskogu ja komisjonide istungitel osalemisega mõjub positiivselt ka poliitilisele kultuurile. Seadusmuudatusega ei kasva oluliselt Riigikogu kantselei töökoormus, kuna parlamendi töös osalemise üle peetakse arvestust juba praegu, teatavaid ressursse nõuab töötasude arvestamise süsteemi ümber seadistamine. Kuluhüvitiste arvestamise süsteem sisuliselt ei muutu, jälgida tuleb vaid parlamendiliikmetele reaalselt makstavat palka. 5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Täiendavaid kulusid riigieelarvele seaduse rakendamine kaasa ei too. 6. Seaduse kooskõla Euroopa Liidu õigusega Käesolev eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 7. Rakendusaktid Seaduseelnõu ei vaja täiendavaid rakendusakte. 8. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 202 5 . aasta 1. jaanuaril . ___________________________________________________________________________ Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 22. oktoober 2024 Lauri Laats Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees EELNÕU Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu § 1. Riigikogu liikme staatuse seaduses tehakse järgmised muudatused: paragrahvi 29 täiendatakse punktiga 9 järgmiselt „Riigikogu liikmele palga maksmisel arvestatakse tema osalemist täiskogu ning komisjonide töös. Kui Riigikogu liige osaleb vähemalt 85% täiskogu istungitest ja komisjonide koosolekutest, mille liige ta on, makstakse talle 100% palgast. Kui liige osaleb vähem kui 8 5 % istungitest ja komisjoni koosolekutest, vähendatakse t alle makstavat ameti palka 1 5 % ; k ui osalemine langeb alla 70% või 50%, vähendatakse tema palka vastavalt 30% või 5 0%. Töös osalemise arvestuse aluseks on täiskogu ja komisjonide hääletuste protokollid, välja arvatud põhjendatud puudumised, mis sätestatakse Riigikogu juhatuse kehtestatud korras. paragrahvi 30 täiendatakse ja sõnastatakse järgmiselt „ Riigikogu liikmele hüvitatakse kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30% paragrahvis 29 (9) alusel välja makstavast Riigikogu liikme ametipalgast Riigikogu juhatuse kehtestatud korras § 2. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2024 ________________________________________________________________________ Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 22. oktoober 2024 Lauri Laats Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/24-1064 - Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (528 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 23.10.2024 resolutsioonile. Osapooled: Justiitsministeerium; Rahandusministeerium Tähtaeg: 07.11.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e66f37ef-89d2-428a-86c3-6c2a9b3493e6 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e66f37ef-89d2-428a-86c3-6c2a9b3493e6?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main