Hankija vastus

Lp Taivo Kivistik Teie: 18.10.2024 nr 12.2-10/200 Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, 10115 Meie: 23.10.2024 nr 5-10/24-0340/241704 [email protected] Vaidlustaja Trinidad Wiseman OÜ registrikood: 11244225 Meistri 14, 13517 Tallinn Vaidlustaja esindaja Vandeadvokaat Jaana Nõgisto Advokaadibüroo Jaana Nõgisto Kalevi 28-3, 10145 Tallinn e-post: [email protected] Vastustaja Riigi Infosüsteemi Amet registrikood: 70006317 Pärnu maantee 139a, 15169 Tallinn e-post: [email protected] Vastustaja esindaja Katrina Kõivsaar hankejurist e-post: [email protected] Kolmas isik Industry62 OÜ registrikood: 11124544 Toompuiestee 35, 10149 Tallinn Kolmanda isiku esindaja Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post: [email protected] Vastus vaidlustusele riigihankes „Sündmusteenuste analüüsi-, arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber 273855). Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi Vastustaja või hankija) ei nõustu vaidlustuse esitaja (edaspidi Vaidlustaja või pakkuja) esitatud väidetega ning leiab, et vaidlusaluse riigihanke (edaspidi ka hange) otsused on õiguspärased. I ASJAOLUD 1. 24.04.2024 alustas hankija riigihangete registris avatud hankemenetlust „Sündmusteenuste analüüsi-, arendus- ja hooldustööd“. Hanke tulemusel sõlmitakse raamleping kuni 4 eduka pakkujaga, sh hindamismetoodika kirjeldus „4.2. Edukaks tunnistatakse kuni neli pakkumust, mis on hindamiskriteeriumite alusel kujunevate 1  väärtuspunktide summeerimisel saanud enim väärtuspunkte ja on seega majanduslikult soodsaimad pakkumused“. 2. Vastavalt hanke alusdokumentidele on hindamiskriteeriumideks: ühe töötunnimaksumus (osakaal 30%) ning proovitöö (osakaal 70%). 3. 11.10.2024 tegi hankija vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuse ning selle otsusega tunnistas hankija hindamiskriteeriumide alusel edukaks järgmised pakkujad: Nortal AS (kokku 99,10 punkti), AS Helmes (kokku 98,98 punkti), osaühing Aktors (kokku 98,30 punkti), kolmas isik Industry62 OÜ (kokku 97,15 punkti). Vaidlustaja pakkumus sai kokku 94,17 punkti. 4. 14.10.2024 tegi hankija edukate pakkujate kvalifitseerimise ja mitte kõrvaldamise otsuse. Hankija teavitas kõigist tehtud otsustest pakkujaid eraldi riigihangete registri teabevahetuse kaudu 14.10.2024. 5. 17.10.2024 esitas Vaidlustaja riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse (edaspidi vaidlustus), mille kohaselt palub Vaidlustaja tunnistada kehtetuks hankija otsus, millega tunnistati edukaks Industry62 OÜ pakkumus või alternatiivselt tunnistada kehtetuks hankija tehtud otsus, milles tunnistati edukaks AS Helmes, Industry62 OÜ, Nortal AS ja osaühing Aktors pakkumused. II VASTUSTAJA VASTUVÄITED JA SELGITUSED 1. PROOVITÖÖ EESMÄRK 1.1. Hanke alusdokumendis „Proovitöö“ on kirjas, et „Teenuste riigiülene orkestreerimine on avalike teenuste kooskõlastatud juhtimine nii asutuste sees kui ka üleselt, kasutades riigi IT-lahendusi. Selle eelduseks on, et teenuse osutamise protsessid on kaardistatud ja masinloetavalt kirjeldatud ühtse standardi järgi. Orkestreerimine võimaldab: • saada tervikliku ülevaate, milliseid teenuseid, kus ja kuidas osutatakse; • visualiseerida tegevuste seoseid ja sõltuvusi üle asutuste; • illustreerida teenuste kitsaskohti, tuvastada ebaefektiivsust ja dubleerimisi; • teha andmepõhiseid otsuseid teenuste paremaks toimimiseks ning ressursside paremaks suunamiseks; • võimaldab igal asutusel oma äriprotsesse ise kirjeldada ja hallata; • teenustevahelist andmevahetust üle X-tee. 1.2. Võttes arvesse, et hankija seisab probleemi ees, kus teenused on killustunud asutustesse, siis riigiülese äriprotsesside (BPM) haldamise lahenduse kasutamine BPM notatsioonis on üks variant, kuidas nii masin- kui inimloetavalt protsesse ära kirjeldada. Seega pidi pakkuja proovitöös välja pakkuma riigiülese äriprotsesside haldamise lahenduse BPM notatsioonis, võttes arvesse, et iga asutus juhib ja haldab protsesse enda haldusalas ise. Proovitööst peab selguma, kuidas neid protsesse nii tehniliselt, kui äriliselt omavahel riigiüleselt kokku siduda (vt hanke alusdokumenti „Proovitöö). ………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………… …………………… 2 1.3. Proovitöös kirjeldatud visioon ehk riigiülese äriprotsesside haldamise lahenduse visiooni kirjeldus annab hankijale veendumuse, et proovitöö esitajal oleksid laialdased teadmised riigiüleste äriprotsesside juhtimise ja haldamise lahenduse väljatöötamiseks. 1.4. Hankija on enne pakkumuste esitamist riigihangete registris selgitanud proovitöö eesmärki ja selle esitamise vajadust järgmiselt (Vastustaja toob siin välja olulisemad ……………………………………..): 1.4.1. ………………………………………………………………………………… ………………………………………………..“. 1.4.2. Vastatud 02.05.2024: „Kirjeldamine võimaldab kaardistada teenuseid, kaardistamine võimaldab visualiseerida tegevuste seoseid ja sõltuvusi, seeläbi tuvastades protsesside ebaefektiivsust ja teha ettepanekud ressursside ning teenuste paremaks kasutamiseks. Konkreetsest tööriistast on olulisem "miks" ja "kuidas", hinnatud riskid ja võimalused. Eesmärgiks on äriprotsesside tehniline haldamine, tehnilise lahenduse ettepanek võiks olla sellisel kujul, kus BPMN lahendus on välja pakutud.“; 1.4.3. Vastatud 06.05.2024: „Eesmärgiks on lahendada ära visioon kuidas iga asutus saaks oma olemasolevad (või BPMN-i kasutades loodud uued) protsessid siduda üleriigiliselt keskselt kokku. Selle eelduseks on, et teenuse osutamise protsessid on kaardistatud ja masinloetavalt kirjeldatud ühtse standardi järgi. Tulemuseks on terviklik ülevaade, milliseid teenuseid, kus ja kuidas osutatakse ning selle teadmise pealt saab vajadusel tõesti uusi sündmusteenuseid luua. Sündmusteenus on komplektteenus, mis kutsub erinevate asutuste BPMN-e või muid teenuseid välja, mida on vaja selle komplektteenuse pakkumiseks. Lisaks on eesmärk kõik riiklikud protsessid automaatselt dokumenteerida ja visualiseerida, vältides käsitsi hoiustamist ja uuendamist.“ 1.4.4. Vastatud 07.05.2024: „Hankija soov on proovitöös näha riigi poolt pakutavate kodaniku ja/või ettevõtja avalike teenuste orkestreerimise lahenduse kirjeldust. Üldine eesmärk on avalikud teenused ära kaardistada ja seeläbi muutub lõppkasutaja jaoks avalike teenuste tarbimine lihtsamaks ja mugavamaks. 1.4.5. Vastatud 10.05.2024: „Proovitöö eesmärk on pakkuda välja visioon, kuidas lahendada olukord, et riigil oleks teenuste protsessidest ülevaade ning lisaks, kuidas siduda vajadusel erinevaid protsesse omavahel kokku, et pakkuda kodanikele neid teenuseid mugavamalt ja automatiseeritult. Näide: Abiellumine, sellega seoses on tarvis teha avaldus, võib toimuda ka nime vahetus ja tulenevalt sellest uute dokumentide tellimine (ID kaart, pass, juhiload). Neid teenuseid pakuvad erinevad riigiasutused, kes omavahel ei suhtle ja kodanikud peavad hetkel ise neid protsesse algatama, kuid protsesside kokku sidumine võimaldaks neid teenuseid kasutajatele pakkuda mugavamalt.“ 1.4.6. ………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………… ………………………………….. 3  1.4.7. …………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………… ……………… 2. PROOVITÖÖ HINDAMINE JA OTSUSTE ÕIGUSPÄRASUS 2.1. Hanke hindamismetoodika kohaselt on üheks hindamiskriteeriumiks muu hulgas proovitöö, mille hindamine omakorda on jagatud kolmeks alamkriteeriumiks. Käesoleva vaidlustuse vaidlusaluseks hindamiskriteeriumiks on alamkriteerium 1, ehk “Äriline lahendus. Proovitöös kirjeldatud äriline lahendus on loogiline ja selgelt lahti mõtestatud ning põhjendatud. Lahenduse riskid ja võimalikud riskide maandamise meetmed on välja toodud“ (edaspidi alamkriteerium 1). 2.1.1. Alamkriteeriumi 1 hindamistulemusena oli võimalik saada 40, 30, 20 või 10 punkti. Igale alamkriteeriumile (alamkriteeriumid 1-3) antud hinded liideti ning saadud tulemusele rakendati väärtuspunktide süsteemi (Merit Point System). 2.1.2. Vastavalt hindamismetoodika kirjeldusele hindasid proovitööd hankija hindamiskomisjoni liikmed kollektiivselt, sellest tulenevalt oli pakkumuste hindamine valdavas ulatuses hankija kaalutlusotsus, mis oma hinnangulise iseloomu tõttu on vaidlustuskomisjoni või kohtu poolt kontrollitav üksnes piiratud ulatuses1. Viidatud VAKO otsuses on täpsustatud, et juhul, kui hankija põhjendused on olnud otsuses liiga üldsõnalised, siis vaidluse korral saab hankija otsuse põhjendusi kohtumenetluses täpsustada. Käesolevas vastuses vaidlustusele täpsustabki Vastustaja Vaidlustajale antud hinnangute sisu. 2.1.3. Vaidlustaja pakkumusele omistati alamkriteeriumi 1 tulemusel 30 punkti. Vastavalt hindamismetoodikale omistatakse pakkumusele alamkriteeriumi 1 alusel 30 punkti kui: „Proovitöös kirjeldatud äriline lahendus on loogiline, kuid põhjendused ei ole piisavad ning välja pakutud lahendus tekitab üksikuid (1-2) küsimusi.“ Vastustaja märgib, et ka Riigikohus2 on sedastanud, et hankijatel ei ole kvalitatiivse hindamise kriteeriumidesse võimalik kirja panna kõiki detaile, mis võivad hindamisel oluliseks osutuda. Seetõttu on alamkriteerium 1 punktide omistamine kirjutatud lahti lähtuvalt sellest, kui põhjalik ja põhjendatud lahendus oli ning hindamiskomisjonil võib tekkida küsimusi lähtudes pakkujate esitatud proovitöödest. Kuid tekkivaid küsimusi ei saa hanke alusdokumentides ette näha, veelgi enam kõiki detaile, mis omavad punktide andmisel tähtsust, ei saa kirja panna. Hankija peab samas aga jälgima seda, et hindamine oleks kontrollitav ja lähtuma pakkujale teadaolevatest alamkriteeriumidest. Seda Vastustaja ka teinud on. 2.2. Hankija põhjendas 30 punkti andmist järgmiselt: „Proovitöös kirjeldatud äriline lahendus on loogiline, kuid põhjendused ei ole piisavad ja tekivad järgmised küsimused:…………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………… …………………………………… 1 VAKO 31.07.2024 otsus 128-24/261537, p 10. 2 Riigikohus 11.12.2020, otsus 3-20-1198, p 20. 4  2.3. Vaidlustaja väidab vaidlustuses, et hindamiskomisjon oleks pidanud alamkriteeriumi 1 tulemusel pakkumusele omistama siiski 40 punkti, see tähendab Vaidlustaja oleks pidanud hindamise tulemusel koguma kõrgeima arvu punkte, tema pakkumus oleks pidanud saama pakkujate pingereas esimese koha ning osutuma hankes edukaks. Lisaks väidab Vaidlustaja, et mõlemad hankija poolt tekkinud küsimused on asjassepuutumatud ja meelevaldsed, sest väljuvad hankija enese poolt püstitatud proovitöö skoobist. Vastustaja sellega ei nõustu ning seda järgmistel põhjustel: 2.3.1. ………………………………………………………………………………… …… 2.3.1.1. Käesoleva vastuse punktis 1.2 on selgitatud, et proovitööst peab selguma, kuidas riigiülese äriprotsesside haldamise lahenduses oleksid juhtimis- ja haldamisprotsessid nii tehniliselt kui äriliselt omavahel riigiüleselt kokku seotud …………………………………………………………….. Kuigi hankija jaoks on proovitöö lahendus loogiline, siis põhjendused ei ole siiski piisavad, sest jääb selgusetuks ………………………………………….. ……………………………………………………………………… Sellest tulenevalt on Küsimus 1, lähtuvalt proovitöö eesmärgist, õigustatud ning ei välju skoobist. Seda eelkõige ka ärilise lahenduse hindamise juures, …… ……………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………… …………………………………….. 2.3.1.2. Hankijalt on riigihangete registris teabevahetuses 27.04.24 küsitud: „Proovitöö eesmärgis on öeldud, et „pakkuda välja riigiülene äriprotsesside (BPM) haldamise lahendus BPM notatsioonis,…“. Kas hankija soovib ………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… Seega ei piisa proovitöö esitamisel lihtsalt lahenduse välja pakkumisest, vaid lahendus peab olema selgelt lahti mõtestatud ja põhjendatud (…………………… ………………………………………). Kui puuduvad piisavad põhjendused, ei ole võimalik hankija hindamiskomisjonil proovitöös ärilist lahendust hinnata maksimumpunktidega. Igal juhul kätkeb kirjaliku loovtöö kvaliteedi hindamine endas juba olemuslikult teatud subjektiivsuse elementi ja hinnanguruumi3. 3 Tallinna Halduskohus 24.07.2020, otsus 3-20-1198, p 17. 5 2.3.1.3. Vaidlustaja rõhutab vaidlustuse punktis 2.1.10, et proovitööl oli justkui ainult üks eesmärk: „milleks on pakkuda välja riigiülene äriprotsesside (BPM) haldamise lahendus BPM notatsioonis“ ning punktis 2.1.11 on Vaidlustaja täpsustanud „mitte kusagil Proovitöö ülesandes ei ole nõutud, et pakkuja kirjeldaks lisaks pakutava lahenduse kirjeldamisele ka selle lahenduse ………………………………………….. kuid Vastustaja toob välja, et Vaidlustaja jätab märkimata, et hanke alusdokumendis „Proovitöö“ oli hankija poolt täpsustus „Kuidas neid protsesse nii tehniliselt, kui äriliselt omavahel riigiüleselt keskselt kokku siduda.“ Seega ei ole õige Vaidlustaja väide, et proovitöö eesmärgiks oli vaid lahenduse ehk visiooni väljapakkumine ning ……………………………………………………….. ………………………………………………………………… Visioon võibki olla pakkuja enda nägemus, kuid ka oma nägemuse esitamisel peab järgima proovitöö eesmärki …………………………………………... Lisaks pidi see lahendus olema selgelt lahti mõtestatud ja põhjendatud, seda saabki teha juba sellega, kui on täpsemalt selgitatud „miks“ ja „kuidas“. 2.3.1.4. ………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………… ………………………………… Hanke alusdokumendis „Proovitöö“ on hankija kirjutanud: “Visioon ehk lahenduse kirjeldus annab hankijale veendumuse, et pakkujal on laialdased teadmised riigiüleste äriprotsesside juhtimise ja haldamise lahenduse väljatöötamiseks.“ Vastustaja hinnangul näitab see, et pakkujatel oli nii teabevahetuse selgitustest, kui proovitöö failist võimalik välja lugeda, et proovitöö visioonis peab käsitlema ka seda, kuidas riigiüleseid äriprotsesse …………………………., …………………………. ……………………………………………………………………………… …………… Kui äriline lahendus tekitab küsimusi, siis ei saa olla hankija veendunud, et ka tehniline visioon oleks realiseeritav olenemata sellest, et pakkuja äriline lahendus üldiselt oli loogiline, ………………………… ………………………………………………., mis on hindamiskomisjonile hinnangu andmise jaoks olulised. Hindamiskomisjon ei hinnanud ärilise lahenduse põhjal tehnilist lahendust, vaid kahte lahendust eraldi, seda ilmestavad ka Vaidlustajale antud punktid. 2.3.1.4.1. Vaidlustuse punktis 2.1.11 on kirjutatud:…………………….… ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… 6  ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… ……………………………………………………………… Nagu eespool juba selgitatud, siis proovitöös pidi kirjeldama, kuidas protsesse nii tehniliselt, kui ka äriliselt omavahel riigiüleselt kokku siduda ……………………………………………….. …………………… ………… ehk kas ärilise lahenduse visioon on selgelt lahti mõtestatud ja põhjendatud või tekivad selle pinnalt siiski küsimused, mis on jäänud esialgu vastuseta. 2.3.1.4.2. Vaidlustuse punktis 2.1.11 on Vaidlustaja kirjutanud: ………………………………………………………………………………….. …………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………… sest proovitöös pidi lisaks üldisele lahendusele andma ülevaate, kuidas äriprotsesside haldamise lahenduses neid protsesse nii tehniliselt kui ka äriliselt omavahel riigiüleselt kokku siduda. Jah, erinevus on siin vaid selles, et ……………………………………………………………….. ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… 2.3.1.5. Hankija on proovitöö ülesandes täpsustanud, et lahendus ei pea olema koheselt realiseeritav ja ei kuulu antud raamlepingu alt esialgselt tellitavate tööde hulka……………………………………………………………., ….. ……………………………………………………………………………… …………... Lisaks märgib Vastustaja, et vastavalt riigihangete seaduse § 30 lg-le 4 ja 5 kohaselt korraldab hankija minikonkursi raamlepingu osapoolteks olevate pakkujate vahel. Enne raamlepingu sõlmimist ei ole ükski pakkuja veel raamlepingu osapool. Kui hankija soovib raamlepingu sõlmimise järgselt kohe ilma minikonkurssi korraldamata sõlmida hankelepingu, siis tuleb silmas pidada, et hankelepingu võib sõlmida minikonkursita ainult juhul, kui raamlepingus, mille hankija on sõlminud mitme pakkujaga, on sätestatud kõik selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimused (vt § 30 lg 6). Hetkel ei ole hanke alusdokumentides sätestatud kõik tingimused, seega igal juhul poleks hankija saanud vaidlusaluses hankes koheselt esimest hankelepingut sõlmida ………………………………………….. Hankijal on plaanis sõlmitava raamlepingu alusel läbi viia erinevaid minikonkursse. 7  2.3.1.6. Vaidlustuse punktis 2.1.14 on Vaidlustaja viidanud, et ……………….… ……………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………… ……………………………………………………… 2.3.1.6.1. Hindamiskomisjoni hinnangul ei hõlma Vaidlustaja poolt kirjeldatud riski maandamismeede ……………………………………. ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………. 2.3.1.6.2. …………………………………………………………………… …………………….. ning selle põhjal ei olnud hindamiskomisjonil võimalik veenduda, et …………………………………………..…. ………………………..………………………………………………… ……………………………………………Hankija hinnangul hõlmab riigiülene protsesside kokku sidumine mitmeid võtmetegevusi, millest üheks …………………………………………..,,…………………… …………………………… 2.3.1.7. Vastustaja ei käsitle käesolevas vastuses Vaidlustaja etteheiteid proovitöö mahule, sest enne pakkumuste esitamise tähtaega ei esitatud ühtegi ettepanekut proovitöö mahu muutmiseks ning sellest tulenevalt tuli pakkumuste esitamisel etteantud mahupiirangutest lähtuda. 2.3.1.8. Vahekokkuvõtteks, Küsimus 1 on Vastustaja hinnangul Vaidlustaja proovitöö kohta esitatud põhjendatult ja sellest tulenevalt on õiguspäraseks aluseks vähendada Vaidlustaja pakkumusele omistatavaid alamkriteerium 1 hindamispunkte ehk siis hinnata proovitööd alakriteerium 1 alusel 30 punktiga. 2.3.2. Küsimus 2 (……… …………………………………………………………… ……………….) 2.3.2.1. Vaidlustuse punktis 2.1.17 rõhutab Vaidlustaja, et „hankija küsimus on sõnastatud grammatiliselt ja semantiliselt niivõrd ebaselgelt, et selle pinnalt ei ole võimalik üheselt mõista, mida hankija vaidlustaja proovitööle õigupoolest ette heidab.“ ning punktis 2.1.18 toob taaskord välja, et …….. ………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………… 8  ………………….. Vastustaja selgitab veelkord, et proovitöös tuli välja pakkuda riigiülene äriprotsesside (BPM) haldamise lahendus BPM notatsioonis, võttes arvesse, et iga asutus juhib ja haldab protsesse enda haldusalas ise, kuid proovitöös pidi käsitlema ka seda, kuidas neid protsesse nii tehniliselt, kui äriliselt omavahel riigiüleselt keskselt kokku siduda ……………………………………………………………………. 2.3.2.2. Käesoleva vastuse punktis 1.1 on väljavõte hanke alusdokumendist, kus kirjas „Teenuste riigiülene orkestreerimine on avalike teenuste kooskõlastatud juhtimine nii asutuste sees kui ka üleselt, kasutades riigi IT- lahendusi. Selle eelduseks on, et teenuse osutamise protsessid on kaardistatud ja masinloetavalt kirjeldatud ühtse standardi järgi. Orkestreerimine võimaldab: saada tervikliku ülevaate, milliseid teenuseid, kus ja kuidas osutatakse //..//. 2.3.2.2.1. …………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… 2.3.2.3. Vaidlustuse punktis 2.1.19 on kirjas, et ……………………………….. ……………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………… …………………………………………………Lisaks on viidatud proovitöö punktile 1.1.6, kus on kirjas: ……………………………………………………. ………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………… ………………………………. 2.3.2.3.1. Vastustaja hinnangul on Vaidlustaja oma proovitöös küll viidanud, et ………………………………………..………………… ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… …………………………………………………………………Sellest tulenevalt ei andnud Vaidlustaja proovitöö vastav väide mingit lisaväärtust, kui toob uuesti välja, et …………………………………………………………………………………… ……………………. Aga kui lähtuda proovitöö ühest eesmärgist, kuidas neid protsesse nii tehniliselt, kui äriliselt omavahel riigiüleselt keskselt kokku siduda ehk rakendada, siis Vaidlustaja proovitöös puudus vastus, kuidas ………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………… Hindamiskomisjoni hinnangul oli Vaidlustaja ………………………………………………………………………… 9  ……………………………………………………., seega polnud see ettepanek selgelt lahti mõtestatud ja põhjendatud. Selline käsitlus jätab hindamiskomisjonile selgusetuks, …………………………………… ………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………. Hankija hinnangul on see siiski piisavalt oluline lünk konkreetses proovitöös, ……….…………………………………………………… ………………………………………………………………………… Sellest tulenevalt ka Küsimus 2, et ……………………………………... ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… ……………….. 2.3.2.4. Vastustaja rõhutab, et proovitöös ei ole nõutud ……………………… ……………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………… ……………… Proovitöö pakkujapoolne nägemus ehk visioon oleks pidanud hankijale andma eelkõige arusaamise, kuidas ressursse ja teenuseid paremini kasutada, sh kuidas üldse protsesse riigiüleselt kokku siduda ehk rakendada. Hankija on ka riigihangete registri teabevahetuses selgitanud, et „Konkreetsest tööriistast on olulisem "miks" ja "kuidas", hinnatud riskid ja võimalused“. Eesmärgiks on äriprotsesside tehniline haldamine, kuid äriline lahendus ja selle visioon on omakorda eelduseks tehnilise lahenduse rakendamise võimalikkusele ning aitab hankijal saada veendumust, kas pakkujal on laialdased teadmised riigiüleste äriprotsesside juhtimise ja haldamise lahenduse väljatöötamiseks. Kuid, kui hindamiskomisjon proovitööd lugedes …………………………………………………… ……………………………………………………………………………… ………………………… ………………… siis on Vastustaja hinnangul ……………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………… ……………………………… 2.3.2.5. Käesoleval juhul seisnes küsimus selles, et ……………………… …………………………………………………. (vaata ka punkt 2.3.2.3.1 selgitus), kuid Vaidlustaja hinnangul on see küsimus ……………………….. Kuid võttes arvesse, et Vaidlustaja on proovitöös ………………………. ……………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………… ……………………………… 2.3.2.5.1. …………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… 10  ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… ……………………………………………… 2.3.2.5.2. Vaidlustaja on vaidlustuse punktis 2.1.25 viidanud:…………….………………………………………………………… …………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………… 2.3.2.5.3. Hindamiskomisjon märkas proovitöös seda, et Vaidlustaja oli oma lahenduses välja toonud, lk 2, et …………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………. 2.3.2.5.4. Vaidlustaja on riskina välja toonud: …………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………. 11  Vastustaja rõhutab, et Vaidlustaja poolt viidatud vaidlustuse punktis 2.1.25 risk …………………………………………..………………… ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… ……………………………………………………….. Proovitööst peab selguma, kuidas neid protsesse nii tehniliselt, kui äriliselt omavahel riigiüleselt kokku siduda. 2.3.2.6. Võttes arvesse, et proovitöös kirjeldatud äriline lahendus pidi olema loogiline ja selgelt lahti mõtestatud ning põhjendatud, siis hankija hindamiskomisjon on lähtunud hanke alusdokumentides sätestatud hindamismetoodikast ning omistanud pakkumusele 30 punkti, sest proovitöö lahenduse põhjendused ei olnud piisavad ja tekkisid üksikud põhjendatud küsimused. 3. KOKKUVÕTE 3.1. Vaidlustaja pakkumus sai proovitöö hindamise tulemusel alamkriteeriumi 1 osas 30 punkti ja Vastustaja hindamiskomisjon jääb antud hinnangu osas endale kindlaks, sest proovitööna esitatud äriline lahendus pidi olema loogiline ja selgelt lahti mõtestatud ning põhjendatud. Kuna tekkis siiski 1-2 põhjendatud küsimust, siis ei ole tegemist selgelt lahti mõtetestatud ja põhjendatud ärilise lahendusega. 3.2. Käesoleva vastuse põhjendustest tulenevalt on Vastustaja seisukohal, et 11.10.2024 otsus tunnistada Nortal AS, AS Helmes, osaühing Aktors, Industry62 OÜ pakkumused edukaks ning 14.10.2024 otsus kvalifitseerida ja mitte kõrvaldada edukad pakkujad on õiguspärased ning Vastustaja taotleb, et VAKO jätaks: 3.2.1. Vaidlustaja poolt esitatud vaidlustuse täies ulatuses rahuldamata ning 3.2.2. vaidlustusmenetluse kulud, sh vaidlustaja tasutud riigilõivu ning õigusabikulud, Vaidlustaja kanda. 3.3. Vastustaja ei pea vajalikuks kaasata vaidlustusmenetlusse kolmandate isikutena AS-i Helmes, AS-i Nortal ja osaühingut Aktors. Ärisaladust puudutav teave Vastustaja on katnud ärisaladust puudutavad andmed oma parima äranägemise järgi. Ärisaladuse ulatuse täpseks määramiseks palub Vastustaja täiendavat sisendit Vaidlustajalt endalt. Vastustaja palub riigihangete vaidlustuskomisjonil kolmandale isikutele Vastustaja vastust kuni Vaidlustaja hinnangu saamiseni mitte edastada. 12 Vastustaja on nõus kirjaliku menetlusega. Lugupidamisega Katrina Kõivsaar Vastustaja volitatud esindaja (allkirjastatud digitaalselt) Lisa 1 - volikiri 13  KÄSKKIRI 18.10.2024 nr 1.1-2/24-030 Volitus ameti esindamiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.04.2011 määruse nr 28 „Riigi Infosüsteemi Ameti põhimäärus“ § 15 punkti 9 alusel: 1. volitan Riigi Infosüsteemi Ametit (edaspidi RIA) esindama RIA õigusosakonna hankejuristi Katrina Kõivsaare (isikukood 48701166511). 2. käesoleva volituse alusel on Katrina Kõivsaarel õigus esindada RIA-t riigihangetega seotud küsimustes riigihangete vaidlustuskomisjonis, sealhulgas esitada RIA nimel taotlusi ja seisukohti. Volitus kehtib töölepingulise suhte lõppemiseni ja on välja antud edasivolitamise õiguseta. (allkirjastatud digitaalselt) Joonas Heiter peadirektor