2025-2028 programmide eelnõud

Sven Kirsipuu 21.10.2024 nr 1.2-1/24/4695 Rahandusministeerium Haridus- ja Teadusministeeriumi 2025-2028 programmide eelnõud Austatud Sven Kirsipuu Saadame vastavalt Rahandusministeeriumi juhisele Haridus- ja Teadusministeeriumi 2025- 2028 programmide eelnõud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister Lisad: 1. 2025-2028 Arhiivindusprogrammi eelnõu 2. 2025-2028 Haridus- ja noorteprogrammi eelnõu 3. 2025-2028 Keeleprogrammi eelnõu 4. 2025-2028 Teadmussiirde programmi eelnõu 5. 2025-2028 Teadussüsteemi programmi eelnõu Koopia: Viola Mäemurd ([email protected]), Kutt Kommel ([email protected]) Britt Saarsen 735 4073 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 1.10.2024 Arhiivindusprogramm 2025-2028 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine Programmi eesmärk: on ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine. Olulisemad programmi (arendus)tegevused 2025-2028 aastal: • Osalemine Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise projekti elluviimises. Hoonesse kolivad rekonstrueerimise järgselt suurem osa Rahvusarhiivi Tallinna üksuseid, mis loob tingimused tõhusamaks teenuste osutamiseks ja tugifunktsioonide täitmiseks. • Rahvusarhiivi Tallinna keskuse sisustuse planeerimine ja hankimine ning valmisoleku saavutamine selle täisfunktsionaalseks toimimiseks. • Ettevalmistustööd arhiivide Tallinna keskuse uutele pindadele kolimiseks, mis hõlmavad suuremahulist arhivaalide pakendamist, nende kolimistabelites haldamist, karbikontrolle, filmisäilikute QR-kodeerimist ja kaugloetavate logerite paigaldusi. • Nitrofilmide ümberpaigutamine nõuetele vastavale hoidlapinnale koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Riigi Kinnisvara ASiga, sh 100 m2 eriotstarbelise hoidlapinna projekteerimistingimuste täpsustamine selle rajamiseks Rakveres. Lisaks nimetatule keskendub Rahvusarhiiv endiselt ja prioriteetsete suundadena: • digisündinud teabe, sh andmekogude kogumisele ja arhiveerimisele; • kesksete arhiivisüsteemide uuendamisele ja lõimimisele; • kultuuripärandi digimisprojektide läbiviimisele; ning • võimaluste otsimisele tehisintellekti kasutamiseks digiteabe avamisel ja kasutusse andmisel. Programmi mõõdikud ja sihttasemed* 2025 2026 2027 2028 Mõõdik 2021 2022 2023 Sihttase Arhiivimoodustajate (asutuste) arv, kes on 40 44 63 70 80 90 100 Rahvusarhiivile üle andnud digitaalarhivaale Nõuetekohastes hoidlates säilitatavate arhivaalide osakaal Rahvusarhiivis, % 88 88 88 88 88 88 100 Koguhulk 2023.a lõpu seisuga 10 427 684 arhivaali Arhivaalide kättesaadavus veebis, miljonit 25,8 33,6 36,2 39 41,5 44 46,5 kujutist Meede 1. Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine Eesmärk: Arhiiviväärtusega (püsiva väärtusega) teabe väljaselgitamine, selle riiklikule säilitamisele vastuvõtmine, nõuetekohane säilitamine ning dokumentaalse kultuuripärandi kasutamise võimaldamine Arhiivipedagoogilistes tegevustes osalenute 4330 5442 11875 10000 10000 12000 13000 arv (inimest aastas) Rahvusarhiivi virtuaalse uurimissaali 1,7 1,5 1,67 1,5 1,5 1,5 1,5 külastuste arv (mln korda) Rahvusarhiivi teaduspublikatsioonide arv 7 8 8 7 7 7 7 (tk. aastas) *Tegevuse tasandi mõõdikud on samad, mis meetme mõõdikud. 1  EELNÕU 1.10.2024 Programmi meetmed, tegevused ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Meede/ Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028 Meede 1. Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine Tegevus 1.1 Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine Rahvusarhiivi suuremad väljakutsed seonduvad arendusülesannetega nii digiühiskonnas laiemalt, aga samuti organisatsiooni sees. Lähiaastateks on kokku lepitud kaks fookusvaldkonda: (1) Rahvusarhiiv kui osa e-riigist ja infoühiskonnast ning (2) Rahvusarhiiv kui avatud asutus ja partner kogukondadele. Rahvusarhiiv on olnud e-riigi ja infoühiskonna osa pikemat aega. Jätkub vajadus arhiivihalduse keskseid süsteeme uuendada ja lõimida need omavahel nii kliendi kui töötaja vaates. Töövoogude disainimine muudab töö tulemuslikumaks ning ühtlasi tagab töötajate arengu. Rahvusarhiiv jätkab koostööd partneritega kodu- ja välismaal, suunates protsesse, milles sünnivad vastastikku kasulikud tehnilised arendused. Rahvusarhiiv on oluliselt suurendanud arhiivipedagoogika raames pakutavate teenuste hulka. Lisaks üldharidust ja kõrgharidust toetavatele tegevustele tuleb senisest enam tegelda täiskasvanuõppega, samuti laiendada erivajadustega inimestele suunatud programme. Rahvusarhiiv panustab haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 raames ka paindlike ja isikupõhiste õpiteede arendamisse. Tänapäevane arhiivindus on üha rohkem orienteeritud kogukondadele. Rahvusarhiiv on nüüdseks juba kümme aastat tegelnud vabatahtlike kaasamisega arhiiviteabe kirjeldamisse, käivitanud mitu ühisloomeprojekti sadade kaasalööjatega ja korraldanud avalikkusele suunatud ettevõtmisi ning tegevustega jätkatakse. KOKKU KULUD 9 139 8 953 8 826 8 826 AMORTISATSIOON 361 361 361 361 KOKKU INVESTEERINGUD 50 50 50 50 Juhtimiskorraldus Arhiivindusprogrammi on koostanud Rahvusarhiiv ja selle kinnitab haridus- ja teadusminister. Programmis seatud eesmärkide saavutamist ja mõõdikuid seiravad Haridus- ja Teadusministeerium ja Rahvusarhiiv tulemusvaldkonna „Riigivalitsemine“ tulemusaruande raames. 2  EELNÕU 1.10.2024 Lisa 1. Programmi teenuste ülevaade ja rahastamiskava Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks. Programmi meede, tegevus ja tegevuse selgitus Asutus Asutuse TERE teenus 2025 2026 2027 2028 Meede 1. Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine Tegevus 1.1 Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine Tegevuste eesmärgiks on arhiiviväärtusega (püsiva Rahvusarhiiv Arhivaalide kogumine -9 499 731 -9 314 475 -9 187 638 -9 187 638 väärtusega) teabe väljaselgitamine, selle riiklikule säilitamine ja juurdepääs säilitamisele vastuvõtmine, nõuetekohane säilitamine ning dokumentaalse kultuuripärandi kasutamise võimaldamine 3  EELNÕU 1.10.2024 Haridus- ja noorteprogramm 2025-2028 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu Tulemusvaldkonna edendamist ja üleilmset säästvat arengut. eesmärk Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. Valdkonna Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035, Noortevaldkonna arengukava arengukava 2021-2035. Programmi eesmärk: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. Programmi kogueelarve (tuhandetes eurodes) 2025 2026 2027 2028 RE RES 2025-2028 Programmi kulud 867 896 906 553 910 298 887 221 Olukorra lühianalüüs Majanduslangus ja elukalliduse tõus on raskendanud olukorda kogu haridussektoris – kärpe- või kokkuhoiukohti on pidanud otsima nii ministeerium, omavalitsused kui ka teised haridus - ja noorteasutuste pidajad. Endiselt on aktuaalne küsimus, milline on Eestile jõukohane koolivõrk, mis hariduse kättesaadavust halvendamata võimaldaks anda kvaliteetset haridust. Rekordmadalad sündimuse numbrid on tõstnud teema taas tulipunkti ja osundavad vajadusele leida pikaajalised lahendused. Lahenduste leidmist raskendab üha teravam puudus kvalifitseeritud haridustöötajatest. Tehnoloogilised muutused, eriti suurte keelemudelite lai levik ja kättesaadavus on päevakorda toonud tehisintellektiga seotud teemad. Tehisaru mõjutab oluliselt õppimist ja õpetamist – tuleb leida võimalused, kuidas tehistaipu õppeprotsessis toetavalt kasutada. Õpetajaskonna järelkasvu probleem muutub iga aastaga üha teravamaks nii formaal- kui mitteformaalõppes. Meie õpetajaskond endiselt vananeb – viimase viie aastaga on 60-aastaste ja vanemate üldhariduskoolide õpetajate osakaal tõusnud juba 24 protsendini, noorte osakaal aga ei näita kasvu märke. Õpetajaskonna vananemise ja üldise õpetajate puuduse tingimustes on õppeasutused sunnitud palkama töötajaid, kellel puudub õpetajatööks nõutav pädevus ohustades hariduse kvaliteeti. Õpetajate puuduse leevendamisel annavad lootust õpetajakoolituse õppekohtade suurenevad konkursid. 2023/24. õppeaastal astus õpetajakoolituse õppekavadele õppima ligi poolteist korda enam tudengeid kui viis õppeaastat tagasi. Kuigi üldine pilt on suurenenud vastuvõtu valguses positiivne, valmistavad muret aineõpetajate koolituse õppekavad, kuhu on juba pikemat aega vähe soovijaid. Siiski ei taga õpetajakoolituse vastuvõtu suurendamine õpetajate piisavat järelkasvu, kui koolid ei suuda pakkuda lõpetajatele atraktiivset ja toetavat töökeskkonda. Õpetajate puuduse juurpõhjused peituvad eelkõige töötingimustes, -koormuses ja -tasus. Töökeskkonna ja -tingimuste üheks peamiseks kujundajaks on haridusasutuse juht, mistõttu on oluline tõsta juhtimise kvaliteeti ning toetada haridusasutuse pidajaid ja noortevaldkonna korraldajaid värbamisel, juhtide hindamisel ja koolijuhtimise arendamise eestvedamisel. Õpetajate palga alammäär on 2025. aastal 1820 eurot, millele lisandub diferentseerimise osa 20%-ni − see tähendab, et õpetajate 1  EELNÕU 1.10.2024 arvestuslik keskmine palk on 2184 eurot. Õpetajate keskmise palga sihti − 120% Eesti keskmisest palgast, pole pikaajaliselt võimalik ilma lisaressurssideta ja haridusvõrku korrastamata järgmistel aastatel saavutada. Seepärast käivitati 2025-2028 pikaajalise haridusleppe sõlmimine, et leppida kokku õpetajate karjäärimudel ja vastavad palgaastmed ning algatati kohalike omavalitsustega läbirääkimised koolivõrgu korrastamiseks, et saavutada rahvastiku muutustega arvestav, kaasaegset õpikäsitust toetav ja kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv koolivõrk ning ligipääs eestikeelsele haridusele kõigis piirkondades. Lähiaastate peamiseks prioriteediks on üleminek eestikeelsele õppele, mis algas lasteaedades ning 1. ja 4. klassis 2024. aasta sügisel. Alates 2029/2030. õppeaastast on kogu põhiharidus eestikeelne. Reformi elluviimiseks on aastateks 2025-2028 kavandatud 249 mln eurot. Ülemineku üks suurimaid eesmärke on pakkuda kõigile Eesti lastele, olenemata emakeelest, võimalust omandada kvaliteetne eestikeelne haridus. See tähendab, et üleminekul vajavad tähelepanu ka koolikultuur, õppe tulemuslikkus, rahulolu, väljalangemise ennetamine ning edasise haridustee avatus. Eesti keele kui teise keele õpitulemused on olnud jätkuvalt madalad , jäädes seatud eesmärkidest selgelt maha. Eriti halb on olukord gümnaasiumi lõpuks B2-keeletaseme saavutanute osas – viimasel neljal aastal on vajaliku keeletaseme omandanute osakaal järjest vähenenud. Eestikeelsele õppele üleminek võimendab aga õpetajate järelkasvu probleeme, sest õpetajatest ligi kümnendiku keeleoskus ei vasta nõuetele. Muret tekitab õpilaste vähenev rahulolu kooliga ning üha sagedasem kiusamise kogemine. Õpilaste heaolu on oluline nii eraldiseisva eesmärgina kui ka seetõttu, et end koolis paremini tundvad õpilased on ka kõrgema õpimotivatsiooniga. On oluline mainida, et tüdrukute rahulolu kooliga on poiste omast madalam. Nii üleeuroopaliselt kui ka Eestis on just tüdrukute vaimse tervise näitajates märgata suurt langustrendi1 . Tajutud kiusamine kasvab teist aastat järjest 4., 8. ja 11. klasside õpilaste seas. Kiusamisel on õpilaste rahulolule väga suur mõju – see mõjutab negatiivselt kõiki teisi rahulolufaktorite hinnanguid. Laste ja noorte füüsilise ja vaimse heaolu jaoks on kriitilise tähtsusega ka liikumisvõimaluste loomine ja liikumisharjumuste kujundamine koolis. Kahjuks ei ole õpilaste rahulolu liikumisvõimalustega viimasel neljal aastal erilisi paranemismärke näidanud. Tüdrukute madal rahulolu võib osaliselt selgitada ka seda, miks on põhikoolist väljalangejate üldine määr kolmandas kooliastmes (7.‒9. klassis) jäänud samaks, kuid tüdrukute põhikoolist väljalangevus on suurenenud. Suurenenud on ka väljalangemine gümnaasiumi 1. õppeaastal, mis mõjutab negatiivselt ka edasisel haridusteel osalemise näitajaid. Noorte edasiõppimisvalikud põhikooli lõpetamise järel on üle kümne aasta püsinud suhteliselt muutumatud ning järjest suurem on nende õpilaste osakaal, kes oma haridusteed lõpetamisele järgneval aastal ei jätka (s.o ~700 õpilast aastas). Seepärast on algatatud õppimiskohustuse reform, millega toetatakse iga õppija haridustee jätkumist täisealiseks saamiseni ja luuakse võimalused, et õppijate edasine haridustee jääks avatuks ka tulevasteks õpinguteks. Õppimiskohustuse reformi eesmärke jõustab ka kutseõppe reform. Täna on põhikooli järgsete kutseõppe erialade valik piiratud ja erialad ei ole noortele atraktiivsed – 2023. a jätkas kutsehariduses vaid 25,5 protsenti põhikoolilõpetajatest ning 1. õppeaastal langes kutseõppest välja 8,6 protsenti õppijatest. Reformiga soovitakse muuta õpe mitmekesisemaks, paindlikumaks ning suurendatakse üldoskuste osa õppekavades, et kujundada kutsekeskharidusest võrdväärne alternatiiv gümnaasiumiharidusele ning võimaldada edukat toimetulekut nii tööturul kui ka õpingute jätkamist. Kui eelnevatel aastatel on õpinguid jätkavate lõpetajate osakaal vähenenud, siis 2022/23. õppeaastal jätkas kõrghariduses gümnaasiumilõpetajaid varasemast enam (s.o 55%). Ka kõrghariduse katkestajate ning esimese astme 1. õppeaastal väljalangejate vähenemine näitab paranemise märke – võrreldes viie aasta taguse ajaga on väljalangejate arv vähenenud nelja protsendipunkti võrra ehk ~13%-ni. Märkimisväärne on, et meesüliõpilaste hulgas on kõigil õppetasemetel katkestajate osakaal kõrgem kui naiste seas. Kuigi üldised kõrghariduse näitajad on paranenud, siis vajavad tähelepanu nii LTT erialade 1 Oja L, Piksööt J, Haav A, jt. (2023). Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2021/2022. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut 2  EELNÕU 1.10.2024 kui ka IT õppesuuna lõpetanute osakaalud, mis on mitmendat aastat järjest vähenenud. Kõrgharidusega rahvastiku osakaalu jätkuvaks kasvuks ning ligipääsetavuse suurendamiseks kõrgharidusele, on oluline, et aastatel 2025-2026 suurendatakse kõrghariduse rahastamist. Luuakse täiendavad võimalused senisest suuremas osas eraraha kaasamis kõrgharidusse ning jätkatakse arutelusid kõrghariduse pikaajalise jätkusuutliku rahastamismudeli väljatöötamiseks. Analüüsitakse rakenduskõrghariduse osakaalu kasvatamise võimalusi, et toetada kavandatavat kutsehariduse reformi. Täiendavalt uuendatakse üliõpilaste toetus- ja õppelaenusüsteemi, et võimaldada kõrgharidusele ligipääs ka madalama sotsiaalmajandusliku taustaga ühiskonnagruppides ja vähendada vajadust õpingute ajal töötada. Kutse- ja kõrghariduse lõpetanud on tööturul edukalt rakendunud. 20–34-aastaste kutse- või kõrghariduse lõpetanute hõive näitajad olid 2023. aastal väga head (1-3 aastat tagasi kutsehariduse lõpetanute tööhõive määr oli 84,6% ja kõrghariduse lõpetanutel 96,7%). Praeguseks on hõivenäitajad ületanud ka pandeemiaeelse taseme. Täiskasvanute elukestvas õppes osalemine (nt tasemeõppes, koolitusel või tööalasel konverentsil osalemine) on aasta-aastalt jõudsalt kasvanud, jõudes 2023. a juba 23,2% juurde, mis muudab 2035. aastaks seatud 25% sihi teostatavaks. Samas 2022. aasta EL riikide võrdluses, kus vaadatakse 12 kuu jooksul hariduses ja koolituses osalenuid, oleme keskmised ja jätkuvalt on mureks meeste tunduvalt väiksem aktiivsus võrreldes naistega. Ka vanemaealiste inimeste ja mitte-eestlaste osalus elukestvas õppes on endiselt madalam. Vaadates elukestvas õppes osalemist haridustasemeti, on näha murettekitavat muutust - kõige madalama haridusega inimeste osalemine on võrreldes eelmise aastaga langenud. Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute ehk kutse- või kõrghariduse omandanud täiskasvanute osakaal on viimastel aastatel püsinud muutumatult 75% juures ning ei liigu seatud eesmärgile lähemale. Seevastu madala haridustasemega (põhiharidus ja madalam) mitteõppivate 18−24-aastaste inimeste osakaal näitab paranemise märke – 2023. a oli nende osakaal 9,7% ning vähenemine on toimunud meeste vastava näitaja arvelt. Noorte, sh vähemate võimalustega ja tõrjutusriskis ning andekate noorte toetamine on järgnevatel aastatel endiselt noortevaldkonna fookuses. Tulenevalt Ukraina sõja tõttu suurenenud sisserändest, on noorte arv Eestis alates 2022. aastast oluliselt tõusnud – 2024. a elas Eestis 18 348 7-26aastast noort rohkem kui 2022. a. Noorte arvu hüppelise kasvu ning NEET-staatuses2 noorte 9,6% osakaalu tõttu on kasvanud ka nõudlus noorsootöö, huvihariduse ja huvitegevuse teenuste järele. Noortele pakutavate huvihariduse, huvitegevuse ja noorsootöö teenuste kvaliteet on endiselt üle Eesti ebaühtlane . 2022. a rahvusvahelise kodanikuhariduse uuring näitab, et vaatamata kõrgele teadmiste tasemele on Eesti noorte oskus ning võimekus teadliku ja aktiivse ühiskonnaliikmena panustada pigem tagasihoidlik 3. Huvihariduse õpetajate, huviringide juhendajate ning noorsootöötajate professionaalsus on noorte vaimse tervise ning tajutud eluga rahulolu parandamisel järjest olulisem. Samas ohustab ka noortevaldkonna, s.o. huviharidus, huvitegevus ja noorsootöö, teenuste järjepidevust professionaalide puudulik järelkasv 4. 2 NEET-noored: mitteõppivad, mittetöötavad ja koolitustel mitteosalevad noored vanuses 15-29 eluaastat. 3 Ümarik M, Tinn M jt. (2022). IEA 2022. aasta rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu (ICCS 2022) Eesti tulemused. Tallinn: Tallinna Ülikool 4 Haugas, S., Kendrali, E. (2022). Noortevaldkonna tulevikustsenaariumid. Tallinn: Mõttekoda Praxis. 3  EELNÕU 1.10.2024 Olulisemad programmi (arendus)tegevused 2025-2028 aastal: Kvaliteetne eestikeelne haridus • Eestikeelse õppele ülemineku tegevuskava elluviimiseks tehakse koostööd koolide ja lasteaedadega, koolipidajate, ülikoolide, ekspertidega ja lastevanematega, lähtutakse regionaalsetest eripäradest ning säilitatakse haridusasutustes muu kodukeelega lastel oma kultuuri ja emakeele õppimise võimalus. o Soodustamaks üleminekut eestikeelsele õppele on välja töötatud lasteaedade, koolide ning kohalike omavalitsuste nõustamis- ja arendustoekorraldus. Jätkatakse haridusasutuste järelevalve tegevuste laiendamisega. Kvalifikatsiooninõuetele mittevastava eesti keele oskusega haridustöötajate keeleõppe toetamiseks pakutakse tasuta erinevaid eesti keele õppe võimalusi. Lisaks pakutakse koostöös ülikoolide ja Eesti Keele Instituudiga mitmekülgseid keelevaldkonna metoodikakoolitusi kõikidele haridustöötajatele. o Rakendatakse uut 1. ja 4. klasside keeleõppetoetuste pearaha mudelit, et soodustada eestikeelsele õppele üleminekut eesti keelest erineva õppekeelega lasteaedades ja põhikoolides. Toetatakse eesti keelest erineva emakeelega lapsi ja õpilasi eesti keele omandamisel, rakendatakse lõimitud aine- ja keeleõpet, sh keelekümblust ning luuakse eeldused õpilaste ainealaste teadmiste paranemiseks. • Jätkatakse vähemalt 2026. aastani kõrghariduse tegevustoetuse suurendamist, et arendada kõrghariduse kvaliteeti, kindlustada õppejõududele konkurentsivõimelised töötasud ning leida tasakaal eesti- ja ingliskeelse kõrgharidusõppe vahel, tagamaks eestikeelse kõrghariduse jätkusuutlikkus. Haridus- ja noortevaldkonna professionaalide järelkasv ja jätkusuutlikkus • Tagamaks õpetajatöö jätkusuutlikkus ja järelkasv ning suurendamaks õpetajate kindlustunnet oma ametis jätkamiseks, viiakse koostöös kohalike omavalitsustega ellu aastateks 2025-2027 sõlmitud pikaajalist hariduslepet. Pööratakse tähelepanu haridus- ja noortevaldkonna töötajate professionaalsele arengule ning paindlikule täiendusõppele, sh haridus- ja noortevaldkonna töötajate vaimset tervist toetavatele tegevustele. • 2025. a õpetajate palga alammäär on 1820 eurot, millele lisatakse diferentseerimise osa 20%. Jätkub toetus kohalikele omavalitsustele, et motiveerida neid hoidma lasteaiaõpetajate palka 90% ning magistrikraadiga õpetajatel 100% üldhariduse õpetaja palga alammäära tasemel. • Jätkatakse tegevustega haridus- ja noortevaldkonna asutuste juhtimiskvaliteedi tõstmiseks. Uuenenud kompetentsi- ja karjäärimudeli kasutuselevõtuga toetatakse juhtimiskvaliteedi arendamist, läbimõtestatud värbamist ja järelkasvu toetamist ning juhtide töö tagasisidestamist kogu karjääri vältel. • Kõrghariduse rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks ning kasvatamiseks 1,5%-ni SKP-st analüüsitakse võimalusi suuremal määral eraraha kaasamiseks ning paindlike tasuliste õppimisvõimaluste laiendamiseks (nt tasu küsimise õigus õppurilt 1-aastasel magistriõppekaval või doktoriõppes kolmandate riikide üliõpilastelt). • Võimaldamaks võrdsemat ligipääsu haridusele kõigis ühiskonnagruppides, uuendatakse õppelaenusüsteemi. Eesmärgiks on kujundada õppelaen üliõpilaste ja kutseõppurite jaoks atraktiivsemaks, soodsamaks ning paindlikumaks, et vähendada õpinguteaegset töökoormust ning pakkuda laenu näol alternatiivset võimalust, mille abil osaliselt katta hariduse omandamisega kaasnevaid kulusid. Õppelaenu maksimaalne laenusumma tõstetakse 6000 euroni ning pikendatakse tagasimakseperioodi. 4  EELNÕU 1.10.2024 Teaduspõhine haridussüsteemi väljakutsete lahendamine ja paindlik haridussüsteem • Käivitatakse reform õppimiskohustuse kehtestamiseks täisealiseks saamiseni eesmärgiga toetada õpingute jätkamist pärast põhiharidust ja vähendada väljalangevust keskhariduse esimesel aastal. Põhikooli lõpueksamid tuuakse ajaliselt varasemaks, et õppeasutused saaksid eksamite tulemusi arvestada sisseastumiskatsetel. Luuakse eeldused ühtse sisseastumise korraldamiseks keskhariduse tasemele, kirjeldatakse karjääriteenuste sisu ja kättesaadavus õppija vaates, laiendatakse õpivalikuid kutsekeskhariduse tasemel ning luuakse võimalusi kutse- ja üldkeskhariduse õpingute integreerimiseks. Samuti võimaldatakse õppe paindlikumaks muutmist läbi mitteformaalhariduse lõimingu üldharidusõppesse. Õppimiskohustuse täitmise tagamisel täpsustatakse nii kooli kui kohaliku omavalitsuse ülesandeid ning kirjeldatakse lapsevanema ja õppija vastutus. • Muutmaks kutsekeskharidus võrdväärseks alternatiiviks gümnaasiumiharidusele, mis võimaldab nii edukat toimetulekut tööturul kui loob eeldused õpingute jätkamiseks, viiakse ellu kutsehariduse reform. Reformi raames töötatakse välja uued laiapõhjalised valdkondlikud kutsekeskhariduse õppekavad, kus tugevdatakse üldharidusõpinguid ja üldpädevuste õpet. Samuti arendatakse välja kutseõppeasutuste uued rahastamise põhimõtted, sh töötatakse välja tasulise kutseõppe regulatsioon korduvõppe piiramiseks. Alustatakse uue kutsehariduse seaduse väljatöötamist, mis on kooskõlas kavandatava ühtse keskhariduse seaduse ja kutsete süsteemi reformiga ning mis asendaks kehtivat kutseõppeasutuse seadust. • Jätkatakse uue põhihariduse ja ühtse keskhariduse kontseptsiooni loomist lõimides sinna üld- ja kutsekeskhariduse, formaal- ja mitteformaalõppe, toe vajadusega õpilaste kui ka andekate arendamise ehk individualiseerituma õppe korralduse alused. Samuti alustatakse uute põhihariduse- ja keskhariduse õppekavade loomise protsessi. Formaalse ja mitteformaalse õppe lõimingu üle-eestiliseks rakendamiseks töötatakse välja juhendmaterjal, väljundipõhised huvialade õppekavad ning käivitatakse mentorsüsteem ja meetmed kohalike omavalitsuste koostöögruppidele. • Arendatakse välja ja juurutatakse järk-järgult õpilasekeskset haridusmudelit, õppe personaliseerimist ning lõimitakse eri haridustasemete ja -liikide õpitegevusi kasutades selleks õpiraja taristu teenuseid. Selleks luuakse õpilaskeskse õppe alused, kontseptsioon ja õiguslik raamistik. • Viiakse ellu õppijate annete märkamise ja toetamise tegevuskava. Õpetajatele ja noorsootöötajatele luuakse koolitusvõimalusi ja toetavaid materjale ning haridusasutustele annete tuvastamist toetav hindamisvahend. Jälgitakse, et annete arengut soodustavate lisategevuste valik oleks piisav kõikide sihtrühmade jaoks. • Ajakohastatakse noorsootöö seadus, milles täpsustatakse noorsootöö korraldamisega seonduvaid kohaliku omavalitsuse ülesandeid ning noorsootöö tegevustele kohalduvaid nõudeid. Töötatakse välja ja rakendatakse huvihariduse seadus, millega viiakse huvihariduse olemus ja korraldus omavahelisse kooskõlla, täpsustatakse huvihariduse korraldamisega seonduvaid kohaliku omavalitsuse ülesandeid. • On algatatud läbirääkimised kohalike omavalitsustega koolivõrgu korrastamiseks, mille eesmärgiks on saavutada rahvastiku vähenemisega arvestav, muutunud õpikäsitust toetav ja kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv koolivõrk, mis tagab võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele üle Eesti. Kohalikke omavalitsusi toetatakse koolivõrgu korrastamisel nii sisuliselt (oskusteave, nõustamine, andmed) kui ka rahaliselt kestliku kahanemise, energiatõhususe suurendamise põhimõtetel ja ligipääsetavuse tagamisel. Omavalitsustele on käivitatud ka täiendav rahastusmeede väikekoolide pidamise toetamiseks, et soodustada kodulähedaste lasteaed-algkoolide kuni teise kooliastmega koolide pidamist. • Koostöös Sotsiaalministeeriumiga viiakse ellu erivajadustega laste tugisüsteemi reformi tegevuskava, et lihtsustada ja kiirendada abi kättesaadavust ning tõhustada abivajaduse varajast märkamist. 5  EELNÕU 1.10.2024 • Laste ja noorte vaimse ning füüsilise tervise probleemide ennetamiseks toetatakse tegevusi nii haridus- kui noorsootööasutustes kui nende väliselt. Noorte riskikäitumise vähendamiseks ja tõrjutusriski ennetamiseks võimestatakse mobiilset noorsootööd ja noorte kaasamist. Töötatakse välja meetmed noortele, sh riskinoortele, nende kodanikuühiskonda kaasamiseks. Hariduse ja teadussüsteemi kooskõla suurendamine ühiskonna vajadustega • Viiakse ellu kutsesüsteemi reform, millega luuakse ametikeskse kutsesüsteemi asemele universaalsetel oskustel ja nende arendamisel põhinev kutsesüsteem. Selleks töötatakse välja uus kutseseadus ja seonduv õigusraamistik, uuendatakse kvalifikatsiooniraamistikku, kutsestandardeid, kompetentsiprofiile ning arendatakse vajalik digitaristu. Samuti uuendatakse OSKA metoodikat eesmärgiga välja selgitada ühiskonna ootused õppijate ja töötajate oskustele ning toetatakse nende kompetentside hindamist ja ametlikku tunnustamist. Uuenenud kutsesüsteemile üleminekut alustatakse 2026. aastal. • Jätkatakse tegevusi mikrokvalifikatsioonide väljatöötamiseks ja rakendamiseks, mis toetab õppe paindlikumat korraldamist kõrg- ja kutsehariduses, kutsesüsteemis ning täiendkoolituses ning arendatakse täiskasvanud õppija mitteformaalse õppe e-tunnistuste süsteemi. • Pakutakse vastavalt tööjõu ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA ning teiste uuringute ja analüüside soovitustele tuginedes täiendus- ja ümberõppe kursuseid täiskasvanutele, suunates tegevusi prioriteetse sihtgrupina madala haridustasemega, erialase hariduseta ning aegunud oskustega täiskasvanutele. Laiendatakse töökohapõhise õppe pakkumist, toetatakse täiskasvanute naasmist tasemeõppesse ning noorte sisenemist tööturule. • Pööratakse tähelepanu tehnilise taibu ja algoritmilise mõtlemisega spetsialistide järelkasvule ning tootmise, tehnika, tehnoloogia ja IT-valdkonna arenguks vajalike teadmiste ning oskuste arendamisele. Toetatakse tööealise elanikkonna digipöördeks vajalike oskuste arendamist, et toetada ettevõtete digipööret. Keskkonna- ja kliimateadlikkuse suurendamiseks arendatakse roheoskusi ja -teadmisi kõikidel haridustasemetel ning elukestvas õppes. Ida-Virumaa vajadustest lähtuvalt toetatakse piirkonna tööealise elanikkonna oskuste arendamist, et toetada kliimaneutraalsele majandusele üleminekut ning Ida-Virumaa majanduskeskkonna mitmekesistamist. 6  EELNÕU 1.10.2024 Programmi mõõdikud 5 Mõõdik/Sihttase Viimane 2025 2026 2027 2028 2035 tegelik tase (2023) Madala haridustasemega mitteõppivate 18‒24-aastaste osakaal (%) mehed 11,4 11,1 10,8 10,4 9,95 9 naised 7,8 6,6 6,5 6,4 6,4 6 kokku 9,7 9,1 8,9 8,8 8,66 7,5 Allikas: Eurostat Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64- aastaste) osakaal (%) 74,9 75,7 76,1 76,6 77,3 80 Allikas: Statistikaamet Täiskasvanute (25–64-aastaste) elukestvas õppes osalemise määr (%) Formaal- ja mitteformaalõppes 23,2 23,4 23,6 23,8 24 25 Informaalõppes 57,9 kasvab kasvab kasvab kasvab kasvab Allikas: Eesti tööjõu uuring (Statistikaamet) (nelja nädala metoodika) Aasta pärast lõpetamist nutika spetsialiseerumise (2022) kasvualadel rakendunute osakaal kõigist hõivatutest (%) 26,7 30 30 30,5 30,5 33 Allikas: Uuring Edukus tööturul Ennastjuhtiv õppija (%) akadeemiliselt taastenõtkete 8. klassi õpilaste osakaal 32,4 agentsete 8. klassi õpilaste osakaal 27,2 kasvab kasvab kasvab kasvab kasvab 8. klassi õpilaste osakaal, kes tunnevad, et õpetajad 38,7 toetavad nende autonoomiat Allikas: Riiklikud rahuloluküsitlused Tipptasemel oskustega (PISA uuringus 5. ja 6. taseme (2022) saavutanud) õpilaste osakaal (%), sh funktsionaalne lugemisoskus 10,6 13 - - 17 20 matemaatiline kirjaoskus 13,1 17 - - 20 25 loodusteaduslik kirjaoskus 11,6 14 - - 17 20 Allikas: PISA Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti keskmise töötasuga (%) koolieelse lasteasutuse õpetaja 92 80,3 82,6 85,6 86,4 100 üldhariduskooli õpetaja 120 107,1 112 117 120 120 kutseõppeasutuse õpetaja 117 107,1 112 117 117 120 Allikas: Saldoandmik/EHIS/Statistikaamet Noorte usaldus riigi vastu (%) (2022) 57 - - - 65 70 Allikas: ICCS 5 Indikaatorite sihttasemeid aastateks 2025-2028. Tegevuste tasandi mõõdikute sihttasemed seatakse oktoobriks. 7  EELNÕU 1.10.2024 Meede 1. Õpivõimalused ja hariduse korraldus Eesmärk: Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel. Meetmesse on koondatud tegevused õppeasutuste võrgu arendamiseks ja taristu tagamiseks, et haridus oleks kättesaadav eri sihtrühmadele ja õppekeskkond toetaks nüüdisaegset õpikäsitust. Samuti tagatakse meetme raames paindlikud õpivõimalused erinevatel haridusastmetel, kvaliteetse hariduse kättesaadavus ja toetatud õpe, et vähendada õppest väljalangemist ning rakendada maksimaalselt iga inimese potentsiaali. Õpivõimaluste mitmekesistamiseks, hariduse kvaliteedi tõstmiseks ning eesti keele ja kultuuri laiemaks tutvustamiseks edendatakse rahvusvahelistumist ja õpirännet. Meetme mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane 2025 2026 2027 2028 2035 tegelik tase (2023) 3-aastaste kuni kooliealiste laste osakaal, kes on käinud koolieelses lasteasutuses (%) 88,2 92,5 93 93 95 Allikas: EHIS Vähemalt keskharidusega 20–24 a osakaal (%) 83,3 85,8 86 87 87 90 Allikas: Eurostat Kolmanda taseme haridusega 25‒34 a osakaal (%) Allikas: Eesti tööjõu-uuring 43,5 43,7 43,9 44 45 Eestist väljaminevas lühiajalises õpirändes osalenud kutseõppe lõpetanute osakaal (%) 6,9 - - - Allikas: EHIS Eestist väljaminevas lühiajalises õpirändes osalenud bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetanute osakaal 7,3 9,5 10 10,5 15 (%) Allikas: EHIS 8  EELNÕU 1.10.2024 Tegevus 1.1. Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine Tegevus toetab põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist, riigile keskhariduse andmisel suurema vastutuse andmist, sh riigigümnaasiumide loomist, haridustaristu optimeerimist ning energiatõhususe suurendamist, õppekeskkonna nüüdisajastamist, kaasava hariduse põhimõtete rakendamist, hariduse kättesaadavuse parandamist ja haridusasutuste vahelise koostöö suurendamist. Korrastatakse tuge vajavate õpilaste koolide võrk. Kohalikud omavalitsused saavad toetust nii väikeste maakoolide pidamiseks kui ka kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks, mis on suunatud mistahes erivajadusega inimese tavapärases õppe- ja noorsootöös osalemise toetamisele ning osalemise suurendamisele läbi õppekeskkonna parendamise ning õppe- ja töövahendite tagamise. 2025 2026 2027 2028 Mõõdik 2021 2022 2023 Sihttase Eesmärk: Demograafiliste muutustega arvestav ja kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv koolivõrk, mis tagab võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele kõigis Eesti piirkondades Gümnaasiumiastmega koolide arv (tk) 158 158 156 153 152 150 Allikas: EHIS Riigigümnaasiumide arv (tk) 18 20 25 27 27 27 Allikas: EHIS Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028 Tegevuse 1.1. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Koolivõrgu korrastamine (sh riigigümnaasiumid, põhikoolid, HEV koolid) Tulemus: Aastaks 2026 tegutseb 27 riigigümnaasiumi, sh igas maakonnas vähemalt üks riigigümnaasium ca 12 000 õppekohaga. Alustatakse Tõnismäele ja Lasnamäele riigigümnaasiumite õppehoonete ehitamise ettevalmistustöödega, õppetööd alustatakse neis eeldatavalt 2029. - Investeeringud Ida-Virumaa põhikoolivõrgu korrastamisse Tulemus: Investeeringud võimaldavad ümber korraldada ja optimeerida kogu maakonna põhihariduse pakkumist ning leevendada ennetavalt demograafiliste muutuste mõju enim väheneva ja vananeva elanikkonnaga piirkonnana Ida-Virumaal, keskendudes hariduse kvaliteedile ja kättesaadavusele. - Kaasava hariduse edendamiseks koolide ja noorsootööasutuste õppekeskkonna parendamine Tulemus: Õppeasutused on toetatud tuge vajavate õppijate kaasamiseks. Üldhariduskoolides, kutseõppe- ja noorsootööasutustes on tehtud vajalikud hoonete kohendused ning hangitud on vajalikud õppe- ja töövahendid. - Kutseõppeasutuste taristu nüüdisajastamine Tulemus: Tehtavad investeeringud on kooskõlas üldise kutseõppeasutuste võrgu kava arengutega. - Hariduskeskuste piloodid ja rakendamine Tulemus: Investeeringud toetavad haridusasutuste, sh kutseõppeasutuste, üldhariduskoolide, mitteformaalse õppe pakkujate ja ka kõrgharidusasutuste (nt ülikoolide piirkondlikud kolledžid) ning noorsootööasutuste tihedamat koostööd, tagades regiooni vajadustele vastava õppe läbiviimiseks ühise taristu, mis võimaldab: 1) ühtselt korraldatud vastuvõttu keskharidustaseme õppesse; 2) üldkeskhariduse ja kutsehariduse lõimitud õppekaval õppimist (õppijatele paindlikult ligipääsetav taristu); 3) hübriidõppe integreerimise võimekust. KOKKU KULUD 31 473 40 366 52 762 34 266 KOKKU INVESTEERINGUD 12 770 16 462 25 681 32 241 9  EELNÕU 1.10.2024 Tegevus 1.2. Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele Tegevus hõlmab üldhariduses kolme haridustaset: alus-, põhi- ja üldkeskharidust ning kutseharidust. Ligipääsu tagamiseks kvaliteetsele üldharidusele antakse haridustoetust munitsipaal- ja erakoolide pidajatele, tagatakse vajalikud õppekohad riigi koolides ning toetatakse IBO õppekavade rakendamist ja Euroopa Kooli arengut. Eelpool nimetatud haridustoetuse all peetakse silmas ka läbi kohalike omavalitsuste (KOV) toetusfondi eraldatavat toetust (495 mln eurot), mis panustab otseselt tegevuse eesmärkidesse, kuid mida kajastatakse riigieelarves Vabariigi Valitsuse all ja mis seetõttu käesoleva programmi eelarves ei sisaldu. Koguulatuses katavad KOV-id oma üldharidusega seotud kulusid riigist saadava toetuse, maksutulude ja muude tulude arvelt. Kutsehariduses kavandatakse õppes osalemise kasvu ning lõpetajate oskuste tööturu vajadustele vastavuse tagamiseks kutseõppe koolitusmahud ja õppekavarühmade üleriigiline optimaalne jaotus, tagatakse vajalikud õppekohad ja õppijate toimetulekut toetavad meetmed, kaasajastatakse õppevahendeid. 2025 2026 2027 2028 Mõõdik 2021 2022 2023 Sihttase Eesmärk: Luua tingimused koolikohustuse täitmiseks, tagada ligipääs üldharidusele ja vähendada väljalangevust. Luua Eesti elanikkonnale nende vajadustele ja võimetele vastavad kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega kutseõppevõimalused, mis vastavad tööturu arenguvajadustele. Põhikoolist väljalangejate määr statsionaarse õppe kolmandas 0,25/ 0,3/ 0,34/ 0,25/ 0,25/ 0,3/ kooliastmes (%): 0,3/ 0,4/ 0,38/ 0,3/ 0,3/ 0,3/ kokku/ poisid/ tüdrukud 0,2 0,2 0,3 0,2 0,2 0,2 Allikas: EHIS Gümnaasiumist väljalangejate määr 1. õppeaastal (%) 0,9 1,2 1,3 1,1 1,0 1,0 Allikas: EHIS Kutseõppest väljalangejate määr kutsekeskhariduse 1. õppeaastal (%) 8,9 10,7 8,6 8,5 8,0 7,8 Allikas: EHIS Keskhariduse omandanute osakaal 4 aastat pärast põhikooli lõpetamist 81,9 81,2 82,1 83 83 83 Allikas: EHIS Kutsehariduse* omandanute osakaal 5 aastat pärast põhikooli 22,3 21,6 21,2 23 24 24 lõpetamist (%) Allikas: EHIS *Kutsehariduse all mõistetakse ainult tasemeõppes saadud kutseharidust. Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028 Tegevuse 1.2. rahastamiskava Tegevuse raames toimub Üldhariduses: - Õppimiskohustuse reformi ja kutsehariduse reformi elluviimine Tulemus: Rohkem õppijaid jätkab õpinguid pärast põhihariduse lõpetamist. Rakendub õppimiskohustus täisealiseks saamiseni ning kooli ja koolipidaja ülesanded on õppimiskohustuse täitmise tagamisel täpsustatud. Kutsekeskharidus kujuneb võrdväärseks alternatiiviks gümnaasiumiharidusele ning üha rohkem õppijaid suundub põhikoolijärgselt kutseõppesse. Välja on töötatud kutseõppeasutuste uued rahastamise põhimõtted ning piiratakse korduvõpet. - Haridustoetuste tagamine munitsipaal- ja erakoolidele ning õppekohad riigi koolides 10  EELNÕU 1.10.2024 Tulemus: Igale õpilasele on tagatud juurdepääs kvaliteetsele kodulähedasele põhiharidusele ning mitmeid valikuvõimalusi pakkuvale kodumaakonnas asuvale gümnaasiumiharidusele. Õppest väljalangemine üldhariduses on vähenenud. Õpetajate töötasu on vastavuses töö keerukuse ja vastutuse ulatusega, mis tagab koolis töötamise muutumise arvestatavaks valikuks parimatele. - IBO õppekavade rakendamise ja Tallinna Euroopa Kooli arengu toetamine Tulemus: Rahvusvaheliselt tunnustatud õppekavade rakendamine toetab riigi erinevate valdkondade rahvusvahelistumisega ja rahvusvahelise koostööga seotud tegevusi. Kutsehariduses: - Kutseõppe koolitusmahtude kavandamine, õppekohtade tagamine ja õpilaste toimetulekut toetavad meetmed Tulemus: Tasuta õppekohad tagavad kutseharidusele ligipääsu, sh on võetud arvesse koolikohustuse tõstmine 18. eluaastani. Koolitusmaht on optimaalne ja kooskõlas OSKA raportite soovitustega. Rahastamismudel toetab kutsehariduse eesmärkide saavutamist, sh kaasava hariduse põhimõtete arvestamist õppetöö korraldamisel koolides 6. Kutseõppeasutused arvestavad võrdse kohtlemise põhimõtet ja erinevate sihtrühmade vajadusi, sh eesti keelest erineva kodukeelega õpilased, uusimmigrandid ja tagasipöördujad, haridusliku erivajadusega õpilased. Väheneb kutseõppe katkestamine, sealhulgas majanduslikel põhjustel. - Kutseõppeasutuste õppekavarühmade üleriigilise jaotuse optimeerimine ja õppekeskkonna kaasajastamine Tulemus: Kutseõppeasutuste ja õppekavarühmade jaotus on optimaalne ning õppebaaside ristkasutus tagab erinevate piirkondade tööandjatele vajaliku tööjõu koolitamise. Pindade ja tehnoloogiliste seadmete kasutus on optimaalne, kutseõppeasutustes on ajakohane sisseseade ja võimekus toetada õppevaldkondade ja piirkonna arenguid. KOKKU KULUD 280 262 269 129 266 210 266 299 AMORTISATSIOON 17 195 17 195 17 195 17 195 KOKKU INVESTEERINGUD 1 547 946 995 914 6Kaasava hariduse ja võrdse kohtlemise põhimõtete arvestamine koolide igapäevatöös on kutsehariduse rahastamismudeli üheks komponendiks ja seetõttu kajastub õpilaste toetamine koolides käesolevas tegevuses. Süsteemsed arendused riigi tasandil nii kaasava hariduse paremaks rakendumiseks kui ka muude sihtrühmade toetamiseks kajastatakse tegevuses 2.2. (sh haridustasemete-ülene lähenemine). 11  EELNÕU 1.10.2024 Tegevus 1.3. Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele Tegevuse raames toetatakse kõrgharidusõppe läbiviimist ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides (tegevustoetus), tagatakse õppija toimetulekut ja õppe tulemuslikkust toetavad teenused ja toetused, juurutatakse õppijakeskset õpikäsitust, toetatakse kõrgharidusõppe kvaliteeti, tagatakse õppejõudude järelkasv, toetades nende arengut ja suurendades enesetäiendamise võimalusi. 2025 2026 2027 2028 Mõõdik 2021 2022 2023 Sihttase Eesmärk: tagada igale motiveeritud ja võimekale üliõpilaskandidaadile ligipääs kvaliteetsele, paindlikule ja mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi arvestavale kõrgharidusõppele. Kõrgharidusõppest väljalangejate määr (kõrghariduse 1. astme õpingute esimesel aastal) (%) 14,5 15,1 13,2 16 15,9 15 Allikas: EHIS Doktorikraadi kaitsmiste arv õppeaastas 222 250 237 300 300 300 Allikas: EHIS Nominaalajaga lõpetanute osakaal kõrghariduses (%)* 55 56,1 54,8 54,5 55 56 Allikas: EHIS Osakaal vilistlastest, kes on rahul õppejõudude ning õpetamise ja juhendamisega (%) ** - 81,4 83 - 83 Allikas: vilistlaste uuring *Nominaalaeg +1 on arvestatud nende õppekavade puhul, mille nominaalkestus on väiksem kui 4 aastat, nominaalaeg+2 on arvestatud nende õppekavade puhul, mille nominaalkestus on vähemalt 4 aastat. Arvesse on võetud 1. ja 2. astme õppekavad. **Allikas: Vilistlaste uuring (rahulolevate vilistlaste osakaal väljendub vastusevariantides "pigem nõustun" ja "nõustun täiesti") Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028 Tegevuse 1.3. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Kõrgharidusõppe läbiviimise rahastamine ning rahastamis- ja juhtimissüsteemi arendamine Tulemus: Tegevustoetuse eraldamisega on tagatud kõrgharidusõpe ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides. Rahastamise maht ja mudel toetab kõrghariduse kvaliteedieesmärkide saavutamist ning võimaldab pakkuda piisavas ulatuses kõrgharidusõpet, sh pöörates tähelepanu õppekohtade arvu suurendamisele suurema tööjõuvajadusega valdkondades nagu haridus (õpetajakoolitus, eripedagoogid, logopeedid, koolipsühholoogid) IKT, tehnika, tootmine ja ehitus, tervishoid. Kõrgkoolide vastutusvaldkonnad on selged, paraneb koostöö ning kõrghariduse kvaliteet. Kõrgkoolide juhtimis - ja töökorraldus on tõhus. - Õppija toimetulekut ja õppe tulemuslikkust toetavate teenuste ja toetuste tagamine Tulemus: Tagatud on toetuse saamise võimalus üliõpilaste majandusliku toimetuleku parandamiseks ja erivajadustest tulenevate vajaduste rahuldamiseks, suureneb kõrghariduse ligipääsetavus eemalejäämise riskis olevate noorte hulgas. Eesti keelest erineva emakeelega üliõpilastele on loodud parem ligipääs eestikeelsele kõrgharidusele 7. Paranevad võimalused osaleda elukestvas õppes, sh kõrgharidusõppes. VÕTA süsteem toetab kõrgharidusõppes osalemist. KOKKU KULUD 296 256 324 768 316 187 316 210 AMORTISATSIOON 2 895 2 895 2 895 2 895 FINANTSEERIMISTEHINGUD 253 253 253 253 KOKKU INVESTEERINGUD 1 720 795 795 695 7 Rahastamine tegevustoetuse raames 12  EELNÕU 1.10.2024 Tegevus 1.4. Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine Suuremat lisandväärtust andvate erialaste oskuste ja tööelu üldoskuste arendamiseks pakutakse täiendus- ja ümberõppevõimalusi. Koolituste rahastamisel lähtutakse OSKA soovitustest jm uuringutest ning arendatakse mitteformaalõppe kvaliteeti. Toimuvad tegevused haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomiseks formaalharidusse ning arendatakse VÕTA süsteemi. Toetatakse täiskasvanuhariduse osapoolte võrgustikutööd ja täiskasvanute teadlikkuse tõstmist elukestvast õppest ning õppimisvõimalustest. 2025 2026 2027 2028 Mõõdik 2021 2022 2023 Sihttase Eesmärk: Paranenud on täiskasvanute ligipääs õppija huvidest ja võimetest lähtuvale, tema arengut toetavale ja tööturu vajadustega arvestavale kvaliteetsele mitteformaalsele õppele. Koostöövormid on parandanud täiskasvanute teadlikkust elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest 25−64-aastaste madala haridustasemega täiskasvanute elukestvas õppes osaluse määr 8,6 10,7 9,95 12,3 13,1 13,8 (%)* Allikas: Statistikaamet Mittestatsionaarses üldharidusõppes või kutsekeskhariduses õppijate osakaal 4,8 4,5 4,7 4,8 4,8 4,9 keskhariduseta 19-64-aastaste hulgas (%) Allikas: EHIS Õppetööst väljalangevuse määr mittestatsionaarses üldharidusõppes (%)** 30 32 26,3 28,9 28,4 27,9 Allikas: EHIS Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr viimase 12 kuu jooksul (%) Formaal- ja mitteformaalõppes *** - 48,1 - 49,9 50,6 51,2 Informaalõppes**** 59,6 62,6 67,8 70,5 71,8 72,9 73,9 Allikas: Eesti Tööjõu Uuring (Statistikaamet) *Eesti Statistikaameti andmed. Mõõdiku arvutamisel lähtutakse Eesti tööjõu-uuringust ning see kajastab küsitlusele eelnenud nelja viimase nädala jooksul tasemehariduses või koolitusel osalenute osatähtsust 25–64-aastaste hulgas. Madala haridustaseme all mõistetakse põhiharidusega või sellest madalama haridusega inimesi (ISCED 0-2). **Arvesse on võetud kõik mittestatsionaarse õppe õppevormid gümnaasiumiastmes *** Euroopa Komisjoni metoodika, indikaator hõlmab endas formaal- ja mitteformaalõpet, va juhendatud töökohapõhine õpe ****Arvesse on võetud õppimist pereliikmelt, sõbralt või kolleegilt, trükimaterjalide abil, elektroonilise seadme vahendusel, giidiga ekskursioonidel, õppekeskustes. Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028 Tegevuse 1.4 rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Täienduskoolituse paindlikkuse arendamine ning õppimisvõimaluste loomine Tulemus: Töötavatele täiskasvanutele on pakutud täiendus- ja ümberõpet, mis arvestavad OSKA jm prognoose, regionaalseid vajadusi ning eripärasid. 2029. aastaks on vähemalt 64 000 täiskasvanut on parandanud oma tööalaste kompetentside sh tööelu üldoskuste taset. Parandatud on koolitusasutuste võimekust nii üldpädevuste, rohe- ja digioskuste ning erialaoskuste koolitamisel ja integreerimisel. Lisaks on arendatud täiskasvanutele pakutavaid e -õppe võimalusi. Prioriteetsete sihtrühmade õppes osalemise suurendamiseks on välja töötatud ja piloteeritud individuaalse õpikonto lahendused. - Täienduskoolituse ja täienduskoolitusasutuste kvaliteedi arendamine Tulemus: Täienduskoolitusasutused järgivad täiskasvanute koolituse seaduse ning täienduskoolituse standardi nõudeid. Esimese etapina on käivitunud täienduskoolitusasutuste õppekavarühmapõhine kvaliteedihindamise süsteem mikrokvalifikatsioonide pakkumiseks tegevusloa väljastamise kontekstis. Välja on töötatud tingimused ja protseduurid kvaliteedi hindamiseks ja tunnustamiseks. Nii hindajate kui ka täienduskoolitusasutuste võimekus hindamist ette valmistada ning läbi viia on paranenud ning kvaliteedi hindamine mikrokvalifikatsioonide pakkumiseks on käivitunud. Kasvatatud on koolitajate ja koolitusasutuste võimekust üldpädevuste, rohe- ja digioskuste ning erialaoskuste koolitamisel. Täiskasvanute täienduskoolituste kvaliteet paraneb. Valminud on PIAAC uuringu temaatilised aruanded ja täiskasvanuhariduse poliitika kujundamiseks vajalikud temaatilised uuringud. -Mikrokvalifikatsioonide rakendamise toetamine 13  EELNÕU 1.10.2024 Tulemus: Loodud on põhimõtted ja kriteeriumid mikrokvalifikatsioonide väljatöötamiseks, tunnustamiseks ning rakendamiseks, et paremini siduda täiendus- ja ümberõpe tuleviku oskuste vajadustega ning luua õppijatele võimalused tema vajadustele ja võimetele vastava, väiksematest osadest koosneva hariduse omandamiseks. Täiskasvanute täienduskoolituse e-tunnistuste süsteemi arenduste esimesed etapid on ellu viidud, mis on sisendiks täiskasvanud õppija õppimise ja oskuste digiloo loomiseks. Paindlike õpiteede toetamiseks on tõhustatud VÕTA kasutamise võimalusi haridus- ja kutsesüsteemis. - Teadlikkuse tõstmine elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest, täiskasvanuhariduse osapoolte koostöö arendamine Tulemus: Täiskasvanuhariduse populariseerimistegevused ja organisatsioonide vaheline koostöö toetavad elukestvas õppes osaluse kasvu. Toetatud on piirkondlikku ja kogukondlikku võrgustikutööd, suurendatud kolmanda sektori, sotsiaalsete partnerite, KOV-ide ning tööandjate rolli õppimise ja enesetäiendamise populariseerimisel. Paranenud on info kättesaadavus täiskasvanute õppimisvõimalustest, eriti mitteformaalse õppe osas, ning inimeste teadlikkus elukestva õppe vajalikkusest.t. - Madalama haridustasemega täiskasvanute tagasitoomine tasemeõppesse Tulemus: Pidurdub õppijate langus üldhariduse mittestatsionaarses õppes, suureneb täiskasvanud õppijate osakaal kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides. Täiskasvanutele (sh HEV õppijatele) on loodud paindlikud võimalused tasemeõppeks. Täiskasvanutele põhi- kesk- ja kutseharidust pakkuvaid õppeasutusi on toetatud arendustegevuste elluviimisel ning õppe paindlikumaks muutmisel. Haridusasutusi on toetatud kvaliteetse ja kaasaegse õppe pakkumisel, arendatud on e-õppe võimalusi, integreeritud üldharidusõpet ja kutseoskuseid. Madalate ja aegunud oskustega täiskasvanuid on toetatud õpitee jätkamisel tasemeõppes. KOKKU KULUD 21 727 22 998 22 544 21 030 14  EELNÕU 1.10.2024 Tegevus 1.5. Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine Tegevuse raames panustatakse hariduse rahvusvahelistumisse, sh tegeletakse rahvusvahelise haridusturundusega, arendatakse kutsehariduses ja kõrghariduses rahvusvahelist koostööd, toetatakse kõrghariduse rahvusvahelise atraktiivsuse suurendamist, pakutakse õpirände soodustamiseks stipendiumiprogramme ning korraldatakse välisriigi hariduskvalifikatsioonide hindamine, haridusalase teabe andmine ja välisriikide kutsekvalifikatsioonide tunnustamise tugiteenus (ENIC/NARIC keskus). 2025 2026 2027 2028 Mõõdik 2021 2022 2023 Sihttase Eesmärk: Eestis antav haridus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline Eestis õppivate immatrikuleeritud välisüliõpilaste osakaal (%) 11,4 11,0 9,7 11,0 11,0 11,0 Allikas: EHIS Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028 Tegevuse 1.5. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Rahvusvaheline haridusturundus (Education Estonia, Study in Estonia) Tulemus: Suureneb Eesti kui atraktiivse sihtriigi rahvusvaheline nähtavus ja konkurentsivõime. Kasvab teadlikkus Eesti haridussüsteemi tugevustest ja üldistest arengusuundadest . - Kutsehariduse rahvusvahelise koostöö arendamine Tulemus: Kasvab õpilaste ja õpetajate õpiränne ning koolide osalus rahvusvahelises koostöös. Kutsehariduspoliitika kujundamisel tuginetakse rahvusvahelistele kogemustele. - Euroopa Liidu mobiilsusprogrammi Erasmus+ elluviimine (katab üld-, kutse-, kõrg-, ja täiskasvanuharidust) Tulemus: Paraneb institutsioonide vaheline koostöö ja suureneb õpiränne. - Õpirände soodustamiseks pakutakse stipendiumiprogramme: Kristjan Jaagu stipendium, Noore Õpetlase stipendium, Euroopa Ülikooli Instituudi stipendium jt. Tulemus: Eesti üliõpilaste ning õppejõudude õpiränne suureneb. - Välisriigi hariduskvalifikatsioonide hindamine, haridusalase teabe andmine ja välisriikide kutsekvalifikatsioonide tunnustamise tugiteenuse pakkumine ENIC/NARIC keskuses. Tulemus: Tagatud on välisriigi kõrgharidust tõendavate ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate kvalifikatsioonide (akadeemilised kraadid, diplomid, tunnistused jt) hindamine, kvalifikatsioonidele vastavuse määramine Eesti haridussüsteemis ning tunnustamiseks ettepanekute tegemine kõrgkoolidele ja tööandjatele. KOKKU KULUD 42 686 44 361 49 172 49 933 15  EELNÕU 1.10.2024 Meede 2. Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad Eesmärk: Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe. Meetmesse on koondatud tegevused nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtete rakendamiseks kõigil haridustasemetel8 ja -liikides, et õppeprotsess ja õppe sisu toetaksid ennastjuhtiva õppija arengut, õpe võimestaks nii õppijat kui ka õpetajat ja kutseõpetajat. Õppe tulemuslikkuse suurendamiseks ja õppija arengu pidevaks toetamiseks lähtutakse õppekavade arendamisel, rakendamisel ja õppijate hindamisel nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest ning arendatakse nutikat õppevara ja metoodikat. Toetatakse ühise kultuuri- ja väärtusruumi kujunemist, tagatakse kvaliteetne eestikeelne ja eesti keele õpe ning soodustatakse võõrkeelte õppimist. Tagatakse kvalifitseeritud õpetajate ja tugispetsialistide järelkasv9, paindlikud võimalused ametisse asumiseks, tugi algajatele ning professionaalse arengu võimalused kogu karjääri vältel. Tagatakse õppeasutuste juhtide järelkasv, toetatakse nende professionaalset arengut, töötatakse välja ja rakendatakse juhtide hindamise süsteem. Meetme mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik 2025 2026 2027 2028 2035 tase (2023) PISA uuringus alla kolmanda taseme* saavutanud õpilaste osakaal (%), sh funktsionaalne lugemisoskus 36,2 31,0 - 30,0 27 matemaatiline kirjaoskus 38,2 30,0 - 29,0 26 loodusteaduslik kirjaoskus 32 29,0 - 28,0 25 Allikas: PISA Baastasemest kõrgema taseme digioskustega 16‒24- (2021) täpsus- täpsus- aastaste osakaal (DESI) (%)** 47,5 tamisel - - tamisel Õppeprotsessis osalejate subjektiivne rahulolu kooliga pigem rahul või täiesti rahul olevate õpilaste osakaal 8. klass 20,1 26 26 26 kasvab 11. klass 30,1 41 41 41 kasvab kutsekeskharidus 45 56 56 56 kasvab tööga pigem rahul või täiesti rahul olevate õpetajate osakaal*** - 85 85 86 kasvab Allikas: Rahulolu-uuring Eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksamil vähemalt B1-taseme saavutanute osakaal (%) 52,3 70 72 72 72 95 vähemalt B2-taseme saavutanute osakaal (%) Uus mõõdik, metoodika töötatakse välja Allikas: EHIS, EIS Õpetaja kutsekindlus**** õpetajakoolituse lõpetanute osakaal, kes on pärast 56 57 57 57 58 60 lõpetamist õpetajana töötanud viiel järjestikusel aastal (%) esmakordselt õpetajana alustanute osakaal, kes on pärast ametisse asumist õpetajana töötanud viiel 52 52 52 53 54 55 järjestikusel aastal (%) Allikas: EHIS *Mõõdetakse skaalal 1‒6, kus 1 tähistab madalamaid ja 6 tipposkuseid. **Allikas The Digital Economy and Society Index (DESI) [link] ***Arvesse on võetud alus-, üld- ja kutsehariduse õpetajad, sh täiskasvanute gümnaasiumi õpetajad. ****Arvesse on võetud koolieelse lasteasutuse, üldhariduskooli, kutseõppeasutuse ja rakenduskõrgkooli õpetajad, kes on pärast õpetajakoolituse lõpetamist või esmakordselt tööle asumist töötanud viiel järjestikkusel aastal. 8 Nüüdisaegse õpikäsituse rakendamine kõrghariduses vt tegevus 1.3. 9 Õppejõudude järelkasvu teema vt tegevus 1.3. 16  EELNÕU 1.10.2024 Tegevus 2.1 Õppekava ja -vara arendamine ning õpikeskkonna kujundamine Tegevuse raames arendatakse üld- ja kutsekeskhariduse riiklikke õppekavasid, kutsehariduse õppekavu, õpitulemuste välishindamise elektroonseid vahendeid ja õppevara (sh digiõppevara, hindamisvahendid). Samuti kaardistatakse õppevara loomise ja kohandamise vajadus, tehakse õppevara laialdaselt kättesaadavaks ja toetatakse keskselt tellitud õppevara kasutuselevõttu. Õppekavade rakendamisel ja arendustöös toetatakse koole vajaduspõhise nõustamisega, korraldatakse võrgustikutööd parimate praktikate vahetamiseks ning soodustatakse huvipoolte (näiteks ülikoolid, aineliidud, tööandjad jt) kaasamist õppe kaasajastamisel. Õppe kvaliteedi tagamiseks arendatakse õppeasutuste sisehindamist, viiakse läbi õpitulemuste välishindamist ja rahulolu-uuringuid. Luuakse ja edendatakse nüüdisaegse õpikäsituse rakendamist toetavaid koostöövorme ning toetatakse andekate õpilaste arengut. Viiakse läbi Eesti kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi hindamist. Viiakse ellu haridus- ja noortevaldkonna koostöövõimeliste infosüsteemide arendus- ja juurutustöid ning toetatakse koolide digitaristut. 2025 2026 2027 2028 2021 2022 2023 Mõõdik Sihttase Eesmärk: Õppekavade arendamisel ja rakendamisel lähtutakse nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest ning toetatakse nutika õppevara ja metoodika kasutamist õppes. Üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste digitaristu toetab õppimist ja õpetamist, hariduse valdkonna infosüsteemid on koosvõimelised ja vastavad kasutajate vajadustele . Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikku kuuluvate koolide arv 148 184 205 214 224 235 Allikas: Liikuma Kutsuva Kooli programm Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis pigem rahul või väga rahul (%)* 4. klass 31,8 30,7 31,7 33 33 34 8. klass 16,3 16,1 15,5 17 18 19 11. klass 15,8 15,5 16,5 17 17 18 Allikas: Rahulolu-uuring Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud (%) 4. klass 66,0 63,5 60,9 67 68 68 8. klass 79,3 76,7 69,8 81 81 81 11. klass 92,4 90 88,1 93 93 93 Kutseõppeasutuste õppijad 92,4 87,8 86 93 93 93 Allikas: Rahulolu-uuring Üldhariduskoolide õpetajate osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud (sh õpilaste, 87,5 - - - - 91 lapsevanemate, kolleegide poolt) (%) Allikas: Rahulolu-uuring Andeka õppija toetamine Uus mõõdik, metoodika töötatakse välja *Allikas: Rahulolu-uuring. Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis üle keskmise rahul, s.t õpilased, kes on vastanud kõigile kolmele liikumisvõimalustele hinnangu andmise küsimusele (1. Saan iga päev vähemalt mõnes vahetunnis õue minna. 2.Tundides ei pea ma kogu aeg istuma, vaid saan vahepeal liikuda, nt rühmatööd tehes või ülesandeid lahendades. 3. Õpetajad julgustavad meid vahetunnis akt iivselt liikuma.) ning nende vastanute osakaal, kelle kolme küsimuse vastuse keskmine on 4-5 (vastuste skaalal 4 tähistab vastust "pigem olen nõus" ning 5 "olen täiesti nõus"). 17  EELNÕU 1.10.2024 Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028 Tegevuse 2.1. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Üldhariduse riiklike õppekavade arendamine ja rakendamise toetamine (sh õppevara) Tulemused: Kõikide õpilaste arendamine õppeprotsessi käigus toimub samadel väärtusalustel ja ühtse nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtete kohaselt, et toetada üld- ja tulevikuoskuste, sh meediapädevuse kujunemist. Üldhariduse riiklikud õppekavad (üldosa ja ainekavad) aitavad kaasa õpilase terviklikku arengut toetava õppe korraldamisele ning tagasisidestamisele põhikoolis ja gümnaasiumis ning võimaldavad paindlikke õpiteid. Õpiteede valimist toetab tõhusam karjääriteenuste kättesaadavus. Loodud on õppekorralduse ja õpiteede personaliseerimise toetamise meetmed. Õppeprotsessi läbiviimist toetab mitmekesine ja kvaliteetne õppevara, sh hindamisvahendid. Toetatakse mitteformaalsete ja informaalsete õpikeskkondade (sh e-õppe keskkondade) kasutamist formaalhariduses, et tagada paremad võimalused iga õppija arengu toetamiseks ning nende tulevase karjääri ja elukestva õppega seotud valikute kujundamiseks. - Luuakse tõenduspõhine süsteem noorsootöö, huvihariduse ja huvitegevuse tihedamaks lõimimiseks formaalharidusse Tulemus: Kõigile noortele on loodud võimalused mitteformaalses õppes omandatu arvestamiseks riikliku või individuaalse õppekava täitmisel. Toetatakse valmisolekut nõustada noori mitteformaalse õppe võimaluse leidmisel, õpitu kirjeldamisel ning õpitu arvestamisel riikliku õppekava täitmisel. - Tõenduspõhise ja õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise edendamine üldhariduses Tulemus: Õppija arengut toetavate õpitulemuste välishindamise vahendite (e-eksamid, e-tasemetööd ja küsitlused), sh tagasiside (kirjeldab mh koolide panust õpilaste edasijõudmises) ja metoodika on arendatud ning rakendatud ning kooskõlas kasutajagruppide (õpilane, õpetaja, lapsevanem, koolijuht, riik) ootuste ja valmisolekutega ning harid spoliitiliste otsustega. Välja on töötatud üldharidussüsteemi kvaliteedihindamise mudel, sh hindamiskriteeriumid ja mudelit on piloteeritud, samuti on välja töötatud tuge vajavate koolide jaoks arendusprogrammid, k sh nõustamist ja toetamist on piloteeritud. Õppeasutuse eneseanalüüsiks ja hindamiseks on loodud digitaalne juhtimislaud. - Kutseõppe riiklike õppekavade ja kutseõppe õppekavade arendamine ning rakendamise toetamine (sh õppevara) Tulemus: Kutsehariduspoliitikat kavandatakse tihedas koostöös huvipooltega ja teiste haridustasemetega, kaasatute võrgustik on laienenud ja koostöö regulaarne. Selle tulemusena on kutseõppe õppekavasüsteem terviklik, õppekavad on ajakohased ja ühendavad tööandjate ootused õpilaste vajadustega. Õppeprotsessi läbiviimist toetab mitmekesine ja kvaliteetne õppevara sh simulaatorid. - Õppeasutuste ja õppe kvaliteedi hindamine kutse- ja kõrghariduses a) kutsehariduse kvaliteedi hindamine Tulemus: Kutsehariduse osapooled, sh koolid on saanud tagasisidet oma õppekasvatustöö kvaliteedi, tugevuste ja parendusvaldkondade kohta. Koolide hindamisaruanded on avalikud ning on aluseks analüüsile, edasistele juhtimisotsustele ja arendustele. (Tegevusi viiakse ellu programmi tegevuse 3.2 raames) b) kõrghariduse kvaliteedi hindamine (institutsionaalne akrediteerimine ja temaatiline hindamine). Tulemus: Eesti kõrgkoolide toimimist ja kvaliteeti seiratakse ja hinnatakse süsteemselt ning hindamissüsteem tagab õppe kõrge kvaliteedi. c) Õppe õiguse ekspertiis kutse- ja kõrghariduses (õppekavagruppide/-rühmade esma- ja kordushindamine). Tulemus: Kõik avatavad õppekavad vastavad kehtivatele kvaliteedistandarditele ja tööturuvajadusele. - Turvalise koolikultuuri edendamine ja õppijate füüsilise tervise edendamine Tulemus: Kiusamisjuhtude arv haridusasutustes on vähenenud. Koolide õppekeskkond ja koolikultuur on rohkemates koolides turvaline. Viiakse ellu liikumist soodustavaid programme ja tegevusi. - Andekate õpilaste arengu toetamine Tulemus: andekate õpilaste arengu toetamise põhimõtted on kajastatud koolide õppekavades. Kasvab koolide arv, kus tehakse sihipärast tööd annete arendamisel. Õpilaste osalus riiklike olümpiaadide piirkonnavoorudes ja üleriigilistel konkurssidel on kasvav. - Hariduse valdkonna e-teenuste arendamine ning haldusala IKT tegevuste koordineerimine Tulemus: Hariduse valdkonna infosüsteemid on koosvõimelised ja vastavad kasutajate vajadustele. Üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste digitaristu toetab õppimist, õpetamist ja õppeasutuse tõenduspõhist juhtimist, sh pidaja poolt. KOKKU KULUD 28 316 26 323 25 835 24 500 AMORTISATSIOON 3 085 3 085 3 085 3 085 KOKKU INVESTEERINGUD 1 897 1 572 1 560 1 481 18  EELNÕU 1.10.2024 Tegevus 2.2. Võrdsete võimaluste tagamine hariduses Võrdsete võimaluste tagamiseks alus- ja põhihariduses jätkatakse kaasava hariduse põhimõtete rakendamist, sh tagatakse õppenõustamise teenuste kättesaadavus; toetatakse muukeelseid õpilasi eesti keele omandamisel ja nõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga piirkondade koole, toetatakse hariduslikku lõimumist. 2025 2026 2027 2028 Mõõdik 2021 2022 2023 Sihttase Eesmärk: õppekorralduses arvestatakse õpilaste individuaalseid arenguvajadusi. Koolivälise nõustamismeeskonna soovitatud tugispetsialisti teenuste 74 76 74,7 78 80 80 rakendamise osakaal põhihariduses (%) Allikas: EHIS Tavaklassi kaasatud tõhustatud ja erituge saavate õpilaste osakaal kõigist tõhustatud 34,4 36,2 38,1 36 36 36 ja erituge saavatest õpilastest Allikas: EHIS Tavakooli kaasatud tõhustatud ja erituge saavate õpilaste osakaal kõigist tõhustatud 68,4 70,8 72,8 72 75 75 ja erituge saavatest õpilastest (%) Allikas: EHIS Eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksami ja gümnaasiumi riigieksami keskmine tulemus (Pk/G) 65*/73 60/67 58,9/72,2 75/75 75/75 75/75 Allikas: EHIS/Harno Eesti keel teise keelena eksamil vähemalt B2 taseme saavutanute osakaal 77,3 75,5 69,1 78 80 80 gümnaasiumi statsionaarses õppes (%)** Allikas: EHIS Tipptasemel oskustega (PISA 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal eesti keelest erineva õppekeelega koolis võrreldes eestikeelse kooliga: Allikas: PISA Loodusteadused: eesti keelest erineva - - 5,9/13,3 10,8/19 - õppekeelega kool/ eesti õppekeelega kool - Lugemisoskus: eesti keelest erineva - - 7,3/11,6 12/20,5 - õppekeelega kool/ eesti õppekeelega kool - Matemaatika: eesti keelest erineva - - 7,8/14,7 13,5/23,7 - õppekeelega kool/ eesti õppekeelega kool - Õpetajate osakaal, kes on enda hinnangul saanud vajaliku õppe erivajadustega laste õpetamiseks ja/või toetamiseks - 46,3 - - - 49 Alusharidus - 43 - - - 46 Üldharidus Allikas: Rahulolu-uuring Alushariduse õpetajate osakaal, kes nõustuvad, et lasteaed ja erinevad lasteaiavälised spetsialistid, sh arstid, tugi- 59,2 - - - - 62 ja lastekaitsespetsialistid ning politsei jt, teevad erivajadustega laste toetamisel head koostööd Allikas: Rahulolu-uuring Üldhariduskoolide õpetajate osakaal, kes leiavad, et kool ja erinevad koolivälised spetsialistid sh politseinikud, nõustajad, arstid, psühholoogid, noorsootöötajad jt 65,3 - - - - 68 teevad hariduslike erivajadustega laste toetamisel head koostööd Allikas: Rahulolu-uuring 19  EELNÕU 1.10.2024 Õpetajate osakaal, kes tunnevad, et nad on hästi või väga hästi ette valmistatud - - - - - - õpetamiseks mitmekultuurilises või - keelses keskkonnas Allikas: TALIS * 2021. a tulemust täpsustatud tulenevalt metoodikast **C1-taset hakatakse seirama pärast vastava vahendi välja töötamist. Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028 Tegevuse 2.2. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Alushariduse õigusruumi muudatused* Tulemus: On vastu võetud uus alusharidusseadus, millega määratletakse koostoimes Eesti Vabariigi haridusseadusega lastehoidusid edaspidi haridusasutustena, kus alushariduse õppekava raamistikus toetatakse lapse üldoskuste arengut ning seeläbi tagatakse senisest tulemuslikum lapse arengu toetamine ja ühtlasem alushariduse tase. Koolieelses lasteasutuses töötava õpetaja töötasu on vastavuses töö keerukuse ja vastutuse ulatusega ning aitab kaasa motiveeritud personali tagamisele. - Kaasava hariduse ja vajaduspõhiste õppenõustamise teenuste elluviimine ja seire Tulemus: Õppenõustamise teenused vastavad kvaliteedinõuetele ja on võrdsetel alustel kättesaadavad kõigis maakondades. Hariduspoliitilised otsused ning kooli pidajate ja koolide tegevus kaasava hariduse rakendamisel toetavad igakülgselt iga õpilase arengut ning on kooskõlas laste põhiõigustega. Riik on toetanud kohalikke omavalitsusi haridustugiteenuste korraldamiseks ja üle on vaadatud Rajaleidjate võrgustiku funktsioonid. Ennetatud on õppest ja/või tööturult väljalangemist. - Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine Tulemus: On toetatud eesti keelest erineva emakeelega isikute eesti keele õpet. Paranenud on keeleõppe kvaliteet ja laienenud on keeleõppe võimalused nii õpilastele kui ka täiskasvanutele (sh haridustöötajatele, tugispetsialistidele, kohalike omavalitsuste noorsootöötajatele ja huvihariduskooli õpetajatele); arendatud on hindamise, testimise, keeleõppe metoodika jm alast kompetentsi keeleõppevaldkonnas, sh keeletehnoloogilisi võimalusi kasutades. KOKKU KULUD* 59 762 66 356 64 390 62 250 KOKKU INVESTEERINGUD 730 1 870 3 500 4 400 *Tegevustesse panustab ka omavalitsustele lasteaiaõpetaja palgatoetuseks eraldatav 16 mln eurot, mida on võimalik kasutada ka tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks ja tugispetsialistide töötasuks lasteaedades. Kuna riigi toetus KOV -idele kavandatakse riigieelarves Vabariigi Valitsuse all, ei sisaldu see summa seetõttu käesoleva programmi eelarves. 20  EELNÕU 1.10.2024 Tegevus 2.3 Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine Tegevuse raames arendatakse õpetajate taseme- ja täiendusõppe süsteemi ja meetmeid haridusasutuste juhtide hindamiseks ning professionaalse arendamise toetamiseks. Toetatakse tegevusi õpetaja, haridusasutuse juhi ja tugispetsialisti ameti atraktiivsuse suurendamiseks ja väärtustamiseks. Tegevused toetavad noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendõpet ja järelkasvu. 2025 2026 2027 2028 Mõõdik 2021 2022 2023 Sihttase Eesmärk: Tagatakse kvalifitseeritud õpetajate, haridusasutuste juhtide ja tugispetsialistide järelkasv ning paindlikud võimalused ametisse asumisel. Koolijuhtide osakaal, kes võtsid kasutusele meetmeid, et toetada õpetajate koostööd 45 - - 50 - - uute õpetamispraktikate väljaarendamisel (2018) (TALIS) (%) Allikas: TALIS Kuni 39-aastaste õpetajate osakaal üldhariduskoolides (%) 26,5 26,4 26,4 28 28,5 28,5 29 Allikas: EHIS Konkurss õpetajakoolituse õppekohtadele* 1,2 1,1 1,2 1,4 1,4 1,4 1,4 Allikas: SAIS+EHIS Õpetajate osakaal (%), kes leiavad, et 26,4 - - - - - õpetajaamet on ühiskonnas väärtustatud (2018) Allikas: TALIS Õpetajate osakaal, kes on vähemalt kord 21,5 - - - - - kuus õpetanud koos teise õpetajaga (%) (2018) Allikas: TALIS *Näitab õpetajakoolituse õppekavade konkursi suhet ülikoolide kõigi bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavade keskmisesse konkurssi. Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028 Tegevuse 2.3. rahastamiskava Tegevuse raames: - Toetatakse haridus- ja noortevaldkonna töötajate professionaalset arengut ja järelkasvu Tulemus: Haridus- ja noortevaldkonna töötajate areng on toetatud tuginedes kinnitatud täiendusõppe kontseptsioonile. Õpetajaametisse sisenemiseks ning selles püsimiseks on loodud paindlikke õpiteid ja on toetatud haridusvaldkonna sisest mobiilsust. Tähelepanu on pööratud õpetajaameti ning noortevaldkonna töötajate ametite populariseerimisele. Loodud on võimestamise meetmed, mis aitavad haridus- ja noortevaldkonna asutuste juhtidel luua õppimist ja õpetamist toetavat kultuuri ja KOV haridusametnikel täita koolipidaja rolli. Välja on töötatud haridustöötajate eetikanormistik ning selle rakendamise plaan. Toetatud on haridustöötajate metoodika ja (aineülese) didaktika alase pädevuse arendamist ning innovaatiliste õppemeetodite kasutuselevõttu (sh IKT kasutamine personaalhariduses). Loodud on võimalused täienduskoolitusel osalemiseks, arendatud on koolituskvaliteeti ja meetmeid enesehindamise protsesside juurutamiseks. Kutsutud on ellu Õpetajate Akadeemia, mille tegevuste fookusvaldkondadeks on loodusteaduste didaktika, matemaatika didaktika, eesti keele õpetamine muu kodukeelega õpilastele ja lastele, eesti keeles õpetamine ning kaasav haridus. Fookusvaldkondade akadeemiliste töötajate professionaalsus kasvab ja nende arv tõuseb. - Suurendatakse haridus- ja noortevaldkonna töötajate ameti atraktiivsust Tulemus: Haridus- ja noortevaldkonna töötajate amet on väärtustatud nii avalikkuse kui nende endi seas. Õpetaja ja haridusasutuse juhi amet on atraktiivne elukutse valik, sh toetatakse sisenemist teistest valdkondadest. KOKKU KULUD 10 032 10 134 9 337 8 692 KOKKU INVESTEERINGUD 164 164 164 164 21  EELNÕU 1.10.2024 Meede 3. Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed Eesmärk: Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele Kiiresti muutuv ühiskond ja uuenev tööturg, sh uued valdkonnad ja erialad ning uued töövormid nõuavad seniste oskuste ümberkujundamist. Inimeselt eeldab see valmisolekut karjääripööreteks ja pidevat õppimist – ümberõpet ja enesetäiendamist – kogu elukaare jooksul, haridussüsteemilt suutlikkust kiiresti reageerida muutuvale oskuste vajadusele ning luua õppimisvõimalusi erinevatele vanusegruppidele. Meetme raames rakendatakse jätkusuutlikku süsteemi tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosimiseks ja seireks ning tegevuse koordineerimiseks eri osaliste vahel, et toetada tööturu vajadustest lähtuvate oskuste omandamist ning sidustada paremini haridus- ja töömaailm. Soodustatakse suuremat lisandväärtust loovate oskuste arendamist ning laiendatakse täiendus- ja ümberõppevõimalusi, sh töökohapõhist õpet, et reageerida kiiresti töömaailma arenguvajadustele ning tagada kõigile Eesti inimestele tööturul vajalikud oskused ja teadmised. Meetme mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase 2025 2026 2027 2028 2035 (2023) Hõivatute osakaal eri- ja kutsealase haridusega (2022) 20–34-aastaste inimeste hulgas (%) üks aasta pärast lõpetamist 78,9 78 78 79 85 viis aastat pärast lõpetamist 75,1 76 76 77 80 Allikas: „Edukus Tööturul“ Baastasemest kõrgema taseme digioskustega 16–74-aastaste osakaal (%) 28 30 - 35 50 Allikas: The Digital Economy and Society Index (2021) (DESI) [link] Lõpetajate ettevõtlikkus Uus mõõdik, metoodika töötatakse välja 22  EELNÕU 1.10.2024 Tegevus 3.1. Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA Tegevuse raames tagatakse kutsesüsteemi toimimine ning arendatakse ja rakendatakse tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi (OSKA). 2025 2026 2027 2028 Mõõdik 2021 2022 2023 Sihttase Eesmärk: Kutsesüsteemi kaudu on haridussüsteem ja tööturg paremini seostatud. Mõõdik(ud) väljatöötamisel. Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028 Tegevuse 3.1 rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Kvalifikatsiooniraamistiku rakendamine Tulemus: Eesti kvalifikatsiooniraamistik on rakendunud ja kooskõlas Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga (EQF). - Kutsesüsteemi uuendamine ja kutseeksamite arendamine Tulemus: Kutsesüsteem on kooskõlas haridussüsteemi ja tööturu ootustega, inimestel on loodud võimalus tõestada oma kvalifikatsiooni. Välja on töötatud oskuste klassifikaator, mis on sidustatud Euroopa oskuste klassifikaatoriga (ESCO) ning loodud on oskuste kataloog, mis võimaldab kiirelt ja paindlikult luua oskuste profiile kvalifikatsioonide, mikrokvalifikatsioonide aluseks ja õppekavadele sisendiks. Arendatud on sihtgruppide oskuste hindamise võimekust ning digikeskkonna arenduste kaudu on loodud võimalused inimeste personaalsete oskuste kirjeldamiseks ja hindamiseks isiklikus digiloos. Toetatakse kutse andmise kvaliteeti, oskuste hindajate ning nõustajate koolitused on läbi viidud. Õpingud kutseõppeasutustes lõpevad töömaailmaga koostöös välja töötatud asjakohaste, töömaailma poolt hinnatud kutseeksamitega. - Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi uuendamine ja rakendamine Tulemus: Välja on töötatud ja rakendatud OSKA uuendatud tööturu üldanalüüsi ja valdkondlike uuringute metoodika, viiakse läbi OSKA piirkondlikke uuringuid ning laiendatakse võimekust kasutada lisaandmeid, suurandmeid ning andmekaevet. Toimib regulaarne tööjõuvajaduse seire-, prognoosi- ja tagasisidestamise süsteem (OSKA), mille eesmärk on sidustada tööturu osapoolte ekspertteadmine haridus- ja koolitusteenuste struktuuri, mahu ja sisu planeerimist toetavaks süsteemiks, toetada tööandjate, erialaliitude, õppeasutuste ja valitsusasutuste koostööd ning kindlustada ajakohase tööturu info jõudmine vajalike osapoolteni. OSKA tulemused on sisendiks kvalifikatsiooni- ja karjäärinõustamise süsteemile, õppekavaarendusele, taseme- ja täiendusõppe pakkumisele ning õppe rahastamisele. KOKKU KULUD 4 304 4 359 4 364 4 164 23  EELNÕU 1.10.2024 Tegevus 3.2. Õppe seostamine tööturu vajadustega Tegevuse abil arendatakse praktikasüsteemi nii kutse- kui ka kõrghariduses ja laiendatakse töökohapõhise õppe võimalusi. Viiakse ellu IT Akadeemia ja Inseneriakadeemia tegevusi kutse-, üld- ja huvihariduses ning kõrghariduses. Lisaks viiakse läbi uuringuid kutse- ja kõrghariduse lõpetajate edukusest tööelus. 2025 2026 2027 2028 Mõõdik 2021 2022 2023 Sihttase Eesmärk: viia õppimisvõimalused suuremasse vastavusse tööturu arenguvajadustega. 1−3 aastat tagasi kutsehariduse lõpetanud 20−34-aastaste inimeste tööhõive määr (%) 70,6 75,1 84,6 81,5 81,5 82 Allikas: Eurostat 1–3 aastat tagasi kolmanda taseme õpingud lõpetanud 20−34-aastaste tööhõive määr 92,4 87,3 96,7 88,5 88,5 89 Allikas: Eurostat LTT (loodus- ja täppisteadused, tehnika, tootmine ja ehitus) erialade lõpetajate 28,1 27,5 26,5 30 30 30 osakaal kõrghariduses (%) Allikas: EHIS IT õppesuuna lõpetajate arv aastas kõrghariduses 975 847 793 975 990 990 kutsehariduses 499 424 496 520 540 540 Allikas: EHIS Vilistlaste rahulolu praktikavõimalustega (%)* bakalaureuseõpe 66,2 63 63 - - - magistriõpe 58,8 68 68 Allikas: Vilistlaste uuring Töökohapõhises õppevormis lõpetajate osakaal kõigist kutseõppe lõpetajatest (%) 17,2 13,2 11,6 23,0 25 25 Allikas: EHIS *Allikas: Vilistlasuuring (Rahulolevate vilistlaste osakaal väljendub vastusevariantides "pigem nõustun" ja "nõustun täiesti") Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028 Tegevuse 3.2. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine (PRÕM+) Tulemus: Loodud on täiendavaid koolituskohti töökohapõhises õppes. Laiendamaks sihtrühmi riigile prioriteetsetes valdkondades, on välja töötatud ja piloteeritud töökohapõhise õppe korraldusmudeleid. Ellu on viidud õppeasutuste ja tööandjate praktika ja töökohapõhise õppega seotud koostööprojekte ning pakutud koolitust kooli ja ettevõtte poolsetele juhendajatele. (Kutsehariduse kvaliteedi edendamise ja hindamise tulemused on kajastatud programmi tegevuse 2.1 all). Siseriiklikud kutsemeistrivõistlused viiakse läbi vastavalt kinnitatud kavale. Eesti kutseõppurid osalevad siseriiklikel ja on ettevalmistatud rahvusvahelisteks kutsemeistrivõistlusteks. - IKT ja inseneeria valdkondade kutseharidusõppe seoste suurendamine tööturu vajadustega ning inseneeria valdkonna populaarsuse kasvatamine (IT akadeemia ja Inseneriakadeemia kutse-, üld- ja huvihariduses) Tulemus: Koostöös üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja tööandjatega on ellu viidud tegevused, mis tõstavad noorte teadlikkust IKT valdkonnas pakutavast õppest ning tööturu võimalustest. Loodud on võimalused inseneeria õppeks üldhariduse 3. ja 4. kooliastmetel ja huvihariduses ning võimalus IKT õppeks kõigis üldhariduskooli astmetes. Kasvab kutseõppurite arv IKT ning inseneeria valdkondades, väheneb väljalangevus, lõpetajate teadmised ja oskused on kooskõlas tööandjate ootustega ning üldhariduskoolide õppijad on teadlikumad oma õpivalikute tegemisel. Loodud on tingimused inseneeria erialadel kutsekeskhariduse õppekavade lõpetajatele kõrghariduse tasemel õpingute jätkamiseks. Korraldatud on tüdrukutele suunatud üle Eestilisi või piirkondlikke tegevusi, et äratada või kasvatada huvi IKT ja inseneeria valdkondade vastu. Õpetajatele ning koolijuhtidele on pakutud koolitusi ja seminare. - Inseneeria ning IKT valdkondades kõrgharidusõppe seoste suurendamine tööturu vajadustega ning lõpetajate arvu tõstmine (Inseneriakadeemia ja IT akadeemia kõrghariduses) Tulemus: Kasvab inseneeria ja IKT valdkondade üliõpilaste vastuvõtt, väheneb väljalangevus, suureneb lõpetajate arv ja lõpetajate erialased teadmised ja oskused on kooskõlas tööturu vajadustega. Kasvab naiste osakaal kõigist õppuritest. Ellu on viidud tegevused, mis tõstavad noorte teadlikkust inseneeria valdkonnas pakutavast õppest, tööturu võimalustest ja 24  EELNÕU 1.10.2024 kasvatavad huvi tehniliste erialade vastu. On ajakohastatud ja loodud uusi mooduleid. Toetatud on akadeemiliste töötajate ja õpetamise võimekus. - Kõrgharidusõppe kvaliteedi parendamine sh nüüdisaegse õpikäsituse juurutamine ja uuendatud õpiväljundite rakendamine Tulemus: Tagatud on kõrgharidusõppe kvaliteet läbi arendustegevuste kõrgkoolides ning kvaliteedihindamiste süsteemi. Kõrgkoolidevahelise koostöö tõhustamise kaudu paraneb kõrgkoolide võimekus pakkuda kvaliteetset ja kaasaegset õpet ning suureneb Eesti kõrghariduse konkurentsivõime. Kaasajastatud õpiväljundite rakendamiseks ning õpetamissuutlikkuse ja paindlikkuse parendamiseks toimuvad koolitustegevused. Õppijate tagasiside on süsteemne osa õppe kvaliteedi arendamisel. Väheneb katkestamise määr. - Õppejõudude arengu väärtustamine ja doktoriõppe tulemuslikkuse toetamine akadeemilise järelkasvu tagamiseks, sh doktoranditoetus Tulemus: Pädevad õppejõud tagavad õppe kõrge kvaliteedi. Toetatakse õppejõudude õpetamisoskuste sh digioskuste edendamist. Eestikeelse akadeemilise järelkasvu tagamiseks ja doktoriõppe lõpetajate arvu suurendamiseks toetatakse doktoriõppe efektiivsuse kasvu. Väheneb majanduslik surve doktoriõppe kõrvalt täiskoormusega töötamiseks ja paraneb lõpetamise määr. Toetatakse doktorikoolide tegevust sh valdkondade ülest ja ülikoolidevahelist tegevust. -Kõrghariduse rahvusvahelistumine Tulemus: Suureneb Eesti kui kõrgharidusõppeks ning teadus- ja arendustööks atraktiivse sihtriigi rahvusvaheline nähtavus ja konkurentsivõime. Turundustegevuste selged fookused (õppevaldkonnad, sihtriigid) arvestavad Eesti riigi huvidega, sh tööturuvajadustega, ning aitavad kaasa tasakaalustatud ja kvaliteetse välisüliõpilaskonna kujunemisele. Kasvab Eesti hariduse maine ja tuntus sh välismaal elavate Eesti noorte ning Eestis elavate välismaalaste seas. Kasvab teadlikkus kõrghariduse rahvusvahelistumise üldistest arengusuundadest ja teiste riikide kogemustest. - Täienduskoolituse paindlikkuse arendamine ning õppimisvõimaluste loomine Ida-Virumaal Tulemus: Ida-Viru regiooni, peamise energeetikasektori põlevkivitöötleja, kliimaneutraalsusele üleminekuga kaasnevate muutustega kohanemise toetamiseks on piirkonna tasemeõppevõimalused muutunud mitmekesisemaks ning läbi on viidud täiendus- ja ümberõpet põlevkivisektorist vabanevale tööjõule. Piirkonna tööealisele elanikkonnale on õpetatud uusi oskusi vastavalt piirkonna ettevõtluse investeeringutele ning muutunud tööjõuvajadusele. - Paindliku ja tööturu vajadusi arvestava õppe tagamine rohepöörde toetamiseks Tulemus: Tasemeõppe õppekavade sisu ja õppe korraldus on roheoskuste õpetamiseks kõrg- ja kutsehariduses ajakohastatud. Lähtutud on OSKA analüüsidest ning prognoosidest, sh digi- ja rohepöördeks vajalikest oskustest. Kutsestandardid on ajakohastatud ning roheoskused on integreeritud ka oskusprofiilidesse. Pakutud on paindlikke ja kättesaadavaid täienduskoolitusi, mikrokvalifikatsiooniõpet ning täiendõppe programme 2830 inimesele. - Paindliku ja tööturu vajadusi arvestava õppe tagamine digipöörde toetamiseks Tulemus: On pakutud nii ümber- kui täiendõpet täiskasvanute IKT oskuste arendamiseks, kus osaleb kokku vähemalt 2000 inimest. On toetatud naiste suuremat osalust ümber- ja täiendusõppes. Kutsestandardid on ajakohastatud ning IKT oskused on integreeritud ka oskusprofiilidesse. On loodud täienduskoolituse programm, millega koolitatakse täiendavalt juurde infoturbejuhte ning programm väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele, et suurendada nende IKT-oskusi ning -teadmisi. KOKKU KULUD 40 406 42 272 34 087 27 745 25  EELNÕU 1.10.2024 Meede 4. Noortevaldkonna arendamine Eesmärk: aastal 2035 elavad noored kõigis Eesti piirkondades tervislikku ja täisväärtuslikku elu ning on võimestatud muutma kogukonda ja riiki selliselt, et Eestis on maailma parim keskkond kasvamiseks, elamiseks ja eneseteostuseks. Meetmesse on koondatud noorsootöö, noorte huvihariduse , -tegevuse ja noortepoliitika arendamise tegevused. Toetatakse noorte omaalgatust ning nende ettevõtlikkuse ja annete arendamist. Noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse teenuste kvaliteedi arendamiseks ja tõrjutusriskis noorte kaasamiseks toetatakse noorsootöö- ja huviharidusasutuste ning töötajaskonna arengut ning kohalikul tasandil piirkondlikku koostööd noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse kvaliteetsete teenuste osutamisel. Noortele, sh andekatele noortele kultuuri, spordi ja LTT (loodus-, täppisteadused ja tehnoloogia) valdkonna huvihariduse ning -tegevuse pakkumise toetamiseks jätkatakse huvihariduse ja -tegevuse toetusskeemi rakendamist. Jätkatakse selliste tegevuste toetamist, mis aitavad noortel siseneda tööturule, saada töökogemust ning suurendada teadlikkust töömaailmast. Toetatakse noorteühinguid, noorte osalusprogramme ning uute osalusvõimaluste välja töötamist. Arendatakse noortevaldkonna töötajaskonna pädevusi läbi koolituste korraldamise ja koolitussüsteemi arendamise. Toetatakse noortevaldkonna uuringute ja analüüside läbiviimist ning arendatakse terviklikku noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi. Samuti toetatakse noorsootöö pakkujate rahvusvahelist koostööd ning noortevaldkonna arendamiseks töötajaskonna osalemist rahvusvahelistes võrgustikes ja projektides. 2025 2026 2027 2028 Mõõdik 2021 2022 2023 Sihttase Noorsootöö kvaliteedi hindamise läbinud kohalike omavalitsuste osakaal (%) 20 24 40,5 50 55 60 65 Allikas: Harno, Eesti Noorsootöötajate Kogu Tegevus 4.1. Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG) Tegevuse raames toetatakse noorte siseriiklikke ja rahvusvahelisi omaalgatusprojekte . 2025 2026 2027 2028 Mõõdik 2021 2022 2023 Sihttase Eesmärk: Noored on loov ja ühiskonda hoogsalt edasiviiv jõud – hariduse, kultuuri, majanduse, keskkonna ja teiste valdkondade nügijad ning eestvedajad 18–26-aastaste noorte juhitud mittetulundusühingute osakaal aktiivsetest 3,6 4,7 3,7 3,4 3,8 4,2 4,6 mittetulundusühingutest (%) Allikas: Statistikaamet Huvikoolis õppivate noorte osakaal 7–26aastastest noortest (%)* 32,3 32,9 32,7 33,5 33,8 34,1 32,6 Allikas: EHIS, Statistikaamet Noorte omaalgatusprojektide arv (sh toetatud 32 168 111 > 168 > 168 > 168 > 168 projektide osakaal (%)) (50) (42) (69) (vähemalt (vähemalt (vähemalt (vähemalt Allikas: Harno 50) 50) 50) 50) Noorte ettevõtjate osakaal 18‒26 aastastest noortest (%) 4,3 4 4,1 5,3 5,8 6,3 6,8 Allikas: Statistikaamet * Statistikaamet korrigeeris koos 2023. aasta kohta andmete avaldamisega 21.05.2024 ka andmeid 2017.-2022. aasta kohta. 26  EELNÕU 1.10.2024 Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028 Tegevuse 4.1. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Noorte omaalgatuste ja ühistegevuste toetamine. Toetatakse noorte omaalgatusi ja Euroopa Liidu noorteprogrammide Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpus elluviimist Tulemus: Noortel on rohkem teadmisi, oskusi, motivatsiooni ja võimalusi, et tegutseda enda ja kogu ühiskonna elu parendamise ja edasiviimise nimel. KOKKU KULUD 2 376 2 432 2 488 2 544 Tegevus 4.2. Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) Tegevuse raames võimestatakse noori olema aktiivsed kodanikud. Toetatakse noorteühinguid ja noorte osalusprogramme ning tagatakse parimate kaasamispraktikate koondamine ja levik, arendades seeläbi kohalike omavalitsuste kaasamisvõimekust. 2025 2026 2027 2028 Mõõdik 2021 2022 2023 Sihttase Eesmärk: Noorte õiguste kaitsmine riigis on järjepidev ning noorte aktiivne kodanikuosalus toetatud. Osalusvormide arv 91 92 89 ≥79 ≥ 79 ≥ 79 ≥ 79 Allikas: Harno (Eesti Noorteühenduste Liidu kaudu) Toimiva osaluskoguga kohalike omavalitsuste vähemalt vähemalt vähemalt vähemalt osakaal kõigist omavalitsustest (%) 92 68 62 90% 90% 90% 90% Allikas: Harno (Eesti Noorteühenduste Liidu kaudu) 18–26-aastaste kandidaatide osakaal kõigist kohalikest omavalitsuste volikogu valimiste 5,4 - - 7,9 - - kandidaatidest (%) Allikas: Statistikaamet 15‒26-aastaste noorte osakaal, kes on osalenud organiseeritud vabatahtlikus tegevuses (%) 22 26,5 27,2 24 >24 25 >25 Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu uuring Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028 Tegevuse 4.2. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Noorte osalusprogrammi elluviimine: noorte otsustes osalemise toetamine ning nende arendamine, noorte osaluskogude toetamine Tulemus: Noortel on mitmekesisemaid osalusvõimalusi. Noorte ja kohalike omavalitsuste spetsialistide teadlikkus osalusvõimalustest ja osaluse mõjudest on suurenenud. Noored osalevad aktiivselt ühiskonnaelu korraldamises ja on selleks motiveeritud. - Noorte organiseeritud ühistegevuse, sh noorteühingute toetamine Tulemus: Noorte huvikaitse ja nende huvidest lähtuv ühistegevus noorteorganisatsioonides on tagatud. KOKKU KULUD 948 918 898 898 Tegevus 4.3. Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) Tegevuse all toetatakse omavalitsuste ja noortevaldkonnas tegutsevate organisatsioonide koostööd ja võrgustumist noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse tegevuste arendamisel. Toetatakse noorsootöö, 27  EELNÕU 1.10.2024 huvihariduse ja -tegevuse teenuste kvaliteedi arendamist, teenuste kättesaadavuse parendamist ning jätkatakse tervikliku noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi arendamisega. Tegevuse all toetatakse noorte kultuuri, spordi ja LTT (loodus-, täppisteadused ja tehnoloogia) valdkonna huvihariduse ning -tegevuse pakkumist, milleks on ette nähtud 10 mln eurot. Sellest riiklikust toetusest moodustab 9,2 mln eurot kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus, mis on kavandatud riigieelarves Vabariigi Valitsuse kulude all ja ei sisaldu programmi eelarves. 2025 2026 2027 2028 Mõõdik 2021 2022 2023 Sihttase Eesmärk: Kvaliteetne noorsootöö (sh noorte huviharidus) on kättesaadav üle Eesti ning loob kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks, kogemuste pagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks. Kohalike omavalitsuste osakaal, kus noorsootööteenused on vähemalt edasijõudnu tasemel (%) Allikas: RaM Minuomavalitsus.ee 34,2 39,2 - >45 50 53 58 Noorsootöö teenustega rahul olevate noorte osakaal (%) 90 Allikas: Uuring „Noorsootöös ja huvihariduses osalevate - - - vähemalt - - (2020) noorte rahulolu noorsootööga“ 90 Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028 Tegevuse 4.3. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Noortevaldkonna töötajatele kutsesüsteemi arendamine Tulemus: Noortevaldkond on arenenud töötajaskonna professionaalsuse toel. Õpetaja kutsestandard on kohandatud mitteformaalse õppe keskkondades õpetamist arvestavaks. - Noortevaldkonna võrgustiku (sh KOV-id, partnerid) toetamine Tulemus: Noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse korraldajad arendavad süsteemselt tegevuste kvaliteeti. - Noortevaldkonna rahvusvahelistumise toetamine Tulemus: Rahvusvaheline koostöö toetab noortevaldkonna arengut Eestis parimate praktikate jagamise ja töötajaskonna pädevuste tõstmise kaudu. - Riiklikud toetusmeetmed noorte kultuuri, spordi ja LTT (loodus-, täppisteadused ja tehnoloogia) valdkonna huvihariduse ning -tegevuse pakkumise tagamiseks Tulemus: noorte kultuuri, spordi ja LTT (loodus-, täppisteadused ja tehnoloogia) valdkonna huviharidus ning -tegevus on Eestis regionaalselt ühtlaselt kättesaadav. - Noorteinfo teenuse arendamine ja noorteinfo vahendamine noortele Tulemus: Noored on teadlikud oma võimalustest ja valikutest oma elu paremaks korraldamiseks. -Arendatakse noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi Tulemus: Loodud on eeldused Eesti noortele, sh tõrjutusriskis noortele, kvaliteetsete teenuste osutamiseks ning arendamiseks nii kohalikul kui üleriigilisel tasandil. On olemas tugev noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteem, mille alustalad on süsteemne andmehaldus ning noortevaldkonna töötajate andmeteadlikkus; teenuste kvaliteedi ja mõju järjepidevat seiramist võimaldavad instrumendid ning sihipärane uuringute tellimine ja teaduspõhine innovatsioon . Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi kaudu toetatakse reformide, sh kohustusliku kooliea pikendamine, eestikeelsele õppele üleminek, kutsehariduse reform, elluviimist ja tulemuslikkuse jälgimist. KOKKU KULUD 3 285 3 174 2 732 2 732 28  EELNÕU 1.10.2024 Tegevus 4.4. Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) Tegevuse eesmärgiks on noortele võrdsete võimaluste pakkumine, mis tagab noorele võimalused huvihariduses, -tegevuses ja noorsootöös ning selle tulemusel ka ühiskonnas osalemiseks, olenemata pere ja noore majanduslikust sissetulekust, elukohast, erivajadustest, usaldusest või muudest sotsiaalsetest ja demograafilistest tingimustest. Nende tingimuste kehv olukord suurendab tõenäosust noore riskikäitumiseks. Tegevuse raames tagatakse kõikidele noortele võrdsed võimalused oma elukvaliteedi parandamiseks ja soodustatakse riskirühmade sotsiaalset kaasatust ning vähendatakse noorte eemale- ja üksijäämise riski. Toetatakse noorte üleminekuid tööellu ja iseseisvumisel, arendatakse tugisüsteeme noorte eemalejäämise ennetamiseks ning õpingutest ja tööturult eemale jäänud noorte toetamiseks. 2025 2026 2027 2028 Mõõdik 2021 2022 2023 Sihttase Eesmärk: Noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ning ennetatakse kindlustunnet suurendava turvavõrgustiku abil. 15–26-aastaste noorte osakaal, kes hindavad, et tugi on kättesaadav (%)* Mõõdiku metoodika on väljatöötamisel Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu uuring 15‒29-aastaste osakaal, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel (NEET-staatuses noored) 11,2 10,6 9,6 10,5 10,2 9,9 9,6 (%) Allikas: Statistikaamet *Näitaja sihttasemed ja metoodika on väljatöötamisel Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028 Tegevuse 4.4. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Noorte riskikäitumise vähendamine ja tõrjutusriski ennetamine Tulemus: Üle-eestiliselt on paranenud kvaliteetse noorsootöö ja huvitegevuse kättesaadavus. Võimestatakse mobiilset noorsootööd, et parandada NEET olukorras olevate noorte võimalusi osaleda huvipõhistes tegevustes ja jätkata õppimist formaalhariduses, samuti pakkuda noorte vajadusest lähtuvat tuge tagasi jõudmiseks tööturule. Laienenud on riskioludes elavate noorte osalemisvõimalused spordil- ja liikumisel põhinevas huvitegevuses. Riskioludes noortel on väiksem tõenäosus jääda ühiskonna, haridus- ja tööelust eemale. - Noorte vaimse tervise toetamine Tulemus: Haridusasutustes on ellu viidud tõenduspõhine noorte vaimset tervist toetav programm. Programmi rakendamise lõppedes (2029) on tegevustest osa saanud vähemalt 1400 noort. - Noorte konkurentsivõime tõstmine noore tööalaste oskuste ja teadmiste arendamise kaudu. Tulemus: Noortel on piisavad teadmised ja oskused tööellu astumiseks. KOKKU KULUD 3 808 3 725 3 167 2 635 29  EELNÕU 1.10.2024 Juhtimiskorraldus Haridus- ja noorteprogrammi on koostanud ja selle eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium (HTM). Programmi elluviimisse panustavad peale HTMi Haridus- ja Noorteamet (Harno), SA Kutsekoda, Eesti Keele Instituut ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab HTM. Programmi täitmise kohta antakse igal aastal aru tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“ tulemusaruande raames. Programmi juhtimistasandid on meede ja tegevus. Teenuste juhtimine on asutuse planeerimistasand. • Programmi eesmärgi saavutamise eest vastutab kantsler. • Programmi meetme eesmärgi saavutamise eest vastutab asekantsler. • Programmi tegevuste elluviimise ja eesmärgi saavutamise eest vastutab osakonnajuhataja. Haridus- ja noorteprogrammi lisad: Lisa 1. Üleriigilise ja piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektid – investeeringud Ida-Virumaa põhikoolivõrgu ümberkorraldamiseks, mis võimaldavad uuendada haridustaristut, et korraldada ümber ja optimeerida põhihariduse pakkumist ning ennetavalt leevendada demograafiliste muutuste mõju (tegevus: haridusvõrgu korrastamine ja arendamine) Lisa 2. Programmi teenuste ülevaade ja rahastamiskava 30  EELNÕU 1.10.2024 Lisa 2. Programmi teenuste ülevaade ja rahastamiskava Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks. Programmi meede, tegevus ja tegevuse selgitus Asutus Asutuse TERE teenus 2025 2026 2027 2028 Meede 1. Õpivõimalused ja hariduse korraldus Tegevus 1.1. Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine Tegevus toetab põhikooli ja gümnaasiumi Haridus- ja Haridusvõrgu pidamine ja -31 398 418 -40 291 653 -52 688 271 -34 192 028 lahutamist, riigile keskhariduse andmisel Teadusministeerium taristu arendamine suurema vastutuse andmist, sh riigigümnaasiumide loomist, haridustaristu optimeerimist ning energiatõhususe suurendamist, õppekeskkonna nüüdisajastamist, kaasava hariduse põhimõtete rakendamist, hariduse kättesaadavuse parandamist ja haridusasutuste vahelise koostöö suurendamist. Korrastatakse tuge vajavate õpilaste koolide Haridus- ja Noorteamet Taristu haldus -74 222 -74 222 -74 222 -74 222 võrk. Kohalikud omavalitsused saavad toetust nii väikeste maakoolide pidamiseks kui ka kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks. Tegevus 1.2. Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele Tegevus hõlmab üldhariduses kolme Haridus- ja Üldharidusõppe -80 662 366 -78 031 621 -75 413 366 -75 413 366 haridustaset: alus-, põhi- ja üldkeskharidust ning Teadusministeerium läbiviimise toetamine kutseharidust. Riigi üldhariduskoolid Üldharidusõppe -101 035 873 -95 728 986 -95 392 201 -95 365 201 Ligipääsu tagamiseks kvaliteetsele üldharidusele (grupp) läbiviimine antakse haridustoetust munitsipaal- ja Kutseõppeasutused Kutseõppe läbiviimine -110 433 587 -107 321 687 -107 357 687 -107 472 987 erakoolide pidajatele, tagatakse vajalikud (grupp) õppekohad riigi koolides ning toetatakse IBO õppekavade rakendamist ja Euroopa Kooli Rakenduskõrgkoolid Kutseõppe läbiviimine -1 375 440 -1 380 440 -1 380 440 -1 380 440 arengut. (grupp) rakenduskõrgkoolides Astangu Kaasava kutsehariduse -3 044 120 -2 991 068 -2 991 068 -2 991 068 Kutsehariduses kavandatakse kutseõppe Kutserehabilitatsiooni arendamine ning HEV koolitusmahud ja õppekavarühmade üleriigiline Keskus õppijate õppimise ja 31  EELNÕU 1.10.2024 optimaalne jaotus, tagatakse vajalikud töölerakendamise õppekohad ja õppijate toimetulekut toetavad toetamine meetmed, kaasajastatakse õppevahendeid. Astangu Töölesaamist toetavate -905 575 -870 207 -870 207 -870 207 Kutserehabilitatsiooni teenuste (tööalane Keskus rehabilitatsioon ja kaitstud töö) arendamine Tegevus 1.3. Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele Toetatakse kõrgharidusõppe läbiviimist Haridus- ja Kõrgharidusõppe -256 073 631 -280 018 370 -274 330 415 -274 330 415 ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides Teadusministeerium läbiviimise korraldamine (tegevustoetus), tagatakse õppija toimetulekut Rakenduskõrgkoolid Kõrgharidusõppe -42 501 898 -47 069 818 -44 176 649 -44 199 431 ja õppe tulemuslikkust toetavad teenused ja (grupp) läbiviimine toetused, juurutatakse õppijakeskset Haridus- ja Noorteamet Õppija toimetulekut -322 000 -322 000 -322 000 -322 000 õpikäsitust, toetatakse kõrgharidusõppe toetavad stipendiumid: kvaliteeti, tagatakse õppejõudude järelkasv, erivajadusega üliõpilaste toetades nende arengut ja suurendades stipendium ja enesetäiendamise võimalusi. asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste stipendium Tegevus 1.4. Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine Suuremat lisandväärtust andvate erialaste Haridus- ja Täiskasvanuõppe -19 155 954 -20 427 018 -19 903 018 -18 320 018 oskuste ja tööelu üldoskuste arendamiseks Teadusministeerium arendamine ja toetamine pakutakse täiendus- ja ümberõppevõimalusi. Koolituste rahastamisel lähtutakse OSKA Kutseõppeasutuste Täiskasvanute täiendus- -1 586 000 -1 621 000 -1 676 000 -1 740 000 soovitustest jm uuringutest ning arendatakse (grupp) ja ümberõpe mitteformaalõppe kvaliteeti. Toimuvad tegevused haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomiseks formaalharidusse ning Rakenduskõrgkoolid Täiskasvanute täiendus- -985 000 -950 000 -965 000 -970 000 arendatakse VÕTA süsteemi. Toetatakse (grupp) ja ümberõpe täiskasvanuhariduse osapoolte võrgustikutööd ja täiskasvanute teadlikkuse tõstmist elukestvast õppest ning õppimisvõimalustest. 32  EELNÕU 1.10.2024 Tegevus 1.5. Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine Tegevuste raames panustatakse hariduse Haridus- ja Rahvusvahelise koostöö -163 815 -163 815 -163 815 -163 815 rahvusvahelistumisse, sh tegeletakse Teadusministeerium arendamine rahvusvahelise haridusturundusega, arendatakse kutsehariduses ja kõrghariduses Kutseõppeasutuste Rahvusvaheline koostöö -2 982 710 -2 890 615 -2 674 600 -2 607 600 rahvusvahelist koostööd ja toetatakse (grupp) kutsehariduses kõrghariduse rahvusvahelise atraktiivsuse suurendamist. Viiakse ellu EL mobiilsusprogrammi Erasmus+. Õpirände Rakenduskõrgkoolid Rahvusvaheline koostöö -1 706 200 -1 517 400 -1 566 000 -1 581 000 soodustamiseks pakutakse (grupp) kõrghariduses stipendiumiprogramme ning korraldatakse välisriigi hariduskvalifikatsioonide hindamist, haridusalase teabe andmist ja välisriikide Haridus- ja Noorteamet Hariduse -37 833 504 -39 789 041 -44 767 411 -45 580 425 kutsekvalifikatsioonide tunnustamise rahvusvahelistumise tugiteenust. toetamine Meede 2. Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad Tegevus 2.1. Õppekava ja -vara arendamine ning õpikeskkonna kujundamine Tegevuse raames arendatakse üld- ja Haridus- ja Õppekava ja -25 880 503 -24 086 927 -23 599 707 -22 569 744 kutsekeskhariduse riiklikke õppekavasid, Teadusministeerium koolikorralduse kutsehariduse õppekavu, õpitulemuste arendamine ja välishindamise elektroonseid vahendeid ja rakendamise toetamine õppevara (sh digiõppevara, hindamisvahendid). Samuti kaardistatakse õppevara loomise ja kohandamise vajadus, tehakse õppevara laialdaselt kättesaadavaks ja toetatakse keskselt tellitud õppevara kasutuselevõttu. Õppekavade rakendamisel ja arendustöös toetatakse koole vajaduspõhise nõustamisega, korraldatakse võrgustikutööd parimate praktikate vahetamiseks ning soodustatakse huvipoolte (nt ülikoolid, aineliidud, tööandjad jt) kaasamist õppe kaasajastamisel. Õppe kvaliteedi tagamiseks arendatakse 33  EELNÕU 1.10.2024 õppeasutuste sisehindamist, viiakse läbi Haridus- ja Noorteamet Hindamine ja uuringute -2 685 129 -2 617 226 -2 571 959 -2 571 959 õpitulemuste välishindamist ja rahulolu- läbiviimine uuringuid. Luuakse ja edendatakse nüüdisaegse õpikäsituse rakendamist toetavaid koostöövorme ning toetatakse andekate Haridus- ja Noorteamet Õppeasutuste ja õppe -2 551 656 -2 420 303 -2 465 489 -2 160 042 õpilaste arengut. kvaliteedi hindamine Viiakse läbi Eesti kutse- ja kõrghariduse kõrg- ja kutsehariduses kvaliteedi hindamist. Viiakse ellu haridus- ja noortevaldkonna koostöövõimeliste Haridus- ja Noorteamet Haridusvaldkonna -283 032 -283 032 -283 032 -283 032 infosüsteemide arendus- ja juurutustöid ning digivõimekuse toetatakse koolide digitaristut. kasvatamine Tegevus 2.2. Võrdsete võimaluste tagamine hariduses Võrdsete võimaluste tagamiseks alus- ja Haridus- ja Kaasava hariduse -48 429 000 -54 469 000 -52 839 000 -51 939 000 põhihariduses jätkatakse kaasava hariduse Teadusministeerium toetamine põhimõtete rakendamist, sh tagatakse Eesti Keele Instituut Eesti keele õppe -5 137 704 -5 588 524 -5 137 704 -3 768 853 õppenõustamise teenuste kättesaadavus; korraldamine toetatakse muukeelseid õpilasi eesti keele omandamisel ja nõrgema sotsiaalmajandusliku Haridus- ja Noorteamet Õppenõustamine, -6 194 797 -6 298 969 -6 413 552 -6 542 238 taustaga piirkondade koole, toetatakse ennetustegevused ja hariduslikku lõimumist. muukeelse õppija toetamine Tegevus 2.3. Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine Tegevustega arendatakse õpetajate taseme- ja Haridus- ja Haridus- ja -4 757 724 -4 921 658 -4 761 657 -4 744 125 täiendusõppe süsteemi ja meetmeid Teadusministeerium noorsootöötajate haridusasutuste juhtide hindamiseks ning täiendõpe ja arengu professionaalse arendamise toetamiseks. toetamine Toetatakse tegevusi õpetaja, haridusasutuse juhi ja tugispetsialisti ameti atraktiivsuse suurendamiseks ja väärtustamiseks. Tegevused toetavad noortevaldkonna töötajate esma- ja Haridus- ja Noorteamet Haridustöötajate -5 274 152 -5 212 677 -4 575 509 -3 948 261 täiendõpet ja järelkasvu. professionaalse arengu toetamine Meede 3. Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed 34  EELNÕU 1.10.2024 Tegevus 3.1. Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA Tegevuse raames tagatakse kutsesüsteemi Haridus- ja Kutsesüsteemi ja tööturu -4 249 069 -4 304 059 -4 308 959 -4 108 959 toimimine ning arendatakse ja rakendatakse Teadusministeerium seiresüsteemi tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi arendamine (OSKA). Kutseõppeasutuste Kutseeksamite -55 000 -55 000 -55 000 -55 000 (grupp) korraldamine Tegevus 3.2 Õppe seostamine tööturu vajadustega Tegevuse abil arendatakse praktikasüsteemi Haridus- ja Õppe ja tööturu -8 327 578 -12 928 603 -9 074 309 -5 053 789 kutse- ja kõrghariduses ja laiendatakse Teadusministeerium vajaduste sidumise töökohapõhise õppe võimalusi. Viiakse ellu IT toetamine Akadeemia ja Inseneriakadeemia tegevusi kutse- , üld- ja huvihariduses ning kõrghariduses. Pakutakse paindlikku ja tööturu vajadusi Haridus- ja Noorteamet Tööturuga seotud -32 078 131 -29 343 335 -25 012 574 -22 691 556 arvestavat õpet rohepöörde ja digipöörde tegevuste elluviimine toetamiseks. Mitmekesistatakse Ida-Virumaa tasemeõppevõimalusi ning pakutakse täiendus- ja ümberõpet. Meede 4. Noortevaldkonna arendamine Tegevus 4.1. Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG) Tegevuse raames toetatakse noorte siseriiklikke Haridus- ja Nutikate lahenduste -393 100 -393 100 -393 100 -393 100 ja rahvusvahelisi omaalgatusprojekte. Teadusministeerium toetamine noorsootöös Haridus- ja Noorteamet Noorte võimestumist -1 983 116 -2 039 165 -2 095 213 -2 151 262 toetavate tegevuste elluviimine Tegevus 4.2. Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) Tegevusega võimestatakse noori olema aktiivsed Haridus- ja Noorte osaluse ja õiguste -948 430 -918 480 -898 490 -898 490 kodanikud. Toetatakse noorteühinguid ja noorte Teadusministeerium toetamine osalusprogramme ning tagatakse parimate otsustusprotsessides kaasamispraktikate koondamine ja levik, arendades seeläbi kohalike omavalitsuste kaasamisvõimekust. 35  EELNÕU 1.10.2024 Tegevus 4.3. Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) Toetatakse omavalitsuste ja noortevaldkonnas Haridus- ja Noortevaldkonna -1 010 170 -976 370 -953 840 -953 840 tegutsevate organisatsioonide koostööd ja Teadusministeerium kvaliteedi arendamine ja võrgustumist noorsootöö, huvihariduse ja - toetamine tegevuse tegevuste arendamisel. Toetatakse Haridus- ja Noorteamet Noorsootöö -1 535 925 -1 469 767 -1 461 561 -1 461 561 noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse teenuste kättesaadavuse kvaliteedi arendamist, teenuste kättesaadavuse toetamine parendamist ning jätkatakse tervikliku Haridus- ja Noorteamet Noortevaldkonna -738 748 -727 948 -316 412 -316 412 noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi andmepõhine arendamisega. arendamine Tegevus 4.4. Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) Tegevuse raames soodustatakse riskirühmade Haridus- ja Noorte võimaluste -908 010 -855 839 -753 878 -732 079 sotsiaalset kaasatust ning vähendatakse noorte Teadusministeerium toetamine osalemaks eemale- ja üksijäämise riski. Toetatakse noorte tööelus üleminekuid tööellu ja iseseisvumisel, Haridus- ja Noorteamet Noorte -2 899 750 -2 869 250 -2 413 250 -1 902 750 arendatakse tugisüsteeme noorte tööhõivevalmiduse ja eemalejäämise ennetamiseks ning õpingutest ja riskioludes noorte tööturult eemale jäänud noorte toetamiseks. tugiteenuste toetamine 36  Keeleprogramm 2025–2028 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus Tagada eesti keele elujõud ja toimimine Eesti Vabariigis esmase keelena igas eluvaldkonnas, tagada igaühele õigus ja võimalus Tulemusvaldkonna kasutada Eestis eesti keelt, säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, eesmärk mainet ja eestikeelset kultuuri- ja inforuumi ning väärtustada teiste keelte valdamist. Valdkonna „Eesti keele arengukava 2021–2035“ arengukava Programmi eesmärk: eesti keel on arenenud kultuur- ja suhtluskeel ning Eestis väärtustatakse mitmekeelsust. Programmi kogueelarve 2025 2026 2027 2028 RE RES 2025-2028 Programmi kogukulud 12 515 12 648 11 757 10 701 (tuhandetes eurodes) Olukorra lühianalüüs Eesti keelel on riigikeele ja Euroopa Liidu ametliku keelena kindel positsioon. On valdkondi (nt teenindus, IT, teadus), kus eesti keele kõrval kasutatakse ka märkimisväärselt võõrkeeli (inglise ja vene) ning kus keelte kasutamise vahel otsitakse tasakaalu, et tagada nende valdkondade terviklik eestikeelne toimimine. Samuti on tööturule lisandunud ametikohti, millel töötamiseks vajaliku eesti keele oskuse nõudeid tuleks reguleerida. Eestist on saanud rände sihtriik. Üheks suurimaks väljakutseks on eesti keele oskuse nõuete täitmine, millega tööandjad on kõigis sektorites hädas. Hinnanguliselt osaleb tööhõives ca 80 tuhat isikut, kes pole võimelised eesti keeles suhtlema, neist ca 20 tuhat tegutsevad sektorites, kus on kehtestatud keeleoskusnõuded. Ühiskonnas on kujunenud olukord, kus eluks vajalik teave on regulaarselt tagatud mitmekeelsena, mistõttu ei teadvustatagi eesti keele õppimise vajalikkust määral, mis kindlustaks eesti keele jätkusuutlikkuse. Eesti keele positsiooni hoidmiseks ja kindlustamiseks populariseeritakse ja soodustatakse eesti keele kui riigikeele kasutamist, eesti keele õppimist ja uurimist, tähtsustatakse eesti keelt identiteedi kandjana ning jälgitakse keelevaldkonna õigusruumi vastavust ühiskonnas toimuvatele arengutele. Eesti keeleteadus ja keeletehnoloogia on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeleressursid (nt sõnastikud, andmebaasid, korpused) ja keeletehnoloogilised rakendused (nt kõnesüntees, kõnetuvastus ja masintõlge) kättesaadavad. Keele uurimise ja teadusliku kirjeldamise puhul on probleemiks variatiivsete keeleandmestike ja korpuste vähesus. Keeletehnoloogia ja keeleressursside arendamisel valmistab probleeme korpuste ebaühtlane kvaliteet, vähesus või puudumine ning ka tehnoloogiate jõudmine lõpprakendustesse. Ajakohase, kättesaadava ja mitmekesise keeletaristu edasiarendamiseks jätkatakse keeleteaduse ja keeletehnoloogia toetamist. 1 Eesti keele oskus on vajalik Eesti ühiskonnas edukaks toimimiseks, kuid on elanikke, kelle eesti keele oskus ei ole piisav, et nad saaksid takistusteta omandada haridust, osaleda tööturul ja ühiskonnaelus. Elanike keeleoskuse arendamiseks tuleb teha järjepidevat tööd. Täiskasvanute eesti keele õppe valdkonna koordineeritus vajab juhtimisreformi ning ettepanekute tegemist, et keeleõppe pakkumine oleks nii riigi kui sihtrühma jaoks efektiivsem. Eesti keele õppes tervikuna on puudu kaasaegseid ja terviklikke e-õppematerjale, piisavalt ei ole pakutud täienduskoolitusi, et nii keele- kui ka aineõpetajad oleksid suutelised toetama õpilaste keeleoskuse igakülgset arengut. Välismaal pakutakse eesti keele õpet nii rahvuskaaslastele emakeelena kui ka teistele huvilistele võõrkeelena, kuid see tegevus vajab laiendamist. Eesti keele oskuse kõrval on oluline ka teiste keelte oskus, kuid võõrkeelte õppes domineerib inglise keel, mis jätab varju teised Eestile samuti olulised võõrkeeled. Teiste oluliste võõrkeelte õpe ning motivatsioon neid omandada nõuab eritähelepanu, et jaguks ka nende piisavalt heal tasemel oskajaid. Olulisemad programmi (arendus)tegevused 2025.–2028. aastal • Toetatakse eestikeelesele õppele üleminekut alus-, üld- ja kutsehariduses. • Tõhustatakse täiskasvanute eesti keele kui teise keele õpet ja parandatakse õppevõimalusi. Koostöös teiste eesti keele õpet pakkuvate ministeeriumide ja asutustega korrastatakse täiskasvanute eesti keele õppe korraldust, sh arendatakse täiskasvanute eesti keele õppe tegevusi koondavat e-keskkonda. Täiskasvanute eesti keele kui teise keele oskuse hindamises võetakse suund elektrooniliste hindamisvahendite arendamisele. Jätkatakse eesti keele e-õppe võimaluste arendamist, mh iseseisva õppe võimalusi laiendades (mh arendatakse B2-taseme e-õppe kursus täiskasvanud õppijatele). Toetatakse eesti keele kui teise keele ja aineõpetajate täienduskoolitust. • Valminud keeleseaduse VTK-le tuginedes valmistatakse ette keeleseaduse muutmise eelnõu, mis tagab, et keeleõigus vastab praegustele vajadustele. Parandatakse eesti keele nähtavust avalikus ruumis ning kujundatakse positiivset suhtumist eesti keelde nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste hulgas. Seejuures tehakse tõhusamat ja regulaarset järelevalvet kehtestatud nõuete täitmise üle kõikides olulistes keeleseadusega hõlmatud keelekasutusvaldkondades, sh pööratakse eritähelepanu eestikeelsele õppele üleminekule. • Võetakse kasutusse riigi keskne masintõlkekeskkond Tõlkevärav, mis pakub avalikule sektorile ja laiemale avalikkusele kvaliteetset valdkondlikku tõlget, võimaldab tõlkekulude kokkuhoidu, pakub ühtlustatud terminoloogilist tuge ning kiirendab oluliselt tõlke tellimise protsessi. Samuti ilmub uus õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025 ning sellele vastav veebiversioon, mis avaldatakse eraldiseisval veebilehel. • Luuakse mitmekülgseid võimalusi keeletaristu arendamiseks, et tagada selle innovaatilisus ja kättesaadavus. Tõhustatakse keeleressursside koondamist ühtsetesse süsteemidesse, mis võimaldavad sõnakogusid, andmebaase ja keelekorpusi masinloetavalt töödelda. Seejuures arendatakse sõnastiku- ja terminibaasisüsteemi Ekilex ja keeleportaali Sõnaveeb. Eesti terminitöö tegevuskava järgides arendatakse eesti terminivara ja teaduskeelt, et tagada ajakohane erialakeel igas ühiskonnaelu valdkonnas. • Mitmekeelsuse ja võõrkeeleõppe toetamiseks levitatakse Eestis Euroopa keeleõppe raamdokumendi ja selle sõsarväljaande põhimõtteid ja tasemekirjeldusi. Väljaande 2  rakendamiseks koolitatakse keeleõpetajaid, õppematerjalide koostajaid, testide koostajaid ja hindajaid. • Toetatakse keeleõpet eestlaste kogukondade mitmetes riikides asuvates üldharidus- ja pühapäevakoolides, seltsides, lasteaedades, mudilasringides ja keelekursustel ning toetatakse Üleilmakooli tegevusi. Toetatakse eesti keele ja kultuuri õpetamist rohkem kui 30 riigi kõrgkoolis ning avatakse uus eesti keele õpetuskoht Toronto Ülikoolis. 1. Programmi meede ja tegevused Meede 1. Keelevaldkonna arendamine Meetmesse on koondatud eesti keele mainet ja staatust tugevdavad tegevused, mis loovad soodsad hoiakud eesti keele arendamiseks ja kaitsmiseks. Samuti tagatakse meetmega ajakohane keeletaristu ja keeletehnoloogia, mis on vajalikud selleks, et eesti keelt saaks kasutada igas elu- ja teadusvaldkonnas. Meetmega arendatakse eesti keele kui emakeele ja teise või riigikeele õpet ning laiendatakse eesti keele õppimisvõimalusi, toetatakse mitmekeelsuse arengut. Keeleprogrammis on üks meede ning programmil ja meetmel on ühine eesmärk: eesti keel on arenenud kultuur- ja suhtluskeel ning Eestis väärtustatakse mitmekeelsust. Meetme mõõdikud on programmi mõõdikud. 2025 2026 2027 2028 2035 Mõõdik 2021 2022 2023 Sihttase 16–65-aastaste Eesti elanike Uus mõõdik: täpsustatakse 2024. a PIAAC funktsionaalne uuringu tulemuste põhjal lugemisoskus eesti keeles Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal rahvastikust (%) 91 91,2 91,7 91 91 91 91 > 91 Allikas: Statistikaamet 3 Tegevus 1.1. Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine Toetatakse eesti keele mainet ja staatust tugevdavaid tegevusi, millega kujundatakse keelekasutajate hoiakuid ning juhitakse eesti keele õiguslikku staatust ja ühiskondlikku levikut. Toetatakse eesti keele, eesti keele piirkondlike keelekujude õppimist, õpetamist ja uurimist populariseerivaid ning väärtustavaid tegevusi ja keelepoliitikaalast rahvusvahelist koostööd. 2025 2026 2027 2028 Mõõdik 2022 2023 Sihttase Eesmärk: Eesti keele staatus on kindel ja maine on hea Keelevaldkonna teavitus-, populariseerimis- ja tunnustusüritused 50 50 50 50 50 50 Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium Eesti keele maine ühiskonnas - eesti emakeelega inimeste hulgas Uus mõõdik, sihttasemed täpsustatakse 2024. aastal - eesti keelest erineva emakeelega inimeste hulgas Allikas: Eesti keele maine uuring Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028 Tegevuse 1.1 rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Eesti keele, sh eesti keele piirkondlike erikujude ning mitmekeelsuse väärtustamine tunnustuste jagamise kaudu Tulemus: keelevaldkonna auhindade ja tunnustustega on kogu ühiskonnale saadetud eesti keelt ja mitmekeelsust väärtustav sõnum. - Eesti keele kasutamise, õpetamise, uurimise populariseerimine Tulemus: selge ja kõnekas sõnum eesti keele kasutamise, õpetamise ja uurimise kohta on avalikus ruumis nähtav; keele mainekujundusse panustavad üritused on korraldatud. - Rahvusvaheline keelepoliitikaalane koostöö Tulemus: rahvusvaheline keelepoliitika ja -õppe alane koostöö on hästi toetatud, Eesti on esindatud rahvusvahelistes keeleinstitutsioonide võrgustikes. - Järelevalve keeleseaduse ja teiste keelekasutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle Tulemus: on laiendatud ja tõhustatud asutuste ja isikute nõustamist, on parandatud inimeste teadlikkust keeleõigustest ning tagatud nende õiguste rakendamine. Tagatud on regulaarne järelevalve prioriteetsetes järelevalvevaldkondades (töötajate eesti keele oskus, avalik teave ja reklaam, eesti keele täienduskoolitusasutuste tegevus). Eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskava raames on laiendatud Keeleameti järelevalvet koolieelsete lasteasutuste, üldhariduskoolide ning kutseõppeasutuste eesti keele ja eestikeelse õppe kontrollimises. - Keelehoolde arendamine ja keelenõu kättesaadavus Tulemus: keelekorralduse põhimõtted on vastavusse viidud eesti keele arenguga; tagatud on info kättesaadavus eesti kirjakeele kohta ning kirjakeele normi ja kokkulepete fikseerimine, et aidata kaasa avaliku keelekasutuse ühtsusele ja selgusele; on tagatud keeletoimetaja kutse kõrge tase; on tõhustatud selge keele põhimõtete järgmist nii avalikus ruumis ja ametiasutustes kui meedias. KOKKU KULUD 965 938 921 921 4 Tegevus 1.2. Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine Toetatakse keeleressursside loomist ning keeletehnoloogia arendamist. Tegevus hõlmab keeleteaduse arendamist, sõnastike, oskussõnastike, terminibaaside, kõne- ja tekstikorpuste koostamist. Soodustatakse keeletehnoloogia vahendite ja keeleressursside kasutuselevõttu lõppkasutajale mõeldud (digi)teenustes ning toetatakse eesti teadus- ja kõrghariduskeele arendamist. Luuakse võimalused, et töötada välja keeletehnoloogilise toega rakendusi erivajadustega inimeste jaoks. 2025 2026 2027 2028 Mõõdik 2022 2023 Sihttase Eesmärk: Eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine, eestikeelset oskussõnavara arendatakse koordineeritult Tekstiandmete hulk ühendkorpuses 7 15 19 23 (miljardit sõnet*) Allikas: Eesti Keele Instituut Rahvusvahelise levikuga Eesti keeleteaduse publikatsioonide hulk ja 157 172 177 182 187 viidatavus Allikas: ETIS Mitmekeelsete terminibaaside hulk 100 115 135 140 145 145 Allikas: Eesti Keele Instituut Eesti keele keeletehnoloogiline tugi osaline osaline osaline osaline osaline osaline Allikas: Eesti Keele Instituut * Sõne on tekstis esinev sõna või selle muutevorm, seda kasutatakse tekstikorpuse suuruse mõõtühikuna. Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028 Tegevuse 1.2 rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Eesti keeleteaduse arendamine ning sõnastike, andmebaaside ja keelekorpuste loomine Tulemus: on soodustatud Eesti keeleteaduse kui keelevaldkonna teadus- ja arendussuuna arendamist; on avaldatud uurimistulemusi eesti keele, sh selle piirkondlike erijoonte kohta; on loodud ja arendatud nüüdisajastatud, avatud ja mugavalt kasutatavaid sõnastikke, sh oskussõnastikke, andmebaase ja keelekorpusi; on koostatud eesti keele sõnaraamat ÕS 2025, keelenõuallikad on ühendatud EKI teatmikku; on edasi arendatud Sõnaveebi, mis pakub sõnavaralist keeleinfot kasutaja jaoks võimalikult mugavalt; on soodustatud eesti viipekeele uurimist ja õpetamist; on arendatud eesti viipekeelt, sh erialaviipeid. - Terminitöö korraldamine ja eesti teaduskeele arendamine Tulemus: on korraldatud „Eesti oskuskeelekorralduse ja terminitöö toetamise põhimõtete“ tegevused, on tagatud kasutajamugav terminitöö Ekilexis, on loodud terminitöö ekspertide võrgustik, mis võimaldab varasemast kiiremat termininõuannet. Eesti terminitööd tehakse kokkulepitud tegevuskava alusel, terminitööd on tõhustatud, võttes kasutusele uuemad meetodid, nagu koosloome ja erialakeelekorpuste analüüs. Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamise toetusmeetme kaudu on soodustatud eestikeelsete teadustekstide loomist ja avaldamist ning eesti teaduskeele arendamist. - Hõimurahvaste keelte ja kultuuride arengu toetamine Tulemus: on korraldatud hõimurahvaste programmi tegevused, millega toetatakse omariikluseta hõimurahvaste keelte ja kultuuride uurimist ja keeletaristu arendamist. - Keeletehnoloogiliste ressursside arendamine ja kasutuselevõtt1 Tulemus: loodud on keeletehnoloogilised ressursid ning toetatakse nende kasutuselevõttu lõppkasutajale mõeldud digitaalsetes teenustes. Tagatud on riigi keskse masintõlkeplatvormi ehk Tõlkevärava toimepidevus, et teenindada avaliku sektori tõlketöid ja tõlkeprotsesse, ning 2025. a lõpuks on selle kasutusele võtnud vähemalt 8 asutust. Samuti kasutatakse 1 Keeletehnoloogia investeeringud tulevad ka teadusprogrammist – arendatakse keele- ja kõnetehnoloogiat, sh loomuliku keele liidesed, automaatne keelekorrektuur, automatiseeritud keeletöötlus, kõnetöötlus, kõnetõlge jmt. Keeletehnoloogia arendamist toetatakse suures osas HTM-i TA-programmist „Eesti keeletehnoloogia 2018–2027“. 5 keeletehnoloogiat, et toetada inimeste (sh keelelise erivajadusega) toimetulekut ühiskonnas. Selleks on 2025. a lõpuks kogutud ja märgendatud 1500 eesti viipekeelset lauset. Keeletehnoloogia kompetentsikeskuse kaudu toetatakse keeletehnoloogia valdkonna TA-tegevust. KOKKU KULUD 4 776 4 706 4 625 4 429 AMORTISATSIOON 921 921 921 921 KOKKU INVESTEERINGUD 107 101 99 99 6 Tegevus 1.3. Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus Tegevus hõlmab eesti keele kui emakeele ja eesti keele kui teise või võõrkeele ning võõrkeelte õpet toetavaid tegevusi, sh täiskasvanute eesti keele õpe ja eesti keele õpe välismaal. Toetatakse keeleõpetajate professionaalset arengut ja koostööd, arendatakse keeleõppematerjale ja keeleoskuse hindamise vahendeid, kujundatakse mitmekeelsust toetavaid hoiakuid. Tegevus toetab ka eestikeelsele õppele üleminekut, sh eriti haridustöötajate eesti keele õppe ja keeleõppe alase koolitamise kaudu. 2025 2026 2027 2028 Mõõdik 2022 2023 Sihttase Eesmärk: Kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust Gümnaasiumihariduse omandanud noorte eesti keele riigieksami keskmine tulemus 62,4 58 ≥ 64 ≥ 65 ≥ 65 ≥ 65 punktides (maksimaalne 100) Allikas: EHIS, EIS Eesti keele tasemeeksami sooritanute osakaal eksamil käinutest (%) 56,1 51,7 ≥ 60 ≥ 61 ≥ 61 ≥ 61 Allikas: Haridus- ja Noorteamet Väliseestlaste osalus eesti keele õppes (inimeste arv aastas) 5300 5300 5400 5450 5500 5500 Allikas: Eesti Instituut, alates 2024.a Eesti Keele Instituut Võõrkeele riigieksamil vähemalt B2- keeleoskustaseme saavutanute osakaal (%)* 74,8 75,5 ≥ 75 ≥ 75 ≥ 76 ≥ 77 Allikas: HTM, Haridus- ja Noorteamet Eesti keele kui teise keele õppekorralduse keskkond täiskasvanud õppijale puudub puudub - - - - Allikas: HTM Eesti elanike enesehinnanguline Mõõdetakse Eesti tööjõu-uuringuga; sihttasemed võõrkeeleoskus täpsustatakse 2024. aastal *K.a rahvusvaheliste keeleeksamite tulemused, arvestatud on statsionaarse õppe lõpetanute tulemusi. Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028 Tegevuse 1.3 rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Eesti keele õppe edendamine, sh õppevahendite ja meetodite arendamine Tulemus: arendatud on (e-)õppevahendeid ja -keskkondi (sh eesti keele õppe kursuseid jätkukursustena senistele 0–A2 ja B1- taseme kursustele) ning õppemeetodeid, tagatud on eesti kirjakeele ja erialakeele tugi õpikute ja õppematerjalide koostamiseks; loodud keeleõppematerjalid kasutavad keeletehnoloogia komponente. Arendatud on elektroonilist keskkonda, mis koondab riigi poolt täiskasvanud eesti keele õppijatele pakutavad keeleõppeteenused. Koolitatud on õppematerjalide koostajaid. Soodustatakse andme- ja teaduspõhist lähenemist keelevaldkonna arendamisele. - Eesti keele ja eesti keeles õpetavate õpetajate ja võõrkeeleõpetajate professionaalse arengu toetamine Tulemus: Täiendatud on keele- ja aineõpetajate oskusi toetada eri vanuses, eri kultuuri- ja haridustaustaga õpilaste keeleoskuse arengut, samuti on täiendatud täiskasvanutele eesti keelt õpetavate õpetajate oskusi. Edendatakse keeleõpetajate koostööd. Korraldatud on haridustöötajate (sh eesti keele kui teise keele õpetajate ja aineõpetajate) keeleõppealast koolitust, parandatud on haridustöötajate eesti keele oskust . - Eesti keele oskuse hindamine Tulemus: eesti keele tasemeeksamid on korraldatud ja arendatud. Arendatud on eesti keele oskuse e-hindamisvahendeid (sh on digitaliseeritud tasemeeksamid, arendatud on täiskasvanud keeleõppijate suunatud sõeltesti), sh on kasutatud keeletehnoloogia võimalusi. Koolitatud on testikoostajaid ja hindajaid, tõstetud on testimisalast pädevust. - Eesti keele õpetamise ja säilitamise toetamine väliseesti kogukondades 7 Tulemus: eesti keele õppimisvõimalused välismaal paranevad ning eesti lastel on võimalik õppida eesti keelt ja kultuurilugu erinevates õpetuskohtades ning e-õppe võimaluste toel saavad eesti keele õppes osaleda ka hajaeestlased; välismaal eesti keelt ja kultuuri õpetavad õpetajad pääsevad Eestis toimuvatele koolitustele, on toetatud Eesti päritolu noorte õpingute jätkamist Eesti kõrg- ja kutsehariduses. - Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe korraldamine Tulemus: välismaa õpetuskeskustes jätkavad tööd kümme Eestist lähetatud eesti keele ja kultuuri lektorit, suureneb eesti keele ja kultuuri külalisloengute pakkumine väliskõrgkoolides. - Võõrkeelte õppe ja mitmekeelsuse toetamine Tulemus: soodustatud on eri võõrkeelte õppimist (sh varajane võõrkeeleõpe, B-võõrkeelte õpe, CertiLingua programm) ja mitmekeelsust. Keeleõppes lähtutakse Euroopa keeleõppe raamdokumendi ja selle sõsarväljaande põhimõtetest ja keeleoskustasemete kirjeldustest. Edendatud on rahvusvaheliste võõrkeeleeksamite sooritamist. Toetatud on (võõr)keeleõpetajate omavahelise koostöö edendamist. KOKKU KULUD 4 652 4 888 4 097 3 237 INVESTEERINGUD 1 094 1 094 1 094 1 094 Juhtimiskorraldus Keeleprogrammi on koostanud ja selle eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium (HTM). Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i Keeleamet ja Eesti Keele Instituut. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab HTM. Programmi täitmise kohta antakse igal aastal aru tulemusvaldkonna „Eesti keel ja eestlus“ tulemusaruande raames. Programmi juhtimistasandid on meede ja tegevus. Teenuste juhtimine on asutuse planeerimistasand. • Programmi eesmärgi saavutamise eest vastutab kantsler. • Programmi meetme eesmärgi saavutamise eest vastutab kantsler. • Programmi tegevuste elluviimise ja eesmärgi saavutamise eest vastutab osakonnajuhataja. 8  Lisa 1. Programmi teenuste ülevaade ja rahastamiskava Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks. Programmi meede, tegevus ja tegevuse Asutus Asutuse TERE teenus 2025 2026 2027 2028 selgitus Meede 1. Keelevaldkonna arendamine Tegevus 1.1. Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine Toetatakse eesti keele mainet ja staatust Haridus- ja Eesti keele mainet ja -113 650 -113 650 -113 650 -113 650 tugevdavaid tegevusi, millega kujundatakse Teadusministeerium staatust tugevdavate keelekasutajate hoiakuid ning juhitakse eesti tegevuste korraldamine keele õiguslikku staatust ja ühiskondlikku Eesti Keele Instituut Eesti keele -158 016 -153 001 -149 641 -149 641 levikut. Toetatakse eesti keele, eesti keele mainetegevused piirkondlike keelekujude õppimist, õpetamist ja Keeleamet Nõustamine ja järelevalve -689 107 -667 342 -652 830 -652 830 uurimist populariseerivaid ning väärtustavaid keelekasutust tegevusi ja keelepoliitikaalast rahvusvahelist reguleerivate õigusaktide koostööd. täitmise üle Haridus- ja Noorteamet Euroopa keeleõppe -4 500 -4 500 -4 500 -4 500 tunnuskiri Tegevus 1.2. Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine Toetatakse keeleressursside loomist ning Haridus- ja Keeletaristu arendamise -3 018 179 -3 006 006 -2 964 213 -2 967 862 keeletehnoloogia arendamist. Tegevus hõlmab Teadusministeerium toetamine keeleteaduse arendamist, sõnastike, oskussõnastike, terminibaaside, kõne- ja tekstikorpuste koostamist. Soodustatakse Eesti Keele Instituut Keeletaristu -1 989 052 -1 944 140 -1 914 120 -1 714 666 keeletehnoloogia vahendite ja keeleressursside kasutuselevõttu lõppkasutajale mõeldud (digi)teenustes ning toetatakse eesti teadus- ja Eesti Keele Instituut Keeletehnoloogia -433 405 -423 825 -417 478 -417 478 kõrghariduskeele arendamist. Luuakse 9 võimalused, et töötada välja Eesti Keele Instituut Keele staatus ja maine -255 585 -252 125 -249 878 -249 878 keeletehnoloogilise toega rakendusi erivajadustega inimeste jaoks. Tegevus 1.3. Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus Tegevus hõlmab eesti keele kui emakeele ja Haridus- ja Eesti keele õppimise ja -647 048 -647 048 -519 048 -519 048 eesti keele kui teise või võõrkeele ning Teadusministeerium õpetamise toetamine, eesti võõrkeelte õpet toetavaid tegevusi, sh keele oskuse hindamine, täiskasvanute eesti keele õpe ja eesti keele õpe mitmekeelsuse ja välismaal. Toetatakse keeleõpetajate võõrkeelte oskuse professionaalset arengut ja koostööd, toetamine arendatakse keeleõppematerjale ja Eesti Keele Instituut Eesti keele õppe toetamine -1 761 404 -1 860 460 -1 859 828 -1 186 057 keeleoskuse hindamise vahendeid, Haridus- ja Noorteamet Eesti keele tasemeeksamid -1 705 270 -1 857 574 -1 295 683 -1 109 286 kujundatakse mitmekeelsust toetavaid ja keeleõppekulude hoiakuid. Tegevus toetab ka eestikeelsele hüvitamine õppele üleminekut, sh eriti haridustöötajate Haridus- ja Noorteamet Eesti keele õppe -538 664 -523 184 -422 864 -422 864 eesti keele õppe ja keeleõppe alase koolitamise arendamine välismaal ja kaudu. välisõpe 10  Eelnõu 01.10.2024 Teadmussiirde programm 2025-2028 1. Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Tulemusvaldkonna Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad eesmärk koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele Valdkonna arengukava Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE arengukava) Programmi nimi Teadmussiirde programm Programmi eesmärk Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele Programmi periood 2025–2028 Peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ja (ministeerium) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Kaasvastutajad (oma Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg) valitsemisala asutused) Haridus- ja Noorteamet (Harno) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol) AS Metrosert  2. Sisukord Sisukord 1. Programmi üldinfo.............................................................................................................. 1 2. Sisukord .............................................................................................................................. 2 3. Sissejuhatus ........................................................................................................................ 3 4. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ............................................................ 6 5. Hetkeolukorra analüüs ........................................................................................................ 7 6. Olulised tegevused perioodil 2025-2028 .......................................................................... 10 5.1. Olulisemad programmi (arendus)tegevused MKM haldusalas ................................ 10 5.2. Olulisemad programmi (arendus)tegevused HTM haldusalas ................................. 12 6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused ................................................................... 13 6.1. Meede 1: Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine (MKM vastutusalas) ............................................................................................................. 14 6.1.1. Programmi tegevus 1.1. Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine (MKM vastutusalas) ......................................................................................................... 15 6.1.2. Programmi tegevus 1.2. Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine (MKM vastutusalas) ..................................................................................... 17 6.2. Meede 2. Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine (HTM vastutusalas) ....................................................................... 17 6.2.1. Programmi tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine (HTM vastutusalas) ..................................................................................................................... 17 7. Programmi juhtimiskorraldus ............................................................................................... 19 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus (MKM valitsemisala) .............................................. 21 LISA 2. Teenuste rahastamiskava .......................................................................................... 23 LISA 3. Programmi teenuste ulevaade ja rahastamiskava (HTM valitsemisala)................ 24 2  3. Sissejuhatus Programm panustab Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021- 2035 (TAIE arengukava) kõigi üldeesmärgi mõõdikute sihttasemete saavutamisse 1. Tabel 1. TAIE arengukava üldeesmärk ja selle saavutamise mõõdikud, mis on ühtlasi ka teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna eesmärk ja mõõdikud. Üldeesmärk Mõõdik* Viimane tegelik Sihttase tase (2023)* 2035 Eesti teadus, Riigieelarves kavandatud TA rahastamine arendustegevus, osakaaluna SKP-st (%) 1 ≥1 innovatsioon ja Allikas: Riigieelarve ja RE seletuskiri ettevõtlus suurendavad Erasektori TA kulutuste tase SKP-st (%) 1 2** koostoimes Eesti Allikas: Statistikaamet (2022) ühiskonna heaolu ja Nominaalne tööjõutootlikkus EL-27 keskmisest 77,5 majanduse tootlikkust, (%) 110** pakkudes Allikas: Eurostat konkurentsivõimelisi ja Koht Euroopa innovatsiooni tulemustabelis Mõõdukas kestlikke lahendusi Eesti (koht tulemusrühmas) Innovatsioo- Allikas: Euroopa Komisjon innovaator ja maailma niliider (12. koht) arenguvajadustele. *Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukava ning mõõdikud on ühtlasi ka kogu tulemusvaldkonna mõõdikuteks. **Tegemist on ühtlasi ka strateegia „Eesti 2035“ mõõdikute ja sihttasemetega. Programmi eesmärk: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele Teadmussiirde programmi ülesanne on tagada teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna teiste valdkondade (nt tervishoid, haridus, kultuur, sotsiaalsüsteem, keskkonnahoid jm) koostoime selliselt, et eri valdkondades loodud uued teadmised, tehnoloogiad ja ideed leiaksid oskuslikult ja loovalt rakendust kestliku ühiskonna ja majanduse hüvanguks. Riigil tuleb suurendada stiimuleid ja toetada koostööoskuste arengut teadlaste, ettevõtjate ja avaliku sektori osaliste seas, et leida lahendusi nii ettevõtete arenguvajadustele kui laiemalt kogu ühiskonna ees seisvatele väljakutsetele. Programmis mõistetakse teadmussiirdena süsteemset, pikaajalist ja järjepidevat tootlikkuse ja heaolu kasvu soodustavat teadmusringlust, mitte lineaarset (tehnoloogiakeskset) protsessi teadustegevustest ettevõtlusse. Selles kontekstis toetab teadmussiire mitte ainult teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja majanduse hüvanguks, vaid ka teaduse mõjususe kasvu ja ühiskonna arenguvajadustele vastavate strateegiliste uurimissuundade kujundamist. Haridus- ja Teaduministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ühisprogramm loob sünergiat teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse vahel ning seob teadussüsteemi ühiskonna ja majanduse arengutega, võimendades nii TAI ühiskondlikku kasu ja kasvatab ühiskonna teadusmahukust, sh panustades Eesti majanduse lisandväärtuse kasvu. Teadmussiirde programm tegeleb otseselt järgmiste probleemidega Eesti TAIE valdkonnas: • teadustöö tulemused ei leia ühiskonnas piisavalt rakendust, TAI poliitika ei ole piisavalt mõjus, et toetada ühiskondlike ja majanduslike eesmärkide saavutamist; 1 TAIE arengukava eesmärgi ja mõõdikute täitmisse panustavad kolm programmi, millest üks on teadmusiirde programm. Lisaks teadmusiirde programmile rakendatakse ka teadussüsteemi programmi (HTM) ja ettevõtluskeskkonna programmi (MKM). Arengukava üldeesmärgi saavutamise ja mõõdikute seire toimub tulemusvaldkonna aruandluse raames. 3 • Eesti ettevõtete TAI-mahukus ning võimekus teadustulemusi kohandada ja kasutusele võtta on väike, ettevõtete innovatsioonivõimekuse kasvu toetav süsteem vajab arendamist; • Eestil tuleb TAIE poliitikat tulemuslikumalt suunata ja koondada ressursse, et kasvatada võimalusi läbimurdelisteks arenguteks; • TAIE süsteemi osaliste (ministeeriumid, ettevõtete esindusorganisatsioonid, teadusasutused jt) koostöö ja koordinatsioon on nõrk. Teadmussiirde tegevuste raames eelisarendatakse TAIE fookusvaldkondi, et ettevõtete, teadusasutuste ja riigi koostöös sünniksid Eestit edasiviivad innovaatilised lahendused Eesti arenguvajadustele või -võimalustele. Fookusvaldkondade arendamine lähtub era- avaliku ja akadeemilise sektori koostöös sündinud fookusvaldkondade teekaartidest 2 . TAIE fookusvaldkonnad on järgmised: • digilahendused igas eluvaldkonnas; • tervisetehnoloogiad ja -teenused; • kohalike ressursside väärindamine; • nutikad ja kestlikud energialahendused; • elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum. Neli esimest fookusvaldkonda on ühtlasi ettevõtluse ja majandusliku, sh ekspordi arengupotentsiaaliga TAIE fookusvaldkonnad ehk nutika spetsialiseerumise valdkonnad. Programmi koostamisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi eesmärkidega ning aidatakse kaasa Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide 3 saavutamisse, sh eesmärkidesse toetada kaasavat ja säästvat majandusarengut ja tööhõivet ning tagada kõigile inimväärne töö; toetada kestlikku tööstuse arengut ja edendada innovatsiooni ning tagada säästvad tarbimis- ja tootmisviisid. Seos „Eesti 2035“ 4 strateegiliste sihtide ja tegevuskavaga Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus raames seatud eesmärgid kajastuvad TAIE arengukavas. Mitu TAIE arengukava, tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikut on ühtlasi „Eesti 2035“ mõõdikud: teadustegevust ja innovatsiooni puudutavad TA kulud erasektoris, tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest ja teadlaste ja inseneride arv erasektoris 1000 elaniku kohta. Teadmussiirde programm tagab teadussüsteemi, ettevõtluse ja riigi koostoime ühiskonna ja majanduse hüvanguks, arvestades „Eesti 2035“ arengustrateegias esitatud arenguvajadusi kõigi viie strateegilise eesmärgi osas, sh arendades nutikaks ettevõtluseks vajalikke oskusi ja teadmisi, võttes kasutusele uusi lahendusi ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks (kiirendid, iduettevõtluse arendamine, toetused jm), soodustades teadmuse jõudmist ülikoolidest ja teadusasutustest praktiliste rakendusteni ettevõtluses või avalikus sektoris; kasvatades TAIE teekaartide rakendamisega Eesti majandusele ja ühiskonnale oluliste valdkondade teadus- ja arendusvõimekust; kujundades uute tehnoloogiate ja ärimudelite 2 https://www.taie.ee/taie-fookusvaldkonnad 3 https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev- areng 4 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid 4 kasutuselevõtuks ja teadus-arendustegevuseks sobivat õigusraamistikku; soodustades ressursitõhusust ja innovatsiooni tööstusettevõtetes ja avalikus sektoris. Programm panustab strateegia „Eesti 2035“ muutustesse: − Majandus ja kliima: võtame kasutusele uued lahendused ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks, suurendame Eesti majandusele oluliste valdkondade võimekust, kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi ning võtame kasutusele ringmajanduse põhimõtted. − Riigivalitsemine: Suurendame teaduse mõjusust ja mitmekesisust, hoides teaduse kõrget taset. Programmi tegevuse 1.1. sõnastust ja eesmärki on eelmise perioodiga võrreldes muudetud selguse eesmärgil. Välisvahendid Programmis kavandatud eesmärkide saavutamine on seotud järgmiste välisvahenditest rahastatavate tegevustega: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium • Ettevõtete TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine (sh arendusnõunikud ja kestlikkuse nõunikud erialaliitude juures). • Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm • Ettevõtte arenguprogramm (sh Ettevõtte arenguprogramm, Ettevõtja tootearendusprogramm, Arenduskeskuste toetus) • Innovatsiooni- ja arendusosak • Innovaatilised riigihanked • Ida-Viru ettevõtjate ja Ida-Virusse investeerivate ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus Haridus- ja Teadusministeerium • Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (ASTRA+) • Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades (TemTA) • TAI-võimekuse tugevdamine ühiskonnas ning seda soodustava poliitikakeskkonna loomine (RITA+) • Teadmusvõrgustike ning ettevõtlus- ja teadusringkondade sidemete loomine töötajate liikumise kaudu akadeemilise, era- ja avaliku sektori vahel (SekMo). • Majanduse ja ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste kättesaadavaks tegemine TAIE fookusvaldkondades • Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks 5  4. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Tabel 2. Teadmussiirde programmi eesmärk ja mõõdikud Programmi eesmärk: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele. Programmi mõõdikud* 2022** 2025 2026 2027 2028 2035 (tegelik) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta 2,23 2,3 2,5 2,7 3,0 4,53 erasektoris, arv 1000 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse osakaaluna 3,3% 3,5 3,7 4 4,4 6 SKP-st (%, mln/mld (1,2 mld) (1,3 mld) (1,5 mld) (1,8 mld) (2,2 mld) (3,2 mld) eurodes) Allikas: Statistikaamet *Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas. ** 2023. aasta andmeid ei ole veel avaldatud ja viimased teadaolevad tasemed on aastal 2022. Programmi erinevate planeerimistasandite mõõdikud peegeldavad laiemalt ühiskonna teadusmahukuse kasvu ja loodavate teadmiste ja tehnoloogiate siiret ja rakendamist ühiskonnas: kuivõrd erasektor (ettevõtted) peab oluliseks investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, kuivõrd kasvab teadus- ja arendustegevusega tegelevate inimeste arv, kuivõrd teevad omavahel tõhusat teadus- ja arendusalast koostööd akadeemiline, era- ja avalik sektor, mil määral otsitakse teadus- ja arendustegevuse ning teadmus- ja tehnoloogiasiirde kaudu lahendusi ühiskonna ja majanduse väljakutsetele. Programmi rahastamiskava Tabel 3. Teadmussiirde programmi rahastamiskava tuhandetes eurodes Vastutav 2024 2025 eelarve Programmi kulud ministeerium eelarve* eelarve 2026 2027 2028 MKM Meede 1: Ettevõtete TAI- mahukuse ja teadmussiirde 110 750 104 716 132 662 145 376 127 686 võimekuse suurendamine MKM Programmi tegevus 1.1. Ettevõtete arendustegevuse 107 854 97 487 124 091 138 025 119 651 ja innovatsiooni toetamine MKM Programmi tegevus 1.2. Teadus- ja 2 897 7 230 8 570 7 351 8 036 tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine HTM Meede 2: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja 15 533 32 764 47 445 46 560 43 535 arendustegevuse võimekuse kasvatamine 6  HTM Programmi tegevus 2.1. Sektoritevahelise 15 533 32 764 47 445 46 560 43 535 teadmussiirde toetamine HTM Programmi kogukulud MKM KOKKU 126 283 137 480 180 107 191 936 171 221 (tuhandetes eurodes) *Eelarve 2024.a kohta on esitatud koos lisaeelarvega. Programmi tegevusi esitatakse korrigeeritud nimetusteg a võrreldes eelmise programmiga. 5. Hetkeolukorra analüüs Programmi tasandi trendid Nii teadus- ja arendustegevuse kulutused kui ka teadus- ja arendustegevuses hõivatud töötajate arv on viimastel aastatel Eestis tõhusalt kasvanud, veduriks on siin järjepidevalt olnud erasektor. Kuna muutus on toimunud pärast seda, kui riik suurendas ettevõtete teadus- ja arendustegevuse kasvatamisele suunatud teenuste ja toetuste mahtu, võib seda tõlgendada tõendina, et riigieelarve vahenditega on selgelt võimalik erasektorit võimestada ja suunata investeerima riskantseks peetavasse arendus- ja innovatsioonitegevusse. Madala stardipositsiooni tõttu jääme aga enesele eeskujuks seatud riikidest jätkuvalt maha, sedagi just erasektori osas. Kui Euroopa Liidus (EL) keskmiselt on ettevõtluses ligi 7 teadus- ja arendustegevusse panustavat töötajat ja innovatsiooniliidritel 12 iga 1000 tööturul hõivatud inimese kohta, siis Eestis on vastav näitaja 4 (umbes 60% EL-i keskmisest, 35% innovatsiooniliidrite näitajast). Täiendava murekohana ilmnes 2024. a. läbi viidud OSKA teadus- ja arendustöötajate vajaduse uuringust, et erasektori teadus- ja arendustöötajate arv on viimastel aastatel suurenenud peamiselt esimese astme kõrgharidusega töötajate arvelt. Arvestades Eesti ettevõtete väiksust ja domineerivaid ärimudeleid, mis ei eelda järjepidevat teadus- ja arendustegevust, on kõrghariduse esimese astme kraadiga töötajate panus koostöölistesse arendusprojektidesse piisav. Senist trendi murdes kasvas küll 2022. aastal erasektoris hõivatud doktorikraadiga töötajate arv 27% (275-lt 348-le), kuid arengu jätkumine tulevastel aastatel eeldab, et erasektoris tekib juurde märgatavalt rohkem ettevõtteid, kelle ärimudeli aluseks on järjepidev arendustegevus. Samal ajal on jätkuvalt madal doktoriõppe atraktiivsus ja pikalt sihiks olud 300 doktorikraadi kaitsmiseni aastas ei ole jõutud. Seejuures on kahanemas nii doktorantide koguarv (tipust u 25%) kui Eesti kodanike osakaal doktorantuuris (vaid 66%). Praegused mahud ei võimalda tagada isegi teadussüsteemi jätkusuutlikkust, rääkimata teadustöötajate arvu kasvatamisest era- ja avalikus sektoris Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse tegid Eestis kiire hüppe, kuid on nüüd jälle languses. Selle põhjuseks oli Volkswageni kontserni raamatupidamistehingud. 2022. aastal otsustas kontsern oma immateriaalsed varad jälle Eestist välja liigutada, mistõttu näitaja väärtus kukkus oluliselt. Seetõttu on ka prognoositud järgnevateks aastateks väiksemat sihtväärtust kui näiteks 2021. aastal saavutati. Vahepealsete aastate näitajaid võib pidada kõrvalekaldeks, samale tasemele uuesti jõudmine on lähiajal ebatõenäoline. 7 Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamise meetme trendid. Kuigi erasektori TA-investeeringute maht on teinud järsu tõusu alates 2019, viimasel kahel aastal on ettevõtete investeeringud mahult teinud korduvaid rekordeid ning kasvutrendis on viimased kolm aastat ka TA-töötajate arv erasektoris, on innovatsiooniga tegelevate ettevõtete arv viimasel 4 aastal olnud languses ja kaugenenud sihttasemest. 2022. aastal oli innovaatiliste ettevõtete osakaal Eestis 53%, mis on sarnane Euroopa Liidu keskmisele, kuid kaugel maas Soomest ja Rootsist. Kahe aastaga langes innovaatiliste ettevõtete osakaal Eestis 9% võrra. Samas on 2023. aastal mitmed uued toetusmeetmed avanenud ning nende mõju on alles avaldumas. Samuti ei ole eesmärgini jõutud ettevõtete digitaliseerituses, kus Eesti koht on küll paranenud, kuid jäänud Euroopa Liidu riikide seas keskmike hulka. Sarnaselt innovatsiooni- ja arendustoetustele, avanesid Euroopa Taastekava raames ettevõtjatele suunatud digitaliseerimise toetused, mille tulemused avalduvad viitajaga. 2022. aastal rekordini jõudnud riskikapitaliinvesteeringute maht kukkus mullu ligikaudu kolm korda. Intressid hakkasid kasvama ning investorid leidsid oma varadele väiksema riski ja suurema tootlusega väljundeid. Samas on märgata riskikapitalituru jõudsat kosumist, sest 2024a. I kvartalil on tehtud riskikapitali investeeringuid mahus, mis prognoosib 2024a. lõpuks 2021a. investeeringute tasemeni jõudmist. Tõusutrendis on kiirendites osalevate ettevõtete arv. Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamise meetme trendid. Erasektori poolt rahastatud avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaalu puhul on sihiks liikuda euroala keskmise suunas. Teadusasutuste ja ettevõtluse koostööd ja ettevõtete teadusmahukust kajastava mõõdiku näitaja on varasemaga võrreldes langenud. See peegeldab tõenäoliselt koroonakriisi pärssivaid mõjusid ettevõtete arendustegevustele. Eeldatavasti tõuseb kulutuste osakaal siiski jõudsalt tulevikus, kuna arengukava ja selle meetmed seavad just teadusasutuste ja ettevõtete koostöö toetamise senisest selgemalt fookusse. Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv miljoni elaniku kohta on aastate lõikes kõikuv, kuid märgata on selget kasvutrendi. TAIE arengukava võtab selgelt sihiks tugevdada teadussüsteemi ja ettevõtluse koostööd, seega eeldatavasti kasvab ka ühispublikatsioonide arv. Sotsiaalmajanduslikele rakendustele suunatud kulutuste osakaal riigieelarves planeeritud TA eraldistest peegeldab teadmussiirde ja laiemalt ühiskonna arenguvajaduste täitmise võimekust. Näitaja tase võib kõikuda, kuna on sõltuv arvestuse aluseks olevatest rahastusallikatest, sh valdkondlike ministeeriumide tegevusest ja EL struktuuritoetuste eelmise perioodi lõppemisest ja uue perioodi käivitamisest. Eelduste kohaselt tõuseb näitaja tase lähiaastatel seoses kokkuleppega, et kui TAI rahastus püsib 1% SKP-st, eraldatakse lisanduvatest vahenditest 20% ministeeriumidele valdkondlike poliitikate teaduspõhise kujundamise ja elluviimise toetamiseks. Suuremad arengud • Eesti on seadnud strateegiliseks eesmärgiks hoida riigieelarveline teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastus tasemel 1% SKP-st; 2024. aastal rahastati valdkonda 386 miljoni euroga. • 2023. a laiendati teadlaste sektoritevahelise liikumise toetamise meedet, mis võimaldab nüüd lisaks teadlaste liikumisele ettevõtlusesse, tuua ettevõtluskogemusega inimesi kõrgkoolidesse ja teadus- ja arendusasutustesse juhendama ja teadusprojektides osalema. Skeemi tulemusena paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi rakendada ja kohandada. Teadusasutustes kasvab ettevõtluskogemustega teadlaste arv, mis aitab paremini ühiskonna nõudlusele vastavat teadustööd planeerida. 8  • Sektoritevahelise liikumise toetamise meetme raames rahastatakse ka teadmussiirde doktorantuuri. See toetusskeem võimaldab doktoriõpinguid läbida koostöös ettevõtte või muu ülikoolivälise asutusega, aidates nii ette valmistada tippspetsialiste ja teadus- ning arendustöötajaid era- ja avalikule sektorile ning edendada ülikoolide, ettevõtete, avaliku sektori ja teiste asutuste koostööd. • Eesti ettevõtete tehnoloogia- ja teadmusmahukuse kasvatamiseks jätkati rakendusuuringute programmi elluviimist. • Olulise täiendusena Eesti TAI ökosüsteemi jaoks töötasid MKM ja EIS kõiki olulisi ökosüsteemi osapooli kaasates ning teadus- ja arendusnõukogu heakskiidul välja ettevõtjate vajadustest lähtuva rakendusuuringute keskuse mudeli. Rakendusuuringute keskus (RUK) alustas 2023. aastal tööd riigi omanduses olevas ASis Metrosert ning 2024. aastal valmis biorafineerimise äriplaan. RUK käivitub viies valdkonnas, milles on Eesti ettevõtjate vajadusi ja võimekusi arvestades kõrgema lisandväärtuse genereerimise potentsiaali: 1) biorafineerimine, 2) meditsiiniandmed, 3) droonitehnoloogiad, 4) autonoomsed sõidukid, 5) vesinikutehnoloogiad. • Käivitunud on kõik perioodi 2021-2027 ELi struktuurivahenditest finantseeritavad toetusmeetmed sh õiglase ülemineku fondist rahastatavad tegevused. • Eesti ühines NATO DIANA5 kiirendi ja NATO Innovatsioonifondiga, et toetada kahese kasutusega (tsiviil- ja kaitseotstarbelisi) tehnoloogiad arendavaid ettevõtteid. • Jätkatakse riigi rolli ja pädevuse suurendamist innovatsiooni eestvedaja ja turuloojana, teadus- ja arendustegevuse tulemuste kasutuselevõtul ühiskondlike probleemide lahendamisel ning uudsete lahenduste hankimisel. Toetatakse riigiasutuste TAI-alase võimekuse kasvatamist, et teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemusi rakendataks avalikus sektoris senisest enam ja tõhusamalt ning selleks oleks kujundatud soodne poliitikakeskkond. Teadus - ja arendusnõunike võrgustik aitab TA-tegevusi paremini kavandada, sh seada selgemaid fookusi, kavandada mõjusamaid sekkumisi ja osaleda aktiivsemalt rahvusvaheliste teadusvõrgustike töös. Omavaheline info- ja kogemuste vahetus aitab kaasa TA-tegevuste tõhusamale ja mõjusamale kavandamisele ja elluviimisele, tõstab poliitikakujundamise kvaliteeti ning toetab erasektorile olulise TA-tegevuse elluviimist. • Alustati Ida-Virumaa õiglase ülemineku tegevuste raames Ida-Virumaa ettevõtlusele vajalike teadusvõimekuste ja teadus- ja arendusteenuste arendamist Ida-Virumaal tegutsevate teadus- ja arendusasutuste ja ülikoolide teadmusvõrgustiku konsortsiumi kaudu. Suurendatakse Ida- Virumaal tegutsevate teadus- ja arendustöötajate hulka ja kompetentsi, arendatakse välja Ida- Virumaa ettevõtlusele vajalikke uurimissuundi ning tõstetakse Ida-Virumaa teadus- ja arendustaristu mahtu ja kvaliteeti. Suurimad väljakutsed • TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti praegusest mitu korda rohkem teadlasi ja insenere, eriti väljaspool akadeemiat nii era- kui avalikus sektoris. Seetõttu tuleb erilist tähelepanu pöörata nii teadlaste ja inseneride järelkasvule, ettevõtete ja teadusasutuste koostööle töötajate pädevuse kasvatamisel ning teadus- ja arendustegevuse võimekuse suurendamisel. 5 NATO’s Defence Innovation Accelerator for the North Atlantic 9 • Teadusasutustel ja ettevõtetel napib motivatsiooni ja võimekust teha koostööd. Eesti ettevõtete investeeringud teadus- ja aredustegevusse on jätkuvalt madalad ning ettevõtetes töötab liiga vähe TA-töötajaid/insenere, kes tegeleks järjepidevalt ettevõttesisese arendustegevusega. Eesti teadus on heal tasemel, aga vaid vähesed teadustulemused jõuavad uute toodete või teenusteni ettevõtetes või avalikus sektoris. Tuleb soodustada teadusasutuste ja ettevõtete koostööd nii uurimisülesannete püstitamisel kui teadustöö tulemustele rakenduste leidmisel ning seetõttu senisest oluliselt enam panustada ettevõtete rakendusuuringutesse. • Riigihangete turg on innovaatilistele ettevõtetele ja innovaatilistele toodetele -teenustele ebapiisavalt avatud. Seeläbi kannatavad nii avaliku sektori teenused (neid ei uuendata piisavalt) kui ka ettevõtete konkurentsivõime, sest riigihanked moodustavad koguturust olulise osa – olenevalt aastast 10-12% SKPst ehk ligikaudu 3 miljardit eurot aastas. Põhjalikuma olukorra analüüsiga on võimalik tutvuda teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse 2023. aasta tulemusaruandes 6. • Ulatuslikud muutused globaalses majanduses ja julgeolekuolukorras on suurendanud nõudlust kaitsetööstuse toodangu ja kaitsetööstuses kasutatavate tehnoloogiate järele. Samas on kaitsetööstuse arendamine väga kapitali ja ajamahukas, kuna tegemist on sageli teadusmahukate tehnoloogiate kasutamisega ning füüsiliste toodete tootmisega. Pärast esimesi tehnoloogia arendustöid ja finantseeringut ei ole tehnoloogia enamasti veel turuküps, aga rahastust turuküpsesse faasi ning maksvate klientideni ja käibeni jõudmiseks ei pruugi kapitaliturult leida. Eriti keeruline on ettevõtetel, kelle esimeseks ja sageli ainsaks kliendiks on riik(id), mida julgeoleku ja kaitsetööstus sageli eeldab. Enamasti pole riik valmis ostma prototüüpe, vaid soovib toimivaid ja ennast tõestanud valmis lahendusi ning suuremaid koguseid pikaajalistes hangetes, mis tekitab omakorda uutele alustavatele tootjatele kõrge turule sisenemise barjääri. 6. Olulised tegevused perioodil 2025-2028 5.1. Olulisemad programmi (arendus)tegevused MKM haldusalas • Tulenevalt kokkuhoiu vajadustest vähenevad osaliselt ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamiseks kavandatud vahendid. Kärbete mõju on vähendatud võttes kasutusel varasematel aastatel kasutamata jäänud vahendid, mistõttu kõik kavandatud tegevused jätkuvad. • Viiakse ellu ettevõtete sisemist arendus- ja innovatsioonivõimekust tõstvaid erinevaid sekkumismeetmeid. Jätkatakse innovatsiooni- ja arendusosakute toetusmeetmega, et võimaldada ettevõtetel koostöös innovatsiooniteenuse pakkujatega läbi viia esmaseid koostööprojekte. Jätkatakse ettevõtjate arenguprogrammiga, mis pakub teenuseid lähtuvalt iga ettevõtte spetsiifilistest arengutakistustest. Jätkatakse ka tootearenduse toetusmeetmega. Kõik eelpool nimetatud meetmed on rahastatavad struktuurivahenditest ning me etmed jõustusid 2023. a jooksul. 6 vt https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve ja https://www.hm.ee/haridus-ja-teadusministeeriumi-2022-aasta-tulemusaruanded 10 • Jätkatakse rakendusuuringute programmi7 rakendamisega. Programmi ülesanne on tehnoloogilise ja ärinõustamise ning projektide rahastamise kaudu suurendada Eesti ettevõtete rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse mahtu. 2023. aastal käivitati ka rakendusuuringute keskuse loomine AS Metrosert juurde ning 2025. aastal jätkatakse ettevõtjatele suunatud teenuste käivitamisega viies valdkonnas: biorafineerimine, terviseandmed, droonitehnoloogiad, vesinikutehnoloogiad ja autonoomsed sõidukid. • Ettevõtete arendusvõimekuse ja -valmiduse tõstmine eeldab terviklikult innovatsioonile keskenduvat tugistruktuuri, mistõttu jätkatakse innovatsiooniteadlikkuse ja -võimekuse kasvatamisele suunatud teenuste väljatöötamist. • Ettevõtete arendustegevust võimendatakse läbi EL-üleste võrgustike, partnerluste ja rahvusvaheliste organisatsioonide. Jätkatakse ja tugevdatakse Eesti ettevõtete osalust Euroopa Kosmoseagentuuri pakutavates tegevustes, muu hulgas viies küberturbe missioonide kaudu läbi küberturvalisuse harjutusi kosmosesektorile. • Jätkatakse avaliku sektori kui uuenduste eestvedaja rolli võimestamist innovaatiliste lahenduste tellija ning turuloojana. Accelerate Estonia kaudu kutsutakse startupiliku lähenemisega ellu lahendusi, mida on võimalik disainida Eesti uuteks konkurentsieelisteks. Innovatsiooni toetavate riigihangete kaudu suurendatakse riigi võimekust ja valmisolekut olla uudsete lahenduste referentskliendiks. • Jätkatakse iduettevõtete ökosüsteemi arendamist Startup Estonia programmi kaudu, sh võimestatakse süvatehnoloogia valdkonna iduettevõtluse ökosüsteemi ja viiakse ellu teaduskiirendeid. Viiakse ellu pilootprogramme (grandid, koolitused, koostöömehhanismid) süvatehnoloogia iduettevõtete väljakutsete lahendamiseks ning nende toetamiseks • Toetatakse ettevõtetes digipöörde tegemise võimekuse kasvatamist. Digitaliseerimise teekaardi tegemisega aidatakse ettevõtetel tuvastada oma protsessides valupunktid, mida on võimalik lahendada digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõtu kaudu. Lisaks toetatakse ettevõtete digitaliseerimise strateegia väljatöötamist ning sellest lähtuvalt ligipääsu investeeringutele, et seatud sihte saavutada. • Riik jätkab Smartcapi kaudu kohaliku riski- ja erakapitalituru arendamise tegevustega ning kujundatakse pikaajaline tegevusplaan (2030) turu arendamiseks. Samuti jätkatakse rohefondi elluviimisega, mille eesmärk on koos erakapitaliga rahastada rohetehnoloogiate arendamisele ja ökosüsteemi potentsiaali realiseerimisele suunatud omakapitaliinvesteeringuid (aastatel 2022– 2026 kokku 100 mln euro ulatuses, millele lisandub erakapitali panus). Fond on oluline toetamaks süvatehnoloogia elementidega ettevõtete pikaajalist arendustegevust, mis aitab muu hulgas muuta rohepööret Eesti majanduse konkurentsivõimaluseks. • Toetamaks kahese kasutusega süvatehnoloogia ettevõtete arengut, osaleb Eesti NATO 1-miljardi suuruses innovatsioonifondis ning selle investeeringutele eelnevas innovatsioonikiirendis. Fond ja kiirendi loodi vastukaaluks Euroopas esinevale probleemile, kus süvatehnoloogiamahukad ja kahese kasutusega tehnoloogiad on alarahastatud. Need on NATO loodud võimalused, mis aitavad tekitada ja rahastada uusi kahese kasutusega süvatehnoloogiaid arendavaid iduettevõtteid ning suurendavad koostööd läänes, vähendavad protektsionismi ja pakuvad turvalist rahastamist just strateegiliselt olulisi valdkondi silmas pidades. 7 Rakendusuuringute programm - Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (eas.ee) 11 • Jätkub 2024. aastal SmartCapi juurde loodud kaitsefondi elluviimine. Ulatuslikud muutused julgeolekuolukorras on suurendanud nõudlust kaitsetööstuse toodangu ja kaitsetööstuses kasutatavate tehnoloogiate järele, mistõttu on vaja luua soodne keskkond kaitse tehnoloogiate arendamiseks, sh läbi investeeringute ning tehnoloogiate testimise. 2025. aastal suurendatakse kaitsefondi mahtu 50 miljoni euro võrra. • Jätkatakse riigi infosüsteemide ameti juurde loodud Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksuse tegevuste kaasrahastamist perioodil 2023- 2025 teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni vahenditest. • Jätkub Eesti e-DIHi AIRE (AI&Robotics Estonia) toetamine. Keskuse eesmärk on toetada tööstusettevõtetes tehisintellektipõhiste ja robootikalahenduste kasutuselevõttu ja vastava valdkonna üldist teadlikkuse kasvu. • Jätkub Tehnopoli juhtimisel tehisintellekti programmi rakendamine, mille eesmärk on toetada tehisintellektipõhiste lahenduste arendamist ja kasutuselevõttu eri ettevõtete ja teadusasutuste koostöös. • Aastail 2022–2026 kaasrahastatakse Tartu Ülikoolis rahvusvahelist ärikiirendi Creative Destruction Lab eesmärgiga pakkuda teadus- ja tehnoloogiapõhistele iduettevõtetele ligipääsu kapitalile ja rahvusvahelisele mentorite võrgustikule. Jätkatakse innovatsioonitrepi arendamise ja rakendamisega, mille kontseptsioon valmis 2022. aastal koostöös Tööandjate keskliidu, EIS-i ning kaasatud ekspertidega. Innovatsioonitrepi eesmärk on panustada ettevõtete TAI -mahukamaks kasvamisse. 5.2. Olulisemad programmi (arendus)tegevused HTM haldusalas • 2024.a. käivituvate ja 2025. a algavate temaatiliste teadus- ja arendusprogrammide kaudu toetatakse majanduse ja ühiskonna vajadustest lähtuvaid alus- ja rakendusuuringuid ning eksperimentaalarendusi uute uurimissuundade väljaarendamist ja vajaliku kompetentsi kasvatamist TA-asutustes ja riigi rakenduskõrgkoolides, sh tippspetsialistide juurde- ja järelkasvu, siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd, uurimistulemuste levitamist ning muid TAIE fookusvaldkondade arendamiseks vajalikke tegevusi. Ettevõtlik avastusprotsess ja ühisloome (teadlased, ettevõtjad, avalik sektor jt) on nende programmide tugev alus. • Teadmussiirde võimekuse suurendamiseks teadusasutustes ja kõrgkoolides jätkatakse 2025. a ASTRA+ meetmega, millega riik toetab teadusasutusi ja kõrgkoole teadmussiirde teenuste arendamisel, sellealaste teadmiste ja oskuste täiendamisel, hargettevõtluse arendamisel ja teadmuse kommertsialiseerimisel ning intellektuaalomandi võimekuse parandamisel. Toetatakse kvaliteetsete teadushalduse teenuste arendamist, sh asutuste vahelist koostööd teadmussiirde teenuste vahendamisel, koostöös ettevõtetega arendatakse akadeemilise sektori töötajate juhtimis- ja kommertsialiseerimisoskusi. • Ühiskonna ja ettevõtete vajadustele vastavate tipptasemel teadmus- ja teadustaristu teenuste arendamise ja kättesaadavaks tegemiseks pakutakse teadusasutustele alates 2025. aastast võimalust taotleda toetust turunõudlusele vastavate teenuste ja toodete arendamiseks. Eesmärk on suurendada tippkeskuste majanduslikku ja ühiskondlikku mõju ja parandada teadustaristu kättesaadavust teadus- ja arendustegevuseks väljaspool akadeemilist sektorit. • Viiakse ellu teadmussiirde doktorantuuri toetusskeem, mille puhul doktoritöö valmib koostöös ülikoolivälise tööandjaga tema huvidest lähtuvalt. Teadmussiirdedoktorantuuri peamine eesmärk 12  on valmistada ette tippspetsialiste ja teadus- ning arendustöötajaid väljaspoole akadeemilist maailma ning edendada ülikoolide, ettevõtete, avaliku sektori jt asutuste tihedamat ja pikemaajalist koostööd. 6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused Teenuste eesmärgid ja lühikirjeldused tuuakse välja lisas 1. Teadmussiirde programm on jaotatud vastavalt kahe valitsemisala vastutusvaldkondadele kaheks meetmeks. Tabel 4. Programmi, meetmete ja programmi tegevuste nimetused, eesmärgid ja mõõdikud koos viimase teadaoleva ja planeeritava sihttasemega. 2023* 2025 2026 2027 2028 2035 Programmi mõõdikud (tegelik) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta 2,23 2,3 2,5 2,7 3,3 4,53 erasektoris, arv 1000 (2022) elaniku kohta Allikas: Statistikaamet Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse 3,3% 3,5 3,7 4 4,4 6 põhivarasse osakaaluna (1,2 mld) (1,3 mld) (1,5 mld) (1,8 mld) (2,2 mld) (3,2 mld) SKP-st (%, mld eurodes) (2022) Allikas: Statistikaamet Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine (MKM vastutusalas) Eesmärk: Meetme raames parendatakse nii ettevõtete võimekust ja Meede 1 valmisolekut TAI-mahukamateks tegevusteks kui ka võimestatakse innovatsioonisüsteemi tervikuna, et töötada välja üha efektiivsemaid teenuseid, mis lähtuvad ettevõtja vajadustest. Innovaatiliste ettevõttete osakaal, % 53 >60 >65 >65 >70 >75 Allikas: The Community (2022) Innovation Survey (CIS) Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine Programmi tegevus 1.1. Eesmärk: Luuakse vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni- ja arendustegevuse läbiviimiseks. Müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest 9,7 >12 >16 >16 >18 >20 (suhe kogu (2022) müügitulusse), % Allikas: Statistikaamet VKE-de osakaal, kellel on minimaalne digitaalne 66,9 72,2 74,8 77,4 80 - võimekus, % Allikas: EC Digital Decade Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine Programmi tegevus 1.2. Eesmärk: Toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arengut 13  Riskikapitali maht, mln eurot 395 >500 >500 >500 >500 >1000 Allikas: Startup Estonia Kiirendites osalevate ettevõtete arv 51 40 40 40 40 40 Allikas: Startup Estonia Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse Meede 2: (mõõdikud võimekuse kasvatamine (HTM vastutusalas) ühilduvad tegevuse Eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja omadega) arendustegevuse võimekuse kasvatamine Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine Programmi tegevus 2.1. Eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine Erasektori poolt rahastatud avaliku sektori teadus- ja 7,2 Euroala arendustegevuse kulutuste 10,5 11,5 12,5 (2022) keskmine osakaal, % Allikas: Statistikaamet Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv 1000 3,7 3,5 ≥3,5 ≥3,5 ≥3,5 tööealise elaniku kohta (2022) Allikas: Statistikaamet Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv miljoni elaniku kohta, tase EL keskmisest (EL keskmine 183 195 201 207 250 = 100) % Allikas: European Innovation Scoreboard Sotsiaalmajanduslikele rakendustele suunatud kulutuste osakaal 25 28 28 28 - riigieelarves planeeritud TA (2022) eraldistest, % Allikas: Statistikaamet, HTM *Juhul, kui viimane teadaolev tase erineb päises toodud aastast, on see sulgudes märgitud väärtuse all. Mõõdikute „Innovaatiliste ettevõttete osakaal“ ja „Müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest“ sihttasemeid on korrigeeritud vastavalt tegelike tasemete halvenemisele, et need oleksid reaalsed , kuid viiksid siiski planeeritud tasemeni aastal 2035. 2035. aasta sihttaset muudetud ei ole. Programmi tegevuse 1.1. mõõdikut „Ettevõtete digitaliseeritus“ enam ei avaldata ning on välja vahetatud uue mõõdiku vastu „VKE-de osakaal, kellel on minimaalne digitaalne võimekus“. 6.1. Meede 1: Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine (MKM vastutusalas) Meetme eesmärk: Meetme raames parendatakse nii ettevõtete võimekust ja valmisolekut TAI- mahukamateks tegevusteks kui ka võimestatakse innovatsioonisüsteemi tervikuna, et töötada välja üha efektiivsemaid teenuseid, mis lähtuvad ettevõtja vajadustest. Meede koosneb kahest programmi tegevusest. 14 6.1.1. Programmi tegevus 1.1. Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine (MKM vastutusalas) Programmi tegevuse eesmärk on luua vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni- ja arendustegevuse läbiviimiseks. Tegevuse eesmärki saavutatakse läbi üheksa teenuse osutamise, millest suurimate eelarveliste mahtudega teenused on ettevõtete TAI teadlikkuse ja arendustegevuse toetamise soodustamine ja toetamine ning ettevõtete rahvusvahelistes TAI võrgustikes osalemise soodustamine. Teenuseid pakuvad majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, sh Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu. Tegevuse raames on koondatud sekkumised, mis suurendavad ettevõtjate teadlikkust TAI vajalikkusest ja võimalustest, sh nt korraldatakse infoüritusi, kaasatakse valdkondlikke eksperte, soodustatakse kvalifitseeritud tööjõu palkamist ning toetatakse ettevõtjatele vajalike koostöövõrgustike arendamist. Tegevused käivitati 2023. aastal uue EL rahastusperioodi (2021-2027) vahenditest perioodi kogumahus 19,8 miljonit eurot. Tegevuste kirjeldus • Tegevuse toel arendatakse innovatsiooni soodustavaid teenuseid ja kujundatakse ettevõtetele vajalik tugisüsteem. Lisaks luuakse ettevõtete vajadustest lähtuv rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm, mille kaudu selgitakse välja ettevõtete TA-tegevustega seotud ärivõimalused (äriliselt rakendatavad TA-tegevuste projektid) ja leitakse ettevõttele sobivad TA-partnerid Eestist või välismaalt. • Ettevõtete ja TA-asutuste koostöö ning ettevõtete innovatsioonivõimekuse suurendamiseks pakutakse innovatsiooni- ja arendusosakuid, rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamiseks toetatakse ettevõtete osalemist rahvusvahelistes ja EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes (nt ESA, Eurostars jt). • Tagamaks Eesti ettevõtete juurdepääs tehnoloogiatele ja toetamaks ettevõtteid tehnoloogiate ülevõtmisel, käivitatakse digitaalse innovatsiooni keskused (e-DIH). Seeläbi toetatakse Eesti osalemist digitaalse innovatsiooni keskuste (e-DIH) võrgustikes fookusega tehisintellektil ja robootikal. E-DIH-id on konsortsiumid, mida Eestis veab TalTech nimetusega AIRE ( AI and Robotics Estonia). Konsortsium osutab VKE-dele arendusteenuseid. • Eesti ettevõtete tehisintellekti (AI) kasutuselevõtu võimekuse parendamiseks, valdkondliku tootearendus- ja teadusarendustegevuse võimendamiseks ning sellega seonduva uusettevõtluse tekitamiseks käivitati Tehnopolis uus raamprogramm, mille tulemusi hinnati 2022. a lõpus, 2025. a programm jätkub. • Toetatakse ettevõtete digitaliseerimist ja automatiseerimist ning üleminekut lineaarselt majandusmudelilt ringmajandusele, tegevusi rahastatakse Eesti taastekava raames perioodi kogumahus 58 miljoni euroga. Samuti suurendatakse riigi rolli ja pädevust innovatsiooni eestvedajana ja turuloojana, ning uudsete lahenduste hankijana, mille kaudu omakorda suureneb ka ühiskonna teadmusmahukust tervikuna (kogumahus 2,5 miljonit eurot EL 2021- 2027 rahastusperioodi vahenditest).. • Pakutakse ettevõtetele terviklikult innovatsioonivõimekuse ja -valmisoleku kasvatamise teenuseid. Sellest lähtuvalt töötatakse välja ka vastav tugisüsteem, mille kaudu ettevõtted saavad osaleda eri infoüritustel, saavad ligipääsu eri analüüsidele ja turuseirele, palgata 15  kvalifitseeritud tööjõudu, kaasata valdkondlikke eksperte, arendada ja osaleda eri koostöövõrgustikes, teha ekspertiise, diagnostikaid, analüüsida intellektuaalset kapitali jne. • Jätkatakse ettevõtete vajadustest lähtuva rakendusuuringute ja eksperimentaalse arenduse tervikliku programmiga (RUP), mis virtuaalse RTO-na (research and technology organization) toimib vahelülina ettevõtete ja (sh rahvusvaheliste) teadusasutuste vahel. Ettevõtetele võimaldatakse nii rahastust kui ka toetavaid tegevusi partnerite otsingurahvusvahelise võrgustumise jms näol. Lisaks teeb RUP ettepanekuid TA pakkumispoole kohandam iseks ettevõtjate vajadustele. Käivitatakse rakendusuuringute keskuse tegevus AS Metroserti kaudu. • Jätkatakse osakute, tootearenduse toetuse ning arenguprogrammi sekkumisloogikatega, mille eesmärk on pakkuda ettevõtetele erinevaid innovatsiooni (sh toote -, turu-, protsessi-, organisatsiooni-, personaliinnovatsiooni) soodustavaid teenuseid nii rahastamise kui ka toetavate teenuste näol. Arenguprogramm pakub ettevõtetele kompleksset, ettevõtte vajadustes lähtuvat lähenemist (nii toetust kui ka nõustamise, võrgustumise jms selliseid teenuseid). • Jätkatakse ettevõtete osaluse toetamist rahvusvahelistes organisatsioonides (ESA ja CERN) ning parandatakse ettevõtete ligipääsu EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes. Nimetatud tegevustes saavad ettevõtted ja teadusasutused osaleda organisatsioonide hangetel ning töötajate mobiilsusmeetmetes (ESA ja CERN). Partnerlustes (nt Eurostars, Horizon Europe) saavad ettevõtted ja teadusasutused osaleda partnerluse spetsiifilistes tegevustes (taotleda toetusi, võrgustumine jms). • Toetatakse ettevõtja digipöörde strateegia koostamist ja investeeringuid digipöördeks vajalikesse tegevustesse, arendustesse ja rakendustesse nii ettevõtetes kui tarneahelas. Mh toetatakse ettevõtete digitaalse teekaardi koostamist ja selle alusel strateegia valmimist ning kaasrahastatakse vastavaid investeeringuid. • Kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks toetatakse vajalikku teadmussiiret ettevõtetes (märksõnad: ringmajandus, madalsüsinikutehnoloogiad, energiaintensiivne tööstus). Toetatakse tegevusi ettevõtetes, mis aitavad ettevõtetel kohandada ärimudeleid madalsüsiniku- ja ringmajanduse põhimõtetele vastavaks ning arendada säästvaid tehnoloogiaid. Tegevusi rahastatakse Eesti taastekava raames perioodi kogumahus 9 miljoni euroga. • Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavate vahendite raames toetatakse mahus 13,4 miljonit eurot integreeritud Euroopa Liidu üleste vesiniku väärtusahela teadus- ja arendustegevuse projektide elluviimiseks. • Õiglase ülemineku fondi raames soodustatakse Ida-Viru piirkonna majanduse mitmekesistamist, sh kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamise kaudu. Selleks suurendatakse ettevõtjate teadusmahukust ja koostööd teadus- ja arendusasutustega mahus 25 miljonit eurot. • Jätkatakse innovatsiooni edendavate riigihangete ettevalmistamise ja läbiviimise toetamist. • Jätkatakse suure ühiskondliku mõjuga interdistsiplinaarsete kitsaskohtade lahendamiseks tööriista pakkumisega (Accelerate Estonia). • Kaasrahastatakse küberturvalisuse arendamisele suunatud Eesti koordinatsiooniüksuse loomist, vastav eelarve kajastub digiühiskonna tulemusvaldkonna programmis. 16 6.1.2. Programmi tegevus 1.2. Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine (MKM vastutusalas) Tegevuse eesmärk on toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arengut. Tegevus hõlmab kahte teenust, mille raames luuakse teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete arenguks vajalik keskkond, toetamaks teadus- ja tehnoloogiapõhiste iduettevõtteid ettevõtte kõigis arengufaasides, iduettevõtete loomist ja arendamist ning olulise kasvu saavutamist rahvusvahelistel turgudel. Sealjuures aktiveeritakse eelseemne- ja seemnefaasi investeeringutega turgu teadus- ja tehnoloogiamahukates sektorites, sh aidatakse suurendada kapitali pakkumist teadusmahukatele kõrgtehnoloogiat arendavatele ettevõtetele, mille puhul turul ei pakuta piisavalt erakapitali ettevõtete arengu tagamiseks. Lisaks toetatakse iduettevõtete innovatsiooni ning intellektuaalomandi loomist ja rakendamist kõigis majandusharudes. Nimetatud tegevuste tulemuslikkuse hindamiseks töötatakse välja ja rakendatakse tõhus ja vajaduspõhine iduettevõtluse seiresüsteem. Teenuseid pakub majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, sh Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu. Tegevuste kirjeldus • Jätkatakse iduettevõtluse ökosüsteemi tervikliku toetamise ja arendamisega Startup Estonia programmi kaudu kogumahus 8 miljonit eurot EL 2021-2027 rahastusperioodi vahenditest. • Samuti jätkatakse teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise tegevuskava elluviimist. Kuna kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete toote või teenuse arendus- ja ärimudelid põhinevad suuresti teadus- ja arendustööl ja sellega seotud intellektuaalsel omandil, on nende ettevõtete arendustöö on aja- ja ressursimahukam. Vastavat segmenti sihtivaid kiirendeid pakub Startup Estonia. • Lisaks üldise ökosüsteemi arendamisele ja kiirendite ellu kutsumisele jätkatakse riigi osalusega fondide rahastamist (rohetehnoloogiate fond, teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete fond jt) ehk pakutakse iduettevõtetele kaasrahastust, sh nihkub fookus süvatehnoloogia terviklikule sekkumisloogikale. • 2024. aastal käivitati AS Smartcapi juures Eesti Kaitsefond (50 miljonit eurot) • Jätkatakse rahvusvahelise ärikiirendi Creative Destruction Lab’i Eesti haru toetamist. • Toetamaks kahese kasutusega süvatehnoloogia ettevõtete arengut, osaleb Eesti NATO 1 mld euro suuruses innovatsioonifondis (Eesti kogupanus on 30 miljonit eurot) ning selle investeeringutele eelnevas innovatsioonikiirendis (kogumahus 2,85 miljonit eurot). 6.2. Meede 2. Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine (HTM vastutusalas) Meetme eesmärk on ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine. Meetme toel edendatakse tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning luuakse eeldused teaduse ühiskondlikku ja majan duslikku mõju kasvuks. 6.2.1. Programmi tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine (HTM vastutusalas) Tegevuse eesmärk ja mõõdikud on samad, mis meetmel. 17 Tegevusega luuakse eeldused uute teadmiste ja tehnoloogia liikumiseks akadeemilise sektori ettevõtluse ja avaliku sektori vahel ja toetatakse teadmussiirde protsesside toimumist. TA- spetsialistide arvu suurendamine era- ja avalikus sektoris nõuab TA asutuste ja kõrgkoolide muutumist ettevõtlikumaks, ja suuremat suhtlust partneritega väljaspool akadeemilisi ringkondi, rakendusuuringute kavandamise ja juhtimise oskuse tõstmist ning aktiivse rolli võtmist ettevõtlikus avastusprotsessis. Selle jaoks toetatakse teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalset teadmussiirde võimekust ja koostöötegevusi teadusasutuste endi vahel ning ettevõtetega. Toetatakse majanduse ja ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste arendamist ja kättesaadavaks tegemist. Soodustatakse teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumist akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel, mille tulemusena tekib tõhus teadmusringlus, senisest enam teadlasi liigub ettevõtete ja teadusasutuste vahel, paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi rakendada ja kohandada ning kasvab ettevõtluskogemustega teadlaste arv teadusasutustes, mis aitab paremini ühiskonna nõudlusele vastavat teadustööd planeerida. Toetatakse ülikoolide ja ülikooliväliste tööandjate koostöös pakutava doktorantuuri (teadmussiirde doktorantuuri) elluviimist, mille puhul doktoritöö valmib tööandja vajadusi arvestades. Majanduse ja ühiskonna vajadusest lähtuva piisava ja kõrge kvaliteediga teadmuse pakkumiseks TAIE fookusvaldkondades viiakse ellu temaatilised teadus- ja arendustegevuse programmid akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ning koostöö edendamiseks. Temaatilistes programmides keskendutakse TAIE fookusvaldkondade teekaartide koostamise käigus välja selgitatud konkreetsetele uurimissuundadele ja -teemadele, kus on nõudluse põhjal vajalik kasvatada uurimistööde mahtu, algatada uusi uurimisteemasid, kasvatada teadus-ja arendustöötajate järelkasvu (sh ettevõtetele) ja värvata tippteadlasi. Toetatakse riigiasutuste TAI-alase võimekuse kasvatamist, et teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemusi rakendataks avalikus sektoris senisest enam ja tõhusamalt ning selleks oleks kujundatud soodne poliitikakeskkond. Eesmärk on suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel, sh tõsta teadus- ja arendusasutuste võimekust viia läbi rakendusuuringuid ühiskonna väljakutsete lahendamiseks ning tugevdada ministeeriumide ja erialaliitude teadus - ja arendusalast kompetentsi ja võimekust. Meetme tegevused aitavad luua nõudlust TAI järele ning soodustavad koostööd ja TAI-tegevuste koordineerimist avalikus sektoris, sh teadus- ja arendusnõunike võrgustikutegevuste, interdistsiplinaarsete haldusalade üleste rakendusuuringute jms kaudu. Tabel 5. Programmi tegevuse kirjeldus Teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekuse arendamise toetamine Teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde teenuste arendamine, sh: • Käivitatakse toetusskeem TA-asutuste ning kõrgkoolide teadmussiirde ja ettevõtluskoostöö võimekuste arendamiseks (ASTRA+). Toetatakse ettevõtliku kõrgkooli ja teadusasutuse arendamiseks vajalikke tegevusi, sh pädevuse suurendamist teadmussiirdeprotsesside valdkonnas, tõhusa teadus- ja teadmussiirde juhtimissüsteemi ja - teenuste väljatöötamist, teadmussiirde alaste pädevuste arendamist, sh teadmussiirdeüksuste personali koolitust, stažeerimist, õppevisiite, võrgustike loomist jms. Muu hulgas toetatakse spin-off-ettevõtluse ja teadmuse jätkusuutliku turupõhise kommertsialiseerimise mudeli arendamist ning intellektuaalomandi kaitse võimaluste ja võimekuse parandamist, soodustatakse asutustevahelist koostööd teadmussiirde teenuste vahendamisel ja pakkumisel (nt Adapter-tüüpi tegevustes, ühislaborite, testkeskkondade, demoalade jm arendamisel jms). Tegevuste raames on kavandatud nii programmilisi ühistegevusi kui asutusekeskseid toetusi. 18 • Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamiseks jätkatakse 2023. a käivitatud Õiglase Ülemineku Fondi meetme elluviimist teadusvõimekuse pakkumise arendamiseks ja teadus- ja arendustegevuse võrgustiku loomiseks Ida-Virumaal. Muu hulgas hõlmavad tegevused teadus- ja arendustegevuse toetamist piirkonna ettevõtete ja asutuste vajadustele vastavates uurimissuundades, tehnoloogiate tutvustust, ühislaborite arendamist, välistippspetsialistide kaasamist, teavitus- ja populariseerimistegevusi valitud uurimissuundades, piirkonna siirdeprotsesside seiret ja hindamist, kohalike kogukondade kaasamist TA-tegevustesse jms. Teadus- ja arendustegevuse toetamine TAIE fookusvaldkondades Ettevõtete ja ühiskonna vajadustest lähtuva teadus- ja arendustegevuse toetamine, sh: • Viiakse ellu temaatilisi teadus- ja arendustegevuse programme TAIE fookusvaldkondade teekaartide alusel. Tegevuse raames tugevdatakse temaatilist uurimistegevust nii alus- kui rakendusuuringute osas, toetatakse välistippspetsialistide kaasamist, uute uurimissuundade väljaarendamist, teadlaste järelkasvu, koostöötegevusi, uurimistulemuste turustamist ja kommunikeerimist ning muid vajalikke tegevusi vastavalt fookusvaldkondade teekaartidele. Seejuures jätkatakse IKT programmi ja ressursside väärindamise programmi (ResTA) tegevusi, ning lisanduvad programmid tervisetehnoloogiate ja -teenuste arendamiseks, nutikate ja kestlike energialahenduste loomiseks ning teisese toorme ja jäätmete väärindamiseks. • Tipptasemel teadmus- ja teadustaristu uute teenuste või toodete loomine avalikule ja era sektorile. Tegevuse käigus arendatakse tippkeskuste ja riiklikult olulise teadustaristu tulemuste põhjal teenuseid või tooteid ettevõtetele ja avalikule sektorile, jõustatakse teadustulemuste kasutusele võttu avaliku- ja erasektori poolt jne. Teadustaristuga seotud tegevused hõlmavad tuge turu jaoks asjakohaste TA-teenuste arendamiseks era- ja avaliku sektori jaoks, tuginedes olemasolevale teadustaristule, sh laborite sertifitseerimist, teenusepakettide arendamist jms. Teadustöötajate sektoritevahelise liikuvuse ja teadmiste ringluse toetamine • Toetatakse teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumist akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel. Jätkatakse teadlaste toetamist liikumisel teistesse sektoritesse ning ettevõtluskogemusega inimeste kaasamist õppe - ja teadustegevustesse kõrgkoolides ja teadusasutustes. Toetatakse ülikoolide ja ülikooliväliste tööandjate koostöös pakutava teadmussiirde doktorantuuri elluviimist. Riigiasutuste teadus- ja arendusalase võimekuse suurendamine Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi (RITA+) kaudu rahastatakse Eesti riigi vajadustest lähtuvate sotsiaal-majanduslike eesmärkidega interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid, teadus- ja arendusnõunike võrgustikuga seotud tegevusi, TAI poliitika seiret. 7. Programmi juhtimiskorraldus Teadmussiirde programm on kahe ministeeriumi ühisprogramm: programmi koostajad ja vastutajad on haridus- ja teadusministeerium (HTM) ja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM). • MKM vastutab programmi meetme 1 elluviimise eest. • HTM vastutab programmi meetme 2 elluviimise eest. Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i ja MKM-i Eesti teadusagentuur (ETAg), haridus- ja noorteamet (Harno), ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus (EIS), sihtasutus Tallinna teaduspark tehnopol (Tehnopol) ja AS metrosert. 19 Programmi kinnitavad haridus- ja teadusminister ning majandus- ja infotehnoloogiaminister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist vastavalt pädevusjaotusele ning see avalikustatakse HTM-i ja MKM- i kodulehtedel89. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, st kooskõlas riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutavad HTM ja MKM vastavalt ülal toodud jaotusele meetmete ja tegevuste lõikes. Programmi aluseks olevate strateegiliste dokumentide koostamisel on konsulteeritud partneritega nii teistest avaliku sektori organisatsioonidest kui ka era- ja mittetulundussektorist ning programmi täitmisest antakse aru tulemusvaldkonna iga-aastases tulemusaruandes. Tulemusaruanded on avalikustatud HTM-i ja MKM- i kodulehtedel1011 . Programmi tegevuste elluviimiseks vajalikud olulisemad arendusülesanded lisatakse HTM-i ja MKM-i (arendus)tööplaanidesse, mille raames nende täitmist ka seiratakse. Teadmussiirde programm on panustanud ka varasemalt programmi kuulunud ja 2024. aasta ümberkorralduste käigus digiühiskonna programmi liikunud riigi infosüsteemide ameti teenusesse “Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teaduse arengu toetamine”, mille rahastus on olnud projektipõhine. Projekti lõppedes on vajalik hinnata projekti jätkamise vajadust teadus - ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamise osas ning vajadusel sõlmida uued kokkulepped nii Euroopa Liiduga kui justiitsministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vahel. 8 Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht, strateegilised alusdokumendid ja programmid: https://www.hm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid-ja-programmid 9 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht, tegevuspõhine riigieelarve: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve 10 Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht, strateegilised alusdokumendid ja programmid: https://www.hm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid-ja-programmid 11 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht, tegevuspõhine riigieelarve: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve 20 Eelnõu 01.10.2024 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus (MKM valitsemisala) Teenuse Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus vastutaja Programmi tegevus 1: Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine Eesmärk: Luuakse vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni- ja arendustegevuse läbiviimiseks. 1.1. Ettevõtete TAI Koostöös Teenus hõlmab riiklikku terviklikku innovatsioonipoliitika kujundamist ja MKM teadlikkuse ja partnerorganisatsioonidega on juhtimist, sh ettevõtete arendustegevuse ning innovatsiooniteadlikkuse ja - arendustegevuse loodud toetav keskkond. võimekuse tõstmisega seotud toetusmeetmete (nagu nt toetamise intellektuaalomandialased nõustamised, rakendusuuringute programm, soodustamine tootearendustoetus, osakud, rakendusuuringute keskus jne), reaalajamajanduse jm poliitikasekkumiste väljatöötamist. Eesti seisukohtade kujundamine ja esindamine EL, OECD, NATO jt rahvusvahelistes organisatsioonides. 1.2. Ettevõtete TAI Loodud on erinevad Teenus hõlmab ettevõtete arendustegevuse (sh rakendusuuringute ja MKM teadlikkuse ja toetusmeetmed eksperimentaalse arenduse) ning innovatsiooniteadlikkuse ja -võimekuse arendustegevuse arendustegevuste toetamiseks. tõstmisega seotud meetmete rakendamist EISi, AS Metroserdi, Teaduspargi toetamine Tehnopol ja Tartu Teaduspargi poolt 1.3. Ettevõtete Jätkatakse ettevõtete osaluse Teenus hõlmab endas rahvusvahelistes organisatsioonides ja partnerlustes MKM rahvusvahelistes TAI soodustamist rahvusvahelistes osalemist, mille eesmärk on aidata ettevõtetel pääseda ligi rahvusvahelistele võrgustikes osalemise organisatsioonides (ESA ja CERN) TAI-teenustele, sh rahastusele (ESA, CERN, Horizon, EUREKA, EIC jm soodustamine ning parandatakse ettevõtete rahvusvahelised võrgustikud). Eesti esindamine nimetatud organisatsioonides ligipääsu EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes. ja võrgustikes 1.4. Ettevõtete Jätkatakse ettevõtete osaluse Teenus hõlmab rahvusvahelistes võrgustikes, partnerlustes ja MKM rahvusvahelistes TAI toetamist rahvusvahelistes organisatsioonides ettevõtete osalemise toetamist EISi kaudu. võrgustikes osalemise organisatsioonides (ESA ja CERN) toetamine ning parandatakse ettevõtete ligipääsu EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes 1.5. Ettevõtete digi- ja Koostöös Teenus hõlmab endas ettevõtete rohe- ja digipööret soodustava keskkonna MKM rohepöörde partnerorganisatsioonidega on loomist soodustamine loodud digi- ja rohepööret toetav keskkond 1.6. Ettevõtete digi- ja Loodud on erinevad Teenus hõlmab endas ettevõtete rohe- ja digipööret soodustavate meetmete MKM rohepöörde toetamine toetusmeetmed digi- ja rakendamist rohepöörde toetamiseks 1.7. Innovaatiliste Jätkatakse innovatsiooni Teenus hõlmab nõudluspõhise innovatsioonipoliitik a kujundamist, sh avaliku MKM avaliku sektori teenuste edendavate riigihangete sektori innovatsioonivõimekuse tõstmist, loomaks uusi turuvõimalusi soodustamine ettevalmistamise ja läbiviimise innovaatilistele ettevõtetele ja nende uuenduslikele lahendustele toetamist 1.8. Innovatsiooni Jätkatakse suure ühiskondliku Teenus hõlmab avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks vajalike MKM soodustava avaliku mõjuga interdistsiplinaarsete meetmete rakendamist ja teenuste osutamist EISi kaudu; Accelerate Estonia sektori teenuste kitsaskohtade lahendamiseks programmi rakendamist. arendamine tööriista pakkumisega (Accelerate Estonia). Programmi tegevus 2: Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine Eesmärk: Toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arengut 2.1. TA-mahuka Teadus- ja tehnoloogiamahuk a te Teenus hõlmab endas iduettevõtlusaslast terviklikku poliitikakujundust ning MKM iduettevõtluse ettevõtete arenguks vajalik u teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse keskkonna arendamist (Start-Up ökosüsteemi toetav ja keskkonna loomine, mis toetaks Estonia programm, süvatehnoloogia iduettevõtluse äriarenduse toetus, investeerimiskeskkonda iduettevõtteid nende kõigis Smartcapi kaudu tehtavad fondiinvstseeringud; erinevad kiirendid) soodustav poliitika arengufaasides, kiirendite kujundus loomine. 2.2. TA-mahuka Jätkub riigi osalusega fondide Teenus hõlmab endas Start-Up Estonia programm, süvatehnoloogia MKM iduettevõtluse rahastamise (rohetehnoloogia te iduettevõtluse äriarenduse toetuse rakendamist EISi kaudu ökosüsteemi fond, teadus- ja arendamine ja tehnoloogiamahukate investeerimislahenduste iduettevõtete fond jt) ehk rakendamine pakutakse iduettevõtetele kaasrahastust. 22 Eelnõu 01.10.2024 LISA 2. Teenuste rahastamiskava Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks. MKM valitsemisala Teenus_nimi 2025 2026 2027 2028 Ettevõtete digi- ja rohepöörde soodustamine -410 188 -504 361 -470 925 -470 428 Ettevõtete digi- ja rohepöörde toetamine -133 011 -126 251 -112 815 -112 318 -6 947 869 -7 142 706 -7 047 695 -7 047 214 Ettevõtete rahvusvahelistes TAI võrgustikes osalemise soodustamine -363 992 -424 676 -411 240 -410 743 Ettevõtete rahvusvahelistes TAI võrgustikes osalemise toetamine -40 754 388 -58 245 560 -61 040 124 -46 204 888 Ettevõtete TAI teadlikkuse ja arendustegevuse toetamine -47 668 084 -56 411 824 -67 540 095 -64 820 613 Ettevõtete TAI teadlikkuse ja arendustegevuse toetamise soodustamine Innovaatiliste avaliku sektori teenuste -471 874 -505 364 -472 530 -472 038 soodustamine -737 295 -730 535 -929 241 -112 318 Innovatsiooni soodustava avaliku sektori teenuste arendamine TA-mahuka iduettevõtluse ökosüsteemi -6 843 029 -8 191 021 -7 034 727 -7 719 944 arendamine ja investeerimislahenduste rakendamine TA-mahuka iduettevõtluse ökosüsteemi toetav -386 617 -379 306 -316 373 -315 886 ja investeerimiskeskkonda soodustav poliitika kujundus Eelnõu 01.10.2024 LISA 3. Programmi teenuste ulevaade ja rahastamiskava (HTM valitsemisala) Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks. Programmi meede, tegevus ja tegevuse selgitus Asutus Asutuse TERE teenus 2025 2026 2027 2028 Meede 2. Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine (HTM vastutusalas) Tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine Tegevusega luuakse eeldused uute teadmiste ja Haridus- ja Teadus- ja arendusasutuste ja -24 066 107 -40 758 354 -41 458 354 -39 758 354 tehnoloogia liikumiseks akadeemilise sektori Teadusministeerium kõrgkoolide teadmussiirde ettevõtluse ja avaliku sektori vahel ja toetatakse võimekuse arendamise teadmussiirde protsesside toimumist. toetamine Toetatakse teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalset teadmussiirde võimekust ja koostöötegevusi teadusasutuste endi vahel ning ettevõtetega. Soodustatakse teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumist akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel, mille tulemusena tekib tõhus teadmusringlus, senisest enam teadlasi liigub ettevõtete ja Haridus- ja Teadus- ja haridusasutuste -8 697 610 -6 686 632 -5 101 178 -3 776 348 teadusasutuste vahel. Viiakse ellu temaatilisi Noorteamet teadmussiirde toetamine teadus- ja arendustegevuse programme TAIE fookusvaldkondade teekaartide alusel.  EELNÕU 1.10.2024 Teadussüsteemi programm 2025-2028 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Tulemusvaldkonna Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad eesmärk koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele Valdkonna arengukava Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE arengukava) Programmi nimi Teadussüsteemi programm Programmi eesmärk Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. Programmi periood 2025–2028 Peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg) valitsemisala asutused) Programm panustab Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 (TAIE arengukava) järgmiste mõõdikute täitmisse 1: Üldeesmärk Mõõdik* Viimane tegelik Sihttase tase 2035 Eesti teadus, arendustegevus, Riigieelarves kavandatud TA rahastamine 1 ≥1 innovatsioon ja ettevõtlus osakaaluna SKP-st (%) (2024) suurendavad koostoimes Allikas: Riigieelarve ja RE seletuskiri Eesti ühiskonna heaolu ja Erasektori TA kulutuste tase SKP-st (%) 1,01 2 majanduse tootlikkust, Allikas: Statistikaamet (2022) pakkudes Nominaalne tööjõutootlikkus EL-27 77,5 110 konkurentsivõimelisi ja keskmisest (%) (2023) kestlikke lahendusi Eesti ja Allikas: Eurostat maailma arenguvajadustele. Koht Euroopa innovatsiooni tulemustabelis Mõõdukas Innovatsioo- (koht tulemusrühmas) innovaator niliider Allikas: Euroopa Komisjon 12. koht (2023) *Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas. 1 TAIE arengukava eesmärgi ja mõõdikute täitmisse panustavad kolm programmi, millest üks on tead ussüsteemi programm. Lisaks teadussüsteemi programmile rakendatakse ka teadmussiirde programmi (HTM ja MKM ühisprogramm) ja ettevõtluskeskkonna programmi (MKM). Arengukava üldeesmärgi saavutamise ja mõõdikute seire toimub tulemusvaldkonna aruandluse raames ega hakka kajastuma programmide tasandil. 1  EELNÕU 1.10.2024 Programmi eesmärk: Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine Teadussüsteemi programmi ülesanne on tagada Eesti teaduse üldine toimevõime, sh kõigi eluvaldkondade vajadusi arvestava teadussüsteemi toimimist tagava keskkonna kindlustamine ja teadusvaldkonna üldise võimekuse kasvatamine. Programmi tegevustega tagatakse, et Eestis on oluliste eluvaldkondade vajadusi arvestav kõrgetasemeline, arenev ja valdkondlikult mitmekesine teadussüsteem. Selleks tuleb luua teadusasutuste edukat toimetulekut toetav keskkond, sh suurendada alusuuringute rahastamist, milleta ei saa sündida uusi teadmisi ega tehnoloogiaid. Kesksel kohal programmis on ka teadlaste töötingimuste parandamine, teadlaste järelkasvu tagamine, rahvusvahelises teaduskoostöös osalemine ning uute teadmiste jõudmine kõrgharidusse ja selle kaudu tööturule. Programmi kogueelarve Teadussüsteemi programm RES 2025-2028 Programmi meetmed 2025 2026 2027 2028 Meede 1. Teadussüsteemi järjepideva 212 855 218 215 214 608 214 318 toimimise kindlustamine (programmi kogukulud tuhandetes eurodes) Programmi tegevused Tegevus 1. Teadusasutuste ja 196 260 201 611 198 005 197 714 teadlaskonna arengu toetamine Tegevus 2. Teadustaristu kvaliteedi ja 16 595 16 604 16 604 16 604 kättesaadavuse kindlustamine Olukorra lühianalüüs Eestis on aastakümnete jooksul välja kujunenud teadussüsteem, kus rahastus põhineb suuresti tulemus- ja konkurentsipõhistel kriteeriumitel. Selline rahastusmudel on Eesti teaduse rahvusvahelist nähtavust ja konkurentsivõimet tugevalt toetanud – meie teadlased publitseerivad aktiivselt, teadusartiklite kvaliteet on hea, osavõtt rahvusvahelises koostöös ja edukus EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis on kõrged. Euroopa struktuuritoetusi on kasutatud selleks, et uuendada ülikoolide ja teadusasutuste hooneid ja laboreid, mis toetab rahvusvahelist ja erasektoriga koostööd veelgi. Konkurentsipõhine süsteem on seega seni Eestis väga hästi toiminud tagades tugeva rahvusvahelise lõimituse ja nähtavuse. Teisalt on Eesti konkurentsipõhise rahastuse osakaal tõusnud mahtudeni, mis võib ohustada süsteemi jätkusuutlikkust. Seetõttu on lähiaastatel oluline kriitiliselt hinnata samal moel jätkumise mõjusid. Teadussüsteemi suurimad väljakutsed on järgmised: • Eesti teadusrahastust iseloomustab kõrge projektipõhisus ja suur välisallikate osakaal, eriti avaliku sektori teadus- ja arendustegevuses. Teaduse rahastamise põhiinstrumentide osakaal teadusrahastuse kogumahust on viimasel viiel aastal oluliselt vähenenud, mis on seadnud ohtu teadussüsteemi baasvõimekuse. Ilma baasvõimekusteta ei ole võimalik jõuda ühiskondlike ja majanduslike rakendusteni ega aidata kaasa ühiskondlike väljakutsete lahendamisele. Alates 1% teadusleppe sõlmimisest, on teadus- ja arendustegevuse rahastamine Eestis ministeeriumite vahel killustunud ning baasvõimekuste hoidmiseks mõeldud vahendite osakaal vähenenud. TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti mitu korda rohkem teadlasi ja insenere, eriti väljaspool akadeemiat, nii era- kui avalikus sektoris. Innovatsiooniliidritega võrreldes on Eestis teadlaste arv 1000 töötaja kohta oluliselt väiksem, eriti suur on lõhe erasektoris 2 . Samal ajal on 2 Eesti jääb Eurostati andmetel teadlaste ja inseneride arvult EL keskmisele selgelt alla: Eestis 2022. a teadlaste osakaal hõivatutest on 0,87% ja EL27 1,04%, sh erasektoris Eestis 0,38% ja EL27 0,58% hõivatutest. 2  EELNÕU 1.10.2024 doktoriõppe atraktiivsus madal ja aastakümneid tagasi sihiks seatud 300 doktorikraadi kaitsmise eesmärki ei ole saavutatud3 . Seetõttu tuleb rohkem tähelepanu pöörata nii teadlaste ja inseneride järelkasvule kui akadeemilise karjääri atraktiivsusele. • Kvaliteetseks teadus- ja arendustegevuseks nii akadeemilises sektoris kui väljaspool seda on vaja heal tasemel teadustaristut. Riigi huvides on kindlustada riikliku tähtsusega teadus- ja arendustaristu optimaalne kasutus ja jätkusuutlik majandamine ning seetõttu on oluline tagada ligipääs taristule nii teadusasutustele, kõrgkoolidele kui ettevõtetele ja avalikule sektorile. Kõrgeid investeeringu- ja ülalpidamiskulusid silmas pidades on Eestil mõistlik osaleda taristu arendamise ja kasutamise rahvusvahelises koostöös. Nii saab Eesti teadlastele ja arendajatele kindlustada juurdepääsu uurimis- ja arendustööks vajalikule tipptasemel taristule. • Teadus- ja arendustegevuse kõrge kvaliteedi ja konkurentsivõime tagamiseks on Eestile kui väikesele riigile oluline võimendada Eestis loodud teadmust ning teadus- ja arendustegevusi rahvusvahelises teadmusloomes ja -võrgustikes osalemise kaudu. Nii tagatakse maailma eesliiniteadmiste ja tehnoloogiaarenduste jõudmine Eestisse ja panustatakse Eestis loodud teadmusega maailma tippteadusesse. Tugevdamist vajab Eesti teadlaste võimekus võtta rahvusvahelistes tegevustes juhtroll, sh tuleb kasvatada Eesti teadlaste aktiivsust konsortsiumide moodustajate ja projektide koordineerijatena ning kaasata uusi sihtrühmi. Olulisemad programmi arendustegevused 2025-2028 perioodil: • Teadus- ja arendustegevuse stabiilsema ja läbipaistvama rahastamise tagamiseks minnakse seniselt baasfinantseerimiselt üle tegevustoetusele. Kui seni kujunes teadusasutusele eraldatav baasfinantseerimine täies mahus tulemuste põhiselt, siis oluline osa tegevustoetusest (70%) põhineb edaspidi eelmiste aastate toetuse mahul. Muudatus suurendab riikliku teadusrahastuse püsikindlust ja toetab teadusasutuste jätkusuutlikkust. Lisaks eraldatakse evalveeritud äriühingutest eraõiguslikele teadusasutustele tegevustoetust edaspidi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest, avalik-õiguslikele ja riigi, samuti mittetulundusühingu ja sihtasutusena tegutsevatele teadusasutustele, ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele aga Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest. Selleks, et tagada kõigi teadusasutuste võrdne kohtlemine, kinnitatakse tegevustoetuse tingimused ministeeriumite üleselt Vabariigi Valitsuse määrusega. • Alates 2025. aastast on planeeritud muuta teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi hindamise regulatsiooni eesmärgiga vähendada teadusbürokraatiat. Seni on kõrgkoolid, eriti ülikoolid, olnud ebasoodsas seisus, sest nende teadus- ja arendustegevust on hinnatud läbi kahe protsessi: teadus- ja arendustegevuse evalveerimise ja institutsionaalse akrediteerimise. Tulevikus piisab evalveerimisel positiivse hinnangu saanud õppeasutusel vaid institutsionaalse akrediteerimise läbimisest. • 2024. aasta lõpuks kinnitatakse riikliku teadustaristu planeerimise alusdokumendina uus Eesti teadustaristu teekaart. Teekaart uuendatakse regulaarselt viieaastase tsükliga ja valmimas on järjekorras neljas teekaart. Teekaardile koondatakse riigile esmatähtsad teadustaristud. Teekaardile kuulumine on riikliku tähtsusega teadustaristu toetuse taotlemise eelduseks. Teekaardile jõudmine ei tähenda automaatset rahastusotsust, konkurss riigi toetusele toimub sellest eraldi 2024. aasta lõpus. Esmakordselt rahastatakse teadustaristu toetust riikliku meetme alusel. 3 2022. a EHISe andmete põhjal oli kaitstud doktorikraadide arv 250. 3  EELNÕU 1.10.2024 Programmi mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase* Viimane 2025 2026 2027 2028 2035 tegelik tase 10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti 8,8 9,2 9,4 9,7 9,9 12,5 artiklite osakaal (%)* (2023) Positiivselt evalveeritud TA- asutuste lepingulise teadus- ja 40 404 arendustegevuse maht 39 278 40 712 42 417 43 900 50 000 (2022) akadeemilise töötaja kohta (maht eurodes)* *Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas. Meede 1. Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine Programmis on üks meede. Meetme eesmärk on programmi eesmärk – Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. Meetme mõõdikud on programmi mõõdikud ja meetme kulud on programmi kogukulud, vt eespool. Tegevus 1.1. Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine Tegevuse eesmärk on toetada positiivselt evalveeritud teadusasutustes ja kõrgkoolides tehtavat teadus- ja arendustegevust ning teadussüsteemi toimimist toetavaid tegevusi, sh tagada võimalused osalemiseks rahvusvahelises teaduskoostöös. Programmi tegevused keskenduvad teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamisele ja selleks vajaliku arengukeskkonna tagamisele. Programmi tegevusse on koondatud tegevused teadussüsteemi üldise toimevõime ja teadusasutuste strateegilise arengu tagamiseks, sh uute teadmiste, tehnoloogiate ja ideede loomiseks vajalike (alus)uuringute toetamiseks, teadlaste töötingimuste ning teadlaskonna juurde- ja järelkasvu tagamiseks. Toetatakse tipptasemel uurimisrühmade interdistsiplinaarset Eesti-sisest ja rahvusvahelist koostööd teaduse tippkeskustes (sh EL toetatud Teaming meetme tippkeskustes), soodustades noorte teadlaste järelkasvu doktorandi palgatoetuste näol, tippteaduse sidusust ühiskonna ees seisvate väljakutsetega ning teadustulemuste populariseerimist. Teaduse populariseerimise ja teadushariduse tegevused on suunatud Eesti elanike, sh noorte teaduse ja tehnoloogia juurde toomisele, valdkonna vastu huvi tekitamisele ja hoidmisele selleks, et toetada teadusliku mõtteviisi levikut ühiskonnas, et teadusel ja teadlaskonnal oleks innustunud järelkasv ning teadustegevus ja selle väljundid oleks nähtavad ühiskonnas laiemalt, soodustades nii teadmistepõhise ühiskonna arengut. Toetatakse eesti keele, kultuuri- ja haridusalaseid uuringuid, et tagada eesti hariduse, keele ja kultuuriruumi kestlikkus. Samuti toetatakse osalemist rahvusvahelises teadmusringluses, sh teadlasmobiilsust, osalemist rahvusvahelistes võrgustikes ja EL ühisalgatustes, programmides, partnerlustes, koostöös kolmandate riikidega, Eesti teaduse rahvusvahelist tutvustamist ning turundustegevusi. Osalemine rahvusvahelises teadmusloomes on vältimatu osa teadus- ja arendustegevuse kõrge kvaliteedi ja konkurentsivõime tagamisest. 4  EELNÕU 1.10.2024 Tegevuse mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik 2025 2026 2027 2028 2035 tase Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv teadlaste ja inseneride arvu kohta 1,5 1,4 1,4 1,4 1,4 1,5 Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS), (2022) Statistikaamet Teaduse mitmekesisuse mõõdik Metoodika, alg- ja sihttase fikseeritakse hiljemalt 2024.a lõpus Eesti edukus EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis 3. koht riikide Euroopa Horisont: koht riikide võrdluses Top Top Top võrdluses (376) Top 5 Top 5 võidetud lepingute mahu alusel SKP 5 5 5 kohta, % EL keskmisest, kusjuures EL = (2023) 100 Allikas: eCorda, Eurostat EL teadus- ja arendustegevuse 350 raamprogrammis Euroopa Horisont (kumu- projektides osalevate Eesti 156 143 174 212 256 latiivselt organisatsioonide arv (2023)* 2021- Allikas: eCorda 2027/29)4 * Alates 2022. a on mõõdikusse loetud uus raamprogrammi periood (2021‒2027) ning selle sisse ei arvata enam lõppeva perioodi (2014‒2020) näitajat. Programmi tegevuse rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus 2025 2026 2027 2028 Tegevus 1.1. Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine KOKKU KULUD 194 758 200 172 196 569 196 278 AMORTISATSIOON 1 294 1 294 1 294 1 294 KOKKU INVESTEERINGUD 208 146 142 142 Tegevuse kirjeldus Teenus 1.1.1. Teadus- ja arendustegevuse põhiinstrumentide rakendamine Eesmärgiks on TA-tegevuse põhiliste rahastusinstrumentide rakendamine kooskõlaliselt ajutise iseloomuga tõukefondide investeeringutega, et saavutada TAI süsteemi kestlikkus ja loodud võimekuse realiseerumine. Teadusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetamine, sh: • Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimine. Baasfinantseerimine on teadus- ja arendustegevuse finantseerimine teadus- ja arendusasutuste strateegiliste arengueesmärkide realiseerimiseks, sh riigisiseste ja -väliste projektide kaasfinantseerimiseks, uute uurimissuundade avamiseks, akadeemilise karjäärimudeli väljatöötamiseks ja rakendamiseks ning taristusse investeerimiseks. • Nooremteadurite palgatoetus (doktoriõppe reform) teadlaste järelkasvu kindlustamiseks. Doktorantidele tagatakse ülikoolides nooremteadurite positsioon, mis kindlustab neile töölepinguga seotud sissetuleku ja sotsiaalsed tagatised. • Rakenduskõrgkoolide teadus- ja arendustegevuse toetus rakenduskõrgkoolide teaduspõhise kvaliteetse kõrgharidusõppe arendamiseks ja rakenduskõrgkoolide teadus- ja arendusvõimekuse kasvatamiseks. Konkurentsipõhiste uurimistoetuste tagamine, sh: • Uurimistoetused positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti elluviimiseks sh järeldoktori teadustöö toetamiseks eraldatav toetus. • Teaduse tippkeskuse toetus Eesti silmapaistvalt kõrgel tasemel uurimisrühmade koostööks antav toetus, mille eesmärk on otsida lahendusi kõrge riski ja suure kasupotentsiaaliga teadusküsimustele Eestile olulistes valdkondades. 4 Arvestada tuleb Horisondi perioodilisust (Horisont 2020 perioodil 2014 -2020, Euroopa Horisont 2021-2027). 5  EELNÕU 1.10.2024 Teenus 1.1.2. Teadussüsteemi tugiteenuste pakkumine Viiakse ellu tegevusi teadussüsteemi üldise toimimise kindlustamiseks (teadus- ja arendustegevust toetavad tegevused), sh kaetakse TAI süsteemi tegevuskulud. Teadussüsteemi koostööpartnerite toetamine, sh: • Riigi TA-asutuste tegevuskulud • Eesti Teaduste Akadeemia (ETA) tegevustoetus (sh uurija-professorite rahastamine) • Muud tegevused ja kulud (sh riigi TA-asutuste muude tulude arvel tehtavad kulud, õppelaenud, kaudsed kulud) • Loodus-, tehnika ja täppisteaduste (LTT) valdkonna teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasvu toetavad tegevused (Inseneriakadeemia) Teadussüsteemi haldamise tegevuste toetamine, sh • Eesti Teadusagentuuri (ETAG) tegevustoetus Teaduskommunikatsiooni ja teaduse populariseerimise toetamine, sh • Teaduskeskus AHHAA tegevustoetus • Riigi teaduspreemiad • Teaduse populariseerimise projektikonkurss ja teadustööde riiklike konkursside preemiad • “Teame 3.0” raames toetatakse nelja tegevust: teadusteemade tutvustamine laiemale avalikkusele; teadusliku maailmavaate kujundamine ja seostamine LTT karjäärivalikuga kõigil haridustasemetel; uurimusliku õppe juhendajate võimestamine ning teaduskommunikatsiooni ja teaduse populariseerimise edendamine. Eesmärk on tagada teadlastele ja teadusasutustele võimalused osalemiseks rahvusvahelises teaduskoostöös. Osalemine rahvusvahelises teadmusloomes on vältimatu osa teadus- ja arendustegevuse kõrge kvaliteedi ja konkurentsivõime tagamisest, andes Eesti teadlastele võimaluse olla kursis teaduse arengutega maailmas ja jagada oma teadustulemusi, leida koostööpartnerid ja otsida koos nendega lahendusi Eesti ja maailma ees seisvatele väljakutsetele. Meetmesse on koondatud tegevused, mis toetavad osalemist rahvusvahelises teadmusringluses, sh teadlasmobiilsust, osalemist rahvusvahelistes võrgustikes ja EL ühisalgatustes, programmides, partnerlustes, koostöös kolmandate riikidega, Eesti teaduse rahvusvahelist tutvustamist ning turundustegevusi. Teadustöötajate rahvusvahelises teadmusloomes osalemise toetamine, sh • „Mobilitas 3.0“ raames toetatakse teaduse rahvusvahelistumist: rahastatakse Eestisse tulevaid järeldoktoreid, ERC granditaotluste ettevalmistamist, Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Euroopa Horisondi algatustes osalemist. Jätkatakse Eesti teaduse rahvusvahelist tutvustamist sh "Research in Estonia" tegevusi. • Tagatakse Eesti riigi kaasrahastus EL raamprogrammi „Teaming for Excellence“ rahastuse pälvinud projektidele, mille eesmärk on luua koos Euroopa juhtivate teadusasutustega arendada välja silmapaistava tasemega uusi tippkeskusi madalama innovatsioonivõimekusega riikides. Eesti on olnud silmapaistvalt edukas Euroopa Horisondi Teaming for Excellence tippkeskuste taotlusvoorudes, mis on toonud 2022. a seisuga Eestisse kolm tippkeskust: FinEst Twins (FinEst Centre for Smart Cities), DIGIBIO („Centre for Digitalisation of Biology Towards the Nexet-Generation of Biosustainable Products“) ja TeamPerMed („Centre For Data Enriched Medicine“). Rahvusvahelise teaduskoostöö algatuste toetamine, sh • ETAg-i välisteaduskoostöö tegevustoetus. Ministeeriumideüleses ja partneritevahelises koostöös tagatakse Eesti osalemine Euroopa teadusruumi algatustes (sh teadustegevuse ühiskavandamises, Euroopa innovatsioonipartnerluses, Balti ja Põhjala ühisruumi algatustes, ning Eesti TA-programmide avatus rahvusvaheliseks koostööks vastastikku kasulikel alustel, arendatakse kahepoolseid koostöövõimalusi ja ühiseid algatusi kolmandate riikide teadlaste ja teadusasutustega. • Rahvusvaheliste koostöölepingute toetamine ja rahvusvaheliste teadusorganisatsioonide liikmemaksud. Tegevuste kaudu tagatakse Eesti liikmelisusest tulenevate kohustuste täitmine rahvusvahelises teadmuskoostöös, sh Euroopa Neutronkiirgusallika European Spallation Source (ESS) rajamisel ning ülalpidamiskulude katmisel ning Euroopa Kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõttes (EuroHPC) ning võimaldatakse Eesti teadlaste osalemist Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni, Euroopa Kosmoseagentuuri, Euroopa Molekulaaruuringute Labori ja teiste samalaadsete organisatsioonide tegevuses. Teenus 1.1.3. Ministeeriumi vastutusvaldkondadele vajaliku teadus- ja arendustegevuse toetamine Ministeeriumi vastutusvaldkondadele vajaliku teadus- ja arendustegevuse toetamine, sh rakendatakse HTM valdkondlikke teadus- ja arendustegevuse programme humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas, mis toetavad TAIE fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ sihtide täitmist ja 2023. a kinnitatud teekaardil toodud prioriteetsete teadus- ja arendussuundade edenemist. Programmid toetavad poliitikavajadustest tulenevate eesti keele, ajaloo, hariduse ja kultuuri kõrge teadusliku tasemega uuringuid, keeletehnoloogiliste lahenduste arendamist ja soodustatakse nende võimalikult laialdast rakendamist. • Programm "Eesti keel ja kultuur digiajastul" • Programm "Eesti keeletehnoloogia" • Haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse programm 6  EELNÕU 1.10.2024 Tegevus 1.2. Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine Tegevuse eesmärk on kindlustada kõrgel tasemel teadustöö tegemiseks vajalik ligipääs kvaliteetsele teadustaristule ja taristu teenuste arendamine ja pakkumine. Toetatakse riikliku tähtsusega teadustaristuid tegevustoetuse ja investeeringute tegemise võimaluste kaudu, samuti ka juurdepääsu riiklikult olulistele rahvusvahelistele teadustaristutele, teadustaristu haldajate jätkusuutliku majandamismudeli väljatöötamist ja juurutamist, sh toetades taristu teenuste väljaarendamist ja rakendamist ning laborite akrediteerimist, et avada teadustaristu ühiskasutuseks nii ettevõtjatele kui avalikule sektorile. Toetatakse teadustöö tegemiseks vajalik juurdepääsu andmetele ja teadustulemustele, sh andmearhiivide ja -kogude ning teadusraamatukogude tegevuse jätkumine ning juurdepääs olulistele teadusandmebaasidele. Tegevuse mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik 2025 2026 2027 2028 2035 tase (2023) Täiustatud uuringutealase taristuga 1176 Alates 2024. a võetakse kasutusele asutustes töötavate teadurite arv (kumulatiivselt teadustaristu kasutamist näitav mõõdik, (mõõdik vähemalt kuni 2023. a)* 2014-2022) mille metoodika, baas- ja sihttasemed seatakse hiljemalt 2024. a lõpuks * EL tõukefondide meetme aruannete alusel Programmi tegevuse rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus 2025 2026 2027 2028 Tegevus 1.2. Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine KOKKU KULUD 16 325 16 333 16 333 16 333 KOKKU INVESTEERINGUD 270 270 270 270 Tegevuse kirjeldus Teenus 1.2.1. Teadustööks vajaliku taristu toimimise ja selle kasutamise toetamine Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamine, sh • Toetatakse riikliku tähtsusega teadustaristuobjektide arendamist, käigushoidmist ning rahvusvahelist taristute alast koostööd sh Eesti osalemist ESFRI teekaardi jt rahvusvahelistes teadustaristutes. Lisaks taristuobjektide rajamise (sh ehitamine, kaasajastamine, laboriseadmed ja aparatuur) toetamisele toetatakse teadustaristu abil pakutavate teenuste väljaarendamist, taristuga seotud kollektsioonide, andmearhiivide, andmebaasidega seotud tegevusi, koostöötegevusi jms. Tagatakse EENET-i tegevustoetus, sh liikmemaksud ja ETAIS tegevustoetus ja investeeringutoetus Alates 2024. a toimub teadustaristu toetamine riikliku toetusskeemi kaudu ja uuendatud taristu toetamise tingimuste alusel, mille kohaselt taristu toetused moodustavad ühtse terviku ning taristut haldaval konsortsiumil on õigus otsustada, millises osas kasutatakse vahendeid investeeringuteks, tegevustoetuseks või rahvusvaheliseks koostööks. Selline lähenemine annab taristu omanikele suurema paindlikkuse taristu eesmärgipäraseks arendamiseks 2024. a alustatakse riikliku teadustaristu teekaardi uuendamisega, mille käigus antakse ka hinnang taristute senisele tegevusele. Teadustööks vajaliku taristu kasutamise toetamine, sh • Tagatakse Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) toimimine ja arendamine • Toetatakse järjepidevalt teaduse ja kultuuri jaoks oluliste andmearhiivide ning teaduskollektsioonide säilitamist, täiendamist, digiteerimist ning kättesaadavaks tegemist. • Toetatakse teadusraamatukogude teavikute hankimist, elektrooniliste teadusandmebaaside ühishankeid, litsentside hankimist, teaduslikul otstarbel rahvusteaviku järelkomplekteerimist, raamatukogude koondkataloog ESTER käigus hoidmist. 7  EELNÕU 1.10.2024 Juhtimiskorraldus Teadussüsteemi programmi on koostanud ja selle eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium (HTM). Programmi elluviimisse panustab peale HTM-i SA Eesti Teadusagentuur (ETAg) ning avalik õiguslikud ja riigi evalveeritud TA-asutused. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab HTM. Programmi täitmise kohta antakse igal aastal aru tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ tulemusaruande raames. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, st kooskõlas riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste elluviimiseks vajalikud olulisemad arendusülesanded lisatakse HTM-i (arendus)tööplaani, mille raames nende täitmist ka seiratakse. Programmi juhtimistasandid on programm, meede ja tegevus. Teenuste juhtimine on asutuse planeerimistasand. • Programmi eesmärgi saavutamise eest vastutab kantsler. • Programmi meetme eesmärgi saavutamise eest vastutab asekantsler. • Programmi tegevuste elluviimise ja eesmärgi saavutamise eest vastutab osakonnajuhataja. 8  EELNÕU 1.10.2024 Lisa 1. Programmi teenuste ülevaade ja rahastamiskava Programmi meede, tegevus ja tegevuse Asutus Asutuse TERE teenus 2025 2026 2027 2028 selgitus Meede 1. Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine Tegevus 1.1. Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine Tegevuste eesmärk on toetada positiivselt Haridus- ja Teadus- ja -157 663 365 -164 096 506 -164 280 305 -165 287 725 evalveeritud teadusasutustes ja kõrgkoolides Teadusministeerium arendustegevuse tehtavat teadus- ja arendustegevust (TA) ning põhiinstrumentide teadussüsteemi toimimist toetavaid tegevusi, rakendamine sh tagada võimalused osalemiseks rahvusvahelises teaduskoostöös. Haridus- ja Teadussüsteemi -31 724 569 -31 147 806 -28 068 334 -26 770 228 Teadus- ja arendustegevuse põhilisi Teadusministeerium tugiteenuste pakkumine rahastusinstrumente rakendatakse kooskõlaliselt ajutise iseloomuga Haridus- ja Ministeeriumi -2 777 200 -2 417 200 -2 217 200 -2 217 200 tõukefondide investeeringutega, et Teadusministeerium vastutusvaldkondadele saavutada TAI süsteemi kestlikkus ja loodud vajaliku teadus- ja võimekuse realiseerumine. arendustegevuse Teadussüsteemi tugiteenuste pakkumisel toetamine viiakse ellu tegevusi teadussüsteemi üldise Eesti Keele Instituut Teadustöö -18 750 -18 750 -18 750 -18 750 toimimise kindlustamiseks (TA toetavad tegevused), sh kaetakse TAI süsteemi tegevuskulud. Nt toetatakse teadussüsteemi Eesti Keele Instituut Keeletaristu -18 750 -18 750 -18 750 -18 750 koostööpartnereid ning teaduskommunikatsiooni ja teaduse populariseerimist. Eesti Keele Instituut Keeletehnoloogia -1 490 550 -1 490 550 -1 190 550 -1 190 550 Tegevus hõlmab ka ministeeriumi vastutusvaldkondadele vajaliku TA toetamist, Eesti Keele Instituut Keele staatus ja maine -18 750 -18 750 -18 750 -18 750 sh rakendatakse HTM valdkondlikke teadus- ja arendustegevuse programme humanitaar- 9  EELNÕU 1.10.2024 ja sotsiaalteaduste valdkonnas, mis toetavad Eesti Humanitaarteaduste -1 201 364 -1 156 914 -1 009 264 -1 009 264 TAIE fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti Kirjandusmuuseum teadusuuringud ühiskond, keel ja kultuuriruum“ sihtide täitmist ja 2023. a kinnitatud teekaardil Eesti Arhivaalide kogumine, -1 138 696 -1 100 246 -1 040 751 -1 040 751 toodud prioriteetsete teadus- ja Kirjandusmuuseum süstematiseerimine ja arendussuundade edenemist. säilitamine Tegevus 1.2. Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine Toetatakse riikliku tähtsusega teadustaristuid Haridus- ja Teadustööks vajaliku -16 324 764 -16 333 400 -16 333 400 -16 333 400 tegevustoetuse ja investeeringute tegemise Teadusministeerium taristu ja selle võimaluste kaudu; samuti ka juurdepääsu kasutamise toetamine riiklikult olulistele rahvusvahelistele teadustaristutele, teadustaristu haldajate jätkusuutliku majandamismudeli väljatöötamist ja juurutamist. Sh toetades taristu teenuste väljaarendamist ja rakendamist ning laborite akrediteerimist, et avada teadustaristu ühiskasutuseks nii ettevõtjatele kui avalikule sektorile. Toetatakse teadustöö tegemiseks vajalik juurdepääsu andmetele ja teadustulemustele, sh andmearhiivide ja - kogude ning teadusraamatukogude tegevuse jätkumine ning juurdepääs olulistele teadusandmebaasidele 10