dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

3. isiku vastus

Rahandusministeerium · 28. oktoober 2024
Seotud ettevõtted
AKTSIASELTS HELMES (adressaat)
Viit
12.2-10/24-198/253-10
Registreeritud
28. oktoober 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
AKTSIASELTS HELMES
Saabumis/saatmisviis
DVK/e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/24-198
Vastutaja
Ulvi Reimets (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎2024 10 28 Kolmanda isiku vastus vaidlustusele.asice302 KB

Sisu (failidest)

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn 10115 28.10.2024 Esitatud e-kirja teel HELMES AS VASTUS VAIDLUSTUSELE Riigihange: „eesti.ee tehniline kaasajastamine ja arendus ning hooldustööd“ (viitenumber 278326) Vaidlustaja: Aktsiaselts Fujitsu Estonia Registrikood 14133207 aadress Lelle 24, 11318 Tallinn Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Epp Lumiste LEADELL Pilv Advokaadibüroo Maakri 19/1, pk 19, 10145 Tallinn Tel: (+372) 619 1630 E-post: [email protected] Hankija: Riigi Infosüsteemi Amet Registrikood 70006317 aadress Pärnu mnt 139a, 15169 Tallinn E-post: [email protected] Kolmas isik: AKTSIASELTS HELMES Registrikood 10364097 aadress Lõõtsa 6, 11415 Tallinn Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kadri Matteus Advokaadibüroo Matteus OÜ Tartu mnt 82, Tallinn 10112 E-post [email protected] TAOTLUSED: 1 Jätta Aktsiaselts Fujitsu Estonia vaidlustus rahuldamata. 2 Jätta menetluskulud Aktsiaselts Fujitsu Estonia kanda. Mõista Aktsiaseltsilt Fujitsu Estonia välja AKTSIASELTS HELMES lepingulise esindaja kulud summas 745,00 eurot (km-ta). ASJAOLUD 1.1 Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi ka hankija) korraldas raamlepingu „Riigiportaali arendus- ja hooldustööd“ (viitenumbriga 251491) alusel minikonkursi „eesti.ee tehniline kaasajastamine ja arendus- ning hooldustööd“ (viitenumber 278326) (edaspidi ka riigihange). 1.2 08.10.2024 otsusega, millest teavitati 09.10.2024, tunnistas hankija edukaks AKTSIASELTSI HELMES (edaspidi ka kolmas isik) pakkumuse 99,01 hindepunktiga. Aktsiaselts Fujitsu Estonia (edaspidi ka vaidlustaja) pakkumusele omistati 76,64 hindepunkti. 1.3 Vaidlustaja esitas 15.10.2024 vaidlustuse taotledes kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist. 1.4 VAKO andis 23.10.2024 kirjas nr 12.2-10/198 kolmandale isikule täiendava tähtaja sisulise vastuse esitamiseks hiljemalt 28.10.2024. 1.5 Olles tutvunud vaidlustuse (15.10.2024) ja hankija seisukohaga (21.10.2024), on kolmas isik seisukohal, et hankija tegevus minikonkursi läbiviimisel on olnud õiguspärane, kooskõlas riigihangete seaduse ja raamlepinguga. Vaidlustuse rahuldamiseks puudub alus. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT VAIDLUSTUSE OSAS 2.1 Vaidluse all oleva hindamiskriteeriumi ja -metoodika kohaselt antakse proovitööle punkte järgmiselt kriteeriumis 1.1 „Visioon ehk lahenduse kirjeldus“: 2.1.1 Alakriteeriumis 1.1.1 on võimalik saada 9 hindepunkti juhul, kui visioon ehk lahenduse kirjeldus on täielikult arusaadav ja selgelt põhjendatud (sh välja on toodud miks on valitud lahendus kõige sobilikum ning lahenduse positiivseid ja negatiivseid külgi on mõlemaid välja toodud vähemalt 3) ja valitud lahendus (sh tehnoloogia valik) on parimal võimalikul moel sobilik MFE lahenduse peale viimiseks ja on pilvesõbralik. Lahenduse kirjeldus vastab hankija ootustele. 2.1.2 Alakriteeriumis 1.1.2 on võimalik saada 9 hindepunkti juhul, kui visioon ehk lahenduse kirjeldus annab hankijale veendumuse, et pakkujal on laialdased teadmised MFE lahenduse peale viimiseks. 2.1.3 Seega, kui visioon vajab kasvõi mõningast selgitamist või põhjendamist, hankija veenmist, siis kehtiva hindamismetoodika järgi tuleb sellele anda mõlemas alakriteeriumis 5 hindepunkti, mitte 9. Vaidlustajate visioon on vajanud täiendavat selgitamist ja veenmist, kusjuures hankija leidis, et vaidlustaja pole suutnud sisuliselt ära põhjendada miks tema pakutud lahendus on parem või vähemalt võrdväärne hankija näitena välja toodud lahendusest, mistõttu on 5 hindepunkti andmine kooskõlas hindamismetoodikaga ja riigihanke üldpõhimõtetega ning RHS § 30 lg 9 p-ga 4. 2.1.4 Kolmas isik nõustub hankijaga, et hinde 9 ja hinde 5 saamist mõjutab kokku 6 erinevat tingimust, kus hinde 5 saamiseks võis täituda kas üks neist või kõik 6 korraga. Kolmanda isiku hinnangul ei nähtu hindamismetoodikast ka võimalust anda maksimaalseid punkte juhul alakriteeriumites 1.1.1 ja 1.1.2, kui kasvõi üks element ideaalse töö kirjeldusest on puudu. Käesoleval juhul ei ole vaidlustaja täitnud kõiki maksimaalsete hindepunkti saamise eeldusi, mistõttu on asjakohane omistada sellele proovitööle ka vastavalt hindepunkte. Hankekomisjoni põhjendused on siinkohal korrektsed ning ka nende alusel omistatud hindepunktide arv kohane hindamismetoodikale. 2.1.5 Kriteeriumis 2 „Prototüüp ehk proof of concept (POC)“ hinnati 4 alakriteeriumi lõikes vastavalt hindamismetoodika punktile 2.2. Maksimaalselt oli võimalik omistada pakkumusele 65 hindepunkti, mis kujunesid 5+10+30+20 osakaaludega. Vaidlustusest nähtub, et vaidluse all on kolmas alakriteerium „Tulemi (konteiner) käivitamine ja terviklahendus“, mille eest oli võimalik saada 0-1- 5-10-15-30 hindepunkti. Selleks, et oleks võimalik omistada kõrgemaid hindepunkte, pidi olema täidetud madalamate hindepunktide saamise eeldused. Vaidlustajale omistati 10 hindepunkti, mis eeldas järgmist: 2.1.5.1 Konteinerid käivituvad. 2 2.1.5.2 Konteinerid on keskkonnast sõltumatud. See tähendab, et sama konteiner on kasutatav erinevates keskkondades. 2.1.5.3 Konteinerid on juhitavad keskkonna muutujatega. Lubatud on kasutada mustrit, et muutuja puudusel on kasutusel eeldefineeritud väärtus. 2.1.6 Selleks, et oleks võimalik omistada 15 või 30 hindepunkti 3. alakriteeriumi eest, pidi olema veel täiendavalt täidetud järgmised eeldused: 2.1.6.1 Lahenduse esitluskiht ja teenuste kiht on selgelt eraldatud. Inputid on saneeritud ja mõistlikult kaitstud injectionite vastu. Selle kohta on esitatud ka kasutatava tehnoloogia kirjeldus ehk lahenduse tehniline kirjeldus, mis on arusaadav, loogiline, ülevaatlik ja vastab tegelikkusele. 2.1.6.2 Vead logitakse arusaadavate teadetega konsooli. Veaolukorras antakse ka teade kasutajale. 2.1.6.3 Lisatud on juhend kuidas lahendust käivitada (sh käivitamiseks vajaliku tarkvara seadistamine). Juhend on arusaadav, loogiline, ülevaatlik, vastab tegelikkusele ja selle järgi on võimalik lahendust edukalt paigaldada ja käivitada. 2.1.7 Seega pidid kogumis olema täidetud mitmed eeldused. Kolmanda isiku hinnangul ei nähtu hindamismetoodikast ka võimalust anda maksimaalseid punkte alakriteeriumis 3 juhul, kui kasvõi üks element ideaalse töö kirjeldusest on puudu. Käesoleval juhul ei ole vaidlustaja täitnud kõiki maksimaalsete hindepunkti saamise eeldusi, mistõttu on asjakohane omistada sellele proovitööle ka vastavalt hindepunkte. Hankekomisjoni põhjendused on siinkohal korrektsed ning ka nende alusel omistatud hindepunktide arv kohane hindamismetoodikale. 2.2 Vaidlustaja on kaotanud 4 hindepunkti kriteeriumi 1.1 „Visioon ehk lahenduse kirjeldus“ alakriteeriumi 1.1.1 õiguspäraselt, kooskõlas hindamismetoodikaga 2.2.1 Hankija on selgitanud vastuse punktis 2.4.3, et ühte funktsionaalsust sisaldavad loogikad tuleks lähtuvalt MFE kontseptsioonist luua eraldi MFE rakendustena (nt https://microfrontends.org/ peatükk „Core Ideas behind Micro Frontends“ toodud punkt „Isolate Team Code“, Google otsingumootori vastetest leiab ka teisi näiteid, nt https://medium.com/geekculture/what-is- microfrontend-benefits-of-using-microfrontend-architecture-f6d667edb03d jne) ning kestrakenduse sisse ei tuleks teha loogikat, mis hõlmab endas seda, kuidas teenuseid välja kuvada, vaid see peaks olema implementeeritud eraldi rakendusena (vt eelretsenseeritud artikkel https://helda.helsinki.fi/server/api/core/bitstreams/65a13b5e7de1-4372- bb75f47933809b28/content, vt Fig. 1 ja selle kohta käivad selgitused). Nende põhimõtete sisuline mõte on see, et tiimid ei töötaks sama rakenduse (antud juhul kestrakenduse) kallal, vaid saaks oma isoleeritud tükiga tegeleda. Kui kestrakendus viitab rakendusele (lisakihile), mis oskab teenuseid sisse laadida ja välja kuvada, siis tarne ajal ja järgselt on potentsiaalselt häiritud ainult teenustega seotud funktsionaalsus ning ülejäänud portaal töötab ning on kasutatav. Sellisel viisil toimetades (kestrakenduses on minimaalselt loogikat ja kõik loogika, mis vähegi võimalik on viidud kestrakendusest välja) saab minimeerida kestrakenduse muudatused, mille tulemusel väheneb kestrakenduse tarnete hulk, mis omakorda tagab selle, et tarnete ajal ei ole mõjutatud kogu veebikeskkonna töö (nagu see monoliitrakenduste puhul toimub), vaid tarne ajal on mõjutatud võimalikult väheste veebikeskkonnas olevate komponentide töö. 2.2.2 Kuivõrd kolmas isik ei tea täpselt, millest hankija räägib viidatud punkti varjatud osas ja selgelt mõistetav on osa, mis puudutab MFE põhimõtet, mille kohaselt ühte funktsionaalsust sisaldavad 3 loogikad tuleks luua eraldi MFE rakendustena, siis selgitab kolmas isik üldiselt, et MFE-de üks peamine mõte Eesti.ee näitel on see, et riigiportaal on jagatud üksteisest sõltumatuteks komponentideks (nt vasakmenüü, päis, postkast jne), mida saab teistest sõltumatult muuta, uuendada jne. See põhimõte on tuvastatav nii avalikest andmetest 1 kui ka tehnilisest kirjeldusest ja hankija viidatud allikatest. Proovitöö eeldas seega kolmanda isiku hinnangul, et visioonis peab olema kirjeldatud piisava sõltumatuse tagamine komponentide vahel, et sellele oleks võimalik omistada alakriteeriumis 1.1.1 maksimaalsed punktid. 2.2.3 Hankija selgitab punktis 2.5.1, et lisakihi loomine tuleneb MFE kontseptsiooni põhimõtetest. Kolmas isik nõustub selle arusaamaga ja selgitab, et nimetatud asjaolu oli ilmne nii riigihanke alusdokumentidest tulenevalt kui ka avalike andmete pinnalt. Seega oli tegemist teadmisega, mis on kahtlemata olemas valdkonna spetsialistil, kes tunneb põhjalikult MFE kontseptsiooni. Seega on asjakohane hankija poolt sellise asjaolu tundmise testimine, et oleks võimalik hindamismetoodika kohaselt tuvastada visioon, millega tutvumise järel saab hankija olla veendunud MFE põhimõtete tundmises pakkuja poolt. 2.2.4 Hankija on kirjeldanud vastuse punktis 2.5.4, et vaidlustaja visiooni puhul on tegemist oma olemuselt waterfall arendusmudeliga, mille üheks puuduseks on see, et kood arendatakse kuni projekti lõpus toimuva tarneni nö „sahtlisse“. Kolmas isik viitab siinkohal lisaks hankija poolt märgitule, et raamlepingu tehnilise kirjelduse2 p 3.13 viitab sellele (3 peatükk tervikuna kirjeldab agiilse arenduse põhimõtteid): Kõik tööde (vahe)tulemused ja lähtekood laetakse iga tööpäeva lõpus üles ning hoitakse git protokollil tuginevas RIA poolt määratud keskkonnas. Seega juhul, kui pakkuja esitas pakkumuse, mille raames ei ole kasutusel agiilse arenduse põhimõtted, vaid hoopis waterfall arendusmudel, siis ei ole see vastuolus mitte üksnes MFE kontseptsiooniga, vaid ka raamlepingu tehnilise kirjeldusega. See on selgelt aluseks alakriteeriumis 1.1.1 hindepunktide vähenemisele, kuivõrd tegemist ei ole sobiliku ega parima võimaliku lahendusega MFE lahendusele üleviimiseks. 2.2.5 Kolmas isik rõhutab, et proovitööd tuleb hinnata ja vaadelda tervikuna, mistõttu on äärmiselt oluline, et selle iga erinev osa läheks omavahel kokku ega tekitaks segadust. Pakkuja hoolsuskohustuse hulka kuulub selge ja üheselt mõistetava pakkumuse esitamine, mida vaidlustaja hankija tagasiside põhjal ei ole käesoleval juhul teinud, jättes olulist infot esitamata, sealjuures põhjendused visiooni sisulise valiku kohta (nt hankija vastuse p 2.6.2). 2.2.6 Kolmas isik nõustub ka hankija vastuse punktis 2.6 märgituga. Kolmas isik, tuginedes kolmanda isiku kohta avaldatud hindamiskomisjoni protokolli väljavõttele, on seisukohal, komisjon ei ole hinnanud töid kuidagi kiirustades või ühekülgselt, vaid hoopis sisuliselt ja põhjalikult kõikide esitatud töö hinnatavate nüansside lõikes, tuues välja põhjalikud selgitused, millele hankija ka oma vastuses viitab. 2.2.7 Hankekomisjon on viinud hindamise läbi arvestades hindamismetoodikat, raamlepingut, RHS § 3 põhimõtteid ega ole teinud mistahes vigu hindamismetoodika tõlgendamisel ega proovitöö kontrollimisel. Seega ei ole ka põhjendatud vaidlustaja vaidlustuse punktides 12-15 märgitu. 2.3 Vaidlustaja on kaotanud 4 hindepunkti kriteeriumi 1.1 „Visioon ehk lahenduse kirjeldus“ alakriteeriumi 1.1.2 õiguspäraselt, kooskõlas hindamismetoodikaga 2.3.1 Hankija on selgitanud punktis 2.8.1, et esitatud visioon ei anna hankijale veendumust, et vaidlustajal on laialdased teadmised MFE lahenduse peale viimiseks. Kolmas isik selgitab, et 1 Näiteks https://www.ria.ee/uudised/riigiportaal-nuud-micro-frontend-voimekusega 2 Kättesaadav: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4651060/documents/source- document?group=B&documentOldId=15618261 4 kolmandas isik lähtus proovitöö teostamisel selgelt fookusest näidata oma laialdasi teadmisi MFE lahenduse peale viimiseks ning see oli ilmselgelt proovitöö üheks eesmärgiks. 2.3.2 Tehnilise kirjelduse esimesel lehel on hankija kirjeldanud MFE lahenduse eesmärki, milleks on: „Eelduslikult suvel 2024 läheb eesti.ee eraisiku ja ettevõtjaportaal üle micro-frontend (MFE, mikroesitluskiht) platvormile (MVP), millega eesti.ee pakub avaliku teenuse pakkujatele tehniliselt kaasaegset ja turvalist platvormi, nö kesta/raami (päis, jalus, vasakmenüü jms), mille külge saavad partnerid lisaarendusi vajamata oma mikroesitluskihil loodud teenuse juurde liita/lisada. Seega võimaldab eesti.ee MFE platvorm avaliku teenuse pakkujatel (PRIA, Tervisekassa jne) keskenduda oma teenuste sisulisele arendamisele, milles nad on kõige tugevamad, mitte platvormi tervikarendamisele ja käigushoidmisele.“ Sellest lähtekohast ka kolmas isik oma proovitöö tegemisel lähtus. 2.3.3 Seega olukorras, kus vaidlustaja ei ole lähtunud MFE lahenduse eesmärgist sisuliselt ja mitmekülgselt ega ole lähtunud proovitöö koostamisel MFE kontseptsiooni põhimõtetest, näidates enda sisulisi ja põhjalikke teadmisi selle kontseptsiooni tundmisest, siis ei ole hankijal võimalik ka alakriteeriumis 1.1.2 hinnata pakkumust kõrgemalt, kui 5 hindepunktiga. Vaidlustusest ja hankija vastusest nähtub, et vaidlustaja ei ole veennud hankijat oma laialdaste teadmiste olemasolust MFE lahenduse peale üle viimisel. 2.3.4 Hankekomisjon on viinud hindamise läbi arvestades hindamismetoodikat, raamlepingut, RHS § 3 põhimõtteid ega ole teinud mistahes vigu hindamismetoodika tõlgendamisel ega proovitöö kontrollimisel. Seega ei ole ka põhjendatud vaidlustaja vaidlustuse punktides 16-20 märgitu. 2.4 Vaidlustaja on kaotanud 20 hindepunkti kriteeriumi 2 „Prototüüp ehk proof of concept (POC)“ alakriteeriumis 3 „Tulemi (konteiner) käivitamine ja terviklahendus“ õiguspäraselt, kooskõlas hindamismetoodikaga 2.4.1 Hankija on selgitanud vastuse punktis 2.10.1, et e-teenuse osaks on ka nupud “Uuesti”, “Salvesta PDF” ja “Saada”, sest teenus on kõik see, mida kasutaja teenust avades avanenud teenuse sees teha saab, ka e-teenuse nuppudega seotud tegevuste tegemine. “Saada” nupule vajutades avaneb teenuses input väli “Aadress”, kuhu kasutaja saab oma e-posti aadressi sisestada. Kolmanda isiku jaoks oli riigihanke alusdokumentide alusel mõistetav, et need nupud on ka osa teenusest (näidis proovitöö dokumendi teisel leheküljel, teise kuvatõmmisena). Tegemist oli antud komponendi ainsa interaktiivse osaga. Eelnevast tulenevalt kolmas isik need ka selliselt välja arendas enda prototüübis. 2.4.2 Hankija on pööranud punktis 2.11.1 vaidlustaja tähelepanu asjaolule, et Input välja tegemine ei pidanud olema sõnaselgelt välja toodud tehnilises kirjelduses ega proovitöö kirjelduses. Hankija hindamismetoodikas on sõnaselgelt välja toodud, et hinnatakse input väljasid, st tegemist pole pakkumuse nõudega ja input välja puudumine ei too kaasa pakkumuse tagasi lükkamist, küll aga on tegemist hindamise tingimusega. Kolmas isik nõustub selle käsitlusega, kuivõrd e-posti aadressi input väli on olemasolevate e-teenuste loomulik osa, tulenevalt nõuetest saneerida sisendandmed ja kuvada kasutajatele sisulisi veateateid. Seega oli ka kolmanda isiku hinnangul ainuõige lahendus e-posti aadressi õigsust taustteenuses (API) valideerida ning kasutajale veateade tagastada. 2.4.3 Arvestades, et hindamismetoodika 2. kriteeriumi 3. alakriteeriumi 15 hindepunkti saamise eelduseks oli muuhulgas, et „Inputid on saneeritud ja mõistlikult kaitstud injectionite vastu“, nähtub selgelt, et input-ide puudumisel või nende saneerimata jätmisel ei ole võimalik omistada pakkujale üle 10 hindepunkti. 2.4.4 Hankekomisjon on viinud hindamise läbi arvestades hindamismetoodikat, raamlepingut, RHS § 3 põhimõtteid ega ole teinud mistahes vigu hindamismetoodika tõlgendamisel ega proovitöö kontrollimisel. Seega ei ole ka põhjendatud vaidlustaja vaidlustuse punktides 21-28 märgitu. 5 2.5 Kokkuvõttes 2.5.1 Kolmas isik nõustub hankija seisukohtadega sellest, et vaidlustaja tugineb vaidlustuses läbivalt kohtupraktikale, mis puudutavad vastavustingimusi. Käesoleval juhul on tegemist hankija hindamisotsusega, mille puhul tuleb lähtuda ka vastavatest asjaoludest. 2.5.2 Riigikohus on asjas 3-20-1198 p-s 20 leidnud, et hindamiskomisjonile peab jääma vabadus oma tööd korraldada, muutmata hindamiskriteeriume ega nende osakaale. /…/ Hankijatel ei ole kvalitatiivse hindamise kriteeriumidesse võimalik kirja panna kõiki detaile, mis võivad hindamisel oluliseks osutuda. Vajaduse korral võib aga jätta metoodika ka ette kindlaks määramata ja kujundada see tervikuna alles pärast pakkumuste avamist (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-6/15: Dimarso, p-d 27-31; C-252/10 P: Evropaïki Dynamiki, p 35). Hindamismetoodika kohandamise õigus annab hankijale pakkumuste hindamisel suurema otsustusruumi kui pakkumuste vastavuse kontrollimisel (vrd kolleegiumi otsus nr 3-19-1464/41, p 13). Samas otsuses on kohus sedastanud ka asjaolu (p-s 18), et kriteeriumid peavad võimaldama objektiivset hindamist (kolleegiumi otsus nr 3-17-2718/30, p 22), kuid nõustuda tuleb VAKO ja kohtutega, et hindamisel ei saa subjektiivsust kunagi täielikult välistada. Hindamiskriteeriumid ei pea olema detailsed ega sisaldama alakriteeriume. Käesoleval juhul palub vaidlustaja sekkuda ulatuslikult hankekomisjoni kaalutlusotsusesse, kuid selleks puudub VAKO-l ja kohtutel õigus ja ka põhjus. Komisjon on kolmanda isiku hinnangul oma tööd teinud vastavalt hindamismetoodikale, põhjendades seda vähemasti kolmandale isikule edastatud kolmanda isiku pakkumist puudutavas osas põhjalikult, mis annab aluse eeldada, et samamoodi on tehtud ka teistele pakkujatele tagasiside edastamisel. Hindamismetoodika on põhjalik, võimaldades kolmanda isiku hinnangul pigem isegi objektiivselt hindamist läbi viia. 2.5.3 Riigikohus on leidnud asja 3-20-1198 p-s 21, et hindamiskriteeriume tuleb kohaldada objektiivselt ja ühetaoliselt kõigi pakkujate suhtes (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-19/00: SIAC Construction, p 44). /.../Mida üldisemad on hindamiskriteeriumid ja -metoodika, seda avaram on hankija hindamisruum ning seda põhjalikumad peavad läbipaistvuse tagamiseks olema hinnete põhjendused. Kui RHAD-s kehtestatud hindamismetoodika sisaldab täpseid hinnete kirjeldusi, võivad need tagada piisava läbipaistvuse ka ilma hinnete hilisema põhjendamiseta. Kolmanda isiku hinnangul on hankija hoolimata asjaolust, et alakriteeriumid olid selgelt määratletud, edastanud põhjendustega protokolli tagasisidega pakkumustele ja vähemasti kolmandale isikule edastatud väljavõte protokollist on põhjalik. Seejuures on ilmne, et hindamismetoodika kohaselt maksimaalsete punktide saamiseks eelduste täitmine on vaidlustaja hoolsuskohustus ja vaba tahe, mistõttu on ilmne, et hankijal ei ole kohustust sätestada hindamismetoodika kohaseid hindepunktide saamise eeldusi vastavustingimustena proovitöö alusdokumendis. Selliselt kaotaks hindamiskriteeriumite seadmine oma mõtte. 2.5.4 Kuigi käesoleval juhul ei ole kolmandal isikul olnud ligipääsu sisuliselt käesolevas vaidluses olulistele asjaoludele ning seetõttu on piiratud ka kolmandal isikul enda õiguste kaitse, siis avaldatud osast nähtub selgelt, et hankija on viinud hindamise läbi arvestades hindamismetoodikat, raamlepingut, RHS § 3 põhimõtteid, RHS § 30 lg 9 p 4 ega ole teinud mistahes vigu hindamismetoodika tõlgendamisel. Seega ei ole ka põhjendatud vaidlustaja vaidlustus ning see tuleb jätta rahuldamata. LEPINGULISE ESINDAJA KULUDE NIMEKIRI 3.1 Kolmas isik taotleb vaidlustajatelt lepingulise esindaja kulude summas 745,00 EUR (ilma km-ta) välja mõistmist. Kokku on lepinguline esindaja teinud tööd 5h 15min keskmise tunnihinnaga 163,08 eurot, millele lisandub käibemaks. Tööd on teinud vandeadvokaat Kadri Matteus ja büroo jurist Merily Rool. 6 3.2 Advokaadibüroo teise advokaadi/juristi tehtud töö on omistatav lepingulisele esindajale. Kohtupraktikas väljakujunenud põhimõtete kohaselt on lepingulisel esindajal lubatud kasutada õigusteenuse osutamisel sama büroo juristide abi ning advokaadibüroo teise advokaadi või juristi poolt tehtud töö on omistatav esindajale, kes lõppastmes esindatava nimel vastavad dokumendid kohtule esitas (vt nt 9.12.2021 RKKKo 1-20-2473, p 8; 10.05.2021 TlnRngKm 2-18-6875 p 14.1; 19.06.2017 TlnRngKm 2-14-58361 p 21; 09.11.2021 TlnRngKo 2-20-3645 p 21; 16.11.2017 TlnRnKo 3-16-137 p 14; 31.08.2017 TlnRnKm 3‑17‑1495 p 10, 7.04.2015. a TlnRKm 3-13-1612/54, p 13). 3.3 Kolmanda isiku lepingulise esindaja detailne kulude nimekiri on lisatud lisana 1. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 4.1 Kolmanda isiku nimel esitab vaidlustuse vastuse Advokaadibüroo Matteus vandeadvokaat Kadri Matteus, kes kinnitab enda esindusõigust. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Kadri Matteus vandeadvokaat AKTSIASELTS HELMES lepinguline esindaja Lisad: 1. Aruanne 7 Aruanne Aruande kuupäev 28/10/2024 Teenuse osutamise 01/10/2024 - 31/10/2024 ajavahemik Projekt CASE-2024-00090 Fujitsu vaidlu stus RIA minikonkursis 278326 Koostas Klient Advokaadibüroo Matteus OÜ AKTSIASELTS HELMES Reg nr.: 16791280 Lõõtsa tn 6 KMKR nr: EE102643022 11415 Tallinn, Harju maakond Maakri 30 Estonia Tallinn, Harju maakond Reg nr.: 10364097 Estonia KMKR nr: EE100068829 Osutatud teenused (EUR) Nr Kuupäev Kirjeldus Tunnid Hind Kokku Töödeldud/Makstav 1 25/10/2024 Vaidlustuse analüüs, materjalidega tutvumine, kolmanda isiku vastuse 4.25 / 4.25 140.00 € 595.00 € koostamine Projekt: CASE-2024-00090 Fujitsu vaidlustus RIA minikonkursis 278326 2 25/10/2024 Vaidlustusmenetluse dokumentidega tutvumine 0.25 / 0.25 180.00 € 45.00 € Projekt: CASE-2024-00090 Fujitsu vaidlustus RIA minikonkursis 278326 3 26/10/2024 Kolmanda isiku vastuse koostamine 0.25 / 0.25 140.00 € 35.00 € Projekt: CASE-2024-00090 Fujitsu vaidlustus RIA minikonkursis 278326 4 28/10/2024 Kolmanda isiku vastuse koostamine 0.25 / 0.25 140.00 € 35.00 € Projekt: CASE-2024-00090 Fujitsu vaidlustus RIA minikonkursis 278326 5 28/10/2024 Seisukoha täpsustamine ja esitamine 0.25 / 0.25 140.00 € 35.00 € Projekt: CASE-2024-00090 Fujitsu vaidlustus RIA minikonkursis 278326 Tööaeg kokku 5.25 tundi Maksmisaeg kokku 5.25 h TEENUSTE KOGUSUMMA KM-TA 745.00 €
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel