Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

Hr Jürgen Ligi Teie 18.09.2024 nr 1.1-10.1/4134-1 Rahandusministeerium Meie 28.10.2024 nr 5-8/5256-2 Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN [email protected] [email protected] Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Rahandusministeerium (edaspidi RM) edastas Hoiu-laenuühistu seaduse (edaspidi HLÜS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi Eelnõu) 20.09.2024 arvamuse avaldamiseks ja palus seisukohta hiljemalt 25.10.2024. Käesolevaga esitame oma seisukohad Eelnõule. Finantsinspektsiooni (edaspidi ka FI) varasem arvamus Eelnõu kohta oli edastatud RM-le 03.01.2023, 20.02.2023 ja 09.10.2024. Tervitame Eelnõuga edasiminekut, kuna meie hinnangul vajab HLÜ-de senine õigusraamistik riigi poolset reageeringut ning seadusandluse muutmist, nende tegevus on praktikas sisuliselt samanäoline krediidiasutuse tegevusega, kuid ilma asjakohase loamenetluse, järelevalve ja kaitseta hoiustajatele. Alljärgnevalt edastame oma tähelepanekud. Hoiu-laenuühistu seaduse muutmine § 1 punkt 3 1. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse HLÜS § 2 lõikega 4 ja nähakse ette regulatsioon, kui hoiu-laenuühistu tegevus on vastuolus HLÜS §-ga 6. Teeme ettepaneku sõnastada § 1 punkt 3 järgmiselt: „(4) Kui hoiu- laenuühistu tegevus on vastuolus käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 või 5 sätestatuga, käsitatakse seda avalikkuselt hoiuste kaasamiseks krediidiasutuste seaduse § 4 lõike 3 tähenduses. Ilma krediidiasutuse tegevusloata ei tohi avalikkuselt hoiuseid kaasata.“ Vastav muudatusettepanek tagab suurema selguse osas, et avalikkuselt ei tohi hoiuseid kaasata, kui selleks ei ole krediidiasutuse tegevusluba. Vastupidine olukord on karistatav KarS § 372 alusel. § 1 punktid 17-25 2. Eelnõuga muudetakse HLÜS § 17-18 sätteid ja kaotatakse senine „territoriaalsuse põhimõtte“ raamistik. Selline muudatus viib HLÜ-d veelgi lähemale krediidiasutustele (EL õiguse rikkumisele) ja suurendab neid riske märgatavalt, mis eesmärkidest tulenevalt käesolevat Eelnõud üldse koostama asuti. Eeltoodust tulenevalt ei poolde selliseid leevendusi seadusandluse tasandil HLÜ-dele. § 1 punktid 32 ja 37 3. Eelnõu § 1 punkti 32 kohaselt täiendatakse HLÜS §-i 27 lõiget 1 punktiga 31 järgmises sõnastuses: „hoiu- laenuühistul on keelatud omada üle 20-protsendilist otsest või kaudset osalust krediidiasutuses või teises finantseerimisasutuses, välja arvatud ühistupangas, krediidiandjas, krediidivahendajas ja makseasutuses;“.  Eelnõu seletuskirja lk 29 punkti 32 kohaselt: „Muudatuse eesmärk on vähendada oma võimalikke huvide konflikte ja seda, et HLÜ ei kalduks oma põhitegevusest liialt kõrvale (s.t. hakates omama tütardest finantsasutusi). Siiski on võrreldes varasema eelnõu versiooniga tehtud leevendus, mille kohaselt võib HLÜ omada tütrest makseasutust, krediidiandjat või krediidivahendajat (varasemalt oli selline erand juba ühistupanga suhtes).“ Seletuskirja lk 32 punkti 37 kohaselt: „Muudetakse § 28 lõiget 7, millega lisatakse lõikesse teine lause. Lisatud teine lause on tingitud sellest, et mitmed tegutsevad HLÜ-d kasutavad tütarettevõtjaid või muul moel seotud isikuid, kellele HLÜ laenab edasi üsna olulise osa hoiustest ning kes omakorda tegutsevad laenuandmise või –vahendamise majandustegevuses, mis tihtipeale annavad omakorda kõrge intressiga tarbimislaene. Eelnõuga ei soovita täielikult keelustada tütarettevõtjate tegevust (kuivõrd tütarettevõtjate kasutamine võib olla vajalik majandustegevuse jaoks ja riskide hajutamiseks), küll aga peaks HLÜ valdavas osas ise tegelema laenude andmisega, mitte olema juriidiline keha, millel on õigus hoiuseid kaasata ning vahendada kaasatud rahalisi vahendeid muudele laenuandjatele.“ Kuivõrd Eelnõu üheks eesmärgiks on vähendada võimalikke huvide konflikte ning piirata hoiu- laenuühistute (edaspidi HLÜ) poolt selliste tütarettevõtjate kasutamist, kellele HLÜ laenab edasi olulise osa hoiustest ning kes omakorda tegutsevad laenuandmise või –vahendamise majandustegevuses, on küsitav, millisel põhjusel on otsustatud võrreldes Eelnõu varasema versiooniga ette näha leevendus, mille kohaselt võib HLÜ omada olulist osalust tütarühingust makseasutuses, krediidiandjas või - vahendajas. Pooldame Eelnõu varasemat sõnastust, mille kohaselt on HLÜ-l keelatud osaleda osanikuna täisühingus, täisosanikuna usaldusühingus või omada üle kümneprotsendilist otsest või kaudset osalust krediidiasutuses või teises finantseerimisasutuses, välja arvatud ühistupangas. § 1 punktid 36 ja 41 4. Eelnõu § 1 punkti 36 kohaselt täiendatakse HLÜS §-i 28 lõikega 11 järgmises sõnastuses: „Laenu andmisel peab hoiu-laenuühistu järgima oma sisekorras ning käesoleva seaduse §-s 281 sätestatud krediidivõimelisuse hindamise ja piisavate selgituste ja teabe esitamise korda ning muid vastutustundliku laenamise nõudeid. Füüsilisest isikust liikmele, kes taotleb laenu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega, kohaldatakse laenu andmisel võlaõigusseaduse § 4031 lõikes 1, § 4033 lõigetes 1 ja 2, § 4041 lõikes 1 ning §-des 411, 412, 4141 ja 416 sätestatut.“ Eelnõu § 1 punkti 41 kohaselt täiendatakse HLÜS-i §-ga 281 (Liikme krediidivõimelisuse hindamine). Selgitame, et juriidilise isiku ja tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei ole samaväärsed, alustades sellest, et üks on väga ulatuslikult reguleeritud (mh KAVS-is) ning teine mitte. Samuti on krediidivõimelisuse hindamise läbiviimiseks kasutatavad andmed erinevad, mistõttu on sama regulatsiooni kohaldamine füüsilistele ning juriidilistele isikutele problemaatiline. Kui eesmärgiks on kohelda HLÜ-sid samaväärselt krediidiasutustega, siis hoiab ka Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus eraldi tarbijate krediidivõimelisuse hindamise ja juriidilistele isikute krediidivõimelisuse hindamise1. FI hinnangul tuleks HLÜ-dele füüsilisest isikust liikmele laenamisel kohaldada samalaadseid krediidivõimelisuse hindamise sätteid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet, mida kohaldatakse teistele tarbijakrediiti väljastavatele finantsasutustele. See tagab õigusselguse, ühetaolise kohtlemise ning võimaldab HLÜ-del, kes soovivad tulevikus saada ühistupangaks tutvuda ja harjuda nõuetega, mis kohalduvad kogu tarbijakrediiditurule. Seejuures ei koorma eeltoodu HLÜ-sid rohkem, kui Eelnõu § 1 punktis 36 väljatoodud nõuded. Sätete analoogiat on nentinud ka RM Eelnõu seletuskirja lk 32 punktis 1 Vt nt Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse suunised „Suunised laenude väljastamise ja jälgimise kohta 2/6  35, mille kohaselt on lisatav säte analoogne KAS § 83 lõikes 31 sätestatuga, mille kohaselt peab krediidiasutus kohaldama tarbijale laenu andmisel viidatud KAVS-i sätteid. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku muuta Eelnõu § 28 lõike 11 sõnastust analoogselt KAS § 83 lõikele 31 järgmiselt: „Füüsilisest isikust liikmele, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, laenu andmisel peab hoiu-laenuühistu järgima hoiu-laenuühistu sise-eeskirjas ning krediidiandjate ja - vahendajate seaduse §-des 47–531 sätestatud krediidivõimelisuse hindamise, tarbijale piisavate selgituste ja teabe esitamise korda ning muid vastutustundliku laenamise nõudeid. Samuti kohaldatakse füüsilisest isikust liikmele, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, laenu andmisel võlaõigusseaduse § 4031 lõikes 1, § 4033 lõigetes 1 ja 2, § 4041 lõikes 1 ning §-des 411, 412, 4141 ja 416 sätestatut.“ Vastava muudatusega langeks ära ka vajadus kehtestada Eelnõuga eraldiseisev regulatsioon HLÜ füüsilisest isikust liikme krediidivõimelisuse hindamise ning krediiditoimiku pidamise nõuetele. Juriidilisest isikust hoiu-laenuühistu liikmele laenamisel tuleks paremini võtta arvesse eripärasid, mis muudavad krediidivõimelisuse hindamise nõuded teistsuguseks võrreldes füüsilise isiku krediidivõimelisuse hindamisega. § 1 punkt 40 5. Eelnõu § 1 punkti 40 kohaselt HLÜS §-i 28 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Hoiu- laenuühistul on lubatud anda laenu krediidiasutusele, finantseerimisasutusele ja endaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale juriidilisele isikule, kui sellised laenud ei ületa kogumis 20 protsenti hoiu-laenuühistu samal majandusaastal antud laenude kogumahtu.“ Seletuskirja kohaselt piiratakse sätte lisamisega liikmetelt saadud hoiustatava raha massilist edasi laenamist, mis võib viia HLÜ riskantsete laenude väljastamiseni, et teenida laenudelt võimalikult suurt intressi. Laenude andmist piiratakse seetõttu, et maandada ülelaenamise riski, mis seab omakorda ohtu liikmete hoiused ning ühistu üleüldise jätkusuutlikkuse. Kuivõrd Eelnõu üheks eesmärgiks on hoiuste laenamise piiramine majandustegevuses tegutsevatele finantsasutustele, on küsitav, millisel põhjusel on Eelnõu punkti oluliselt leevendatud võrreldes Eelnõu eelmise versiooniga, mille kohaselt ei tohi HLÜ anda laenu krediidiasutusele, finantseerimisasutusele ega endaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale juriidilisele isikule, välja arvatud ühistupangale, ega osutada nimetatud isikutele muid HLÜS § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid. Pooldame varasema Eelnõu sõnastust, millega on mh tõhusamalt tagatud hoiu-laenuühistu hoiuste vahendamise piiramine muudele finantsasutustele. Eelnõu § 1 punkt 49 6. Oleme varasemalt teinud kommentaari kavandatava § 325 lõike 4 kohta, et võttes arvesse, et Eelnõu § 324 lõike 3 loogikat, mille kohaselt HLÜ volinik peab olema HLÜ liige, kes ei tohi olla HLÜ juhatuse liige, nõukogu liige, laenukomitee liige, audiitor, pankrotivõlgnik ega isik, kelle varasem tegevus või tegevusetus on põhjustanud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa tühistamise või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja, tuleks ka § 325 lõikes 4 määratleda, et nõukogu liikmeks ei saa olla HLÜ volinik. Märkuste tabeli järgi nõustus RM sellega, et sätted on omavahel vastuolus. Märkuste tabelis on kirjas, et vastuolu kõrvaldamiseks eemaldatakse Eelnõu § 32 4 lõikest 3 volinike piirang. Juhime tähelepanu, et Eelnõu § 324 lõige 3 on jäänud paraku muutmata. Eelnõu § 1 punktid 58 ja 59 7. HLÜS § 41 lõigetes 4-6 sätestatakse audiitorkontrolli (nn eritöö) regulatsiooni. Pöörame tähelepanu, et sätete sõnastust tuleb kindlasti parandada, sest ei ole arusaadav millise töövõtu (kas standardi järgi või mitte; kui standardi järgi, siis kas põhjendatud või piiratud kindlus) audiitor tegema peab. Teeme ettepanku sätestada Eelnõus, et selle kontrolli teeb sama audiitor, kes auditeerib raamatupidamise 3/6  aastaaruannet. Seletuskirjas on see hetkel soovituse vormis sätestatud. Ei ole põhjust, miks peaksid olema erinevad audiitorid, tõenäoliselt tuleb see ka HLÜ-le kallim. Sarnaselt on lähenetud eriaruannete audiitori nõuetele ka teistes finantssektori eriseadustes. Eelnõu § 1 punkt 60 8. HLÜS § 413 lõike 2 punkti 7 kohaselt on HLÜ-del kohustus oma liikme nõudmisel esitada teave väljastatud laenude kohta laenusaajate kaupa viimase kuu lõpu seisuga. Siin võiks mõelda, kas piisab, kui HLÜ esitab teabe väljastatud laenude kohta teatud laenusaajate gruppide kaupa või muul moel anonüümsemalt, et ei avaldataks, millisele konkreetsele isikule on milline laen antud. HLÜ liikme kõrgendatud huvi konkreetsetele isikutele antud laenude suhtes võib olla HLÜS § 28 lõikes 7 nimetatud isikute suhtes (s.t HLÜ juhatus, nõukogu või revisjonikomisjoni liikmed ja nendega samaväärset majanduslikku huvi omavad isikud), aga mitte kõigi isikute suhtes. 9. HLÜS § 413 lõike 5 kohaselt peab HLÜ auditeeritud majandusaasta aruanne ja põhikiri olema kättesaadavad HLÜ asukohas ja veebilehel selle olemasolu korral. Palume täpsustada, milline majandusaasta aruanne peab olema kättesaadav (kas ainult viimane?). Eelnõu § 1 punkt 63 10. KAS § 471 lõike 2 kohaselt ei või enne 01.01.2025 asutatud ja tegutsenud HLÜ enam uusi liikmeid pärast 01.07.2025 vastu võtta. KAS § 473 lõike 4 kohaselt ei või HLÜ uusi liikmeid vastu võtta alates 01.01.2029, kui ta on esitanud FI-le krediidiasutuse tegevusloa taotluse, kuid FI ei ole seisuga 31.12.2028 veel otsust teinud. Kui KAS § 471 lõike 2 kohaselt ei ole uute liikmete vastuvõtmine HLÜ-dele alates 01.07.2025 lubatud, siis ei tohiks seda teha ka need HLÜ-d, kes esitavad krediidiasutuse tegevusloa taotluse 01.01.2027-ks. Seda tuleb arvestada ka uute lepingute sõlmimise ja lepingute pikendamise regulatsioonis (KAS § 471 lõige 3 vs § 473 lõige 4 teine lause). 11. KAS § 473 lõike 2 kohaselt peab HLÜ esitama krediidiasutuse tegevusloa taotluse hiljemalt 01.01.2027- ks. Sellest tulenevalt palume muuta KAS § 473 lõiget 5 järgmiselt: „Kui hoiu-laenuühistu ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks Finantsinspektsioonile krediidiasutuse tegevusloa taotlust esitanud või Finantsinspektsioon on tegevusloa andmisest keeldunud ning 2028. aasta 31. detsembriks ei ole hoiu-laenuühistu esitanud Finantsinspektsioonile teavitust tulundusühistuna tegevuse jätkamisest, esitab Finantsinspektsioon kohtule nõude hoiu-laenuühistu sundlõpetamiseks. Sundlõpetamise nõue tuleb esitada hiljemalt 2029. aasta 1. märtsiks. Sundlõpetamise nõude esitamisel lähtub Finantsinspektsioon tulundusühistuseaduses ja tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatust.“ Palume sätestada HLÜ-dele teavitamiskohustus tulundusühistuna tegevuse jätkamise kohta, et FI-l oleks selge, mis HLÜ-de kohta tuleb esitada sundlõpetamise nõude kohtule. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse muutmine 12. Eelnõuga muudetakse KAVS § 2 lõike 6 sõnastust, mille kohaselt hakkab KAVS kohalduma HLÜ-dele, kelle liikmete arv on väiksem kui 3000. Kuna vastav küünis oli seotud Eelnõu 2020. aasta versiooniga, palume selle muudatuse vajalikkus üle vaadata või selgitada muudatus seletuskirjas täpsemalt. Krediidiasutuste seaduse muutmine Eelnõu § 3 punkt 4 13. KAS § 131 lõike 5 alguses on sätestatud: „Kui ühistupanga tegevusloa taotleja on tegutsev äriühing, kes osutab käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud teenuseid, tuleb tegevusloa saamiseks /.../.“ KAS § 6 lõikes 1 on sätestatud järgmine finantsteenus: hoiustamistehingud avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks. Seletuskirja kohaselt „näeb lisatav lõige ette ühistupanga tegevusloa taotleja kohustuse esitada varade kvaliteedi hindamise aruanne, kui tegevusluba taotlev äriühing on tegutsev äriühing, kes osutab käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud teenuseid. Kehtiva õiguse järgi on eelnimetatud teenuseid õigus osutada lisaks pankadele ka krediidiandjatel (KAVS § 5 lõige 2) ja hoiu-laenuühistutel (HLÜS § 6 lõige 1). Nimetatud 4/6  aruande eesmärk on anda kindlust selles osas, et tegutseva äriühingu laenuportfell oleks enne tegevusloa taotlemist hinnatud sõltumatu hindaja (audiitorettevõtja) poolt ning et portfelli kvaliteet ja väärtus vastaks kehtivatele nõuetele (näiteks HLÜ-de puhul HLÜS §-s 28 kehtestatud nõuetele).“ Pöörame tähelepanu, et siseriikliku õiguse kohaselt on üksnes krediidiasutuse tegevusluba omaval isikul õigus avalikkuselt raha hoiustamiseks vastu võtta. KAS § 4 lõike 2 tähenduses loetakse avalikkuselt kaasatuiks hoiused või muud tagasimakstavad rahalised vahendid, mille puhul ettepanek raha hoiustamiseks või muude tagasimakstavate rahaliste vahendite muul viisil kaasamiseks on tehtud avalikkusele. Avalikkuse all KAS § 4 lõike 3 tähenduses mõistetakse eelnevalt kindlaksmääramata isikute ringi. Samas on FI 08.09.2015 märgukirjas2 selgitanud, et FI käsitleb kõiki ettevõtjaid tegutsevatena krediidiasutuse tegevusalal, kelle majandustegevuseks on oma arvel ja nimel laenude andmine ning sellist tegevust finantseeritakse hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite arvelt, mis on kaasatud avalikkuselt. Sellest tulenevalt palume täiendada Eelnõu seletuskirja ja sõnastada KAS § 131 lõike 5 algust järgmiselt: „(5) Kui ühistupanga tegevusloa taotleja on laenuportfelli omav äriühing, kes soovib osutada käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud teenuseid, tuleb tegevusloa saamiseks /.../.“ Eelnõu § 3 punkt 5 14. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks KAS § 29 lõige 6. Palume seletuskirjas rõhutada, sh Eelnõu § 3 punkti 6 osas, et KAS-s sätestatud olulise osaluse regulatsioon kohaldub ühistupangale täies mahus, st soovime vältida olukorda, kus KAS § 29 lõike 6 kehtetuks tunnistamisega tekib ekslik mulje nagu olulise osaluse sätted enam ühistupangale ei kohaldu. Eelnõu § 3 punkt 18 15. KAS § 441 lõike 2 kohaselt teavitab ühistupank FI-d, kui ta soovib alustada sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud investeerimisteenuste osutamist või KAS § 6 lõikes 1 nimetatud teenuste osutamist välisriigis. Juhime tähelepanu, et kehtiva KAS § 13 lõike 1 teise lause kohaselt annab krediidiasutuse tegevusluba õiguse osutada väärtpaberituru seaduse (edaspidi VPTS) § 43 lõikes 1 sätestatud investeerimisteenuseid ja VPTS §-s 44 sätestatud investeerimisteenuse kõrvalteenuseid tegevusloas sätestatud ulatuses. KAS § 2 lõike 4 kohaselt kohaldub krediidiasutusele mh VPTS § 65 (Teenuse piiriülene osutamine teises lepinguriigis ja kolmandas riigis). Samasugune regulatsioon peab kehtima ka ühistupankade suhtes. Lisaks pöörame uuesti tähelepanu, sellele, et teenuste osutamiseks välisriigis peab ühistupank läbima loamenetluse, s.t ei piisa ainult teavitusest ning kui ühistupanga osakapital langeb alla 5 miljonit eurot, ei tohi ühistupank nimetatud teenuseid välisriigis osutada (tegemist ei ole FI otsustusega, vaid automaatse keeluga). FI õigused teenuste osutamise keelamiseks ja muud õigused tulenevad KAS §-st 104.Ebaselguse vältimiseks teeme ettepaneku sõnastada KAS § 441 järgmiselt: „(1) Ühistupangal on õigus osutada väärtpaberituru seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud investeerimisteenuseid ja käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid välisriigis tegevusloas sätestatud ulatuses, asutades selleks filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid, kui ühistupanga osakapital on vähemalt viis miljonit eurot. (2) Ühistupank teavitab Finantsinspektsiooni, kui ta soovib alustada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud investeerimisteenuste osutamist või käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud teenuste osutamist välisriigis, arvestades käesoleva seaduse § 2 lõikes 4 ja §-s 191sätestatud regulatsiooni.“ 16. Juhime tähelepanu, et KAS § 2 lõige 4 viitab VPTS sätetele, mis on 2018. aastal kehtetuks tunnistatud, näiteks VPTS §-d 825, 827, 828, 831. Teeme ettepaneku KAS selles osas üle vaadata ja viiteid parandada. 17. KAS § 442 lõige 1 sätestab kriteeriume ühistupanga liikme olulise osaluse määramisel. Palume selgitada, kuidas hinnata mitterahalist panust ja muul viisil ühistupanga tegevuse arvestatavat toetamist ühistupanga liikme olulise osaluse määramisel. 2 https://www.fi.ee/sites/default/files/2018-09/20150908_Krediidiasutuse_tegevusala.pdf 5/6 Makseasutuste ja e-raha asutuse seaduse muutmine Eelnõu § 4 punkt 1 18. Pöörame tähelepanu, et muudatus on sõnastatud MERAS § 27 lõike 1 muudatusena, kuid tegelikult peaks see olema MERAS § 37 lõige 1 (oluline osalus). Muud tähelepanekud 19. Oleme varasemalt palunud arvestada, et FI tegevust finantseeritakse finantsjärelevalve subjektide poolt, mistõttu peaks järelevalve olema kulupõhine ja lähtuma eesmärgist, et ühed subjektid ei peaks teisi subsideerima. FI hinnangul, vähemalt esimesel aastal, peaks ette nägema täiendava mehhanismi, millega ühistupangad ise tasuksid oma menetluskulu ja seda ei peaks subsideerima teised järelevalve subjektid. FI hinnangul tuleks tõstetud probleem lahendada käesoleva Eelnõu raames, et regulatsioon oleks selge ja arusaadav Eelnõu jõustumisel. Sellest tulenevalt palume uuesti ette näha täiendava mehhanismi, vähemalt esimesel aastal, millega ühistupangad ise tasuksid oma menetluskulu ja seda ei peaks subsideerima teised järelevalve subjektid. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Siim Tammer juhatuse liige Kristina Zorin [email protected] 6/6