Riigihangete vaidlustuskomisjon Kuupäev digiallkirjas Tartu mnt 85, Tallinn
[email protected] Vaidlustaja: Reparo Ehitus Osaühing Registrikood 10857747 Tulika tn 19, 10613 Tallinn
[email protected] Vaidlustaja esindaja: Ülo Jaanisoo Juhatuse liige Hankija: Kohtla-Järve Linnavalitsus Registrikood 75001017 Keskallee 19, 30395 Kohtla-Järve
[email protected] VAIDLUSTAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD Asjaolud Riigihangete vaidlustuskomisjoni ( VaKo ) menetluses on Reparo Ehitus Osaühingu ( Vaidlustaja ) vaidlustus tema pakkumuse tagasilükkamise otsuse peale Kohtla-Järve Linnavalitsuse ( Hankija ) riigihankes „Kohtla-Järve lasteaia Punamütsike rekonstrueerimine” (viitenr 280523, Hange ) . Hankija esitas 22.10.2024 oma vastuse vaidlustuse le . 23.10.2024 andis VaKo menetlusosalistele tähtaja kuni 28.10.2024, et esitada täiendavaid seisukohti. Käesolevaga esitab Vaidlustaja enda täiendavad seisukohad , et vaielda vastu Hankija vastuses öeldule . Hankija taotlusest jätta vaidlustus läbi vaatamata Esimese võimalusena palub H ankija vaidlustuse läbi vaatamata jätta seetõttu, et tema hinnangul ei ole vaidlustus esitatud tähtaegselt. Oma taotluse põhjendamiseks väidab Hankija, et vastavustingimus, mille täitmata jätmise alusel Vaidlustaja pakkumus tagasi lükati , on riigihan ke alusdokumen tide osa ning oli Vaidlustajale teada alates hanke juurde registreerumisest. Seega leiab Hankija, et kuna Vaidlustaja seda tingimust RHSis sätestatud tähtaja jooksul ei vaidlustanud, nõustus ta p akkumuse esitamisega selle tingimusega ega saa enam seda vaid l ustada . Hankija käsitlus on alusetu. Vaidlustaja ei vaidlusta riigihanke alusdokumentide osaks olevat vastavustingimust, vaid Hankija otsust Vaidlustaja pakkumus tagasi lükata. Seega on vaidlustuse õiguslik alus RHS § 185 lg 2 punkt 6, mille kohaselt võib vaidlustuse esitada pakkumuse tagasilükkamise otsuse peale . Hankija ei ole nähtavasti mõistnud, et vaidlustusega ei vaidlustata vastavustingimuse õiguspärasust, vaid seda, kuidas Hankija on seda tingimust tõlgendanud ja Vaidlustaja suhtes kohaldanud. Vaidlustaja esitas vaidlustuse RHS § 189 lg-s 1 ette nähtud tähtaja jooksul ja järelikult puudub alus vaidlustus mittetähtaegsuse tõttu läbi vaatamata jätta. Hankija taotlusest jätta vaidlustus rahuldamata Teise võimalusena palub Hankija vaidlustuse rahuldamata jätta, kuna peab vaidlustatud otsust õigeks. Vaidlustaja sellega ei nõustu, kuna Hankija on tema pakkumust tagasi lükates tõlgendanud ja rakendanud vaidlusalust vastavustingimust ebaõigesti . Esiteks , Hankija mõistab pädevustunnistuste süsteemi olemust vääralt, järeldades, et see süsteem on hierarhiline ja nõuab, et A-pädevustunnistuse saamiseks peab isikul tingimata olema B-pädevustunnistus. Vaidlustaja rõhutab, et pädevustunnistuste süsteem ei ole hierarhiline, vaid sellega kehtestatud erinevad pädevustunnistused tõendavad lihtsalt isiku erinevaid pädevusi ja õiguseid konkreetseid elektritöid teha. Majandus- ja taristuministri määruse nr 88 „ Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded “ § 9 lg 1 sätestab A-pädevustunnistuse saamiseks kolm alternatiivset tingimust : (i) elektriinseneri või välispaigalduse elektrik, tase 5, kutsekvalifikatsioon ja vähemalt 1-aastane vastava elektritöö juhtimiseks ettevalmistav töökogemus kõrgepingepaigaldises; (ii) elektrialane kõrgharidus , kusjuures 4-aastase nominaalse õppeaja puhul vähemalt 1-aastane vastava elektritöö juhtimiseks ettevalmistav töökogemus kõrgepingepaigaldises ja 3-aastase nominaalse õppeaja puhul vähemalt 2-aastane vastava elektritöö juhtimiseks ettevalmistav töökogemus (sellest vähemalt üks aasta kõrgepingepaigaldises) või (iii) keskharidus ning B-klassi pädevustunnistus ja selle andmisest alates vastava elektritöö juhtimiseks ettevalmistav töökogemus, mis on omandatud vähemalt kahe aasta jooksul kõrgepingepaigaldises. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab B-pädevustunnistuse saamiseks samuti rea alternatiivseid tingimusi , millest A-pädevustunnistuse saamiseks esitatud tingimustega võrreldes on kaks tingimust identsed: (i) elektrialane kõrgharidus (punkt 1) ja (ii) elektriinseneri kutsekvalifikatsioon (punkt 2). Järelikult on selge, et tegemist ei ole mitte rangelt vertikaalse ja tasemete üksteisele allutatuse süsteemiga, vaid pigem horisontaalse , valdkondlike pädevuste jaotuse süsteemiga , kus teatud pädevustunnistuse saamise eelduseks ei ole mõne teise pädevustunnistuse omamine . Järelikult tõlgendas Hankija vastavustingimuses sätestatut, et „Hankija ei loe A-pädevusklassi tunnistust samaväärseks“ valesti ning väide, et see hõlmab ka B-pädevustunnistuse samaväärsust, ei ole asjakohane. Oluline on seegi, et mis tahes piirangud ja välistused peavad riigihankes olema selgesõnaliselt hankedokumentidest välja loetavad. Kui Hankija soov oli suunatud sellele, et ta välistab ka B-pädevusklassi kui elektriinsener, tase 6 kutsega „samaväärse“ kompetentsi näitaja, pidanuks ta selle otse välja ütlema. VaKo ja kohtud on korduvalt selgitanud, et pakkuja suhtes ei tohi negatiivseid otsuseid vastu võtta lähtuvalt tingimustest, mida ei ole hankedokumentides üldse kirjas ja/või mis on tuletatud olemasolevate tingimuste tõlgendamise teel. Teiseks ei ole Vaidlustaja nõus Hankija seisukohaga, et tal ei olnud/ole kaalutlusõigust hinnata, kas pakkuja poolt esitatud töötaja saab juhtida käidu- ja elektritöid ning teha auditit madalpingelises elektripaigaldises või mitte. Vastupidi, nagu Vaidlustaja oma vaidlustuses selgitas, peab Hankija vastavustingimustes esitatud nõuetele vastavust kontrollides just hindama ja kaaluma, kas pakkuja vastab konkreetses Hankes vajalike tööde tegemiseks esitatud nõuetele . Selles seisnebki Hankija enda poolt ette nähtud „samaväärsuse“ võimaluse analüüs. Vaidlustaja on põhjalikult selgitanud ja ära näidanud, et Hanke esemeks olevate ehitustööde tegemiseks on B-pädevustunnistusega tõendatav pädevus igati piisav, et hankelepingut nõuetekohaselt täita. Erinevalt eelmises punktis toodud Hankija väitest, et tal puudub kaalutlusõigus hinnata Vaidlustaja poolt esitatud töötaja pädevust juhtida käidu- ja elektritöid , ilmneb Hankija vastuse punktist 1.7. siiski, et Hankija on oma otsuses tuginenud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti isikute kompetentsuse teabelehele, mille kohaselt B-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida elektri- ja käidutöid ning teha auditit madalpingelises elektripaigaldises . Seda kinnitas ka Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse kutsenõukogu esimees Lembit Vali Hankijale 27.09.2024 saadetud kirjas (Hankija seisukoha lisa 3), milles on märgitud, et „ seadusandja on läbi Seadme ohutuse seaduse andnud võimaluse mõlema tunnistuse omanikul vastutada elektriseadmete ehitamise, käidutegevuse, projekteerimise ja auditeerimise eest tunnistustele kirjutatud tegevuse ulatuses . Seega B pädevustunnistuse omanik võib vastutada madalpingeliste seadmetes loetletud tegevuste eest ja osaleda hankes “ . S eda enam jääb arusaamatuks, miks Hankija sellele selgele teabele tuginedes ikkagi vastupidisele otsusele jõudis. Vaidlus puudub tõdemuses, et Eestis on oma pädevuse tõendamiseks kasutusel kaks paralleelset süsteemi. Mööndes, et need süsteemid ei ole identsed, saab neid sisulistes aspektides siiski võrrelda, kui kõrvutada nende süsteemide raames väljastatavate tunnistustega antavaid pädevusi (e hitiste elektripaigaldiste ehitamine ja käit ) elektripaigaldise andmetega (h oone elektripaigaldise ehitus (teise liigi elektripaigaldis) ), kus asjaomaseid töid teha on lubatud. Sellest võrdlusest i lmneb, et nimetatud töid on nimetatud andmetega elektripa i galdises lubatud teha nii elektriala 5. ja 6. taseme kutsetunnistuse kui ka A- ja B-pädevustunnistuse omanikul. Vaidlustaja selgitab veelkord, korrates vaidlustuses esitatut, et kutse- ja pädevustunnistuse samaväärsust tuleb hinnata konkreetse hanke objektiks oleva elektripaigaldise kontekstis , mitte üleüldiselt ja abstraktselt. Konkreetse H anke konteksti arvestades (madalpingetööd) ei ole B-pädevustunnistus elektriala 6. tasemest kuidagi kvalitatiivselt nõrgem , mis seaks hankelepingu täitmise ohtu . Lisaks palus Vaidlustaja oma väite kinnitamiseks selgitust sertifitseerimisasutuselt Kiwa. Nimetatud asutuse tegevjuht Tõnu Roosaar selgitas oma 28.10.2024 kirjas nr 5.2-1/5256 (Lisa 1) järgmist: „ B pädevustunnistus ei ole ainult isiku elektriohutusalaste teadmiste tõendamiseks , vaid tõendab isiku kompetentsi vastava elektritöö teostamiseks. Ka 6. taseme kutsetunnistus tõendab isiku kompetentsi antud elektritöö tegemiseks. Vastavalt [ majandus- ja taristuministri määruse nr 88 „Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded“ ] §4 lg-le 4 „Kompetentsust tõendatakse tegevusele vastava kutsetaseme kutsetunnistusega kutseseaduse tähenduses või sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistusega. Seega mõlemad tunnistused tõendavad isiku kompetentsi. B pädevustunnistuse saamise eelduseks on elektrialase kõrghariduse olemasolu ( [pakkuja esitatud isikul] on elektrialane kõrgharidus), sama eeldus on 6 . taseme kutsetunnistuse saamisel. B pädevustunnistuse saamise eelduseks on vähemalt 2-aastase vastava elektritöö juhtimise kogemus, mis on [pakkuja esitatud isikul] olemas. Sama eeldus on 6 taseme kutsetunnistuse saamisel. B pädevustunnistuse saamise eelduseks on edukalt sooritatud pädevuseksam, mida [pakkuja esitatud isik] on edukalt sooritanud, kuid 6. taseme kutsetunnistuse saamisel on normitundmise eksam nõutud alles 01.07.2024 ja eelnevalt väljastatud kutsetunnistuste puhul pole seda olnud. Uute kutsetunnistuste väljastamisel arvestatakse pädevustunnistuse saamisel sooritatud eksami tulemusi. Seega hankes loetud tingimuste: kompetentsi tagamiseks, kvaliteedi kontrolliks ja tööde teostajate peatöövõtjapoolseks koordineerimiseks, täitmiseks vajalikeks oskuste tõendamiseks võib lugeda [pakkuja esitatud isikule] väljastatud B pädevustunnistuse ja 6. taseme kutsetunnistuse antud paigaldise konfiguratsiooni juures samaväärseks, kuna need tunnistused põhinevad samadel eeldustel, ainult väljaandja, väljaandmise protseduurid ja väljastatava tunnustuse ulatuse kirjeldus on erinevad . “ Vaidlustaja rõhutab ühtlasi seoses vaidlusaluses vastavustingimuses Hankija poolt seatud välistusega, mille kohaselt ei loeta A-pädevustunnistust samaväärseks, et niisuguse välistuse tegemisel peab Hankija samuti põhjendama, miks A-pädevustunnistus ei ole samaväärne. On selge, et Hankija ei ole aru saanud, mida pädevustunnistuste süsteem endast sisuliselt kujutab ja seega on kõik niisuguste tunnistustega isikud konkreetsel juhul põhjendamatult juba eos kõrvale lükatud, kuigi neil on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks vajalikud pädevused olemas ja ka tõendatud. Kokkuvõttes jääb Vaidlustaja oma vaidlustuses esitatud seisukoha juurde . Seega tuleb vaidlustatud otsus kehtetuks tunnistada . Lisa 1: Sertifitseerimisasutuse Kiwa 28.10.2024 kiri nr 5.2-1/5256 Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülo Jaanisoo