Rakke plokk 2aT ümberhindamine ja kogus täpsustamine

ASENDISKEEM M 1:50 000 Y=630800 kaardilehe nr 6414 Rakke N V 8 44 9 98 i . ke 98.02 98.13 98 X=6544800 98.05 98 -M 98.20 96.29 88 99 Rakke maardla aa . 98.25 98 rj vt 95.21 W E a pn in 09.05.2024 97.66 98.03 85 .3 99.63 9 99.67 8 9 9 8 98.47 98.01 Rakke karjr 97.52 98.13 99.20 100.09 nn 97.10 S pi 95.25 I 94.89 95.18 98.38 100.28 99 94.94 97.36 - 96.45 PA-15 98.12 99.03 97.95 7.0 94.80 99.85 97.04 97.12 1 Ritsvere maardla 99.34 Ilmandu maardla vt 95.76 100.28 15.12.2025 96.56 0 10 99.33 96 94.59 99.11 . 45 98.25 94.97 Ra 99.16 mu Si na 95.17 101.42 kke 97.86 100.18 97.91 K r 95.45 94.68 100.51 101.72 100.24 9 98.90 6 95.37 PUURAUKUDE ANDMED . 100.33 3 0 98.71 Y=630600 95.04 97.97 98.09 98.49 Koordinaadid vt 95.82 15.12.2025 Puuraugu 97.38 98.19 nr X Z 96 pinn 100.02 Y .3 101.95 7 97.62 pinnavesi PA-1-25 6544557.20 630714.11 96.37 X=6544600 101.81 95.49 95.98 PA-2-25 6544387.41 630764.20 96.50 Pa-3-25 6544227.63 630663.51 96.47 95.82 100.01 97.02 96.04 praaklubi pn in PA-4-25 6544263.36 630924.43 101.23 100 0 PA-15 . 96.10 6544711.61 630683.28 94.80 88 97.71 95.35 99.89 96.42 PA-17 6544514.02 630616.93 95.30 97.09 96.37 - PA-20 6544334.44 630623.71 100.70 pinnavesi 8.4 96.79 Paepealse PA-21 PA-1-25 97.36 6544711.61 630683.28 99.80 95.41 96.13 96.45 66001:003:0106 96.37 7.42 PA-22 6544113.36 630578.53 99.80 98 pinnavesi 96.09 96.48 97.11 PA-23 6544104.24 631035.13 100.20 96.12 n in praaklubi 99.91 p 96.07 99.39 nn 96.07 puistang I pi 95.39 I 96.02 96.38 kr 97.66 aav 6 96.17 nn 7.52 pi PA-17 - nn 100.39 pi 96.46 96.30 96.56 puistang 7.0 95.30 5.95 d110 Met 96.48 96.35 99.57 95.70-95.65 100.26 97.66 96.35 96.86 96.96 M˜EERALDISE PIIRIANDMED pinnavesi 100.03 96.28 96.32 10 0 96.23 96.72 96.79 praaklubi 96.07 Piiri- Koordinaadid 100.49 98 96.32 punkti 96.26 99.27 99.94 nr X Y 96.54 96.23 kra 96.37 96.37 98.15 96.47 101.14 av 96.65 1 6544711.61 630683.28 99.07 96.41 96.47 96.27 96.54 100.61 96.63 100.25 2 6544323.85 630948.41 96.16 3 6544104.24 631035.14 99 96.43 96.47 0 96.37 . 88 100.32 96.49 96.25 96.29 4 6544113.35 630578.53 96.42 96.68 100.74 99.59 96.41 5 6544334.44 630623.71 000 96.28 6.45 99.55 96.39 99 96.22 96.28 6 6544514.02 630616.93 Y=631 96.43 5.61 96.45 96.85 96.34 100.59 96.39 96.42 96.24 pi 96.83 100.35 Meeraldise pindala 15.40 ha nn 96.30 96.35 96.42 96.27 96.62 96.76 101.28 98.32 96.11 100.73 96.43 96.13 - 100.07 X=6544400 96.28 100.51 96.27 96.19 96.44 PA-2-25 8.3 0 10 0 96.55 97. 100.81 96.50 96.80 VARU ARVUTUSE 96.12 96.31 5.75 96.02 96.14 98.47 PLOKI PIIRIANDMED 96.77 98.65 101.27 d110 Met 96.30 99.87 95.71-95.68 99.90 100.85 99.28 Rakke karjr Piiri- Koordinaadid K pinn r 96.08 66001:003:0280 100.36 punkti 9 97.16 X Y 9 96.61 96.37 96.60 101.30 nr 96.43 PA-20 5.0 96.73 97.04 100.70 7.0 96.09 100.75 1 6544711.61 630683.28 96.38 96.59 pinnavesi 5 2 2 6544323.85 630948.41 96.22 97.19 97.14 99.84 4.45 101.40 pinnavesi 96.49 3.33 Plokk 2 aT 3 6544104.24 631035.14 0 96.16 . 99.82 Kr 95.89 97.13 PA-21 96 96.25 99.40 Rakke karjr 4 6544113.35 630578.53 1 101.40 5.2 10 99.89 95.80 96.08 99.80 I I· 96.30 96.80 97.00 97.24 6.8 5 6544334.44 630623.71 96.37 97.31 nn pi 101.34 100.91 96.13 96.15 0 96.13 96.69 88 . 99.35 6 6544514.02 630616.93 96.08 97.02 96.10 96.48 97.17 96.30 96.85 97.30 lasu 96.07 96.75 96.16 101.33 Ploki 2 aT pindala 15.40 ha K r 96.65 .0 96.70 96.97 97.22 7 96.19 9 96.76 101.41 l 96.13 96.40 100.75 as pinnavesi 96.87 97.12 99.72 96.93 u 96.70 97.12 96.15 lasu 96.61 3.8 PA-4-25 I I· I 96.72 pinnavesi 96.36 r 96.69 96.76 K 96.92 8.8 101.23 96.87 96.90 96.23 96.73 100.65 100.25 96.80 0 3.87 95. 96.29 96.48 100.85 96.86 96.62 lasu 96.64 96.60 96.61 96.57 96.14 - 96.72 100.25 96.05 PA-3-25 100.34 880 . 96.48 96.55 lasu 8.4 96.63 7.30 96.45 96.56 96.16 96.47 96.53 96.68 96.79 tervik 100.67 96.62 lasu 100.39 96.32 96.52 3.07 lasu 96.52 lasu 0 pi 88. 96.46 96.41 101.04 nn I II 96.18 96.47 96.61 96.28 pi 96.60 96.56 99.20 100.68 lasu 96.08 96.52 nn pinnavesi 96.38 2.78 96.59 96.23 96.36 96.41 pinnavesi lasu Kr 96.05 96.74 96.47 96.23 96.04 96.59 100.35 lasu 96.43 aav 96.11 99.20 96.20 kr 100.52 96.11 0 96.15 96. lasu 95.73 98.86 lasu 88 95.98 . 0 95.68 99.77 96.13 pinnavesi 1.73 pinnavesi 99.69 100.48 980 . 6.65 lasu 96.05 96.06 100.54 lasu 100.35 tervik 1.66 100.02 95.61 100.11 99.32 lasu 5.22 98.64 96.23 pinnavesi 99.43 99.61 96.21 pinnavesi 970 . 99.53 96.12 96.08 99 99.50 99.68 100.23 97.72 96.23 99.69 pinnavesi lasu 99.54 99.82 lasu tide 96.11 .0 tervik 98.59 95 99.95 0 96.19 . 98.77 94 puistang 970 . 88 4 . 0 00 . 99.64 10 0 95.96 . 99.44 99.43 93 PA-22 6.5 100.06 96.09 95.96 99 100.24 99.80 5.5 99.85 7.5 PA-23 96.10 99.64 99.75 3 pinnavesi 4.5 100.20 I· 98.62 95.45 95.67 99.47 98.56 lasu vt 95.96 95.96 pi n 15.12.2025 n 99.69 99.62 Triigi metskond 14 99.15 66001:003:0090 98.62 99.31 99.64 99.51 98.77 98.41 99.38 99.06 99.45 98.64 99.36 99.76 99.53 n in p 98.69 99.67 99.17 99.32 99 99.65 Sınajala 66001:003:0580 LEPPEM˜RGID: Meeraldise piir, piiripunkt ja number Geoloogiline puurauk 1 PA-20 - Puuraugu nr Kattekihi paksus, m 100.70 7.0 Suudme abs kırgus, m Kasuliku kihi paksus, m Meeraldise teenindusmaa piir PLOKK 2 aT Aktiivse tarbevaru ploki piir ja number (htib meeraldise piiriga) 1 Rakke karjr 66001:003:0280 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus M˜RKUSED: Maardla piir (asendiskeem) 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis; 96.67 Maapinna kırgus, abs m 2. Mııdistamise lhtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now psijaamade vırk; 3.19 Jklasundi paksusnumber maapinnast lamamini, m 3. Katastriksuste piirid Maa-ja Ruumiameti avaandmed seisuga 30.01.2026. a (plaanil skemaatilised); 4 Kitsenduste piirid Maa-ja Ruumiameti avaandmed seisuga 30.01.2026. a (plaanil skemaatilised); Truup, truubi pikkus, 5. Meeraldis asub Pandivere ja Adavere-Pıltsamaa nitraaditundlikul alal; 5.75 d110 Met 95.71-95.68 siseneva ja vljuva toru otsa pıhja kırgus, 6. Meeraldis asub kaitsmata pıhjaveega alal; toru lbimııt ja materjal 7. Meeraldise pıhjapoolse piiri lheduses on seisuga 30.01.2026. a II kategooria kaitsealuste 95 liikide elupaik (Cygnus cygnus (laululuik)); Maapinna samakırgusjoon, abs m 8. Kasutatud varasem materjal: 880 . Lasumi samakırgusjoon, abs m Rakke karjri metde plaan seisuga 15.12.2025. a, O J. Viru Markeideribroo, t nr 26047. 880 . Lamami samakırgusjoon, abs m L˜˜NE-VIRU MAAKOND Gr lisa 1 III kat. kaitsealune fauna alad V˜IKE-MAARJA VALD EELIS (Eesti looduse infossteem), Keskkonnaagentuur 30.01.2026. a. T nr 25339 RAKKE KARJ˜˜R Ranna vıi kalda piiranguvnd O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava: Kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 M1:2000 Formaat A2 E-post: [email protected] 10112 Tallinn VARU ARVUTUSE PLAAN Mııdistatud: JOONMTKAVA: Geoloogilise lbilıike joon Mııdistas Jrgen Aluoja, Tınis Kattel 15.12.2025 I I’ Joonestas Kadri Lehtmets /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:NORDKALK AS Koostatud: 0 20 50 100 m F. R. Faehlmanni tee 11a, 46301 Rakke alevik, Kinnitas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ 31.03.2026 Vike-Maarja vald, Lne-Viru maakond GEOLOOGILINE L˜BILIGE I-I’ Tr 66001: N SE i igim et Rakke karjr m m Rakke karjr 003: 66001:003:0280 skond 14 PA-23 7.5 0090 102 102 100.20 4.5 101 101 100 100 0.3 PA-15 - 99 99 94.80 7.0 v.t. 98.60 21.09.1983 98 PA-2-25 - 98 PA-1-25 - 96.50 8.3 2.5 96.37 8.4 97 97 v.t. 96.49 v.t. 96.37 vt 95.76 15.12.2025 96 15.12.2025 96 15.12.2025 95 1-1 2-1 95 LA 33 LA 32 v.t. 94.30 F 3.8 F 3.2 94 15.09.1983 CaO 45.49 CaO 44.49 94 MgO 1.14 MgO 1.84 L.j 11.13 L.j 11.50 93 93 7.5 PLOKK 2 aT 4.5 4.6 92 92 2-2 91 1-2 91 LA 34 LA 35 F 6.8 F 5.0 CaO 41.42 90 CaO 41.86 90 MgO 1.36 MgO 1.15 L.j 17.34 L.j 17.00 89 89 88 8.3 12.0 88 8.4 7.0 87 87 86 86 W SE m GEOLOOGILINE L˜BILIGE II-II’ m Rakke karjr Rakke karjr 66001:003:0280 103 103 102 102 5.2 PA-21 101 6.8 99.80 101 100 100 0.3 99 99 1.5 98 PA-2-25 - 98 PA-17 - v.t. 97.60 96.50 8.3 95.30 7.0 18.09.1983 97 97 v.t. 96.49 15.12.2025 96 96 95 v.t. 94.80 2-1 95 5.2 16.09.1983 LA 32 F 3.2 94 CaO 44.49 94 MgO 1.84 L.j 11.50 93 93 PLOKK 2 aT 4.6 92 92 2-2 91 91 LA 34 F 6.8 CaO 41.42 90 90 MgO 1.36 L.j 17.34 89 89 88 7.0 8.3 88 12.0 87 87 86 86 GEOLOOGILINE L˜BILIGE III-III’ Rakke karjr Rakke karjr SW 66001:003:0280 E m m LEPPEM˜RGID: 103 103 Meeraldise piir PA-4-25 3.8 102 101.23 8.8 102 Meeraldise teenindusmaa piir 101 101 PLOKK 2 aT Aktiivse tarbevaru ploki piir ja number 100 100 Rakke karjr 2.0 66001:003:0280 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus 99 2.3 99 Kasvukiht 98 98 3.8 PA-3-25 - v.t. 97.13 96.47 8.4 Tamsalu kihistu lubjakivi (S1tm) 97 16.12.2025 97 v.t. 96.17 4-1 96 16.12.2025 96 Varbola kihistu lubjakivi (O3-S1vr) LA 37 F 6.3 CaO 45.23 95 95 Moreen MgO 1.37 3-1 L.j 10.75 LA 34 94 F 5.9 94 Tide CaO 45.41 7.8 MgO 1.14 93 L.j 11.09 93 PA-17 - Puuraugu nr Katendi paksus, m 95.30 7.0 Suudme abs kırgus, abs m Kasuliku kihi paksus, m 4.2 92 4-2 92 LA 36 Geoloogiline puurauk 1-1 Proovi number 3-2 2.0 Sgavus maapinnast, m LA 33 Kaalukadu puruenemiskindluse analsil, % F 8.5 LA 35 CaO 43.00 Proovi intervall F 3.8 Kaalukadu klmakindluse analsil, % 91 91 F 8.4 MgO 0.68 ea tse ır mek gus,absm CaO 45.49 CaO sisaldus, % Ve v.t. 96.49 4.6 MgO 1.14 MgO sisaldus, % CaO 40.67 L.j 16.27 MgO 1.37 mi Mı ı t ea s eg L.j 11.13 Lahustumatu jgi sisaldus, % 90 90 15.12.2025 L.j 18.39 89 89 12.0 Puuraugu sgavus maapinnast, m 12.6 88 88 8.4 87 87 86 86 M˜RKUSED: 1. Kırgused EH2000. L˜˜NE-VIRU MAAKOND Gr lisa 2 V˜IKE-MAARJA VALD T nr 25339 RAKKE KARJ˜˜R O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava: Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 GEOLOOGILISED M hor 1:2000 E-post: [email protected] 10112 Tallinn M vert 1:100 JOONMTKAVA: L˜BILIKED I-I’ ... III-III’ Formaat A1 0 20 50 100 m Koostas Kadri Lehtmets /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:NORDKALK AS Koostatud: F. R. Faehlmanni tee 11a, 46301 Rakke alevik, Kinnitas Tınis Kattai /allkirjastatud digitaalselt/ Vike-Maarja vald, Lne-Viru maakond 31.03.2026 OÜ J.Viru Markšeideribüroo Töö nr 25339 Aruanne Rakke lubjakivimaardla ploki 2 jääkvaru kvaliteedi ümberhindamiseks ja koguse täpsustamiseks Tellija: ALTOPAL OÜ Tallinn 2026 Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11644539 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee ANNOTATSIOON Kattel, T. 2026. Aruanne Rakke lubjakivimaardla ploki 2 jääkvaru kvaliteedi ümberhindamiseks ja koguse täpsustamiseks. Teksti 16 lk, 6 tekstilisa, 2 graafilist lisa. OÜ J.Viru Markšeideribüroo. Rakke karjäär asub Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Rakke lubjakivimaardlas (registrikaart nr 434). Rakke karjääris on maavara kaevandamiseks kehtiv keskkonnaluba nr L.MK/318010. Aruande koostamine on tingitud asjaolust, et mäeeraldisel plokis 2 aT on varu arvel tehnoloogilise lubjakivina, kuid antud plokist ei ole juba mitukümmend aastat varu väljatud, sest selle kvaliteet ei olnud sobilik lubja tootmiseks. Selleks, et leida ploki 2 varule kasutust on hinnatud selle kvaliteedi vastavaust käesoleval ajal lubjakivi kvaliteedile esitatud nõutele, mis on sätestatud keskkonnaministri 17.12.2018. a määruses nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. Töö käigus koguti uusi andmeid mäeeraldisele puuritud puuraukudest ja täpsustati jääkvaru kogust. Töö tulemusel esitatakse maavarade registri vastutavale töötlejale Rakke lubjakivimaardlas muudatuste tegemiseks seisuga 31.12.2025 järgmised andmed: Plokk 2 aT täitelubjakivi 1284 tuh m3. Koostas: T. Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ Võtmesõnad: Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Rakke maardla, lubjakivi, täitelubjakivi, aktiivne tarbevaru. 2 SISUKORD 1. ALA ÜLDISELOOMUSTUS JA VARASEM UURITUS ........................................ 5 2. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD ......................................................................... 6 2.1. Uuringupunktide rajamine, tööde keskkonnamõju .............................................. 6 2.2. Topograafilised tööd ............................................................................................ 6 2.3. Puursüdamike kirjeldamine ja proovide võtmine ................................................ 6 2.4. Kameraaltööd....................................................................................................... 7 3. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED .......... 8 4. MÄENDUSLIKUD JA KESKKONNAKAITSELISED TINGIMUSED ................ 10 5. MAAVARA KVALITEET ....................................................................................... 11 5.1. Kivimi keemiline koostis ................................................................................... 11 5.2. Kivimi füüsikalis-mehaanilised omadused........................................................ 11 6. JÄÄKVARU KOGUS ............................................................................................... 13 KOKKUVÕTE .................................................................................................................. 15 KASUTATUD ALLIKAD ................................................................................................ 16 TEKSTILISAD 1. Keskkonnaluba nr L.MK/318010 2. Puuraukude kataloog 3. Puuraukude kirjeldused 4. Laborianalüüside katseprotokoll 5. Lamami punktid 6. Mahu arvutused 7. Tellija arvamus tehtud tööde kohta GRAAFILISED LISAD 1. Varu arvutuse plaan 2. Geoloogilised läbilõiked ELEKTROONILISED LISAD 1. Maavara ploki ruumikuju ala-tüüpi ruumiobjektina (.dgn) 2. Maavara katendi lamami samakõrgusjooned joon-tüüpi ruumiobjektina (.dgn) 3. Maavara lamami samakõrgusjooned joon-tüüpi ruumiobjektina (.dgn) 4. Varu arvutuse plaan TIFF-formaadis 5. Geoloogilised läbilõiked TIFF-formaadis 3  SISSEJUHATUS Käesolevaga on koostatud aruanne lubjakivi kvaliteedi ümberhindamiseks ja jääkvaru koguse täpsustamiseks Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Rakke lubjakivimaardlas (registrikaart nr 434) paiknevas Rakke karjääris. Rakke karjääris on maavara kaevandamiseks kehtiv keskkonnaluba nr L.MK/318010 (kehtivus kuni 08.10.2034, tekstilisa 1). Töö koostamise vajadus on tingitud asjaolust, et mäeeraldisel plokis 2 aT on varu arvel tehnoloogilise lubjakivina, kuid antud plokist ei ole juba mitukümmend aastat varu väljatud, sest selle kvaliteet ei olnud sobilik lubja tootmiseks. Selleks, et leida ploki 2 varule kasutust on hinnatud selle kvaliteedi vastavaust käesoleval ajal lubjakivi kvaliteedile esitatud nõutele, mis on sätestatud keskkonnaministri 17.12.2018. a määruses nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks” (edaspidi määrus nr 52). Töö käigus koguti uusi andmeid mäeeraldisele puuritud puuraukudest. Kuna varu koguse algandmed on registrites edasi kandunud enam kui 40 aastat tagasi teostatud uuringu alusel, siis täpsustati töö käigus ka ploki jääkvaru kogust. 4  1. ALA ÜLDISELOOMUSTUS JA VARASEM UURITUS Rakke karjäär (aeg-ajalt nimetatud ka Kamariku karjääriks) asub Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Kamariku külas riigile kuuluval katastriüksusel Rakke karjäär (tunnus: 66001:003:0280, Valitseja: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Volitatud asutus: Maa- ja ruumiamet). Rakke karjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 123,17 ha ja mäeeraldise pindala 15,40 ha. Mäeeraldis asub teenindusmaa lõunaosa ja kattub tehnoloogilise lubjakivi aktiivse tarbevaru plokiga 2. Kaevandamise keskkonnaluba L.MK/318010 on väljastatud 20.11.2009 kehtivusega kuni 08.10.2034. Karjäär asub endistel talude põldudel, suhteliselt madalal kõrgendikul, mida ümbritsevad loode ja põhjasuunal põllumaad ning ülejäänud osas valdavalt metsamaa. Lähimad majapidamised asuvad alast läänepool juurdepääsutee ääres ca 200 m kaugusel teenindusmaa piirist. Ülejäänud karjääri ümbrus on asustamata. Karjäärist 700 m kaugusel läänesuunas asub Rakvere-Väike-Maarja-Vägeva maantee ja ca 3 km kaugusel edelas Rakke alevik. Kaevandamist ei ole karjääris teostatud ca 30 aastat. Osaliselt on korrastatud karjääri kirde- ja idakülge. Vähesel määral on karjääri ladustatud Rakke lubjatehasest toodud praaklupja. Valdavalt on mäeeraldise (plokk 2) maastik sile paeplatoo, kus sademete rohkemal perioodil esineb pinnavett. Mäeeraldisel on registreeritud III kaitsekategooria kaitsealuse liigi leiukoht (väiketüll, KLO9112648). Rakke maardla varasemad uuringud on järgmised: - Lengeolnerud. Aruanne geoloogilis-uuringulistest töödest Rakke lubjakivimaardlas 1951-1952.a. (Z. Kats, vene k.). 1952. EGF 286. - Eesti NSV MN juures Geoloogia. ja Maapõuevarade Kaitse Valitsus. Aruanne tehnoloogilise lubja tootmiseks kõlblike lubjakivide otsimistööde kohta Rakvere rajoonis 1962.a. (K. Tallinn). 1963. EGF 2069. - Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus. Informatsiooniline aruanne täiendavate geoloogiliste uuringute tulemuste kohta Kamariku lubjakivimaardla kaguosas. (K. Tallinn). 1977. - Eesti NSV Geoloogia Valitsus. Rakke leiukoha lubjakivi ehituskillustikuks sobivuse hinnang. (K. Tallinn, vene k.) 1984. EGF 4057. - RAS Rakke Lubjatehas. Rakke lubjakivimaardla Kamariku karjääri põhjakihtide jääkvaru seisuga 01.10.95.a. (R. Mitnits). 1995. EGF 5296. 5  2. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD 2.1.Uuringupunktide rajamine, tööde keskkonnamõju Käesoleva töö raames rajati 15-16.12.2025 mäeeraldisel neli puuauku sügavusega 8,3- 12,6 m. Sügavus valiti vastavalt mäeeraldise põhjakõrgusele puuraugu asukohas. Puuriti seadmega Fraste Multidrill PL, veega puurimise tehnoloogia abil kasutades PQ3 Wire-Line kolme toru süsteemi välisdiameetriga 122,7 mm ja südamiku diameetriga 85 mm. Kvaternaaaristete esinemisel (PA-4-25 rajamisel) kasutati PW konduktortoru välisdiameetriga 139,7 mm ja sisediameetriga 137 mm. Puursüdamikud ladustati koheselt pärast nende väljatõsteid kärnikastidesse. Puursüdamike saagiseks tuli puurimisel 80-93%. Puursüdamike väljatulekute arvutused on esitatud puuraukude kirjelduste juures (tekstilisa 4). Peale puurimist mõõdeti puuraukude vee tase ja puuraugud suleti – lubjakivi intervall täideti killustikuga ning suue betoneeriti. Kvaternaarisetete intervall täideti lubjakivisõelmetega. Geoloogilise uuringu teostamisel järgiti keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning kasutati korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise hoolduse. Töötamisel ei kasutatud keskkonda reostavaid materjale ning uuringuga ei reostatud põhjavett ega tekitatud normatiive ületavat müra või tolmu. Alal on registreeritud III kaitsekategooria kaitsealuse liigi leiukoht (väiketüll, KLO9112648). Tegemist on rändlinnuga, tööd teostati rände- ja pesitusvälisel ajal. 2.2.Topograafilised tööd Käesoleva töö raames ei ole eraldi topograafilist mõõdistust teostatud, sest tegemist on kehtiva kaevandamisloaga karjääriga. Varuarvutuse plaani aluseks on Rakke karjääri markšeiderimõõdistuse mäeeraldise plaan seisuga 15.12.2025 (OÜ J.Viru Markšeideribüroo, töö nr 26047). Varuarvutus esitatakse käesolevas aruandes seisuga 31.12.2025, sest peale mõõdistust ei ole kaevandamist toiminud ja et varuarvutuse kuupäev ühtiks kvartaalse aruandlusega. 2.3.Puursüdamike kirjeldamine ja proovide võtmine Ala geoloogilise läbilõike kirjeldamiseks vaadeldi välitöödel kärnikastidesse ladustatud puursüdamikke. Kirjeldamisel iseloomustati Kvaternaarisetete läbilõiget ja kasuliku kihi kivimi omadusi (värvust, struktuuri, tekstuuri, kihilisust jm) ning puursüdamikud fotografeeriti (fotode loend on kirjelduste juures tekstilisas 3). Kuna Rakke karjäärist ei ole varasemalt võetud proove kivimi keemilise koostise, purunemiskindluse ja külmakindluse hindamiseks, mis vastaks kehtivas määruses nr 52 ettenähtud standarditele, siis võeti kõigist rajatud puuraukudest vastavad proovid. Proovide võtmisel jagati läbitud lubjakivilasund pooleks. Kivimi litoloogilise jaotuse järgi proove ei võetud, kuna valdavalt oli tegemist Varbola kihistu lubjakividega. Tamsalu kihistu lubjakivi esines ainult ühes puuraugus (PA-4-25) aga kuna selle paksus oli vaid 1,8 m, siis sellest eraldi proovi ei võetud, sest antud kihti eraldi kaevandada ei ole otstarbekas. Puuraukudest võeti 8 proovi, üldpikkusega 35,4 m. Proovide pikkus varieerus vahemikus 3,7–5,5 m (keskmine 4,4 m). Proovid viidi katsetamiseks Teede Tehnokeskuse AS 6 laborisse, kus neist tehti lühendatud keemiline analüüs, mille tulemusel määrati CaO, MgO ja 10% soolhappes lahustumatu jäägi sisaldused. Analüüside tegemisel oli aluseks karbonaatsete ühendite ja lahustumatu jäägi määramise standardi EVS-EN 196-2:2013 pt 4.4.3, 4.5.14 ja 4.5.15. Samuti tehti määruses nr 52 ettenähtud katsetused: killustiku purunemiskindluse katse Los Angelese meetodil ja külmakindluse katse destilleeritud vees. Katsed teostati standardite EVS-EN 1097-2 ning EVS-EN 1367-1 nõuete kohaselt. Katsete jaoks vajamineva fraktsiooni saamiseks purustati puursüdamikust võetud proovid eelnevalt laboratoorses lõugpurustis. Killustiku purunemiskindlus LA katsel määrati fraktsioonist 10/14 mm ja külmakindlus fraktsioonist 8/16 mm. Katseprotokoll on toodud tekstilisas 4. 2.4. Kameraaltööd Kameraaltööde käigus töötati läbi välitöödel kogutud materjal ja laborianalüüside tulemused, aga ka varasem maardlat käsitlev andmestik. Kasuliku kihi materjali kvaliteeti hinnati vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018 a. määruses nr 52 kinnitatud sätetele. Maavara keemilise koostise ja füüsikalis-mehaaniliste omaduste keskmised näitajad uuritud alal arvutati kaalutud keskmise meetodil (tekstitabelid 5.1ja 5.2). Aruande graafilised lisad on tehtud arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Aluseks on võetud Rakke karjääri markšeiderimõõdistuse mäeeraldise plaan seisuga 15.12.2025 (OÜ J.Viru Markšeideribüroo, töö nr 26047). Käesolevas töös ei ole muudetud olemasoleva ploki piire, kuid on määratud varu maht lähtuvalt viimase markšeiderimõõdistusega fikseeritud situatsioonist. 7  3. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Rakke lubjakivimaardla asub Pandivere kõrgustiku lõunapoolsel nõlvakul langusega kagus suunas. Tegemist on Siluri ladestu Llandovery ladestiku Tamsalu kihistu afaniitsete vahekihtidega lubjakivi, sh borealis lubjakivi avamuse alaga. Tamsalu kihistu kivim koosneb peamisel helekollase, harvem kollaka-pruunikast, rohekast või hallikast biomorfsest detriitsest paekivist, mis koosneb 60-70% brahhiopoodidest, mis on tsementeeritud kaltsiidiga. Alumises kihindis peamine mass on savine. Leiduvad stalotiidid, rohekas mergel. Tihti on kivim dolomiidistunud ja dolomiidistumise intensiivsus suureneb sügavusega. Kompoleksi paksus on 3-9 m. (6). Tamsalu kihistu all lasub Varbola kihistu detriitne savikas muguljas lubjakivi 1-3 cm paksuste mergli vahekihtidega ja mikrokristalne lubjakivi. Kivim sisaldab käsijalgsete, korallide ja stromatopooride jäänuseid. Kihistu paksus jääb vahemikku 10–14 m, keskmiselt 12 m (3). Lubjakivi katendiks on muld ja saviliivmoreen, mis sisaldab kohati lubjakivi jämepurdu. Plokis 2 aT on kasulikuks kihiks arvestatud ainult Varbola kihistu lubjakivi ja selle tõttu on ka lubjakivi ülemine kompleks ehk Tamsalu kihistu samuti jäetud katendisse. Käsitletaval plokk 2 aT alal on katend, sh Tamsalu kihistu lubjakivi ning Varbola kihistu ülemine kompleks valdavalt eemaldatud. Vaid ploki idaservas on osaliselt säilinud looduslik seisund, kus katendi paksus on kuni 7,5 m (sh muld kuni 0,6 m, moreen kuni 2,2 m, lubjakivi kuni 5,5 m). Tabel 3.1 Uuritud ala üldistatud geoloogiline läbilõige Kihi paksus, m Geoloogiline Kasulik Kihi nimetus Min Max Keskmine indeks kiht Muld 0,0 0,6 0,2 Q - Moreen 0,0 2,2 0,6 Q1jr_g - Tamsalu kihistu lubjakivi 0,0 5,5 2,1 S1tm - Varbola kihistu lubjakivi 4,5 8,8 7,2 O3-S1vr + Rakke maardla on ümbritsevast alast kõrgem ja on seetõttu veelahkmealaks. Idapoolne maardla ümbrus on soine. Vaadeldava ala hüdrogeoloogilise läbilõike ülemises osas levivad Kvaternaari ja Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekihid. Moreenis sisalduv põhjavesi iseseisvat tähtsust ei oma. Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekiht levib Alam-Siluri Juuru lademe kivimites ning Ülem- ja Kesk-Ordoviitsiumi kivimites. Varbola kihistu lubjakivid on savikad ja seetõttu võib seda kivimikompleksi lugeda suhteliseks veepidemeks. Üldiseks veepidemeks võib lugeda Porkuni lademe savikaid lubjakivisid (3). Käesoleva töö käigus mõõdeti veetasemed puuraukudes ja karjääri põhjal asuvates veekogudes. Mõõtmistulemused on esitatud tabelis 3.1. Tabelis on esitatud ka eelmise uuringu nende puuraukude veetasemed, kus ei ole käesolevaks ajaks maapinna kõrgus muutunud. 8 Tabel 3.1. Veetasemed Mõõtmispunkt Mõõtmise aeg Vee tase, m abs PA-1-25 15.12.2025 96.36 PA-2-25 15.12.2025 96.49 Pa-3-25 16.12.2025 96.17 PA-4-25 16.12.2025 97.13 PA-15 15.09.1983 94.30 PA-17 16.09.1983 94.80 PA-21 18.09.1983 97.60 PA-23 21.09.1983 98.60 Veekogud põhjaosas (keskmine tase) 15.12.2025 95.79 Veekogu lõunaosas 15.12.2025 95.96 Keskmine 96.32 Üldine veetaseme langus on põhjasuunas, kus kõige põhjapoolsemast veekogust jookseb loodesuunas kraav, mille kaudu juhiti kaevandamise ajal antud karjääri osast vett välja. 9  4. MÄENDUSLIKUD JA KESKKONNAKAITSELISED TINGIMUSED Töös käsitletav 15,40 ha suurune plokk 2 aT asub Rakke karjääri lõunaosas. Tegemist on ühe osaga karjäärialast, kus on alustatud kaevandamist eelmise sajandi keskpaigas. Mäenduslikud tingimused on soodsad, alale on olemas juurdepääs. Enamus katendit on eemaldatud. Katendit on vaja eemaldada vaid karjääri idaosas ca 2 ha suuruselt alalt. Antud alal on osaliselt ka astangu külge täidetud (tehnogeene katend), mis tuleb samuti enne kaevandamist eemaldada. Katendi paksus kokku ulatub 7,5 meetrini arvestades, et pealmine lubjakivi kihistik ei ole maavara varuploki koosseisus. Seega mäeeraldise idaosas koosneb katend kvaternaari setetest, muld kuni 0,6 m ja moreen kuni 2,2 m ning lubjakivist paksusega kuni 5,5 m. Arvestades mäeeraldise alal lubjakivide üldist kvaliteeti on mäetehniliselt otstarbekas katendis olev lubjakivi kaevandada ja töödelda koos maavara plokis lasuva lubjakiviga. Maavara lasub valdavalt veetasemest sügavamal ja seetõttu tuleb seda kaevandada vee seest või alandada veetaset osaliselt või täielikult mäeeraldise põhjani kasutades väljapumbatud vee ärajuhtimiseks eelnevas lõigus kirjeldatud kraavi. Enne kraavi suunamist tuleb vesi juhtida läbi settebasseini heljumi kontsentratsiooni viimiseks lubatud tasemele (40 mg/l). Lubjakivi raimamiseks kasutatakse puur-lõhketõid, kuid kivimi struktuuri arvestades on võimalik kasutada ka mehaanilist raimamist (hüdrovasar, ripper, raimamiskopp). Mehaaniline raimamine on siiski märkimisväärselt kulukam puur-lõhketöödega raiamamisest. Raimatud kivim töödeldakse mobiilses purustus-sorteerimissõlmes vajaliku fraktsiooniga killustikuks. Veetase on mäeeraldisel praeguse karjääripõhjaga sisuliselt samal tasemel. Lõunaosas absoluutkõrgusel ligi 96 m ja põhjasosas 95, 8 m (tabeli 3.1). Mäeeraldise põhja nurgast mõnekümne meetri kaugusel on äravoolukraav, mille kaudu liigub vesi teenindusmaale, kus on erinevaid väiksemaid ja suuremaid veekogusid ning -silmasid. Teenindusmaa loodeosas on suur tehisveekogu. Veekogu veetaset (ca 94,5 m) reguleerib lääneküljel asuva kraavi põhi. Vesi voolab antud kraavi kaudu Onga jõkke. Rakke karjääris on aktiivne kaevandamistegevus peatunud ca 25 aastat tagasi, mis on soosinud alale mitmete kaitsealuste linnuliikide elupaikade tekkimist. Käsitletaval plokk 2 aT alal on registreeritud III kaitsekategooria kaitsealuse liigi väiketüll leiukoht (KLO9112648). Tegemist on rändlinnuga ja seetõttu mäetööd antud linnuliiki ei häiri kui neid teostatakse liigi elupaigas pesitusvälisel ajal. 10  5. MAAVARA KVALITEET Plokis 2 moodustab kasuliku kihi Varbola kihistu lubjakivi. Ploki varu on uuritud 1984. a teostatud geoloogilise uuringuga, mille eesmärgiks oli hinnata Rakke maardla lubjakivi sobivust ehituskillustikuks (3). 1995. a koostati antud uuringule tuginedes hinnang Rakke Kamariku karjääri põhjakihtide varu kasutusele võtmiseks lubjapõletuse toormena (4). Viimase töö põhjal on ka plokk 2 varu arvele võetud tehnoloogilise lubjakivina Eesti Maavarade Komisjoni protokollilise otsusega nr 95-78 (28.12.1995). Arvestades asjaolu, et eelpool loetletud tööde juures ei ole leitavad nt laborprotokollid ja nii materjali füüsikalis-mehaanilised ja keemilised katsed on tehtud kunagiste GOST- standardite järgi, mis tänapäeval enam ei kehti, on käesolevas töös hinnatud maavara kvaliteeti määruses nr 52 kehtestatud karbonaatkivimite kasutusalade nõuetele. Vastavad nõuded on järgmised: 1) tehnoloogilise lubjakivi CaO sisaldus ei tohi olla <50% ja lisandite sisaldus >10%; 2) tehnoloogilise dolokivi MgO sisaldus ei tohi olla <18% ja lisandite sisaldus >5%; 3) kõrgemargilise ehituskivi purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 30 või väiksem ja külmakindluse kategooria kuni F2. Madalamargilise ehituskivi purunemiskindluse kategooria on 31–35 ning külmakindluse kategooria kuni F4; 4) viimistluskivi on dekoratiivne, poleeritav ja vastab kõrgemargilise kivimi nõuetele; 5) täitekivi ei vasta punktides 1–3 nimetatud nõuetele ega sobi viimistluskiviks. Loetletud nõuetele vastavuse kindlakstegemiseks võeti ploki 2 aT kivimist 8 proovi (ptk 3.2). Proovide tulemused on esitatud Teede Tehnokeskuse labori katseprotokollis 306/26 (tekstilisa 4). 5.1. Kivimi keemiline koostis Keemilise koostise hindamiseks võeti igast 2025. a rajatud puuraugust kaks proovi (kokku 8 proovi). Kõigis proovides on määratud CaO, MgO ja lahustumatu jäägi sisaldus. Proovide pikkus varieerus vahemikus 3,7–5,5 m (keskmine 4,4 m). Plokk 2 aT kivimi keemilise koostise andmed on esitatud tabelis 5.1 (vt lk 12). CaO sisaldus on keskmiselt 43,69%, MgO sisaldus 1,26% ja lahustumatu jäägi sisaldus 14,02%. Tabelis 5.1 esitatud andmete alusel saab järeldada, et ükski proov ei vasta tehnoloogilise lubjakivi ega dolokivi kvaliteedi nõuetele. 5.2. Kivimi füüsikalis-mehaanilised omadused Füüsikalis-mehaaniliste omaduste hindamiseks võeti igast 2025. a rajatud puuraugust kaks proovi (kokku 8 proovi). Kivimist valmistatud killustiku purunemiskindlust iseloomustati Los Angelese katsel EVS-EN 1097-2 standardi järgi (fraktsioonist 10/14) ning külmakindlust EVS-EN 1367-1 standardi järgi (fraktsioonist 8/16). Proovide pikkus varieerus vahemikus 3,7–5,5 m (keskmine 4,4 m). Plokk 2 aT kivimi füüsikalis- mehaaniliste omaduste andmed on esitatud tabelis 5.2 (vt lk 12 ). Tabeli andmetel on ploki 2 aT kivimi kaalutud keskmine purunemiskindluse kategooria 35. Külmakindluse kategooria oli F4 vaid kahes proovis kaheksast. Ülejäänud proovides oli külmakindluse kaalukadu nii suur, et külmakindluse kategooriat ei saanud tulemustele omistada. 11 Seega arvestades kivimi keemislist koostist ja füüsikalisi ning mehaanilisi omadusi vastab ploki 2 aT kivimi kvaliteet tervikuna vaid täitekivi nõuetele. Tabel 5.1. Plokk 2 aT kivimi keemiline koostis Proovi Proovi Proovi Proovi Lahustu- Proovi Proovi Sügavus Sügavus võtmise pikkus, CaO, % pikkus x MgO, % pikkus x matu pikkus nr alates, m kuni, m koht m CaO% CaO% jääk, % x l.j.% 1-1 PA-1-25 0 4.5 4.5 45.49 204.71 1.14 5.13 11.13 50.09 1-2 PA-1-25 4.5 8.4 3.9 41.86 163.25 1.15 4.49 17.00 66.31 2-1 PA-2-25 0 4.6 4.6 44.49 204.65 1.84 8.46 11.50 52.90 2-2 PA-2-25 4.6 8.3 3.7 41.42 153.25 1.36 5.03 17.34 64.15 3-1 PA-3-25 0 4.2 4.2 45.41 190.72 1.14 4.79 11.09 46.58 3-2 PA-3-25 4.2 8.4 4.3 40.67 174.88 1.37 5.89 18.39 79.10 4-1 PA-4-25 2.3 7.8 5.5 45.23 248.77 1.37 7.54 10.75 59.12 4-2 PA-4-25 7.8 12.6 4.8 43.00 206.40 0.68 3.26 16.27 78.09 Kokku 35.4 1546.64 44.59 496.33 Aritmeetiline keskmine 4.4 Kaalutud keskmine 43.69 1.26 14.02 Min 40.67 0.68 46.58 Max 45.49 1.84 79.10 Tabel 5.2. Ploki 2 aT kivimi füüsikalis-mehaanilised omadused Proovi Kaalukadu Proovi Kaalukadu pikkus Proovi Sügavus Proovi Purunemis- Külma- Proovi Sügavus Los pikkus külma- x võtmise alates, pikkus, kindluse kindluse nr kuni, m Angelese x kindluse külma- koht m m kategooria kategooria katsel, % LA% katsel, % kindluse % 1-1 PA-1-25 0.0 4.5 4.5 33 149 35 3.8 17.1 F4 1-2 PA-1-25 4.5 8.4 3.9 35 137 35 5.0 19.5 - 2-1 PA-2-25 0.0 4.6 4.6 32 147 35 3.2 14.7 F4 2-2 PA-2-25 4.6 8.3 3.7 34 126 35 6.8 25.2 - 3-1 PA-3-25 0.0 4.2 4.2 34 141 35 5.9 24.5 - 3-2 PA-3-25 4.2 8.4 4.3 35 149 35 8.4 35.7 - 4-1 PA-4-25 2.3 7.8 5.5 37 204 40 6.3 34.7 - 4-2 PA-4-25 7.8 12.6 4.8 36 173 40 8.5 40.8 - Kokku 35.4 1224 212.1 Aritmeetiline keskmine 4.4 Kaalutud keskmine 35 6.0 - Min 32 3.2 F4 Max 37 8.5 - 12  6. JÄÄKVARU KOGUS Käesoleva töö käigus läbi töötatud andmetele ja materjalidele tuginedes tekkis kahtlus, et maavarade registris kajastatud jääkvaru kogus ei pruugi vastata tegelikule ploki 2 aT jääkvaru kogusele. Maavarade registris on jääkvaru koguseks seisuga 31.12.2025 märgitud 983,0 tuh m3. Ajas tagasi minnes on sama varu kogus märgitud kaevandamise loale ja kajastub maardla registrikaardil seisuga 31.12.2017. Sama kogus on esitatud Eesti Maavarde Komisjonile kinnitamiseks ka 1995. a koostatud hinnangus (4), mille aluseks oli 1984. a geoloogiline uuring (3). 1984. a uuringus on tänase plokiga 2 aT kattuval alal arvutatud varu koguseks 982,8 tuh m3. 2025. a markšeiderimõõdistuse situatsiooni erineb tunduvalt 1984. a uuringu materjalides kajastatud situatsioonist. Seega ei saa jääkvaru kogus olla sama, mis määratud 1984. a uuringuga. Kaevandatud ei ole plokk 2 aT alalt viimased 25-30 aastat. Tänasele sarnane situatsioon on näha ka 1996. a tehtud ortofotol (kõige vanem geoportaalis leitav ortofoto antud alast). Seega olulisel määral on toimunud kaevandamine ajavahemikul 1984-1996. Lisaks eelnevale on käesoleval ajal varukoguse määramiseks kasutusele võetud täpsemad meetodid kasutades pinnamudeleid. Sellest tulenevalt on teostatud ploki 2 aT jääkvaru arvutus, mille aluseks on Rakke karjääri markšeiderimõõdistus seisuga 15.12.2025. Kasutatud on järgmiseid pinnamudeleid: - 15.12.2025 markšeidererimõõdistusega fikseeritud maapind, - Ploki 2 aT lamam (1984. a uuringu puuraukude andmete alusel, lisaks 2025. a puurauk PA-3-25) (tekstilisa 5), - Moreenikihi lamam, - Katendisse jääva Tamsalu kihistu lubjakivi lamam (ploki 2 aT lasum). Maavaravarude mahud on arvutatud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i triangulatsiooni interpoleerimismeetodiga olemasoleva plokk 2 aT piires (ploki piiri ei ole muudetud). Arvutuse tulemused on järgmised (tekstilisa 6): KATEND Katendi moodustab muld, moreen, Tamsalu kihistu lubjakivi ja mäeeraldise idaosa astangu täide (tehnogeene katend). Katendi mahuks on maapinna ja lasumi mudelite vahel mudelarvutusega saadud 118 tuh m3. Katendi keskmiseks paksuseks ploki pindala ja arvutatud mahu alusel on: 118 tuh m3 / 15,40 ha ≈ 0,8 m, kuid arvestades, et reaalselt esineb katend ainult idaosas ca 2 ha suurusel alal on katendi keskmine paksus seal ~5,9 m. MAAVARA Plokk 2 aT maavara maht kasuliku kihi lamami ja lasumi mudelite alusel: 1284 tuh m3. 13 Varuarvutus esitatakse käesolevas aruandes seisuga 31.12.2025, sest peale mõõdistust ei ole kaevandamist toiminud ja et varuarvutuse kuupäev ühtiks kvartaalse aruandlusega. Lähtudes eelpool toodust: Maavarade registri vastutavale töötlejale esitatakse Rakke lubjakivimaardlas muudatuste tegemiseks seisuga 31.12.2025 järgmised andmed: Plokk 2 aT täitelubjakivi 1284 tuh m3. Tabel 6.1. Rakke lubjakivimaardla plokk 2 aT varu Enne 31.12.2025 Peale 31.12.2025 (käesoleva seletuskirja alusel) Maavaravaru, Maavaravaru, Kasutusala Pindala, ha Kasutusala Pindala, ha tuh m3 tuh m3 tehnoloogiline 983,0 15,40 täitelubjakivi 1284 15,40 lubjakivi 14  KOKKUVÕTE Käesolevaga on koostatud aruanne Rakke lubjakivimaardla plokk 2 aT jääkvaru kvaliteedi määramiseks Keskkonnaministri 17.12.2018. a määruses nr 52 esitatud nõuetest lähtuvalt. Selleks puuriti mäeeraldisele 8 puueauku, millest võeti proovid kivimi keemilise koostise ja füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramiseks. Ploki 2 aT piire ei ole muudetud, kuid on arvutatud jääkvaru kogus lähtuvalt 15.12.2025 markšeiderimõõdistusega fikseeritud situatsioonist. Töö tulemusel esitatakse maavarade registri vastutavale töötlejale Rakke lubjakivimaardlas muudatuste tegemiseks seisuga 31.12.2025 järgmised andmed: Plokk 2 aT täitelubjakivi 1284 tuh m3. 15 KASUTATUD ALLIKAD 1. Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele võtmiseks”. 2. Maardla registrikaart nr 434, Rakke. 3. Tallinn, K. Rakke leiukoha lubjakivi ehituskillustikuks sobivuse hinnang. (vene k.) 1984. Eesti NSV Geoloogia Valitsus. 1984. EGF 4057. 4. Mitnits, R. Rakke lubjakivimaardla Kamariku karjääri põhjakihtide jääkvaru seisuga 01.10.95.a. RAS Rakke Lubjatehas 1995. EGF 5296. 5. Eenpuu, R. Maavara kaevandamise loa taotlus. Rakke karjäär. AS NORDKALK. 2008. 6. Valgma, I., Anepaio, A. Rakke lubjakivikarjääri maavara kaevandamisega rikutud maa korrastamisprojekt. TTÜ Mäeinstituut. 2014. 16 Saatja: Tõnis Kattel <[email protected]> Saaja: EGT Taotlus Teema: Rakke plokk 2aT ümberhindamine ja kogus täpsustamine Tere Esitame Rakke maardlas plokk 2 aT jääkvaru kvaliteedi ümberhindamise ja jääkvaru koguse täpsustamise aruande, mille alusel palume teha maavarade registris vastav muudatus. Aruanne ja graafilised lisad on esitatud käesoleva kirja manuses. Aruande tekstilisisad ja digitaalsed lisad asuvad https://drive.google.com/drive/folders/1WZegOEG2_HI5eR8pfC3SaI6F9qirkHXT?usp=sharing. Veebiliideses on koostatud aruanne nr 476. -- Lugupidamisega Tõnis Kattel mäeinsener +372 5309 0935 OÜ J.Viru Markšeideribüroo www.vmb.ee --- Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel.