Kooskõlastamiseks: 23.04.2026 nr 8-2/26/2321
Riigikantselei
Justiits- ja Digiministeerium
Kaitseministeerium
Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu
esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse
avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse
„Strateegiliste uuringute programmi pikaajaliste uurimissuundade sihttoetuse eraldamise ja
toetuse tagasinõudmise täpsemad tingimused ja kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on
võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.
Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristina Kallas
minister
Lisad:
1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Sama:
Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium,
Sotsiaalministeerium, Välisministeerium
Arvamuse avaldamiseks:
Eesti Rektorite Nõukogu, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Estonian Business School,
Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, SA Eesti Teadusagentuur, AS
TFTAK, BioCC OÜ, Celvia CC AS, Cybernetica AS, Eesti Geoloogiateenistus, Eesti Keele
Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Estonian Business School, Icosagen
Cell Factory OÜ, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Maaelu Teadmuskeskus,
Protobios OÜ, STACC OÜ, Tervise Arengu Instituut, Võru Instituut
Indrek Ots 735 1074
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
EELNÕU
23.04.2026
MÄÄRUS
[Registreerimise kuupäev] nr
[Registreerimisnumber]
Strateegiliste uuringute programmi
pikaajaliste uurimissuundade sihttoetuse
eraldamise ja toetuse tagasinõudmise
täpsemad tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 23
lõike 2 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega reguleeritakse Strateegiliste uuringute programmi (edaspidi programm) eesmärkide
elluviimiseks pikaajaliste uurimissuundade sihttoetuse eraldamise ja toetuse tagasinõudmise
täpsemaid tingimusi ja korda.
§ 2. Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) strateegiliste uuringute programm – Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest rahastatav
Eesti ühiskonna ja majanduse keeruliste probleemide lahendamiseks ministeeriumite ja
Riigikantselei valitsemisaladele tarviliku teadus- ja arendustegevuse toetamise ja
teadmistepõhise poliitikakujundamise edendamise programm;
2) uurimissuund – ministeeriumi või Riigikantselei seatud fookus, millele keskendutakse
teadmiste süvendamiseks või uute teadmiste loomiseks, arvestades, et uurimissuunas
võivad olla kitsamad teemad, milles määratletakse uuritavad probleemid, millele
soovitakse lahendusi;
3) projekt – konkreetse eesmärgi saavutamiseks tehtavate kindla algus- ja lõppkuupäeva,
kindla eelarvega ning eeldatava tulemus(t)ega tegevuste kogum;
4) vastutav täitja – projektimeeskonna juht, kes viib vahetult projekti ellu või korraldab selle
täitmist ning vastutab asutuses ja rahastaja ees projekti täitmise, aruandluse ja rahakasutuse
sihipärasuse eest, omab doktorikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni ning kes töötab
projekti perioodil asutuses vähemalt 0,8 koormusega;
5) põhitäitja – projektimeeskonda kuuluv teadus- ja arendustegevust läbiviiv isik, kes omab
doktorikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni ning kes töötab projekti perioodil
asutuses;
6) täitja – projektimeeskonda kuuluv isik, kelle töö on projektiga sisuliselt seotud ja kes töötab
või õpib projektis osalemise perioodil asutuses;
7) kvoot – rahaline piirmäär, mille ulatuses saab ministeerium või Riigikantselei iga-aastaselt
programmi raames tegevusi kavandada ja läbi viia;
2
8) teadusnõustamine – teadlaste panus otsuste tegemisse, pakkudes teaduspõhist teavet,
analüüse ja soovitusi poliitikakujundajatele otsuste tegemiseks ja arvestades, et
teadusnõustamine hõlmab teadusuuringute tulemuste tõlgendamist ja vahendamist
poliitikakujundajatele, teadlaste ja poliitikakujundajate vahelist dialoogi ning
teaduspõhiste lahenduste kujundamist ühiskondlike probleemide lahendamiseks;
9) teadmistepõhine poliitikakujundamine – poliitikate kujundamine, mis põhineb
usaldusväärsel teaduslikul teabel, ekspertiisil, andmetel ja analüüsil.
2. peatükk
Toetuse eraldamise ja tagasinõudmise tingimused
§ 3. Toetuste väljaandmise korraldus
(1) Toetuse taotlemist, taotluste hindamist, rahastuse määramist ja projektide aruandlust
korraldab Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (edaspidi ETAG).
(2) Taotluste ja aruannete hindamisjuhendid ning taotlemise ja aruandluse vormid kehtestab
ETAG, arvestades käesoleva määruse tingimusi.
§ 4. Toetuse eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse eesmärgiks on Eesti ühiskonna või majanduse keeruliste väljakutsete
lahendamiseks pikaajaliste uurimissuundade toetamine ning nendes tarviliku teadusvõimekuse
arendamine, sealhulgas:
1) kasvatada ühiskonna nõudlustele vastavat teadus- ja arendustegevuse võimekust;
2) suurendada avaliku sektori rolli Eestis läbiviidava teadus- ja arendustegevuse strateegilisel
suunamisel;
3) tõhustada teadlaste ja poliitikakujundajate koostööd;
4) toetatud uurimissuundades saadud uute teadmiste põhjal ministeeriumi või Riigikantselei
valitsemisala strateegiliste sihtide saavutamisele kaasaaitamine.
(2) Toetuse tulemusel saadakse ministeeriumite ja Riigikantselei sõnastatud uurimissuundades
uusi teadmisi ning luuakse regulaarne ja sisuline koostöö teadlaste ja poliitikakujundajate vahel,
millel on reaalne mõju teadmistepõhisele poliitikakujundamisele ning seeläbi Eesti ühiskonna
arengule.
(3) Uurimissuunad ning nende raames lahendamist vajavad probleemid sõnastavad ja esitavad
ministeeriumid ja Riigikantselei. Igal ministeeriumil ja Riigikantseleil on õigus esitada rohkem
kui üks uurimissuund, arvestades ministeeriumile või Riigikantseleile eraldatud kvooti.
§ 5. Toetatavad tegevused
(1) Toetatakse käesoleva määruse § 4 lõikes 1 nimetatud eesmärgi ja lõikes 2 nimetatud
tulemuste saavutamiseks kavandatud projektide järgmisi tegevusi:
1) alusuuringute, rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduse läbiviimine ning saadud
tulemustega seotud teadusnõustamine;
2) teadus- ja arendustegevuseks vajalike seadmete, taristu ja tarkvara soetamine, hooldamine
ning kaasajastamine;
3) teadustaristu kasutamine;
4) teadus- ja arendustöötajate mobiilsus ning pädevuste kasvatamine;
5) teadus- ja arendustegevuse alane riigisisene ja rahvusvaheline koostöö;
6) teadus- ja arendustegevuse tulemuste tutvustamine ja levitamine ning uurimissuunaga
seotud tegevuste tutvustamine.
3
(2) Toetust ei saa kasutada teise toetusmeetme, tegevuse või projekti omafinantseeringu
katmiseks.
§ 6. Toetuse summa ja periood
(1) Toetuse minimaalne summa projekti kohta on 150 000 eurot aastas, maksimaalse aastase
summa määrab ministeerium või Riigikantselei vastavalt programmi eelarve alajaotuses
toodule.
(2) Toetuse summast 20% on toetuse saaja üldkulude katmiseks.
(3) Toetatava projekti periood on kaks kuni neli aastat, projektiperioodi pikkuse määrab
ministeerium või Riigikantselei vastavalt programmi eelarve alajaotuses toodule.
(4) Projektiperiood algab taotlemisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Põhjendatud juhtudel on
võimalik taotleda projekti hilisemat algusaega, kuid sellisel juhul projekti lõpptähtaeg edasi ei
lükku.
§ 7. Toetuse taotlemine
(1) Taotlusvoor toimub üks kord aastas, taotlusvooru kuulutab välja ETAG oma kodulehel.
(2) Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine toimub Eesti Teadusinfosüsteemis (edaspidi
ETIS).
§ 8. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus koostatakse eesti keeles koos ingliskeelse annotatsiooniga.
(2) Taotluses peab sisalduma vähemalt:
1) projekti pealkiri ning annotatsioon eesti ja inglise keeles;
2) andmed toetuse taotleja, partnerite ning projektimeeskonna kohta;
3) uurimissuunast tulenevad projekti eesmärgid, uurimisküsimused ja hüpoteesid ning
meetodid;
4) projektimeeskonna liikmete rollid ja ülesannete jaotus;
5) eelarve ja tööplaan, sealhulgas eeldatav ajakava aastate ja tööpakettide lõikes;
6) kirjeldus, kuidas panustab projekt uurimissuuna arengusse koos eeldatavate tulemusete ja
nende ühiskondliku tähtsuse ning võimalike jätkamissuundade kirjeldusega;
7) projekti tegevuste ja tulemuste avalikkusele tutvustamise plaan ja teadusnõustamise vorm;
8) projektiga seotud teaduseetika ülevaade;
9) partneri olemasolul tema projektis osalemise nõusoleku kinnitus.
(3) Taotluses esitatavad andmed projektimeeskonna liikmete, taotleja ja partnerite kohta peavad
olema avalikult kättesaadavad ETISes.
(4) ETAGil on õigus nõuda taotlejalt taotluses oleva info tõendamiseks täiendavaid andmeid ja
dokumente.
§ 9. Nõuded taotlejale ja projektimeeskonnale
(1) Toetust saab taotleda asutus, mille põhikirjaliste eesmärkide ja/või tegevuste hulka kuulub
teadus- ja arendustegevuse läbiviimine.
(2) Toetuse taotleja võib projekti elluviimisesse kaasata juriidilisest isikust partnereid.
4
(3) Projektimeeskonnas peab kogu projektiperioodi jooksul olema minimaalselt kaks toetuse
saaja juures töölepingu alusel töötavat doktorikraadiga isikut, kellest üks on projekti vastutav
täitja ja teine põhitäitja.
(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud isikutele võib projektimeeskonda kuuluda teisi
põhitäitjaid ja täitjaid.
(5) Vastutav täitja ei tohi projektiperioodil olla ETAGi rühmagrandi saaja ega käesoleva
määruse raames rahastatud projekti vastutav täitja. Üks ja sama isik võib samaaegselt olla ühe
käesoleva määruse raames esitatud taotluses vastutavaks täitjaks.
§ 10. Taotluse nõuetele vastavuse kontroll
(1) Taotluse nõuetele vastavuse kontrolli viib läbi ETAG, hinnates taotleja, projektimeeskonna
ja taotluse vastavust käesoleva määruse tingimustele ning taotlusvormi nõuetele.
(2) Kui taotluses esineb vormilisi ebatäpsusi, määrab ETAG nende kõrvaldamiseks kuni
kümnepäevase tähtaja.
(3) ETAG võib nõuetele vastavuse kontrolli tulemusena jätta taotluse läbi vaatamata, kui:
1) taotleja, projektimeeskond või taotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja
mittevastavust ei ole võimalik taotlust sisuliselt muutmata kõrvaldada;
2) taotleja ei kõrvalda vormilisi ebatäpsusi ETAGi määratud tähtajaks;
3) taotleja teeb taotluses muudatusi, mis ei ole seotud ETAGi nimetatud vormilise puuduse
kõrvaldamisega.
(4) Taotleja on kohustatud ETAGi viivitamatult teavitama, kui taotluse menetlemise perioodil
ilmnevad taotleja, projektimeeskonna või taotluse nõuetele vastavust mõjutavad asjaolud.
§ 11. Taotluse teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi hindamine
(1) Taotluse teadus- ja arendustegevuse kvaliteeti hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:
1) projekti teaduslik põhjendatus;
2) projekti teaduslik teostatavus;
3) projektimeeskonna pädevus.
(2) Taotluse teadus- ja arendustegevuse kvaliteeti hindavad ETAGi poolt nimetatud teadlased.
(3) Sõltuvalt taotluste temaatikast ja arvust võib ETAG moodustada teadlastest erialapõhiseid
ekspertkomisjone.
(4) Taotluste teadus- ja arendustegevuse kvaliteeti hinnatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud kriteeriumite alusel skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Hinded antakse
sammuga 0,5 punkti.
(5) ETAG koostab teadlaste hinnangute alusel taotlusele esialgse hinnangu.
(6) ETAG teeb taotluse esialgse hinnangu taotlejale kättesaadavaks ning määrab ärakuulamise
tähtaja.
(7) Taotlejal on õigus ärakuulamise raames esitada kirjalik arvamus ja vastuväited esialgse
hinnangu kohta.
5
(8) ETAG kinnitab teadlaste hinnangu ja ärakuulamismenetluse tulemuste alusel taotluse
teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi lõpphinnangu ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud
kriteeriumite hinded ja nende koondhinde.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriteeriumite lävend on 3 punkti ja koondhinde
lävend on 3,5 punkti.
(10) Vähemalt ühes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriteeriumis või koondhindes alla
lävendi jäänud taotlus jäetakse välja edasisest hindamisest ja loetakse mitterahuldatuks.
§ 12. Taotluse riigile tähtsuse hindamine ja rahastusettepaneku tegemine
(1) Teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi hindamisel lävendi ületanud taotluste tähtsust riigile
hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:
1) vastavus ministeeriumi või Riigikantselei strateegilistele eesmärkidele;
2) panus uurimissuuna arengusse ja eeldatavate tulemuste rakendatavus.
(2) Taotluse riigile tähtsust hindab uurimissuuna sõnastanud ministeerium või Riigikantselei.
(3) Ministeeriumi või Riigikantselei soovil moodustab ETAG riigile tähtsuse hindamiseks iga
ministeeriumi või Riigikantseleiga seotud taotluste hindamiseks valikukomisjoni.
Ministeeriumi või Riigikantselei ettepanekul võib valikukomisjon olla mitme ministeeriumi või
Riigikantselei ülene.
(4) Taotluste riigile tähtsuse kvaliteeti hinnatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
kriteeriumite alusel skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Hinded antakse sammuga
0,5 punkti.
(5) Ministeerium, Riigikantselei või valikukomisjon kinnitab igale taotlusele lõpphinnangu,
käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud kriteeriumite hinded ja nende koondhinde ning seab
taotlused paremusjärjestusse koondhinde alusel.
(6) Ministeerium, Riigikantselei või valikukomisjon teeb ETAGile rahastamisettepaneku
järgmiselt:
1) esmalt tehakse rahastamisettepanek igas uurimissuunas paremusjärjestuses kõrgeimal
positsioonil oleva taotluse kohta;
2) järgmisena tehakse rahastamisettepanek taotluse kohta üldise paremusjärjestuse alusel kuni
taotlusvooruks planeeritud vahendite ammendumiseni.
(7) Ministeerium, Riigikantselei või valikukomisjon võib vajadusel määrata paremusjärjestuse
alusel taotlused ootenimekirja.
(8) Arvestades käesoleva paragrahvis toodud põhimõtteid, teeb ministeerium, Riigikantselei
või valikukomisjon ETAGile ettepaneku:
1) taotlus rahuldada;
2) taotlus rahuldada ministeeriumi, Riigikantselei või valikukomisjoni seatud tingimustega;
3) taotlus määrata ootenimekirja koos positsiooniga paremusjärjestuses;
4) taotlust mitte rahuldada.
(9) Ootenimekirjas olevale taotlusele teeb ministeerium, Riigikantselei või valikukomisjon
rahastamisettepaneku, kui taotlusvoorus vabaneb rahalisi vahendeid või taotlusvooru eelarve
suureneb.
(10) Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktides 1–3 nimetatud taotluste teaduseetika aspektide
6
hindamise korraldab ETAG. Teaduseetika aspektide hindamise osas on õigus seada ETAGil
taotluse rahuldamiseks tingimused.
(11) ETAG teavitab taotlejat taotluse rahuldamise ettepanekust.
(12) Kui taotluse rahuldamise ettepanekule on seatud täiendavad tingimused, peab taotleja
andma nõusoleku nende täitmiseks. Kui taotluse esitaja ei ole täiendavate tingimustega nõus,
tehakse taotluse rahuldamise ettepanek ootenimekirjas olevale taotlusele vastavalt
paremusjärjestusele.
(13) Ministeerium, Riigikantselei või valikukomisjon võib käesoleva paragrahvi lõike 8
punkti 3 alusel ootenimekirja määratud taotluse rahuldamise ettepaneku teha taotlusvoorule
järgneval aastal. Sellisel juhul algab projektiperiood käesoleva määruse § 6 lõikes 4 sätestatust
ühe aasta võrra hiljem.
(14) Kui taotlusvooruks planeeritud vahendid on ammendunud, võib ministeerium või
Riigikantselei paremusjärjestuse alusel taotlusi rahuldada ministeeriumi või Riigikantselei enda
eelarve arvelt.
§ 13. Toetuse eraldamine ja toetuse maksmise jätkamine
(1) Käesoleva määruse § 12 lõike 8 punktides 1 ja 2 ning lõikes 13 kirjeldatud juhtumitel teeb
ETAG rahastamisotsuse. Toetuse eraldamise leping sõlmitakse toetuse saaja, ministeeriumi või
Riigikantselei ja ETAGi vahel.
(2) Toetuse eraldamise lepingus on ära toodud osapoolte vastastikused õigused, kohustused ja
vastutus ning ministeeriumi või Riigikantselei, toetuse saaja ja ETAGi kontaktisik.
(3) Toetuse eraldamiseks sõlmitakse igal aastal uus leping. Järgneva aasta lepingu sõlmimise
eelduseks on toetuse saaja esitatud vahearuanne, mis sisaldab vähemalt:
1) eelneva aasta tegevuste ja esmaste tulemuste kirjalikku ülevaadet, sealhulgas eelarve
kasutamise ülevaadet;
2) taotluse rahuldamisel seatud tingimuste täitmise ülevaade, juhul kui on asjakohane;
3) tulemuste levitamise ning avalikkusele tutvustavate tegevuste ja teadusnõustamise
ülevaadet;
4) ülevaadet projekti elluviimisega seotud suurematest muudatustest.
(4) Toetuse saaja annab vahearuande esitamise järgselt ministeeriumi või Riigikantselei soovil
vahearuandest seminarivormis ülevaate.
(5) Vahearuannet hindab ministeerium või Riigikantselei või valikukomisjon, kes teeb
vahearuande põhjal ETAGile ettepaneku:
1) jätkata toetuse maksmist vastavalt taotluses toodud eelarvele ja tööplaanile;
2) jätkata toetuse maksmist, kuid muuta projekti tööplaani ja eelarvet;
3) pikendada projektiperioodi kahe aasta võrra, eeldusel, et projektiperioodi kogupikkus ei
ületa kuut aastat;
4) toetuse saaja poolse tingimuste rikkumise korral katkestada projekti rahastamine.
(6) ETAG teavitab toetuse saajat ministeeriumi või Riigikantselei või valikukomisjoni
ettepanekust.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 2 ja 3 kirjeldatud juhtumitel, peab toetuse saaja
nõustuma muudatustega.
7
§ 14. Lõpparuanne
(1) Lõpparuanne esitatakse pärast projekti lõppemist ETAGi määratud tähtajaks.
(2) Lõpparuanne sisaldab vähemalt:
1) ülevaadet projekti tegevustest ning saavutatud tulemustest;
2) tulemuste rakendatavuse kirjeldust, ülevaadet tulemuste potentsiaalsetest rakendajatest ja
võimalikest jätkutegevustest;
3) projekti tulemuste eesti- ja ingliskeelset populaarteaduslikku kokkuvõtet;
4) projekti finantsaruannet.
(3) Lõpparuandeid hindab ministeerium, Riigikantselei või valikukomisjon, mis teeb ETAGile
ettepaneku:
1) kiita lõpparuanne heaks;
2) jätta lõpparuanne heaks kiitmata.
(4) Kui projekti lõpparuanne jäetakse heaks kiitmata, on ETAGil õigus ministeeriumi või
Riigikantselei või valikukomisjoni ettepanekul:
1) osa eraldatud toetusest tagasi küsida;
2) piirata vastutaval täitjal osalemist käesoleva määruse alusel korraldatud taotlusvoorudes.
§ 15. Projekti ennetähtaegne lõpetamine
(1) ETAGil on õigus toetuse eraldamine ennetähtaegselt lõpetada, kui
1) asutus on esitanud vastava taotluse;
2) asutus ja/või projektimeeskond osutub projekti elluviimise ajal käesolevas määruses
sätestatud tingimustele mittevastavaks;
3) asutus on projekti elluviimisega seoses rikkunud õigusaktides sätestatud nõudeid;
4) asutus on jätnud mõjuva põhjuseta tähtaegselt esitamata projekti vahearuande;
5) asutus ei nõustu toetuse maksmise jätkamisega kaasnevate tingimuste täitmisega või
tööplaani ja/või eelarve muutmisega;
6) asutus ei ole tähtaegselt täitnud toetuse eraldamiseks seatud tingimusi;
7) projekti elluviimiseks vajaliku asjaomase eetikakomitee hinnangut ei ole esitatud hiljemalt
inimuuringu või loomkatse alguseks;
8) asutus on esitanud tahtlikult valeandmeid või projektiga seotud tegevuses on ilmnenud
loomevargus või petturlus.
(2) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tegemist võimaldab ETAG asutusel
esitada kirjalik arvamus projekti ennetähtaegse lõpetamise kohta ETAGi määratud tähtajaks.
(3) Projekti ennetähtaegsel lõpetamisel on asutus kohustatud kasutamata toetuse osa koos
proportsionaalse osaga üldkulust ETAGile tagasi kandma hiljemalt seitsme kalendripäeva
jooksul alates tagasinõude saamise kuupäevast.
(4) Projekti ennetähtaegsel lõpetamisel esitab asutus lõpparuande vastavalt käesoleva määruse
§-le 14.
§ 16. Toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord
(1) Asutus on kohustatud võimaldama ETAGil või tema volitatud isikul läbi viia toetuse
kasutamise kontrolli ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas esitama kõik nõutud
dokumendid.
8
(2) ETAGil on õigus teha otsus toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta, kui:
1) asutus on saanud toetust teadlikult esitatud valeandmete alusel või asutus on projekti
aruandes teadlikult esitanud valeandmeid;
2) asutus ei ole kasutanud toetust sihtotstarbeliselt toetuse taotluses kirjeldatud projekti
elluviimiseks;
3) asutus on kasutanud toetust majandustegevuseks;
4) projekti elluviimisel on eksitud üldtunnustatud teaduseetika normide või teaduse hea tava
põhimõtete vastu.
(3) Toetuse tagasinõudmisel on ETAGil õigus toetus tagasi nõuda koos proportsionaalse osaga
üldkulust.
(4) Ebaseadusliku riigiabi ja väärkasutatud riigiabi tagastamine toimub vastavalt
konkurentsiseaduse §-le 42.
(5) Kui ETAG on teinud toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse, peab asutus otsuses
nimetatud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise
kuupäevast alates.
(6) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada asutuse põhjendatud taotluse alusel, kui
korraga maksmine seab asutuse olulisel määral makseraskustesse.
3. peatükk
Toetuse kasutamise arvestus asutuses ja tulemuste avalikustamine
§ 17. Toetuse kasutamise arvestus asutuses
(1) Toetust saanud asutusel tuleb projekti arvepidamises eristada raamatupidamises teadus- ja
arendustegevusega seotud majandustegevus ja mittemajandustegevus, nende kulud ning
rahastamine, välja arvatud juhul, kui toetus on antud kooskõlas komisjoni määrusega (EL)
nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega
teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), või
komisjoni määrusega (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023).
(2) Mittemajandustegevusest saadav kasum tuleb toetuse saajal investeerida uuesti teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 16 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud
tegevustesse.
§ 18. Rahastatud projektide tulemuste avalikustamine
(1) Projekti tulemused ning võimaluse korral projekti raames kogutud andmed tehakse
avalikkusele kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui avalikustamist piiravad teised õigusaktid.
(2) Projekti tulemuste publitseerimisel ja projektiga seotud teavitustegevustes tuleb viidata,
millise projekti vahenditest tegevust on rahastatud. Rahastajana tuleb märkida Strateegiliste
uuringute programm ning ministeerium või Riigikantselei, mille kvoodi arvelt on projekt
rahastatud.
(3) Projekti tulemusena avaldatud publikatsioonide terviktekstid teeb asutus avalikkusele
ETISe kaudu kättesaadavaks, kui seda ei piira teised õigusaktid.
9
(4) Kui kirjastus piirab publikatsioonidele juurdepääsu ajaliselt, teeb asutus publikatsioonide
terviktekstid ETISe kaudu avalikkusele kättesaadavaks pärast piirangu lõppemist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt)
minister Triin Laasi-Õige
kantsler
Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse
„Strateegiliste uuringute programmi pikaajaliste uurimissuundade sihttoetuse
eraldamise ja toetuse tagasinõudmise täpsemad tingimused ja kord“ eelnõu juurde
1. Sissejuhatus ja eesmärk
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm kohustab haridus- ja teadusministrit käivitama Vabariigi
Valitsuse reservi kogunenud ministeeriumite ja Riigikantselei teadus- ja arendustegevuse
vahendite arvelt Strateegiliste uuringute programmi (edaspidi programm), mis keskendub
ministeeriumite ja Riigikantselei valitsemisaladele tarviliku teadus- ja arendustegevuse
toetamisele ja teadmistepõhise poliitikakujundamise edendamisele.
Programmis on kolm tegevust:
1) pikaajaliste uurimissuundade toetamine,
2) lühiajaliste uuringute läbiviimine ja
3) rahvusvahelistes koostööprogrammides osalemise toetamine.
Käesoleva eelnõuga sätestatakse programmi Tegevus 1: pikaajaliste uurimissuundade toetuse
eraldamise ja toetuse tagasinõudmise täpsemad tingimused ja kord.
Eelnõus käsiteltava pikaajaliste uurimissuundade toetamise eesmärgiks on Eesti ühiskonna või
majanduse keeruliste väljakutsete lahendamiseks pikaajaliste uurimissuundade toetamine ning
nendes tarviliku teadusvõimekuse arendamine. Oma olemuselt on tegemist teadlaste ja
ministeeriumite ning Riigikantselei vahelise strateegilise partnerlusega, millega:
• kasvatatakse ühiskonna nõudlustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekust;
• suurendatakse avaliku sektori rolli Eestis läbiviidava TA strateegilisel suunamisel;
• tõhustatakse teadlaste ja poliitikakujundajate koostööd;
• aidatakse kaasa toetatud uurimissuundades uute teadmiste põhjal ministeeriumi
valitsemisala strateegiliste sihtide saavutamisele.
Programmi, sh käesoleva eelnõu alusel eraldatavate toetuste puhul lähtutakse põhimõttest, et
toetatavad uurimissuunad ja rahastatavad projektid määravad ministeeriumid või Riigikantselei
lähtuvalt oma vastutusala strateegilistest eesmärkidest.
Määruse eelnõu on kooskõlas TAIE arengukava eesmärkidega. TAIE arengukava eesmärgiks
on Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse koostoimes suurendada Eesti
ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke
lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. TAIE arengukavas on kolm suunda –
teadussüsteemi, teadmussiirde ja ettevõtluskeskkonna suund. Kõik programmi tegevused, sh
pikaajaliste uurimissuundade toetamine panustavad teadmussiirde tegevussuuna alaeesmärgi
„Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele“ saavutamisele.
Eelnõu väljatöötamine toimus ministeeriumite ja Riigikantselei teadusnõunike, Haridus- ja
teadusministeeriumi ja SA Eesti Teadusagentuuri (edaspidi ETAG) tihedas koostöös.
Toetusskeemi aluseks oleva programmi põhimõtteid arutas ja tagasisidestas ka Teadus- ja
arendusnõukogu (TAN)/Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika nõukogu
(TAIP) ning Vabariigi Valitsus.
Määruse rakendamisega ei kaasne haldusvälistele isikutele tavapärasest suuremat
halduskoormust. Taotlemise ja aruandluse nõuded on sisult võrreldavad olemasolevate teadus-
ja arendustegevuse toetuste meetmetega ning toimuvad peamiselt Eesti Teadusinfosüsteemi
kaudu, mis vähendab täiendavat halduskoormust ja dubleerivat andmete esitamist.
Eelnõu ja seletuskirja koostas Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna nõunik Indrek
Ots (735 1074;
[email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud õigusosakonna õigusnõunik Kadi
Mölder (735 0234;
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõu koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis on üldsätted, sätestades
reguleerimisala ja mõisted. Teises peatükis kirjeldatakse toetuse eraldamise ja tagasinõudmise
tingimusi ning kolmandas peatükis sätestatakse toetuse kasutamise arvestus toetust saanud
asutustes ja tulemuste avalikustamine.
2.1. Üldsätted
Eelnõu § 1. Määruse reguleerimisala
Esimese paragrahvi lõikes 1 on toodud määruse reguleerimisala. Määrusega reguleeritakse
strateegiliste uuringute programmi pikaajaliste uurimissuundade toetamise ja toetuse
tagasinõudmise tingimused ja kord.
Eelnõu § 2. Mõisted
Antud paragrahvis on defineeritud määruses kasutatavad olulisemad mõisted.
Strateegiliste uuringute programm on Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest rahastatav
Eesti ühiskonna ja majanduse keeruliste probleemide lahendamiseks ministeeriumite ja
Riigikantselei valitsemisaladele tarviliku teadus- ja arendustegevuse toetamise ja
teadmistepõhise poliitikakujundamise edendamise programm.
Uurimissuund on defineeritud ministeeriumi või Riigikantselei poolt seatud fookusena, millele
keskendutakse teadmiste süvendamiseks või uute teadmiste loomiseks.
Projekt on konkreetse eesmärgi saavutamiseks tehtavate kindla algus- ja lõppkuupäeva, kindla
eelarvega ning eeldatava tulemus(t)ega tegevuste kogum.
Vastutav täitja on projektimeeskonna juht, kes viib vahetult projekti ellu või korraldab selle
täitmist ning vastutab asutuses ja rahastaja ees projekti täitmise, aruandluse ja rahakasutuse
sihipärasuse eest, omab doktorikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni ning kes töötab
projekti perioodil asutuses vähemalt 0,8 koormusega. Vastutava täitja näol on tegemist projekti
sisulise liidriga. Nii vastutava täitja kui ka teiste projektimeeskonna liikmete (st. põhitäitja ja
täitja) defineerimisel on lähtud Eestis teadusprojektides laialdaselt kasutuses olevast praktikast,
mida mh. kasutatakse ka projektide info sisestamisel Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS)
Põhitäitja on projektimeeskonna liige, kes viib läbi teadus- ja arendustegevust, omab
doktorikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni ning kes töötab projekti perioodil asutuses.
Täitja on projektimeeskonna liige, kelle töö on projektiga sisuliselt seotud ja kes töötab või õpib
projektis osalemise perioodil asutuses. Täitjateks võivad olla nii asutuse töötajad kui ka
üliõpilased.
Kvoot on rahaline piirmäär, mille ulatuses saab ministeerium või Riigikantselei iga-aastaselt
programmi raames tegevusi kavandada ja läbi viia.
Teadusnõustamine on defineeritud kui teadlaste panus otsuste tegemisse hõlmates teaduspõhist
teavet ning analüüse ja soovitusi poliitikakujundajatele otsuste tegemiseks.
Teadusnõustamine hõlmab teadusuuringute tulemuste tõlgendamist ja vahendamist
poliitikakujundajatele, teadlaste ja poliitikakujundajate vahelist dialoogi ning teaduspõhiste
lahenduste kujundamist ühiskondlike probleemide lahendamiseks;
Teadmistepõhine poliitikakujundamine on defineeritud poliitikate kujundamisena, mis põhineb
usaldusväärsel teaduslikul teabel, ekspertiisil, andmetel ja analüüsil.
Eelnõu § 3. Toetuse väljaandmise korraldus
Paragrahvi lõikes 1 sätestatakse, et määruse alusel toetuste väljaandmist ja aruandlust korraldab
ETAG, vastavalt Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse (edaspidi
TAIKS) § 10 lõige 3 punktile 4.
Toetuste väljaandmiseks koostab ja kehtestab ETAG taotluste ja aruannete hindamisjuhendid
ning taotluse ja aruannete vormid. Sealjuures kooskõlastab ETAG taotluste hindamisjuhendi
enne kinnitamist teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministeeriumiga
(Haridus- ja Teadusministeeriumiga). Kooskõlastamise eesmärk on tagada, et hindamisjuhend
vastaks TAIKS-i ning käesoleva määruse regulatsioonile. Samuti annab kooskõlastamine
ministeeriumile võimaluse anda sisulist tagasisidet taotluste hindamise korralduse kohta.
Eelnõu § 4. Toetuse eesmärk ja tulemus
Sätestatakse toetuse eesmärk, milleks on Eesti ühiskonna või majanduse keeruliste väljakutsete
lahendamiseks pikaajaliste uurimissuundade toetamine ning nendes tarviliku teadusvõimekuse
arendamine. Tegemist on TAIKSi §23 alusel määratava sihttoetusega. Olemuselt on tegemist
teadlaste ning ministeeriumite ja Riigikantselei vahelise strateegilise partnerlusega, millega
kasvatatakse ühiskonna nõudlustele vastavat teadus- ja arendustegevuse võimekust,
suurendatakse avaliku sektori rolli Eestis läbiviidava teadus- ja arendustegevuse strateegilisel
suunamisel, tõhustatakse teadlaste ja poliitikakujundajate koostööd ning saadud uute teadmiste
põhjal aidatakse kaasa ministeeriumi või Riigikantselei valitsemisala strateegiliste sihtide
saavutamisele.
Tegevuse tulemusel saadakse toetatud uurimissuundades uusi teadmisi ning luuakse regulaarne
ja sisuline koostöö teadlaste ja poliitikakujundajate vahel, millel on reaalne mõju
teadmistepõhisele poliitikakujundamisele ning seeläbi Eesti ühiskonna arengule.
Sätestatud on ka, et toetatavad uurimissuunad ning nende raames lahendamist vajavad
probleemid sõnastavad ja esitavad ministeeriumid ja Riigikantselei. Seega, uuritavad
probleemid sõnastavad poliitikakujundajad, mitte teadlased. Teadlastel on vabadus pakkuda
teaduslikke uurimisküsimusi ja hüpoteese, mis lähtuvad poliitikakujundajate poolt sõnastatud
uurimissuundadest ja probleemidest.
Eelnõu § 5. Toetatavad tegevused
Sätestatakse toetuse abil tehtavad tegevused. Sihttoetuse projektis on võimalik teha ainult neid
tegevusi, mis panustavad otseselt käesoleva määruse §-s 4 toodud pikaajaliste uurimissuundade
toetamise eesmärkide ja tulemuste saavutamisele.
Toetust eraldatakse teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks, mis hõlmab nii alusuuringuid,
rakendusuuringuid kui ka eksperimentaalarendust. Oluline on rõhutada, et toetus on suunatud
ka teadus- ja arendustegevuse tulemustega seotud teadusnõustamise läbiviimisele.
Toetust saab kasutada ka teadus- ja arendustegevuseks vajalike seadmete, taristu ja tarkvara
soetamiseks, hooldamiseks või kaasajastamiseks. Samuti siseriikliku ja rahvusvahelise
teadustaristu kasutamiseks. Lisaks on toetatud projekti eesmärkidest lähtuv riigisisene ja
rahvusvaheline koostöö, sealhulgas rahvusvahelistes konsortsiumides, töörühmades ja
ühendustes osalemine.
Toetusega võib katta ka projektiga seotud isikute mobiilsuse ja pädevuste kasvatamisega seotud
tegevuste kulusid. Siia kuuluvad näiteks projektimeeskonna liikmete välislähetused ja
koolitused, mis aitavad kaasa projekti eesmärkide täitmisele.
Toetatakse ka teadus- ja arendustegevuse tulemuste tutvustamist ja levitamist. Toetuste puhul
on tegemist avalikest vahenditest rahastatud teadus- ja arendustegevusega, siis vastavalt TAIKS
§ 5 punktile 3 tuleb projektide tulemused ning andmed teha kättesaadavaks avalikkusele, välja
arvatud kui avalikustamata jätmine on kooskõlas teiste õigusaktidega. Sama põhimõte on
fikseeritud eelnõu § 18 lõikes 1. Samuti toetatakse uurimissuunaga kui sellisega seotud
tegevuste tutvustamist üldsusele.
Piiranguna on sätestatud, et toetust ei saa kasutada mõne teise toetusmeetme, tegevuse või
projekti omafinantseeringu katmiseks. Toetus on mõeldud selgelt piiritletud ja eraldiseisva
projekti tegevuste elluviimiseks.
Eelnõu § 6. Toetuse summa ja periood
Selles paragrahvis sätestatakse, et toetuse minimaalne summa ühe projekti kohta on 150 000
eurot aastas, maksimaalse aastase toetussumma määrab uurimissuuna sõnastanud ministeerium
või Riigikantselei lähtudes kavandatava projekti spetsiifikast (sh. projektimeeskonna
koosseisust, uurimissuunaga seotud probleemide keerukusest jms.) ning ministeeriumi või
Riigikantselei kvoodist. Projekti minimaalne eelarve 150 000 eurot aastas annab võimaluse
katta orienteeruvalt kahe täiskoormusega projekti eesmärkide täitmiseks töötava
doktorikraadiga teadlase kulud (sisaldab nii palgakulu kui ka teaduse tegemisega seotud
kulusid), mis loob võimaluse teadlastel keskenduda põhitööna ministeeriumite ja Riigikantselei
jaoks tarviku teadus- ja arendustegevuse läbiviimsele ja teadusnõustamisele. Toetusega võib
katta eelnõu paragrahvis 4 kirjeldatud tegevustega seotud otseseid kui ka kaudseid kulusid,
käesoleva paragrahvi lõikes 2 on kadusete kulude (üldkulude) määraks sätestatud 20% toetuse
summast.
Projektiperioodi pikkuseks on kaks kuni neli aastat, projektiperioodi pikkuse määrab
uurimissuuna sõnastanud ministeerium või Riigikantselei. Juhul kui ministeerium või
Riigikantselei soovib ning toetuse saaja on sellega nõus, võib vahearuandluse käigus
projektiperioodi pikendada kuni kuue aastani (vt. täpsemalt eelnõu § 13 lõike 5 punkt 3). Selline
suhteliselt pikk projektiperiood annab võimaluse kavandada ja ellu viia pikaajalisi keerukaid
teadusuuringud ning luua ja arendada selleks vajalikku teadusvõimekust, mis ilma stabiilse
rahastuseta oleks teostamatu. Projektiperiood algab üldjuhul taotlemisele järgneva aasta 1.
jaanuaril. Toetuse taotlejal on õigus taotleda projekti hilisemat algusaega, kuid sel juhul
projektiperioodi lõpptähtaeg edasi ei lükku.
Eelnõu § 6. Toetuse taotlemine
Sätestatakse, et pikaajaliste uurimissuundade toetamise taotlusvoor toimub üks kord aastas.
Määruses ei ole mõistlik fikseerita taotlusvooru konkreetseid kuupäevi. Taotlusvooru
kavandamisel arvestatakse teiste TAI rahastusinstrumentide (sh. riiklikud uurimistoetused)
taotlusvoorude toimumisaegasid – erinevate rahastusinstrumentide suuremahulised
taotlusvoorud toimuksid erinevatel aegadel. Kuna riiklike uurimistoetuste taotlusvoor toimub
aasta esimeses pooles, kavandatakse pikaajaliste uurimissuundade toetamise taotlusvoor aasta
teise poolde.
Üksiti fikseeritakse, et taotlemine ja taotluste jm dokumentide menetlemine toimub Eesti
Teadusinfosüsteemis (ETIS). ETIS-es olevad taotlusvormid kehtestab vastavalt käesoleva
eelnõu § 3 lõikele 2 ETAG.
Eelnõu § 8. Nõuded taotlusele
Taotlus on eesti keeles (koos ingliskeelse lühikokkuvõttega) ning peab sisaldama vähemalt
pealkirja, annotatsiooni, andmeid taotleja, partnerite ja projektimeeskonna kohta, projekti
eesmärke, uurimisküsimusi ja hüpoteese ning meetodeid, projektimeeskonna liikmete rollide ja
ülesannete jaotust ning eelarvet ja tööplaani. Samuti peab taotlus sisaldama projekti tegevuste
ja tulemuste tutvustamise plaani ning teadusnõustamise vormi. Projekti elluviimise käigus peab
toimuma regulaarne teadusnõustamine, mille käigus saab kiirelt ja jooksvalt rakendada
uuringutulemusi ja uut teadmist poliitikakujundamises. Teadusnõustamise konkreetsed
formaadid (nt. kirjalikud lühiülevaated, seminarid, kohtumised, telefonivestlused vms.)
täpsustakse taotlusvormis ning lepitakse kokku rahastuslepingus. Paragrahvis sätestatakse ka,
et taotlusega seotud projektimeeskonna liikmete, taotleja ja partnerite andmed peavad olema
ETISest kättesaadavad ning ETAGil on õigus nõuda taotlejalt taotluses oleva info tõendamiseks
täiendavaid andmeid ja dokumente.
Eelnõu § 9. Nõuded taotlejale ja projektimeeskonnale
Toetuse taotlejaks saab olla asutus, mille põhikirjaliste eesmärkide ja/või tegevuste hulka
kuulub teadus- ja arendustegevuse läbiviimine. Toetuse taotlemise ja saamise eelduseks ei ole
TAIKSi § 15 kirjeldatud välishindamise (evalveerimise) läbimine. Toetust saavad taotleda nii
teadus- ja arendusasutused, ülikoolid ja evalveeritud rakenduskõrgkoolid, kui ka teised teadus-
ja arendustegevust läbiviivad asutused. Viimaste hulka kuuluvad näiteks rakenduskõrgkoolid,
(osad) muuseumid jt. asutused.
Toetuse taotleja võib projekti elluviimisesse kaasata juriidilisest isikust partnereid, sh. asutusi,
mille põhikirjaliste eesmärkide ja/või tegevuste hulka ei kuulu teadus- ja arendustegevuse
läbiviimine.
Projektimeeskonnas peavad kogu projektiperioodi jooksul olema minimaalselt kaks töölepingu
alusel toetuse saajas töötavat doktorikraadiga isikut, kellest üks on projekti vastutav täitja ja
teine on põhitäitja. Antud isikud ei pea asutuses töötama taotluse esitamise hetkel, oluline on,
et nad on tööle asunud projektiperioodi alguseks. Lisaks eelpool nimetatud kahele
kohustuslikule isikule võib projektimeeskonda kuuluda teisi põhitäitjaid ja täitjaid, kes on
toetuse saaja või partneri töötajad või üliõpilased.
Leevendamaks riigi teadusrahade kuhjumist ning soodustamaks nooremate teadlaste
iseseisvumist ja teadlaste järelkasvu tekkimist, ei tohi taotluses toodud projekti vastutav täitja
olla projektiperioodil ETAGi rühmagrandi saaja ega ka käesolevas määruse alusel rahastatud
projekti vastutav täitja. Samuti ei saa üks ja sama isik olla samaaegselt mitme antud määruse
alusel esitatud taotluses vastutavaks täitjaks. Antud piirang toetab mh. eelpool kirjeldatud
lähemist, mille kohaselt annab käesolev toetus võimaluse vastutaval täitjal põhitööna
keskenduda riigi jaoks strateegiliselt olulistes uurimissuundades teadus- ja arendustegevuse
läbiviimisele.
Eelnõu § 10. Taotluse nõuetele vastavuse kontroll
Antud paragrahvis sätestatakse, et ETAG viib läbi taotluse nõuetele vastavuse kontrolli, mille
käigus hinnatakse taotleja, projektimeeskonna ja taotluse vastavust määruse tingimustele ning
taotlusvormi nõuetele. Kui taotluses esineb vormilisi ebatäpsusi, siis on taotlejal võimalus neid
kuni 10 päeva jooksul kõrvaldada.
ETAG võib nõuetele vastavuse kontrolli tulemusena jätta taotluse läbi vaatamata, kui nõuetele
mittevastavusi ei ole võimalik taotlust sisuliselt muutmata kõrvaldada või kui taotleja ei
kõrvalda mittevastavusi ETAGi määratud tähtajaks. Juhul kui nõuetele vastavuse kontrolli
tulemusena teeb taotleja taotluses muudatusi, mis ei ole seotud ETAGi nimetatud vormilise
puuduse kõrvaldamisega, lükkab ETAG taotluse tagasi.
Taotleja on kohustatud viivitamatult ETAGi teavitama, kui taotluse menetlemise perioodil
ilmnevad taotleja, projektimeeskonna või taotluse nõuetele vastavust mõjutavad asjaolud.
Eelnõu § 11. Taotluse teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi hindamine
Projektitaotluse teadusliku kvaliteeti hindavad ETAGi poolt nimetatud teadlased järgmiste
kriteeriumite alusel: 1) projekti teaduslikku põhjendatus, 2) teadusliku teostatavus ja 3)
projektimeeskonna pädevus. Sõltuvalt taotluste temaatikast ja arvust võib ETAG moodustada
tegevteadlastest koosnevaid erialapõhiseid ekspertkomisjone. Teadus- ja arendustegevuse
kvaliteeti hinnatakse eelpool toodud kolme kriteeriumi alusel skaalal 1 kuni 5, sammuga 0,5
punkti. Teadlaste hinnangute alusel koostatud esialgse hinnangu edastab ETAG taotlejale ning
taotlejal on õigus esitada sellele arvamusi ja vastuväiteid (ärakuulamine). ETAG võtab arvesse
üksnes menetlusreeglite rikkumise ja faktivigadega seotud vastuväiteid. Teadlaste hinnangute
ja ärakuulamismenetluse tulemuste alusel kinnitab ETAG taotluse teadus- ja arendustegevuse
kvaliteedi lõpphinnangu, eelpool nimetatud kriteeriumite hinded ja nende koondhinde.
Üksikkriteeriumite lävend on 3 punkti ja koondhinde lävend on 3,5 punkti, vähemalt ühes
kriteeriumis või koondhindes alla lävendi jäänud taotlus eemaldatakse edasisest hindamisest ja
loetakse mitterahuldatuks.
Eelnõu § 12. Taotluste riigile tähtsuse hindamine ja rahastusettepanekute tegemine
Teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi hindamisel lävendi ületanud taotluste tähtsust riigile
hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel: 1) vastavus ministeeriumi või Riigikantselei
strateegilistele eesmärkidele ja 2) panus uurimissuuna arengusse ja eeldatavate tulemuste
rakendatavus. Riigile tähtsust hindab see ministeerium või Riigikantselei, mis sõnastas taotluse
aluseks oleva uurimissuuna. Kui ministeeriumi või Riigikantselei soovib, siis moodustab
ETAG riigile tähtsuse hindamiseks ministeeriumi või Riigikantselei nimetatud isikutest
valikukomisjoni. Tagamaks rahastatavate projektide vastavust ministeeriumi või Riigikantselei
strateegilistele vajadustele, moodustatakse iga ministeeriumi ja Riigikantseleiga seotud
taotluste hindamiseks eraldi valikukomisjon. Küll võib ministeeriumi(te) või Riigikantselei
ettepanekul moodustada mitme ministeeriumi ja Riigikantselei ülese valikukomisjoni. Tähtsust
riigile hinnatakse eelpool toodud kahe kriteeriumi alusel skaalal 1 kuni 5, sammuga 0,5 punkti.
Ministeerium, Riigikantselei või valikukomisjon kinnitab igale taotlusele lõpphinnangu, riigile
tähtsuse hindamiskriteeriumite hinded ja nende koondhinde ning seab taotlused
paremusjärjestusse koondhinde alusel.
Ministeerium, Riigikantselei või valikukomisjon teeb ETAGile rahastamisettepaneku esmalt
igas uurimissuunas paremusjärjestuses kõrgeimal positsioonil oleva taotluse kohta ning peale
seda üldise paremusjärjestuse alusel kuni taotlusvooruks planeeritud vahendite
ammendumiseni. Lisaks võib ministeerium, Riigikantselei või valikukomisjon määrata
taotlused ootenimekirja, mille alusel tehakse rahastamisettepanekud juhul, kui taotlusvoorus
vabaneb vahendeid (nt. mõni paremusjärjestuses eespool olnud taotluse esitanud taotleja loobub
toetusest) või taotlusvooru eelarve suureneb (nt. ministeerium või Riigikantselei suunab oma
kvoodi arvelt taotlusvooru täiendavaid vahendeid).
Ministeerium, Riigikantselei või valikukomisjon teeb iga taotluse kohta ETAGile ühe
järgnevast ettepanekust: 1) taotlus rahuldada, 2) taotlus rahuldada ministeeriumi, Riigikantselei
või valikukomisjoni seatud tingimustega, 3) määrata taotlus ootenimekirja või 4) taotlust mitte
rahuldada. Taotlustel, mille kohta on tehtud rahastamisettepanek või on määratud
ootenimekirja, korraldab ETAG teaduseetika aspektide hindamise.
Kui taotluse rahuldamise ettepanekule on ministeeriumi, Riigikantselei või valikukomisjoni
poolt või teaduseetika aspektide hindamisel seatud täiendavaid tingimusi, siis peab taotleja
andma nõusoleku nende täitmiseks. Kui taotleja ei ole seatud tingimustega nõus, tehakse
taotluse rahuldamise ettepanek ootenimekirjas olevale taotlusele vastavalt paremusjärjestusele.
Lõikega 13 luuakse ministeeriumitele ja Riigikantseleile võimalus ilma uut konkurssi läbimata
rahastada ka neid hindamisel kõrgeid hindeid saanud ja ootenimekirja määratud taotlusi, mis
eelneva aasta taotlusvoorus jäid taotlusvooru vahendite ammendumise tõttu rahastatavate
projektide hulgast välja. Selline väga heade ja jätkuvalt aja- ja asjakohaste taotluse rahastamise
võimalus vähendab oluliselt ministeeriumite ja Riigikantselei, taotluse esitajate ja ETAGi
halduskoormust.
Kui ministeeriumi või Riigikantselei taotlusvooruks planeeritud kvoot ei võimalda kõiki väga
häid taotlusi rahuldada, siis on ministeeriumil või Riigikantseleil võimalus rahastada projekte
ka enda eelarvest (st., et sellisel juhul ei rahastata neid projekte programmi eelarvest).
Eelnõu § 13. Toetuse eraldamine ja toetuse maksmise jätkamine
Eelnõu eelmises paragrahvis kirjeldatud ettepaneku alusel teeb ETAG rahastamisotsuse ja
sõlmib kolmepoolse toetuse eraldamise lepingu, mille osapoolteks on toetuse saaja,
ministeerium või Riigikantselei ja ETAG. Siinkohal on oluline rõhutada, et leping sõlmitakse
ministeeriumi või Riigikantselei poolt nimetatud isikutest moodustatud valikukomisjoni või
ministeeriumi või Riigikantselei ettepaneku alusel. ETAGil antud kontekstis kaalutlusõigust ei
ole. Seega, kuigi ametlikult teeb rahastamisotsuse ETAG, teeb sisulise rahastamisotsuse
ministeerium või Riigikantselei, mille kvoodist vastavat projekti rahastatakse.
Tavapäraselt fikseeritakse toetuse eraldamise lepingus osapoolte õigused, kohustused ja
vastutus ning kontaktisikud.
Sõltumata projektiperioodi pikkusest sõlmitakse igal aastal uus leping. Järgneva aasta toetuse
eraldamise lepingu sõlmimise eelduseks on toetuse saaja poolt esitatud vahearuanne, mis
sisaldab vähemalt: 1) eelneva aasta tegevuste ja esmaste tulemuste kirjalikku ülevaadet koos
eelarve kasutamise ülevaatega, 2) juhul kui on asjakohane taotluse rahuldamisel seatud
tingimuste täitmise ülevaadet, 3) tulemuste levitamise ning avalikkusele tutvustavate tegevuste
ja teadusnõustamise ülevaadet ning 4) projekti elluviimisega seotud suuremate muudatuste
ülevaadet. Juhul kui asjakohane ministeerium või Riigikantselei soovib, annab toetuse saaja
vahearuandest seminarivormis ülevaate.
Vahearuannet hindab rahastamisettepaneku teinud ministeerium, Riigikantselei või
valikukomisjon, mis teeb vahearuande põhjal ETAGile ühe järgnevatest ettepanekutest: 1)
jätkata toetuse maksmist vastavalt taotluses toodud eelarvele ja tööplaanile, 2) jätkata toetuse
maksmist, kuid muuta projekti tööplaani ja eelarvet, 3) pikendada projektiperioodi kahe aasta
võrra, eeldusel, et projektiperioodi kogupikkus ei ületa kuut aastat või 4) toetuse saaja poolse
tingimuste rikkumisel katkestada projekti edasine rahastamine. ETAG teavitab toetuse saajat
ministeeriumi, Riigikantselei või valikukomisjoni ettepanekust, juhul kui ettepanek sisaldab
projekti tööplaani, eelarvet või projektiperioodi muutmist, peab toetuse saaja muudatustega
nõustuma.
Eelnõu § 14. Lõpparuanne
Peale projektiperioodi lõppemist esitab toetuse saaja ETAGi määratud tähtajaks ETAGile
lõpparuande, mis sisaldab vähemalt: 1) ülevaadet projekti tulemustest ja saavutatud
tulemustest, 2) tulemuste rakendatavuse kirjeldust, ülevaadet tulemuste potentsiaalsetest
rakendajatest ja võimalikest jätkutegevustest, 3) projekti tulemuste eest- ja ingliskeelset
populaarteaduslikku kokkuvõtet ja 4) projekti finantsaruannet.
Esitatud lõpparuandeid hindab asjakohane ministeerium, Riigikantselei või valikukomisjon,
mis teeb ETAGile ettepaneku: 1) kiita lõpparuanne heaks või 2) jätta lõpparuanne heaks
kiitmata. Juhul kui lõpparuanne jäetakse heaks kiitmata, on ETAGil õigus ettepaneku alusel osa
eraldatud toetusest tagasi küsida või piirata projekti vastutava täitja osalemist järgnevates
taotlusvoorudes.
Eelnõu § 15. Projekti ennetähtaegne lõpetamine
Paragrahv reguleerib tingimusi, mille alusel võib ETAG lõpetada toetuse eraldamise enne
projekti kavandatud lõpptähtaega. Regulatsiooni eesmärk on tagada, et rahastatud projektid
viiakse ellu kooskõlas käesoleva määruse, rahastamisotsuse ja rahastamislepingu tingimustega,
ning et nõuete rikkumise või projektide elluviimisel oluliste takistuste ilmnemisel oleks
võimalik toetuse eraldamine õiguspäraselt lõpetada.
Lõikes 1 on loetletud juhtud, mille korral on ETAGil õigus projekt ennetähtaegselt lõpetada:
1) Asutus on taotlenud projekti lõpetamist. Projekt võidakse lõpetada, kui toetust saanud asutus
leiab, et projekti ei ole enam võimalik teostada, näiteks projekti kaasatud isikute lahkumise,
ressursside puudumise või asutusesiseste muudatuste tõttu.
2) Ilmneb, et asutus ja/või projektimeeskond ei vasta enam käesoleva määruse tingimustele.
Näiteks võib projekti põhitäitjate koormus langeda nõutud tasemest madalamaks.
3) Asutus on projekti elluviimisega seoses rikkunud õigusaktides sätestatud nõudeid. Näiteks
kui projektis kogutakse ja töödeldakse isikuandmeid viisil, mis ei ole kooskõlas isikuandmete
kaitse üldmääruse ning isikuandmete kaitse seadusega, võib projekti ennetähtaegselt lõpetada.
4) Vahearuande esitamata jätmine. Vahearuande esitamine on projekti vaheetapp, mis kinnitab
projekti edenemist ja eesmärgipärasust. Kui aruanne jäetakse mõjuva põhjuseta esitamata, võib
projekti ennetähtaegselt lõpetada, kuna puudub kindlus, et projekti viiakse ellu vastavalt
taotlusele, projekti tegevuskavale ja rahastamistingimustele.
5) Rahastamise tingimustega mittenõustumine. ETAGil on õigus seada rahastamisele
jätkamisele täiendavaid tingimusi (§ 13 lõige 5 punktid 2 ja 3) Kui asutus tingimustega ei
nõustu, ei ole võimalik projekti rahastamisega jätkata.
6) Toetuse saaja või asutus ei ole tähtaegselt täitnud rahastamisotsuse tingimusi.
Rahastamisotsus võib sisaldada nõudeid, mille täitmine on toetuse kasutamise eeltingimus. Kui
neid nõudeid ei täideta, siis esineb alus toetuse ennetähtaegseks lõpetamiseks.
7) Eetikakomitee hinnangu puudumine. Inimuuringu või loomakatse läbiviimisel peab olema
asjaomase eetikakomitee hinnang saadud enne tegevuse algust. Kui eetikakomitee hinnangut ei
esitata ETAGile tähtaegselt, siis võidakse projekt ennetähtaegselt lõpetada.
8) Teaduseetika rikkumise tuvastamine. Kui asutus on toetuse taotlemisel või projekti
elluviimisel esitanud tahtlikult valeandmeid, projektis on tuvastatud loomevargus või petturlus,
siis ei ole projekti viidud ellu teaduseetika põhimõtteid arvestades ning esineb alus projekti
lõpetamiseks.
Lõike 2 kohaselt peab ETAG enne toetuse ennetähtaegse lõpetamise otsuse tegemist
võimaldama asutusel esitada kirjalik arvamus. See tagab, et lõplik otsus tehakse kõiki asjaolusid
kaaludes ning asutusel on võimalik esitada selgitusi ja vastuväiteid.
Lõike 3 kohaselt on asutus kohustatud projekti ennetähtaegsel lõpetamisel tagastama
kasutamata toetuse summa koos proportsionaalse kaudse kuluga. Tagasimakse tuleb teha
seitsme kalendripäeva jooksul alates tagasinõude saamisest.
Lõike 4 alusel peab asutus projekti ennetähtaegsel lõpetamisel esitama lõpparuande kooskõlas
käesoleva määruse paragrahvis 14. sätestatud korras. Kuigi projekti ei viida lõpuni, on vajalik
esitada ülevaade tehtud tegevustest ja saavutatud tulemustest, et võimaldada hinnata toetuse
kasutamise sihipärasust ja vastavust kehtivatele nõuetele.
Eelnõu § 16. Toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord
Paragrahviga sätestatakse toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord.
Lõike 1 kohaselt peab asutus võimaldama ETAGil või tema poolt volitatud isikul läbi viia igal
ajal toetuse kasutamise kontrolli. Kontroll võib hõlmata näiteks aruannete ja
raamatupidamisandmete, töölepingute, kuludokumentide kontrollimist ning selgituste küsimist
projekti tegevuste kohta. Asutusel lasub kohustus teha kontrolli läbiviimiseks igakülgset
koostööd, sealhulgas esitada ETAGi nõudmisel kõik vajalikud dokumendid ja info.
Lõikes 2 on sätestatud juhtumid, mille korral on ETAGil õigus nõuda toetus osaliselt või
täielikult tagasi. Tagasinõudmise aluseks on:
1) Valeandmete esitamine. Tagasinõudmise aluseks võib olla olukord, kus asutus on teadlikult
esitanud valeandmeid, et suurenda rahastamise saamise võimalust või näidata aruandes projekti
edenemist.
2) Toetuse mittesihipärane kasutamine. Toetust eraldatakse üksnes taotluses kirjeldatud
projekti tegevuste elluviimiseks. Kui toetust kasutatakse muudeks kuludeks, mis ei ole seotud
projekti elluviimisega (näiteks teise toetuse omafinantseeringu katmine, teise projekti tegevuste
rahastamine), kuulub toetus tagasimaksmisele.
3) Toetuse kasutamine majandustegevuseks. Toetust eraldatakse mittemajandustegevuseks,
seega ei ole lubatud toetust kasutada ettevõtluseks või tootearenduseks, mis annaksid toetuse
saajale majandusliku eelise.
4) Üldtunnustatud teaduseetika normide või teaduse hea tava rikkumine. Kui projekti ei viida
läbi kooskõlas valdkonna üldtunnustatud teaduseetika normidega või teaduse hea tavaga, siis
võib ETAG ebaeetiliselt läbiviidud projekti toetuse tagasi nõuda.
Lõike 3 kohaselt on ETAGil toetuse tagasinõudmisel õigus nõuda tagasi ka proportsionaalne
osa kaudsest kulust. See tähendab, et tagastada tuleb nii teadustöö otsesteks kuludeks kasutatud
toetuse osa kui ka vastav osa kaudsest kulust.
Lõige 4 sätestab menetluskorra, kui toetust on kasutatud ebaseadusliku riigiabina või
väärkasutatud riigiabina. Sellisel juhul toimub toetuse tagastamine vastavalt
konkurentsiseaduse §-le 42.
Lõikes 5 on sätestatud tagasimakse tähtaeg. Asutus peab tagastama toetuse 60 kalendripäeva
jooksul alates vastava otsuse langetamisest.
Lõige 6 võimaldab teatud tingimustel tagasimakse ajatada. Tagasimakse ajatamiseks peab
asutus esitama ETAGile põhjendatud taotluse. Ajatamine on võimalik, kui ühekordne toetuse
tagastamine põhjustaks asutusele märkimisväärseid makseraskusi.
Eelnõu § 17. Toetuse kasutamise arvestus asutuses
Antud paragrahvis sätestatakse, et toetuse saaja peab toetuse kasutamisel hoidma
raamatupidamises lahus teadus- ja arendustegevusega seotud majandustegevuse ja
mittemajandustegevusega seotud kulud. Evalveeritud asutustele (st. teadus- ja arendusasutustel,
ülikoolidel ning evalveeritud rakenduskõrgkoolidel) on vastav nõue seatud seaduse tasemel (vt.
TAIKS §20 lg 4). Tagamaks võrdne kohtlemine seatakse sama kohustus kõigile toetust
saavatele asutustele. Samuti on teadus- ja arendusasutustel, ülikoolidel ja evalveeritud
rakenduskõrgkoolidel kohustus investeerida mittemajandustegevusest saadav kasum teadus- ja
arendustegevusse, selle tulemuste levitamisse või õpetamisse (TAIKS § 20 lg 5). Samad nõuded
kehtestatakse määrusega ka teistele programmi raames toetust saanud asutustele.
Eelnõu § 18. Rahastatud projektide tulemuste avalikustamine
Paragrahv sätestab projektide tulemuste ja projektide raames kogutud andmete avalikustamise
põhimõtted. Regulatsiooni eesmärk on tagada, et riigi rahastusel läbiviidud teadus- ja
arendustegevuse tulemused oleksid võimalikult laialdaselt kättesaadavad ning toetaksid
teadusandmete ja teadustulemuste avatud kasutamist. Säte on kooskõlas TAIKS § 5 punktiga
3, mille kohaselt lähtutakse teadus- ja arendustegevuses põhimõttest, et avalikest vahenditest
rahastatud teadustulemused ja -andmed on avalikkusele kättesaadavad, välja arvatud juhul, kui
avalikustamata jätmine on kooskõlas teiste õigusaktidega. Lõike 1 kohaselt tehakse projekti
tulemused ning võimaluse korral projekti käigus kogutud andmed avalikkusele kättesaadavaks,
välja arvatud juhul, kui avalikustamist piiravad teised õigusaktid (näiteks isikuandmete kaitset
reguleerivad õigusaktid) või kui on kavas tulemused kaitsta intellektuaalomandina. Tulemuste
avalikustamise all ei mõisteta nõuet avaldada kõik teadustulemused avatud juurdepääsuga
(„Open Access“) artiklitena. Sätte alusel eeldatakse, et uurimistöö tulemused avaldatakse
näiteks publitseerimisel või kaitstakse tööstusomandina. Sätte eesmärk on tagada, et avalikest
vahenditest rahastatud teadustöö tulemused ei jääks varjatuks ning võimaldada teadustöö
tulemusi ja andmeid taaskasutada ja/või korrata. Säte on kooskõlas põhimõttega, et toetuse
andmisel ei anta taotlejale riigiabi. Kuna projekti tulemused tehakse avalikult kättesaadavaks,
ei saa toetuse saaja riigi rahastuse kaudu majanduslikku eelist, mistõttu ei vasta toetus riigiabi
tunnustele.
Lõikega 2 sätestatakse, et projekti tulemuste publitseerimisel tuleb märkida, millise projekti
raames on tegevus rahastatud ning rahastajana tuleb märkida ka „Strateegiliste uuringute
programm“ ning ministeerium või Riigikantselei, mille kvoodi arvelt projekti rahastati.
Viitamise nõue tagab läbipaistvuse ning võimaldab tuvastada, millised teadustulemused on
valminud riikliku rahastuse vahendusel.
Lõike 3 alusel teeb asutus ETIS-e kaudu avalikkusele kättesaadavaks kõik projekti tulemusena
avaldatud publikatsioonide terviktekstid, mis sisaldavad viidet programmile, välja arvatud
juhul, kui avalikustamist piiravad teised õigusaktid (sh kirjastuse litsentsitingimused).
Kui kirjastaja on seadnud publikatsioonile ajutise juurdepääsupiirangu, teeb asutus
publikatsioonide terviktekstid ETIS-e kaudu kättesaadavaks pärast piirangu lõppemist,
vastavalt lõikele 4. See tagab, et avalikest vahenditest rahastatud uurimistöö tulemused
muutuvad avalikkusele vabalt kättesaadavaks ka juhul, kui esmased avaldamistingimused seda
koheselt ei võimalda.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja teiste õigusaktidega. Eelnõul ei ole
puutumust Euroopa Liidu õigusega.
4. Riigiabi analüüs
Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset
kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Riigiabi
reguleerivad ELi õigusaktid ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6.
ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või
riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada
konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga
kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.
Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata viie kriteeriumi alusel:
1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;
2) abi antakse ettevõtjale;
3) abimeetmel on valikuline iseloom;
4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise;
5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa
Liidu riikide vahel.
Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumitele, on tegemist riigiabiga.
1) Abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest.
Riigiabiks loetakse neid eeliseid, mis tulevad otseselt või kaudselt antud riigi ressurssidest.
Käesoleva määruse alusel välja antavad sihttoetuseid finantseeritakse riigieelarvelistest
vahenditest.
2) Abi antakse ettevõtjale.
Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb ettevõtjateks lugeda kõiki üksusi, mis tegelevad
majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise
viis. Määrav on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega. Toetust võivad
taotleda asutused, mille põhikirjaliste eesmärkide ja/või tegevuste hulka kuulub teadus- ja
arendustegevuse läbiviimine (vt. nt. eelnõu § 9 lõige 1). Kuigi osa toetuse saajaid võivad olla
äriühingud ja osad mitte, on antud juhul oluline see, kas toetust saanud asutused tegelevad
saadud toetuse abil majandustegevusega või mitte. Enamik teadus- ja arendustegevust läbi
viivatest asutustest (sh. ülikoolidest, teadus- ja arendusasutustest ning evalveeritud
rakenduskõrgkoolidest) tegelevad suuremal või väiksemal määral ka majandustegevusega.
Vastavalt teadus- ja arendustegevustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikus
sätestatule ei sisalda teadus- ja arendusabi teadusasutustele või teadusuuringute taristule
riigiabi, kui tegemist on teadusasutuste ja teadusuuringute taristu mittemajandustegevuse
(näiteks õpetamine, sõltumatu teadustegevus, teadusuuringute tulemuste levitamine,
teadmussiirde alane tegevus, kui saadav kasum investeeritakse teadusasutuse või taristu
mittemajandustegevusse) rahastamisega; asutust või teadusuuringute taristut kasutatakse
peaaegu täielikult mittemajandustegevuseks ja majandustegevus on vaid kõrvaltegevuseks
(mitte üle 20% üldisest aastasest tegevusmahust); tegemist on asutuste või teadusuuringute
taristu majandustegevusega (näiteks lepingulised teadusuuringud või teadusteenused), aga seda
tehakse turutingimustel; teadus- ja arendusprojektis osalevad asutus ning ettevõtja katab kõik
projekti kulud või projekti tulemusi võib laialdaselt levitada või projekti tulemusel tekkivad
intellektuaalomandi õigused jagatakse koostööpartnerite vahel vastavalt nende tööpanusele või
sissemaksetele või ettevõtja maksab intellektuaalomandi õiguste eest turuhinnale vastavat tasu.
Teadus- ja arendusasutustel, ülikoolidel ning evalveeritud rakenduskõrgkoolidel on vastavalt
teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadusele kohustus hoida
riigieelarvest eraldatud vahendite kasutamisel raamatupidamises lahus teadus- ja
arendustegevusega seotud majandustegevus ja mittemajandustegevus, nende kulud ning
rahastamine (TAIKS § 20 lg 4). Samuti on teadus- ja arendusasutustel, ülikoolidel ja
evalveeritud rakenduskõrgkoolidel kohustus investeerida mittemajandustegevusest saadav
kasum teadus- ja arendustegevusse, selle tulemuste levitamisse või õpetamisse (TAIKS § 20 lg
5). Samad nõuded kehtestatakse määrusega ka teistele toetust saavatele asutustele (eelnõu §
18). Määruse alusel rahastatakse alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduse
läbiviimist, teadus- ja arendustegevuseks vajaliku aparatuuri, seadmete ja tarkvara soetamist,
hooldamist või kaasajastamist, teadustaristu kasutamist, projektiga seotud riigisisest ja
rahvusvahelist koostööd, teadus- ja arendustegevuse tulemuste tutvustamist ja levitamist ning
projektiga seotud isikute mobiilsust ja pädevuse kasvatamist. Seega on tegemist sõltumatu
teadustegevuse, teadusuuringute tulemuste levitamise ja teadmussiirde alase tegevusega, mis
on üldiselt mittemajanduslik tegevus ehk antud määruse alusel ei toetata üldiselt asutuste
majandusliku iseloomuga tegevusi.
3) Abimeetmel on valikuline iseloom.
Toetuse eraldamiseks korraldatakse avatud taotlusvoor, millel osalejad peavad vastama teatud
tingimustele ning rahastatakse vaid hindamisel parimaid tulemusi saanud taotlusi.
Eelpooltoodut arvestades võib öelda, et antud meetmel on valikuline iseloom.
4) Abimeede annab abi saajale majandusliku eelise.
Abimeede võib anda toetuse saajale majandusliku eelise, sest võib olla aluseks uute rakenduste
ja teenuste väljatöötamisele, mida suure tõenäosusega turul ei ole ning mille järele on olemas
või potentsiaalselt tekkimas vajadus. Kuivõrd aga toetuse saajal on projekti tulemuste
levitamise ja avaldamise kohustus, on potentsiaalsete teadustulemustest kasusaajate hulk laiem
kui üksnes toetuse saajad.
5) Abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa
Liidu riikide vahel.
Määruse alusel rahastatud projektide tulemused tehakse määruse kohaselt avalikult
kättesaadavaks, üldjuhul tähendab see tulemuste publitseerimist, sh rahvusvahelistes
teadusajakirjades. Kuna toetuse abil saadud tulemused on avalikud, siis ei kaasne toetuse
andmisega mõju konkurentsile. Samuti ei kahjustata meetmega EL riikide vahelist kaubandust,
kuna toetust ei ole lubatud kasutada majandustegevuseks.
Kokkuvõttes võib öelda, et kuivõrd toetatavad tegevused on üldiselt mittemajanduslikud ning
majandusliku eelise saamine toetuse saajate poolt on pigem vähetõenäoline, ei ole antav toetus
riigiabi. Samuti on eelnõuga seatud toetuse saajale kohustus teha teadus- ja arendustegevuse
tulemused avalikult kättesaadavaks (§ 15 lg 1), näiteks publitseerimise kaudu.
5. Määruse mõjud
Kavandatav muudatus: Strateegiliste uuringute programmi pikaajaliste uurimissuundade
toetamise tingimuste ja korra kehtestamine.
Muudatuse kirjeldus: Kantuna eesmärgist lahendada Eesti ühiskonna ja majandusse ees
seisvaid keerulisi probleeme, keskendub strateegiliste uuringute programmi pikaajaliste
uurimissuundade toetamine ministeeriumite ja Riigikantselei valitsemisaladele tarviliku
teadus- ja arendustegevuse toetamisele ja teadmistepõhise poliitikakujundamise edendamisele.
Toetusmeetme loomisega:
• viiakse ministeeriumite ja Riigikantselei vastutusalade jaoks tarviliku teadus- ja
arendustegevuse rahastamine ühtsemale alusele ning väheneb teaduse rahastamise
killustatus;
• tekib nii ministeeriumitele ja Riigikantseleile kui ka teadlastele ja (teadus)asutustele
pikaajaline rahastuskindlus;
• valdkondliku teadus- ja arendustegevuse rahastamine integreeritakse paremini TAI
rahastussüsteemiga;
• väheneb ministeeriumite ja Riigikantselei ning (teadus)asutuste ja teadlaste
halduskoormus.
Sihtrühmad, keda muudatus mõjutab: Muudatuste sihtrühm on kõik ministeeriumid ja
Riigikantselei, asutused, mille põhikirjalisteks eesmärgiks ja/või tegevusteks on mh. teadus- ja
arendustegevuse läbiviimine ning teadlased, kes töötavad eelpool nimetatud asutustes.
5.1. Mõju haridusele, kultuurile ja spordile ning riigivalitsemisele
Eelnõul on positiivne mõju teadus- ja arendustegevusele ning teadmistepõhise ühiskonna
arengule. Määruses kavandatud regulatsioon loob aluse Eesti ühiskonna ja majanduse ees
seisvate keeruliste probleemide lahendamiseks tarviliku teadus- ja arendustegevuse
kavandamisele ja elluviimisele ning selle tulemuste rakendamisele.
5.2. Mõju teistele valdkondadele
Määruse jõustumisega võivad kaasneda positiivsed mõjud järgmistes valdkondades: sotsiaalsed
ja demograafilised mõjud, mõju riigi julgeolekule ja rahvusvahelistele suhetele, majanduslikud
mõjud, keskkonnamõjud, mõju regionaalarengule. Toetuse abil ellu viidavad projektid
käsitlevad ühiskonna ja majanduse jaoks olulisi probleeme ning nende tulemusena saadud uusi
teadmisi on võimalik rakendada nii avalikus sektoris kui ka ettevõtluses. Teadmiste
kasutuselevõttu toetab ka nõue teha projekti tulemused avalikkusele kättesaadavaks.
Positiivse mõju täpset ulatust ei ole võimalik ette prognoosida, kuna see sõltub konkreetsetest
projektidest ja nende tulemustest.
5.3. Ebasoovitavate mõjude risk
Määruse eelnõuga ei kaasne ebasoovitavaid mõjusid.
6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega kaasneb kulu riigieelarvele. Toetusskeemi rahastatakse Strateegiliste
uuringute programmi alusel riigieelarvest Haridus- ja teadusministeeriumi eelarve kaudu.
Tuginedes Vabariigi Valitsuse 2025. a 9.septembri otsusele, suunatakse programmi varasemalt
Vabariigi Valitsuse reservis olnud teadus- ja arendustegevuse vahendid, mis 2027. a. on 6,27
miljonit eurot, 2028. a. 13,44 miljonit eurot ja alates 2029. a. 16,5 miljonit eurot.
Määruse alusel eraldatavate toetuste iga-aastane eelarve sõltub programmi riigieelarveliste
vahendite olemasolust ning ministeeriumite ja Riigikantselei programmi kvootide kasutamise
otsustest. Programmi eelarve moodustab ligikaudu 3% avaliku sektori teadus- ja
arendustegevuse investeeringutest. Programmi rakendajaks on ETAG ning programmi
rakendamisega seotud kulud on planeeritud ETAG eelarvesse. Programmi rakendamise iga-
aastane kulu on ca 2% programmi kogueelarvest.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja Riigikantseleile. Eelnõu esitatakse
arvamuse avaldamiseks teadus- ja arendusasutustele, Eesti Rektorite Nõukogule,
Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule, Estonian Business School’le, Eesti Teaduste
Akadeemiale, Eesti Noorte Teaduste Akadeemiale ja SA-le Eesti Teadusagentuur.