Saatja: "Kristi Sarap - RA" <
[email protected]>
Saaja: "Vita Zhukova" <
[email protected]>
Teema: Vs: "MK-Estonia" ajaleht
Kuupäev: 2026-07-08 10:53
Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud
ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja
adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt
väljendatud loata edasi saata ega mis tahes viisil kolmandatele isikutele
avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu,
teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri.
This e-mail and any attachments transmitted may contain confidential and
privileged information. If you are not the intended recipient, please notify
the sender immediately by returning the e-mail and permanently deleting what
you have received. Any dissemination or use of this information by a third
person without permission is prohibited and may be illegal.
_____
Saatja: Vita Zhukova <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Saadetud: teisipäev, 7. juuli 2026 16:03
Adressaat: Kristi Sarap - RA <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; Carmen Katariina Sikk - RA
<
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Teema: "MK-Estonia" ajaleht
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere!
Kirjutan artiklit toidulisanditest ning sellest, kas need pakuvad inimese
tervisele tegelikku kasu või on paljudel juhtudel pigem oskusliku turunduse
tulemus. Viimastel aastatel on Eestis ja kogu maailmas märgatavalt kasvanud
huvi erinevate toidulisandite vastu – lisaks vitamiinidele koguvad
populaarsust näiteks kollageen, lõvilaka seen (Lion's Mane), klorofüll,
berberiin, ašvaganda, spirulina ning mitmesugused taimeekstraktid. Samal
ajal tekib üha rohkem küsimusi selle kohta, millel põhinevad nende toodete
kohta esitatavad lubadused ning kuidas need erinevad ravimitest.
Soovin paluda Ravimiameti kommentaari, kuna just Teie saate selgitada,
kuidas Eestis eristatakse ravimeid ja toidulisandeid, millised nõuded neile
kehtivad ning mida peaks tarbija enne ostu teadma.
Palun vastata järgmistele küsimustele:
* Paljud inimesed usuvad, et kui toodet müüakse apteegis, siis on selle
toime teaduslikult tõestatud. Kui suur on tegelik erinevus ravimi ja
toidulisandi registreerimise ning kontrolli vahel?
* Kui tootja soovib tuua turule uue toidulisandi, siis milliseid tõendeid
peab ta esitama? Kas enne müügile jõudmist hinnatakse ka toote tõhusust või
üksnes selle ohutust?
* Reklaamides kasutatakse sageli väljendeid nagu „toetab immuunsust", „aitab
liigeseid" või „soodustab organismi puhastumist". Millised tervisealased
väited on seaduse järgi lubatud ning kus jookseb piir lubatud turunduse ja
tarbija eksitamise vahel?
* Kui sageli puutub Ravimiamet kokku juhtumitega, kus toidulisandi tegelik
koostis ei vasta pakendil märgitule või sisaldab aineid, mida seal olla ei
tohiks?
* Milliseid eksiarvamusi kohtab Ravimiamet kõige sagedamini seoses
toidulisanditega ning mida peaks iga tarbija enne nende ostmist kindlasti
teadma?
Teie seisukoht on oluline, kuna Ravimiamet on Eestis peamine asutus, kes
aitab selgitada piiri ravimite ja toidulisandite vahel.
Oleksin tänulik ka muu asjakohase ja olulise info eest selle teema kohta.
Palun lisada vastusele kommenteerija täisnimi, ametikoht ning võimalusel
foto.
Palun saata vastused hiljemalt reedeks (10.07). Tegemist on lõpliku
tähtajaga, kuna alates järgmisest nädalast olen puhkusel.
Kui Teil ei ole võimalik kõigile küsimustele vastata, oleksin väga tänulik
ka lühikese kommentaari eest sellel teemal.
Kui Teil ei ole võimalik kommentaari anda, palun andke sellest samuti
lühidalt teada.
Ette tänades Teie aja ja abi eest!
Lugupidamisega,
Vita Žukova
"MK-Estonia" ajaleht