Eelnõu arvamuse avaldamiseks

MÄÄRUS Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruse nr 47 „Eelarveklassifikaator“ muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 29 lõike 4 alusel. § 1. Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruses nr 47 „Eelarveklassifikaator“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Määrusega sätestatakse eelarveklassifikaator, mille alusel toimub strateegiline planeerimine, finantsjuhtimine ja seire.“; 2) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Eelarveklassifikaator on kindlalt piiritletud arvestusobjektide kogum, mille alusel koostatakse strateegilised arengudokumendid, riigieelarve, liigendatakse ministeeriumi valitsemisala eelarve, seatakse eelarve piirmäärad ja korraldatakse seire.“; 3) paragrahvi 3 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosad „(Understandability principle)“, „(Consistency and comparability principle)“, „(Transparency principle)“, „(Objectivity principle)“, „(Materiality principle)“, „(Optimality principle)“ ja „(Substance over form principle)“; 4) paragrahvi 4 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kassapõhise ja tekkepõhise arvestuse pidamiseks kasutatakse järgmisi arvestusobjekte: 1) organisatsioon ja eelarveüksus; 2) eelarve liik; 3) eelarve konto; 4) eelarve objekt; 5) tegevusala; 6) toetus. (2) Tegevuspõhise eelarve korral kasutatakse arvestuse pidamiseks järgmisi arvestusobjekte: 1) organisatsioon ja eelarveüksus; 2) eelarve liik; 3) eelarve konto; 4) eelarve objekt; 5) planeerimistasand; 6) toetus.  2 (3) Riigieelarve piirmäärade seadmiseks kasutatakse järgmisi arvestusobjekte: 1) eelarveüksus; 2) eelarve liik; 3) eelarve konto; 4) eelarve objekt; 5) tegevusala; 6) toetus. (4) Tegevuspõhise eelarve korral kasutatakse riigieelarve piirmäärade seadmiseks järgmisi arvestusobjekte: 1) eelarveüksus; 2) eelarve liik; 3) eelarve konto; 4) eelarve objekt; 5) planeerimistasand; 6) toetus. (5) Kuluarvestuse pidamiseks kasutatakse järgmisi arvestusobjekte: 1) tulu-/kuluüksus; 2) projekt; 3) majanduslik sisu; 4) ressurss/kulukoht. (6) Strateegiliseks planeerimiseks ja seireks kasutatakse järgmisi arvestusobjekte: 1) organisatsioon; 2) planeerimistasand; 3) eesmärk; 4) mõõdik.“; 5) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Arvestusobjekti „Organisatsioon“ (edaspidi organisatsioon) alusel peetakse arvestust asutuste lõikes ning strateegilises planeerimises kasutatakse seda eesmärkide ja mõõdikute andmekorjeks.“; 6) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Arvestusobjekti „Eelarveüksus“ (edaspidi eelarveüksus) alusel liigendatakse riigieelarve vahendid asutuste lõikes, peetakse nende üle arvestust ja seatakse eelarve piirmäärad.“; 7) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Arvestusobjekti „Tegevusala“ (edaspidi tegevusala) kasutatakse arvestuse pidamiseks ja aruandluse saamiseks rahvusvahelise valitsemisfunktsioonide klassifikaatori (Classification of the Functions of Government, COFOG) lõikes.“; 8) paragrahvi 10 lõige 3 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „(3) Eelarve piirmäärad seatakse majandusarvestuse tarkvaras SAP (edaspidi SAP) tegevusalade kaupa, kuid asutusel on õigus eelarve piirmäärad ühelt tegevusalalt teisele ümber tõsta.“; 9) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt: „§ 11. Planeerimistasand (1) Arvestusobjekti „Planeerimistasand“ (edaspidi planeerimistasand) kasutatakse strateegilisel planeerimisel, eelarve planeerimisel ja finantsjuhtimisel. (2) Tegevuspõhises riigieelarves seatakse piirmäärad planeerimistasandi programmi ehk alavaldkonna tasemele. (3) Programmi ehk alavaldkonna tasemest alates määratakse meetmed ja tegevused.  3 (4) Tegevusele alategevuse määratlemine on vabatahtlik.“; 10) määrust täiendatakse §-dega 11ˡ ja 112 järgmises sõnastuses: „§ 11ˡ. Eesmärk (1) Arvestusobjekti „Eesmärk“ (edaspidi eesmärk) kasutatakse strateegilises planeerimises sihi määramisel ja see peab olema mõõdetav või hinnatav. (2) Eesmärk seatakse kõigile planeerimistasanditele, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. (3) Meetme tasemel on eesmärgi määratlemine vabatahtlik. (4) Kui alategevus on määratud, määratakse sellele ka eesmärk. § 112. Mõõdik (1) Arvestusobjekti „Mõõdik“ (edaspidi mõõdik) kasutatakse planeerimistasanditel seatud eesmärkide saavutamise hindamiseks. (2) Kui planeerimistasandil on eesmärk seatud, määratakse ka vastav mõõdik. (3) Tegevuse ja alategevuse tasemel võivad eesmärk ja mõõdik sisuliselt kattuda.“; 11) paragrahvi 12 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Arvestusobjekti „Toetus“ (edaspidi toetus) lõikes seatakse piirmäärad eelarve kontode lõikes.“; 12) paragrahvi 16 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Ressurss/kulukoht on kohustuslik kasutada maismaasõidukitega tehtud tehingute kajastamisel raamatupidamises.“; 13) paragrahvi 17 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Arvestusobjektide, välja arvatud eesmärgi kasutamiseks luuakse ühtsed koodid (edaspidi kodeerimine). Koodid sisestatakse maksete teostamise ja arvestuse pidamise infosüsteemidesse.“; 14) paragrahvi 17 lõike 2 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt: „9) planeerimistasandi kõik tasemed;“; 15) paragrahvi 17 lõiget 2 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses: „13) mõõdiku kõik tasemed.“; 16) paragrahvi 18 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahvi 18 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Asutused, kes ei kasuta SAP-i, esitavad eelarve muudatuste ja eelarve täitmise andmete kohta aruande Riigi Tugiteenuste Keskusele hiljemalt järgmise kuu 25. kuupäevaks.“; 18) paragrahvi 18 lõike 5 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) tegevusala tase 3 või planeerimistasandi tase 6 „Tegevusala“;“; 19) paragrahvi 18 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) SAP-i kasutavate asutuste eelarve piirmäärade piisavuse kontroll toimub SAP-is. Sealjuures kontrollitakse eelarve piisavust lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 5 toodust järgmiste erisustega: 1) tegevuspõhise eelarve korral kontrollitakse piirmäära olemasolu programmi tasandil;  4 2) tegevuspõhise eelarve korral kontrollitakse piirmäära olemasolu eelarve kontodel I, K või F.“; 20) määruse lisad 1 ja 4 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Määrus jõustub 2017. aasta 1. jaanuaril. (allkirjastatud digitaalselt) Sven Sester Minister (allkirjastatud digitaalselt) Veiko Tali Kantsler Lisa 1 Eelarveklassifikaator Lisa 4 Eelarve kontod  Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruse nr 47 „Eelarveklassifikaator ” lisa 1 (muudetud sõnastuses) EELARVEKLASSIFIKAATOR Arvestusobjekt Arvestusobjekti Vastutus Vastutaja Piirmäära Koodi Tase Pikkus Strateegiline Tekke- Kassa- Tekke- taseme nimetus roll* seadmine haldamine planeerimine põhine põhine põhine eelarve arvestus arvestus Eelarve liik Vt määruse lisa 3 Eelarve Finantsjuht RM RM 1 2 X X X Eelarve konto Vt määruse lisa 4 Eelarve Finantsjuht RM RM 1 1 kuni X X X 8 Eelarve objekt Vt määruse lisa 5 Eelarve Finantsjuht RM RM 1 2+6 X X X Organisatsioon Valitsemisala RM 1 1 Asutuste grupp RM 2 2 Asutus Eelarve Finantsjuht RM/Asutus**** RM 3 3 X X X Toetus Toetuse liik RM 1 1(2) Organisatsioon RM 2 5(6) Toetus Eelarve Projektijuht RM/Asutus Asutus 3 20 X X X Eelarveüksus Eelarveüksuse RM 1 1 tunnus (E) Organisatsioon RM 2 4  6 Eelarveüksus – Asutus 3 6 tase 1 Eelarveüksus – Eelarve Eelarvejuht Asutus Asutus 4 8 X X tase 2 Tulu-/kuluüksus Tulu-/kuluüksuse RM 1 1 tunnus (T/K) Organisatsioon RM 2 4 Tulu-/kuluüksus - Asutus 4 6 tase 1 Tulu-/kulu üksus - Asutus 5 8 tase 2 Tulu-/kulu üksus - Asutus 6 9 tase 3 Tulu-/kuluüksus - Kululimiit Kulujuht Asutus Asutus 7 10 X X tase 4 Projekt** Organisatsioon RM 1 4 (Asutuse tunnus) Projekt Eelarve Projektijuht Asutus Asutus 2 20 X X Majanduslik Konto liik RM RM 1 1 sisu Konto klass RM RM 2 2 Konto rühm Asutus RM 3 3 Konto grupp Asutus RM 4 4 Konto Asutus RM 5 8 X X  7 Planeerimis- Tase 1 – RM RM 1 2 X tasand tulemusvaldkond Tase 2 – Eelarve Finantsjuht RM RM 2 4 X X programm Tase 3 – meede Asutus RM 3 6 X Tase 4 – tegevus Asutus RM 4 8 X X Tase 5 – Asutus RM 5 10 X v alategevus Tase 6 – 6 12 X Tegevusala*** Eesmärk 1 X Mõõdik Tase 1 – 1 2+3 X tulemusvaldkond ja mõõdik 2 4+3 X Tase 2 – programm ja mõõdik 3 6+3 X Tase 3 – meede ja mõõdik 4 8+3 X Tase 4 – tegevus ja mõõdik Tase 5 – 5 10+3 X alategevus ja mõõdik Ressurss/ Ressursi liik RM 1 2  8 kulukoht Organisatsioon RM 2 6 (Asutuse tunnus) Ressurss/tegevus/ Kululimiit Kulujuht Asutus Asutus 3 12 X X kulukogum Tegevusala Tase 1/ RM 1 2 Tegevusvaldkond Tase 2/Grupp RM 2 3 Tase RM/Asutus RM 3 5 X*** X *** X 3/Tegevusala Selgitused eelarveklassifikaatori liigenduse kohta: Veerg „Arvestusobjekt“ näitab eelarveklassifikaatori liigendust ja toob arvestusobjektide nimetused. Veerg „Arvestusobjekti taseme nimetus“ näitab, kas arvestusobjektil on tasemed ja tasemete olemasolul toob nende nimetuse. Veerg „Vastutus“ näitab, kas arvestusobjektil on vastutaja ja vastutaja olemasolul toob piirmäära nimetuse. Veerg „Vastutaja roll“ näitab arvestusobjekti eest vastutava isiku rolli. *Vastutaja rollide selgitused: 1. Finantsjuht vastutab asutuse eelarve koostamise, eelarvestamise protsessi koordineerimise ja finantsaruandluse korraldamise eest. Ministeeriumi valitsemisala kõikide asutuste eelarvete koostamise, eelarvestamise protsessi koordineerimise ja finantsaruandluse korraldamise eest vastutab ministeeriumis finantsjuhi rolli kandev isik. Finantsjuht vastutab, et tehing on seaduspärane ja vajalik, tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsetele tehingute tingimustele, kokkuleppe sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse põhimõttest, kaupade ja teenuste tellimisel on järgitud riigihangete seadust ning dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele (tellimus- ja/või garantiikirjale). 2. Eelarvejuht on eelarveüksuse juht, kes vastutab temale määratud eelarve koostamise ja kasutamise eest. Eelarvejuht vastutab, et tehing on seaduspärane ja vajalik, tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsetele tehingute tingimustele, kokkuleppe sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse põhimõttest, kaupade ja teenuste tellimisel on järgitud riigihangete seadust ning dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele (tellimus- ja/või garantiikirjale). Eelarvejuhi vastutusala ei pea vastama organisatsiooni struktuuriüksusele.  9 3. Kulujuht on tulu/kuluüksuse juht, kes koostab eelarve ja vastutab tulude või kulude eest ühe kindla kuluüksuse piires ja saab oma juhtimisotsustega mõjutada kululimiitide piires ressursside kasutamist. Kulujuht vastutab, et tehing on seaduspärane ja vajalik, tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsetele tehingute tingimustele, kokkuleppe sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse põhimõttest, kaupade ja teenuste tellimisel on järgitud riigihangete seadust ning dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele (tellimus- ja/või garantiikirjale). Kulujuhtide struktuur lähtub organisatsiooni struktuurist ning võib olla mitmetasemeline. 4. Projektijuht on isik, kes juhib projekti ja vastutab projekti eelarve sihtotstarbelise kasutamise eest. Projektijuht vastutab, et tehing on seaduspärane ja vajalik, tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsetele tehingute tingimustele, kokkuleppe sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse põhimõttest, kaupade ja teenuste tellimisel on järgitud riigihangete seadust ning dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele (tellimus- ja /või garantiikirjale). Veerg „Piirmäära seadmine“ näitab, kas arvestusobjektile seatakse piirmäär Riigikogu või Vabariigi Valitsuse poolt (Rahandusministeerium teostab tehniliselt infosüsteemides - tähistatud „RM“) või saab vastava piirmäära seada asutus. Veerg „Koodi haldamine“ näitab, kas arvestusobjekti kodeerib ja haldab Rahandusministeerium keskselt (tähistatud „RM“) või asutus. Veerg „Tase“ näitab arvestusobjekti vastava taseme numbrit. Tasemeid eristatakse infosüsteemides kodeerimise kaudu. Veerg „Pikkus“ näitab, mitu kohta on arvestusobjekti vastava taseme koodis (kumulatiivselt). Taseme koodi kohtade arvu kasutatakse infosüsteemides. Veerg „Strateegiline planeerimine“; veerg „Tekkepõhine eelarve“; veerg „kassapõhine arvestus“ ja veerg „Tekkepõhine arvestus“ näitavad, millist arvestust arvestusobjekti või arvestusobjekti taseme lõikes peetakse. Veergudes toodud tähis “X“ näitab vastava arvestuse pidamise kohustust, tähis „v“ vastava arvestuse pidamise võimalust, mis ei ole asutusele kohustuslik. **Projekt on omavahel seotud ülesannete hulk, mida teostatakse kindlate piirangute raames, nagu ajakava ja eelarve. *** Tegevusala kasutatakse kassa- või tekkepõhise arvestuse pidamiseks siis, kui valitsemisala ei ole läinud üle tegevuspõhisele eelarvele. Kuna tegevusala kood on nõutav saldoandmikus, siis juhul, kui valitsemisala on üle läinud tegevuspõhisele eelarvele, asendatakse riigi raamatupidamise üldeeskirja lisaga 3 kehtestatud 5-kohaline tegevusala kood 2-kohalise koodiga, mis lisatakse tegevuse või alategevuse koodile ja millest saldoandmiku koostamisel tuletatakse tegevusala kood. **** Kui riigieelarve seadusega või Vabariigi Valitsuse liigendusega ei ole eelarve jaotatud asutuste tasandile, siis jaotab eelarve asutustele vastav ministeerium.  Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruse nr 47 „Eelarveklassifikaator ” lisa 4 (muudetud sõnastuses) EELARVE KONTOD Eelarve konto Nimetus T*** Tulud (algusega 3, 65, 70) 30 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 32 Kaupade ja teenuste müük 320 Riigilõivud 322 Tulu majandustegevusest 323 Muu kaupade ja teenuste müük 35 Saadud toetused 358 Saadud kodumaised toetused, sealhulgas välistoetusega kaasnev kaasfinantseering, kui see saadakse teiselt üksuselt 359 Saadud välistoetused 3591* Saadud välislähetuste hüvitised 35029**** Mitterahaliselt saadud sihtfinantseerimine  11 38 Muud tulud 381 Tulud varude ja põhivara müügist (materiaalse ja immateriaalse vara müük) 3819**** Müüdud põhivara jääkväärtus 382 Muud tulud varadelt 383 Trahvid ja muud varalised karistused 388 Muud eespool nimetamata tulud 652010 Dividenditulu 655 Finantstulud 70 Rahalised siirded riigiasutustelt 700010**** Mitterahalised siirded riigiasutustelt K*** Kulud (algusega 4, 5, 60, 61, 650, 71) 4 Antud toetused ja muud ülekanded (eraldised ja subsiidiumid ettevõtlusele) 41 Sotsiaaltoetused 45 Muud antud toetused ja ülekanded 45029**** Mitterahaliselt antud sihtfinantseerimine 5 Tööjõu- ja majandamiskulud (personalikulud ja majandamiskulud) 50** Tööjõukulud (personalikulud) 55** Majandamiskulud  12 60 Muud tegevuskulud 600 Muud kulud 60800* Valuutakursivahed 601 Edasiantud maksud, lõivud, trahvid, muud seadusejärgsed tasud 601000**** Käibemaks tegevuskuludelt 601002**** Käibemaks põhivara soetustelt 601005**** Finantseerimistehingute käibemaks 61**** Amortisatsioon 650 Finantskulud (intressi-, viivise- ja kohustistasud 6508**** Diskonteeritud intressikulu 71 Rahalised siirded riigiasutustele 710010**** Mitterahalised siirded riigiasutustele I*** Investeeringud 15 Materiaalsete ja immateriaalsete vara soetamine ja renoveerimine F*** Finantseerimistehingud 101 Finantsvarade suurenemine 102 Finantsvarade vähenemine  13 205 Kohustuste suurenemine 206 Kohustuste vähenemine 290**** Netovara muutused * Eelarve kontod 3591 ja 60800 on kasutusel ainult riigi standardiseeritud majandusarvestuse tarkvaras SAP. Laekumised kajastatakse eelarve kontol 3591, kui raha laekub Euroopa Liidu vahenditest, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt või välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt lähetuskulude hüvitamiseks. Laekumised kajastatakse eelarve kontol 3591 selle eelarve liigiga, millega olid eelnevalt tehtud kulud, mille eest hüvitis laekus. Eelarve konto 60800 on kasutusel valuutakursivahede kajastamiseks, kui raamatupidamises kajastatakse varem arvele võetud nõude või kohustuse maksmisel tekkiv valuutakursivahe kontol 608000. Valuutakursivahe kajastatakse arvestusliku tulu või kuluna liigiga 10. ** Eelarve kontosid 50 ja 55 kasutatakse eelarve liigendamisel ainult eelarve liigi 20 korral. Ülejäänud eelarve liikide korral kasutatakse liigendamisel nende asemel eelarve kontot 5. *** Alates 01.01.2016 kasutatakse ainult tegevuspõhise eelarve korral. **** Alates 01.01.2017 kasutatakse tekkepõhise eelarve korral. SELETUSKIRI Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruse nr 47 „Eelarveklassifikaator“ muutmise eelnõu juurde I. Sissejuhatus Rahandusministri määrust „Eelarveklassifikaator“, mis on kehtestatutud riigieelarve seaduse §29 lõike 4 alusel muudetakse, et siduda tegevuspõhise eelarvele üleminekuks strateegiline planeerimise ja finantsjuhtimise arvestusobjektid. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunikud Tarvo Seenmaa (6113709, [email protected]) ja Maria Värton (6113734, [email protected]) ja ekspert Andres Paris (6113665, [email protected]). Määruse muutmise eelnõu koostamise käigus konsulteeriti Riigi Tugiteenuste Keskuse osakonnajuhataja – riigi pearaamatupidaja Juta Maariga. Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis õigusosakonna nõunik Anne-Ly Normak. II. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs § 1. Reguleerimisala Määrusega täpsustatakse eelarveklassifikaatori funktsioone ning viiakse sisse selgem seos strateegilise planeerimisega. § 2. Eelarveklassifikaator Eelarve klassifikaatori definitsioonis tuuakse välja otsene seos strateegilise planeerimise ja seire ning tulemuste hindamisega. Eelarveklassifikaatori alusel koostatakse strateegilised arengudokumendid, riigieelarve, liigendatakse ministeeriumi valitsemisala eelarve, seatakse eelarve piirmäärad ning korraldatakse seire. Vastavad muudatused viiakse sisse ka määruse lisasse 1, mis näitab eelarveklassifikaatori jaotumist arvestusobjektideks, määrab ühtsed nõuded arvestusobjektidele (sh nende tasemetele) ning arvestusobjektide kasutamisele erinevatest arvestuspõhimõtetest lähtuvalt. § 3. Üld- ja arvestuspõhimõtted Üld-ja arvestuspõhimõtete inglisekeelsed terminid jäetakse välja, kuna eestikeelne terminoloogia on väljakujunenud ning üheselt mõistetav. § 4. Arvestusobjektide liigitus Arvestusobjektide kasutamine määratakse eraldi arvestuse pidamiseks, strateegiliseks planeerimiseks ja seireks, riigieelarve piirmäärade seadmiseks ja kuluarvestuse pidamiseks. Lisatud on ka tegevuspõhise riigieelarve korral kasutatavad arvestusobjektid. Arvestusobjekti „Planeerimistasand“ varasem nimi „Programm“ oli arvestusobjekti nimena eksitav, kuna sõna programm on kasutusel eelkõige tulemusvaldkonna alavaldkonna strateegilise arengudokumendina ning ka tegevuspõhise riigieelarve piirmäärad seatakse just nende programmide tasemel. Arvestusobjekte kasutatakse järgmiselt: 1) Kassapõhise ja tekkepõhise arvestuse pidamiseks: organisatsioon ja eelarveüksus, eelarve liik, eelarve konto, eelarve objekt, tegevusala, toetus. 1 2) Arvestuse pidamiseks tegevuspõhise riigieelarve korral: organisatsioon, eelarve liik, eelarve konto, eelarve objekt, planeerimistasand, toetus. 3) Riigieelarve piirmäärade seadmiseks: eelarveüksus, eelarve liik, eelarve konto, eelarve objekt, tegevusala, toetus. 4) Riigieelarve piirmäärade seadmiseks tegevuspõhise riigieelarve korral: eelarveüksus, eelarve liik, eelarve konto, eelarve objekt, planeerimistasand, toetus. 5) Kuluarvestuse pidamiseks: tulu-/kuluüksus, projekt, majanduslik sisu, ressurss/kulukoht. 6) Strateegiliseks planeerimiseks ja seireks: organisatsioon, planeerimistasand, eesmärk, mõõdik. § 5. Organisatsioon Arvestusobjekti „Organisatsioon“ alusel peetakse arvestust asutuste lõikes ning strateegilises planeerimises kasutatakse seda eesmärkide ja mõõdikute andmekorjeks. § 6. Eelarveüksus Arvestusobjekti „Eelarveüksus“ (edaspidi eelarveüksus) alusel liigendatakse riigieelarve vahendid asutuste lõikes, peetakse nende üle arvestust ja seatakse eelarve piirmäärad. § 10. Tegevusala Lisatakse eestikeelne klassifikaatori nimi rahvusvaheline valitsemisfunktsioonide klassifikaator. Inglisekeelne nimi jääb sulgudesse, kuna valdavalt on kasutusel inglisekeelne lühend. Kuna eelarve on tekkepõhine, jäetakse lõikes 3 ära viide kassa- või tekkepõhistele piirmääradele. § 11. Planeerimistasand Arvestusobjekti „Planeerimistasand“ varasem nimi „Programm“ oli arvestusobjekti nimena eksitav, kuna sõna programm on kasutusel eelkõige tulemusvaldkonna alavaldkonna strateegilise arengudokumendina. Arvestusobjekti „Planeerimistasand“ kasutatakse strateegilisel planeerimisel, eelarve planeerimisel ja finantsjuhtimises. Tegevuspõhises riigieelarves seatakse piirmäärad arvestusobjekti „Planeerimistasand“ programmi ehk alavaldkonna tasemele. Planeerimistasandi tasemed on nimetatud määruse lisas 1. Organisatsioonid, kes pole veel täielikult tegevuspõhisele planeerimisele üle läinud, lähtuvad sarnasest jaotusest. Programmi asemel kavandatakse meetmed ja tegevused alavaldkondade kaupa. Arvestusobjekti „Planeerimistasand“ tasemed on: tulemusvaldkond, programm või alavaldkond, meede, tegevus ja alategevus. Programmi ehk alavaldkonna tasemest alates määratakse meetmed ja tegevused. Tegevusele alategevuse määratlemine on vabatahtlik. §11ˡ. Eesmärk Arvestusobjekti „Eesmärk“ kasutatakse strateegilises planeerimises sihi määramisel ja see peab olema mõõdetav või hinnatav. Eesmärk seatakse kõigile planeerimistasanditele, meetme tasemel on eesmärgi määratlemine vabatahtlik. Kui alategevus on määratud, määratakse talle ka eesmärk. §11². Mõõdik. 2 Arvestusobjekti „Mõõdik“ kasutatakse erinevatel planeerimistasanditel seatud eesmärkide saavutamise hindamiseks. Kui planeerimistasandil on eesmärk seatud, määratakse ka vastav mõõdik. Tegevuse ja alategevuse tasemel võivad eesmärk ja mõõdik sisuliselt kattuda. Mõõdiku kood koosneb planeerimistasandi ja mõõdiku koodist. § 12. Toetus Kuna riigieelarve on koostatakse tekkepõhiselt, jäetakse lõikes 1 ära viide kassa- ja tekkepõhistele eelarve piirmääradele. § 16. Ressurss/kulukoht Lisatakse kohustus kasutada maismaasõidukitega tehtud tehingute kajastamisel raamatupidamises arvestusobjekti „Ressurss/kulukoht“. § 17. Arvestusobjektide kodeerimine Arvestusobjektide kodeerimist täiendatakse lähtudes juba eespool selgitatud muudatustest. Arvestusobjekt „Programm“ on asendatud arvestusobjektiga „Planeerimistasand“. Lisatud on arvestusobjekt „Mõõdik“. Arvestusobjekti „Eesmärk“ ei kodeerita. § 18. Arvestusobjektide kasutamine eelarve piirmäära olemasolu kontrollimisel Arvestusobjektide kasutamisel eelarve piirmäära olemasolu kontrollimisel jäetakse välja viited kassapõhisele ja tekkepõhisele eelarvele nii SAPi kasutavates ka mitte kasutavates asutustes. Tegevuspõhise eelarve korral korrastatakse viited vastavale planeerimistasandile. Kui asutus ei kasuta SAP-i, märgitakse e-riigikassasse saadetavale maksekorraldusele: eelarveaasta number, organisatsiooni tunnus, eelarve liik, eelarve konto, eelarve objekt, tegevuspõhise eelarve korral programm. Asutused, kes ei kasuta SAP-i, esitavad eelarve muudatuste ja eelarve täitmise andmete kohta aruande Riigi Tugiteenuste Keskusele hiljemalt järgmise kuu 25. kuupäevaks. SAP-i kasutavate asutuste eelarve piirmäärade piisavuse kontroll toimub SAP-is. Sealjuures kontrollitakse eelarve piisavust lähtudes §18 lõikes 5 toodust järgmiste erisustega: 1) tegevuspõhise eelarve korral kontrollitakse piirmäära olemasolu programmi tasandil; 2) tegevuspõhise eelarve korral kontrollitakse piirmäära olemasolu eelarve kontodel I, K või F. Määruse lisa 1 muutmine Tabelisse on lisatud strateegilise planeerimise veerg. Veergude nimetused on muudetud vastavalt kassapõhine eelarve kassapõhiseks arvestuseks ja RP kanne tekkepõhiseks arvestuseks. Klassifikaatori määrus ei kehtesta nõudeid aruandlusele ja seetõttu kustutatakse aruandluse veerg. Arvestusobjekt „Programm“ nimetatakse „planeerimistasandiks“ ja lisatakse ka uued strateegilise planeerimise arvestusobjektid: eesmärk ja mõõdik ning nende tasemed ja muu asjakohane info. Arvestusobjekti „Eesmärk“ ei kodeerita. Määruse lisa 4 muutmine 3 Eelarve kontode lisasse (Lisa4) lisatakse uus konto - 601005 finantseerimistehingute käibemaks. III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõus sisalduvad muudatused on kooskõlas riigieelarve seadusega ja Eesti Vabariigi põhiseadusega. Eelnõu ei sisalda sätteid, mis oleks vastuolus Euroopa Liidu õigusega. IV. Määruse mõjud Määrus täpsustab strateegilise planeerimise ja riigieelarve seoseid. Määrus täpsustab strateegilise planeerimise ja riigieelarve seoseid. Määrusega kehtestatav strateegilise planeerimise arvestusobjektide kodeerimine võimaldab arendada infotehnoloogilisi lahendusi asendamaks seni kasutusel olevad eraldiseisvad vormid keskse andmebaasiga. V. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Strateegilise planeerimise ja riigieelarve protsessi kooskõlla viimine muudab arengukavade ja programmide koostamise ja aruandluse süsteemseks. Kokkuvõttes vähendab see administratiivset koormust. Strateegilise planeerimise korrastamine võib tuua kaasa kulutusi (koolitused, konsultatsioonid). VI. Määruse jõustumine Eelnõu jõustub 1. jaanuaril 2017. VII. Määruse koostamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu kooskõlastatakse ministeeriumitega ja põhiseaduslike institutsioonidega. 4 Saatja: Mari Roots </O=EESTI KV/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=MARI.ROOTS> Saaja: KVPS Üldosakond, Kaitseressursside Amet, [email protected], Astra Mölder, Anu Rannaveski Teema: Eelnõu arvamuse avaldamiseks Tere Edastan arvamuse avaldamiseks rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruse nr 47 „Eelarveklassifikaator“ muutmise eelnõu. Dokumendiga on võimalik tutvuda ka EISis aadressil https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/25e7b988-809c-474a-98d4-3 86bd2da2f5e <https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/25e7b988-809c-474a-98d4- 386bd2da2f5e> Palun esitada arvamus Kaitseministeeriumile hiljemalt 05.10.2016. Lugupidamisega Mari Roots Kaitseministeeriumi õigusosakonna praktikant *** AMETIALASEKS KASUTAMISEKS *** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist. This e-mail and any attachments may contain confidential and privileged information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately by return e-mail, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be illegal. Saatja: Mari Roots </O=EESTI KV/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=MARI.ROOTS> Saaja: Kaitseressursside Amet, [email protected] Teema: FW: Eelnõu arvamuse avaldamiseks Tere Palun edastage omapoolne arvamus Malle Piirsoole ([email protected] <mailto:[email protected]> ). Tervitades Mari Roots From: Mari Roots Sent: Wednesday, September 28, 2016 5:03 PM To: '[email protected]' <[email protected]>; Kaitseressursside Amet ([email protected]) <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]> Cc: Astra Mölder <[email protected]>; Anu Rannaveski <[email protected]> Subject: Eelnõu arvamuse avaldamiseks Tere Edastan arvamuse avaldamiseks rahandusministri 16. detsembri 2015. a määruse nr 47 „Eelarveklassifikaator“ muutmise eelnõu. Dokumendiga on võimalik tutvuda ka EISis aadressil https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/25e7b988-809c-474a-98d4-3 86bd2da2f5e Palun esitada arvamus Kaitseministeeriumile hiljemalt 05.10.2016. Lugupidamisega Mari Roots Kaitseministeeriumi õigusosakonna praktikant