Mere-Karu kinnistu abihoone (kuur) ehitusloa eelnõu kooskõlastamata jätmine - Maanteeamet

Failid

15-22038802-2 28.08.2020 Väljaminev kiri.bdoc1311 KB

Sisu (failidest)

EELPROJEKT ABIHOONE (KUUR) PROJEKT Ehitusprojekti seletuskiri Harjumaa, Kuusalu vald, Hara küla, Mere-Karu kinnistu SISUKORD SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA .............................................................................................................................................. 2 1.1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 2 1.2 ÜLDANDMED.................................................................................................................................. 3 1.3 EHITUSGEODEETILISTE UURIMISTÖÖDE ANDMED ................................................................. 3 1.4 PROJEKTEERIMISEL ALUSEKS VÕETAVAD EHITUSNORMID JA EESKIRJAD ....................... 3 2. ARHITEKTUURNE LAHENDUS.......................................................................................................... 4 2.1 ÜLDISELT ....................................................................................................................................... 4 2.2 VÄLISVIIMISTLUS .......................................................................................................................... 4 2.3 AKNAD JA VÄLISUKSED ............................................................................................................... 5 2.4 SISEVIIMISTLUS ............................................................................................................................ 5 2.5 HEAKORRASTUS JA HALJASTUS................................................................................................ 5 3. TÖÖKIRJELDUSED ............................................................................................................................ 9 3.1 TEHNILISED PÕHINÕUDED HOONE KANDEKONSTRUKTSIOONIDELE .................................. 9 3.2 TÖÖDE KONTROLLIMINE ........................................................................................................... 10 3.3 BETOONITÖÖD ............................................................................................................................ 10 3.4 VUNDAMENDID............................................................................................................................ 10 3.5 VÄLISSEINAD ............................................................................................................................... 11 3.6 SISESEINAD ................................................................................................................................. 11 3.7 PÕRANDAD .................................................................................................................................. 11 3.8 PLAATKATTED ............................................................................................................................. 11 3.9 KATUSED ..................................................................................................................................... 11 3.10 PLEKITÖÖD .................................................................................................................................. 11 3.11 AKNAD .......................................................................................................................................... 11 3.12 UKSED .......................................................................................................................................... 11 3.13 VÄRVITÖÖD ................................................................................................................................. 12 4. KÜTE JA VENTILATSIOON .............................................................................................................. 13 5. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON .......................................................................................... 15 6. ELEKTER .......................................................................................................................................... 18 7. TULEOHUTUS .................................................................................................................................. 24 8. ENERGIATÕHUSUS ......................................................................................................................... 27 9. KESKKONNAKAITSE NÕUDED ....................................................................................................... 27 10. RUUMIDE EKSPLIKATSIOON: ......................................................................................................... 29 11. TEHNILISED NÄITAJAD: .................................................................................................................. 30 EELPROJEKT ABIHOONE (KUUR) PROJEKT Ehitusprojekti seletuskiri Harjumaa, Kuusalu vald, Hara küla, Mere-Karu kinnistu SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA 1.1 SISSEJUHATUS Kinnistu asub aadressil Harjumaa, Kuusalu vald, Hara küla, Mere-Karu (katastrinumber 42301:002:0487) ja on käesoleval ajal tühi. Käesolevas projektis on projekteeritud abihoone (kuur) (53,0 m²). Ehitusprojekt on koostatud Mere-Karu kinnistule. Mere-Karu maaüksus paikneb Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndis, kus kehtib looduskaitseseaduses ja Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjas sätestatud kaitsekord. Käesolev projekt on koostatud eelprojekti mahus, käesolevas projektis käsitletud kinnistule. Projekteerimistööd ja nende läbiviimine on teostatud Hea Ehitustava kohaselt ja vastavalt: • Ehitusseadustik, jõustunud 01.07.2015.a.; • Planeerimisseadus, jõustunud 01.07.2018.a. ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded; • Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus, 01.07.2018 • Päästeseadus; 01.01.2018 • Tuleohutuse seadus, 18.01.2016 • Eesti Standard EVS 932:2017 “Ehitusprojekt”; • Majandus- ja taristuministri määrus 17.07.2015 nr 97 "Nõuded ehitusprojektile"; • Majandus- ja taristusministri määrus nr 51 / 02.06.2015 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu”; • Majandus- ja taristuministri määrus nr 57 / 05.06.2015 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused ”; • Majandus- ja taristuministri määrus 02.07.2015 nr 85 “Eluruumidele esitatavad nõuded”; • Eesti Standard EVS 894:2008 “Loomulik valgus elu- ja bürooruumides”; • Siseministri määrus nr 17 " Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele ", kehtiv alates 30.03.2017. a.; • Eesti Standard EVS 620 “Tuleohutus”; • Eesti Standard EVS 843:2016 “Linnatänavad”; • Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 63 / 01.01.2019 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”; • Majandus- ja taristuministri määruus nr 58 / 01.07.2015 “Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika”; • Eesti standard EVS-EN 15251:2007 “ Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast”; • Sotsiaalministri määrus nr 42 / 04.03.2002 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“; • Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (Majandus- ja taristuministri määrus nr 82, vastu võetud 02.07.2015). Ehitiste kavandatud elueaks on arvestatud ET-10113-0189 kohaselt 50 aastat. Hoonesiseste tehnovõrkude, välistrasside, teede ja platside kasutusiga on antud eelprojekti vastava osa seletuskirjas. 2 EELPROJEKT ABIHOONE (KUUR) PROJEKT Ehitusprojekti seletuskiri Harjumaa, Kuusalu vald, Hara küla, Mere-Karu kinnistu 1.2 ÜLDANDMED 1.2.1 Ehitise nimetus Abihoone (Kuur) 1.2.2 Tellija Tellija nimi – Marina Suvorova; Mobiiltelefon – +372 513 4903; 1.2.3 Kinnistu andmed Asukoht – Harjumaa, Kuusalu vald, Hara küla, Mere-Karu; Katastritunnus – 42301:002:0487; Krundi kasutamise sihtotstarve - Elamumaa 100%; Pindala – 8372,0 m²; Omanik – Marina Suvorova, Anton Suvorov; 1.2.4 Projekteerijad Asendiplaan Teostaja: Artepolitan OÜ Arhitektuur Reg. nr.: 12099452 Aadress: Paasiku 4-277, Tallinn, 13916 Mob. tel: +372 55984443 E-mail: [email protected] MTR reg. nr.: EEP002162 Arhitekt/ Vastutav spetsialist: Andrei Klimov, Kutse: 129752. 1.3 EHITUSGEODEETILISTE UURIMISTÖÖDE ANDMED Krundi geodeetiline mõõdistamine on teostatud Geoport OÜ poolt 18.02.2020.a, Maa- ala plaan tehnovõrkudega, töö nr A20021. Kontaktandmed Teostaja: Geoport OÜ Reg. nr.: 12307850 Aadress: Jõelähtme vald, Loo alevik, Kuusiku tee 18-45 Mob. tel: +372 5115859 E-mail: [email protected] MTR reg. nr.: EEG000293 1.4 PROJEKTEERIMISEL ALUSEKS VÕETAVAD EHITUSNORMID JA EESKIRJAD Abihoone projekti normdokumentideks on: • Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, otsustele • Eesti Vabariigis kehtivatele normidele ja standarditele • Kohaliku omavalitsuse määrustele ja juhenditele • tehnilistele tingimustele • Materjalide ja seadmete paigutuseeskirjadele ning nende juhistele • Tellija soovidele • Eesti projekteerimisnormid EPN; • Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded, Eesti Ehitusteabe Fondi väljaanne RYL; • ET-1 0110-0410 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühis- kasutusega hoonetes ja müra mõõtmise meetodid; • ET-1 0203-0482 Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile; Abihoone projekt on koostatud vastavalt kehtivale ehitusseadustikule (vastuvõetud 01. juulil 2015.a.) ning vastavuses kehtivatele keskkonnakaitse, tuletõrje ja tervisekaitse eeskirjadele. 3 EELPROJEKT ABIHOONE (KUUR) PROJEKT Ehitusprojekti seletuskiri Harjumaa, Kuusalu vald, Hara küla, Mere-Karu kinnistu Eelprojekt on koostatud vastavuses Eesti Standardiga EVS 932:2017 “Ehitusprojekt” sätestatud nõuetele. Vastavalt määruse §10-le on esitatud ehitusprojekti arhitektuursed joonised ja seletuskiri ning ehituskonstruktsiooniosa, kütte- ja ventilatsiooniosa, veevarustuse ja kanalisatsiooniosa, elektriosa ja tuleohutuse osa seletuskirjad. Ehitise tehnilised andmed on esitatud vastavalt Majandus- ja Taristuministri määrusele nr. 57, kehtiv alates 05.06.2015.a määrusele – “Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”. 2. ARHITEKTUURNE LAHENDUS 2.1 ÜLDISELT Projekteeritud hoone on ümbrusesse esteetiliselt sobituvaga arhitektuuriga, projekti koostamisel on arvestatud Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava lisa nr 7 ehitussoovitustega. Abihoone esimesele korrusele on paigutatud kaks abiruumi. Hoone põhikorruse põrandapinna +/- 0,00 tasapind on planeeritud +14,25. Põhikorruse sisemine kõrgus on projekteeritud 2,7 m. Katus on kahepoolse kallega, kaldenurgaga 30,0°. Kuna abihoone asub teistest kinnistutest kaugel, siis ei teki naaberkinnistutele päikese varju, millega naabrite insolatsioon ei halvene. Hoone pikkus on 12,0 m ja laius 4,9 m. Katuseharja kõrgus maapinnast 4,7 m. Arhitektuurse lahenduseks on võetud aluseks naaberhoonete taluarhitektuur ning piirkonna maastik. Kuur on mõeldud 1930.a. kalapüügi paadi hooldamiseks ning remondimiseks. Mere Karu kinnistu hooned peavad olema ümbrusesse esteetiliselt sobituva arhitektuuriga, projekti koostamisel oleme arvestatud Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava lisa nr 7 ehitussoovitustega (Hara külas). Kultuuripärandi kaitse-eesmärgist lähtuvalt on ehitamisel oluline arvestada piirkonnas ajalooliselt väljakujunenud asustusstruktuuri ja ehitustraditsioonidega. Oluline on nii maaüksuse, selle kontaktvööndi, kui ka piirkonna samatüübiliste ehitiste paiknemine, maht, arhitektuursed lahendused ja materjalikasutus. Lahemaa külamaastiku ajaloolise ilme säilimisel on kõige olulisem vana ajaloolise hoonestuse säilimine. Samuti on tähtis piirkonna ajalooliste ehitustraditsioonide säilimine. Kavandatu ei jää domineeriv väljakujunenud keskkonnas. 2.2 VÄLISVIIMISTLUS Abihoone puitsõrestik välisseinad kaetakse värvitud vooderlaudisega. Hoone välisviimistluses on kasutatud ühte tooni välispinda: Pinotex puidukaitsevärv, Rootsi punane / Swedish Red (punane). Projektis puidust klaasiga ja laiendiga välisukse värv on RAL 9010 (valge). Akende puit viimistlus on RAL 9010 (valge). Katustealuste ripplagedena (räästad) kasutatakse puitvooderlauad Pinotex puidukaitsevärv (valge). Kõik fassaadi plekkdetailid – räästaservad, veesülitid, aknaplekid jms – tehtud tumepruunist tsingitud plekist. Sokkel kaetud helehall tsementkrohviga. 4 EELPROJEKT ABIHOONE (KUUR) PROJEKT Ehitusprojekti seletuskiri Harjumaa, Kuusalu vald, Hara küla, Mere-Karu kinnistu Välisviimistluses on kasutatud traditsioonilisi naturaalseid ehitusmaterjale ja neutraalset välisviimistluse värvilahendust. 2.3 AKNAD JA VÄLISUKSED Kasutatud kahekordse klaasiga puit-profiilaknaid. Välisuks on puitkonstruktsioonist, klaasiga. Toodete üldine soojajuhtivus – Uf <1,0 W/m²K Klaaspaketil - Ug <0,7 W/m²K Viimistlus puit-osadel – tumepruun värv RAL 7015 väline klaas – kirgas Akende lengid ja raamid puitkonstruktsioonist valge värviga RAL 9010. Klaas – kirgas. 2.4 SISEVIIMISTLUS Abiruumide seinad ja laed kaetakse sisevooderlaudisega. Põrandad kaetakse laudparketiga. 2.5 HEAKORRASTUS JA HALJASTUS Kinnistu on suurusega 8372,0 m2. Planeeritud kinnistu on trapetsvormiga. Hara küla Mere-Karu maaüksus paikneb Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndis, kus kehtib looduskaitseseaduses2 (edaspidi LKS) ja Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjas 3 (edaspidi kaitse-eeskiri) sätestatud kaitsekord. Abihoone on paigutatud kinnistu kirdepoole. Abihoone asub teistest hoonetest eemal, seoses sellega, et paadikäru + sõiduauto üldpikkus on 14,5 meetrid, et oleks abihoone ja autovärava vahelisele alale autode koos käruga parkimise ja manööverdamise ala. Kinnistu tänavapoolsest piirist on hoone asetatud 21,2 m kaugusele. Kinnistu paikneb osaliselt riigitee kaitsevööndis, seoses millega riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3 kui see ei vähenda ehitise ohutust. Plaanilahenduse aluseks on võetud koostatud asendiplaan. Mahasõidu laius on 7,00 m, pöörderaadiused on 5,0 m. Asendiplaanil on näidatud EhS §71 kohane tee kaitsevöönd. Liikluskorraldusejoonisel on näidatud nähtavuskolmnurgad vastavalt projekt kiirusele 60 km/h: nähtavuskaugus peateele 200 m, nähtavuskaugus kõrvalteele 7 m. Vaba ruumi nõue vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) punkt 5.2.7, tabelid 2.14 ja 2.17 lähtetasemel rahuldav. Nähtavuskolmurgas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi (vt. joonis AS-2 Asendiplaan). Projekti koostamisel on arvestatud riigiteel aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusega 194 autot/ööp, kehtiva kiiruspiiranguga 60 km/h ja projekteerimise lähtetasemega „rahuldav“. Maaüksusel paikneb riigitee kaitsevööndis olemasolev laut-küün / avariiline ait (1860 a, kantud registrisse 64 m2). Maanteeamet lubab rajatist rekonstrueerida, kuid tellja peab 5 EELPROJEKT ABIHOONE (KUUR) PROJEKT Ehitusprojekti seletuskiri Harjumaa, Kuusalu vald, Hara küla, Mere-Karu kinnistu arvestada, et Maanteeamet ei võta vastustust riigiteest tulenevate häiringute ega tee hooldusest või kasutamisest (st sõiduki väljasõit teelt) tulenevate kahjude eest. Juurdepääs kinnistule on ette nähtud 11283 Loksa-Hara teelt, riigitee km 4,620, ühine sissesõit, vastavalt Maanteeameti lisa 1 toodud nõuetele. Abihoone +/- 0,00 =14,25 m, arvestades et hoone +0,00 on 25 cm kõrgemale, kui maapind. Parkimiskohad on ette nähtud 3-le autole (2 õues, ning 1 garaažis). Kaks parkimiskohta on sissesõidu kõrval. Krundisisesed teed on kaetud sillutiskiviga killustiku ning liivapadja peal. Parkimisplatside koormused arvutakse selliselt, et oleks võimalik parkida sõiduautosid. Katendite täpsed lahendused antakse põhiprojekti staadiumis. Kvaliteeditingimuste määramisel tuleb võtta aluseks kehtivad normdokumendid. Kattekonstruktsiooni ehitamisel pidada kinni katete ehitamise nõuetest, tagada konstruktsioonikihtide nõuetekohane kihtide kaupa tihendamine. Peale ehitustööde lõppemist elamumaa krundile Mere-Karu rajatakse madalhaljastus, muruvaip, mille pindala on 8084,7 m2, mis moodustab 96,6% kinnistu pindalast. Hoone vundamendiga piirnevat maapinda tõstetakse (vajadusel) sellises ulatuses, et oleks tagatud sadevete hoonest eemale juhtimine ja pinnasesse immutamine. Kinnistul on ühine veetorustik. Kinnistule olmereovekanalisatsiooni jaoks paigaldatakse mahuti. Projektiga on korraldatud sademevete ärajuhtimine ning haiutamine omal kinnistul. Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Krundil kõik kõrghaljastus säilitatakse. Piirdeaed: ümberringi on olemasolev kinnistumadal puitaed, 11283 Loksa-Hara tee piiris paigaldatakse uus puitaed. Prügikonteinerite asukohad on näidatud Asendiplaanil. Konteineri tühjendamine toimub jäätmekäitluslepingu alusel jäätmeluba omava ettevõtte poolt. Krunt kaetakse ühtlaselt murukattega. Ehitamisel tuleb vältida kahjulikku mõju naaberehitisele ja ümbrusele. 11283 Loksa-Hara tee omanik (Maanteeamet) on teavitanud omanikut liiklusest põhjustatud häiringutest (müra, vibratsioon, õhusaaste) ning ei võta kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Enne kinnistu rajatise ehitusloa väljastamist on vajalik välja ehitada ja Maanteeametile üle anda nõuetekohane ristumiskoht. Projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse ning tuleb arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringud ei ole Mere-Karu kinnistu häiriv, seoses piisavalt tihe kõrghaljastuse istumisega tee ääres, mis võtab maha suurem osa liiklusmürat. Vajadusel kinnistu omanikud saavad võtta tarvitusele meetmed häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. 6 EELPROJEKT ABIHOONE (KUUR) PROJEKT Ehitusprojekti seletuskiri Harjumaa, Kuusalu vald, Hara küla, Mere-Karu kinnistu Müra taseme vähendamiseks projektiga perspektiivis on ette nähtud elamumaa krundile (11283 Loksa-Hara tee piiriga paralleelselt) kõrghaljastuse istutamine, mille täiskasvanud kõrgus on minimaalselt 6m. Lisaks istutatakse kõrgeid ilupõõsaid nagu sirelid, lodjapuu jmt. Täpne haljastuse lahendus koostatakse haljastusprojekti põhiprojekti staadiumis. 11283 Loksa-Hara tee omanik (Maanteeamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud (haljastus, piire, hoone heliisolatsioonsoojustus) kannab omanik. MULLATÖÖD Kasvupinnas tuleb koorida kuni vastutuleva jämeliiva või liivsavi kihini. Teemulde materjaliks on valitud liiv. KATEND Projekteeritud järgmised katendikonstruktsioonid: Projekteeritud sõidutee asfaltbetoonkate (tüüp 1) • Freespuru+2x pindamine, 12 cm • Kruusalus, 20 cm • Liivast dreenkiht mineraalpinnase kihini, Kt≥0,98, Kf≥0,5 m/ööp • Tihendatud pinnas, jämeliiv, Kt≥0,96 Projekteeritud betoonkividest kate (tüüp 2) • Betoonkivisillutis, 8 cm • Pestud paekiviliiv, 3 cm • Kruusalus, 20 cm • Liivast dreenkiht mineraalpinnase kihini, Kt≥0,98, Kf≥0,5 m/ööp • Tihendatud pinnas, jämeliiv, Kt≥0,96 Taastatav haljasala (tüüp 3) • Murukülv • Kasvupinnas olol. pinnase kihini (min 15 cm) Minimaalsed nõuded jämetäitematerjali omadustele aluste ehitamisel fraktsioneeritud jämetäitematerjalidest kiilumismeetodil: Terastikulise koostise kategooria fraktsioneeritud jämetäitematerjalidel – C50/30 ; Purunemiskindluse kategooria – LA40 Külmakindluse kategooria – F8 Plaatsusteguri kategooria – FI35 Peenosiste sisalduse kategooria– f4 TÖÖDE TEOSTAMINE Teetööde teostamisel tuleb juhinduda tee ehitamise kvaliteedi nõuetest (Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr 101). 1. Ehitatava mahasõidu alt eemaldada kasvupinnas, kasvupinnase maht on väike, seda võib kasutada haljastamiseks peale ehitamise lõppu. 2. Planeerida ja tihendada teemulde alus. 3. Ehitada dreenkiht. 4. Ehitada kruusalus. 5. Paigaldada äärekivid. 6. Ehitada freespurukate 7. Ehitada betoonkividest kate, truubipäised. 7 EELPROJEKT ABIHOONE (KUUR) PROJEKT Ehitusprojekti seletuskiri Harjumaa, Kuusalu vald, Hara küla, Mere-Karu kinnistu Haljasala katta kasvumullaga, teostada murukülv, töödega haaratud maa-ala heakorrastada kogu laiuses. Töövõtja peab puhastama ehitusplatsi, viima ära suured kivid ja prahi, riisuma üle ja siluma platsi ning andma töö üle puhtalt ja lõpetatult. Ehitusjäätmed sorteerida liikidesse ehitusplatsil ning vedada lähipiirkonnas ehitusjäätmete utiliseerimisega tegelevasse ettevõttesse. Ehitustööd teostada head ehitustava järgides, mitte kahjustada looduskeskkonda ja elanike elukeskkonna kvaliteeti, tagada turvalisus kogu tööde teostamise alal. Ehitustööde teostamisel kasutatavate masinate müra ja vibratsioon ei tohi ületada normidega lubatud nõudeid. Kaevetöödel tuleb järgida ohutusnõudeid, olemasolevate kommunikatsioonide valdajate või hooldajate poolt seatud piiranguid ning haljastusalaseid nõudeid. Üldised kasutus- ja hooldusnõuded Tee kasutamis- ja hooldamisjuhend sõltub tee valdaja ja hoolde tegija omavahelise kokkuleppe tingimustest. Hoolde aluseks on „Tee seisundinõuded“ Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus (Vastu võetud 14.07.2015 nr 92). 8 EELPROJEKT ABIHOONE (KUUR) PROJEKT Ehitusprojekti seletuskiri Harjumaa, Kuusalu vald, Hara küla, Mere-Karu kinnistu 3. TÖÖKIRJELDUSED Normdokumendid - EVS 932:2017 Ehitusprojekt - EVS-EN 1990:2002+NA2002 Eurokoodeks: Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused - EVS-EN 1991-1-1:2002/AC:2009 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused - EVS-EN 1991-1-2:2004 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus - EVS-EN 1991-1-3:2006/NA:2016 Ehituskonstruktsiooni koormused. Lumekoormus - EVS-EN 1991-1-4:2005/AC:2010 Ehituskonstruktsiooni koormused. Tuulekoormus - EVS-EN 1997-1:2005/AC:2009 Geotehniline projekteerimine - EVS-EN 1992-1-1:2005/NA:2007 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele - EVS-EN 1993-1-1:2005+A1:2014/NA:2015 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks - EVS-EN 1993-1-2:2006/AC:2009 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldeeskirjad. Tulepüsivusarvutus - EVS-EN 1993-1-8:2005+NA:2006/AC:2012 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-8: Liidete projekteerimine - EVS-EN 1993-1-3:2006/AC2:2009 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-3: Üldreeglid ja lisareeglid külmvormitud profiilidele ja profiilplekile - EVS-EN 13670:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine - EVS-EN ISO 13788:2012 Hoone elementide ja piirdetarindite soojus- ja niiskustehniline toimivus. Kriitilise pinnaniiskuse ja elemendisisese kondenseerumise vältimine. Arvutusmeetodid - EVS 920-5:2015 Katuseehitusreeglid. Osa 5: Lamekatused - BÜ2 2006 Betoon ja raudbetoon. Spetsifitseerimine, tehnoloogia, kvaliteet, vastavushindamine - BÜ3 2006 Betoon ja raudbetoon. Projekti ehituskirjeldus ja joonised - BÜ4 2010 Betoon ja raudbetoon. Betooni pinnad - BÜ6 2014 Betoon ja raudbetoon. Talvised betooni tööd - MaaRYL 2010 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone ehituse pinnasetööd - TarindiRYL 2010 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone kande- ja piirdetarindid 3.1 TEHNILISED PÕHINÕUDED HOONE KANDEKONSTRUKTSIOONIDELE Projekteeritud kasutusiga Vastavalt EVS-EN 1990:2002 on hoone kasutuseaks 50 aastat. Tagajärgede ja töökindlusklass Hoone tuleb ehitada projektijärgselt kasutades projektiga ettenähtud materjale või mitte halvema kvaliteedi ja omadustega asendusmaterjale. Töökindlusklass määratakse standardiga EVS-EN 1990:2002/A1:2006 Koormused Kasuskoormused Hoone konstruktsioonidele mõjuvad kasuskoormused ja neile vastavad ülekoormustegurid on määratud standardiga EVS-EN 1991-1-1:2002. Normatiivses 9 EELPROJEKT ABIHOONE (KUUR) PROJEKT Ehitusprojekti seletuskiri Harjumaa, Kuusalu vald, Hara küla, Mere-Karu kinnistu suurused Klass A (majandus- ja elamispinnad) qk = 1,5- 2,0 kN/m2, Qk =2,0-3,0 kN Kasuskoormuste osavarutegur kandepiirseisundis on 1,5 ja kasutuspiirseisundis 1,0. Lumekoormus Vastavalt EVS-EN 1991-1-3:2006 lumekoormuse normsuurus on katusel S= μiCeCt sk = 0,8*1,0*1,0*1,25 = 1,0 kN/m2 Lumekoormuse osavarutegur kandepiirseisundis on 1,5 ja kasutuspiirseisundis 1,0. Tuulekoormus Tuulekoormuse määramise aluseks on standard EVS-EN 1991-1-4:2006. Keskmine tuulerõhu baasväärtus tuulekiiruse 21 m/s on 276 N/m2. Tuulekoormuse osavarutegur on 1,5 ja kasutuspiirseisund 1,0. Kandekonstruktsioonide tolerantsid- ja kvaliteediklassid Betoonkonstruktsioonide tolerantside arvväärtused vastavalt standardile EVS-ENV 13670- 1:2003. antud hoone kuulub 2. järelvalveklassi ja talle tuleb kohaldada 2. tolerantsklassi nõudeid. Teraskonstruktsioonide tolerantsklassid vastavalt ENV 1090- 1:2009, ENV 1090- 2:2008-A1:2011 ja ENV -1993-1-1:2005/AC:2009 nõuetele. Kõik ehitustööd tuleb läbi viia vastavalt: • Eesti Vabariigis kehtivatele normidele ja standarditele. • RYL 2000 kvaliteedinõuetele. • Muudele projektis mainitud normidele. • Üldkehtivatele põhimõtetele ja arusaamadele kvaliteetsest tööst. 3.2 TÖÖDE KONTROLLIMINE Esmase kvaliteedikontrolli peab tagama iga Töövõtja oma erialal. Töid kontrollival organisatsioonil on vajaliku kontrolli ja mõõtmiste teostamiseks õigus pääseda tööplatsile ja ladudesse. Kontrollijate poolt vajalikuks peetud ülevaatuste ja katsetuste jaoks muretseb Töövõtja vajalikud seadmed ja personali. Kui Töövõtja töödejuhatajad ei järgi kontrollijate instruktsioone, tuleb kontrollijatel sellest viivitamatult informeerida nii Töövõtjat kui Tellijat. Kõik ehitusel kasutatavad materjalid ja seadmed peavad olema uued, nõuetekohaselt pakendatud ja varustatud tootjapoolse sertifikaatide ja instruktsioonidega. Mittekvaliteetse töö või praakmaterjalide kasutamise puhul on Tellijal õigus nõuda töö uuestitegemist Töövõtja kulul. Töövõtja on kohustatud teostama ehitustööde läbiviimise geodeetilist kontrolli ja tegema kõik vajalikud ülesmõõtmise joonised. Ülesmõõtmise skeemid esitada kontrollijatele. Kõikidest kõrvalekalletest informeerida Tellijat. Vigade likvideerimine ja tööde parandamine toimub Töövõtja kulul. 3.3 BETOONITÖÖD Betoonist valatakse vundamendid. 3.4 VUNDAMENDID Vundamendi taldmiku paigaldussügavus on 0,8 m. Vundamendi taldmiku alla rajatud tihendatud killustikust 200 mm paksune alus. Pinged vundamendi all ei ületa 0,10 N/mm2. Alusele valatatud monoliitbetoonist 600 mm laiused ja 200 mm paksused vundamendiplaadid. Vundamendid laotatud kergplokkidest. Välisseinte vundamendid soojustatud 50 mm paksuste EPS plaatidega kogu perimeetri ulatuses, teostatakse hüdroisolatsioon. Siseseinte vundamentidel puudub soojustus ja vertikaalne hüdroisolatsioon. Vundamendi sokliosa krohvitud tsementkrohviga, toon hall. 10 EELPROJEKT ABIHOONE (KUUR) PROJEKT Ehitusprojekti seletuskiri Harjumaa, Kuusalu vald, Hara küla, Mere-Karu kinnistu 3.5 VÄLISSEINAD Abihoone välisseinad laotatud puitsõrestikust kaetud vooderlaudisega. Seinte paigaldamisel ja materjalide valikul jälgida tootja tehnilisi tingimusi ja juhendeid. Valmisseinad peavad vastama RYL 2000 järgi 2. kvaliteediklassile. 3.6 SISESEINAD Sisesein paksustega 150 laotatud puitkarkasist kaetud vooderlaudisega põrandale. Viimistletakse omaniku soovi kohaselt. 3.7 PÕRANDAD Ruumide põrandad kaetud laudparketiga. Killustikpadjale valatakse raudbetoonplaat paksusega 100 mm koos armatuurvõrgui Ø6/6 150/150 paigaldamisega. Aluspõrandad peavad olema vundamentidest eraldatud temperatuurivuukidega. Raudbetoonplaadi pealispind tasandatakse. Aluste tasasus peab vastama RYL 2000 järgi klassile 2, suhteline niiskus mitte üle 60%. Põrandakatte paigaldamise ajal peab aluspõranda, kattematerjali ja ruumi temperatuur olema min 18 ºC. Põrandakatete paigaldamisel lähtuda kattematerjali tootjate juhenditest ja tehnilistest tingimustest. 3.8 PLAATKATTED Lõplik plaatide valik kooskõlastada tellijaga. Siseruumide põrandakatted kinnitatakse paigaldusseguga aluspinnale. Enne paigaldamist kontrollida aluspinna kvaliteeti. Vajaduse korral põrandad tasandada. 3.9 KATUSED Abihoone katuseks on puitsarikatega viilkatus, kaldega 30°. Katuse kandekonstruktsioon põhineb sarikatel ristlõikega 50x200 mm. Sarikad kaetakse hingava aluskattega TYVEK SOLID. Sarikate kohale paigaldatakse distantsliistud 50x75 mm. Distantsliistudekülge katusekate aluskarkass, millisele paigaldatakse katusekatteks klassikaline plekkprofiilkate. 3.10 PLEKITÖÖD Plekitööde hulka kuuluvad karniisikate, katuse, akende ning seinte plekid. Tooted valmistada tumehallist tsingitud plekist, mille põhimaterjal on kuumtsingitud terasplekk. Pleki painutamisel arvestada tootjapoolseid minimaalraadiusi. Kõigi aknaplekkide mõõdud võtta pärast akende paigaldamist. Jätkud teha serv serva vastu alla asetatud lisatükiga ja tihendada silikooniga. Kinnituskruvid peavad olema roostekindlad ja värvilt mustad. Erandi moodustab välisukse lävepaku plekk, mis tuleb teha min 1 mm paksusest roostevaba plekist. 3.11 AKNAD Kasutatakse kolmekordse klaasiga puit-raamidega aknaid. Akende soojajuhtivus Uf<1,0 W/m²K Viimistlus puitpindadel – värv RAL 7015. 3.12 UKSED PUITVÄLISUKS Soojakatkestusega puitprofiilidest uks. Viimistlus – puit. Klaasid kirgas + 2x klaas. 11 EELPROJEKT ABIHOONE (KUUR) PROJEKT Ehitusprojekti seletuskiri Harjumaa, Kuusalu vald, Hara küla, Mere-Karu kinnistu SISEUKSED Siseuste tüüp, konstruktsioon ja viimistlus määratakse tellijaga. Ukse piida ja seina vaheline vuuk täita umbpoorse süstitava vahtplastiga. Piirlaua vajaduse ja tüübi määrab sisekujunduse projekt. Paigaldatud uksed peavad olema puhtad, vigastusteta ja käima vabalt. Sulguritega uksed peavad sulguma täielikult sulgurite jõul. Ukselehe käiguvahed peavad vastama SFS-4434 nõuetele või uksekonstruktsioonis ette nähtud suurustele. Paigaldatud uksi tuleb kaitsta Töövõtja poolt valitud vahenditega edasise ehitustegevuse eest. Rikutud uksed asendatakse Töövõtja kulul. 3.13 VÄRVITÖÖD Värvi valikul ja värvitööde teostamisel lähtuda Maalritööde RYL 2001-es toodud soovitustest ja nõuetest. NB! Tarindite projekt tellitakse vajaduse korral eraldi. Täpsem lahendus tellitavas Konstruktiivse põhiprojekti osas. 12 EELPROJEKT ABIHOONE (KUUR) PROJEKT Ehitusprojekti seletuskiri Harjumaa, Kuusalu vald, Hara küla, Mere-Karu kinnistu 4. KÜTE JA VENTILATSIOON 4.1 Üldandmed 4.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Antud projektiosaga on lahendatud üksikeramu, Mere-Karu, Hara küla, Kuusalu vald, Harjumaa, küte ja ventilatsiooni ainult hoonesiseste süsteemide lahendus eelprojekti staadiumis. 4.2 Normdokumendid • EVS 932:2017 Ehitusprojekt • Majandus- ja Nõuded ehitusprojektile taristusministri määrus nr 97; 17.07.2015. • CEN/TR Hoonete ventilatsioon. Elamute ventilatsioonisüsteemide 14788:2006 projekteerimine ja dimensioneerimine • EVS-EN Hoonete ventilatsioon. Ventilatsioonikanalite riputid ja toed. 12236:2002 Nõuded tugevusele • EVS-EN 1886:2007 Hoonete ventilatsioon. Ventilatsiooni keskseadmed. Mehaanilised omadused • EVS-EN Hoonete ventilatsioon. Õhutorustik. Nõuded torustike 12097:2006 komponentide hoolduse lihtsustamiseks • EVS-EN 1506:2007 Hoonete ventilatsioon. Ümmarguse ristlõikega lehtmetallist õhutorud ja fitingud. Mõõtmed • EVS 844:2016 Hoonete kütte projekteerimine • EVS-EN Hoonete küttesüsteemid. Arvutusliku soojuskoormuse 12831:2003 arvutusmeetod • EJKÜ soovitus 2007 Soojussõlmed, juhised ja eeskirjad • EPN 10.7 Ventilatsioonisüsteemide tuleohutus • EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid • EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid • EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest • EVS 860:2015 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Torustikud mahutid ja seadmed. Soojusisolatsiooni teostus. • EVS 860-7:2018 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osa 7: Torustikud mahutid ja seadmed. Katete ja tugikonstruktsioonide materjalid • RYL 2002, I ja II osa Hoone tehnosüsteemid. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded • SRMK, osa D2 Soome ehituseeskirjade kogumik. Ehitiste sisekliima ja ventilatsioon. Eeskirjad ja juhendid 2003 • SRMK, osa D4 Soome ehitustööde määruste kogumik. KVV-jooniste tingmärgid • SRMK, osa E7 Soome ehitustööde määruste kogumik. Ventilatsiooniseadmete tuleohutus. Välisõhu arvutuslikud parameetrid 4.3.1 Talvised arvutuslikud välisõhu parameetrid Talvine arvutuslik välisõhutemperatuur -21°C 13 EELPROJEKT ABIHOONE (KUUR) PROJEKT Ehitusprojekti seletuskiri Harjumaa, Kuusalu vald, Hara küla, Mere-Karu kinnistu 4.4 Sisekliima parameetrid 4.4.1 Temperatuur. Niiskus. Müra. Õhu saastatus • temperatuuri gradient <2°C • õhu liikumiskiirus, talvel 21°C <0,15 m/s • õhu liikumiskiirus, suvel 24°C <0,20 m/s NB! Kütte- ja ventilatsiooni projektid tellitakse vajaduse korral eraldi. Täpsem lahendus tellitavates kütte- ja ventilatsiooni- põhiprojektide osades. 14 EELPROJEKT ABIHOONE (KUUR) PROJEKT Ehitusprojekti seletuskiri Harjumaa, Kuusalu vald, Hara küla, Mere-Karu kinnistu 5. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI VÄLISVÕRK Lähteandmed Projekti koostamisel võtta aluseks järgmised andmed: • hoonete arhitektuursed plaanid • geodeetiline alusplaan 5.1.1.1 Üldandmed 5.1.1.2 Projekteerimistöö piiritlus Antud projektiosaga on lahendatud abihoone aadressiga Mere-Karu, Hara küla, Kuusalu vald, Harjumaa (42301:002:0487), veevarustuse ja kanalisatsiooni hooneväliste (krundi sisesed) süsteemide ehitusprojekt eelprojekti staadiumis. Alusdokumendid 5.1.1.3 Lähteandmed • OÜ Artepolitan poolt koostatud alused (hoone asendiplaan), töö nr I-20004, väljastatud 06.06.2019 • Geoport OÜ poolt 18.02.2020.a, Maa-ala plaan tehnovõrkudega, töö nr A20021. 5.1.1.4 Normdokumendid • EVS 932:2017 Ehitusprojekt • EVS 835:2014 Kinnistu veevärgi projekteerimisnormid • EVS 846:2013 Kinnistu kanalisatsioon • EVS 812- Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus 6:2012 • RYL 2002, I ja II Hoone tehnosüsteemid. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded osa • Soome Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud, Eesti Toruliit, Ehitusinsenerid 2000 e Liidu juhendit RIL 77 • SRMK, osa D1 Soome ehitustööde määruste kogumik. Kinnistute vee- ja kanalisatsiooniseadmed • SRMK, osa D4 Soome ehitustööde määruste kogumik. KVV-jooniste tingmärgid • Keskkonna- Vee tarbimisnormid ministeeriumi määrus 28.09.1993 • LIV 20-10347 Soome juhendmaterjal 2004 “Vee- ja kanalisatsiooniseadmete paigaldamine” • LIV 12-10370 Soome juhendmaterjal 2004 “Torustike ja õhukanalite toestamine” 15 EELPROJEKT ABIHOONE (KUUR) PROJEKT Ehitusprojekti seletuskiri Harjumaa, Kuusalu vald, Hara küla, Mere-Karu kinnistu 5.1.1.5 Veevarustuse välisvõrk 5.1.1.6 Olemasolev Krundile ehitatakse uus abihoone (kuur). Projekteeritud veevarustus Abihoonel puudub veevarustus. 5.1.1.7 Väline tuletõrjeveevarustus Piirkonnas tuletõrjevee tagamine (10l/s) on ettenähtud tuletõrjeveevõtukoha baasil – talvise väljavõtuga, mis asub hoonest 4,4 km kaugusel, Hara sadama lähedal. Sisemist tuletõrjeveevarustust ei ole ette nähtud, va tulekustutid. 5.1.1.8 Sademevee kanalisatsioonivõrk ja drenaaž 5.1.1.9 Olemasolev Olemasolev sajuveekanalisatsiooni torustik puudub. Kinnistult Mere-Karu sademevesi maksimaalselt tuleb immutatada krundisse ning ülejäänud on vaja juhtida kinnistu lõunapoolt asuvasse kraavi. Projekteeritud sademeveekanalisatsioon Antud projektiga lahendatud krundisisesed sajuveekanalisatsiooni äravoolu süsteemid: K21 sajuveekanalisatsioon hoone katuseosadelt Projekteeritud hoone vihmaveesüsteem lahendatakse arhitektuurses osas seina peals torudega. Kogu kinnistu katuse sajuvesi immutatakse krundi sees pinnase peale. Hoovi kõvakatenditest vihmavesi immutatakse haljasalal. Ehitamisel tagada pinnase sajuvee immutamise võimalus (asendada savipinnas killustikuga). 5.1.1.10 Arvutuslik vooluhulk Arvutuslik sajuvee kogus hoone katustelt - Qarv=2,1 l/s. Hoovist kõvakattendist sajuvesi immutatakse krundi sees. 5.1.1.11 Eelvool Kinnistult Mere-Karu sademevesi on vaja juhtida kinnistu lõunapoolt asuvasse kraavi (vt. asendiplaan). 5.1.1.12 Kanalisatsioonivõrgu paigaldus ja hooldus 5.1.1.13 Kaevik Kaeviku ristlõike kuju ja suurus teha vastavalt sellesse paigaldavate torude ning pinnaseuuringutest saadud pinnaseomaduste põhjal. Kaevik teha võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõuete kohaselt tihendada. Toestamata kaeviku põhja laius on 0,7m ja vähemalt 0,4m laiem toru läbimõõdust. Kaeviku laiuse ja torude vahekauguse määramisel tuleb lähtuda järgmistest vahekaugustest: Külgnevate torude välispindade horisontaalne vahekaugus peab olema vähemalt 200mm, kaevu ja toru vaheline kaugus aga vähemalt 150mm. Isevoolsete torude keskmine vahekaugus peab olema vähemalt 300mm. Survetorude vahel vähemalt 200mm. Kaevude kohale tuleb teha vajalikud laiendused nii, et kaeviku ja kaevu vahele jääks piisavalt ruumi tagasitäiteks min. 200mm. Torude vertikaalne vahekaugus peab olema selline, et kõikide vajalik ühenduste tegemine ei oleks takistatud, min. 100-150mm. 16 EELPROJEKT ABIHOONE (KUUR) PROJEKT Ehitusprojekti seletuskiri Harjumaa, Kuusalu vald, Hara küla, Mere-Karu kinnistu Kaeviku kaevamisel anda nõlvale kasvõi minimaalne kalle nõlvade püsimise parandamiseks. Vajadusel kasutada lisameetmeid kaeviku kaitseks. 5.1.1.14 Tasanduskiht Kaeviku põhja, täitepinnase kihi või aluse peale teha tasanduskiht, mille kõrgus toru sirge osa põhjast mõõdetuna vähemalt 150mm (muhvi osa alla peab jääma 100mm). Tasanduskihina võib kasutada liiva või kruusa, mille suurim lubatud fraktsiooni suurus on vastavalt toru välisläbimõõdule: De<110 – 15mm; 110<De<315 - 20mm. Tasanduskihi materjal peab olema osakeste suuruse poolest võimalikult lähedane aluse ja algtäite (ja ümbritseva loodusliku pinnase) materjalile, et vähendada nende segunemise ohtu. Tasanduskihi tihedusaste peab olema vähemalt 98% ja tihendamine tuleb teha mehhanismidega. Drenaaztorustikud rajada 10cm dreenkruusast kihile, mis paigaldada filterriidele. 5.1.1.15 Keskkonnakaitse 5.1.1.16 Haljastuse kaitse Heakorrastustööde tegemisel tuleb juhinduda RYL-2002 nõuetest ja üldkehtivatest põhimõtetest ning arusaamadest kvaliteetsest tööst. NB! Veevarustus ja kanalisatsiooni projektid tellitakse vajaduse korral eraldi. Täpsem lahendus tellitavates veevarustuse- ja kanalisatsiooni- põhiprojektide osades. 17 EELPROJEKT ABIHOONE (KUUR) PROJEKT Ehitusprojekti seletuskiri Harjumaa, Kuusalu vald, Hara küla, Mere-Karu kinnistu 6. ELEKTER HOONE TUGEVVOOLUPAIGALDIS 6.1 ÜLDANDMED 6.1.1 Projekeerimistöö piiritlus Käesolev projekt on koostatud abihoone aadressiga Mere-Karu, Hara küla, Kuusalu vald, Harjumaa. Projekt on koostatud eelprojekti mahus. 6.1.2 Alusdokumendid 6.1.2.1 Lähteandmed Käesoleva projekti koostamise aluseks on arvestatud järgmise lähteandmeid: 6.1.2.1.1 Artepolitan OÜ arhitektuurne projekt töö nr I-20004, kuupäevaga 05.05.2020 6.1.2.1.2 Tellija lähteülesanne 6.1.2.1.3 Ülesanded elektripaigaldise projekteerimiseks hoone tehnosüsteemide projekteerijatelt. 6.1.2.2 Normdokumendid Töö on teostatud eelprojekti mahus. Kui tekib vastuolu erinevates normdokumentides esitatud nõudmiste vahel mõne üksikjuhtumi lahendamisel, siis tuleb juhinduda nõudest, mis esitab antud probleemi lahendamiseks kõrgemad tingimused. Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest dokumentidest: ÜLDINE • RT I, 03.03.2017, 2 „EHITUSSEADUSTIK“. • RT I, 04.04.2017, 14 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. • EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“. ELEKTRIOHUTUS • EVS-HD 60364-1:2008+A11:2017 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused, üldiseloomustus, määratlused“. • EVS-HD 60364-4-41:2017 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4- 41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest“. • EVS-HD 60364-4-42:2011+A11:2015 „Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4- 42: Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest“. • EVS-HD 60364-4-43:2010 „Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse“. • EVS-HD 60364-4-44:2010-2016 „Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4- 44: Kaitseviisid. Kaitse pingehäirete ja elektromagnetiliste häirete eest“. • EVS-HD 60364-5-54:2011+A11:2017 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine, kaitsejuhid ja kaitse-potentsiaaliühtlusjuhid“. • EVS-HD 60364-7-704:2018 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7- 704: Nõuded eripaigaldistele ja -paikadele. Ehituspaikade paigaldised“. • Vabariigi Valitsuse 30.03. 2017. a määrus nr 17 “ Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. 6.2 PÕHIANDMED 6.2.1 Liitumispunkti andmed Liitumiskilp asub Kajaka kinnistu piiril. Liitumiskilbis paigaldatakse kaitsmed 18 EELPROJEKT ABIHOONE (KUUR) PROJEKT Ehitusprojekti seletuskiri Harjumaa, Kuusalu vald, Hara küla, Mere-Karu kinnistu ja kahetariifne elektrienergiaarvestussüsteem. Tarbija liitumispunkt asub Eesti Energia AS liitumiskilbis tarbija kaabliklemmidel. 6.2.2 Hoone tugevvoolupaigaldise andmed Elektrivarustus projekteeritakse jäigalt maandatud neutraaliga pingesüsteemile 400/230V, 50Hz. Juhistikusüsteem on TN-S. Liitumispunk: hoone liitumiskilp krundi piiril Installeeritud võimsus: ~15,0 kW Arvutuslik võimsus: ~15,0 kW Arvutuslik vool: 16,0 A Soovituslik peakaitsme suurus: 20 A Elektripaigaldise cos φ: ~0,98 Varutoite allikas: puudub 6.2.3 Madalpinge kaabelliinid (0,4kV kaabelliinid) Elektrivarustuskaablina kasutada maakaabel AXPK 4G16. Väljaspool liikumisalasid paigaldada elektrikaablid sügavusele 0,7m, liikumisa- lade all - 1,0m. Kaablikaitseks kasutada B-tugevusklassi kaablikaitsetorusid. Kaitsetorude ümber tekitada liivapadi paksusega vähemalt 0,1m. Liikumisalade all täita kogu kaeve liivaga. Kogu kaeve pikkusel paigaldada kaablist 0,3m kõrgusele hoiatuslint ”ELEKTRIKAABEL”. Kaabel, mis ei ole kaitstud kaitsetorudega, kaitstud kaablikaitselindiga 6.3 KESKPINGE (>1000V) KAABELIINID Antud projektis ei käsitleta. 6.4 TRAFOD Antud projektis ei käsitleta. 6.5 MADALPINGE (<1000V) PEAJAOTUSSÜSTEEMID Hoone peajaotuskilp JK1 planeeritakse esimesele korrusele ruumi “abiruum 2”. Jaotuskilbid valmistatakse TN-S maandussüsteemile, s.t. neis on nii N-kui ka PE-latt. Kilbid tehakse kaitseastmega IP3X, neisse tuleb jätta vähemalt 25% ulatuses laiendamisvaru. Peajaotuskilbi latistus ja aparatuur peab olema vastupidav lühisvoolule vähemalt 10kA. Jaotuskilbid varustada liigpingepiikute komplektidega Tüüp 2. Grupiliinid varustatakse miniautomaatkaitselülititega (MCB) või moodulkaitselülititega (MCCB) sõltuvalt aparatuuri- ja loetletud tasemetest. Pistikupesadele nimivooluga enimalt 20A ja eramu valgustus, mis on ette nähtud üldkasutuseks tavaisikute poolt, nähakse ette rikkevoolukaitse. Niisketes ruumides nähakse rikkevoolukaitse ette kõikide seadmete gruppidele. Tarbijate koormus tuleb jagada faaside vahel võrdselt. Kilbid varustada sobivate klemmliistudega kõigi väljuvate kuni 16 mm2 soone ristlõikepindalaga jõukaablite ja juhtimiskaablite jaoks. Peajaotuskilp JK1 on pinnapealne. Kaitseaste IP3X avatud ukse korral. Väljuvate fiidrite kaitsmetena kasutada kaitselüliteid. Montaažil markeerida kaitselülitid rühma numbriga. Jaotuskilbid varustada skeemi ja tarbijate loeteluga. 19 EELPROJEKT ABIHOONE (KUUR) PROJEKT Ehitusprojekti seletuskiri Harjumaa, Kuusalu vald, Hara küla, Mere-Karu kinnistu Jaotuskilpides tähistada toitekaabli sooned, PE ja N latt, PE-N sild. Jaotuskilbid tähistada hoiatussildiga “Elektrioht!” 6.6 ELEKTRI ARVESTUSSÜSTEEM Elektrienergia arvestus toimub vastavalt liitumislepingule liitumiskilbis. 6.7 VARUTOITESÜSTEEM Antud projektis ei käsitleta. 6.8 ELEKTRI KVALITEEDI PARANDAMISEKS VAJALIKUD SÜSTEEMID 6.8.1 Reaktiivenergia kompenseerimise süsteemid Antud projektis ei käsitleta. 6.9 KATKEMATU TOITE (UPS) JAOTUSSÜSTEEM Antud projektis ei käsitleta. 6.10 MAANDUSED JA POTENTSIAALIÜHTLUSTUSED 6.10.1 Maanduspaigaldis Elektriohutuse tagamiseks on projektis lähtutud standarditest EVS-HD 60364, EVS-EN 60529 ning on kasutatud järgmisi kaitseviise: 6.10.1.1 Põhikaitsena (otsepuutekaitse) – põhiisolatsiooni ohtlikke pingestatud osade ja pingealdiste juhtivate osade vahel ning kaitsekatete ja kaitseümbriste kasutamist; 6.10.1.2 Rikkekaitsena (kaudpuutekaitse) – toite automaatset väljalülitamist koos maandatud potentsiaaliühtlustussüsteemi väljaehitamisega, millega taga- takse elektripaigaldise pingealtide juhtivate osade arvestuslik puutepinge alla 50 V; 6.10.1.3 Lisakaitsena (ohtu suurendavate ümbruseolude jms. korral) - rikkevoolukaitset, nimirakendusvooluga mitte üle 30 mA. Elektriseadmete normaalselt pingevabad metallkonstruktsioonid maandada, kui seadme valmistaja ei näe ette teisiti (näiteks kahekordse isolatsiooniga seadmed). Maandusjuhtide ristlõiked on valitud EVS-HD 60364-5-54: 2011 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine, kaitsejuhid ja kaitse-potentsiaaliühtlusjuhid “ järgi. Nõrkvoolukappide ja muude nõrkvooluseadmete maandused tehakse vastavalt seadmete kasutusjuhenditele juhtmega MKEM (kappide maandused 6 mm2). 6.10.2 Potentsiaaliühtlustus Potentsiaaliühtlustuse rajamisel tuleb lähtuda Eesti Standard EVS-HD 60364-5- 54:2011 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine, kaitsejuhid ja kaitse-potentsiaaliühtlusjuhid”. Elektripaigaldis ehitatakse TN-S süsteemis (5-juhtmelisena). Potentsiaalide ühtlustamiseks tuleb kõikide jaotuskilpide, vee-, kanalisatsiooni- ja küttetorude jms. pingealtid juhtivad osad ühendada maanduslatiga. Galvaaniliste voolude tekke vähendamiseks tuleb erinevate metallide ühendus- kohad kaitsta kas Fe tsinkimise teel või vaheseibide paigaldamise teel. Potentsiaaliühtlustuse latid paigaldatakse jaotuskeskustesse. Latid peavad si- saldama edaspidiste laienduse tarbeks 15% reservühenduspunkte. Kõik elektriseadmete isoleerimata juhtivad osad maandatakse kaitsejuhiga (PE), mis paikneb kaablis. Masinaid, aparaate ja tarvikuid ei tohi maandada rühmades nii, et ühe seadme lahti lülitamine näit. hoolduseks katkestab ka teiste seadmete maanduse. N, L1, L2 L3 juhi ja PE juhi vaheline isolatsioonitakistus ei tohi olla väiksem kui 1Ώ/V s.t. võrdne või suurem kui 500 kΏ. 20 EELPROJEKT ABIHOONE (KUUR) PROJEKT Ehitusprojekti seletuskiri Harjumaa, Kuusalu vald, Hara küla, Mere-Karu kinnistu Potentsiaaliühtlustuslattidega tuleb ühendada järgnevad objektid: • pingealtid kõrvalised juhtivad osad • valgustite juhtivad metallsiinid • juhtivad vee, kütte, ventilatsiooni ja kanalisatsioonitorud • metallosad mida saab käega puutuda • varjed • nõrkvooluseadmete kapid (raamid) Eraldi potentsiaaliühtlustuslattnäha ette telekommunikatsiooniruumi seadmete seinale 6.11 KAABLITEED Käesoleva seletuskirja käesolevas peatükis mainitud materjalid ja tööd on seotud projekteeritava hoone võimalike kaablitrasside jaotuse, ladustamise ja teostusega, koos kõikide vajalike materjalide, seadmete ja paigaldustega. Töö hõlmab alljärgnevalt toodud kaablitrassisüsteemide paigaldustöid, koos kõigi vajalike sidustööde ja materjalidega, selleks et lõpetada kõik paigaldused süsteemide täieliku töökorda viimiseks nagu märgitud ja näidatud asjaomastes projektdokumentides. Kaablitrassid peavad olema toodetud kooskõlas viimaste asjaomaste IEC standardite kohaselt, kui kohalikud standardid ei nõua kõrgemat taset. Kõik jõukaablid peavad olema nn. 4+1/2-tüüpi, sealjuures neutraaljuhi ristlõikepindala peab olema võrdne faasijuhtme ristlõikepindalaga. Jõukaablite juhi materjal juhi ristlõikepindalaga 16 mm2 või vähem peab olema vask. Suurema soone ristlõikepindalaga kaablite korral võib kasutada alumiini- umkaablit. Kõik väljuvad kaablid peavad identifitseerimiseks olema tähistatud. 6.11.1 Kaabliredelid ja –rennid Antud projektis ei käsitleta. 6.11.2 Kaablikarbikud Antud projektis ei käsitleta. 6.11.3 Riputussüsteemid Antud projektis ei käsitleta. 6.11.4 Läbiviigud Ehitusel tekib hulgaliselt kaablite läbiviike konstruktsioonidest. Enam kui D>100 mm avad tuleb kooskõlastada konstruktoriga. Kaabli läbiiviik konstruktsioonist ei tohi mõjutada konstruktsiooni olulisi omandus: 6.11.4.1 mehaanilised läbiviigud tihendatakse montaazhivahu või viimistliusmater- jalidega 6.11.4.2 tuletõkke läbiviigud tihendatakse konstruktsiooni tulepüsivusele vastava ma- terjaliga. Avad teostatkse viisil, mis ei muuda konstrukstiooni tulepüsivust. 6.11.4.3 akustilised läbiviigud on seintes, mille on esitatud kõrgendatud nõudeid akustikale, nt läbikostvusele 6.11.4.4 niiskuskindlad läbiviigud tihendatakse viisil, mis väldib konstruktsioonide niiskumist elektromagnetiliselt kaitstud läbiviigud- koolides ei esitata läbiv- iikudele nõudeid elektromagneetilise kaitse osas. 21 EELPROJEKT ABIHOONE (KUUR) PROJEKT Ehitusprojekti seletuskiri Harjumaa, Kuusalu vald, Hara küla, Mere-Karu kinnistu 6.12 JÕUSEDMETE ELEKTRIVARUSTUS 6.12.1 KVVK seadmete elektrivarustus Tehnoseadmete jõuosa on projekteeritud vastavalt tehnoloogidelt ja eriosadelt saadud lähteülesannetele. Seadmete elektrivarustus on projekteeritud XPJ-HF tüüpi kaablitega, mille ristlõige ja kaitselüliti nimivool valitakse vastavalt seadmete elektrilisele võimsusele ja toiteliini pikkusele. Kõik KVVK süsteemi mootorid varustada eraldi turvalülitiga, kui need ei asetse keskuse vahetus läheduses. Mootorventiilide ja teiste seadmete juhtmed peab paigaldama piisava varuga, et ventiile saaks pöörata juhtmeid lahti võtmata. Juhtimis-, reguleerimis-, mõõtmis- ja signalisatsioonijuhtmed paigaldada oma rühmades eraldi. Jahutusseadmete, pumpade ja ventilatsiooniseadmete toite- kaablite paigaldus kuulub elektritöövõtu mahtu. 6.12.2 Köögiseadmete elektrivarustus Köögiseadmete elektrivarustus vastavalt köögitehnoloogia plaanile. 6.12.3 Muude seadmete elektrivarustus Antud projektis ei käsitleta. 6.13 ELEKTRITOITE ÜHENDUSSÜSTEEMID 6.13.1 Pistikupesad ja lülitid Joonistel esitatud märkused paigalduskõrguste kohta või muu paigaldust selgitav teave on esmane allpool esitatud üldjuhiste suhtes. Ruumides, milledest on koostatud sisustusjoonis, paigaldatakse lülitid ja pistikupesad selle joonise järgi. Lülitid ning pistikupesad tuleb objekti ulatuses paigaldada sarnaselt, kuid võttes arvesse konstruktsioonide ja pinnamaterjalide poolt esitatavaid nõudeid. Pistikupesade ja lülitite kombinatsioonid monteeritakse üldiselt nii, et katteplaadid on rõhtasendis, kui ei ole näidataud teisiti. Valgusti klemmkarbis ühendatakse neutraaljuhe vasakule klemmile. Pistikupesas ühendatakse neutraaljuhe vasakule või kõrgemal olevale klemmile. Pistikupesade ja lülitite sarjad valitakse tellija poolt. Paigalduskõrgused antakse kõige alumise karbi keskele. Sisustuslikud, kasutuslikud või ehitustehnilised põhjused võivad tingida siin loetletuist erinevaid paigalduskõrgusi. Lülitite paigalduskõrgused on puhtast põrandast 1000 mm. Pistikupesade paigalduskõrgused on puhast põrandast 200mm, kui joonistel ei ole näidatud teisiti. Termostaatide paigalduskõrgused on puhast põrandast 1500mm. 6.13.2 Lattliinid Antud projektis ei käsitleta. 6.13.3 Pistikühendus- ja kaablisarjasüsteemid Siseruumides kasutatakse valdavalt kaableid XPJ-HF. 6.14 KÜTTESÜSTEEMID JA –SEADMED 6.14.1 Küttesüsteem Küttesüsteem hoonele kavandatud soojuspumba baasil. 22 EELPROJEKT ABIHOONE (KUUR) PROJEKT Ehitusprojekti seletuskiri Harjumaa, Kuusalu vald, Hara küla, Mere-Karu kinnistu Soojuspump planeeritakse paigaldada tehnilise ruumis. Hoone vesipõrandaküte kollektoritega PKK. Tubade temperatuuri reguleerimine termostaatidega. 6.14.2 Sulatussüsteemid Antud projektis ei käsitleta. 6.15 TULEOHUTUSSÜSTEEMID 6.15.1 Piksekaitse Antud projektis ei käsitleta. 6.15.2 Suitsueemaldus Suitsueemaldus läbi käsitsi avatavate akende ja uste. 6.16 TULEKAITSE Tuletõkketarinditest torude läbiviigud tihendatakse vastava tarindi tulepüsivu- sastmeni. Näiteks GPG-süsteemi sertifitseeritud mittepõlevate tihendusmastiksitega. Tuletõkketööd teostab eraldi töövõtja. Töövõttu kuulub tuletõkketööde teostaja nõustamine ja juhendamine oma töövõtu kommunikatsioonide ja seadmete läbiviikude osas tuletõkketööde teo- stamise ajal. 6.17 NÕRKVOOLUOSA SÜSTEEMID 6.17.1 Side ja televisioon Side maakaabel UTP 4x2x0,5 CAT6 (või optiline kaabel) torus Ø50 (UPONOR) kuni krundi piirini. Planeeritavas liitumispunktis tähistatakse kaabel abonendi aadressiga. Abo- nendi juures kaabel krossitakse. Sideseade ühendatakse paarile 1. Nõrkvoolukeskus ruumis “esik“. Sidekaablid UTP 4x2x0,5 CAT6. Pesad RJ45. Kaablid otsastada ja testida 6.17.2 Valvesüsteem Hoonele kavandatakse valveseade näiteks Paradox seadmete baasil http://www.paradox.ee/ NB! Tugev ja nõrkvoolu projektid tellitakse vajaduse korral eraldi. Täpsem lahendus tellitavates Tugev- ja nõrkvoolu- põhiprojektide osas. 23 EELPROJEKT ABIHOONE (KUUR) PROJEKT Ehitusprojekti seletuskiri Harjumaa, Kuusalu vald, Hara küla, Mere-Karu kinnistu 7. TULEOHUTUS Hoonete tuleohutuse lahendamisel on aluseks võetud järgmised normid: - Tuleohutuse seadus; - „Päästeseadus”; 05.05.2010; - Majandus- ja taristuministri määrus 17.07.2015 nr 97 "Nõuded ehitusprojektile"; - Siseministri määrus nr 39 “Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule”; - Siseministri määrus nr 19/30. juuni 1998 Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus; - Siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele"; - Majandus- ja taristuministri määrus 17.07.2015 nr 97 “Nõuded ehitusprojektile”; - EVS 620 “Tuleohutus”; - EVS 812-1:2017 – Ehitiste tuleohutus: Sõnavara; - EVS 812-2:2014/AC:2018 – Ehitiste tuleohutus: Ventilatsioonisüsteemid; - EVS 812-3:2018/AC:2013/AC:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid; - EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus; - EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus; - EVS 871:2017 – Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused; - EVS 919:2013+A1:2014 – Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid. - EVS-EN 12101 “Suitsueemaldus”; - EVS-EN 12101-2 2017 “Suitsu ja kuumuse kontrollsüsteemid. Osa 2: Loomulikul teel suitsu ja kuumust eemaldavad luugid”; - EVS-EN 1838:2013 – Valgustehnika hädavalgustus; - EVS-EN 50172:2005 – Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid; - Standardite pakett 8 - Ehitusprojekti tuleohutus; - Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, ülevaatuse, kasutamise ja hoolduse eeskiri; - EVS-EN 62305-4:2011 – Ehitiste elektri- ja elektroonikasüsteemid; - EVS 919:2013/A1:2014 – Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid Abihoone tuleohutusnõuded: • Hoone tulepüsivusklass - TP -3. • Tuleohuklass – normeerimata, ehitiste vahelised tuleohutuskujad on kooskõlas kehtivate tuleohutusnormidega. • Tulekaitsetase – normeerimata. • Kasutusviis – I (Eluhoone). • Hoone kasutusotstarve - 12744 Elamu, kooli vms abihoone. • Eripõlemiskoormus - < 600 MJ/m2 • Tuletõkkesektsioonide arv -1. Ehitise ja selle osa tuletundlikus on D-s2,d2 1) 1) • Abiruumi põrand DFL-s1. • Abiruumi seinad ja lagi B-s1,d0. • Sisepinna väikesi osi võib katta klassifitseerimata materjaliga. • Kaablite tuletundlikkus: Dca-s2,d2,a2 • Välisseina soojustusmaterjal: D, d0 24 EELPROJEKT ABIHOONE (KUUR) PROJEKT Ehitusprojekti seletuskiri Harjumaa, Kuusalu vald, Hara küla, Mere-Karu kinnistu • Välisseina välispind: D,d2 • Õhutuspilu välispind: D,d2 • Katusekattematerjal peab vastama nõudele: Broof (t2-t4) Hoone on paigutatud krundile nii, et olemasolevate hoonetega jääks tuleohutuskuja vähemalt 8,0 m. Hoone paikneb haja-asustusega piirkonnas, nii et naaber hooneid ei ole lähemal kui 40 m. Pääs katusele toimub vajaduse korral teisaldatava redeli abil terrassist. Katuse räästast korstnani paigaldatakse statsionaarsed ühendusredelid. Tuleohutus abinõud hoones. Ette on nähtud paigaldada koos valvesignalisatsiooniga vähemalt ühes ruumis autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur. Nõuded on toodud Siseministri 07.01.2013 määruses nr 1 Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse. Andur peab vastama standardile EN 14604. Hoone evakuatsiooniteed on lahendatud vastavalt kehtivale tuleohutusnõuetele. Inimeste hoonest evakueerimiseks on ette nähtud üks põhiväljapääs. Evakuatsiooniks võib kasutada ka avatavaid aknaid ja uksi. Evakuatsiooniteede min. laius 1000 mm on käesolevas projektis tagatud. Evakuatsiooniteede pikkus kaugeimate punktide vahel, ei ületa 45 m. Hädaväljapääsu mõõtmed minimaalselt 650x1000 mm. Esmased tulekustutusvahendid – tulekustutid Hoones paigaldatakse: 6 kg ABC klassiga tulekustutid ja 5 kg CO2 kustuti elektri- ja nõrkvooluruumide jaoks. Kustuteid paigaldatakse arvestusega 1 kustuti iga 200 m2 kohta. Kantav tulekustuti peab tagama vähemalt standardiseeriast EVS-EN 3 tuleneva ohutuse taseme. Esmased tulekustutusvahendid tuleb määrata hästi nähtavale ja kergesti ligipääsetavasse kohta. Kustuti asukoha paremaks leidmiseks kasutatakse vajadusel infosilte. Tuleohutusabinõud hoone välisperimeetril. Päästemeeskonna juurdepääs on Loksa-Hara tee poolt. Tuletõrjeauto juurdepääs on hoone neljalt poolt. Kinnistule pääsuks on projekteeritud nõuetekohase laiusega värav. Pääs katusele toimub vajaduse korral teisaldatava redeli abil. Väline tuletõrjevesi on tagatud ol.ol. hüdrandite abil. Kuna hoone asub hajaasustuses ning hoonetevaheline ohutuskuja on üle 40m, siis ei pea tuletõrje veevõtukohta eraldi välja ehitama. Lähim tuletõrjeveevõtukoht – talvise väljavõtuga asub hoonest 4,4 km kaugusel, Hara sadama lähedal vt Asendi Skeem. Hüdrant vastab: Siseministri määrusele nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele", Eesti standardile EVS 812-6:2012+A1:2013 tingimustele - kustutusvee normvooluhulk – 10 l/s, kolme tunni jooksul. 25 EELPROJEKT ABIHOONE (KUUR) PROJEKT Ehitusprojekti seletuskiri Harjumaa, Kuusalu vald, Hara küla, Mere-Karu kinnistu Kommunikatsioonide läbiviigud tuletõkke tarinditest. Ventilatsioonisüsteem ja kommunikatsioonide läbiviigud lahendatakse nii, et see ei tekitaks täiendavat tuleohtu ja tulelevikut. EVS 812-3:2018/AC:2013/AC:2018 EVS 812- 2:2014/AC:2018 ja Siseministri määrusele nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele". Koik kommunikatsioonide läbiminekud tuletõkke tarinditest varustada tuletõkkemansettidega, tuletõkkemahistega või torudele kuni Ø40 cm spetsiaalse paisuva tuletõkkesilikooniga vastavalt tarindi tulepüsivusklassile. 26 EELPROJEKT ABIHOONE (KUUR) PROJEKT Ehitusprojekti seletuskiri Harjumaa, Kuusalu vald, Hara küla, Mere-Karu kinnistu 8. ENERGIATÕHUSUS Energiaarvutus koostatakse: • Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 63 / 01.01.2019 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”; • Majandus- ja taristuministri määruus nr 58 / 01.07.2015 “Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika”; • Majandus- ja taristuministri määrus 17.07.2015 nr 97 "Nõuded ehitusprojektile"; 1) hoone paiknemine ilmakaarte suhtes; 2) soojapidavad välispiirded – U arvud: • välisseinad – 0,18 W/m2K; • katus – 0,13 W/m2K; • põrand – 0,95 W/m2K; • aknad – 1,00; • välisuks –1,00. Hoonele ei ole nõutav määrata energiaklassi, seoses hoone kasutamisotstarvega – 12744 Elamu, kooli vms abihoone. 9. KESKKONNAKAITSE NÕUDED Mere-Karu maaüksus paikneb Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndis, kus kehtib looduskaitseseaduses ja Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjas sätestatud kaitsekord. Kinnistul maksimaalselt säilitatakse kõik puud. Istutatavad puud ja põõsad peavad vastama standardile EVS. Rajatava kõrghaljastuse rajamiseks ja sobivad väikese kuni keskmise viljakusega happelistele muldadele sobivad liigid. Haljastus- ja maastikukujundustööd. Taastatav muru on näidatud joonisel 2. Muruala rajamiseks kasutada mulda, mis on kooritud olemasolevalt maapinnalt. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir tuleb ühtlustada ning tasandada niidukõlblikuks. Vahetult enne seemne külvamist tuleb kasvukiht äestada 50 mm sügavuselt kettäkke või muu Ehitusjärelevalve poolt heakskiidetud seadmega ilusaks mullakihiks. Ehitusjärelevalve poolt heaks kiidetud valik muruseemet tuleb ühtlaselt külvata kulunormiga vähemalt 20 g/m2. Haljastatav maapind tuleb eelnevalt planeerida ning külvata muru. Seeme külvata ühtlaselt, kergelt üle riisuda ja rullida, vajaduse korral kasta. Muruseemne soovitav segu: - punane aruhein 30% - lamba aruhein 50% - aasnurmikas 20% Jäätmekäitluse Kuusalu vallas sätestab Kuusalu valda jäätmehoolduseeskiri, Vastu võetud 31.10.2012 nr 12 korrale, mille eesmärgiks on säilitada puhas ja terviklik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid nende tekkekohas ning soodustada jäätmete taaskasutamist. Ehitamise käigus tuleb vältida tarbetut keskkonna kahjustamist. Materjalide äravedu ning ladustamine vastavates jäätmekäitluskohtades on kajastatud ehitusprojekti arhitektuurses osas avaldatud jäätmekavas. Töövõtja peab kasutusele võtma vastavad meetmed, tutvustamaks kõigile oma töötajatele Eestis kehtivaid keskkonnakaitseseadusi ja –nõudeid ning rakendama kõigis tööpiirkondades kõiki vajalikke kontrollmeetmed enne tööde alustamist. Töövõtja ehitab ja paneb tööle 27 EELPROJEKT ABIHOONE (KUUR) PROJEKT Ehitusprojekti seletuskiri Harjumaa, Kuusalu vald, Hara küla, Mere-Karu kinnistu vajalikud kogumisseadmed, nagu näiteks kõrvalejuhtimisvallid, kraavid, dreenid, õlieraldid, settetiigid jms, et vältida saastumist ja hõljuvained välja setitada. Kogutud ained hävitatakse tellija esindaja poolt heakskiidetud viisil. Keskkonnaohtlikute ainete mahaloksumise korral tuleb kohe võtta meetmed saastunud alade puhastamiseks. Kui mõni töövõtja töötaja eirab keskkonnakaitse eeskirju, on see piisavaks põhjuseks, et Insener teeks vastavalt töövõtulepingule korralduse süüdlase eemaldamiseks ehitusplatsilt ja/või peataks omal äranägemisel täielikult või osaliselt väljamaksed, kuni on rakendatud heastavad meetmed. Ehitamisel tekkivad jäätmed tuleb ehitusplatsil sorteerida ja kas ära vedada või taaskasutusse anda. Puidujäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Kasutamiskõlblikku puitu saab taaskasutada ehitusmaterjalina, mittekõlblik puit tükeldada ja kasutada küttematerjalina (v.a. värvitud ja immutatud puit). Kivijäätmed sorteerida ehitusplatsil olevatesse konteineritesse ja vedada kas ümbertöötlemiseks või ehitusjäätmete ladustuspaika. Ehitusjäätmed on ehituse ja lammutamise käigus tekkivad jäätmed ning väljaveetav pinnas. Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Eraldi tuleb sorteerida: 1) puit; 2) kiletamata paber ja papp; 3) metall; 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); 5) raudbetoon- ja betoondetailid; 6) bituumenit mittesisaldav asfalt; 7) kiled; 8) ohtlikud ehitusjäätmed. Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna. Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi ja taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavatesse konteineritesse ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 28 EELPROJEKT ABIHOONE (KUUR) PROJEKT Ehitusprojekti seletuskiri Harjumaa, Kuusalu vald, Hara küla, Mere-Karu kinnistu 10. RUUMIDE EKSPLIKATSIOON: ABIHOONE (Kuur): Esimene korrus: 01 – Abiruum 1 11,6 m2 02 – Abiruum 2 41,2 m2 Esimene korrus kokku: 52,8 m2 Abihoone kokku: 52,8 m2 29 EELPROJEKT ABIHOONE (KUUR) PROJEKT Ehitusprojekti seletuskiri Harjumaa, Kuusalu vald, Hara küla, Mere-Karu kinnistu 11. TEHNILISED NÄITAJAD: Vastavalt Majandus- ja Taristuministri 05.06.2015 määrusele nr. 57 ”Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”. Ehituskrundi pind 8372 m2 Täisehituse % 0,7% Hoone kasutusotstarve 12744 Elamu, kooli vms abihoone Maapealsete korruste arv 1 Hoone ehitisealune pind 58,8 m2 Maapealse osa alune pind 58,8 m2 Maa-aluste korruste arv 0 Suletud brutopind 58,8 m2 Suletud netopind 53,0 m2 Köetav pind 0,0 m2 Eluruumi pind 0,0 m2 Hoone maht 225 m3 Maapealse osa maht 225 m3 Hoone absoluutne kõrgus +18,7 m Hoone kõrgus 4,7 m Hoone pikkus 12,0 m Hoone laius 4,9 m Sügavus 0 m2 Üldkasutatav pind 53,0 m2 Tehnoruumide pind 0,0 m2 Tubade arv 0 Hoone tulepüsivusklass TP-3 Hoone eluiga 50 aastat Seletuskirja koostas: Andrei Klimov, arhitekt, Kutsetunnistuse nr 129752. Vastutav spetsialist: Andrei Klimov, arhitekt, Kutsetunnistuse nr 129752. 30 2) ±0,00 = 14,25 m KINNISTU TEHNILISED NÄITAJAD: 1. KINNISTU NIMETUS Mere-Karu X Y ABIHOONE TEHNILISED NÄITAJAD: 1. EHITISEALUNE PIND 58,8 m² TINGMÄRGID: 2. KATASTRIÜKSUS 42301:002:0487 1) 6604130.53 593435.60 2. HOONE OSA ALUNE PIND 58,8 m² 3. REGISTRI OSA 12245002 2) 6604135.25 593437.32 3. MAAPEALSETE KORRUSTE ARV 1 KINNISTU PIIR OLEMASOLEV VEETRASS 13.6 4. PINDALA, m² 8372 m² 3) 6604131.11 593448.72 4. MAA-ALUSTE KORRUSTE ARV 0 5. KRUNDI TÄISEHITUS % 0,7% 4) 6604126.38 593447.00 5. ABSOLUUTNE KÕRGUS +18,7 abs. m TEE KINNISTU PIIR OLEMASOLEV DRENAAŽIKRAAV 6. HOONESTUSTIHEDUS 0,01 6. SÜGAVUS 0,0 m 7. SIHTOTSTARVE Elamumaa 100% 1) ±0,00 = 12,80 m 7. SULETUD BRUTOPIND 58,8 m² EHITUSKEELUALA OLEMASOLEV ELEKTRIÕHULIIN 8. KRUNDI HALJASTUSE % 74,3 % X Y 8. SULETUD NETOPIND 53,0 m² + 1) 6604117.20 593505.91 9. KASULIK PIND 53,0 m² ELAMU SÕIDUTEE SERVAST EHITUSKEELUALA PROJEKTEERITUD ELEKTRIGA LIITUMISKILP EHITISE EKSPLIKATSIOON: 2) 6604120.89 593508.98 10. KÖETAV PIND 0,0 m² + 1 PROJEKTEERITAV AIAMAJA ±0.00=ABS. KM 12,50 m 3) 6604118.46 593511.85 ABIHOONETE SÕIDUTEE SERVAST PROJEKTEERITUD VEETORU 11. ELURUUMIDE PIND 0,0 m² 4) 6604114.77 593508.84 EHITUSKEELUALA (kinnistu veetoru) 2 PROJEKTEERITAV ABIHOONE (KUUR) ±0.00=ABS. KM 14,25 m 12. MITTEELURUUMIDE PIND 0,0 m² 13. TEHNILINE PIND 0,0 m² PROJEKTEERITUD ABIHOONE PROJEKTEERITUD KANALISATSIOONITORU 3 PERSPEKTIIVNE ÜKSIKELAMU 5) ±0,00 = 11,00 m 58,8 m2 0,7% (kinnistu kanalisatsioonitoru) 4 PERSPEKTIIVNE ABIHOONE (GARAAŽ) 14. ÜLDKASUTATAV PIND 53,0 m² X Y m PROJEKTEERITUD SISSESÕIDUTEE PLANEERITUD MADALPINGEÕHULIIN 5 PROJEKTEERITAV VÄLIMINE KUIVKÄIMLA 15. MAAPEALSE OSA MAHT 225 m³ W1 1) 6604127.68 593524.05 FREESPURUKATE (TÜÜP 1) (projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ) 6 OLEMASOLEV LAUT-KÜÜN 16. HOONE MAHT 225 m³ 2) 6604129.60 593525.64 PROJEKTEERITUD BETOONKIVISILLUTIS (TÜÜP 2) PLANEERITUD ELEKTRI LIITUMISKILP 17. HOONE PIKKUS 12,0 m 1 2 3) 6604128.64 593526.80 98,3 m2 1,1% (projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ) HOONE NURKADE KOORDINAADID 18. HOONE LAIUS 4,9 m 3 4 4) 6604126.72 593525.20 PROJ./TAASTATAV HALJASALA (TÜÜP 3) PROJEKTEERITUD MADALPINGEMAAKAABEL 19. HOONE KÕRGUS 4,7 m W1.1 ±0,00 = 14,25 m 20. TULEPÜSIVUSKLASS TP-3 8084,7 m2 96,6% (kinnistu elektrikaabel) 21. PARKIMISKOHTADE ARV 2 tk PROJEKTEERITUD ASFALTKATTE SERV PROJEKTEERITUD KÕNNITEE ÄÄREKIVI (h=0) OLEMASOLEV PINNAS OLEMASOLEV ASFALTKATE OLEMASOLEV MURU OLEMASOLEV/SÄILITAV KÕRGHALJASTUS PROJEKTEERITUD PUITAED OLEMASOLEV PUITAED PROJEKTEERITUD JALAKÄIATE JA 1 W AUTOVÄRAVAD PROJEKTEERITUD PRÜGIKONTEINERI ASUKOHT 1 4,9 W 0 5 SISSEPÄÄS KRUNDILE ,20 8,3 EHS § 71 KOHANE TEE KAITSEVÖÖND (30 m) 1 W 0 A 8,8 NÄHTAVUSKOLMNURK RIVÕ RGU G 0 1 LEKT 08 W J . E T PRO UNK 10, MISP 17, LIITU 80 3,8 3,4 0 5 1,5 RU m3 E-KA EPTIK 10 0 MER S .1 ISTU TSIOON W1 IN N A J. K ALIS PRO KAN VEE 0 REO 6,8 .1 8 W1 4,6 68 13, 100 W1.1 ,32 0 2c 9,2 3c 0 2,5 4 3 5 .1 1c W1 4c 5 W1 2,6 .1 4,9 97 36,03 0 10, 5,53 12,13 5,2 .1 0 0 W1 17,79 2b 6,8 8,3 3b 0 W1 5,03 .1 0 2a 1 5,4 5,53 3a 8,8 + W1.1 0 + + + 2 W1.1 1b + + + + + 0 + + 10,8+ + 4b+ + + + 4,8 + + + + 5,03 0 + 1a 3,8 4a 0 19 21, 23,85 41.71 30.00 26.41 42.05 36.98 22.50 6 23,85 51, 48 1 R 6,00 5,0 ,00 0 R5 41,59 4,60 2 2 12,13 15,90 61,72 D 1 ITAE D PU TEERITU UITA ED PR OJEK LEV P M ASO 0 OLE UITA ED OHT : 4,62 DP ERI K A KM RITU O N TEIN S UKOH KTEE GIK IDU A PRO JE PRÜ TULE ASÕ ITAE D INNIS AD MAH D PU P R O J. SIS S E S ÕIT K J AL AKÄ IGU V ÄRAV -K A R U A N IS T U ME RE-K ARU PR OJEK TEER ITU MÄRKUSED: J. RE GIG V KIN PRO U ME VÄR OLE NIST ÜHISVEE MAS AV 1. Hoone on seotud krundile hoone nurkade koordinaadide järgi. J.KIN OLE KRA PRO ISPUNKT EVE E M SAD 2. Geodeetilise alusena on kasutatud Geoport OÜ töö nr. A20021 mõõdistatud 18.02.2020.a LIITU 3. Koordinaadid L-EST97, kôrgused Amsterdami süsteemis. 4. Mõõdud plaanil on antud meetrites. 5. Taastamistööde mahud ei ole joonisel esitatud. Artepolitan OÜ TÖÖ NR. I-20004 Paasiku 4-277, 13916, Tallinn Registrikood: 12099452 tel: +372 5598 4443 MTR: EEP002162 STAADIUM EP ARHITEK TUUR e-mail: [email protected] web: www.artepolitan.eu PROJEKTI OSA AS ARHITEKT Andrei Klimov TELLIJA JOONISE NR. 02 ARHITEKT Marina Suvorova MUUDATUS VASTUTAV SPETS. Aleksandr Lipkin OBJEKTI NIMETUS MÕÕTKAVA M 1:500 PROJEKTIJUHT Andrei Klimov Abihoone (Kuur) projekt LEHE FORMAAT A2 OBJEKTI AADRESS JOONISE NIMETUS KUUPÄEV 03.05.2020 Mere-Karu kinnistu, Hara küla, Asendiplaan FAILI NIMETUS Kuusalu vald, Harjumaa I20004_EP-AS_20200504.dwg Kuusalu Vallavalitsus Teie 20.08.2020 menetlus nr 225840 LJUBOV.BEGLOVA@KUUSALU. EE Meie 28.08.2020 nr 15-2/20/38802-2 Mõisa tee 17 Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604, Harju maakond Mere-Karu kinnistu abihoone (kuur) ehitusloa eelnõu kooskõlastamata jätmine Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Kuusalu valla Hara küla Mere-Karu kinnistu (katastritunnus 42301:002:0487) ehitusloa eelnõu (menetlus nr 225840). Kinnistu asub riigitee nr 11283 Loksa–Hara km 4,495–4,730 kaitsevööndis. Ehitusluba antakse välja abihoone (kuur) ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on „Harjumaa, Kuusalu vald, Hara küla. Mere-Karu kinnistu abihoone (kuur) projekt“ (peaprojekteerija Artepolitan OÜ, töö nr I-20004) Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule ja nõuded riigiteelt mahasõidu projekteerimiseks kirjaga 15-2/20/12922-2. Huvitatud isiku ja Maanteeameti vahel on sõlmitud ristumiskoha ehitamise leping, kuid praeguseks hetkeks Maanteeametile teadaolevalt ristumiskohta rajatud ei ole. Võttes arvesse ehitusseadustiku § 44 punkti 1 alusel jätame ehitusloa kooskõlastamata tuginedes Maanteeameti kirja nr 15-2/20/12922-2 punktile 5, mille järgi on enne mistahes hoonele ehitusloa väljastamist vajalik välja ehitada ja Maanteeametile üle anda nõuetele vastav mahasõit. Hoone projekti muudes osades Maanteeametil märkused puuduvad ning palume projekti taaskord esitada kooskõlastamiseks peale mahasõidu nõuetekohast rajamist ja Maanteeametile üle andmist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 1. Seletuskiri [I20004_EP_AA-3-01_v01_seletus.pdf] 2. Asendiplaan [I20004_EP_AS-4-02_v01_asend.pdf] Hans Keskrand 59819102 [email protected] 2 (2)

Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →