Kiri

Stricto Project OÜ Kadaka tee 4, 10621 Tallinn Tel +372 53 474 811 [email protected] Registrikood 12175455 MTR nr: EEK001386 EPE001058 ELK000047 EEP003350 Rajatise omanik: Maanteeamet Tellija: Maanteeamet Sillainsener Priit Veeroja Mob: 54 005 358 [email protected] Töö nr: S2017 Restu küla, Otepää vald, Valga maakond RESTU SILLA AUDIT Konstruktsiooni uuringute teostajad: Sander Sein ja Martti Kiisa Meelis Viirma Auditi koostaja (hüdrotehnika osa): Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 Kutsetunnistuse nr 109045 Ando Funk Auditi koostaja: Volitatud teedeinsener, tase 8 Kutsetunnistuse nr 151690 Tallinn, 20. juuli 2020 S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond SISUKORD 1 Üldosa ........................................................................................................ 4 1.1 Auditi ülesehitus........................................................................................ 4 1.2 Auditi koostamise eesmärk ......................................................................... 4 1.3 Auditi lähteandmed ja uuringud .................................................................. 5 1.4 Seotud ehitusprojektid ............................................................................... 6 1.5 Auditi standardid, juhendid ja õigusaktid ...................................................... 6 2 Olemasoleva olukorra kirjeldus ...................................................................... 7 2.1 Silla asukoha kirjeldus ............................................................................... 7 2.2 Olemasoleva sild ....................................................................................... 8 2.3 Välitööde käigus teostatud mõõtmised ja mitte-purustavad katsed .................12 2.3.1 Armatuuri kaitsekihi paksuse, sammu ja läbimõõdu määramine ...............13 2.3.2 Terasarmatuuri tüübi määramine .........................................................14 2.3.3 Betooni karboniseerumissügavuse määramine .......................................14 2.3.4 Betooni hinnangulise kuubikulise survetugevuse määramine ....................16 2.3.5 Vundamendi ja maakivimüüritise tugevusparameetrite määramine ...........17 2.3.6 Katsetulemuste koondtabel .................................................................17 2.3.7 Georadari uuringud ............................................................................18 2.3.8 Endoskoop ........................................................................................20 2.4 Silla tehniline seisukord ............................................................................21 2.4.1 Pealisehitis ........................................................................................21 2.4.2 Alusehitis ..........................................................................................24 2.4.3 Hinnang silla tehnilisele seisukorrale .....................................................29 2.5 Vastavus Tee seisundinõuetele ...................................................................29 3 Hüdrotehniline osa ......................................................................................30 Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 2/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond 3.1 Riigitee all asuvad veelaskmed ...................................................................30 3.1.1 Liigveelase ........................................................................................30 3.1.2 Endise jahuveski pealevoolukanal .........................................................30 3.1.3 Endise saeveski pealevoolukanal ..........................................................30 3.1.4 Endine põhjalase ................................................................................31 3.2 Hüdroloogilised andmed ............................................................................32 3.3 Veetasemed ............................................................................................33 3.3.1 Paisutamine.......................................................................................33 3.3.2 Mõõdetud veetasemed ........................................................................33 3.3.3 Projekteeritud veetasemed ..................................................................34 3.3.4 Arvutuslikud veetasemed ....................................................................37 4 Kandevõime hindamine ................................................................................38 4.1 Koormused ..............................................................................................38 4.2 Pealisehitise kandevõime ...........................................................................40 4.3 Alusehitise kandevõime .............................................................................41 4.3.1 Olukord 1 (kuiv pinnas) ......................................................................42 4.3.2 Olukord 2 (poolmärg pinnas) ...............................................................42 4.4 Silla kandevõime ......................................................................................43 5 Kokkuvõte ..................................................................................................44 5.1 Veetasemed ............................................................................................44 5.2 Konstruktsioonid ......................................................................................45 5.3 Auditi koostaja kinnitus .............................................................................48 Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 3/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond 1 Üldosa 1.1 Auditi ülesehitus Käesoleva audit on üles ehitatud järgnevalt: 1) Üldosa. Kirjeldatakse auditi ülesehitust. Tuuakse välja auditi tegemisel aluseks võetud lähteinfo (seotud tööd ja projektid, uuringud ning kehtivad normid, nõuded ja standardid) ja eesmärk. 2) Olemasoleva olukorra kirjeldus. Kirjeldatakse rajatist: tööskeemi, kasutatud materjale, antakse ülevaade põhimõõtmetest, tuuakse välja peamised kahjustused. Antakse hinnang kahjustuste mõjust konstruktsioonile ning hinnang rajatise ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise ohutuse kohta. 3) Hüdraulika. Kirjeldatakse teega soetud hüdrotehnilisi rajatisi. Antakse ülevaade hüdroloogilistest andmetest. Hinnatakse silla ava piisavust vee läbilaskmiseks ning analüüsitakse veetasemeid silla juures. 4) Kandevõime hindamine. Hinnatakse silla pealis- ja alusehitise kandevõimet riigiteedele lubatavatele liikluskoormustele . Antakse liikluspiirangute soovitused. 5) Kokkuvõte. Eelnevate peatükkide tähtsamate aspektide välja toomine kokkuvõtlikul kujul ja antakse auditi koostaja poolne kinnitus pädevusest ja sõltumatusest. 1.2 Auditi koostamise eesmärk Auditi eesmärk on anda vastused järgmistele Tellija poolt lähteülesandes toodud küsimustele/probleemidele: • teha ehitise visuaalne ülevaatus ja koguda informatsiooni seisukorra kohta; • koostada ehitisel esinevate puuduste nimekiri ja nende ohu tähtsus konstruktsiooni püsivusele; • anda hinnang lähtudes „Tee seisundinõuetest“; • kas ehitist on ohutu kasutada hetkel riigiteedele kehtestatud koormustega?; • anda hinnang, kas sillal tuleks ette näha täiendavaid koormus- või muid piiranguid või ohutusest tingitult sulgeda rajatis liiklusele; Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 4/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond • anda hinnang milliste kahjustuste korral tuleb sulgeda rajatis liiklusele; • anda hinnang ehitise püsivusele hüdrotehnilise rajatisena, määrata ehitise seisukorrast veetaseme kõrgused vajadusel veetaseme vähendamine. Tellija lähteülesanne on esitatud auditi lisana (digikaust Lisa 1). Auditi käigus uuriti põhjalikumalt Maanteeametile kuuluvat rajatist (sild ja sillasambad koos tugimüüridega). Muid seotud ehitisi (veskikanalid ja hoone) käsitletakse auditis kõrvaliste rajatistena ning antaks ainult üldine hinnang nende võimalikust mõjust sillale ja selle pealesõitudele. 1.3 Auditi lähteandmed ja uuringud Tellijalt saadi lähteandmetena aastatel 2010-2020 teostatud silla ülevaatuste fotomaterjal. Auditi raames teostati Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskuse poolt töö „Restu silla ja selle lähiümbruse georadari uuringud“. Georadari uuringut on refereeritud käesoleva dokumendi peatükis 2.3.7 ning uuring ise on esitatud auditi lisana (digikaust Lisa 2). Täiendavalt teostati auditi käigus ka geoloogiline uuring. Uuringu vajaduse tingis asjaolu, et varasemates uuringutes on silla sammaste ja tugimüüride taga olev pinnas hinnatud üheks suure paksusega täitekihiks. Auditi tarbeks teostatud geoloogiliste uuringute käigus (Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ töö nr GE-2872) selgitati välja selle täitepinnase täpsem kihiline jaotus ja geotehnilised parameetrid. Geoloogiline uuring on esitatud auditi lisana (digikaust Lisa 3). Auditi koostamiseks teostati täiendavalt välitööd, mille käigus vaadati rajatis visuaalselt üle ning teostati ka mittepurustavad katsed ja kohapealsed mõõtmised, mille alusel on võimalik hinnata Restu silla hetkeolukorda ja kandevõimet. Välitööd teostati kahel erineval päeva 05. juunil ja 08. juulil 2020. 05.06.2020 välitööde tegemise ajal oli ilm vahelduva pilvisusega ja sademeteta, õhutemperatuur jäi vahemikku 14-18 kraadi. 08.07.2020 käidi uuesti kohapeal, kuna vahepeal oli paisjärv veest tühjendatud, et võimaldada sillale avariiremondi (, mille Tellija tellis auditi koostamise ajal) tegemine. Ilm oli välitööde alguses päikseline, kuid tööde lõpus läks pilve ja hakkas sadama, õhutemperatuur jäi vahemikku 14-18 kraadi. Teostatud välitööde kohta eraldi aruannet ei koostatud. Välitööde kirjeldus ja tulemused on esitatud käesoleva dokumendi peatükkides 2 ja 3. Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 5/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond 1.4 Seotud ehitusprojektid Auditi koostajale oli kättesaadav AS EA Reng töö nr 1090 „Riigimaantee nr 23136 Pringi- Restu km 9,156 Restu silla eelprojekt“ (aprill 2014), milles oli ette nähtud olemasoleva silla ja paisukonstruktsioonide lammutamine ja uute ehitus. Samuti teostati mainitud projekti käigus geodeetilised ja geoloogilised uuringud (Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ tööd nr TT-3426T ja GE-1624). Selle projekti raames teostatud geodeetilised uuringud on aluseks võetud käesolevas auditis konstruktsiooni tüüpmõõtmete määramisel (lisaks välitööde käigus kohapeal teostatud mõõdistustele). Projekt on vajadusel kätte saadav Maanteeameti arhiivist. Osaliselt on säilinud Valga Teedevalitsuse 1969 aasta ehitusprojekt „T 3-VA Pringi-Restu km 9,172 Restu puitsilla ümberehitamine r-b sillaks monoliitsetele sammastele“. Projektist on säilinud pikilõike/vaate, ristlõike ja konstruktsiooni plaani joonis. Välitööde käigus teostatud mõõdistused näitasid, et Restu silda ei ehitatud 1969 aasta projekti järgi (vähemalt osaliselt on ehituse käigus toimunud muudatused). Täpsemalt ei vasta Restu silla peatalade mõõtmed projektis kajastatuga. Samuti oli projektis ette nähtud olemasolevate kaldasammaste asemele betoonist kaldasammaste rajamine, kuid näiteks silla parempoolne kaldasammas on jätkuvalt kivikonstruktsioon. Projekt on vajadusel kätte saadav Maanteeameti arhiivist. Silla projekt ülejäänud ulatuses ja muu ehitusaegne dokumentatsioon ei ole teadaolevalt säilinud. Säilinud on ka 1937-1938 aastatel koostatud „Pringi-Restu II kl maanteel Restu veski kohal teeõgvenduse projekt“. Projekt on vajadusel kätte saadav Riigiarhiivist (ERA.3171.1.1717). Mitmed projektid on seotud ka Restu paisjärvega ning nende tööde andmed on toodud käesoleva auditi hüdrotehnika osas peatükis 3 ja Tabel 3. 1.5 Auditi standardid, juhendid ja õigusaktid Auditi koostamisel on aluseks võetud järgmised standardid: Konstruktsioonid - EVS-EN 1990:2002+NA:2002 Eurokoodeks: Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused. - EVS-EN 1990:2002/A1:2006 Eurokoodeks: Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused. Muudatus A1. Lisa A2: Rakendamine sildade puhul. - EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused. Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 6/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond - EVS-EN 1992-1-1:2005+A1:2015+NA:2015 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreegli ja reeglid hoonetele. - EVS-EN 1992-2:2005+NA:2008 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 2: Betoonsillad. Arvutus- ja konstrueerimisreeglid. - EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012+NA:2013 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks - EVS-EN 1997-1:2005+A1:2013+NA:2014 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad. - EVS-EN 14630:2006 Products and systems for the protection and repair of concrete structures - Test methods - Determination of carbonation depth in hardened concrete by the phenolphthalein method - EVS-EN 12504-2:2012 Konstruktsiooni betooni katsetamine. Osa 2: Mittepurustav katsetamine. Põrkearvu määramine - EVS 924:2015 Vesiehitised sisevetel. Põhialused. - ГОСТ 5781-61 Сталь горячекатаная для армирования железобетонных конструкций. Auditi koostamisel on aluseks võetud järgmised õigusaktid: - Ehitusseadustik (avaldamismärge RT I, 05.03.2015, 1) - Ehitise auditi tegemise kord (avaldamismärge RT I, 25.09.2015, 9) - Tee seisundinõuded (avaldamisemärge RT I, 02.11.2018, 3) 2 Olemasoleva olukorra kirjeldus 2.1 Silla asukoha kirjeldus Restu sild (nr 1008) asub riigitee 23136 Pringi – Restu km 9,159 ning ületab Väikest- Emajõge (VEE1008200, voolusuunaga paremale). Sild asub kahe, teineteisele järgneva, vastassuunalise plaanikõvera vahel. Sillale eelneva vasakkurvi raadius on ca 100 m ja järgneva paremkurvi raadius ca 75 m. Sillast vasakule jääb Restu järv (VEE2121500). Ca 6,5 meetrit enne silda on endise saeveski pealevoolukanal ning ca 10 meetrit peale silda jahuveski pealevoolukanal. Enne ja pärast silda on tee- ja maapinna kõrguste erinevus lahendatud tugimüüridega. Aastal 2017 on enne silda paigutatud veoauto sõidu keelu märgid (nr 313a) registrimassi piiranguga 8 tonni. Auditi koostajale ei ole teada, et varasemalt oleks sillale mingit massipiirangut kehtestatud. Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 7/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond Aastal 2019 on massi piirangut karmistatud ning enne silda on paigaldatud massi piirangu märgid (nr 341) 3,5 tonni. Auditi koostamise ajal oli sild liikluseks suletud ning täiendavaks takistuseks oli veetud enne ja pärast silda tee peale liivahunnikud. Silla asukoht on tähistatud joonisel 1 punase ringiga. Joonis 1 Silla asukoht 2.2 Olemasoleva sild Olemasolev sild on ühe-avaline raudbetoonist lihttalasild. Olemasoleva silla põhinäitajad on toodud tabelis 1. Vaade alavee poolelt sillale, paisukonstruktsioonile ja tugimüüridele on nähtav fotolt 1. Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 8/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond Foto 1 Vaade sillaavale alavee poolelt Tabel 1 Olemasoleva silla põhinäitajad Parameeter Väärtus Silla gabariit1 6,0 m Silla kogulaius1 7,0 m Silla arvutusliku ava pikkus 1 8,34 m Peakanduri pikkus1 8,62 m Ehitusaasta2 Teadmata Projekteeritud kandevõime3 Teadmata 1) Vastavalt välitööde käigus tehtud mõõdistustele. 2) Teeregistri andmetel on silla ehitamise aasta 1946. Samas viitavad pealisehitise mõõtmed ja Valga teedevalitsuse 1969. aasta projekt hilisemale pealisehitise ehitusaastale. Arvatavasti millalgi 1970-ndate alguses või 1969. aastal. 3) Valga teedevalitsuse 1969. aasta projekti ja Teeregistri kohaselt N-30/NK-80. Tala mõõtmed ja armeering viitab aga liikluskoormustele N-13/NG-60. Sillal on neli T-tala, mis kannavad koormused massiivvundamentidele, mis toetuvad arvatavasti kas keskliiva või liivase möllsavi kihile. Talade samm põiksuunas on ca 1,8 meetrit. Tala vööde paksus on 15 cm ning kohapealse mõõdistuse põhjal saab hinnata talade peal oleva katendikihi paksuseks 36,5 cm. Talade kogukõrgus on 56,5 cm. Olemasoleva silla ristlõige on toodud joonisel 2 ja pikilõige joonisel 3. Joonistel toodud mõõtmed on millimeetrites. Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 9/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond Joonis 2 Restu silla ristlõige Joonis 3 Restu silla pikilõige Joonisel 2 toodud silla laius on võetud geodeetilisest uuringust (töö nr TT-3426T), ülejäänud toodud mõõtmed on mõõdistatud kohapeal mõõdulindi ja laserkaugusmõõturiga. Silla alusehitise moodustavad maakivimüüritisest massiivvundamendid. Vesiveski poolsel vasakul sambal on maakivimüüritis suures osas asendatud monoliitbetooniga (georadari uuringu põhjal hinnatud ilma sarruseta). Selle põhjuseks on asjaolu, et II maailmasõja ajal sai vasakpoolne sillasamba külg pommitabamuse ning remonttööd tehti monoliitbetooniga. Samuti on silla juures teega paralleelsed maakivimüüritisest tugimüürid plaanilise pikkusega 6-18 meetrit, kus tee ja maapinna kõrguste erinevus sillast allavoolu poolsetel müüridel on kuni 6,2 meetrit. Kõige suurema kõrguste vahega tugimüüri asukoht on vahetult silla väljavoolu juures, kus lõppeb silla all olev betoonist põrkepõrand. Iseloomulik tugimüüri lõige on toodud joonisel 4. Joonisel kajastatud mõõtmed on osaliselt hinnatud georadari uuringu andmete põhjal, mille kohaselt vastavad tugimüüri tüüpsed laiusmõõtmed kaldasamba ja tugimüüri vahele tekkinud prao asukohale (pragu Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 10/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond on tekkinud tugimüüri tagumisse pinda kaldasamba ühenduskohas, vaata foto 2). Kohapeal mõõdistati prao asukoht ja nende andmete alusel tuletati joonisel 4 kajastatud ristlõike mõõtmed (mõõtmed joonisel millimeetrites). Tegemist on uuringule tuginevate eelduslike mõõtmetega ning täpne müüritise konstruktsioonide paksus on võimalik hinnata peale konstruktsioonide avamist. Joonis 4 Tugimüüri eelduslik ristlõige Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 11/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond Foto 2 Tugimüüri tagune pragu 2.3 Välitööde käigus teostatud mõõtmised ja mitte-purustavad katsed Restu silla tehnilise seisukorra ja materjali omaduste määramiseks kasutati nelja erinevat katsemetoodikat. Täiendavalt teostati sillal mõõtmisi georadari ja endoskoobiga. Kokkuvõtte teostatud töödest ja uuringutes on toodud järgmistes alapeatükkides. Kontrollmõõtmised Silla nähtavate osade üldmõõtmed määrati nihiku (foto 3), mõõdulindi (foto 4) ja laserkaugusmõõturi (foto 5) abil olenevalt mõõdetava parameetri suurusest. Konstruktsioonide peidetud osade mõõtmete hindamiseks teostati uuringud georadariga ning kahes kohas uuriti konstruktsiooni paksust endoskoobiga. Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 12/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond Foto 3 Nihik Foto 4 Mõõdulint Foto 5 Laserkaugusmõõtur 2.3.1 Armatuuri kaitsekihi paksuse, sammu ja läbimõõdu määramine Metoodika kirjeldus Armatuuri kaitsekihte ja asukohta määrati seadmega Proceq Profometer 630 AI ja analüüsiti tarkvaraga Profometer Link, mille abil kontrolliti talade armatuuri vastavust 1969. aasta projektis viidatud tüüptaladele, leiti armatuuride kaitsekihtide paksused, keskmine samm ja seeläbi vajalikud parameetrid raudbetoonkonstruktsioonide kandevõime arvutamiseks. Armatuuride mõõtmise peamiseks eesmärgiks oli koguda sisendparameetreid silla kandevõime arvutamiseks. Tulemus Armatuure kontrolliti 12 erinevas kohas ja nende tulemuste järgi sarnanes silla tala kõige enam „Tüüpprojektide kataloogi nr 56 LISA“ B-1 ja B-2 vastavate taladega. Samas ei vasta rangide samm ja talade geomeetrilised mõõtmed tüüptalale. Tala kogukõrgus on ca 3,5 cm madalam ning seina paksus on ca 1 cm õhem ning konstantse paksusega. Nende asjaolude tõttu ei saa olla veendunud, et tala on kunagise tüüpprojekti kohane ning tegemist võib olla osaliselt tüüpprojektide kataloogi järgi tehtud erilahendusega. Tüüpprojekt: Типовые проекты сооружений на автомобильных дорогах. Выпуск 56 – дополнения, (1962) Kokkuvõte välitööde käigus saadud tulemustest: Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 13/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond • pikiarmatuuri kogus toel 4x32 mm; • pikiarmatuuri kogus ava keskel on 8 sarrust, mis tähendab, et seal võib olla 8x32 mm või 6x32 mm ja 2x16mm või 4x32 mm ja 4x16 mm (nagu tüüpkataloog 56 LISA talad); • ülespöörded olid olemas, kuid mõõtmiste käigus ei suudetud kõiki tuvastada. Esimene ülespööre asus sarnaselt tüüpprojekti kataloogi talale umbes 55 cm kaugusel tala otsast, kuid tala otsast teise ülespöörde asukohta mõõtmiste käigus ei tuvastatud; • rangide diameeter on 8 mm; • rangide samm keskmiselt 156 mm jäädes vahemikku 120 mm kuni 168 mm. Tüüpprojekti järgi on rangide samm 200 mm. Arvestades, et tala otsast mõõdetuna teist ülespööret ei suudetud tuvastada, siis on võimalik, et rangide tihedama sammuga on kompenseeritud võimalikku ära jäänud ülespööret; • pikiarmatuuri kaitsekiht tala seina all oli keskmiselt 19,4 mm, varieerudes vahemikus 9,9 mm kuni 26,4 mm. Pikiarmatuuri kaitsekiht tala seina külgedel oli 31,5 mm, varieerudes vahemikus 16,0 mm kuni 61,0 mm; • rangide keskmine kaitsekiht tala seina külgedel oli 9 mm, varieerudes vahemikus 0 mm kuni 21 mm. 2.3.2 Terasarmatuuri tüübi määramine Armatuuri klass määrati standardis GOST 5781 toodud jooniste ja mõõtmete alusel, hinnates visuaalselt ribide asetust ja mõõtes nihikuga diameetrit ning ribide sammu. Pikiarmatuuri profiil vastab terase A-II (Ct 5/A300) profiilile, mille voolavuspiir on 295 N/mm2. Rangide profiil vastab terase A-I (Ct 3/A240) profiilile, mille voolavuspiir on 235 N/mm2. Sarruse klassid vastavad tüüpprojektile. 2.3.3 Betooni karboniseerumissügavuse määramine Metoodika kirjeldus Betooni karboniseerumissügavust (foto 6) määrati vastavalt standardile EVS-EN 14630 kasutades 10 mm kivipuuri, pintsleid, suruõhku, 1% fenoolftaleiini lahust ja nihikut. Karboniseerumise määramise tööprotsess on järgnev: Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 14/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond 1. Leitakse sobilik (ilma eriliste kahjustusteta) katsetamise koht suurusega umbes 200x200 mm. 2. Tehakse välja valitud alale 10 mm diameetriga kivipuuriga kolm umbes 5 mm sügavust auku. 3. Augud puhastatakse suruõhu ja pintsliga. 4. Aukudesse pritsitakse 1%fenoolftaleiini lahus. 5. Vaadeldakse 30 sekundi jooksul, kas betoon on aukudes värvunud lillaks. 6. Kui betoon on värvunud lillaks, siis teostatakse mõõtmised nihikuga ja registreeritakse tulemused. 7. Kui betoon ei ole värvunud lillaks, siis auku puuritakse umbes 5 mm sügavamaks ja sealt edasi korratakse samme 3 kuni 6. 8. Pärast kõiki mõõtmisi täidetakse augud keskkonnakindla silikoonliimiga Mapeproof Swell. Betooni karboniseerumine ei mõjuta otseselt rajatise kandevõimet, sest selle protsessi tulemusena muutub betoon tugevamaks, kuid tulenevalt õhus oleva süsihappegaasi mõjust muutub betooni keemiline koostis, mistõttu kaotab betoon sarruse korrodeerumise vastase kaitse omadused. Karboniseerunud betooni arenemine kaitsekihist kaugemale lõppeb armatuur roostetamisega, mis omakorda vähendab elemendi kandevõimet. Karboniseerumise ulatuse põhjal saab läbi korrosiooni ennetamise hinnata ka rajatise kestvust. Foto 6 Sillatala karboniseerumise määramine mõõtepunktis M3. Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 15/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond Tulemus Karboniseerumist mõõdeti kahel talal kokku kolmes erinevas kohas ehk karboniseerumissügavust hinnati 3 mõõteseeria alusel. Kõik mõõtepunktid asusid tala seinal umbes 25 cm kaugusel alumisest servast. Mõõtepunkide asukoha kirjeldamisel nummerdati talad loetuna sillaava väljavoolust ja mõõtmised tehti kahele esimesele talale. Mõõtekohad ja tulemused olid järgnevad: • M1 (Teine tala ülaveepoolne külg otsast 1 m) – keskmine karboniseerumine 21,3 mm (20, 21, 23 mm); • M2 (Esimene tala ülaveepoolne külg otsast 1 m) – keskmine karboniseerumine 24 mm (25, 23, 24 mm); • M3 (Esimene tala ülaveepoolne külg keskel) – keskmine karboniseerumine 23 mm (22, 22, 25 mm). Võrreldes tulemusi kaitsekihi paksusega on näha, et karboniseerumise sügavus on ületanud rangide kaitsekihi paksuse, millest tulenevalt on rangid juba roostetama hakanud ja betoonitükid eraldunud. Pikiarmatuuri puhul on karboniseerumine ületanud tala all keskmise kaitsekihi paksuse ja külgedel minimaalse kaitsekihi paksuse, millest tulenevalt on ka pikiarmatuur kohati roostetanud ning betoonitükid eraldunud. 2.3.4 Betooni hinnangulise kuubikulise survetugevuse määramine Metoodika kirjeldus Betooni hinnangulist kuubikulist survetugevust määrati vastavalt standardile EVS-EN 12504-2 kasutades seadet Matest Digital Test Hammer. Seda metoodikat kasutati eesmärgiga saada ligikaudne hinnang betooni tugevusele, sest betoonisegu täpne koostis ei ole teada. Lisaks on selle metoodika abil võimalik hinnata elemendi betooni homogeensust. Tegemist on Eestis laialt levinud metoodikaga, sest tulemusi on võimalik saada kiirelt, ilma keerukate ettevalmistuste ja järeltöötluseta. Metoodika puuduseks tuleb lugeda asjaolu, et tihti ei arvestata tulemuste tõlgendamisel karboniseerumissügavusega ja saadud tulemusi peetakse sama täpseteks nagu survekatsel. Seetõttu soovivad töö teostajad juhtida tähelepanu, et tegemist on ligikaudse hinnanguga, mida ei tohiks kasutada eraldiseisva survekatsena ja ilma korrektse järeltöötluseta sisendina kandevõime arvutustes. Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 16/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond Tulemus Talade betooni hinnangulist survetugevust määrati samades asukohtades, kus karboniseerumist. Tulemused mõõtekohtades olid järgnevad: M1 – Betooni hinnanguline kuubikuline survetugevus 32 MPa; M2 – Betooni hinnanguline kuubikuline survetugevus 28 MPa; M3 – Betooni hinnanguline kuubikuline survetugevus 32 MPa. Arvestades konstruktsiooni karboniseerumisega võib konstruktsiooni survetugevuse võtta võrdseks klassiga C20/25. 2.3.5 Vundamendi ja maakivimüüritise tugevusparameetrite määramine Alusehitise hinnangulist survetugevust määrati kolmes eri kohas. Tulemused mõõtekohtades olid järgnevad: • M4 (Pringi-poolne kividest kaldasammas allavoolu poolsest servast 3,5 m alt 1,5 m) – 52 MPa; • M5 (Pringi-poolne kividest kaldasammas allavoolu poolsest servast 5,0 m alt 1,5 m) – 58 MPa; • M6 (Veskipoolne kohtbetoonist kaldasammas allavoolu poolsest servast 2,0 m alt 1,5 m) – 21 MPa. Lisaks mittepurustavatele katsetele võeti kohapealt maakividest kaldasambast (Pringi poolsest) kaasa üks mördi tükk ja üks lahtine maakivi kaldasambasse tekkinud suurest tühimikust (foto 17), mille tugevusomadused määrati AS Teede Tehnokeskuse laboris. Katsete tulemusena on mördi survetugevus 60,6 MPa ja kivi keskmine survetugevus 75,5 MPa. Katseprotokoll on lisatud auditi lisadesse (digikaust Lisa 4). 2.3.6 Katsetulemuste koondtabel Teostatud mittepurustavate katsete tulemused on kokkuvõtvalt toodud tabelis 2. Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 17/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond Tabel 2 Katsetulemuste koondtabel Hinnanguline Keskmine Katseline kuubikuline Mõõtepunkt Asukoht kaboniseerumine survetugevus survetugevus [mm] [MPa] [MPa] Teise tala paisu poolne külg M1 21,3 32 - otsast 1 m Esimese tala paisu poolne M2 24 28 - külg otsast 1 m Esimese tala paisu poolne M3 23 32 - külg keskel Kividest kaldasammas M4 - 52 - servast 3,5 m alt 1,5 m Kividest kaldasammas M5 - 58 - servast 5,0 m alt 1,5 m Kohtbetoonist kaldasammas M6 - 21 - servast 2,0 m alt 1,5 m M7 Müüritise maakivi - - 75,5 M8 Müüritise mört - - 60,6 2.3.7 Georadari uuringud Restu silla juures teostas georadariga uuringud Tallinn Ülikooli Ökoloogia keskus. Georadari aruanne on toodud auditi lisades ja käesolevas peatükis on tööd refereeritud. Joonisel 5 näeme väga selgelt silla betoonist konstruktsiooni (must punktiir-ristkülik). Kui vaatame edasi piki radariprofiili nr 3, siis näeme ka selgelt Sangaste maanteepoolset, vesiveskisse minevat kanalit. Kuna signaal on veidi sarnane silla signaalile, siis saab öelda, et ka selle kanali peal on analoogselt sillale betoonist plaat, aga oluliselt õhem ja osaliselt läheb signaal siit ka läbi. Oluliselt halvemini on näha teisel pool silda olev kanal, mis on ülevalt võlvitud. Selle kanali signaal on oluliselt selgem profiilidel 4 ja 5, mistõttu võiks eeldada, et veehoidla poolses küljes on signaal mingil põhjusel varjestatud. Tavaliselt eristuvad radari pildil suure tiheduse erinevusega objektid, millest võiks järeldada, et teise kanali puhul on kasutatud pigem nö koorikkonstruktsiooni ja siia terasest armatuure sellisel kujul lisatud ei ole, mistõttu on tegelikult kogu ulatuses kanal halvemini jälgitav. Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 18/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond Joonis 5 Maaradari pikiprofiilid Mõlemal pool silla raudbetoonkonstruktsiooni näeme tugevat (heleda värvusega) signaali. Tavaliselt on see ümbritsevast keskkonnast oluliselt tihedam materjal ja antud juhul on see silda kandev kivist müüritis, või siis osaliselt silla parandamisel juurde valatud betoon. Vasaku samba ja veskihoone kanali vahel näeme aga silla betoonkonstruktsioonist umbes kahe meetri kaugusel, ja veidi enam kui meetri sügavusel ja veidi rohkem kui 1 meetri pikkusel lõigul anomaalselt tugevat signaali (joonisel tähistatud küsimärkidega). Tavaliselt viitab seesugune tugev signaal kas mingile kivist konstruktsioonile, või on tegemist veega, mis on tunginud tee muldkeha konstruktsiooni sisse. Teooriast lähtuvalt jätavad kivid pigem parabooli-laadse signaali jälje, antud juhul on aga tegemist üsna laia anomaaliaga ja paraboolile omased tunnused puuduvad. See viitab sellele, et tegemist on konstruktsiooni sisse tunginud veega. Arvestades kõrgust, võime eeldada, et see peaks asuma just veidi allpool mõõtepäeval paisjärves olnud veetaset. Kummaline on joonise 5 juures ka veel see, et silla vasaku samba kandekonstruktsioonile viitav signaal algab oluliselt sügavamal, kui see on silla paremal sambal, mis lubab kahtlustada, et selle poole konstruktsioon võib olla teisest erinev või oluliselt väiksema tihedusega, näiteks olulisel määral kahjustunud. Koht on joonisel ümbritsetud kollase punktiiriga. Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 19/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond 2.3.8 Endoskoop Endoskoobiga (mudel Milwaukee C12 IC AV A) konstruktsiooni uurimiseks puuriti 12 mm puuriga ühe meetri pikkused augud konstruktsiooni kohtades, mida soovitati täiendavalt uurida georadari uuringus (fotol 7 toodud punktid 1 ja 3). Fotodel 8 ja 9 on näha endoskoobiga konstruktsiooni uuringute teostamine. Foto 7 Georadari uuringus soovitatud kontrollpuurimiste asukohad (punktid 1, 2 ja 3) Foto 8 Konstruktsiooni paksuse uurimine Foto 9 Kuvatõmmis endoskoobi kaamerast endoskoobiga Fotol 7 kajastatud uuringupunktis 1 tuvastati maaradariga anomaalia (vahetult tugeva pinna all asuv tühimik). Konstruktsiooni endoskoobi tarbeks puuritud auk tuvastas selles Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 20/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond kohas ca 40 cm sügavusel betoonpinnast ca 5 cm paksune savika vahekihi. Peale vahekihti jätkus kuni puuritud augu lõpuni (1 meeter sügav) monoliitbetoonist konstruktsioon ning selle taguse täitepinnaseni ei jõutud. Uuringupunktis 3 (foto 7) ei jõutud sama sügava auguga samuti konstruktsiooni läbi puurida. Uuringupunktis 3 mingit anomaalset vahekihti ei tuvastatud. Maaradari uuringus soovitati teostada ka kontrollpuurimine punktis 2, kuid kuna konstruktsiooni kõrgemates punktides oli konstruktsioon juba paksem kui 1 meeter, siis uuringupunktis 2 jäeti puurimine ära. 2.4 Silla tehniline seisukord 2.4.1 Pealisehitis Foto 10 on kajastatud olemasoleva silla katendi ja piirete seisukord. Sillal on asfaldi ja servaprussi vahelisel alale sattunud huumust sisaldav pinnas, kuhu on hakanud kasvama muru. Muruga ala on asfaltkattega alast kõrgem ja takistab sademevee äravoolu. Samuti on asfaltkattega alal mõningaid lohukohti, mida on võimalik näha fotol 11 tumedate laikudena sillal. Seetõttu ei ole tagatud sademevee ära-voolamine sillalt ning vesi jääb kohati seisma sillale ning tekivad loigud. On oht, et osa vett imbub läbi katendikihtide ning võib voolata läbi konstruktsiooni. Täiendavalt võib talvisel ajal sillale jäänud seisev vesi tekitada liiklusohtliku olukorra. Sillal on toru- ja põrkepiirded, mis on kinnitatud vanadele piirde betoonpostidele. Põrkepiirde kinnitused sillale ei vasta nõuetele ning põrkepiirde ankurdusel muldesse ei ole tagatud piisav posti ankurduskaugus mulde servast. Sillal olevad piirde kinnitused on lagunenud – piire on ühe käega kerge vaevaga kohapeal kõigutatav. Eelnevast tingitult puudub piiretel täna sõidukite ohjeldamise võimekus. Piirde üks kahjustunud kinnitus ja ebapiisav ankurduskaugus mulde servast on nähtav fotol 12. Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 21/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond Foto 10 Silla katend ja piirded Foto 11 Loigukohad sillal Foto 12 Põrkepiirde kahjustunud kinnitus Silla talad on üldiselt hästi säilinud, kuid väiksemaid kahjustusi esineb. Taladel esines kõige rohkem rangide korrosiooni. Rangide korrosioon on kohati arenenud selliselt, et betoonist kaitsekiht on osaliselt lahti kildunud ja on aja küsimus, millal suurema pindalaga betooni tükid alla kukuvad (vaata foto 13 parempoolne ülemine nurk). Teise tala (loetuna altvoolu) toe piirkonnas esines ka pikisarruse korrosiooni, mis oli Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 22/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond põhjustanud ka betoonist kaitsekihi eraldumise (foto 13). Kuigi sarruse korrosiooni esineb, pole see hetkel arenenud sellises ulatuses, et armatuuri ristlõige oleks vähenenud, mistõttu silla talade algne kandevõime pole vähenenud. Foto 13 Teise tala kahjustunud ots Pealisehitisel puuduvad deformatsioonivuugid, tugiosad ning talade toetuspind riiglil on väike. Riiglil on suures koguses ehitusaegset üleliigset betooni (osaliselt nähtav fotol 13 haamrist vasakul), mis on sinna kukkunud arvatavasti tagaseina valamise käigus. Arvestades, et talade otste juures ei olnud kogunenud mustust ega esinenud seisva veega kohti, siis võib liigse betooni riiglile lugeda visuaalseks küsimuseks. Kuigi seisvat vett riiglitel ei olnud, siis läbijooksu märke oli näha. Sillatalade vahel olevad monolitiseerivad vööd ja sillatalad on kehva betooni kvaliteediga (betoonis olev jämetäitematerjal on segregeerunud). Tegemist on visuaalse probleemiga ning kandevõimele see mõju ei avalda. Kehv betooni kvaliteet üldiselt aga mõjutab silla kestvust. Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 23/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond Foto 14 Monolitiseeriva vöö kehv betoon Foto 15 Tala seina segregeerunud betoon 2.4.2 Alusehitis Silla veskihoone-poolne (vasak) kaldasammas on saanud II maailmasõja ajal mürsutabamuse ja on osaliselt täis valatud monoliitbetooniga (maaradari uuringutega sarrust betoonist ei tuvastatud). Fotol 16 on näha samba betoonosa parempoolsel küljel ja maakivimüüritisega osa vasakpoolsel osal. Samal sambal on tekkinud suur tühimik maakivi müüritisega osasse. Tühimik on oma suurimas kohas ca 1,5 meetrit lai, ca 1,3 meetrit kõrge ja ca meeter sügav (foto 17). Augu on põhjustanud arvatavasti järgnevalt kirjeldatud protsess: • vesi on uhunud maakivi müüritise kivide vahelt osaliselt mördi välja; • talvel on vesi tekkinud tühimikus jäätunud ja mõne kivi lahti paisutanud; suurvee ajal või talvel jääga on maakivi müürist lõplikult eraldunud; • peale esmase kivi eraldumist on sarnane protsess kiirenenud tempoga arenenud. Fotol 18 on nähtav, et aastal 2013 on augu arengu protsess alanud, kusjuures 2010. aasta (varaseimad konstrutksiooni fotod, mis on auditi kirjutamise ajal kätte saadavad) fotodel auku näha ei ole. 2017. aasta fotol 19 on nähtav juba peaaegu tänase laiuse ja kõrgusega auk. August üleval ja diagonaalis vasakul (fotod 16 ja 17) pole kivid veel müüritisest eraldunud, kuid sideaine nende vahelt on kadunud ja kohapeal oli võimalik neid kive kerge vaevaga loksutada. Selle kahjustuse registreeris arvatavasti ka maaradar (väiksema tihedusega koht, mis on kajastatud joonisel 5 kollase punktiiriga). Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 24/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond Sillasamba alavepoolsest nurgast on toimunud samba alt erosioon, mis on tekitanud sinna ette ca 80 cm sügava tühimiku (foto 20), ja mis ulatus kohapeal mõõdulatiga mõõtes kuni 60 cm samba alla. Võimaliku tühimiku/kanali ulatus samba alla võib olla märkimisväärselt suurem. Foto 16 Silla veskipoolne (vasak) sammas Veskipoolse sillasamba kirjeldatud kahjustused on nii suured, et silla võib lugeda varisemisohtlikuks ning silla praegu püsib sild mingi hapra (arvutuslikult mittemääratletava) tasakaalu tõttu, mis võib muutuda, kui mõni suurem koormus ületab silda või kui sambale mõjub mõni muu koormus (paduvihm, suurveeaegne vool, talvine jäätumis-sulamisprotsess, …). Teine (parem) kaldasammas on terves ulatuses säilinud maakivimüüritisena. Kaldasambal ei esine nii suuri kahjustusi kui vasakul sambal. Fotol 21 on näha, et paisupoolsel küljel on kohati kivide vahelt vuugimört ära uhutud ning ebasoodsate asjaolude kokku sattumisel võib sinna hakata arenema samasugune tühimik kui vastaskaldal. Samuti on osaliselt ära vajunud tugimüür (fotod 2 ja 22), mis on tekitanud samba ja tugimüüri vahele kuni 8 cm prao (foto 23). Mainitud tugimüüri ees Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 25/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond (kaldasamba alaveepoolses nurgas) on sarnaselt teisele kaldale tühimik, mis ulatub ka samba alla. Tühimiku sügavus on ca 1,2 meetrit (foto 24). Foto 17 Tühimik veskipoolses kaldasambas (08.07.2020) Foto 18 Tühimiku arenguprotsessi algfaas Foto 19 Tühimiku pindala ligilähedane (23.08.2013) tänasele olukorrale (23.03.2017) Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 26/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond Foto 20 Veskipoolse samba alaveepoolse nurga esine tühimik Foto 21 Pringi-poolne (parem) kaldasammas Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 27/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond Foto 22 Tugimüüri ja parema kaldasamba Foto 23 Prao laius kuni ca 8 cm vaheline pragu Foto 24 Pringi-poolse (parema) kaldasamba nurgas olev tühimik Tugimüüri ja kaldasamba vahelise prao on arvatavasti põhjustanud samba nurga vajumine sambaaluse pinnase ärauhtumise tulemusena koos võimaliku ülekoormusega tugimüüridega taga (vaata peatükk 4.4). Pragu on fotode põhjal hinnatuna samas Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 28/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond suuruses olnud seal juba aastast 2010, millest võib eeldada, et tugimüür on saavutanud mingi tasakaalu (pragu ei arene) ning võimalik ülekoormus sillal on vähenenud (sillale kehtestatud massipiirangud alates aastast 2017). Samuti on mõlema samba küljes ka maakivimüüritisest tugimüürid. Tugimüüridel esineb mitmes kohas pragusid kogu kõrguses. Vaadeldes tugimüüre ja silda kui ühte tervikut, siis ükski tugimüüri kahjustus ei ole sellise mõjuga nagu kaldasambas olev auk (foto 17) ja tugimüüri ning kaldasamba vaheline pragu (fotod 2 ja 22). 2.4.3 Hinnang silla tehnilisele seisukorrale Ükski silla taladel olev kahjustus ei ole sellise mõjuga, et see vähendaks silla pealisehitise globaalset kandevõimet. Küll aga on karboniseerumine jõudnud silla taladel armatuurini, mistõttu tuleks korrosiooni arengu ja pealisehitise kandevõime vähenemise ennetamiseks teostada sillataladel betooni remont. Silla alusehitisel esineb selliseid kahjustusi, et sild on varisemisohtlik. Auditi kirjutamise hetkel on sild avalikkusele suletud ja planeeritakse avariiremonti. Avariiremondi ulatus on hetkel teadmata. Auditi koostaja annab omapoolsed soovitused võimalikule massipiirangule käesoleva dokumendi peatükis 4 ning silla remondi soovitused peatükis 5. 2.5 Vastavus Tee seisundinõuetele Restu sild oma praeguses seisukorras ei vasta järgmistele Tee seisundinõuetes § 31 toodud silla seisundinõuetele: • sillaelementide praod ja liited ohustavad silla kandvate elementide püsivust (auk ja lahtised kivid kaldasambas); • silla hüdroisolatsioon ei ole vettpidav (läbijooksud silla otstes tagaseinte juures); • silla tööarmatuurid on paljandunud (foto 13); • silla pealispinnalt ei ole tagatud vee äravool (loigukohad sillal, foto 11). Restu sild oma praeguses seisukorras ei vasta järgmistele Tee seisundinõuetes § 6 toodud üldistele seisundinõuetele: • tee nõlvadel esineb erosiooni ja uhtumist, mis ohustavad nõlva stabiilsust (foto 29); • teepinnalt ei ole tagatud vee äravool (foto 11); Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 29/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond • esineb kooruvat korrosiooni (foto 13) ja rajatise püsivust ohustavad seisundit (fotod 17, 22 ja 23). 3 Hüdrotehniline osa 3.1 Riigitee all asuvad veelaskmed 3.1.1 Liigveelase Liigveelase on raudbetoonist eriprofiilülevool (kuju ligilähedane trapetsprofiilile), mis on ülevoolul asetsevate profiilterasest varjabaasidega jagatud kaheksaks puitvarjadega kaetud avaks (fotod 16 ja 21). Varjabaasid on ülalt toetatud metalltorule, mis toetub otstest silla kaldasammastele. Kaldasammaste vaheline kaugus varjabaase toetava toru kõrgusel on 8,1 m ja eriprofiilülevoolu jalamil 8,0 m. Eriprofiilülevoolule järgneb sellega konstruktiivselt seotud betoonist põrkepõrand. Sillaava laius väljavoolul põrkepõranda kõrgusel on 8,3 m. 3.1.2 Endise jahuveski pealevoolukanal Jõe vasakul kaldal paiknevasse veskihoonesse on vesi juhitud 2.3 m laiuse kanaliga. Kanali sissevoolul paikneb kuuskantterasest piidega prahivõre (foto 25). Tuginedes kanali sissevoolul läbi võre näha olevale, on kanal tee all pealt kaetud betoonplaatidega, mis toetuvad betoontaladele. Talade vahed on kuni plaatide alumise pinnani täidetud müüritisega, foto 26). Tee ja hoone vahel on kanal kaetud puitkilpidega. Sissevool turbiinikambrisse on suletud varjadega, mis asetsevad tee ja hoone vahel väljaspool hoonet. Kanali katteplaatide ja neid kandvate talade ja kanali seinte seisukord mõjutab otseselt tee kasutatavust. 3.1.3 Endise saeveski pealevoolukanal Jõe paremal kaldal asunud saeveskisse oli vesi juhitud 1,3 m laiuse võlvitud kanaliga (foto 27). Veskihoone on hävinud ja kanal avaneb läbi varemete jõesängi. Sissevool kanalisse on ülavee poolt suletud ja kanal ei ole kasutuses. Otsustades kanalist seest nähtava alusel on tegemist betoonist kanaliga, mille sissevool on suletud puitkilpidega. Väljast on näha puitkilpide tihendamine koormakatte kilega. Läbi kanali seina ja puitkilpide toimub leke. Tee all on puujuured tunginud läbi kanali seina (foto 28). Kanali seisukord mõjutab otseselt tee kasutatavust. Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 30/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond Foto 25 Vaade kanali prahivõrele kanali Foto 26 Vaade tee all olevale kanalile, sissevoolul (05.06.2020) parempoolses seinas on näha pragu (08.07.2020) Foto 27 Vaade kanali väljavoolule Foto 28 Vaade kohale, kus puurjuured on (25.06.2020) tunginud läbi tee all oleva kanalis seina (05.06.2020) 3.1.4 Endine põhjalase Põhjalase paiknes endise jahuveski kanalist vasakul veskihoonest kagu poole. Sissevoolu veelaskmesse ei õnnestu looduses leida ja praegusel ajal ei ole veelase paisjärve veetaseme alandamiseks ega vee juhtimiseks kasutatav. Veelaskme endise sissevoolu piirkonnas on tee muldkeha ülaveepoolsest nõlvast pinnas puujuurte vahelt ära uhutud (foto 29). Veelaskme väljavoolust on alavee poolel näha võlvi ülemine osa ja nähtava alusel (foto 30) otsustades oli tegemist vähemalt 2 m laiuse kanaliga. Millise tasemeni oli veelaskme kaudu võimalik vee taset alanda ja milliste mõõtmetega kanal oli, ei ole võimalik praeguses olukorras määratleda. Veelaskme väljavool on pinnast täis varisenud. Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 31/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond Veelaskmesse sisenemiseks ja selle seisukorra hindamiseks tuleks vähemalt väljavool lahti kaevata. Ilmselt tuleks teha kaevetöid ka kanalis sees. Kanali seisukord mõjutab otseselt tee kasutatavust. Foto 29 Vaade tee muldkeha ülaveepoolsele Foto 30 Vaade endise põhjalaskme nõlvale põhjalaskme sissevoolu piirkonnas väljavoolule (05.06.2020) (05.06.2020) 3.2 Hüdroloogilised andmed Väike-Emajõe hüdroloogilised andmed Piiber Projekt OÜ 2015. aasta töös „2014- 11/Restu/EP, Kalade rändevõimaluse loomine Restu paisu juures“, on märgitud järgmiselt: valgala 135.6 km² 1%-line aasta ööpäevane maksimum – 16,3 m³/s 2%-line aasta ööpäevane maksimum – 15,2 m³/s 5%-line aasta ööpäevane maksimum – 11,6 m³/s 10%-line suvine seitsme päevane maksimum – 2,872 m³/s 95%-line aasta kolmekümne päevane miinimum – 0,06 m³/s 95%-line aasta ühe päevane miinimum – 0,05 m³/s 50%-line 30-ne päevane keskmine vooluhulk – 0,48 m³/s. EA Reng AS töös nr 1090_3 „Riigimaantee nr 23136 Pringi-Restu km 9,156 Restu silla eelprojekt“ on märgitud: 3% tõenäosusega kevadine suurveeaegne vooluhulk 19,6 m³/s. Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 32/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond Vooluhulkade erinevus tuleneb ilmselt asjaolust, et erinevatel aegadel tehtud arvutused tuginevad erinevatel algandmetel, eelkõige erineval vaatlusrea pikkusel, ja on kooskõlas trendiga tippvooluhulkade vähenemisele. 3.3 Veetasemed 3.3.1 Paisutamine Sillale ja tee muldkehale mõjuvad koormused sõltuvad Väike-Emajõe paisutamisega Restu paisjärves hoitavast veetasemest. Veekogu paisutamine on tegevus, millega tõstetakse vooluveekogusse ehitatud ehitisega vooluveekogu looduslikku veetaset rohkem kui 0,3 m. Veekogu paisutamiseks on vajalik veeluba, kuid Restu paisu puhul see puudub. Kui paisu omanik või valdaja ei ole taotlenud õigusaktiga nõutavat veeluba või kui veeloa andja keeldub loa andmisest, peab paisu omanik või valdaja paisutuse likvideerima. Restu silla puhul tuleb arvestada, et vee paisutamine toimub nii silla avas paiknevate varjadega, mida saab paisutuse likvideerimiseks eemaldada, kui silla avas asuva betoonist eriprofiilülevoolu sellele järgneva põrkepõrandaga (orienteeriv tekitatav paisutus 2 m, paisutuse suurus oleneb vooluhulgast, vt tabel 1 rida 10), mida ilma sillasambaid ümber ehitamata, eemaldada ei saa. 3.3.2 Mõõdetud veetasemed Alljärgnevas tabelis on esitatud info erineval ajal Restu silla juures mõõdetud veetasemete kohta EH2000 süsteemis. BK77 kõrgussüsteemi veetasemed on ümber arvutatud EH2000 süsteemi kasutades Maa-ameti kalkulaatorit. BK77+0.16=EH2000. Tabel 3 Mõõdetud veetasemed Jrk Ülavee Alavee Veetase- Töö Aeg nr tase tase mete vahe 1 NSVL 1938 a. topokaart 1938 64.56 - - 2 NSVL 1949 a. topokaart 1949 64.36 - - 3 NSVL 1984 a. topokaart 1984 64.56 60.26 4.3 Avek Maa OÜ, Restu järve põhjasette paksuse 4 11.06.2010 64.38 - - mõõtmine Avek Maa OÜ, Restu vesiveski lähiala 5 05.09.2010 65.23 60.61 4.62 geodeetiline mõõdistus, töö nr. AM-929/10 Eesti Veeprojekt OÜ jt, töö nr 0712, 6 11.07.2012 64.41 60.21 4.20 Tõkestusrajatiste inventariseerimine Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 33/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond Jrk Ülavee Alavee Veetase- Töö Aeg nr tase tase mete vahe vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks, Hange II Reib OÜ töö nr TT-3426T Riigimaantee nr 69 Võru-Kuigatsi-Tõrva km 39,8-40,3 ristmike, 7 26.11.2013 64.70 60.50 4.20 Sangaste ja Restu sildade maa-ala topogeodeetilised uurimistööd Piiber Projekt OÜ, Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade 8 06.08.2015 64.79 60.64 4.15 rändetingimuste parandamiseks: avaliku sektori paisud, Restu, töö nr 2014-11/Restu/U 9 Ülevaatus auditi koostamise ajal 05.06.2020 64.10 60.60 4.10 Ülevaatus auditi koostamise ajal (enamus 10 08.07.2020 62.55 60.50 2.05 varjadest eemaldatud, Foto 21) 3.3.3 Projekteeritud veetasemed Projekteeritud veetaseme kohta on varaseim leitav info 1937....1938 koostatud Pringi- Restu II kl maanteel Restu veski kohal teeõgvenduse projektist (Riigiarhiiv ERA.3171.1.1717, joonis 6). Joonis 6 Maantee õgvendamise plaan Restu veskijärvega piirneval alal Restu sild paikneb pk 7+68,5 – 78+00. Silla juures nähti ette ülaveepoolse tugimüüri kõrgemaksehitamine kõrguseni 20,22 (EH2000 64.90) ja veepinna kõrguseks 19,72 (EH2000 64.40), joonised 7 ja 8. Varasemas projektis näidatud kõrgused on EH2000 süsteemiga seotud tugiseina kõrguse kaudu. Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 34/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond Joonis 7 Tee ristlõige Restu silla juures Teeõgvenduse profiilil on veepinna kõrgus 19,72 (EH2000 64.40) märgitud lubatud paisutusena (joonis 8) ja tee nõlvuseks näidatud 1:2 (praegune olukord vaata foto 29). Joonis 8 Tee ristlõige õgvenduskohas Tee mullet piiravate tugimüüride peal on näha ajaloolised tähispostid (foto 31), mis jäävad praegusest teepinnast madalamale. Tugimüüride ülapinna kõrgus on 64.90, millest on võimalik järeldada, et lubatud ülaveetase kavandati sellest kõrgusest 0.5 m madalamale ehk kõrgusele 64.40. See veepinna kõrgus on kooskõlas ka vanematel kaartidel (tabel 3) märgitud veepindade kõrgustega. Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 35/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond Tähispost Maantee praegune pind Tugimüüri ülapind 64.90 Tee nõlva toestavad mädanenud palgid Foto 31 Vaade tähispostile endise saeveski pealevoolukanali asukohas (22.07.2013) Tugimüüri ülapind 64.90 Foto 32 Vaade silla avale ülavee poolelt (08.07.2020) Teadaolevalt ei ole ülaveepoolseid tugimüüre hiljem kõrgemaks ehitatud ega veetaseme kõrgemal kui 64.40 hoidmiseks tee muldkeha ümberehitustöid tehtud (joonis 9). Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 36/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond Rakendusgeoloogia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ 2020 aasta töös GE-2871 on näidatud tee muldkeha (paisu muldkeha) ehitus. Joonis 9 Puurtulba lõige 3.3.4 Arvutuslikud veetasemed Sillaava mõõtmed on suurvee läbilaskmiseks piisavad. Alljärgnevalt (joonis 10) on näidatud arvutuslikud veetasemed ja vooluhulgad olukorras, kus silla avast on puitvarjad profiilterasest varjabaaside vahelt eemaldatud kuni eriprofiiliga ülevooluläve ülapinnani. Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 37/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond Joonis 10 Ülaveetaseme kõrgus erinevate vooluhulkade korral Paisutamiseks kasutatavate rajatiste puudumise (nõuab sillasammaste ümberehitamist ja voolusängi puhastamist/taastamist/kindlustamist paisjärve alal) korral oleks võimalik voolusängi põhja kõrgus ca 60.00 ning veetaseme kõrguseks kujuneks vooluhulga Q=16.3 m³/s korral ca 62.00. 4 Kandevõime hindamine 4.1 Koormused Hindamaks silla kandevõimet liikluskoormusel simuleeriti läbi olukord, kus silda ületavad eraldi 52 tonnise täismassiga 6-teljeline poolhaagis ja 44 tonnise täismassiga 5-teljeline poolhaagis. Poolhaagiste veokite konfiguratsioon on toodud joonistel 11 ja 12. Omakaaluna arvestati lisaks talade enda massile ka katendiga keskmise paksusega 36,5 cm (joonis 2). 1969. aasta projektis, kus pealisehitis vastab kunagisele tüüpprojektile, oli katendi paksuseks ette nähtud kuni 15 cm. Tekkinud arvutuslikud sisejõud kombinatsioonis omakaaludega on toodud tabel 4. Omakaalu koormustel arvestati osavaruteguriga 1,35 ja liikluskoormusele muu muutuvkoormuse osavaruteguriga 1,5. Liikluskoormus paigutati sillale nii, et veoki välimine äär on servaprussist 0,25 meetri kaugusel. Vaadeldi olukorda, kus silda ületab üks veok, kuna kahe veoki kõrvuti sillale sattumine on liiklussagedust arvestades ebatõenäoline. Kuigi 6 meetrise silla gabariidi korral on see geomeetriliselt võimalik, siis Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 38/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond eeldaks see veokite väliskülgede vahet 0,5 meetrit, millega kaasneks aga juba näiteks oht küljepeeglite põrkumiseks. Joonis 11 52 tonnise täismassiga poolhaagis Joonis 12 44 tonnise täismassiga poolhaagis Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 39/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond 4.2 Pealisehitise kandevõime Pealisehitise kandevõime arvutamisel võeti aluseks välitöödel mõõdistatud tala mõõtmed (joonis 2). Pikiarmatuuri koguseks arvestati ava keskel 4x32 mm ja 4x16 mm (nagu tüüpkataloog 56 LISA talad). Rangidena arvestati 8 mm diameetriga sarrust sammuga 156 mm, ülespööretega ei arvestatud (osasid ei suudetud tuvastada). Tala globaalset kandevõimet kontrolliti kahes ristlõikes - silla keskel, kus esineb suurim paindemoment ja toest ühe tala kõrguse kaugusel, kus esineb suurim põikjõud. Tala arvutuslik kandevõime koos arvutuslike sisejõududega on toodud tabelis 4. Tala vöö kandevõimet ristsuunas eraldi ei kontrollitud, kuna tala ei vasta oma mõõtmetelt tüüptalale ning sarrust vöös määrata ilma konstruktsiooni osaliselt avamata ei ole võimalik. Kui arvestada, et tala kandevõime vastab omaaegsele koormusele N-13, siis selle suurim teljekoormus on 12,35 tonni. N-18 puhul oli suurim teljekoormus 12 tonni. Mõlemad väärtused ületavad Eestis lubatavat teljekoormuse väärtust ja seetõttu võib eeldada, et silla tekiplaadi lokaalne kandevõime ei saa kogu pealisehitise kandevõime juures määravaks. Tabel 4 Tala kandevõime ja tekkivad sisejõud poolhaagise ületamisel VEd VRd VEd/VRd MEd MRd MEd/MRd Koormus [kN] [kN] [%] [kNm] [kNm] [%] Omakaalud + 52T 212 179 119 526 579 91 Omakaalud + 44T 209 179 117 520 579 90 Tabel 4 tähistab VEd ristlõikes tekkivat põikjõudu ja VRd tala põikjõukandevõimet vastavas kohas. MEd tähistab ristlõikes tekkivat paindemomenti ja MRd tala paindekandevõimet vastavas kohas. VEd/VRd näitab tekkiva põikjõu suhet kandevõimesse (väärtus, mis on suurem kui 100% näitab, et kandevõime on ületatud). MEd/MRd näitab tekkiva põikjõu suhet kandevõimesse. Nendest tulemustest saab järeldada, et silla ületamine 44-52 tonnise poolhaagisega teada oleva info põhjal ei ole ohutu, kuna põikjõu kandevõime on ületatud. Samas kui konstruktsiooni põhjalikumal uurimisel selgub, et taladel on siiski ka sarruse ülespöörded, siis on võimalik, et pealisehitis suudab ohutult kanda ka kirjeldatud koormuseid. Täiendavalt tekitab pealisehitisele soodsama olukorra see, kui on võimalik suunata liikluskoormus silla keskele. Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 40/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond Võrreldes 1969. aasta projektis ette nähtud katendikihi paksusega on see sillal tänaseks märkimisväärselt suurem (kuni 21,5 cm). Liigse osa eemaldamine vähendab silla konstruktsioonidele mõjuvaid koormuseid. 4.3 Alusehitise kandevõime Alusehitise kandevõime hindamiseks vaadeldakse tugimüüri kandevõimet, kui selle taga mõjub liikluskoormus. Tugimüüri mõõtmed vastavad joonisel 4 kajastatule. Kaldasammaste enda kandevõimet eraldi ei hinnata. Esiteks on nad hetkeolukorras selliselt kahjustunud, et sild on juba varisemisohtlik. Teiseks silla konstruktsioonidel ei ole näha jälgi survejõu põhjustatud kahjustustest (kaldasammaste ebaühtlane vajumine, kivide ja mördi purunemine, kivide pragunemine), mistõttu võib lugeda vundamendi konstruktsiooni enda ja pinnase survekandevõime tagatuks. Sellest lähtuvalt tekib alusehitisele kõige ebasoodsam olukord tugimüüride juures, mille taga mõjub liikluskoormus, kuid puudub stabiliseeriv survekoormus silla omakaalu näol. Vaadeldakse kahte olukorda: 1. Pinnas on tugimüüri taga kuiv (pinnasevesi puudub) ning pinnasekoormus mõjub aktiivsurvena (ehk tugimüüri osaline liikumine on lubatud). 2. Pinnas on tugimüüri taga on pooles kõrguses veega küllastunud ning pinnasekoormus mõjub aktiivsurvena (ehk tugimüüri osaline liikumine on lubatud). Teiselpool tugimüüri veetasemega ei arvestanud ehk olukord simuleerib lihtsustatult ca 2,5 meetrit veesammaste erinevust tugimüüride erinevate külgede vahel. Liikluskoormusena arvestatakse, et silla taga mõju maapinnal liikluskoormusena poolhaagise tagumine telg, mis vastab joonisel 11 kujutatud 52-tonnise poolhaagise kabiini koormusele hajutatuna mõõtmetele 2,7x2,5 meetrit ning mis on täiendavalt hajutatud veel 1,2 meetri sügavusele (vaata joonisel 4 kajastatud müüri pealne osa) maapinda 30 kraadise nurga all. Lõplik pindala, millele kabiini koormus hajutatakse on 4,1x3,9 meetrit, mis teeb hajukoormuse väärtuseks ≈16 kPa. Sarnase loogikaga tuleb 52 tonnise poolhaagise kabiini hajukoormuseks tugimüüri taga ≈12 kPa. 44 tonnise poolhaagise kabiini puhul (kogukaaluga 20 tonni) tuleb hajukoormuseks ≈9,5 kPa. Geoloogilise uuringuga eristati tugimüüri taguses pinnases mitmeid erinevaid kihte ning kogu täitepinnas on heterogeenne. Pinnase koormuste hindamiseks asendati arvutustes täitepinnase erinevad kihid ühe keskmise pinnasega, mille pinnasekihi paksusega kaalutud keskmised väärtused on järgmised: Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 41/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond • keskmine mahukaal – 19,2 kN/m3; • keskmine sisehõõrdenurk – 29,7°; • keskmine nidusus – 5,5 kPa. Müüritise enda mahukaaluks arvestati 25,5 kN/m3. 4.3.1 Olukord 1 (kuiv pinnas) Kui arvestada liikluskoormusega 16 kPa, siis tekkiv arvutuslik ümberlükkav moment on 276 kNm ja arvutuslik paigalhoidev moment 339 kNm. Kandevõimest on ära kasutatud 81%. Arvutuslik lihutav jõud 165 kN ning arvutuslik paigalhoidev jõud 154 kN. Kandevõimest on ära kasutatud 107% (arvutuslik kandevõime ületatud). Müüritises tekkiv suurim arvutuslik tõmbepinge paindest 0,24 MPa ja arvutuslik lubatav paindetugevus (eeldades müüritise sängitusvuugi risti purunemist) on samuti 0,24 MPa. Sellisel juhul on kandevõime piiri peal, olles kohati ületatud. Kui arvestada liikluskoormusega 9,5 kPa, siis on kõik arvutuslikud kandevõimed tagatud. 4.3.2 Olukord 2 (poolmärg pinnas) Kui arvestada liikluskoormusega 16 kPa, siis tekkiv arvutuslik ümberlükkav moment on 294 kNm ja arvutuslik paigalhoidev moment 275 kNm. Kandevõimest on ära kasutatud 107% (arvutuslik kandevõime on ületatud). Arvutuslik lihutav jõud 221 kN ning arvutuslik paigalhoidev jõud 125 kN. Kandevõimest on ära kasutatud 177% (arvutuslik kandevõime on ületatud). Müüritises tekkivaid pingeid eraldi ei vaadatud, kuna need oli juba kuivas pinnases piiripealses seisundis. Poolmärja pinnasega on suurim probleem lihkekandevõime tagamisega. Võib eeldada, et tegelikkuses on müüritise ees samuti osaliselt pinnas, mis takistab lihkel arenemast. Kui arvestada tagasitäite suurema nidususega 18 kPa (geoloogiliste uuringute käigus rikutud struktuuriga laborikatse tulemus) ja väiksema liikluskoormusega 9,5 kPa, siis on ümberlükke kandevõime tagatud ning lihkekandevõimest kasutatud ära 107% (ehk piiripealne, kuid mitte ohutu olukord). Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 42/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond 4.4 Silla kandevõime Silla juures saab määravaks alusehitise kandevõime. Tuleb rõhutada, et eelnevalt kirjeldatud olukorrad on arvutatud eesmärgiga anda hinnang võimalikule kandevõimele. Arvutustes on kasutatud eelduslikke tugimüüri mõõtmeid ja tegelikkuses väga heterogeenne täitepinnas on asendatud ühtlase homogeense pinnasega. Auditi autori hinnangul võib tekkida ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel kandevõime seisukohalt ohtlik olukord (võimalik tugimüüri liigne deformatsioon või purunemine), kui silla tugimüüride taha satuvad veokid. Samas on teada, et silda on ületanud suure koormaga veokid. See on selgitatav järgnevaga: • tagasitäite tugevusomadused on tegelikkuses paremad, kui geoloogia ühe puurauguga määratud; • tugimüüri mõõtmed on suuremad, kui eeldatud; • veokite ülesõit ei olegi kordagi olnud ohutu ja senimaani on lihtsalt heade asjaolude kokkusattumus, et tugimüüri kandevõime pole raugenud. Suure massiga veokite ülesõit on arvatavasti tugimüüridele põhjustanud ülekoormust ning on tõenäoline, et raskeveoste ülesõit on olnud üks tegur konstruktsiooni kahjustumises (deformatsioonid, tühimikud ja praod tugimüürides). Auditi koostaja ettepanek on keelata veokite ja suurte bussidega silla ületamine. Sillale lubada järgmiste kategooriate sõidukid: M1, M2, N1, L, O1 ja O2. Võimalusel tekitada sillale olukord, kus liikluskorralduslikult suunatakse tugimüüride vahelises alas liiklus tee teljele. On võimalik, et silla lubatavat kandevõimet saab suurendada, kuid see eeldab täiendavaid uuringuid silla juures (järgnev nimekiri on näitlik ja mitte lõplik): • veevaatluskaevude rajamine silla tugimüüride taha, et fikseerida veesammaste erinevused tugimüüride pindade vahel; • osaline kaevetöö selgitamaks välja tugimüüride tegelik kuju; • kohapealsed geotehnilisi katseid, et määrata täitepinnase omadused oma tegelikus keskkonnas paisjärve erinevate veetasemete korral; • pealisehitise konstruktsioonide osaline avamine, et täpsustada talade ja tekiplaadi armeeringut. Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 43/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond 5 Kokkuvõte 5.1 Veetasemed Tabelis 3 kolm toodud veetasemetest saab järeldada, et valdavalt on veetasemete vahe olnud Restu silla juures 4,2 kuni 4,3 m. Ülaveetaseme kõrgus on muutunud vahemikus 64,10 kuni 65,23 olles valdavalt 64,40 kuni 64,80. Maksimaalseks veetasemete vaheks on mõõdetud 4,62 meetrit, mille puhul ülaveetase oli 65,23 ja alaveetase 60,61. Erakordsetes oludes on võimalik (ei ole välistatud) veetaseme tõusmine tee mulde ülapinna kõrgusele, mis madalaimas kohas on 65,60 kuni 65,70 (silla tekil 66,00 kuni 66,10). Erakordsed olud võivad olla tingitud näiteks silla ava ummistumisest jääga (foto 33). Foto 33 Jää silla avas (23.02.2005) Sillasammaste vastupidavus ja stabiilsus peavad olema tagatud ka veetaseme ajutisel tõusmisel tee pinnaga samale tasemele ja veetasemete vahe korral 5,5 m. Kõrgema kui 64,90 m veetaseme korral hakkab täiendav vooluhulk (lisaks läbi müüri liikuvale voolhulgale) liikuma üle tugimüüri tee/paisu muldkehasse ja seda tuleks tavalises ekspluatatsiooni olukorras kindlasti vältida. Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 44/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond Kõrgus, milleni vee tase mulkehas (st veskihoone seina taga, alaveepoolse tugimüüri taga) võib tõusta, on raskesti prognoositav. See sõltub läbi tugimüüride ja muldkeha ülavee poolele (eeldatavalt) rajatud filtratsioonitõkke toimuva lekke suurusest, läbi muldkeha aluspinna toimuvast filtratsioonist ja ülaveetaseme kõrgusest. Seejuures ei ole teada pinnases olevate filtratsioonitõkkerajatiste (sulundsein, savist ekraan jms) asetus ja konstruktsioon. Samuti lisab määramatust asjaolu, et ülaveepoolne tugisein on pragunenud, seda läbivad puujuured, ning kohati on seina ehitusmaterjalina kasutatatud käepärast olnud materjali, näiteks kunagise tee tähisposte (fotod 31 ja 32). Eeldusel, et vee tase paisjärves jääb madalamaks ülaveepoolel asuvate tugimüüride ülapinnast, jääb vee tase muldkehas ülaveetasemest tegelikkuses kindlasti madalamaks. 1938. aasta Restu tee õgvenduse projektis oli ette nähtud veetaseme kõrguseks ca 64,4 m (peatükk 3.3.3). Ei ole teada, et peale seda teostatud teetöödel oleks muldkeha või sillakonstruktsioone selliselt ümber ehitatud, et nad oleks mõeldud töötama kõrgemal veetasemel. Lähtuvalt eeltoodust on auditi koostaja soovitus paisjärves vett kõrgusmärgist 64,4 mitte kõrgemale paisutada. Seotud ehitiste püsivusest ja ohutusest lähtuvalt ei saa veetaseme tõstmine olla aktsepteeritav meetod, paisjärve täissettimise tulemusel toimunud, vee mahu ja sügavuse vähenemise kompenseerimiseks. 5.2 Konstruktsioonid Käesolevas auditis on põhjalikumalt hinnatud silla ja tugimüüride konstruktsioone, kuid tuleb arvestada, et teega on seotud ka Maanteeametile mitte kuuluvad konstruktsioonid (tee all paiknevad veelaskmed, silla all paiknev betoonist eriprofiilülevool koos sellele järgneva põrkepõrandaga), mis mõjutavad riigitee kasutamist. Ühe rajatise lagunemine/eemaldamine põhjustab ka teise lagunemise või kasutamiskõlbmatuks muutumise, näiteks: • teed piirava tugimüüri/veskihoone seina lagunemise/eemaldamise korral toimub tee varisemine ja tee alale liikluseks mittesobiva nõlva kujunemine; • sillasamba lagunemisega kaasneb pinnaspaisuna toimiva tee mulde lagunemine ning vee paisutamine ei ole võimalik; • tee all oleva veelaskme lagunemisega kaasneb ka tee kasutamiskõlbmatuks muutumine; • pinnaspaisuna toimiva tee mulde stabiilsusest ja veepidavusest sõltub nii tee kasutatavus liikluseks kui vee paisutamise võimalikkus; Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 45/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond • veeloa jätkuva puudumise korral tuleb paisutuse likvideerimiseks silla avas asuvad eriprofiilülevool ja põrkepõrand eemaldada ning sellega kaasneb vältimatu vajadus silla sambad ümber ehitada. Auditi käigus pöörati põhirõhk silla ja tugimüüri konstruktsioonide kahjustustele ja nendest tuleneva ohu tähtsusele konstruktsiooni püsivuse seisukohast. Nendel tuvastati järgmised peamised puudused: • silla katend on märkimisväärselt (kuni 21,5 cm) paksem kunagises (1969. aasta) projektis ette nähtust, mistõttu on vähenenud silla võimekus kanda muid muutuvkoormusi; • silla kandurite karboniseerumine on ületanud kaitsekihi paksuse, mis tähendab, et betooni, sarrust korrosiooni eest, kaitsvad omadused on ammendunud. Kahjustus ei mõjuta hetkel kandevõimet, küll aga rajatise kasutusiga; • osaliselt esineb töösarruse korrosiooni ning kohati on seetõttu betoon suuremate tükkidena eraldunud. Korrosioon ei ole arenenud veel nii kaugele, et mõjutaks silla kandevõimet; • rajatise piirde kinnitused ei vasta nõuetele ja tänases seisukorras ei oma sõidukite ohjeldamise võimekust; • ühes kaldasambas on arenenud suur auk ning selle kohal on lahtised kivid, mille vahelt on sideaine ära uhutud. Kahjustuse ulatus on selline, et sild on praegusel kujul varisemisohtlik (foto 17); • parema alaveepoolse tugimüüri ja parema kaldasamba nurka on tekkinud suur pragu, millest kandub välja tugimüüri tagust täitematerjali. Tugimüüri ja mõlema kaldasamba alumistest nurkadest on pinnas ära uhutud. Kahjustused vähendavad silla kandevõimet (fotod 20, 22, 23 ja 24). Restu sild oma praeguses seisukorras ei vasta järgmistele Tee seisundinõuetes § 31 toodud silla seisundinõuetele: • sillaelementide praod ja liited ohustavad silla kandvate elementide püsivust (auk ja lahtised kivid kaldasambas); • silla hüdroisolatsioon ei ole vettpidav (läbijooksud silla otstes tagaseinte juures); • silla tööarmatuurid on paljandunud (foto 13); • silla pealispinnalt ei ole tagatud vee äravool (loigud sillal, foto 11). Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 46/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond Restu sild oma praeguses seisukorras ei vasta järgmistele Tee seisundinõuetes § 6 toodud üldistele seisundinõuetele: • tee nõlvadel esineb erosiooni ja uhtumist, mis ohustavad nõlva stabiilsust (foto 29); • teepinnalt ei ole tagatud vee äravool (foto 11); • esineb kooruvat korrosiooni (foto 13) ja rajatise püsivust ohustavad seisundit (fotod 17, 22 ja 23). Sild oma praeguses seisukorras on varisemisohtlik. Auditi kirjutamise ajal on sild juba liiklusele suletud, paisjärv veest tühjendatud ja plaanitud on avariiremont. Auditi autori hinnangul peaks teostama tööd vähemalt järgmises mahus: • täita sillasammaste alumistes nurkades olevad veealused tühimikud täitebetooniga (fotod 20 ja 24); • täita vasakusse kaldasambasse tekkinud auk ja selle kohal olevate lahtiste kivide vahed täitebetooniga (fotod 16 ja 17); • eemaldada vasaku kaldasamba eest liivakotid (foto 32) ja valada kaldasammastele raudbetoonist kaitsekiht (vähemalt kuni auditi koostamise ajal kaldasambas oleva augu välimise piirini) pöördega ülavees olevale tugimüürile läbivoolu tõkestava sügavuseni. Sellega välistatakse edasine vee erosiooni mõju müüritiste mördile; • täis-injekteerida tugimüüri ja kaldasamba vaheline pragu (fotod 2, 22 ja 23). Praole betoonikihti mitte peale valada. Sellega tagatakse võimalus võtta koht vaatluse alla ja jälgida, kas pragu hakkab uuesti arenema; • paigaldada tugimüüride vahelisel alal ajutised põrkepiirded ning suunata liiklus tee teljele. Võimalusel vähendada gabariit 3 meetri peale, et tekitada füüsiline takistus suuremate sõidukite ülesõiduks sillal ja sõidukiiruse vähendamiseks; • keelata silla ületamine veokitele ja suurematele bussidele. Lubada liiklus järgmiste kategooriate sõidukitele: M1, M2, N1, L, O1 ja O2; • paigaldada suuremate pragude arengu täpset mõõtmist võimaldavad markerid ja võtta sild avariiremondijärgselt vaatluse alla. Soovitatav sagedus esimese kuu jooksul on korra nädalas, et registreerida varakult võimalikud uuesti avanenud Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 47/48 Viirma Viirma S2017_A_TS-3-001_Restu_silla_audit.doc Töö nr: S2017 Restu silla audit Kuupäev: 20.07.2020 Ehitise aadress: Restu küla, Otepää vald, Valga maakond praod või pinnase uhtumised konstruktsioonis. Seejärel teostada ülevaatus korra kuus kuni silla täieliku rekonstrueerimiseni. 5.3 Auditi koostaja kinnitus Käesoleva rajatise auditi koostajad, Ando Funk ja Meelis Viirma, kinnitavad, et on Tellijast ja kolmandatest osapooltest sõltumatud ja erapooletud. (Ehitusseadustik, RT I, 21.12.2019, 5 §18 (3) ja (4)). Dokumendi nr: 3-001 Auditi koostajad: Ando Funk ja Meelis Pädevad isikud: Ando Funk ja Meelis 48/48 Viirma Viirma  KORRALDUS 22. juuni 2020 nr 1-3/20/645 Keskkonnaloa andmisest keeldumine (Restu) I. . ASJAOLUD 1.1 Jüri Raisma (isikukood 34912240222, edaspidi loa taotleja) esitas1 Keskkonnaametile 21.09.2010 vee erikasutusloa taotluse (edaspidi keskkonnaloa taotlus) Valgamaal Otepää valla Restu külas Restu vesiveski kinnistul (registriosa nr 40440, katastritunnus 72401:003:0153) Väike Emajõe2 paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks elektri tootmiseks Restu paisul. 1.2 Restu pais asub Otepää looduspargi3 piiril. Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusega nr 615-k4 „Euroopa komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 p 1 ap 38 ja p 2 ap 273 on Natura 2000 alade nimekirja kantud Otepää linnuala5 Põlva ja Valga maakonnas ning Otepää loodusala6 Valga maakonnas. Natura 2000 raames moodustati Otepää linnu- ja loodusala juba olemasolevale kaitsealale Otepää looduspark. 1.3 Alates 01.10.2019 jõustunud veeseaduse (edaspidi VeeS)7 § 279 lg 8 kohaselt menetletakse enne VeeS jõustumist menetlusse võetud vee erikasutusloa taotlusi edasi taotluse menetlusse võtmise ajal kehtinud menetlusõigusnormide alusel. See tähendab, et käesolevas korralduses on viidatud menetlusõigusnormidele, mis kehtisid taotluse menetlusse võtmise ajal 29.09.20108 ja materiaalõigusnormide puhul hetkel kehtiva VeeS9 sätetele. 1.4 VeeS § 2 lg 2 koostoimes keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lg 1 p 1 on vee erikasutuse aluseks vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi keskkonnaluba). VeeS § 187 p 7 alusel on keskkonnaluba kohustuslik, kui paisutatakse veekogu või kasutatakse hüdroenergiat. VeeS § 191 lg 1 alusel annab keskkonnaloa Keskkonnaamet. 1.5 Keskkonnaamet hindas taotluse vastavust VeeS10 ja keskkonnaministri 26.03.2002 määruse nr 18 “Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid” (edaspidi määrus nr 18) esitatud nõuetele. 1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS) 28.09.2010 nr PVV 7-6/10/36863-1. 2 VEE1008200. 3 keskkonnaregistri kood KLO1000559. 4 RT III, 04.04.2017, 6. 5 rahvusvaheline kood EE0080401. 6 rahvusvaheline kood EE0080401. 7 RT I, 22.02.2019, 1. 8 Redaktsiooni kehtivusaeg 17.07.2010-31.12.2010. 9 RT I, 22.02.2019, 1. 10 Redaktsiooni kehtivusaeg 17.07.2010-31.12.2010. 1.6 Keskkonnaamet võttis taotluse menetlusse 29.09.2010 kirjaga11 nr PVV 7-6/10/36863-2. 1.7 Keskkonnaamet algatas 30.09.2010 kirjaga12 tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)13 § 3 p 1 ning 2, § 5 ja § 6 lg 1 p 21 ning § 11 lg 3 keskkonnamõju hindamise14 (edaspidi KMH), sest keskkonnaloa taotluse kohaselt oli vee erikasutuse eesmärkideks Väike Emajõe paisutamine, vooluvee energia kasutamine elektri tootmiseks ja veskiseadmete käitamiseks, paisjärve puhastamine setetest ning liigveelasu rekonstrueerimine suurvee ohutuks läbilaskmiseks ja kalapääsu rajamine. KMH algatamisest teavitati muuhulgas paisutusest mõjutatud kinnistute Valga maakond, Otepää vald, Restu küla, Lõokese (registriosa nr 1021340, katastritunnus 72401:003:0531, edaspidi Lõokese kinnistu), Valga maakond, Otepää vald, Restu küla, Aida (registriosa nr 2039340, katastritunnus 72401:003:1080, edaspidi Aida kinnistu) ning Valga maakond, Otepää vald, Restu küla, Männi (registriosa nr 1218740, katastritunnus 72401:003:0582, edaspidi Männi kinnistu) omanikke. Keskkonnaamet märgib, et KMH menetluses selgunuks mh maaomanikele vastuvõetav veerežiim ja paisutustase. Lõokese kinnistu omaniku esindaja esitas peale KMH algatamist 01.11.2010 pöördumise15, milles selgitas, et: „Kuna eesmärgiks on Restu paisjärve jätkuv paisutamine, siis ei saa /…/ nõustuda selle plaaniga. /…/katsetus selle aasta juulikuus paisjärve paisutada tõi kaasa Lõokese kinnistul asuva endise, esimesel vabariigi ajal asutatud talu, loomalauda varemete ning kasvuhoone üle ujutamise.“ Keskkonnaamet juhtis 24.11.2010 kirjaga nr PVV 7-6/42557-2 mh tähelepanu, et: „/…/lähtudes veeseaduse § 17 lg 4 peab saama paisutamist kavandav isik veekogu paisutamiseks kirjaliku nõusoleku maaomanikult, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine võib mõjutada. Seega ilma Teie nõusolekuta Keskkonnaamet vee erikasutuseks luba ei saa anda, loa taotleja peab lisama taotlusele kindlasti ka vastavad kirjalikud nõusolekud maaomanikelt, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine võib mõjutada.“ Peale KMH algatamist palus Keskkonnaamet korduvalt (22.03.2011 kirjaga nr PVV 7-6/11/36863-5, 31.08.2011 kirjaga nr PVV 7-6/11/36863-7) loa taotlejal esitada KMH programm heakskiitmiseks, peale mida loa taotleja KMH programmi ei esitanud. KMH programmi eelnõu esitas loa taotleja Keskkonnaametile alles 09.09.201116 ning avalikustatud ja täiendatud KMH programmi 02.12.201117. KMH programm kiideti Keskkonnaameti poolt heaks 02.03.2012 kirjaga18 nr PVV 6-7/12/36863-14. 1.8 Peale KMH programmi heakskiitmist küsis19 Keskkonnaamet korduvalt lisateavet KMH kulgemise kohta (sh 11.02.2013 kirjaga nr PVV 7-6/13/36863-16, 29.07.2013 kirjaga nr PVV 7-6/10/36863-19), selgitades, et kuna KMH aruannet ei ole jätkuvalt esitatud, siis käsitletakse viivitamist tahtlikuna ja ilma keskkonnaloata tegevusena. Loa taotleja ning Keskkonnaameti osalusel toimus Keskkonnaameti Otepää kontoris 29.11.2013 koosolek, mille eesmärgiks oli panna paika tegevused, mis on Restu paisul vaja teha, tagamaks paisu keskkonnaohutust ning jõe head seisundit. Koosoleku protokolli20 kohaselt: /…/ „kui KMH aruanne esitatakse heakskiitmiseks hiljemalt 15.12.2013, on võimalik KMH menetlust jätkata. Kui ei esitata, siis kaotab kehtivuse ka KMH programm ning edasine KMH menetlus pole võimalik.“ 11 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 29.09.2010 nr PVV 7-6/10/36863-2. 12 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 30.09.2010 nr PVV 7-6/10/36863-3. 13 Redaktsiooni kehtivusaeg 27.02.2010-25.11.2010. 14 Hetkel kehtiva KeHJS (RT I, 21.12.2019, 7) § 56 lg 11 tulenevalt kohaldatakse tegevusloa taotlusele, milles nimetatud tegevusele on algatatud KMH enne käesoleva sätte jõustumist KMH algatamise ajal kehtinud KeHJS redaktsiooni, mistõttu on käesolevas kirjas viidatud KeHJS redaktsioonile (kehtivusajaga 27.02.2010-25.11.2010), mis kehtis KMH algatamise hetkel 30.09.2010. 15 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 01.11.2010 nr PVV 7-6/10/42557-1. 16 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 09.09.2011 nr PVV 6-7/11/36863-8. 17 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 05.12.2011 nr PVV 6-7/11/36863-11. 18 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 02.03.2012 nr PVV 6-7/12/36863-14. 19 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 11.02.2013 nr PVV 7-6/13/36863-16 ja 29.07.2013 nr PVV 7-6/10/36863- 19. 28.02.2018 nr 14-6/18/903-7. 20 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 06.12.2013 nr PVV 7-6/13/36863-23. 2 1.9 Loa taotleja esitas21 10.12.2013 Restu KMH aruande visandi, mida Keskkonnaamet hindas kui pooleliolevat töödokumenti, kus esines palju lünki ning ekslikke andmeid. Eelnevast tulenevalt ei saanud Keskkonnaamet sellisel kujul KMH aruannet aktsepteerida ja selgitas 17.12.2013 kirjas22 nr PVV 6-7/13/28687-2 loa taotlejale, et esitatut saab käsitleda kui teavet, millises seisus KMH aruande koostamine on. Kuna KMH aruande koostamine oli viibinud ja võis veelgi viibida, tehti Keskkonnaameti poolt ettepanek lahendada keskkonnaloa taotlus haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 52 lg 1 p 1 alusel osaliselt. Osalise lahendamise all pidas Keskkonnaamet silmas seda, et esmalt saab menetleda taotluse paisutamise osas, milleks KMH nõutav ei ole ning mis lahendaks loa taotlejale ebasoodsa olukorra, kus paisutamine toimuks ilma õigusliku aluseta (keskkonnaloata). Loa taotleja nõustus edasise osahaldusakti menetlusega, kinnitades seda 17.12.2013 edastatud e-kirjaga23 ning esitades lisateabe keskkonnaloa taotluse kohta. Seega KMH menetlus rauges seoses hüdroenergia kasutamise taotluse tagasi võtmisega. Keskkonnaamet märgib, et KeHJS24 § 18 lg 7 kohaselt, kui taotleja ei ole kahe aasta jooksul programmi heakskiitmisest arvates otsustajale keskkonnamõju hindamise aruannet avalikuks väljapanekuks esitanud, kaotab programm kehtivuse ning keskkonnamõju hindamiseks peab koostama uue programmi. Taotluse osaliselt tagasivõtmisest lähtuvalt vaadati Keskkonnaameti poolt KMH algatamise otsus uuesti läbi ning Keskkonnaamet koostas KMH eelhinnangu ja edastas 25.04.2014 kirjaga nr PVV 7- 6/14/36863-24 eelnõu "Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine". 1.10 Keskkonnaamet saatis 25.04.2014 otsuse „Vee erikasutusloa andmine“ eelnõu (edaspidi keskkonnaloa andmise 25.04.2014 eelnõu)25 menetlusosalistele ettepanekute ning vastuväidete esitamiseks. Loa taotleja esitas 06.05.2014 ettepanekud26 keskkonnaloa andmise 25.04.2014 eelnõu kohta, millele Keskkonnaamet andis seisukohad 07.10.2014 uue otsuse „Vee erikasutusloa andmine“ eelnõu (edaspidi keskkonnaloa andmise 07.10.2014 eelnõu)27 edastamisel. 1.11 Lõokese kinnistu omanik edastas 02.05.2014 telefoni teel Keskkonnametile teabe28, et Restu paisul toimub paisutamine maksimumtasemel. Lisaks sooviti, et Keskkonnaamet käiks kohapeal olukorraga tutvumas. Keskkonnaamet selgitas Lõokese kinnistu omaniku esindajale, et on korduvalt tutvunud olukorraga kohapeal ning on seisukohal, et veelkordne kohtumine ei annaks tulemit, kokkuvõttes peavad loa taotleja ja Lõokese kinnistu omanik kokkuleppele saama omavahel. Keskkonnaamet selgitas Lõokese kinnistu omanikule, et 05.05.2014 võetakse täiendavalt ühendust Lõokese kinnistu omanikuga ning selgitatakse eelpoolnimetatud asjaolusid. 1.12 Keskkonnaameti esindaja käis 23.05.2014 kohapeal Lõokese kinnistu omanikuga ja loa taotlejaga kohtumas, paisjärves oli veetaset 15 cm võrra alla lastud ja see veetase oli Lõokese kinnistu omanikule sobiv ning anti teada, et nõusolek loa taotleja ja Lõokese kinnistu omaniku vahel vormistatakse eeldatavalt 27.05.2014. Loa taotleja Lõokese kinnistu omaniku nõusolekut aastatel 2014-2017 ei esitanud. 1.13 Lõokese kinnistu omanik esitas 13.06.2014 arvamuse29 keskkonnaloa andmise 25.04.2014 eelnõu kohta, milles selgitas, et annab nõusoleku keskkonnaloa andmiseks muuhulgas järgmistel tingimustel: „Restu paisu normaalpaisutustasemeks määratakse keskkonnaloa 21 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 11.12.2013 nr PVV 6-7/13/28687-1. 22 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 17.12.2013 nr PVV 6-7/13/28687-2. 23 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 18.12.2013 nr PVV 6-7/13/28687-3. 24 KeHJS redaktsioon (kehtivusajaga 31.12.2011-22.03.2014). 25 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 25.04.2014 nr PVV 7-6/14/36863-24. 26 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 07.05.2014 nr PVV 7-6/14/36863-29. 27 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 07.10.2014 nr PVV 7-6/14/36863-32. 28 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 02.05.2014 nr PVV 7-6/14/36863-28. 29 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 16.06.2014 nr PVV 7-6/14/36863-31. 3  taotleja poolt maikuu keskel paigaldatud märgist (vinkelraual oleva valge joone alumise serv) 15 cm allapoole; Loa taotleja tellimisel teostatakse ühe kuu jooksul geodeetiline mõõdistamine Restu paisu normaalpaisutustaseme täpseks fikseerimiseks (Lõokese kinnistu omaniku esindaja juuresolekul); Loa taotleja paigaldab pärast geodeetilist mõõdistamist veetaseme tuvastamiseks märgi, mis on ligipääsetav ja nähtav aastaringselt; Vee erikasutusluba väljastatakse kehtivusega üks aasta (seoses Maanteeameti poolt kavandatava Restu silla kapitaalremondiga järgmisel aastal)/…/.“ Keskkonnaamet märgib, et loa taotleja poolt esitati Lõokese kinnistu omaniku nõusolek alles 26.02.2018 absoluutkõrgusele 64,96 m abs (EH2000), vt ka p 1.3.9. 1.14 Keskkonnaamet edastas keskkonnaloa andmise 07.10.2014 eelnõu30 menetlusosalistele ärakuulamiseks. 1.15 Loa taotleja esitas 25.10.2014 seoses haigusega 07.10.2014 keskkonnaloa andmise 07.10.2014 eelnõu kohta esitatavate arvamuste avaldamise tähtaja pikendamise taotluse31, lubades esitada ettepanekud ja vastuväited eelnõu kohta nii kiiresti kui võimalik. 1.16 Keskkonnaamet pikendas 27.10.2014 kirjaga nr PVV 7-6/14/36863-33 07.10.2014 keskkonnaloa eelnõu kohta esitatavate arvamuste avaldamise tähtaega kuni 01.12.2014. 1.17 Loa taotleja ja Keskkonnaameti esindajate osalusel toimus 12.11.2014 nõupidamine32, milles lepiti kokku, et loa taotleja esitab olemasolevad andmed veetasemete kohta, esitab seisukoha keskkonnaloa andmise 07.10.2014 eelnõu kohta ning osapooled (nii loa taotleja kui Keskkonnaamet) teevad aktiivselt koostööd paisutusrajatiste inventariseerimise hankedokumentide töögrupiga. 1.18 Loa taotleja esitas33 24.11.2014 keskkonnaloa andmise 07.10.2014 eelnõu ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaja pikendamise taotluse seoses tervislike asjaoludega kuni 20.01.2015. Eelnevast tulenevalt pikendas Keskkonnaamet ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaega 26.11.2014 kirjaga34 kuni 20.01.2015. Loa taotleja esitas ettepanekud ja vastuväited35 keskkonnaloa andmise 07.10.2014 eelnõu kohta 20.01.2015, milles oli peamiseks vaidlusküsimuseks jätkuvalt paisutustase. 1.19 Männi kinnistu omanik esitas 01.12.2014 seisukohad keskkonnaloa andmise 07.10.2014 eelnõu kohta, milles märgiti: „Kokkuvõttes leiame, et Keskkonnaameti poolt oleks õigusvastane, põhjendamatu ja ennatlik väljastada Jüri Raisma taotluse alusel vee erikasutusluba Valgamaal Sangaste vallas Restu külas Restu Vesiveski kinnistul Väike-Emajõe paisutamiseks Restu paisul enne sellega kaasnevate keskkonnamõjude põhjalikku hindamist, detailplaneeringu kehtestamist ning kõikide puudutatud maaomanikega talumiskokkulepete sõlmimist.“ 1.20 Keskkonnaamet edastas 12.12.2014 kirjaga nr PVV 7-6/14/36863-41 loa taotlejale Männi kinnistu omaniku arvamuse. 1.21 Männi kinnistu omanik esitas 15.12.2014 Keskkonnaametile teabe36, et: „Kahjuks pole meile siiamaani üheselt arusaadav, milline on praegune tegelik veetase, milline on olnud varasem veetase (kui pais töötas), milliseks kujuneb veetase peale planeeritavat paisutamist 30 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 07.10.2014 nr PVV 7-6/14/36863-32. 31 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 27.10.2014 nr PVV 7-6/14/36863-35. 32 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 13.11.2014 nr PVV 7-6/14/36863-37. 33 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 25.11.2014 nr PVV 7-6/14/36863-38. 34 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 25.11.2014 nr PVV 7-6/14/36863-39. 35 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 21.01.2015 nr PVV 7-6/14/36863-43. 36 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 15.12.2014 nr PVV 7-6/14/36863-42. 4  ning kuidas see kõik mõjutab ümbritsevaid kinnisasju./…/ Praegu me järelikult ei taotle ei Restu Vesiveski paisjärve likvideerimist ega taastamist, vaid seda, et ebaselgused tuleb kõrvaldada ja teostada vajalikud uuringud (sh meid informeerida uuringute tulemustest).“ 1.22 Keskkonnaamet küsis 08.05.2015 kirjaga37 lisateavet mõjutatud kinnistute Lõokese, Aida ning Männi maaomanike nõusolekute osas. 1.23 Loa taotleja esitas38 08.06.2015 ettepaneku peatada Restu paisu keskkonnaloa taotluse menetlus kuni Maanteeameti poolt Restu silla rekonstrueerimise lõpuni. 1.24 Keskkonnaamet peatas keskkonnaloa taotluse menetluse 29.06.2015 kirjaga39, milles märkis, et: „Ühest küljest on oluline pikalt kestnud menetlus lõpetada, et seadustada paisutamine ja määrata selleks keskkonnakaitsenõuded. Teisest küljest puudub Restu paisul senini kalapääs ja ka selge lahendus (nt kalapääsu eelprojekt), kuidas kalade läbipääs tagada. Käesoleval ajal on läbiviimisel konsortsiumi, millesse kuuluvad Consultare OÜ, Piiber Projekt OÜ, OÜ Hendrikson ja Ko ning OÜ advokaadibüroo Pohla ja Hallmägi poolt läbiviidav riigihange kalapääsulahenduste väljatöötamiseks koos keskkonnamõju eelhindamisega. Selle projekti raames pakutakse lahend kalade läbipääsuks ka Restu paisul.” Keskkonnaamet nõustus menetluse peatamisega kuni nimetatud riigihanke läbiviimise lõpuni. Riigihanke „Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks: avaliku sektori paisud“ lepingu lõpetamise kuupäev oli 19.08.201640. 1.25 Loa taotleja ei nõustunud riigihanke tulemustega. 29.02.2016 Keskkonnaministeeriumis toimunud Restu paisu teemalisel nõupidamisel Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri, Maanteeameti esindajate ja loa taotleja osalusel lepiti kokku, et loa taotleja esitab ise valmis lahenduse paisurajatise rekonstrueerimise ja avatud paisu korral kalade rände võimaldamise eelprojekti ja keskkonnamõju eelhinnangu (edaspidi KMH eelhinnang) näol kooskõlastusringile hiljemalt 01.06.2016. Maanteeameti spetsialistid märkisid nõupidamisel: „/…/projekti peab koostama litsentseeritud projekteerija. Silla ja paisu projekt tuleb teha koos. Lõplik tööprojekt on ühine, mis koosneb kahest eraldi projektist – sillaprojektist ning lüüspaisutuse ja teetammi projektist. Eraldi ei saa projekti koostada, sest silla ja regulaatori projektid ei pruugi muidu kokku sobida. Seda enam, et paisuregulaatori projekteerimisel tuleb arvestada hiljem juurde projekteeritava sillaprojektiga. Kui paisutust ei oleks, piisab sillale neljast 600 mm postist, aga regulaatori ning selle taga oleva vee hoidmiseks on vaja hulka tõhusamat kandekonstruktsiooni, mis suudab veesurvet hoida.“ 1.26 Keskkonnaametis 14.09.2016 toimunud kohtumisel lepiti kokku, et nii kalade rände võimaldamise eelprojekt kui KMH eelhinnang esitatakse loa taotleja poolt Keskkonnaametile läbivaatamiseks orienteeruvalt 01.10.2016, mille järel saaks selle läbi vaadata. 1.27 Keskkonnaamet küsis41 07.10.2016 kirjaga teavet kalade läbipääsu lahenduse esitamise kohta, viidates et kokkulepitud tähtaegu pole täidetud ning kui täiendatud kalade rände võimaldamise eelprojekti ja KMH eelhinnangut läbivaatamiseks ei esitata, lõpetab Keskkonnaamet keskkonnaloa taotluse menetluse. 37 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 08.05.2015 nr PVV 7-6/15/36863-44. 38 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 09.06.2015 nr PVV 7-6/15/36863-46. 39 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 09.06.2015 nr PVV 7-6/15/36863-47. 40 Kättesaadav: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/605188/contracts/1372738 (kontrollitud 02.06.2020). 41 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 07.10.2016 nr 6-2/16/3230-3. 5 1.28 Loa taotleja esitas42 10.10.2016 Keskkonnaametile läbivaatamiseks aktsiaselts Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi43 poolt koostatud eelprojekti „Restu veskijärve paisul kalade rändetee avamine“44 (edaspidi eelprojekt töö nr 161171) ja KMH eelhinnangu nimetatud projektile. 1.29 Keskkonnaamet edastas45 27.10.2016 kirjaga arvamuse eelprojekti töö nr 161171 ja KMH eelhinnangu kohta, milles toodi välja olulised puudused. Keskkonnaamet jäi eelprojekti töö nr 161171 ja KMH eelhinnangu lõppjärelduse osas eriarvamusele ning asus seisukohale, et KMH on vajalik algatada kuna: „Lähtuvalt KeHJS § 29 lg 2 võib tegevusloa anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki. Keskkonnaametil puudub veendumus, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodalt Natura 2000 ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki, kuna eelhinnangus ning eelprojektis on mitmeid küsitavusi. Keskkonnamõju hindamise käigus tuleb selgitada ka kavandatava tegevuse koosmõjud kalade rändetee avamise alternatiivide ja hüdroelektrijaama rekonstrueerimise osas.“ 1.30 Keskkonnaameti esindajad ja loa taotleja kohtusid 14.12.2016 nõupidamisel Keskkonnaameti Tartu kontoris seoses eelprojekti töö nr 161171 ja KMH eelhinnangu täiendamise küsimustega. Kohtumise üheks eesmärgiks oli täiendavalt selgitada loa taotlejale, et menetluses oleva keskkonnaloa väljastamise eeltingimuseks on paisutusest mõjutatavate maaomanike nõusolekud ning need tuleb Keskkonnaametile esitada. Täpsustati, et tegemist on ebaseadusliku paisutamisega, kuna kehtivat keskkonnaluba selleks väljastatud ei ole. 1.31 Loa taotleja esitas 30.12.2016 Keskkonnaametile telefoni teel teabe, et vajab haigestumise tõttu lisaaega eelprojekti töö nr 161171 ja KMH eelhinnangu esitamiseks. Keskkonnaamet palus esitada sellekohane kiri, mida ei esitatud. Samuti ei esitatud ka mõjutatud maaomanike kirjalikke nõusolekuid (vt otsuse p 1.13 ja 1.39). Keskkonnaamet küsis 01.02.2017 kirjaga46 lisateavet ning palus esitada nõutud lisateave hiljemalt 15.02.2017. 1.32 Loa taotleja esitas47 12.02.2017 teabe, et tervislik seisund ei võimalda tegeleda antud küsimusega mitte varem kui 3 kuud. 1.33 Keskkonnaamet pikendas 13.02.2017 kirjaga48 keskkonnaloa taotluse menetlust ja lisateabe esitamise aega kuni 15.05.2017. 1.34 Loa taotleja teavitas Keskkonnaametit telefoni teel 10.05.2017, et kokkulepete sõlmimine Maanteeametiga viibib. Keskkonnaamet pikendas 18.05.2017 kirjaga49 keskkonnaloa taotluse menetlust ja lisateabe esitamise aega kuni 18.07.2017, märkides, et andmete esitamata jätmisel on Keskkonnaametil lähtuvalt HMS § 15 lg 3 ja määruse nr 18 § 13 lg 3 alusel õigus jätta keskkonnaloa taotlus läbi vaatamata. 1.35 Loa taotleja esitas 12.07.2017 Maanteeametile taotluse riigi omandis oleva kinnistu Pringi- Restu tee50 reaalservituudiga koormamiseks. Maanteeamet pöördus 20.07.2017 kirjaga nr 16- 2/17-00030/198 Keskkonnaministeeriumi poole Restu paisu teemal ning palus 42 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 10.10.2016 nr 6-3/16/12209. 43 Registrikood 10033667, aadress Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Tulika tn 19, 10613. 44 töö nr 161171, Tallinn 2016. 45 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 27.10.2016 nr 6-3/16/12209-2. 46 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 01.02.2017 nr 14-6/16/914-3. 47 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 13.02.2017 nr 14-6/16/914-4. 48 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 13.02.2017 nr 14-6/16/914-5. 49 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 18.05.2017 nr 14-6/16/914-6. 50 Aadress Valga maakond, Otepää vald, Restu küla, 23136 Pringi-Restu tee, katastritunnus 72401:001:0103, registriosa nr 3702450 (edaspidi Pringi-Restu tee). 6  Keskkonnaministeeriumil esitada omapoolsed nõuded lepingule, millega koormatakse riigi omandis olev maaüksus Pringi-Restu tee reaalservituudiga. Keskkonnaministeerium selgitas 06.09.2017 vastuskirjas nr 8-2/17/6163 Maanteeametile, et: „Tulenevalt asjaolust, et Restu pais jääb Väikese-Emajõe lõigule, mis on määratud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse, on Keskkonnaministeeriumi jaoks kõige olulisemaks keskkonnakaitseliseks tingimuseks, et kasutusõiguse saaja täidaks veeseaduse § 17 lõikega 4 sätestatud tingimust ehk Restu paisul peab tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui allavoolu. Eelnevast tulenevalt saame kõnealuse kasutusõigusega koormamise lepinguga nõustuda vaid juhul, kui kasutusõiguse saaja tagab Restu paisul kalade läbipääsu. Reaalservituudi koormamise lepingus tuleb meie hinnangul kokku leppida, et kalade läbipääsu mitte tagamine on oluline lepingurikkumine, mis annab Maanteeametile õiguse leping erakorraliselt üles öelda kogu lepingu kehtivuse ajal.“ 1.36 Loa taotleja kohtus Keskkonnaameti keskkonnaosakonna juhatajaga 30.08.2017, mille käigus selgitas, et on loobunud mõttest viia ellu projekt, kus kalade läbipääs tagatakse järve perioodilise allalaskmisega. Uue ideena pakkus loa taotleja välja kalade läbipääsu võimaldamiseks kruvikalapääsu, selgitades, et on konsulteeritud projekteerijatega ja kruvikalapääsu töös hoidmiseks kavandab elektritootmist esialgu olemasoleva seadmega, tulevikus kruviseadmega. Loa taotlejale selgitati kokkuvõtvalt, et tulenevalt kalade läbipääsu lahenduse muutuse kavatsusest tuleb esitada uus eelprojekt (edaspidi kruvikalapääsu eelprojekt) ja muuta KMH eelhinnangut, kaasates pädeva keskkonnaeksperdi. Keskkonnaamet pikendas 07.09.2017 kirjaga51 lisateabe esitamise aega kuni 31.12.2017 ja keskkonnaloa taotluse menetlust kuni 01.02.2018. 1.37 Loa taotleja esitas 16.01.2018 avalduse52 keskkonnaloa taotluse menetluse pikendamiseks seoses kavandatava kruvikalapääsu ehituse asukoha muutmisega, selgitades, et kavatseb kruvikalapääsu eelprojekti ja KMH eelhinnangu esitada Keskkonnaametile tutvumiseks veebruaris ja Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus53 20.03.2018. 1.38 Keskkonnaamet pikendas 19.01.2018 kirjaga54 keskkonnaloa taotluse lisateabe (maaomanike nõusolekud ja kruvikalapääsu eelprojekti ning KMH eelhinnangu) esitamise aega kuni 28.02.2018 ja keskkonnaloa taotluse menetlust kuni 31.03.2018. 1.39 Loa taotleja esitas 26.02.2018 kirjaga55 VeeS § 17 lg 1 (kehtiva VeeS § 190 lg 4) kohased maaomanike nõusolekud Lõokese ja Männi kinnistute osas maksimaalsele paisutustasemele 64,96 m abs (EH2000) ja Aida kinnistu osas maksimaalsele paisutustasemele 65,26 m abs (EH2000). Samuti oli lisatud 26.02.2018 kirjas loa taotleja poolt Maanteeameti 29.09.2017 kirja koopia nr 17-00030/277, milles Maanteeamet selgitas, et nõustub alustama menetlust riigi omandis oleva maaüksuse reaalservituudiga koormamiseks kirjas üles loetud tingimustel. Loa taotleja esitas sama kirjaga taotluse lisateabe (kruvikalapääsu eelprojekt ja KMH eelhinnang) esitamise tähtaja pikendamiseks kuni 31.03.2018, kuna kruvikalapääsu eelprojekti tehnoloogiline osa tehakse Saksamaal ja loa taotleja ei ole uut lahendust veel kätte saanud. 1.40 Keskkonnaamet pikendas 28.02.2018 kirjaga56 lisateabe esitamise aega kuni 31.03.2018 ja ühtlasi keskkonnaloa taotluse menetlust kuni 29.06.2018. 1.41 Keskkonnaamet küsis 28.02.2018 e-kirjaga Maanteeametilt VeeS § 8 lg 1 (kehtiva VeeS § 186 lg 2) kohast nõusolekut loa taotleja keskkonnaloa taotluse kohta Väike-Emajõe 51 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 07.09.2017 nr 14-6/16/914-7. 52 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 18.01.2018 nr 14-6/18/903. 53 Registrikood 90005946, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Narva mnt 7a, 10117. 54 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 19.01.2018 nr 14-6/18/903-2. 55 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 26.02.2018 nr 14-6/18/903-4. 56 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 28.02.2018 nr 14-6/18/903-7. 7  paisutamiseks Restu paisul, kuna loa taotleja esitas 26.02.2018 lisateabena Maanteeameti 29.09.2017 kirja nr 17-00030/277 „Vastuskiri riigi omandis oleva maaüksuse maakasutustaotlusele“, mis käsitles riigi omandis oleva maa reaalservituudi seadmise tingimusi. Antud kirja ei saanud Keskkonnaamet käsitleda VeeS § 8 lg 1 (kehtiva VeeS § 186 lg 2) kohase nõusolekuna keskkonnaloa menetluses. 1.42 Maanteeamet edastas Keskkonnaametile 29.03.2018 kirjaga nr 16-2/2018/9967-257 vastuse, milles selgitas et: „Maanteeameti 29.09.17 kirjas on esitatud tingimused, mis peavad olema täidetud, et alustada menetlust maaüksuse reaalservituudiga koormamiseks. Maakasutuslepingu sõlmimise järgselt saab Maanteeamet anda nõusoleku vee erikasutusloa taotlemiseks. Praeguseks hetkeks kirjas esitatud tingimusi täidetud ei ole ning seetõttu ei saa Maanteeamet anda nõusolekut vee erikasutusloa taotlusele. Lisaks 29.09.17 kirjale on Maanteeamet maakasutuslepingu sõlmimise vajadusest vee erikasutusloa taotlejat teavitanud 27.03.17 kirjaga nr 15-2/17-00015/233. Informeerime, et Maanteeametile esitati 26.03.18 kooskõlastamiseks Merin OÜ poolt koostatud töö nr 790 „Restu paisu kruvikalapääs“. Arvestades kirja registreerimisest kulunud aega, ei ole Maanteeamet jõudnud selle projektlahenduse osas veel seisukohta kujundada.“ 1.43 Keskkonnaamet soovitas 03.04.2018 kirjaga58 loa taotlejal pöörduda menetlustoimingute läbiviimiseks Maanteeameti poole seoses maaüksuse reaalservituudiga koormamiseks ning pikendas sellega seoses lisateabe esitamise aega kuni 01.06.2018. Täiendavalt pikendas Keskkonnaamet 31.05.2018 kirjaga59 lisateabe esitamise aega kuni 01.09.2018 ja ühtlasi keskkonnaloa taotluse menetlust kuni 01.11.2018. 1.44 Loa taotleja esitas60 16.03.2018 KMH eelhinnangu koos ihtüoloog Arvo Tuvikene eksperthinnanguga ning 22.03.2018 kruvikalapääsu eelprojekti61 (OÜ Merin62 (2018))63. 1.45 Keskkonnaamet edastas 09.04.2018 kirjaga64 (edaspidi 09.04.2018 kiri) loa taotlejale arvamuse, märkides et kui täiendatakse kruvikalapääsu eelprojekti, KMH eelhinnangut ja ekspertarvamust ning 09.04.2018 kirjas esitatud küsimused saavad piisavad vastused, võib kruvikalapääsu eelprojektiga edasi minna. Muuhulgas ei olnud KMH eelhinnangus käsitletud tööde aegset Restu järve paisutustaseme alandamist ja sellega seotud setete allavoolu kandumise ohte ning kaasnevaid mõjusid. Eksperdi poolt ei olnud analüüsitud erinevaid alternatiivseid lahendusi kalastiku seisukohast ning põhjendatud kruvikalapääsu valikut, sealhulgas kruvikalapääsu sobivust jõe kalastikku ja tema rändevajadusi arvesse võttes. 1.46 Keskkonnaametile 2018. aastal täiendatud kruvikalapääsu eelprojekti, KMH eelhinnangut ega ihtüoloogi ekspertarvamust ei esitatud. Täiendatud kruvikalapääsu projekt esitati alles 16.12.2019 (vt otsuse p 1.59) peale seda, kui Keskkonnaamet edastas loa taotlejale 06.12.2019 kirjaga nr 14-6/19/540-3 eelnõu keskkonnaloa taotluse läbi vaatamata jätmise kohta (vt otsuse p 1.58). Täiendatud KMH eelhinnangut ega ihtüoloogi arvamust ei esitatud. 57 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 02.04.2018 nr 14-6/18/903-10. 58 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 03.04.2018 nr 14-6/18/903-11. 59 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 31.05.2018 nr 14-6/18/903-12. 60 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 11.09.2018 nr 6-3/18/4016. 61 "Restu paisu kruvikalapääs eelprojekt" (töö number 790). 62 Registrikood 10399440, aadress Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621. 63 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 11.09.2018 nr 6-3/18/4016-2. 64 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 09.04.2018 nr 6-3/18/4016-3. 8 1.47 Eesti Õigusbüroo OÜ65, loa taotleja esindajana esitas 11.07.2018 Keskkonnaametile selgitustaotluse66, milles paluti esitada teave, millised menetlused on keskkonnaloa taotluse osas käimas ning millises menetlusstaadiumis. 1.48 Keskkonnaamet vastas 16.07.2018 kirjaga67 selgitustaotlusele. Keskkonnaamet selgitas, et on küsinud korduvalt lisateavet keskkonnaloa taotluse kohta (maaomanike nõusolekud, kruvikalapääsu eelprojekt ja KMH eelhindamine) ning pikendanud korduvalt lisateabe esitamise ja menetluse aega ning lisateabe esitamise järel on võimalik koostada otsuse ja loa eelnõud ning need avalikustada ning seejärel väljastada keskkonnaluba. 1.49 Loa taotleja esitas 04.09.2018 tervislikel põhjustel suulise avalduse lisateabe ja menetlusaja pikendamise kohta aasta võrra, Keskkonnaamet protokollis suuliselt esitatud avalduse68. 1.50 Keskkonnaamet pikendas 04.09.2018 kirjaga69 lisateabe esitamise aega kuni 01.09.2019 ning ühtlasi keskkonnaloa taotluse menetlust kuni 01.11.2019 ja märkis , et tähtajaks andmete esitamata jätmisel on Keskkonnaametil lähtuvalt HMS § 15 lg 2 ja 3 õigus jätta keskkonnaloa taotlus läbi vaatamata. 1.51 Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskus70 (edaspidi SA KÕK) loa taotleja esindajana esitas 11.09.2018 selgitustaotluse 71. Keskkonnaamet pikendas 09.10.2018 kirjaga72 tuginedes märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 6 selgitustaotlusele vastamise aega ühe kuu võrra ning 24.10.2018 kirjaga73 vastas Keskkonnaamet selgitustaotlusele. 1.52 Keskkonnaamet märkis selgitustaotluse vastuses muuhulgas, et: „/.../ kruvikalapääsu lahendus ei saa toimida ilma Restu silla rekonstrueerimise lahenduseta, nii kalapääsu (eel)projekt kui ka silla remondi projekt peaksid olema omavahel kooskõlas. Seega ei saa Keskkonnaamet anda vee erikasutusluba, kui ei ole teada konkreetset kalapääsu rajamise ja silla remondilahendust. Keskkonnaamet saab peale Jüri Raisma ja Maanteeameti vahel maakasutuslepingu sõlmimist ja projektlahenduste kooskõlla viimist loa menetlust jätkata. Keskkonnaameti hinnangul on Maanteeameti poolt esitatud tingimuste täitmine seotud siiski ka veekasutusega ja ka mõjuga riigiteele, kuna vee erikasutusloaga tuleb seada muuhulgas ka tingimused vee erikasutuse mõju veekogule vähendavad meetmed vastavalt VeeS § 9 lg 2 p 9, kuid senini pole selge, millised projektlahendused kalapääsu ja silla osas kokku lepitakse.“/…/ Keskkonnaameti hinnangul peab kavandatud kruvikalapääsu lahendus olema kooskõlas ka Maanteeameti hallatava riigitee ja silla remondikava eesmärkidega (sh silla remondi projektlahendusega) ning Keskkonnaamet näeb seega vajadust vee erikasutusloa menetluses Maanteeameti kui maavaldaja VeeS § 8 lg 1 kohast kooskõlastuse vajadust“. 1.53 SA KÕK loa taotleja esindajana on edastanud Keskkonnaministeeriumile 26.06.2018 selgitustaotluse74 seoses Keskkonnaametile esitatud keskkonnaloa menetlemisel kohalduvate tingimuste kohta. Keskkonnaministeerium vastas 02.08.2018 kirjaga nr 1-17/18/43-2 SA-le KÕK järgnevalt: „Vastuseks Teie selgitustaotlusele leiame, et tehnorajatiste talumiskohustus ei vabasta vee-erikasutusloa taotlejat VeeS § 8 lõike 1 kohase nõusoleku esitamisest vee- 65 Registrikood 14698441, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 15, 10122. 66 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 12.07.2018 nr 14-6/18/11822. 67 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 16.07.2018 14-6/18/11822-2. 68 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 04.09.2018 nr 14-6/18/14499. 69 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 04.09.2018 nr 14-6/18/14499-2. 70 Registrikood 90008117, Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Telliskivi tn 60a/3, 10412. 71 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 11.09.2018 nr 14-3/18/14849. 72 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 09.10.2018 nr 14-3/18/14849-2. 73 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 24.10.2018 nr 14-3/18/14849-3. 74 Registreeritud Keskkonnaministeeriumi DHS-s 28.06.2018 nr 1-17/18/43. 9  erikasutusloa taotlemisel. Lisaks juhime tähelepanu asjaolule, et taotleja kruvikalapääsu eelprojekt näeb ette kalapääsu rajamist läbi teemulde umbes 2,5 m vanast regulaatorist lääne poole. Seega ei laiene planeeritavale rajatisele ka viidatud talumiskohustus.“/…/ VeeS § 17 lg 1 kohaselt peab paisutamist kavandaval isikul olema veekogu paisutamiseks kirjalik nõusolek maaomanikult, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine mõjutab./.../Vastuseks esitatud küsimusele hindab vee-erikasutusloa andja, kas Maanteeametilt on VeeS § 17 lg 1 kohase nõusoleku küsimine vajalik." 1.54 Loa taotleja esitas 30.08.2019 avalduse75 keskkonnaloa taotluse menetluse jätkamiseks, märkides, et edastab kogutud materjalid Keskkonnaametile alates 10.09.2019. 1.55 Keskkonnaamet pikendas 02.09.2019 kirjaga76 lisateabe esitamise aega kuni 01.11.2019 ning keskkonnaloa taotluse menetlust kuni 01.01.2020. Keskkonnaamet märkis, et tähtajaks andmete esitamata jätmisel on Keskkonnaametil lähtuvalt HMS § 15 lg 2 ja 3 õigus jätta keskkonnaloa taotlus läbi vaatamata. 1.56 Keskkonnaamet märgib, et loa taotleja poolt on esitatud keskkonnaloa taotluse menetluse käigus Lõokese kinnistu, Aida kinnistu ning Männi kinnistu VeeS § 190 lg 4 kohased maaomanike kirjalikud nõusolekud (vt punkt 1.39). Keskkonnaamet kontrollis 06.11.2019 kinnistusraamatust maaomanike õiguslikku staatust ning selgus, et Aida kinnistul on alates 11.09.2018 uus kinnistu omanik77, loa taotleja ei olnud Keskkonnaametile Aida kinnistu uue maaomaniku nõusolekut esitanud. 1.57 Loa taotleja ei esitanud tähtaegselt (01.11.2019) Maanteeameti nõusolekut ja täiendatud kruvikalapääsu eelprojekti koos KMH eelhinnanguga ega palunud eelnimetatud teabe esitamiseks tähtaja pikendamist. Ilma kruvikalapääsu eelprojekti ja KMH eelhinnanguta ei olnud Keskkonnaametil piisavat teavet, kuidas kavandatakse tagada kalade läbipääs Restu paisul. Samuti ei saanud keskkonnaluba anda ilma Maanteeameti ega Aida kinnistu omaniku nõusolekuta. Ülaltoodud asjaoludest lähtuvalt ei olnud Keskkonnaametil võimalik teha otsust keskkonnaloa andmiseks. 1.58 HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalistele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis haldusakti kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet edastas loa taotlejale keskkonnaloa taotluse läbi vaatamata jätmise eelnõu 06.12.2019 kirjaga ,,Vee erikasutuse keskkonnaloa taotluse läbi vaatamata jätmine (Restu)’’ nr 14-6/19/540-3. Keskkonnaamet avalikustas teate eelnõu valmimisest 06.12.2019 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. HMS § 49 lg 1 kohaselt huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav õigusakt puudutada, on õigus määratud tähtaja jooksul esitada menetlust läbiviivale haldusorganile eelnõu või taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lg 2 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras loa andja 06.12.2019 kirjaga nr 14-6/19/540-3 eelnõule ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise tähtajaks hiljemalt 27.12.2019. Loa taotleja poolt 06.12.2019 eelnõu kohta esitatud vastuväiteid ja arvamusi käsitletakse korralduse punktis II. 1.59 Loa taotleja esitas 16.12.2019 taotluse78, paludes jätkata keskkonnaloa taotluse menetlemist ja lisateabe esitamise tähtaega pikendada kuni 01.05.2020 ning keskkonnaloa taotluse menetlust pikendada kuni 01.06.2020. Taotluse lisana esitas loa taotleja OÜ Merin koostatud kruvikalapääsu eelprojekti täienduse (edaspidi täiendatud kruvikalapääsu eelprojekt). Täiendatud kruvikalapääsu eelprojekti kohaselt (lk 18): „Kruviturbiini võimalik 75 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 02.09.2018 nr 14-6/19/540. 76 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 02.09.2018 nr 14-6/19/540-2. 77 Kinnistusraamatu andmetel 06.08.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 11.09.2018. 78 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 17.12.2019 nr 14-6/19/540-4. 10  energiatoodang on keskmise veerikkusega aastal - nn. tüüpaastal kuni 149 MWh. Kalatõstuki tööshoidmiseks kulub elektrienergiat 35 MWh aastas. Ülejääv elektrienergia kogus on 114 MWh.“ Täiendatud kruvikalapääsu eelprojektis (ptk 1 „Eelprojekti kokkuvõte“, lk 3) on jõutud järeldusele, et: „Kavandatud tegevuse kirjelduse ja muude tegurite alusel võib väita, et kavandatud tegevuse elluviimisel ei avaldu oluline keskkonnamõju, mille tõttu KMEH koostaja leiab, et ei ole vajalik keskkonnamõju hindamise algatamine ja läbiviimine KeHJS alusel.“ Keskkonnaamet märgib siiski, et kuna rajatakse ka hüdroturbiin, siis on tegemist hüdroelektrijaama püstitamisega. Keskkonnaamet selgitab, et tulenevalt KeHJS § 6 lg 1 p 21 on tundlikule suublale hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla püstitamine või selle rekonstrueerimise puhul tegemist olulise keskkonnamõjuga, mille puhul tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine. Keskkonnaamet möönab, et täiendatud kruvikalapääsu eelprojektis on täiendatud kalapääsu peibutusvoolu küsimust: „Paigaldamisel ja selle järgselt reguleeritakse välja sobiv peibutusvool kruviturbiini väljavoolus, sealhulgas osa vett suunatakse läbi kilpsiibri vaheseinas kruvikalatõstuki sisenemiskoha ette ja sealt edasi kruvitõstuki kanalisse“. Samas pole analüüsitud peibutusvoolu asukohta ja sobivust, kruvi läbimõõdu sobivust, labaserva min/max kiirust ja voolukiirust jne (vt ka 09.04.2018 kirja nr 6- 3/18/4016-3 p 8). 1.60 Keskkonnaamet pikendas 23.12.2019 kirjaga nr 14-6/19/540-5 keskkonnaloa taotluse menetlust kuni 16.01.2020 ning selgitas, et teeb otsuse lähtuvalt loa taotleja esitatud materjalidest hiljemalt 16.01.2020. Samuti selgitas Keskkonnaamet, et arvamus keskkonnaloa taotluse läbi vaatamata jätmise eelnõu kohta tuleb esitada hiljemalt 27.12.2019. 1.61 Loa taotleja esitas 27.12.2019 avalduse79 (edaspidi 27.12.2019 kiri), milles selgitas, et ei saanud tervislikel põhjustel Keskkonnaameti 02.09.2019 kirjale nr 14-6/19/540-2 vastata ja taotlust lisateabe esitamise tähtaja ning keskkonnaloa taotluse menetluse aja pikendamise kohta esitada. Loa taotleja palus 27.12.2019 kirjas keskkonnaloa taotluse kohta Väike-Emajõe paisutamiseks Restu paisul menetlemist jätkata ja lisateabe esitamise tähtaega pikendada kuni 01.05.2020 ning keskkonnaloa taotluse menetlust pikendada kuni 01.06.2020. Loa taotleja esitas 27.12.2019 kirja lisana Aida kinnistu ühisomaniku kirjaliku nõusoleku paisjärve normaalpaisutustasemel 64,96 m abs (EH2000) ja maksimumtasemel 65,26 m abs (EH2000). 1.62 Peale 06.12.2019 eelnõu kohta arvamuse ja ettepanekute esitamise tähtaja (27.12.2019) möödumist esitas loa taotleja 08.01.2020 Restu paisu materjalid80, sealhulgas Magnar Mäekivi magistritöö ,,Restu paisjärve rekonstrueerimine’’ (Tartu 2011), Inseneribüroo REIB OÜ81 Restu veskipaisu topo-geodeetilised uurimistöö ning 16.03.2018 KMH eelhinnangu koos ihtüoloog Arvo Tuvikene eksperthinnanguga. Lisaks esitas loa taotleja 14.01.2020 Restu paisu materjalid selgitustaotluste kohta82, sealhulgas SA KÕK selgitustaotluse Maa-ametile ja Maa- ameti vastuse selgitustaotlusele ning SA KÕK selgitustaotluse Keskkonnaametile ja Keskkonnaameti vastuse selgitustaotlusele. Keskkonnaamet märgib, et esitatud teave ei kuulu puuduoleva info hulka, mis on vajalik keskkonnaloa taotluse menetluseks. 1.63 Loa taotleja esitas 15.01.2020 pöördumise83 seoses Restu paisuga, milles annab mõningad selgitused Keskkonnaameti 24.10.2018 kirjas nr 14-3/18/14849-3 esitatud küsimustele. 1.64 Keskkonnaameti vastused 15.01.2020 pöördumisele edastati loa taotlejale 14.02.2020 kirjaga nr 14-6/19/540-12 „15.01.2020 pöördumisele vastamine“. 79 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 30.12.2019 nr 14-6/19/540-6. 80 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 08.01.2019 nr 14-6/19/540-7. 81 Registrikood 11883623, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, A. Adamsoni tn 26, 10137. 82 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 08.01.2019 nr 14-6/19/540-8. 83 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 16.01.2020 nr 14-6/19/540-9. 11 1.65 Keskkonnaamet pikendas 16.01.2020 kirjaga nr 14-6/19/540-10 keskkonnaloa taotluse menetlust kuni 21.02.2020 ning tuginedes loa taotleja 15.01.2020 pöördumisele edastas Keskkonnaamet kutse ärakuulamisele 22.01.2020 kell 13.00 Keskkonnaameti Tartu kontoris. 1.66 Keskkonnaamet kuulas loa taotleja ära 22.01.2020 Keskkonnaameti Tartu kontoris. Ärakuulamise protokolli84 kohaselt pidi loa taotleja vastavalt kohtumise kokkulepetele esitama hiljemalt 27.01.2020 ekspertarvamused (J. Paal, H. Tullus, I. Ott). Samuti teabe, kas muudetud kruvikalapääsu eelprojekti maksimaalse paisutustaseme osas 64,96 m abs (EH2000) (sh lisatud projekti kavandatavad automaatvarjad) või olemasoleva eelprojekti paisutustaseme osas maaomanike nõusolekud ja muu asjakohase info. 1.67 Loa taotleja esitas 27.01.2020 vastuskirja (edaspidi 27.01.2020 kiri)85 Restu vesiveski keskkonnaloa taotluse osas ärakuulamise protokollile. Keskkonnaamet märgib, et loa taotleja tähtaegselt ekspertarvamusi, maaomanike nõusolekuid või muudetud kruvikalapääsu projekti ei esitanud. Keskkonnaamet märgib, et Jaanus Paali arvamuse86 esitas Keskkonnaametile Jaanus Paal ise. 1.68 Keskkonnaamet märgib, et 22.01.2020 ärakuulamise käigus väitis loa taotleja, et Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus87 (edaspidi SA KIK) jättis loa taotleja rahastustaotluse kruvikalapääsu rajamiseks üksnes seetõttu läbi vaatamata, et puudus keskkonnaluba. Ärakuulamise käigus lubas loa taotleja esitada SA KIK sellekohase kirja. Keskkonnaamet selgitab, et pöördus 23.01.2020 e-kirjaga ja 04.02.2020 e-kirjaga SA KIK projektikoordinaatori poole ning SA KIK vastusena88 märgiti, et SA KIK pole sisuliselt loa taotleja taotlust hinnanudki, kuna SA KIK taotluse olulistest dokumentidest lisaks keskkonnaloale on puudu sealhulgas Maanteeameti kooskõlastus kruvikalapääsu eelprojektile. 1.69 Loa taotleja esitas 03.02.2020 täiendavad eriarvamused89, millele Keskkonnaamet vastas 28.02.2020 kirjaga nr 14-6/20/6-6 ja siinkohal 03.02.2020 kirjas esitatud seisukohti kordama ei hakka. 1.70 Keskkonnaamet edastas tuginedes vajadusega loa taotleja veelkord ära kuulata uue eelnõu ettepanekute ning arvamuste esitamiseks 14.02.2020 kirjaga nr 14-6/19/540-11 „Keskkonnaloa andmisest keeldumine (Restu)“ (edaspidi 14.02.2020 eelnõu) paludes arvamus esitada hiljemalt 06.03.2020 ja avalikustas teate 14.02.2020 eelnõu valmimisest 14.02.2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet pikendas tulenevalt vajadusest menetlusosalised ära kuulata ning tuginedes HMS § 41 menetlustähtaega, kuni 25.03.2020. 1.71 Loa taotleja esitas 01.03.2020 seoses tervisliku seisundiga 14.02.2020 eelnõu kohta vastamistähtaja pikendamise taotluse90 ning Keskkonnaamet pikendas 04.03.2020 kirjaga nr 14-6/20/15-2 arvamuse esitamise tähtaega kuni 09.04.2020 ning loa taotluse menetlustähtaega kuni 30.04.2020. 1.72 Loa taotleja esitas 02.04.2020 14.02.2020 eelnõu kohta vastamistähtaja pikendamise taotluse91 ning Keskkonnaamet pikendas 07.04.2020 kirjaga nr 14-6/20/15-4 arvamuse esitamise tähtaega kuni 01.06.2020 ning loa taotluse menetlustähtaega kuni 01.07.2020. 84 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 27.01.2020 nr 14-6/20/6. 85 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 27.01.2020 nr 14-6/20/6-2. 86 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 04.02.2020 nr 14-6/20/6-5. 87 Registrikood 90005946, Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Narva mnt 7a, 10117. 88 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 04.02.2020 nr 14-6/20/6-4. 89 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 04.02.2020 nr 14-6/20/6-3. 90 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 02.03.2020 nr 14-6/20/15. 91 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 03.04.2020 14-6/20/15-3. 12  1.73 Loa taotleja esitas 03.05.2020 14.02.2020 eelnõu kohta vastamistähtaja pikendamise taotluse92 ning 18.05.2020 päringu93, kas 03.05.2020 taotlus rahuldatakse või mitte. Keskkonnaamet vastas 18.05.2020 päringule 25.05.2020 kirjaga nr 14-6/20/15-7, selgitades, et Keskkonnaamet ei pea vajalikuks keskkonnaloa andmata jätmise 14.02.2020 eelnõu kohta arvamuse esitamise tähtaja pikendamist kuni 31.08.2020 ega keskkonnaloa menetluse pikendamist kuni 30.09.2020. 1.74 Loa taotleja edastas 27.05.2020 pöördumise94 seoses Restu paisuga Terviseametile, Õiguskantslerile, Keskkonnaministeeriumile ja Keskkonnaametile. Keskkonnaamet vastas 27.05.2020 pöördumisele 02.06.2020 kirjaga nr 14-6/20/15-10 ja ei taaskorda siin vastuses esitatud seisukohti. 1.75 Loa taotleja esitas 14.02.2020 eelnõule 01.06.2020 vastuse95, mille kohta annab Keskkonnaamet selgitused käesoleva otsuse punktis III. Loa taotleja esitas 01.06.2020 vastuse lisana ka Lõokese kinnistu omaniku uue kirjaliku nõusoleku paisutustasemel 65,26 m abs (EH2000). 1.76 Loa taotleja esitas 08.06.2020 selgitused96 Restu asjus vastusena Keskkonnaameti 02.06.2020 kirjale nr 14-6/20/15-10, millele Keskkonnaamet vastab eraldi kirjaga. II. Keskkonnaameti selgitused keskkonnaloa andmisest keeldumise eelnõu (vt otsuse p 1.58) kohta esitatud loa taotleja arvamustele Keskkonnaamet andis selgitused loa taotleja 27.12.2019 kirjas esitatud selgituste ja arvamuste kohta 14.02.2020 kirjas nr 14-6/19/540-11 (14.02.2020 eelnõu vt p 1.70) alljärgnevalt: 2.1 Loa taotleja selgitas 27.12.2019 kirjas, et: „Keskkonnaametnikud ei kuula minu seisukohti ega minu vastuseid nende küsimustele, kuna kõik ametnikud vaatavad vaid arvutit, mistõttu kirjast kirja esitatakse samu küsimusi ja minu poolt põhjendatud küsimustele ei vastata, rääkimata sellest, et minul pole õnnestunud kohtuda ühegi looduskaitset, veekaitset, ihtüoloogiat, hüdroloogiat, pärandkultuuri, kliimat jne tundva spetsialistiga ca 5 aastat, mistõttu minu küsimustele püüab otsida vastust minu arvates ainult jurist.“/…/“Keegi keskkonnaametnikest ei ole huvi tundnud erinevate projektide vastu või ei oska lihtsalt projekti lugeda või ei tunne kaasaegset spetsiifilist tehnoloogiat, mis on heaks kiidetud mitmetes riikides (Austria, Saksamaa jne). Kõik erinevad projektid ja lahendused on minul alati kaasas olnud laua peal. Minu küsimus on, miks ei kaasata erinevatele küsimustele vastamiseks erinevaid spetsialiste.“ 2.1.1 Keskkonnaamet selgitas, et on kaasanud kõiki Keskkonnaameti valdkonnaspetsialiste vastavalt vajadusele ja pädevusele loa taotleja esitatud andmete ja küsimuste läbi vaatamisel. Loa taotleja ise ei ole esitanud nõutud andmeid (vt otsuse p 3.1.1, 3.1.2) või on esitanud puudustega andmeid kalade läbipääsu tagamise kohta, mistõttu pole saanud Keskkonnaamet teha otsust esitatud kalade läbipääsu lahenduse võimalikkuse kohta. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamisel lähtutakse esitatud dokumentidest (vt otsuse p 1.3.6), arvestades menetlusökonoomia põhimõtet ei ole otstarbekas igal eriala spetsialistil isiklikult kohtuda taotlejaga. 92 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 04.05.2020 nr 14-6/20/15-5. 93 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 19.05.2020 nr 14-6/20/15-6. 94 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 27.05.2020 nr 14-6/20/15-8. 95 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 02.06.2020 nr 14-6/20/15-9. 96 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 08.06.2020 nr 14-6/20/15-11. 13 2.2 Loa taotleja selgitas 27.12.2019 kirjas, et: „Nii näiteks Keskkonnaameti vastusest, kiri 24.10.2018 nr 14-3/18/14849-3 SA Keskkonnaõiguse Keskusele - Selgitustaotlusele vastamine – ei leidnud mina mitte ühtegi sisulist vastust ja tõendit, miks peaks Restu ökoloogilist keskkonda halvendama, küll aga on eriarvamus Keskkonnaameti ja selle vastu vaidlevate juristide vahel, et Maanteeamet peab kooskõlastama vee erikasutusloa. Vajadusel lisan eriarvamused. Kui lahendust ei leita, tuleb küsimus lahendada kohtus (helistasin ja täpsustasin nimetatud küsimust Õiguskantsleri Bürooga). Käesoleva ajani ei ole keskkonnaametnikud tõestanud kaardil (plaanil) liigniiskuse olemasolu piirkonda Restu paisul. Spetsialistile on selge, et kui paisu paksuseks on mõõdetud 6,2 m (AS Reibi mõõdistus, vajadusel esitan) ja selle alt toimub läbijooks, siis see pais ei kesta aastatki. Aga 1924. a. ehitatud Restu pais on töötanud juba ligi 100 aastat.“ 2.2.1 Keskkonnaamet märkis, et 24.10.2018 kirjas nr 14-3/18/14849-3 SA-le KÕK selgitas Keskkonnaamet, et: “/…vee erikasutusloa andmise menetluse jätkamisel on äärmiselt oluline nimetatud KMHE täiendamine ning sellest tulenevalt ka otsus, kas kavandatu elluviimiseks (kruvipääsu rajamine ja hüdroenergia kasutamine) keskkonnamõju on vaja hinnata või mitte.“(vt ka p 1.43). Keskkonnaamet lisab paisutuse mõjuala kaardi (Lisa 2, vt ka otsuse p 2.3.1). 2.3 Loa taotleja märgib 27.12.2019 kirjas, et: „Reaalservituudi seadmine ei ole teiste ametnike ja juristide arvates, va Keskkonnaamet, vajalik. Vajadusel lisan Maa-ameti seisukoha. Minu taotlus reaalservituudi seadmiseks Restu paisul, mis kuulub minule, seisnes selles, et ei olnud tagatud koormuspiirang (3,5 tonni), vaid paisule ja ka sillale lubas Maanteeamet piiramatu raskusega rasketehnika, mis arvestades paisu ja silla ehitusaega (1924) ja koormustaluvust (tegemist oli hobutranspordiga), ei vastanud tehnilistele nõuetele. Sellest lähtudes tuli minu huvi seada reaalservituut. Alles 2017. a. kevadel paigaldas Maanteeamet Restu paisule ja sillale koormuspiirangu 3,5 tonni ja siis kadus meil vajadus reaalservituudi seadmiseks. Seadusest tulenevalt Maanteeametil reaalservituudi seadmiseks kohustust ei ole. Kui Maanteeamet esitab uue projekti, siis seal tuleb lähtuda paisu ja silla kandevõimest.“ 2.3.1 Keskkonnaamet märkis, et 24.10.2018 kirjas nr 14-3/18/14849-3 SA-le KÕK on selgitatud: „Reaalservituudi sõlmimisest ja kalapääsu lahendist sõltub, millistel tingimustel poolte vahel kokku lepitakse, sest Restu silla, paisu, vesiveski pealvoolu kanali, liigveelasu konstruktsioonid on kõik üksteisele lähedal ja nende seotus omavahel sõltub kavandatavast ehitusprojektist ning võimalusel tuleb need lahendada kompleksselt.“ Keskkonnaamet märgib, et talumiskohustuse osas on vastatud loa taotleja 15.01.2020 pöördumise vastuskirjas „15.01.2020 pöördumisele vastamine“97 (vt otsuse p 3.1). Keskkonnaamet on jätkuvalt seisukohal, et nii VeeS § 186 lg 2 kui ka VeeS § 190 lg 4 kohane nõusolek on vee erikasutuseks vajalik, kuna mõjupiirkonna kaardilt nähtub, et kõrgustel 64,96 m abs (EH2000) ja 65,26 m abs ulatub paisutustase Pringi-Restu tee kinnistule ja mõjutab selle niiskusrežiimi. Keskkonnaamet märgib, et Pringi-Restu tee kinnistu katastriüksuse plaani kohaselt on vee all 132 m², seega on vajalik Maanteeameti VeeS § 190 lg 4 kohane nõusolek paisutamiseks. Vees § 186 lg 2 kohane nõusolek on vajalik seetõttu, et vee erikasutus (veekogu paisutamine ja hüdroenergia kasutamise kavandamine) toimub võõral maatükil (Pringi-Restu tee kinnistu). Asjaolu, et Maanteeametil võib olla vastavalt AÕSRS § 152 lg-le 1 tehnorajatise talumiskohustus, ei vabasta loa taotlejat VeeS § 186 lg 2 kohase nõusoleku esitamisest veeloa taotlemisel (vt otsuse p 1.5.3). Keskkonnaamet märgib, et reaalservituudi olemasolul saaks seda käsitleda ka maaomaniku VeeS § 186 lg 2 kohase nõusolekuna keskkonnaloa taotluse menetluses. 2.4 Loa taotleja märgib 27.12.2019 kirjas, et: „Eriti kummalised on keskkonnaametnike hinnangud Natura 2000 alade ja veereziimi mõjude kohta nendel aladel. Metsaökoloogia professor Hardi Tullus (Eesti Maaülikool) ei nõustu Keskkonnaameti hinnanguga ja väidab lausa vastupidist (veereziimi kohta). Professor Jaanus Paal (Tartu Ülikool) leiab, et Natura 97 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 14.02.2020 nr 14-6/19/540-12. 14  alasid (elupaigad) on käsitletud ja hinnatud erinevalt, sh ühte pole lausa üldse käsitletud (veereziimi kohta). Professor Ingmar Ott (Eesti Maaülikool) leiab oma hinnangus, et vaatamata asjaolule, et tegemist on tehisliku veekoguga ja Väikse Emajõe seisukohalt poleks Restu paisjärve vaja, on ökosüsteemi kui terviku säilitamiseks kauaaegse Restu paisjärve säilimine vajalik.“ 2.4.1 Keskkonnaamet märkis, et loa taotleja poolt pole viidatud professorite eksperthinnanguid esitatud. Keskkonnaamet on saanud ise professor Jaanus Paali hinnangu98, vastupidiselt loa taotleja lubadustele see esitada ning märgib, et antud juhul ei ole menetluses paisjärve likvideerimine ja Keskkonnaamet võtab loa taotleja viidatud professor Jaanus Paali hinnangu teadmiseks. Keskkonnaamet selgitab, et asjakohane Natura hindamine viiakse läbi keskkonnamõjude hindamise raames tegevuslubade menetluses siis, kui päevakorda kerkib paisjärve likvideerimine või muud võimalikud tehnilised lahendused, millel võib olla ebasoodne mõju Otepää loodusala kaitse-eesmärkidele. Käesoleval ajal Keskkonnametile taotlust Restu paisjärve likvideerimiseks esitatud ei ole. 2.5 Loa taotleja märgib 27.12.2019 kirjas, et: „Mis puudutab Maanteeametiga seotud probleeme, siis professor Juhan Idnurm (Tallinna Tehnikaülikool) leiab, et silla sambad ja sild ise (ehitatud 1924, parandatud 1946) ei ole seotud raudbetoonist liigveelasuga. Need on eraldi seisvad objektid ja raudbetoonist liigveelask ei takista silla ehitust. See, et Maanteeamet ei ole taganud tehnorajatise (silla) eeskirjade kohast hooldust, on viinud silla samba lagunemisele. Tema soovitus oli, et silla sammas parandatakse (betoneeritakse). Kahjuks mingil põhjusel Maanteeamet loobus 2014. aastal valminud projekti realiseerimisest, mulle teatati sellest kirjalikult 2018. aasta alguses (Kuhu kadus avariioht, kas seda üldse oli?). Lähtudes sellest asjaolust võtsime kasutusele kruvikalapääsu algse projekti asukohaga veskihoones, mida tutvustasin Keskkonnaametile (hr Rein Kalle) 2017. a. sügisel. Muudatus viia kruvikalapääsu ehitus teisel poole silda oli Maanteeameti soovitus. Keskkonnaametile esitatud kruvikalapääsu projekti muudatus on seotud asjaoluga, et kogu projekt mõõdistati amsterdami kõrgussüsteemis (2019. a. sügis) ja praegu esitatud projekt on rahvusvaheliselt aktsepteeritav projekt, aga tehnoloogilist lahendust tutvustasin ma Keskkonnaametile juba 2017. a. sügisel.“ 2.5.1 Keskkonnaamet märkis, et loa taotleja pole esitanud professor Idnurme eksperthinnangut keskkonnaloa taotluse menetluses, seega ei saa ka seisukohta vastava info osas anda. Asjaolu, et mitmed projektlahendused on viibinud või muutunud ning kalapääsu lahenduste variantide dokumentides esinevad puudused, ei olegi võimaldanud menetlusega edasi minna. 2.6 Loa taotleja märgib 27.12.2019 kirjas kokkuvõtteks: 2.6.1 „Ma ei ole nõus vee erikasutusloa taotluse kohta Väike-Emajõe paisutamiseks Restu paisul menetlemise lõpetamisega ja Restu paisjärve ning ökosüsteemi kahjustamisega. Ma ei ole nõus, et mulle ei väljastata vee erikasutusluba, mistõttu ma ei saa täita minule seaduse poolt kehtestatud kohustust tagada kalade rännet üles ja alla (§17) ja seetõttu KIK ei ole üldse saanud minu projekte läbi vaadata 2 aastat. Minu taotlus on säilitada mulle tagastatud ja tervele ümbruskonnale vajalik pärandkultuuriobjekt Restu vesiveski koos paisjärvega, mille vanus on ca 700 a ja tagada kalade ränne üles ja alla ning sealjuures kasutada kalade transpordiks vee-energiat, mis arvestab ja on kooskõlas kliimaneutraalsuse põhimõtetega, mis on heaks kiidetud nii Eesti Vabariigis kui ka Euroopa Liidus.“ 2.6.1.1 Keskkonnaamet möönis, et Restu paisjärve likvideerimine tooks endaga kaasa mõjusid ökosüsteemile, Keskkonnaamet on aga seisukohal, et mõjude ulatus, iseloom ja suurus sõltub lõpliku lahenduse projektist, mille täpsed mõjud selgitatakse välja keskkonnamõjude hindamise käigus. (vt ka 14.02.2020 kiri nr 14-6/19/540-12 „15.01.2020 pöördumisele vastamine“ p 18.1). Keskkonnaloa taotluse menetlemiseks peab taotlus vastama õigusaktidega 98 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 04.02.2020 nr 14-6/20/6-5. 15  ettenähtud nõuetele. Keskkonnaamet märgib, et alates 01.01.2020 tuleb kõik keskkonnaloa taotlused esitada loa taotlejal infosüsteemi KOTKAS kaudu (https://kotkas.envir.ee/). 2.7 Loa taotleja selgitab 27.01.2020 kirjas: ,,Kinnistute Lõokese ja Männi maaomanike nõusolekud on antud maksimaalsele paisutustasemele 64,96 m abs (EH2000) ja Aida kinnistu omaniku nõusolek maksimaalsele paisutustasemele 65,26 m abs (EH2000). Seega maaomanike nõusolekud on erinevad ja ei ole kooskõlas eelprojektiga. Vastuseks selgitan, et maksimaalne paisutustase on kõigil 64.96 m abs (EH2000). See, et keegi lubab kõrgemat paisutustaset, ei muuda eelprojekti.’’ 2.7.1 Keskkonnaamet rõhutas, et täiendatud kruvikalapääsu eelprojekti kohaselt on normaalpaisutustasemeks 64,96 m abs (EH2000) ning maksimaalseks paisutustasemeks 65,26 m abs (EH2000), seega ei ole Lõokese ja Männi kinnistute maaomanike nõusolekud kooskõlas täiendatud kruvikalapääsu eelprojektiga (vt ka otsuse p 2.10.1 ja 3.1.3). 2.8 Loa taotleja selgitab 27.01.2020 kirjas: ,,/.../Seda, et Restu pais mõjutab Maanteeameti kinnistu niiskusrežiimi, pole suudetud mulle ega teistele pädevatele spetsialistidele selgitada ega näidata plaanil. Keskkonnaõiguse juristide, Maa-ameti jne selgitusel sellist nõusolekut Maanteeametilt ei ole vaja, kuna on talumiskohustus, mida on kinnitanud kohtuotsus. Keskkonnaametil palun selgitada, kuidas mõjutab Restu paisjärv Maanteeameti kinnistu niiskusrežiimi. Aastate jooksul pole seda suudetud selgitada niiskusrežiimi mõju Maanteeameti kinnistule.’’ 2.8.1 Keskkonnaamet lisas paisutuse mõjuala kaardi (Lisa 1) ja kinnistu Pringi-Restu tee katastriüksuse mõõdistuse plaani (Lisa 2, vt ka korralduse p 2.3.1 ja 3.1.3), millest nähtub, et kinnistu Pringi-Restu tee katastriüksuse mõõdistuse plaani kohaselt on kinnistust 132 m² vee all, seega on paisutamise tulemusel mõjutatud Pringi-Restu tee niiskusrežiim. Paisutuse mõjuala kaardi põhjal on tuvastatav, et veetase normaalpaisutustasemel 64,96 m abs (EH200) ulatub kinnistule Pringi-Restu tee. 2.9 Loa taotleja märgib 27.01.2020 kirjas:,,/…/ Te väidate, et Maanteeamet teeb oma otsuseid lähtudes oma pädevusvaldkonnast ning Keskkonnaamet neid ei kommenteeri. See väide ei ole tõene, kuna Teie vastuskirjadest suur osa moodustab Maanteeameti seisukohtade edastamine.“ 2.9.1 Keskkonnaamet märkis, et HMS § 11 lg 2 kohaselt võib haldusorgan menetlusosalisena kaasata muid isikuid ja organeid, kelle huve haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada. Kuna Keskkonnaamet peab Maanteeametit pädevaks asutuseks, andmaks hinnangut riigimaantee ja silla rekonstrueerimise küsimustes, tulebki arvestada antud menetluses nende seisukohti. Maanteeameti kirjalikult esitatud seisukohtade edastamine loa taotlejale on oluline, kuna loa taotleja peab esitama Keskkonnaametile Maanteeameti VeeS § 186 lg 2 ja § 190 lg 4 kohased nõusolekud. 2.10 Loa taotleja selgitab 27.01.2020 kirjas: „Kruvikalapääsu eelprojektis on kavandatud maksimaalseks paisutustasemeks 65,26 m abs (EH2000). Märkus on õige, aga lähtutud on reaalsest kevadisest suurveest ja kalade (haug jne) kudemisaladest. Igal juhul ei vaidlusta keegi kohalikest Restu paisjärve naabritest (kalameestest) kevadise suurvee vajalikkust Restu paisjärvel ja Risti luhal ning vajadusel kasutage paisutamistaseme kõrgust 64,96 m abs (EH2000).“ 2.10.1 Keskkonnaamet märkis jätkuvalt (vt ka otsuse p 1.66 ja 2.7.1), et kui maaomaniku nõusolek on antud maksimaalsele paisutustasemele 64,96 m abs (EH2000), siis ei saa sellist nõusolekut tõlgendada selliselt, et maaomanikud on nõus kevadise suurveeaegse 16  veetasemega 65,26 m abs (EH2000). Keskkonnaamet rõhutab, et loa taotleja märkis 22.01.2020 toimunud koosolekul, et kui Lõokese ja Männi kinnistu omanike nõusolekud on antud maksimaalsele paisutustasemele 64,96 m abs (EH2000), siis võtkugi Keskkonnaamet see kõrgus maksimaalseks paisutustasemeks. Keskkonnaamet selgitas 22.01.2020 toimunud koosolekul, et ei saa võtta maksimaalseks paisutustasemeks 64,96 m abs (EH2000), mis oleks vastuolus täiendatud kruvikalapääsu eelprojektiga. 2.11 Loa taotleja märgib 27.01.2020 kirjas, et: „Eelprojektis ei ole käsitletud kavandatavaid automaatvarjasid. Juhtisin tähelepanu asjaolule, et see on praegu lahendatud olemasoleva Restu vesiveskisse tuleva kanali kaudu.“ 2.11.1 Keskkonnaamet märkis, et automaatvarjade teema tõstatas loa taotleja 22.01.2020 toimunud koosolekul ise, põhjendades seda suurveeaegsete vooluhulkade reguleerimise vajadusega. Eelnevast tulenevalt märgiti 22.01.2020 toimunud koosoleku protokolli: „Loa taotleja esitab Keskkonnaametile kas muudetud eelprojekti maksimaalse paisutustaseme osas 64,96 m abs (EH2000) (sh lisatud projekti kavandatavad automaatvarjad) või olemasoleva kruvikalapääsu eelprojekti paisutustaseme osas maaomanike nõusolekud.“ Keskkonnaamet on seisukohal, et seni, kui maaomanike nõusolekud ja kruvikalapääsu eelprojekt ei ole omavahel kooskõlas, ei saa keskkonnaluba anda. Loa taotleja poolt antud selgitused 22.01.2020 toimunud koosolekul, mille kohaselt on suurveeaegselt ta ise valmis Restu paisul kohal olema või leidma kohaliku isiku, kes suurveeaegselt veerežiimi eest hoolt kannaks, ei veena Keskkonnaametit, kuna senised loa taotleja lubadused pole täide viidud. Restu paisul on sageli täheldatud suurveeaegselt veetaseme veerežiimi suurt kõikumist, mille kohta on varasemast ka Keskkonnainspektsiooni objekti kontrollimise protokollid (nr 1042120, 06.05.2014; nr 1045064, 01.09.2014). 2.12 Loa taotleja selgitab 27.01.2020 kirjas: „/…/Selgitan, et hüdroenergiat on Restu vesiveskis toodetud ca 700 aastat. Praegune olemasolev Francis turbiin tuleb asendada vastavalt ministeeriumi soovitusele kalade ohutut allarännet tagava süsteemiga. Seetõttu tegemist ei ole hüdroelektrijaama rajamisega, vaid hüdroenergiat tootva turbiini asendamisega kalade ohutu allarände süsteemiga.“ 2.12.1 Keskkonnaamet selgitas, et ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 4 lg 3 kohaselt on ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt, ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Keskkonnaameti hinnangul ei saa olemasoleva Francis turbiini vahetamist kruviturbiini vastu samaväärse turbiini asendamisena käsitleda. Keskkonnaamet märgib, et kruviturbiiniga toodetakse elektrienergiat, mida saab kasutada kruvikalatõstuki töötamiseks. Kui elektrienergiat jääb üle, saab selle anda võrku. Seega on tegemist elektrijaamaga, mis toodab kruvikalapääsu jaoks vajalikku elektrienergiat. Keskkonnaamet selgitab, et kruviturbiini saab rajada ka iseseisvalt, neid ei rajata alati käsikäes, siis saadakse kogu vajalik elekter kruvikalapääsu käitamiseks elektrivõrgust. Kuna Restu paisul kavandatakse rekonstrueerida/ümber ehitada hüdroelektrijaam, lisades sealhulgas kruviturbiini, siis on Keskkonnaameti hinnangul tegemist elektrijaama rekonstrueerimisega tundlikul suublal, seega on tegemist olulise keskkonnamõjuga ja vajalik on KMH läbiviimine tulenevalt KeHJS § 6 lg 1 p 21. III Keskkonnaameti selgitused keskkonnaloa andmisest keeldumise eelnõu (vt otsuse p 1.75) kohta esitatud loa taotleja arvamustele Keskkonnaamet annab selgitused loa taotleja 01.06.2020 kirjas esitatud selgituste ja arvamuste kohta alljärgnevalt: 17 3.1 Loa taotleja selgitab osundades eelnõu p 1.7 ,et: „/.../Seetõttu lisan kinnistu, registriosa numbriga 1021340 ja katastriüksuse tunnusega 72401:003:0531, omaniku hr Ahti Lõokese nõusoleku – kooskõlastuse. Maksimaalne paisutuskõrgus 64,96 m abs (EH2000) tuleb säilitada, kuna KMH eelhinnangus on nimetatud maksimaalseks paisutuskõrguseks 64,96 m abs (EH2000) (vt lisa – Nõusolek - kooskõlastus Ahti Lõoke, Lõokese kinnistu omanik, 26.02.2020). Järve äärsete omanike (Ahti Lõoke ja Ilmar Saar) soov on järve maksimaalset paisutustaset tõsta, see tuleb lahendada edaspidi.“ 3.1.1 Keskkonnaamet möönab, et Lõokese kinnistu omaniku uus 26.02.2020 nõusolek on lisatud, kuid märgib siiski, et Männi kinnistu omaniku nõusolek on antud maksimaalsele paisutustasemele 64,96 m abs (EH2000) ja kruvikalapääsu eelprojektis on maksimaalne paisutustase 65,26 m abs (EH2000) siiski muutmata. 3.2 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.8, et: „Kuidas saab Natura 2000 kaitse toimuda ilma loata? Mulle ei ole selgitatud, kuidas toimub looduskaitse ilma loata.“ 3.2.1 Keskkonnaamet selgitab, et paisutamine ilma keskkonnaluba omamata on loata tegevus, Natura 2000 alade kaitse ei ole seotud loa taotleja loata tegevusega. 3.3 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.9, et : "Mulle ei selgitatud, millistest ekslikest andmetest on jutt." Samuti märgib loa taotleja, et: „Seda osalist lahendamist, menetledes taotlust ainult paisutamise osas, pole mina näinud.“ 3.3.1 Keskkonnaamet selgitab, et Restu KMH aruande visand hinnati Keskkonnaameti poolt pooleliolevaks töödokumendiks, mis ei vastanud vähimalgi määral KMH aruande nõuetele. Keskkonnaamet märgib, et taotluse osalist lahendamist ei saanud läbi viia seoses puudustega taotluses (sh maaomanike nõusolekud). 3.4 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.17, et: „Minule ei ole selgitatud, kuidas saab Restu pais kuuluda avaliku sektori paisude hulka. Nimelt kuulub minule tagastatud Restu vesiveski hoone. Tartu Halduskohtu kohtuotsuses 3-137/2003 on selgitatud, et Restu vesiveski hoone juurde kuuluvad päraldised kõik veski tööks vajalikud rajatised, päraldised - Restu pais, liigveelask, sissevoolukanalid veskitesse (endisesse saeveskisse - hävinenud ja viljaveskisse), Restu paisjärv (veehoidla). Minule kuuluvate rajatiste üle otsustan mina ja keegi teine ei saa minu omandi üle otsustada. 3.4.1 Keskkonnaamet selgitab, et avaliku sektori paisude hanke korraldaja polnud Keskkonnaamet ning põhjused, miks Restu pais hankes hõlmati, pole Keskkonnaametile teada. 3.5 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.39, et: "/.../ ja Aida kinnistu osas arvestada maksimaalseks paisutustasemeks 64,96 m abs (EH2000). Samale tasemele on korrigeeritud KMH eelhinnangu paisutustase." 3.5.1 Keskkonnaamet möönab, et korrigeeritud KMH eelhinnangu kohta esitas loa taotleja 01.06.2020 kirja lisas väljavõtte ühel lehel, milles tõepoolest on maksimaalse veetasemena märgitud 64,96 m abs (EH2000). Kruvikalapääsu eelprojekti kohta sellekohast muudetud teavet maksimaalse veetaseme osas pole esitatud. 3.6 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.45, et: „Kruvikalapääsu rajamise käigus ei pea Restu paisjärve veetaset üldse alandama, kui kasutada sulundseina. Kui järve pinda remondi ajaks alandada, siis maksimaalselt 2 meetrit (1 nädal).“ Samuti märgib loa taotleja, et: „Kalastiku seisukohast alternatiivseid lahendusi on uuritud nii pilu- kui ka kamberkalapääsu puhul perioodilise järvetaseme muutmise puhul jne. Kruvikalapääsu puhul on kahjuks puudu kalaseire Restu paisu all, praegu kasutati olemasolevaid seireandmeid, mitmeid hinnanguid 18  on antud rahvusvahelisi teadmisi ja seisukohti arvestades. Kui lisanduvad andmed, saab täpsemini kalastiku ja tema rändevajadusi arvesse võtta.“ 3.6.1 Keskkonnaamet märgib, et kruvikalapääsu eelprojekt ei käsitlenud veetaseme alandamisel sulundseina kasutamist ega võimalikku setete allavoolu kandumise ohte ning kaasnevaid mõjusid, mistõttu on Keskkonnaamet edastanud vastavad küsimused loa taotlejale 09.04.2018 kirjaga nr 6-3/18/4016-3, selles osas kruvikalapääsu eelprojekti ei muudetud. 3.7 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.46, et: „Nagu selgitasin, ihtüoloogi ekspertarvamus Restu paisu all sõltub olemasolevatest andmetest ja täiendava seire tulemustest Restu paisu all. Praegu lähtub see olemasolevatest andmetest. Kruvikalapääsude ja selektiivsuse eksperthinnang Eesti tingimustes on teostatud ihtüoloog Rein Järvekülg poolt, mis kalade laskuva rände osas on igati aktsepteeritav, tõusva rände osas on tunda tugevat subjektiivset lähenemist.“ 3.7.1 Keskkonnaametile jääb selgusetuks, millele tuginedes saab loa taotleja väita, et kruvitõstuk- kalapääsu puhul on eksperdi poolt tegemist subjektiivse lähenemisega. Loa taotleja pole esitanud sellekohast eksperdi arvamust oma väite tõendamiseks. 3.8 Loa taotleja selgitab osundades eelnõu p 1.52, et: „Kuidas ei saa kruvikalapääsu lahendus (paikneb veskis) toimida ilma silla rekonstrueerimise lahenduseta? Väide, et kalapääsu ja silla remondiprojekt peavad olema omavahel kooskõlas, on vale. Silda on „remonditud“ juba 7 aastat. Siiamaani ei ole mina näinud remondiprojekti või remondilahendust. Samas silla lahendus ei sega kruvikalapääsu paigutamist veskisse ja ei saa kuidagi olla takistuseks vee erikasutusloa väljastamisel. Kust võtab Keskkonnaamet seisukoha, kavandatud kruvikalapääsu lahendus peab olema kooskõlas Maanteeameti hallatva riigitee ja silla remondikava eesmärkidega? Reaalservituudi seadmist ei ole mul vaja.“ 3.8.1 Keskkonnaamet märgib, et loa taotleja on Maanteeametile andnud teada, et peab vajalikuks silla projekti koosseisus näha ette kas olemasoleva paisregulaatori säilitamise või uue paisregulaatori projekteerimise (nii nagu oli planeeritud eelmises AS Reng poolt koostatud projektis) ning lisaks tuleks tagada paisu tugevdamine ja Restu vesiveski säilimine. Seega on mõistlik kogu hüdrotehnilise rajatise lahendus lahendada kompleksselt. 3.9 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.5.3, et: „Kohtusin hr Ojalaga Keskkonnaministeeriumis ja tutvustasin talle Maa-ameti seisukohta ning ta nõustus sellega. Täpsustan, et seoses asjaoluga, et kuna Maanteeamet ei planeeri olemasolevat silla projekti realiseerida, siis on plaanis paigutada kruvikalapääs veskihoonesse, kuhu ta oli ka päris alguses planeeritud ja mis kasutab olemasolevat sissevoolukanalit ning millel on ka Maanteeameti talumiskohustus. Kuidas paisutamine mõjutab Maanteeameti maa niiskusreziimi, on tänaseni Keskkonnaameti poolt mulle siiani selgitamata.“ 3.9.1 Keskkonnaamet selgitab, et Maa-Amet on osundanud viidatud seisukohas, et selgitustaotlusest ei selgu, kas ja kuidas puudutab juhtum Maa-ameti pädevusvaldkonda. Keskkonnaamet on selgitanud loa taotlejale maa niiskusrežiimi mõjutust käesoleva otsuse p 2.3.1, seega Maanteeameti nõusolek on vajalik. 3.10 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.5.7, et: „Mul ei ole vaja Maanteeameti nõusolekut./.../Kruvikalapääsu ei ole vaja täiendada. Planeeritud on osta valmis tehnoloogia välismaalt. KMH eelhinnang ei muutu olenemata sellest, kas kruvikalapääs paikneb sillast ühel pool või teisel pool silda vesiveski hoones. Maanteeameti luba ei ole mul vaja, Aida kinnistu uue omaniku nõusolek on esitatud.“ 19 3.10.1 Keskkonnaamet jääb seisukohale, et Maanteeameti nõusolek on vajalik (vt ka otsuse p 3.19.2, 3.23.1, 3.24.1, 3.26.1, 4.1.2). 3.11 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.59, et: „Kordan, et projekti ei ole vaja täiendada, kuna see on valmistaja tehase tehnoloogia, küll aga viisime läbi veskihoones ja sissetulevas ning väljaminevas kanalis täiendava mõõdistuse, viies mõõdistuse amsterdami süsteemi. Väide, et Restu planeeritava kruvikalapääsu tehnoloogia ja projektidega ei olnud varem võimalik tutvuda, on vale.“ 3.11.1 Keskkonnaamet möönab, et mõõdistus on viidud üle Amsterdami süsteemi, kuid kruvikalapääsu eelprojektis kavandatud maksimaalseks paisutustasemeks on endiselt 65,26 m abs (EH2000), seega on vastuolu KMH eelhinnanguga ja Männi kinnistu omaniku nõusolekuga tähtajalise keskkonnaloa andmiseks maksimaalsel paisutustasemel 64, 96 m abs (EH2000). 3.12 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.59, et: „Hüdroturbiini ei saa rajada, see kas asendatakse samaväärse tehnoloogiaga või ostetakse uus seade. Kõigepealt tuleb ametnikel selgeks teha, millest koosneb hüdroelektrijaam, kuidas toimub selle rajamine ja kust võetakse raha, et rajada hüdroelektrijaam. Minul neid vahendeid ei ole ja ka vajadust ei ole, kuna tegemist on asendustegevusega, kus üks turbiin asendatakse teisega, kalasõbraliku ja kalade rännete üles-alla tagava süsteemiga.“ 3.12.1 Keskkonnaamet on endiselt seisukohal, et ka hüdroturbiini paigaldamisel on tegemist tundlikul suublal hüdroelektrijaama rekonstrueerimisega, milleks tuleb eelnevalt läbi viia KMH. 3.13. Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.6.1, et: „Peibutusvoolu asukoht on täpselt projektis näidatud. Sobivus testitakse kruvikalapääsu paigaldamise ajal. 3.13.1 Keskkonnaamet möönab, et kruvikalapääsu eelprojektis on täiendatud peibutusvoolu ja kruvipääsu asjaolusid. 3.14 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.61, et: „Palun käsitleda normaalpaisutustaset 64,96 m abs (EH2000) maksimumtasemena, mis kajastub ka eelhinnangus.“ 3.14.1 Keskkonnaamet selgitab, et taotlusmaterjalid, sealhulgas eelprojekt, peavad olema üheselt mõistetavad ja omavahel kooskõlas, käesoleval juhul on vastuolu eelhinnangu ja täiendatud eelprojekti maksimaalse paisutustaseme osas. Keskkonnaamet märgib, et määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ (edaspidi määrus nr 56) § 13 lg 1 p 1 kohaselt esitatakse veekogu paisutamiseks või hüdroenergia kasutamiseks paisutamise ja hüdroenergia kasutamise korral andmed normaal-, kõrgeima ja madalaima paisutustaseme absoluutkõrguse kohta. Antud juhul on loa taotluse lisana esitatud eelprojektis kajastatud kõrgeim paisutustase 65,26 m abs (EH20000) vastuolus Männi kinnistu omaniku kooskõlastusega (64,96 m abs EH2000). 3.15 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.66, et: „Kuna minu soov on alati koheselt reageerida, ka kirjadele vastata, siis kuna ma peale silmade operatsioone ei saa (olen seda ka varem selgitanud) ise arvutiga töötada, sõltun ma oma abikaasast. Vastamine oleneb, kuidas tal on pingelise töö kõrvalt aega minu keerulist materjali edastada. Nii juhtus ka ekspertarvamuste saatmisega. Muutsime kalapääsu eelprojektis maksimaalse paisutustaseme 64,96 m abs (EH2000) ja korrigeerisime maaomanike nõusolekuid.“ 20 3.15.1 Keskkonnaamet möönab, et loa taotlejal võib olla raskusi vastamisega ning Keskkonnaamet on seetõttu ka korduvalt vastu tulnud, pikendades seetõttu korduvalt menetluse ja lisateabe esitamise tähtaegu. 3.16 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.67, et: „Ekspertarvamusi ei pea koguma mitte ainult omanik, vaid ka Keskkonnaamet, et langetada kaalutletud otsus. Maaomanike nõusolekud on kõik esitatud, va põhjendamata nõue Maanteeameti osas. Kruvikalapääsu ei ole vaja muuta, kuna minu projektis kasutatud tehnoloogia on esitatud ka Keskkonnaametile juba aastast 2017 sügis, mil kruvikalapääs oli planeeritud veskihoonesse nagu praegugi. Kruvikalapääsu kasutamine ei muuda ühel või teisel pool jõge keskkonnatingimusi.“ 3.16.1 Keskkonnaamet möönab, et kaalutletud otsuse tegemiseks peab ka haldusorgan välja selgitama menetletavas asjas tähtsust omavad asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel, kuid Keskkonnaamet osundas 22.01.2020 ärakuulamise protokollile mille kohaselt pidi loa taotleja esitama ekspertide hinnangud (vt ka otsuse p 1.66). Keskkonnaamet ei saa nõuda loa taotleja poolt osundatud ekspertidelt hinnanguid loa taotleja eest. Keskkonnaamet möönab, et kruvikalapääsu kasutamine ei pruugi muuta ühel või teisel pool jõge keskkonnatingimusi, kuid kruvikalapääsu eelprojekt ning KMH eelhinnang ja Männi kinnistu omaniku nõusolek peavad olema omavahel kooskõlas. 3.17 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 1.68, et: „Tutvustasin KIK-i juristile ja koordinaatorile mulle saadetud Maa-ameti selgitust talumiskohustuse kohta ja Maanteeameti kooskõlastuse vajadust lähtuvalt talumiskohustusest. Nad jäid selle selgitusega rahule. Pidin esitama dokumendid. Kahjuks oli KIK-i dokumentide esitamise aeg läbi. Kuid vee erikasutusluba saada polnud lootustki. KIK-i projekti koordinaator informeeris mind telefoni teel, et tuleb arvestada sellega, et vee erikasutusluba mulle ei anta.“ 3.17.1 Keskkonnaamet märgib, et SA KIK on oma vastuses loa taotlejale 26.07.2018 otsuses nr 1- 25/1523 selgitanud: „Teiseks ei ole taotleja esitanud taotluse juurde Maanteeameti kooskõlastust eelprojektile, mis on vajalik, kuna soovitakse uue raudbetoonist veehaardetunneli (truubi) rajamist läbi teemulde, mis ei kuulu taotlejale ning mistõttu ei ole osaliselt täidetud TAT § 12 lg 2 p 2 nõuet“. Seega ei olnud rahastustaotluse mittevastavaks tunnistamise ning taotluse rahuldamata jätmise otsuse põhjuseks mitte üksnes keskkonnaloa puudumine. 3.18 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 2.1.1, et: „"Mis puutub menetluse ökonoomia põhimõttesse, siis tõepoolest ei ole otstarbekas iga eriala spetsialistil isiklikult kohtuda taotlejaga. Kohtumisel Keskkonnaametis spetsialistidega on jäänud selgusetuks, mis ala nad valdavad. Nii ei ole ma Keskkonnaametis kohtunud spetsialistiga, kes valdab Natura alade kaitse temaatikat, tunneb Euroopa Liidu veeraamdirektiivi ja loodusdirektiivi nõudeid, kes tunneb energeetikat (ma ei raja hüdroelektrijaama), ei kasuta mõõdistusandmete esitamise juures NSVL topokaarti, Eesti baaskaartide ega Lidar andmeid, millede kõikide täpsusklass on 0,3 – 1,0 m, vaid kasutaks Restu paisul tehtud kutseliste maamõõtjate poolt tehtud mõõdistustulemusi, et suudaks ära näidata paisutamise mõjupiirkonda, kus peab lähtuma uuringu põhimõttest ja tõendusmenetluse reeglitest. /.../Kuidas on võimalik, et ametnik ei tee vahet sillal ja liigveelasul? Liigveelask on remonditud 1984-1986, silla sambad on ehitatud 1924. Liigveelask on raudbetoonist ehitis, silla sambad aga maakivist liivataolise täitega/.../See, et sild laguneb, on tingitud hooldamatusest. See, et varjed liigveelasul tuleb vahetada, on tõsi – olen veetaseme reguleerimise käigus vahetanud varjeid ca 1 m ulatuses. Käesoleval aastal on plaanis vahetada välja kogu puitvarjesüsteem./.../Kuid nüüd viimase 15 aasta jooksul, kus silda ja paisu ületas rasketransport, on tulemus näha. Sealjuures liigveelasu seisukord on rahuldav.“ 21 3.18.1 Keskkonnaamet selgitab, et loa taotleja on valdkonna spetsialistide poolt mitmeid kordi ära kuulatud ning loa taotlejale on selgitatud, millised on puudused keskkonnaloa taotluse edasiseks menetluseks. 3.18.2 Keskkonnaamet selgitab, et loa taotleja poolt esitatud mõõdistustulemuste andmed ei kajasta mingil moel paisutamise mõjupiirkonda, seega on Keskkonnaamet edastanudki taotlejale paisutuse mõjuala kaardi ning selgitanud selle ulatust (vt otsuse p 2.8.1). 3.18.3 Keskkonnaamet selgitab, et ei saa käsitleda silda, sillasambaid ja liigveelasku kui üksteisest sõltumatuid rajatisi paisul. Restu paisul on tegemist tüüpilise ristküliku kujulise avaga veelaskmega, paisu seisund on hinnatud inventariseerimise kohaselt puudulikuks, kuna vasakpoolse kaldasamba ülavee poolsest nurgas on kaldasamba konstruktsioon lagunenud ning seetõttu on seal oluline vee leke. Asjaolu, et sild ja liigveelask on rajatud eri aegadel, ei oma antud juhul tähtsust. 3.19 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 2.2.1, et: „Keskkonnamõju eelhinnangut on täpsustatud paisutustaseme maksimumtaseme alandamisega paisutustaseme kõrguse tasemeni 64,80 m (64,96 m abs (EH2000)).“ 3.19.1 Keskkonnaamet möönab, et tõepoolest on loa taotleja esitanud KMH eelhinnangu juurde ühe enda poolt allkirjastatud lehekülje, kus absoluutkõrguse, kuid kruvikalapääsu eelprojekti joonisel on siiski endiselt maksimaalseks absoluutkõrguseks 65,26 m abs (EH2000)). Keskkonnaamet selgitab, et loa taotluse materjalid peavad olema omavahel kooskõlas, vältimaks hilisemaid arusaamatusi tõlgenduste osas. 3.20 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 2.3.1, et: „Maanteeamet alustas reaalservituudi seadmist aastal 2014. See jäi mingil põhjusel pooleli. Uuesti alustati reaalservituudi seadmist 2017 aastal. Jälle jäi seadmata. Kordan. Mina ei saa seada reaalservituudi, kuna see õigus on Maanteeametil, maa omanikul. Väide, et sild, pais, vesiveski pealevoolu kanal, liigveelasu konstruktsioonid on kõik üksteise lähedal (see on õige), aga nende sidumine omavahel kavandatava ehitusprojektiga ei ole vajalik ning neid ei peal lahendama kompleksselt.“ Samuti märgib loa taotleja, et: „Kui keegi satuks Pringi–Restu teele, siis ta näeks, et vee all on oluliselt vähem maad kui 132 m2. Niiskusreziim mõjutab Restu paisu, mis kuulub minule. AS Reib geomõõdistuste alusel mõõdeti Restu paisu paksuseks 6 m. Restu pais paikneb Pringi-Restu tee all ning ulatub kaldu Restu paisjärve sisse ca 20 m. See on paisu jalg. Riigimaa paikneb Restu paisu all vastavalt geomõõdistustele 6 m sügavusel, seega paisutus ei saa kuidagi mõjutada riigimaad ja niiskusreziim ei mõjuta Pringi-Restu tee kinnistut ja Maanteeameti kooskõlastust VeeS §190 lg 4 kohaselt ei ole vaja.“ 3.20.1 Keskkonnaamet märgib, et vastuses SA-le KÕK 24.10.2018 kirjas nr 14-3/18/14849-3 osundas Keskkonnaamet asjaolule, et reaalservituudi sõlmimisest ja kalapääsu lahendist sõltub millistel tingimustel poolte vahel kokku lepitakse ning võimalusel tuleks need lahendada kompleksselt. 3.20.2 Keskkonnaamet möönab, et servituudi seadmise õigus on Maanteeametil kui riigimaa valdajal, kuid Maanteeametil pole kohustust taluda Pringi-Restu tee kinnistul vee paisutamist, millega kaasneb ka kinnistu niiskusrežiimi muutus (vt Keskkonnaameti 14.02.2020 kiri nr 14-6/19/540-12 „15.01.2020 pöördumisele vastamine“). Seega jääb Keskkonnaamet seisukohale, et Maanteeameti nõusolek on keskkonnaloa menetluses siiski vajalik. 3.21 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 2.4.1, et: „Eksperthinnangud on Keskkonnaametile esitatud vastavalt minu vastamise võimalustele.“ Samuti märgib loa taotleja, et: „Keskkonnaamet küll väidab, et „käesoleval ajal ei ole Keskkonnaametile taotlust Restu 22  paisjärve likvideerimiseks esitatud“ , kuid sellist taotlust ei olegi vaja esitada, sest taotlejale vee erikasutusloa mitte andmine nagu Keskkonnaamet on oma otsuses mitu korda kinnitanud võrdub ebaseadusliku paisutamisega, millele loogiliselt järgneb nõue likvideerida õigusliku aluseta paisutus. Seega ei peagi keegi vastavat taotlust esitama.“ 3.21.1 Keskkonnaamet selgitab, et vastavalt 22.01.2020 ärakuulamise protokollile pidi loa taotleja esitama ekspertide hinnangud, mida paraku ei esitatud (vt ka otsuse p 1.66). 3.21.2 Keskkonnaamet selgitab, et paisutuse likvideerimine on siiski eraldi toiming, mis toimub iseseisvas menetluses. Nimelt tuleb VeeS § 196 lg 2 p 9 kohaselt esitada paisutuse likvideerimisel või veetaseme alandamisel tasemele, milleks veeluba ei ole enam vaja, veekeskkonnarsikiga tegevuse registreering. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et käesoleva otsusega ei likvideerita paisutust ega paisjärve. 3.22 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 2.5.1, et: „Palun professor Juhan Idnurme mitte keskkonnaloa menetlusega seostada.“ Samuti märgib loa taotleja, et: „Palun selgitada, millised projektlahendused on viibinud või muutunud, millised on olnud kalapääsu lahenduste variantide dokumentides esinevad puudused. Juhin tähelepanu asjaolule, et olenemata sellest, kummal pool teed paikneb kruvikalapääs, siis kasutatav tehnoloogia on üks ja sama. Selles ei ole midagi muutunud. Asukoha vahetus ei muuda kasutatavat tehnoloogiat.“ 3.22.1 Keskkonnaamet märgib, et kui seni on loa taotleja oma seisukohtades viidanud erialaspetsialistide ja ekspertide hinnangutele, neid samas Keskkonnaametile esitamata, ei saagi Keskkonnaamet loa taotleja paljasõnalistele väidetele argumenteeritult vastuväiteid esitada. Loa taotleja on väitnud muuhulgas, et nimetatud ekspertide hinnanguid kasutab Keskkonnaameti vastu vaid vajadusel kohtus. 3.22.2 Keskkonnaamet selgitab, et loa taotleja on esitanud taotluse menetluse eri staadiumis erinevaid lahendusi, ühtegi kompleksset esitamata, samuti on endiselt kalapääsu eelprojektis maksimaalse absoluutkõrgused vastuolus täiendatud KMH eelhindamise väljavõttega ühel lehel. Keskkonnaamet möönab, et ei ole vahet kummal pool teed asub kavandatav kalapääs, kuid kruvikalapääsu eelprojekti lahendus peab olema kooskõlas ka KMH eelhindamise väljavõttega. 3.23 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 2.7.1, et: „Tegemist ei ole kruvikalapääsu eelprojektiga, vaid keskkonnamõju eelhinnanguga ja seal oli tõepoolest maksimaalseks paisutustasemeks 65,26 m abs (EH2000). Eelhinnangut (mitte eelprojketi) on selles osas korrigeeritud ja maksimaalseks paisutustasemeks on nüüd 64,96 m abs (EH2000). Seega on nüüd kinnistute nõusolekud kooskõlas keskkonnamõju eelhinnanguga, kuigi järveäärsete kinnistute omanikud on huvitatud kõrgemast maksimaalsest paisutustasemest 65,26 m abs (EH2000).“ 3.23.1 Keskkonnaamet selgitab, et kruvipääsu eelprojekti ei saa käsitleda eraldi KMH eelhinnangust, sest KMH eelhinnang peabki välja selgitama kavandatud kalapääsu lahenduse mõjud nii looduskeskkonna kui ka tehiskeskkonna osas. Keskkonnaamet ei saa käsitleda seega lahendust kui tervikut, kui kruvikalapääsu projektlahendus ja KMH eelhinnang omavahel kooskõlas pole. 3.24 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 2.7.1, et: „Kui keegi satuks Pringi–Restu teele, siis ta näeks, et vee all on oluliselt vähem maad kui 132 m². Niiskusreziim mõjutab Restu paisu, mis kuulub minule. AS Reib geomõõdistuste alusel mõõdeti Restu paisu paksuseks 6 m. Restu pais paikneb Pringi-Restu tee all ning ulatub kaldu Restu paisjärve alla ca 20 m. See on paisu jalg. Riigimaa paikneb Restu paisu all vastavalt geomõõdistustele 6 m sügavusel, 23  seega paisutus ei saa kuidagi mõjutada riigimaad ja niiskusreziim ei mõjuta Pringi-Restu tee kinnistut ja Maanteeameti kooskõlastust VeeS §190 lg 4 kohaselt ei ole vaja.“ 3.24.1 Keskkonnaamet märgib, et loa taotleja väide, et vee all on oluliselt vähem maad kui 132 m² pole tõendatud. Keskkonnaamet möönab, et niiskusrežiim mõjutab loa taotleja omandis olevat Restu paisu, samas mõjutab ju ka riigiteel asuvat maad. Keskkonnaamet kordab, et Maanteeameti nõusolek on loa taotluse menetluses siiski vajalik (vt ka otsuse p 3.20.2 ja p 3.25.1). 3.25 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 2.9.1, et: „/…/Samas Keskkonnametile Maanteeameti VeeS § 186 lg 2 ja § 190 lg 4 kohaseid nõusolekuid minule nõu andvad juristid vajalikuks ei ole pidanud.“ 3.25.1 Keskkonnaamet märgib, et on jätkuvalt seisukohal, et Maanteeameti nõusolek paisutamiseks on vajalik, kuna VeeS § 186 lg 2 ega VeeS § 190 lg 4 ei anna kaalutlusõigust ilma maaomaniku nõusolekuta keskkonnaloa andmiseks võõra maa kasutamise korral ega maaomaniku nõusolekuta, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine mõjutab. Maanteeamet on sedastanud, et veekogu paisutamine kahjustab Restu silla sammaste olukorda ning olemasolev hüdrotehniline rajatis, sild ja pais on halvas olukorras. Maanteeamet on seisukohal, et vee läbijooksu takistava paisu mulde ja varjade konstruktsioonide vahele on tekkinud veevoolu juga ja läbijooks vettpidavatest konstruktsioonidest nõrgendab silla sammast ja seeläbi vähendab silla ja paisu püsivust ning stabiilsust ja ohustab rajatise turvalist kasutust. 3.26 Loa taotleja pole nõus Keskkonnaameti hinnanguga, et olemasoleva Francis turbiini vahetamist kruviturbiini vastu ei saa samaväärse turbiini asendamisena käsitleda ning märgib osundades eelnõu p 2.12.1, et: „Ka Francis turbiiniga saab vajadusel toota elektrienergiat, mida saaks samuti kasutada (seda tehti aastal 1955) ja sealt saadud elektriga valgustati Restu koolimaja. Enamuse aega käitas Francis turbiin veskiseadmeid (mehaaniline ülekanne). Tänapäeval on kasutusel elektriseadmed, mistõttu tuleb toota elektrienergiat, et seda oleks võimalik kasutada puiduseadmete ja valgustuse jaoks ning teenida vahendeid, et tagada kruvikalapääsu süsteemi hooldus, tagavaraosade ost, õlide muretsemine jne.“/…/ Täiendav elektrikulu saaks müüa kaabli olemasolul elektrivõrku. Restu puhul on plaanis kasutada ülejääv elektrienergia hoonete valgustuseks (kogupind 1800 m2 ja puidutsehhi seamete käitamiseks (varem oli hüdroturbiin ka kõrval asuvas saeveskis)./…/ Ma ei kavatse midagi rekonstrueerida ega ümber ehitada, vaid kalade üles- alla rände huvides asendada Francis turbiin kruvikalapääsu süsteemiga, et täita seadust, tagada kalade üles-alla ränne. Kui Keskkonnaameti hinnangul on tegemist elektrijaama rekonstrueerimisega, siis spetsialistid seda nii ei hinda.“ 3.26.1 Keskkonnaamet selgitab, et tuleb eristada kruvikalatõstuki ja kruviturbiini rajamist, mõlemad võivad eksisteerida nii eraldi, kui ka koos. Kuna loa taotleja soovib rajada nii kruvikalatõstukit kui ka kruviturbiini, on tegemist mitte samaväärse rajatise asendamisega, vaid ümberehitamisega. Keskkonnaamet möönab, et kruviturbiini toodetavast ülejäävat elektrit ei pea elektrivõrku üle andma ning saab kasutada ka valgustuseks kui ka seadmete käitamiseks. 3.27 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 3.1.2, et: „Kinnistu, mis kulgeb üle Restu paisu, on riigi omandis. Vastavalt Tartu Halduskohtu kohtuotsusele 3-137/2003 selgitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium oma arvamust antud küsimuses./…/Siit lähtuvalt ei ole Maanteeameti nõusolek olnud vajalik.“ 3.27.1 Keskkonnaamet selgitab, et viidatud kohtuotsuse resolutiivosas on jäetud Jüri Raisma kaebus Sangaste Vallavalitsuse 19.02.2003 korralduse nr 39 peale veskitammi aluse maa 24  tagastamiseks rahuldamata. Keskkonnaamet märgib, et kohus on lahendis nr 3-137-2003 andnud küll selgitusi, et tagastatud maa tagastati koos veskiga ja lahutamatult kaasnevate rajatistega ning tagastamata jäetud maal vesiveskiga lahutamatult seotud rajatiste kasutamiseks säilib omandiõigus. Keskkonnaamet selgitab, et paisurajatist saab käsitleda kinnisasja näilise osa ehk iseseisva vallasasjana, millele tsiviilkäibes kohaldatakse kõiki vallasasjade käivet reguleerivaid sätteid. Restu paisu puhul ei tulene selle talumiskohustust Maanteeametil loa taotlejaga sõlmitud lepingust, seega saab talumiskohustus eksisteerida vaid juhul, kui Restu paisu osas kehtiks seadusest tulenev talumiskohustus. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et rajatise lugemisel tehnorajatiseks omab tähtsust ka selle reaalne kasutamine99 ning õiguslik ja faktiline võimalus rajatist teise kinnisasja huvides kasutada. Seega olenemata Restu paisu rajatiste omandiõigusest toimub tegevus riigimaal ning volitatud asutuse Maanteeameti nõusolek keskkonnaloa saamiseks on veeseaduse kohaselt vajalik. 3.28 Loa taotleja märgib osundades eelnõu p 3.1.2, et: „Ma esitasin 16.12.2019 kruvikalapääsu eelprojekti amsterdami mõõtsüsteemis. Keskkonnaameti täiendus, et ma esitasin uue ning täiendatud kalapääsu lahenduse, on vale. Kruvikalapääs on sama lahendusega juba 3 aastat. On tõsi, et KMH eelhinnagus on paisutustase kavandatud kõrgusele 65,26 m abs (EH2000), kuid taotluses esitatud kinnistute omanike nõusolekud on antud maksimaalsele paisutustasemele 64,96 m abs (EH2000). Lähtudes sellest asjaolust muudeti KMH eelhinnangus maksimaalne paisutustase kõrgusele 64,96 m abs (EH2000).“ 3.28.1 Keskkonnaamet möönab, et kruvikalapääsu põhilahendus on tõepoolest olnud sama, kuid loa taotleja on esitanud lahendused paisu eri osadesse kavandatuna, seega ei olnud tegemist sama vaid uue lahendusega kalapääsu asukohta arvestades. Keskkonnaamet märgib, et endiselt on kruvikalapääsu eelprojekti järgi maksimaalne paisutustase kavandatud kõrgusele 65,26 m abs (EH2000), seda muudetud ei ole. 3.29 Loa taotleja palus lähtuvalt eeltoodust pikendada keskkonnaloa andmisest keeldumise 14.02.2020 eelnõu kohta arvamuse esitamise tähtaega ning menetluse pikendamise vastamise ja arvamuse avaldamise tähtaega kuni 31.08.2020 ja keskkonnaloa taotluse menetlust kuni 30.09.2020. 3.29.1 Keskkonnaamet selgitab, et kuna jätkuvalt on loa taotlejal puudu Maanteeameti VeeS § 186 lg 2 ning VeeS § 190 lg 4 kohane nõusolek ja Männi kinnistu omaniku nõusolek pole kooskõlas kruvikalapääsu eelprojektiga, ei pea Keskkonnaamet tulenevalt HMS § 5 lg 2 mõistlikuks menetlust pikendada. IV. KAALUTLUSED 4.1 Keskkonnaloa andmisest keeldumise põhjendused 4.1.1 Tulenevalt HMS § 15 lg 2 ning määruse nr 18 § 13 lg 3 on Keskkonnaamet korduvalt teavitanud loa taotlejat taotluses esinevatest puudustest ning pikendanud tähtaegu puuduste kõrvaldamiseks (vt otsuse p 1.16, 1.18, 1.33, 1.36, 1.38, 1.40, 1.43, 1.50, 1.55). Keskkonnaameti poolt määratud tähtajaks (01.11.2019) loa taotleja lisaandmeid ei esitanud ning ei taotlenud tähtaegselt (s.o enne 01.11.2019) ka lisaandmete esitamiseks määratud tähtaja pikendamist. Alles 16.12.2019 (vt otsuse p 1.59) ja 01.06.2020 (vt otsuse p 1.75) esitas loa taotleja osaliselt teabe, mille esitamise tähtaeg oli 01.11.2019. 99 RKTK 3-2-1-67-02 p 8, RKHK 3-3-1-71-03 p 19, RKTK 3-2-1-43-06 p 15. 25 4.1.2 Kehtiva VeeS § 186 lg 2 kohaselt peab vee erikasutuseks võõral maatükil kasutajal olema maaomaniku nõusolek. Kinnistu Pringi-Restu tee, mis kulgeb üle Restu paisu, on riigi kinnivararegistri100 kohaselt riigi omandis, mille valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutuseks Maanteeamet. Keskkonnaamet selgitab, et Keskkonnaametil pole VeeS § 186 lg 2 alusel antud kaalutlusõigust ilma maaomaniku nõusolekuta keskkonnaloa andmiseks võõra maa kasutamise korral. Keskkonnaamet märgib, et vooluveekogu peamisel voolusängil asuv muudetud veerežiimiga lõik (paisjärv) kujuneb välja selle tõttu, et vooluveekogul asub inimese poolt rajatud pais ning loa taotleja soov on ka edaspidi paisutada Väike-Emajõge. Seega on vajalik esitada VeeS § 186 lg 2 kohane Maanteeameti nõusolek. 4.1.3 VeeS § 190 lg 4 kohaselt peab isikul, kes taotleb keskkonnaluba veekogu paisutamiseks, olema selleks tegevuseks kirjalik nõusolek maaomanikult, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine mõjutab. Kinnistu Pringi-Restu tee katastriüksuse mõõdistuse plaani kohaselt on kinnistust 132 m² vee all (Lisa 2), seega on paisutamise tulemusel mõjutatud kinnistu Pringi-Restu tee niiskusrežiim. Paisutuse mõjuala kaardi (Lisa 1) põhjal on tuvastatav, et veetase normaalpaisutustasemel 64,96 m abs (EH200) ulatub kinnistule Pringi-Restu tee, seega on vajalik Maanteeameti nõusolek tuginedes VeeS § 190 lg 4, kuna paisutamine Restu paisul mõjutab kinnistu Pringi-Restu tee niiskusrežiimi. 4.1.4 Tuginedes KeÜS § 42 lg 7 ja määruse nr 56 § 13 lg 1 p 11 kohaselt peab veekogu paisutamiseks või hüdroenergia kasutamiseks esitama andmed meetmete ja rajatiste kohta, millega tagatakse kaladele läbipääs paisust üles- ja allavoolu. VeeS § 190 lg 1 p 1 ja p 2 kohaselt esitab keskkonnaloa taotleja lisaks KeÜS § 42 lg 1 sätestatule Keskkonnaameti nõudmisel vee erikasutusega seotud tööde projekti ja andmed kavandatava tegevusega mõjutatava keskkonna kohta. Seega on Keskkonnaamet seisukohal, et kruvikalapääsu eelprojekt ja KMH eelhinnang on käsitletavad määruse nr 56 § 13 lg 1 p 11 ning VeeS § 190 lg 1 p 1 ja p 2 sätestatud andmetena, mille esitamise kohustus on loa taotlejal. Keskkonnaamet möönab, et loa taotleja on esitanud 16.12.2019101, peale lisateabe esitamise tähtaega (01.11.2019) uue ning täiendatud kruvikalapääsu eelprojekti, kuid juhib tähelepanu, et kruvikalapääsu eelprojektis kavandatud maksimaalne paisutustase on kavandatud kõrgusele 65,26 m abs (EH2000), kuid taotluse menetluse käigus esitatud Männi kinnistu omaniku nõusolek on antud maksimaalsele paisutustasemele 64,96 m abs (EH2000). Seega pole kruvikalapääsu eelprojekt kooskõlas Männi kinnistu omaniku antud nõusolekuga. Keskkonnaloa taotlusest puudub VeeS § 190 lg 4 kohane Männi kinnistu omaniku nõusolek maksimaalsele paisutustasemele 65,26 m abs (EH2000). Keskkonnaamet selgitas 22.01.2020 toimunud kohtumisel loa taotlejale täiendavalt maaomanike nõuolekute esitamise vajadust (vt otsuse p. 1.57), kaasaarvatud eelnimetatud vastuolu Männi kinnistu omaniku ning kruvikalapääsu eelprojektis olevate maksimaalsete paisutustasemete osas. 4.1.5 Keskkonnaametile ei ole esitatud otsuse p-des 1.39, 2.7.1, 2.10.1 ja 3.1.3 märgitud Männi kinnistu maaomaniku nõusolekut, mis oleks kooskõlas täiendatud kruvikalapääsu eelprojektiga. Samuti ei ole esitatud Maanteeameti nõusolekut (vt otsuse p. 2.3.1). HMS § 15 lg 2 kohaselt, kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan lähtuvalt HMS § 15 lg 2 ja 3 jätta taotluse läbi vaatamata. Keskkonnaamet on antud nõudeid loa taotlejale selgitanud (vt otsuse p 1.34, p 1.50, p 1.55). 4.1.6 VeeS § 192 lg 1 kohaselt keeldub Keskkonnaamet keskkonnaloa andmisest KeÜS § 52 lg 1 p 1 ning p-des 3–10 sätestatud juhtudel või kui keskkonnaloa taotlejal ei ole tegevuskoha maaomaniku nõusolekut viimase omandis oleva kinnisasja kasutamiseks või kui puudub VeeS § 190 lg 4 nimetatud nõusolek. Samuti keeldub Keskkonnaamet keskkonnaloa andmisest tuginedes 100 Kättesaadav: https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad (kontrollitud 02.06.2020). 101 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 17.12.2019 nr 14-6/19/540-4. 26 KeÜS § 52 lg 1 p 4 kohaselt juhul, kui kavandatav tegevus ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele. Arvestades korralduse p-des 1.57 (Maanteeameti nõusolekut puudutavalt), 2.3.1, 2.9.1, 3.10.1, 3.11.1, 3.16.1, 3.20.2, 3.24.1, 3.25.1, 3.27.1, 3.29.1 toodud asjaolusid ning p-des 4.1.1-4.1.5 toodud kaalutlusi ei ole Keskkonnaametil võimalik anda keskkonnaluba Restu paisul Väike Emajõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks. 4.1.7 HMS § 43 lg 2 kohaselt, kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt. 4.1.8 Tuginedes eeltoodule keeldub Keskkonnaamet loa taotlejale keskkonnaloa andmisest Väike Emajõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks elektri tootmiseks Restu paisul. V. OTSUSTUS Lähtudes Jüri Raisma 21.09.2010 esitatud keskkonnaloa taotlusest, veeseaduse § 192 lg 1, § 186 lg 2, § 190 lg 4, § 191 lg 1, haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2, lg 5 § 43 lg 1 p 1, lg 2, keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ § 13 lg 1 p 11, korralduse p 1 toodud asjaoludest ja p 2 ning p 3 toodud selgitustest taotlejale ning p 4 toodud kaalutlustest ning tuginedes Keskkonnaameti peadirektori 07.11.2019 käskkirja nr 1-1/19/205 „Regioonide põhimääruste kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaameti Lõuna regiooni põhimäärus“ p 2.2 ja 3.5.8 otsustan: 5.1 Keelduda Jüri Raismale (isikukood 34912240222) keskkonnaloa andmisest Valgamaal Otepää vallas Restu külas Restu vesiveski kinnistul (katastritunnus 72401:003:0153, registriosa nr 40440) Väike Emajõe (keskkonnaregistri kood VEE1008200) paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks Restu paisul (PAIS020550). 5.2 Avalikustada keskkonnaloa andmisest keeldumise otsus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 5.3 Teha korraldus teatavaks Jüri Raismale. 5.4 Korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest Jüri Raismale. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest arvates, esitades vaide otsuse andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Ena Poltimäe juhataja Lõuna regioon Lisad: 1. paisutuse niiskusrežiimi mõjuala kaart; 2. 23136 Pringi-Restu tee kinnistu katastriüksuse plaan. Saata: Keskkonnaministeerium, Keskkonnainspektsioon, Maanteeamet, Otepää Vallavalitsus, piirnevad maaomanikud. Meelis Järvemägi veespetsialist Lõuna regioon 27  Asukoha skeem: Riigitee 23136 Pringi-Restu km 9,159 asuv Restu sild Restu sild  Restu silla ja paisu seisukorra fotod Restu silla, paisu sissevool, paisu lüüsid Restu silla, paisu väljavool. Restu silla, paisu Restupoolne sammas Restu silla, Pringipoolne sammas  Keskkonnainspektsioon Meie 07.05.2020 nr 15-1/20-0031/22208-1 Keskkonnaamet Häirekeskus Avariiohu teade Edastame käesolevaga avariiohu teate vastavuses Veeseaduse §174 lg 5 p.4 riigitee 23136 Pringi – Restu km 9,159 asuv Restu silla nr 1008 kohta. Ohuolukorra kirjeldus: Väike-Emajõele on rajatud veeloata pais, millest tingituna tungib Restu paisjärve surveline vesi läbi silla kandekonstruktsiooniks olevate sammaste ja on toonud kaasa sammaste olulise lagunemise. Eelnimetatud asjaolu kujutab endast reaalset ohtu silla kontrollimatuks lagunemiseks. Olukorra iseloomustamiseks on lisatud situatsiooni iseloomustavad fotod, lisa 2. Maanteeameti tegevused ohuolukorras: - sillale on paigaldatud liiklusmärgid koormuspiiranguga 3,5 tonni; - liiklemiseks on suletud pool kriitilises seisus olevast sillaosast; - toimuvad ettevalmistustööd autoliikluse täielikuks sulgemiseks sillal; - kavandame Restu silla terviklikku ümberehitamist ja oleme käivitanud selleks vajalikud tegevused. Taotleme Keskkonnainspektsiooni otsustavat sekkumist, paisutuse likvideerimiseks, mille tulemusena vähendataks võimaliku keskkonna ja materiaalse kahju tekkimist. Palume käesolevale avariiohu teatele kiiret tagasisidet kavandatavatest tegevustest. Täiendav info: Priit Veeroja ,lõunaregiooni sillainsener, tel +372 5400 5358 [email protected] Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Priit Sauk Maanteeameti peadirektor Lisa 1. Restu silla asukoha skeem Lisa 2. Fotod seisukorrast Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  Muinsuskaitseamet Teie 10.07.2020 nr 1.1-7/1678 [email protected] Pikk 2 Meie 28.08.2020 nr 15-2/20/32746-2 10123, Tallinn Restu külas paiknevate objektide kultuurimälestiseks tunnistamisest Olete küsinud Maanteeametilt arvamust Valga maakonna Otepää valla Restu küla Restu vesiveski kinnistutel (katastritunnused 72401:003:0151; 72401:003:0152; 72401:003:0153) asuvate objektide mälestiseks tunnistamise kohta: 1. veskihoone; 2. viinaköök; 3. Restu paisjärv; 4. Restu pais; 5. hüdrotehniline kompleks Restu paisul, mis koosneb: - liigveelasu (veeregulaator); - sissevoolukanal vesiveski hoonesse; - pealevoolukanal endisesse saeveski hoonesse. Nimetatud objektid asuvad riigiteel nr 23136 Pringi-Restu (katastritunnusega 72401:001:0103) ja riigitee km 8,97-9,27 kaitsevööndis, mis on vastavalt EhS § 71 lg 2 mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast arvatuna 30 m. Restu sild on käesoleval hetkel avariiohtlikus seisukorras. Maanteeamet esitas 07.05.2020 kirjaga nr 15-120-003122208-1 avariiohu teate (vt Lisa 1) Keskkonnainspektsioonile, Keskkonnaametile ja Häirekeskusele. Stricto Projekt OÜ poolt läbiviidud Restu silla seisukorra auditi (vt Lisa 2) alusel ei saa vaadelda eraldiseisvate konstruktsioonidena teed piiravat tugimüüri, sillasambaid, tee all olevat veelaset, pinnaspaisuna toimivat tee mullet. Väljavõte auditist iseloomustamaks silla olukorda: Veskipoolse sillasamba kirjeldatud kahjustused on nii suured, et silla võib lugeda varisemisohtlikuks ning praegu püsib sild mingi hapra (arvutuslikult mittemääratletava) tasakaalu tõttu, mis võib muutuda, kui mõni suurem koormus ületab silda või kui sambale mõjub mõni muu koormus (paduvihm, suurveeaegne vool, talvine jäätumis-sulamisprotsess,…). Peame oluliseks täpsustada, et põhimääruse alusel ei ole Maanteeameti ülesandeks vee paisutamisega tegelemine ja sellised tegevused ei leia teehoiukava alusel rahastamist. Remondi pikaajaline viibimine on tingitud eelkõige erimeelustest Restu vesiveski kinnistute maaomaniku J.Raisma ja Keskkonnaameti seisukohtade vahel. Käesolevaks on Keskkonnaamet 22.06.2020 korraldusega nr 1-3/20/645 (vt Lisa 3) keeldunud keskkonnaloa väljastamisest, mis tähendab, et paisutamine ei ole õiguspärane. Silla ja paisurajatiste omandi piiritlemises ei ole Maanteeameti kui riigitee osas omaniku ülesannete täitja ja J.Raisma vahel käesolevaks hetkeks Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) sõlmitud siduvat kokkulepet, pooled on omandiküsimuses eri seisukohtadel. Maanteeamet teostas käesoleva aasta juulis-augustis Restu sillal piiratud tingimustel liikluse võimaldamiseks avariiremonttöid ja on alustanud projekteerimistingimuste menetlusega Restu silla terviklikuks ümberehitamiseks ja põhiprojekti koostamiseks. Oleme 13.01.2020. a kirjaga nr 15-1/20-0003/2052-1 esitanud projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ka Muinsuskaitseametile. Oleme arvestanud Muinsuskaitseametilt 16.01.2020 kirjaga nr 5.1-17.6/31-1 antud seisukohaga, et Restu silla vesiveski ei ole riikliku kaitse all ning vahetus läheduses puuduvad kultuurimälestised ja nende kaitsevööndid. Kõik Maanteeameti jätkutegevused suhtlemisel riigiasutuste, kohaliku omavalitsusega ja eraisikutega tuginevad Muinsuskaitseameti esitatud seisukohale. Eeltoodut arvesse võttes me ei pea Restu silla ja sellega seotud hüdrotehnilise kompleksi muinsuskaitsealuseks tunnistamist sobilikuks. Seatav kitsendus muudaks veelgi keerulisemaks riigitee toimivuse ja ohutuse tagamise antud teelõigus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: 1. Maanteeameti 07.05.2020 kiri nr 15-120-003122208-1: Avariiohu teade 2. Stricto Projekt OÜ töö nr S2017: Restu silla audit 3. Keskkonnaameti 22.06.2020 korraldus nr 1-3/20/645: Keskkonnaloa andmisest keeldumine Kristi Kuuse 58603278 [email protected] 2 (2)