Kiri

KORRALDUS 27.08.2020 nr DM-109323-6 Maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/325455 muutmine I. ASJAOLUD Maanteeamet (registrikood: 70001490, aadress Teelise tn 4, Tallinn 10916) esitas 27.09.2019 kirjaga nr 16- 5/19/44201-1 Keskkonnaametile maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) nr L.MK/325455 muutmise taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 27.09.2019 numbriga 12-2/19/461). Maanteeamet taotleb Välgita kruusakarjääri kaevandamisloa (L.MK/325455) muutmist seoses mäeeraldisel tehtud jääkvaru uurimistöödega ja vajadusega viia kaevandamise luba vastavusse uurimistöö tulemustega. Maavara kaevandamise luba L.MK/325455 kehtib kuni 02.10.2029. Välgita kruusakarjäär (mäeeraldise pindala 24,33 ha, teenindusmaa pindala 28,00 ha) asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Välgita küla territooriumil, jäädes kahele kinnistule, mille valdaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maanteeamet: Välgita kruusakarjäär (katastritunnus 71503:001:0010) ja Välgita kruusakarjäär 2 (katastritunnus 71503:001:0143). Taotletaval alal asub Välgita kruusamaardla (registrikaart 0700). Maavara kaevandamise loa muutmise taotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivne tarbevaru ehitusliival 250 tuh m³, ehituskruusal 450 tuh m³. Kaevandatav varu ehitusliival 242 tuh m³, ehituskruusal 396 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 20 tuh m³ (maavara kogus on esitatud seisuga 30.06.2019). Katendi kogus 40 tuh m³, sh mulla kogus, 21 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on ehitus ja teedeehitus. Taotletava loa kehtivusaeg on 15 aastat. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Välgita kruusamaardla (registrikaart nr 0700) ehitusliiva aktiivse tarbevaru 1 plokki ning ehituskruusa aktiivse tarbevaru 2 plokki. Taotletava mäeeraldise ning selle teenindusmaa lõunaosas asub kuni 10 ha pindalaga veekogu Välgita karjäär (keskkonnaregistri kood VEE2074030) ning selle veekaitsevöönd (10 m) kalda piiranguvöönd (50 m). Keskkonnaregistri andmetel on eelnimetatud veekogu näol tegemist tehisjärvega. Seletuskirjas on selgitatud, et järv on tekkinud kaevandamise tulemusena juba 1970datel aastatel. Vastavalt looduskaitseseaduse § 37 lõikele 4 ja veeseaduse § 120-le ei laiene maavara kaevandamise tõttu tekkinud tehisveekogule geoloogilise uuringu tegemise ja maavara kaevandamise keeld selle piiranguvööndites. Taotletava mäeeraldise ning selle teenindusmaa edelaservast ~10,6 m kaugusele jääb Elektrilevi OÜ 1-20 kV pingega elektriõhuliin SÜRGAVERE:SJA (VID kood K198015623, kaitsevöönd 10 m liini teljest), mille kaitsevööndiga kattumist ei esine. Taotletava mäeeraldise ning selle teenindusmaa edelaserv külgneb vahetult kinnismälestise Välgita mõisa peahoone, 18. saj, kaitsevööndiga (VID kood 14641). Avalikus kasutuses olev kohalik tee nr 7150102 Välgita karjääri tee läbib taotletava mäeeraldise teenindusmaa loodeosa ning selle äärmise sõiduraja välimine serv jääb taotletava mäeeraldise lääneservast ~2,0 m kaugusele. Välgita kruusamaardla Välgita kruusakarjääri järeluuringu ja jääkvaru ümberhindamise aruandele (varu seisuga 31.12.2018) on lisatud Viljandi Vallavalitsuse 20.05.2019 kiri nr 6-5/1269-1, millega kooskõlastati maavaravaru ploki moodustamine Välgita karjääri tee servast alates 2 m kauguselt. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lg 4 järgi kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Kaevandamisloa muutmise taotlus on 25.11.2019 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaametteavitas 25.11.2019 kirjaga nr 12-2/19/461-7 kaevandamisloa muutmise taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lg 1 p 1 ja 2 nimetatud isikuid. Avalikustamise käigus huvitatuid isikuid ei lisandunud. KeÜS § 47 lg 2 kohaselt avaldatakse kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmise kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaamet jätab kaevandamisloa muutmise ja pikendamise taotluse menetlusse võtmise teate avalikustamata kohalikus või maakondlikus ajalehes, kuna kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning antud tegevuseks puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaamet saatis 13.01.2019 kirjaga nr 12-2/19/461-10 kaevandamisloa muutmise ja pikendamise taotluse, taotluse kohta tehtava otsuse ja loa eelnõu arvamuse saamiseks kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele, Viljandi Vallavalitsusele. Viljandi Vallavalitsus nõustus 12.02.2020 korraldusega nr 2-3/118 Välgita kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/325455 muutmise taotlusega. Kooskõlas MaaPS § 1 lg 3 ja 4, HMS §-dega 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet 05.08.2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks kaevandamisloa muutmise ja pikendamise korralduse eelnõu. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lg 2 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu kätte saamisest arvates. Ettepanekuid ja/või vastuväiteid kahe nädala jooksul ei laekunud. Tuginedes KeÜS §-le 47 jätab Keskkonnaamet kaevandamisloa muutmise ja pikendamise korralduse eelnõu avalikustamata kohalikus või maakondlikus ajalehes, kuna kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning antud tegevuseks puudub piisav avalik huvi. HMS § 40 lg 1 peab loa andja andma enne haldusakti väljastamist menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet küsis menetlusosaliselt 06.08.2020 kirjaga nr DM-109323-2 arvamust või vastuväiteid kaevandamisloa muutmise ja pikendamise eelnõule kahe nädala jooksul kirja saatmisest. Maanteeamet nõustus 10.08.2020 kirjaga nr 16-5/20/36655-2 kaevandamisloa muutmise ja pikendamise eelnõuga. II. KAALUTLUSED 2.1. Õiguslik alus Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks. Kaevandamisloa muutmise ja pikendamise taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri andmete volitatud töötleja, Maa-amet (04.10.2019 nr 9-3/19/15167 ja 11.11.2019 nr 9-3/19/15167-4). Vastavalt ettepanekutele täiendati loa taotlust. Riigilõiv 500 € on tasutud 08.10.2019 riigilõivuseaduse § 123 lg 1 kohaselt. Vastavalt MaaPS § 67 lg 8 ja § 68 lg 7 kaevandamisloa muutmise korral muudetakse olemasolevat kaevandamisluba, muutes vastavalt vajadusele ka muid kaevandamisloale märgitud nõudeid. Vastavalt MaaPS § 66 lg 2 p 1 ja p 2 ja § 68 lg 7 esitas taotleja kaevandamisloa muutmise ja kehtivusaja pikendamiseks kaevandamisloa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Vastavalt MaaPS § 49 lg 6 ja 7 saadab loa andja kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele. Viljandi Vallavalitsus nõustus 12.02.2020 korraldusega nr 2-3/118 Välgita kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/325455 muutmise taotlusega. 2.2. Keskkonnamõju hindamine 2(7) KeHJS (RT I, 04.07.2017, 45) § 11 lõike 2 alusel otsustas Keskkonnaamet 18.06.2020 kirjaga nr DM-109323-1 „Välgita maardla Välgita kruusaakarjääri kaevandamisloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ algatamata keskkonnamõju hindamise kaevandamisloa nr L.MK/325455 muutmise menetluse käigus. 2.3. Kaalutlused loa andmisel Kaevandamisloa muutmisele ja kehtivusaja pikendamise menetlusele kohaldatakse HMS avatud menetluse sätteid ja KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal selgitatakse välja, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa andja. Muuhulgas keeldutakse kaevandamisloa andmisest ja muutmisest, kui kaevandamine on vastuolus riigi huvidega. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Riigi huvi esinemist või puudumist analüüsitakse vastavalt Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendile „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“. Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks. Kui taotletakse kaevandamisluba või loa muutmist või mäeeraldise laiendamist selliselt, et taotletava tegevuse tulemusena tagatakse maavaravaru säästlik kasutamine või korrastamistingimuste otstarbekam täitmine, ei ole vajalik varustuskindluse analüüsi teostamine. Taotletava tegevusega: 1. välditakse majanduslikult ebaotstarbekate jääkvaruplokkide teket, v.a juhul, kui ploki tekkimist põhjustava taristu (infrastruktuuri) rajamisega seotud riiklikud huvid prevaleerivad maavara kaevandamisega seotud huvide üle; 2. väljatakse maavaravaru täielikult ka vertikaalsuunas; 3. tagatakse korrastamistingimuste otstarbekam täitmine; 4. tagatakse planeeringutest või riigi taristu ehituse ja laiendamise vajadustest tingitud tegevuste raames maapõue ja maavaravaru kaitse nõuete täitmine ning maavaravaru ratsionaalne kasutamine. Riigi huvidega kooskõlas olevaks loetakse taotlus, mis vastab vähemalt ühele punktides 1-4 ülal toodud kriteeriumile. Antud taotluse puhul on tagatud eelpool nimetatud tingimused, kuna tegemist on varasemalt kaevandatud alaga, taotletava ala piires on jääkvaru väljamata, loa andmine tagaks kaevandatud alade nõuetekohase korrastamise ning oleks välditud ebaotstarbekate jääkplokkide tekkimine. Eelnevast tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et taotletav tegevus ei ole vastuolus riigi huvidega. MaaPS § 55 lg 3 p 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kuriteo või väärteo eest kaevandamise või kaevandamisjäätmete käitlemise valdkonnas ja nende andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning Maanteeamet ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 17.12.2019). Keskkonnaamet on kontrollinud ning samuti ei esine teisi MaaPS § 55 esitatud kaevandamisloa andmisest keeldumise aluseid. Vastavalt MaaPS § 50 lg 6 tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmekava koostamisel, esitamisel ja kinnitamisel lähtutakse jäätmeseaduse §-ga 421 kehtestatud nõuetest. Taotlusele on lisatud Välgita kruusakarjääri kaevandamisjäätmekava. Maakatastriseaduse § 18¹ lg 10 järgi peab maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve olema mäetööstusmaa. Vastavalt maakatastriseadusele § 18² g 4 kohaselt katastriüksusele, millele on välja antud maavara kaevandamise luba, määratakse kaevandamisloast tulenevalt mäetööstusmaa või turbatööstusmaa sihtotstarve. 2.4. Täiendavate tingimuste seadmine HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja – vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 3(7) 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). Tulenevalt MaaPS § 56 lg 1 punktist 9, lg 2 punktist 5 ja keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ § 6 lg 4 märgitakse kaevandamisloa lahtrisse „Täiendavad tingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ning kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks ja vajadusel muud täiendavad nõuded. Täiendavate tingimuste andmisel muudetavale loale on lähtutud kaevandamisloa nr L.MK/325455 märgitud täiendavatest tingimustest. Kaevandamisloal nr L.MK/325455 on täiendavate tingimustena märgitud järgnevad nõuded: 1. Kaevandaja peab järgima kehtestatud mürataseme piirnorme. 2. Mürataseme vähendamiseks tuleb maavaravaru purustiga töötlemisel purusti paigutada vähemalt 3 m kõrguse puistangu (nt väljatavast maavarast) taha. 3. Loa omanikul tuleb ühe aasta jooksul alates kaevandamisloa kehtima hakkamisest läbi viia karjäärimasinate koostöötamisel (sh purustus-sorteerimissõlm) mürataseme kontrollmõõtmine. Juhul, kui kaevandamisloa kehtivuse esimesel aastal purustus-sorteerimissõlme ei kasutata, tuleb arendajal loa kehtivuse esimese aasta jooksul läbi viia mürataseme kontrollmõõtmine ülejäänud karjäärimasinate koostöötamisel ning purustus- sorteerimissõlme esmakordsel kasutamisel tuleb arendajal läbi viia täiendav mürataseme kontrollmõõtmine kõigi karjäärimasinate koostöötamisel (sh purustus-sorteerimissõlm). Müra tuleb mõõta Tamme vkt 2 (sihtotstarve elamumaa), Sepa (sihtotstarve maatulundusmaa) ja Välgita (sihtotstarve maatulundusmaa) maaüksuste piiridel ning Sepa ja Välgita maaüksuste õuealade piiridel. Juhul, kui Sepa ja Välgita maaüksuste piiridel mõõdetud müratase vastab õueala piirnormidele, siis ei ole vaja täiendavat mõõtmist Sepa ja Välgita maaüksuste õuealade piiridel teha. Müra mõõtmisel peab karjäärimasinate töö toimuma majapidamiste suhtes kõige ebasoodsamates kohtades ning töö asukohad tuleb enne mõõtmist kooskõlastada Keskkonnaametiga. Mürataseme piirnormide ületamisel tuleb rakendada täiendavaid leevendavaid meetmeid selliselt, et kehtestatud mürataseme piirnorme ei ületata, ning pärast täiendavate leevendavate meetmete rakendamist tuleb mürataseme kontrollmõõtmist korrata. Mürataseme mõõtmistulemustest teavitada Keskkonnaametit. 4. Juhul, kui tolm põhjustab häiringuid ümbruskonna aladele või elanikele, tuleb loa omanikul mäeeraldise teenindusmaal kasutusele võtta tolmu levikut piiravad meetmed (nt niisutamine, kaltsiumkloriidiga töötlemine) ning takistada tolmu kandumist naaberkinnistutele. 5. Tolmust ja mürast tingitud mõjude täiendavaks leevendamiseks on Välgita maaüksuse poolse karjääritee kasutamine keelatud ning Tamme aiandusühistu poolset karjääriteed võib kasutada vaid sissesõitudeks. 6. Loa omanikul tuleb kaevuomaniku juuresolekul enne allpool põhjavee taset asuva maavaravaru väljamise alustamist ja sellele järgneval kolmel aastal kaks korda aastas (jaanuar-veebruar – põhjaveetaseme talvine miinimum ning juuli-august – põhjaveetaseme suvine miinimum) ning kaebuse korral teostada veetaseme seire Välgita ja Tamme vkt 3 maaüksuste kaevudes. Mõõtmisel tuleb määrata veetaseme absoluutne kõrgus ja kirjeldada mõõtmise viisi ning mõõtmise täpsus peab olema +/- 0,1 m. Keskkonnaametil on õigus seire sagedust muuta. Juhul, kui veetase lähiümbruse kaevudes langeb Välgita kruusakarjääri kaevandustegevuse tõttu, tuleb maavara kaevandamisloa omanikul enda kuludega hiljemalt kahe kuu jooksul tagada mõjutatud kaevust vee kättesaadavus, rajada mõjutatud kinnistule uus puurkaev või muuta tegevust selliselt, et veetase mõjutatud kaevus taastub. 7. Seadmete ja masinate tankimine ning remont peab toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil. 8. Enne kui karjääri paigaldatakse asfaltitehas, tuleb luba ja tingimused selleks taotleda loa andjalt. Keskkonnaamet küsis 18.12.2019 kirjaga nr 12-2/19/461-7 lisateavet kaevandamisloa nr L.MK/325455 täiendavate tingimuste täitmise kohta. Maanteeamet vastas 03.01.2020 kirjaga nr 16-5/19/44201-5 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 27.09.2019 numbriga 12-2/19/461-9). Kaevandamisloal nr L.MK/325455 täiendavatest tingimustest: 1. Maapõueseadusest tulenev tingimus ja ei kuulu kaevandamisloale kandmiseks. 2. Mürataseme vähendamiseks tuleb maavaravaru purustiga töötlemisel purusti paigutada vähemalt 3 m kõrguse puistangu (nt väljatavast maavarast) taha. Tingimus on asjakohane müra ning ka tolmu leevendamiseks ja kantakse kaevandamisloale esialgses sõnastuses. 3. Tingimus on asjakohane müra leevendamiseks ja kantakse kaevandamisloale esialgses sõnastuses. 4. Tingimus on asjakohane vähendamaks peenosakeste (tolmu) levikut ja kantakse kaevandamisloale järgnevas sõnastuses: Kaevandamise ja vedude perioodil tuleb kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰C niisutada purustatavat tooret, karjäärisiseseid teid ning platse. 5. Tingimus on asjakohane müra ja tolmu leevendamiseks ja kantakse kaevandamisloale esialgses sõnastuses. 4(7) 6. Ettevõte ei ole allpool veetaset kaevandatud, seetõttu ei ole ka veetaseme seiret kaevudes teostatud. Tingimus on asjakohane vältimaks võimalikku, kaevandamise tulemusena põhjavee taseme alanemist ja kantakse kaevandamisloale esialgses sõnastuses. 7. Tingimus on asjakohane vältimaks põhjavee reostumise ohtu naftasaadustega ja kantakse kaevandamisloale järgnevas sõnastuses: Seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil. Karjääris peab olema tagatud võimekus õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks. 8. Tingimus ei ole asjakohane ja kaevandamisloale kandmisele ei kuulu. Kaevandamisloa andmisel on eelnevast tulenevalt otstarbekas kanda antavale kaevandamisloale nr L.MK/325455 järgmised täiendavad tingimused: 1. Mürataseme vähendamiseks tuleb maavaravaru purustiga töötlemisel purusti paigutada vähemalt 3 m kõrguse puistangu (nt väljatavast maavarast) taha. 2. Loa omanikul tuleb ühe aasta jooksul alates kaevandamisloa kehtima hakkamisest läbi viia karjäärimasinate koostöötamisel (sh purustus-sorteerimissõlm) mürataseme kontrollmõõtmine. Juhul, kui kaevandamisloa kehtivuse esimesel aastal purustus-sorteerimissõlme ei kasutata, tuleb arendajal loa kehtivuse esimese aasta jooksul läbi viia mürataseme kontrollmõõtmine ülejäänud karjäärimasinate koostöötamisel ning purustus- sorteerimissõlme esmakordsel kasutamisel tuleb arendajal läbi viia täiendav mürataseme kontrollmõõtmine kõigi karjäärimasinate koostöötamisel (sh purustus-sorteerimissõlm). Müra tuleb mõõta Tamme vkt 2 (sihtotstarve elamumaa), Sepa (sihtotstarve maatulundusmaa) ja Välgita (sihtotstarve maatulundusmaa) maaüksuste piiridel ning Sepa ja Välgita maaüksuste õuealade piiridel. Juhul, kui Sepa ja Välgita maaüksuste piiridel mõõdetud müratase vastab õueala piirnormidele, siis ei ole vaja täiendavat mõõtmist Sepa ja Välgita maaüksuste õuealade piiridel teha. Müra mõõtmisel peab karjäärimasinate töö toimuma majapidamiste suhtes kõige ebasoodsamates kohtades ning töö asukohad tuleb enne mõõtmist kooskõlastada Keskkonnaametiga. Mürataseme piirnormide ületamisel tuleb rakendada täiendavaid leevendavaid meetmeid selliselt, et kehtestatud mürataseme piirnorme ei ületata, ning pärast täiendavate leevendavate meetmete rakendamist tuleb mürataseme kontrollmõõtmist korrata. Mürataseme mõõtmistulemustest teavitada Keskkonnaametit. Ettevõtte poolt ei ole müramõõtmisi teostatud, kuna karjääris ei ole töötanud üle ühe masina. 3. Kaevandamise ja vedude perioodil tuleb kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰C niisutada purustatavat tooret, karjäärisiseseid teid ning platse. 4. Tolmust ja mürast tingitud mõjude täiendavaks leevendamiseks on Välgita maaüksuse poolse karjääritee kasutamine keelatud ning Tamme aiandusühistu poolset karjääriteed võib kasutada vaid sissesõitudeks. 5. Loa omanikul tuleb kaevuomaniku juuresolekul enne allpool põhjavee taset asuva maavaravaru väljamise alustamist ja sellele järgneval kolmel aastal kaks korda aastas (jaanuar-veebruar – põhjaveetaseme talvine miinimum ning juuli-august – põhjaveetaseme suvine miinimum) ning kaebuse korral teostada veetaseme seire Välgita ja Tamme vkt 3 maaüksuste kaevudes. Mõõtmisel tuleb määrata veetaseme absoluutne kõrgus ja kirjeldada mõõtmise viisi ning mõõtmise täpsus peab olema +/- 0,1 m. Keskkonnaametil on õigus seire sagedust muuta. Juhul, kui veetase lähiümbruse kaevudes langeb Välgita kruusakarjääri kaevandustegevuse tõttu, tuleb maavara kaevandamisloa omanikul enda kuludega hiljemalt kahe kuu jooksul tagada mõjutatud kaevust vee kättesaadavus, rajada mõjutatud kinnistule uus puurkaev või muuta tegevust selliselt, et veetase mõjutatud kaevus taastub. 6. Seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil. Karjääris peab olema tagatud võimekus õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks. III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks MaaPS ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1- 1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Viljandi Vallavalitsuse 12.02.2020 otsusele nr 2-3/118 ja Maanteeameti taotlusele otsustan: 3.1. Muuta Maanteeametile maavara kaevandamise keskkonnaluba nr L.MK/325455 järgnevalt: 3.2. Määrata loa vormi punktis loa omaja: aadress Teelise tn 4, Tallinn 10916; 3.3. Määrata loa vormi punktis mäeeraldis ja selle teenindusmaa: mäeeraldise asukoht (maakond, vald) Viljandi maakond, Viljandi vald; mäeeraldise pindala 24,33 ha; mäeeraldise teenindusmaa pindala 28,0 ha; 3.4. Määrata loa vormi punktis geoloogiline uuring: Välgita kruusakarjääri järeluuringu jääkvaru ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 31.12.2018), geoloogiafondi number 9108, varude kinnitamise otsus ja kuupäev nr nr 1-17/19/1721, 05.07.2019; 3.5. Määrata loa vormi punktis maavara kogus: ehitusliiva aktiivse tarbevaru suuruseks 250 tuh m³ ja kaevandatava varu suuruseks 242 tuh m³; ehituskruusa aktiivse tarbevaru suuruseks 450 tuh m³ ja 5(7) kaevandatava varu suuruseks 396 tuh m³; maavara kogus on esitatud seisuga 30.06.2020 ; 3.6. Määrata loa vormi punktis katend sh muld katendi kogus 40 tuh m³, sh mulla kogus 21 tuh m³; 3.7. Määrata loa vormi punktis maavara kasutamine: kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik 20 tuh m³ ja loa kehtivusaeg kuni 02.10.2035 (15 aastat); 3.8. Kaevandamise loale märkida järgmised täiendavad tingimused: 1. Mürataseme vähendamiseks tuleb maavaravaru purustiga töötlemisel purusti paigutada vähemalt 3 m kõrguse puistangu (nt väljatavast maavarast) taha. 2. Loa omanikul tuleb ühe aasta jooksul alates kaevandamisloa kehtima hakkamisest läbi viia karjäärimasinate koostöötamisel (sh purustus-sorteerimissõlm) mürataseme kontrollmõõtmine. Juhul, kui kaevandamisloa kehtivuse esimesel aastal purustus-sorteerimissõlme ei kasutata, tuleb arendajal loa kehtivuse esimese aasta jooksul läbi viia mürataseme kontrollmõõtmine ülejäänud karjäärimasinate koostöötamisel ning purustus-sorteerimissõlme esmakordsel kasutamisel tuleb arendajal läbi viia täiendav mürataseme kontrollmõõtmine kõigi karjäärimasinate koostöötamisel (sh purustus-sorteerimissõlm). Müra tuleb mõõta Tamme vkt 2 (sihtotstarve elamumaa), Sepa (sihtotstarve maatulundusmaa) ja Välgita (sihtotstarve maatulundusmaa) maaüksuste piiridel ning Sepa ja Välgita maaüksuste õuealade piiridel. Juhul, kui Sepa ja Välgita maaüksuste piiridel mõõdetud müratase vastab õueala piirnormidele, siis ei ole vaja täiendavat mõõtmist Sepa ja Välgita maaüksuste õuealade piiridel teha. Müra mõõtmisel peab karjäärimasinate töö toimuma majapidamiste suhtes kõige ebasoodsamates kohtades ning töö asukohad tuleb enne mõõtmist kooskõlastada Keskkonnaametiga. Mürataseme piirnormide ületamisel tuleb rakendada täiendavaid leevendavaid meetmeid selliselt, et kehtestatud mürataseme piirnorme ei ületata, ning pärast täiendavate leevendavate meetmete rakendamist tuleb mürataseme kontrollmõõtmist korrata. Mürataseme mõõtmistulemustest teavitada Keskkonnaametit. Ettevõtte poolt ei ole müramõõtmisi teostatud, kuna karjääris ei ole töötanud üle ühe masina. 3. Kaevandamise ja vedude perioodil tuleb kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰C niisutada purustatavat tooret, karjäärisiseseid teid ning platse. 4. Tolmust ja mürast tingitud mõjude täiendavaks leevendamiseks on Välgita maaüksuse poolse karjääritee kasutamine keelatud ning Tamme aiandusühistu poolset karjääriteed võib kasutada vaid sissesõitudeks. 5. Loa omanikul tuleb kaevuomaniku juuresolekul enne allpool põhjavee taset asuva maavaravaru väljamise alustamist ja sellele järgneval kolmel aastal kaks korda aastas (jaanuar-veebruar – põhjaveetaseme talvine miinimum ning juuli-august – põhjaveetaseme suvine miinimum) ning kaebuse korral teostada veetaseme seire Välgita ja Tamme vkt 3 maaüksuste kaevudes. Mõõtmisel tuleb määrata veetaseme absoluutne kõrgus ja kirjeldada mõõtmise viisi ning mõõtmise täpsus peab olema +/- 0,1 m. Keskkonnaametil on õigus seire sagedust muuta. Juhul, kui veetase lähiümbruse kaevudes langeb Välgita kruusakarjääri kaevandustegevuse tõttu, tuleb maavara kaevandamisloa omanikul enda kuludega hiljemalt kahe kuu jooksul tagada mõjutatud kaevust vee kättesaadavus, rajada mõjutatud kinnistule uus puurkaev või muuta tegevust selliselt, et veetase mõjutatud kaevus taastub. 6. Seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil. Karjääris peab olema tagatud võimekus õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks. 3.9. Avalikustada Maanteeameti maavara kaevandamise keskkonnaloa nr L.MK/325455 muutmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. VAIDLUSTAMISVIIDE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo 6(7) Lisad: 1. Keskkonnaluba 2. Välgita korrastatud ala plaan.pdf 3. Välgita geoloogilised läbilõiked.pdf 4. Välgita korrastatud ala plaan.pdf Teadmiseks: Maa-amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Viljandi Vallavalitsus Aare Mark maapõuespetsialist maapõuebüroo keskkonnaosakond 7(7)  Keskkonnaluba Keskkonnaloa registrinumber L.MK/325455 Loa omaja Ärinimi / Nimi Maanteeamet andmed Registrikood / Isikukood 70001490 Tegevuskoha Tegevuskoha nimetus Välgita kruusamaardla Välgita kruusakarjäär andmed Tegevuskoha aadress Teelise tn 4, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond Katastritunnus Territoriaalkood EHAK 0524 Tegevusvaldkond Keskkonnaloaga reguleeritavad Maavara kaevandamine; tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Narva mnt 7a, 15172, Tallinn Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise 27.08.2020 periood kuupäev Lõppemise kuupäev 02.10.2035 Eriosa - Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 700 Maardla nimetus Välgita Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara kruus Mäeeraldise nimetus Välgita kruusakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Teenindusmaa ruumikuju Mäeeraldise pindala (ha) 24.33 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 28 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 40 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 21 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve ehitussegud ja teedeehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 20 Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) Plokid 2/4 Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 250 tuh m³ 30.06.2020 2 plokk ehituskruus Kruus, ehituskruus Ei Jah aT - aktiivne tarbevaru 450 tuh m³ 30.06.2020 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Liiv, ehitusliiv 2014 2035 tuh m³ 242 tuh m³ Kruus, ehituskruus 2014 2035 tuh m³ 396 tuh m³ Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Liiv, ehitusliiv 2014 2035 0899 Viljandi vald Kruus, ehituskruus 2014 2035 0899 Viljandi vald Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus 1.Välgita kruusakarjääri järeluuringu jääkvaru ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 31.12.2018) Geoloogiafondi number 9108 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/19/1721 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 05.07.2019 Kõrvaltingimused 3/4 1. Mürataseme vähendamiseks tuleb maavaravaru purustiga töötlemisel purusti paigutada vähemalt 3 m kõrguse puistangu (nt väljatavast maavarast) taha. 2. Loa omanikul tuleb ühe aasta jooksul alates kaevandamisloa kehtima hakkamisest läbi viia karjäärimasinate koostöötamisel (sh purustus- sorteerimissõlm) mürataseme kontrollmõõtmine. Juhul, kui kaevandamisloa kehtivuse esimesel aastal purustus-sorteerimissõlme ei kasutata, tuleb arendajal loa kehtivuse esimese aasta jooksul läbi viia mürataseme kontrollmõõtmine ülejäänud karjäärimasinate koostöötamisel ning purustus- sorteerimissõlme esmakordsel kasutamisel tuleb arendajal läbi viia täiendav mürataseme kontrollmõõtmine kõigi karjäärimasinate koostöötamisel (sh purustus-sorteerimissõlm). Müra tuleb mõõta Tamme vkt 2 (sihtotstarve elamumaa), Sepa (sihtotstarve maatulundusmaa) ja Välgita (sihtotstarve maatulundusmaa) maaüksuste piiridel ning Sepa ja Välgita maaüksuste õuealade piiridel. Juhul, kui Sepa ja Välgita maaüksuste piiridel mõõdetud müratase vastab õueala piirnormidele, siis ei ole vaja täiendavat mõõtmist Sepa ja Välgita maaüksuste õuealade piiridel teha. Müra mõõtmisel peab karjäärimasinate töö toimuma majapidamiste suhtes kõige ebasoodsamates kohtades ning töö asukohad tuleb enne mõõtmist kooskõlastada Keskkonnaametiga. Mürataseme piirnormide ületamisel tuleb rakendada täiendavaid leevendavaid meetmeid selliselt, et kehtestatud mürataseme piirnorme ei ületata, ning pärast täiendavate leevendavate meetmete rakendamist tuleb mürataseme kontrollmõõtmist korrata. Mürataseme mõõtmistulemustest teavitada Keskkonnaametit. Ettevõtte poolt ei ole müramõõtmisi teostatud, kuna karjääris ei ole töötanud üle ühe masina. 3. Kaevandamise ja vedude perioodil tuleb kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰C niisutada purustatavat tooret, karjäärisiseseid teid ning platse. 4. Tolmust ja mürast tingitud mõjude täiendavaks leevendamiseks on Välgita maaüksuse poolse karjääritee kasutamine keelatud ning Tamme aiandusühistu poolset karjääriteed võib kasutada vaid sissesõitudeks. 5. Loa omanikul tuleb kaevuomaniku juuresolekul enne allpool põhjavee taset asuva maavaravaru väljamise alustamist ja sellele järgneval kolmel aastal kaks korda aastas (jaanuar-veebruar – põhjaveetaseme talvine miinimum ning juuli-august – põhjaveetaseme suvine miinimum) ning kaebuse korral teostada veetaseme seire Välgita ja Tamme vkt 3 maaüksuste kaevudes. Mõõtmisel tuleb määrata veetaseme absoluutne kõrgus ja kirjeldada mõõtmise viisi ning mõõtmise täpsus peab olema +/- 0,1 m. Keskkonnaametil on õigus seire sagedust muuta. Juhul, kui veetase lähiümbruse kaevudes langeb Välgita kruusakarjääri kaevandustegevuse tõttu, tuleb maavara kaevandamisloa omanikul enda kuludega hiljemalt kahe kuu jooksul tagada mõjutatud kaevust vee kättesaadavus, rajada mõjutatud kinnistule uus puurkaev või muuta tegevust selliselt, et veetase mõjutatud kaevus taastub. 6. Seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil. Karjääris peab olema tagatud võimekus õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks. Kaevandatud maa kasutamise otstarve metsamaa ja veekogumaa 4/4 Saatja: Erika Virroja <[email protected]> Saadetud: 28.08.2020 09:41 Adressaat: Erika Virroja <[email protected]> Teema: FW: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Manused: DM-109323-6.pdf.bdoc From: [email protected] [mailto:[email protected]] Sent: Thursday, August 27, 2020 9:15 PM To: [email protected] Subject: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Tere! Isikule Maanteeamet on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-109323-6 Maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/325455 muutmine. Dokumendiga on võimalik tutvuda https://kotkas.envir.ee/documents/d/33013- 9440b2ffb761ca2cf2298991f759e1443b51c6d165103b6383214247d5f89f3a KOTKAS automaatteavitus Teavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte vastata. Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS Tehnilistes küsimustes aitab klienditugi [email protected] ja sisulistes küsimustes valdkonna spetsialist Keskkonnaametist