Taotlus

75.00 2,3° vertikaalne suunamuutus 74.00 74.08 74.08 73.96 73.50 Ø160 73.20 73.00 Ø50 1,8° vertikaalne suunamuutus V1 Riigimaantee nr 6 72.00 Valga - Uulu tee piirid 10701:002:0024 71.54 Ø110 V1 71.00 1,95 m Spindel 525 mm Kõrgusmärk 70.51 V1 70.00 V1 69.30 ? Ø315 V1 69.00 V1 Proj. hülsstorud De400 68.49 68.51 Hülsstorud võimalusel paigaldada ol.ol. L=26 m Ø50 Ø200 kaugküttetorude betoonkanalisse 68.24 (ol.ol r/b kanali sügavus teadmata) Ø160 68.00 V1 V1 K1 V1 67.00 66.64 V1 Ø160 V1 K1 V1 66.17 Võimalusel kasutada ol.ol sisendit 66.00 Ø50 YK-9 Ühendus Abja tee 15 (koolimaja) hoonega 70.02 70.80 Kasutusest välja jääv kanalisatsiooni toru Kasutusest välja jääv kanalisatsiooni toru V1 K1 YK-1 Ühendus Kastani tn 1 katlamajaga V1 V1 65.00 K1 V1 Projeteeritav kanalisatsiooni toru Sademeveekanalisatsioonitoru 65.59 64.94 64.83 Kasutusest välja jääv vee toru Kasutusest välja jääv vee toru Kasutusest välja jääv vee toru Ø160 Ø110 Ø160 Ahenevad siirdmikud 74.90 Projeteeritav vee toru toru Projeteeritav vee toru 70.10 71.00 SV-1 Sulgeseadmed Ahenevad siirdmikud V1 K1 Kanalisatsiooni toru 64.14 Projeteeritav veeV1 64.00 ELA SA sidetrass ELA SA sidetrass ELA SA sidetrass ELA SA sidetrass Hülsstorude algus M/P elektrikaablid M/P elektrikaablid 69.17 71.30 Hülsstorude lõpp M/P elektrikaabel M/P elektrikaabel M/P elektrikaabel M/P elektrikaabel M/P elektrikaabel M/P elektrikaabel M/P elektrikaabel N-10 Põlved 90° N-24 Põlved 90° N-25 Põlved 90° N-26 Põlved 90° 90° N-28 Põlved 75° N-29 Põlved 90° N-30 Põlved 50° N-31 Põlved 90° N-32 Põlved 50° N-9 SXB põlved HS-1 T-hargmik HS-2 T-hargmik HS-3 T-hargmik HS-6 T-hargmik HS-7 T-hargmik N-7 SXB põlved K1 N-27 PõlvedV1 N-3 Põlved 80° N-4 Põlved 90° N-5 Põlved 90° N-6 Põlved 90° 70.60 71.50 N-1 Põlved 90° 70.60 71.50 N-2 Põlved 90° N-8 Põlved 90° V1 Mhor 1:500 K1 V1 Sidekaabel 69.24 70.20 Sidekaabel Sidekaabel Sidekanal Vee toru Mvert 1:50 63.00 70.60 71.35 73.93 75.00 72.39 73.15 72.02 73.15 70.28 71.25 69.17 71.35 69.17 71.30 69.17 71.40 70.41 71.30 70.37 71.40 70.37 71.35 70.31 71.10 70.31 70.90 69.11 69.95 66.07 67.05 66.15 67.00 65.58 66.45 65.75 66.65 65.75 66.70 65.75 66.75 65.35 66.80 65.35 66.85 OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS 74.01 KÕRGUSMÄRK TORU PEALE 1.0 1.2 1.2 1.4 1.2 1.1 1.4 1.3 2.5 2.4 2.4 2.5 1.2 1.3 1.3 1.1 0.9 1.2 1.0 1.1 1.2 1.2 1.1 1.1 1.1 1.2 1.3 1.7 1.7 TORU RAJAMISSÜGAVUS (m) i=0.330 i=0.313 i=0.026 i=0.093 i=0.054 i=0.019 i=0.058 i=0.051 i=0.020 i=0.001 i=0.036 i=0.044 i=0.020 KALLE i=0.005 i=0.016 i=0.030 i=0.086 VAHEKAUGUSED (m) 6.3 3.0 62.0 17.0 44.5 4.0 48.9 3.4 40.6 4.0 34.0 2.5 36.1 4.5 3.22.32.2 25.6 5.0 72.5 4.7 27.7 6.1 58.8 4.0 4.6 3.6 4.8 90° 90° 90° 75° 90° 90° 90° 90° 50° TORU PLAAN V1 V1 V1 K1 V1 K1 K1 V1 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 V1 V1 V1 K1 V1 K1 K1 V1 90° 80° 90° 90° 85° 90° 90° 75° 50° 90° TORU ANDMED Eelisoleeritud terasest kaugküttetorud 2 x Ø 168,3 / 280 Eelisoleeritud terasest kaugküttetorud 2 x Ø 139,7 / 250 Eelisoleeritud terasest kaugküttetorud 2 x Ø 114,3 / 225 Eelisoleeritud terasest kaugküttetorud 2 x Ø 114,3 / 225 1. Märgistamata kõrgustega ristuvate kommunikatsioonide asukoht on hinnanguline ja tuleb täpselt määrata kaevetööde käigus. Tellija: SW Energia OÜ Töö nr. Staadium 2. Olemasoleva maapinna kõrgusarvud on saadud interpoleerimise teel ja vajadusel kuuluvad täpsustamisele Töönm i eu ts: Abja-Paluoja 703 TP ehitustööde käigus. Kaust nr. 3. Kõikide hoonete sisseviikude kõrgused ja täpsed asukohad tuleb töövõtjal täpsustada tööde käigus. Kaugküttetorustike rekonstrueerimine 4. Torustiku rajamissügavus täpsustada ehitustööde käigus. Nurga all keevitamised (jälgides tootja poolt lubatud maksimaalset painderaadiust) võib asendada kaevikus painutamisega. Suur-Jõe 63, Pärnu o Jonsen im i eu ts: Pikiprofiil Joonise nr: Tel (+372) 6016500 5. Riigimaanteega ristumisel paigaldada torud kaitsehülssi. Läbiminek tee muldkehast min 1,5 m sügavusel www.termopilt.ee YK-1 kuni YK-9 6-01 ümbritsevast maapinnast. Projektijuht J.Rohumägi /allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava: OÜ TERMOPILT Vastutav spets. T.Rähmonen 1:50/1:500 /allkirjastatud digitaalselt/ Registrikood: 11216921 MTR: EEP000638 Insener J.Rohumägi /allkirjastatud digitaalselt/ Trükitud: TEL003100 /allkirjastatud digitaalselt/ 04.06.2020 Faili nimi: 703_TP_SVV-6.dwg  Taastatav pinnakate rajatava katlamaja ümbruses ~ 96 m² T2 T2 T2 T2 DN80/180 T2 T2 Taastatav haljasala ~ 2210 m² T2 T2 Taastatav betoonkivikate Tüüpristlõige nr 3 T2 T2 Taastatav asfaltkate ~ 2220 m² T2 T2 Taastatav haljasala Taastatav betoonkivi/-plaatkate ~ 170 m² T2 T2 Tüüpristlõige nr 5 T2 T2 Abja tee 9 Taastatav betoonkate ~ 11 m² 10701:004:0130 Taastatav haljasala T2 T2 Tüüpristlõige nr 5 Taastatav betoonkivikate T2 T2 Tüüpristlõige nr 3 Taastatav killustikkate ~ 430 m² T2 T2 T2 T2 Taastatav haljasala DN80/180 T2 T2 T2 T2 T2 T2 Tüüpristlõige nr 5 K1 V1 TT22 Taastatav betoonkivikate Tüüpristlõige nr 3 TT22 V1 MÄRKUSED: K1 1. Tööde teostamisel lähtuda Ehitusseadustikust ja Mulgi valla kaevetööde eeskirjast Abja tee 11 Taastatav betoonkivikate 00 T22 5 T /22 V1 2. Taastamisel järgida määruse "Tee ehitamise kvaliteedi nõuded" juhiseid. 10701:004:0280 Tüüpristlõige nr 3 K1 1 3. Katendid taastada ehituseelse kattega samatüübilisena. DN TT22 V1 4. Katendite taastamise tüüpristlõiked vaadata jooniselt SVV-4-14. K1 5. Kui kaevetööde käigus kahjustatakse suuremat ala kui joonisel näidatud, tuleb ka see Taastatav haljasala TT22 V1 nõuetekohaselt taastada. Tüüpristlõige nr 5 K1 Taastatav haljasala TT22 6. Projekteeritud asfaltkate viia sujuvalt kokku olemasolevaga, jälgides samal ajal olemasolevaid Tüüpristlõige nr 5 V1 katete piki-ja põikkaldeid. K1 TT22 7. Katkised äärekivid asendada uutega. V1 8. Torustik ületab riigiteed nr 6 Valga-Uulu (Nuia tee) selle 70,72 kilomeetril. Riigiteega Taastatav betoonkivikate K1 Abja tee 13 TT22 ristumisel paigaldada kaugküttetorustik hülsstorudesse. Lähemal kui 1,0 m tee nõlvale (mulde Taastatav asfaltkate Tüüpristlõige nr 3 Tüüpristlõige nr 1 10701:004:0350 V1 puudumisel 3 m) on kaevetööd keelatud. Hülsstorude tugevus peab vastama A klassi K1 25 10 TT22 Taastatav betoon 0/2 tugevusele. Maanteedega ristumine teostada kinnisel meetodil suundpuurimise abil ning Tüüpristlõige nr 4 V1 DN võimalusel paigaldada torud olemasoleva kaugküttetorustiku raudbetoonkanalisse. TT22 K1 Abja tee 11a 24227 Abjamõisa tee 10501:001:0282 V1 T2 T2 K1 48001:001:0607 V1 T2 T2 K1 Abja tee V1 T2 K1 T2 K1 PP 226 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 JOONISE ASENDISKEEM T2 V1 T2 K1 V1 K1 Taastatav killustikkate V1 K1 Tüüpristlõige nr 2 T2 T2 V1 K1 Abja tee 2 V1 K1 Abja tee 8 10701:004:0020 K1 K1 10701:004:0260 Abja tee 6 V1 2 TT2 DN1 V1 K1 SP 7334 10701:004:0390 00/2K1 Taastatav asfaltkate SP 7681 SP 6841 I 2 V1 TT2 25 V1 Tüüpristlõige nr 1 V1 V1 V1 V1 V1 K1 2 TT2 K1 V1 2 V1 TT2 V1 V1 V1 V1 V1 Abja tee 4 Staadioni tn 4 K1 10701:004:0400 10701:004:0011 2 TT2 Har idus K1 V1 eV1tn K1 2 Nuia tee 1a V1 TT2 K1 V1 10701:004:0200 K1 V1 K 1 Taastatav asfaltkate V1 V V1 K1 V1K1 2 V K1 TT2 V1 K1V Tüüpristlõige nr 1 V1 V1K1 K1 V1 V1 V K1 2 V TT2 K11 V1K1 V V V1 K1 V Nuia tee 1a V1 Taastatav haljasala K Staadioni tänav K11 K1 V 2 TT2 10701:004:0200 Tüüpristlõige nr 5 K V V1 48001:001:0713 K1 V1 K11 V K V 2 TT2 V1 K11 V K1 DN1 Taastatav killustikkate 00/2 Taastatav asfaltkate 2 Tüüpristlõige nr 2 K11 TT2 V V1 V1K1 Staadioni tn 2 K1 25 Tüüpristlõige nr 1 Taastatav Aiamaa asfaltkate Taastatav betoon 10701:004:0380 Tüüpristlõige nr 1 V1 2 10501:001:0283 TT2 K1 V1 Tüüpristlõige nr 4 KS 1 Taastatav haljasala V1 V1 K1 Tüüpristlõige nr 5 KS Ristumine riigimaanteega nr 6, Valga-Uulu (Nuia tee) 1 V Taastatav haljasala V1 Vajadusel ehituse V1 Hülsstorud (kinnisel meetodil paigaldus) K1 T2 KS Taastatav haljasala T2 V Tüüpristlõige nr 5 1 V ajaks eemale tõsta! Staa 2xDe400 L=27 m Hariduse tänav 1 V1 V NB! Võimalusel kasutada riigitee ületusel olemasolevat r/b kanalit! Tüüpristlõige nr 5 V1 V KS K1 dion 10501:001:0065 1 V V Vt märkus 3! T2 1 T2 Taastatav haljasala i tn 1 KS KS V V1 1 V1 Tüüpristlõige nr 5 K1 DN1 KS 1 6 Valga - Uulu tee Nuia tee 1b T2 T2 KS V 1 V1 00/2 10701:002:0024 48001:001:0460 V1 Hariduse tn 1 K1 1 KS 25 V KS V TT22 10701:004:0410 1 1 T2 0 0/14 T2 KS 1 TT22 DN5 V K1 V1 Nuia tee 1 TT22 KS V 11 Kastani tn 2 KS 1 10701:004:0360 Taastatav asfaltkate T2 10701:004:0170 Taastatav haljasala T2 KS V1 Kastani tänav K1 KS1 1 K1 V1 V1 V1S1 K1 V1 Harid K Tüüpristlõige nr 5 K1 V1 Tüüpristlõige nr 1 K1 KS1 K1 V1 V1 Taastatav haljasala 10501:001:0192 K1 V1 K1 V1 V1 t plas KS1 K V1 00 - K1 u KS1 V1 Tüüpristlõige nr 5 50/2 se tn TT22 K1 T22 N2x V1 KS1 T D T2 K K1 T2 T2 V1 KS1 T2 5 T2 K1 V1 T2 22 K1 100/ V1 V1 /140 T2 KS1 T2 T2 DN V1 Segasumma V1 K1 T2 KS1 T2 V V1 V1 T2 K1 0 T2 V1 DN5 K 2 T2 V1S1 K1 T2 K T 48001:001:0410 T22 TT T T2 50 V1S1 K1 V1 22 T2 25/2 K V Kastani tn 4 DN1 K1 V1 V1 0 /140 V1 1 KS V11 T22 T DN5 V11 10701:004:0230 Nuia tee 3b /160 K TT22 KS T22 25 V1 TT22 V T 0/2 V11 K N10 K1 V1 TT22 KS 5 48001:001:0857 Hariduse tn 3 TT22 V11 T22 D V DN6 K T V1 V1 V TT22 KS 1 Tikuti tn 3 V1 T22 TT22 V1 10701:004:0330 K T T22 K V1 S1 10701:004:0320 TT22 1 K1 Taastatav killustikkate V T22 T K1 Tüüpristlõige nr 2 T 80 Nuia tee 3 K1 V1 V1K1 50/2 K K 1 2 V1 K V1 TT2 K1V1 DN1 KS1 V1 10701:004:0420 Nu V1 K1 V1 TT22 ia K1 V1 t Kastani tn 6 ee V1 K1 1 V V11 K1 1 T2 Pargi K V1 1 V1 K1 K KS 2 TT2 V 10701:004:0210 3.0 T2 T2 TT 48001:001:0602 22 V1 T2 K V 1 K1 T2 K1V1 KS1 K V1 T2 V1 KS1 V1 V1 Tikuti tn 1 K V1 K1 T2 KS1 TT22 T2 V1 V1 TT K 22 T2 KS1 V1 TT22 10701:004:0340 K1V1 1.0 T2 V1 K V1 V1 K1 V1 TT22 V T2 27.0 K V1 T2 T2 K1 TT22 T2 T2 V1 V1 TT K1 V T2 25 K V 1 K1 T2 TT22 22 T2 V1 T2 T2 00/2 Tikuti tänav DN1 V 80 T2 T2 TT22 DN150/2 V1 T2 T2 T2 V1 T2 T2 T2 T2 48001:001:0712 K T2 T2 tn Tikuti V1 T2 V1 T 2 T2 T2 80 K1 T2 T2 T2 T2 T2 DN150/2 10.0 V1 2 T2 K T T2 V1 V1 K 1 7.0 K K V1 V1 1 V1 K T2 T2 K V1 V1 K 1 Taastatav asfaltkate Hariduse K Tüüpristlõige nr 1 T2 10501:001:0298 T2 1 K1 V1 K V1 PP 225 Suundpuurimismasina asukoht! V1 V1 K1 Taastatav haljasala Taastatav betoon 0 T2T2 /28 Tüüpristlõige nr 4 V1 K1 150 2 Tüüpristlõige nr 5 DN T T2 Nuia tee 10 V1 T2T2 K1 T2T2 10701:004:0310 Riig V1 T2T2 Taastatav haljasala ima T2T2 Nuia tee 3a Taastatav asfaltkate Tüüpristlõige nr 5 V1 T2T2 a Tüüpristlõige nr 1 ntee T2T2 10701:004:0023 0 V1 V1 T2T2 /28 teek 150 Nuia tee 12 Nuia tee 10a T2T2 DN 10701:004:0004 48001:001:0731 aits V1 V1 e vöö Nu TT22 ia t V1 Nuia tee 12a nd Pargi tee Taastatav haljasala ee V1 30 10701:004:0005 48001:001:0821 Tüüpristlõige nr 5 V1 mv V1 T2 älim T2 V1 Nuia tee 12b Nuia tee 5a Rii ise gim 48001:001:0719 10701:004:0300 s õid aan Kastani tn 1 V1 ura tee 48001:001:0366 V1 ja s teek V1 erv aits V1 ast e V1 Nuia tee 14a vöö 48001:001:0720 nd Nuia tee 5 V1 30 10701:004:0012 mv Alajaama V1 älim 10701:004:0250 Nuia tee 14 Taastatav asfaltkate ise V1 10501:001:0312 Tüüpristlõige nr 1 sõid PP 35 ura V1 ja s erv Tellija: SW Energia OÜ Töö nr. Staadium V1 ast Töönm i eu ts: Abja-Paluoja 703 TP V1 Kaust nr. Taastatav haljasala Kaugküttetorustike rekonstrueerimine Suur-Jõe 63, Pärnu o Jonsen im i eu ts: V1 Tüüpristlõige nr 5 Katendite taastamise plaan Joonise nr: Kesksuka Tel (+372) 6016500 I piirkond 4-11 Taastatav haljasala www.termopilt.ee V1 Põlde küla 10502:002:0028 Projektijuht J.Rohumägi /allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava: Tüüpristlõige nr 5 OÜ TERMOPILT Vastutav spets. T.Rähmonen 1:500 48001:001:0505 Registrikood: 11216921 /allkirjastatud digitaalselt/ V1 Taastada vastavalt olemasolevale olukorrale/ehitusetapile MTR: EEP000638 Insener J.Rohumägi /allkirjastatud digitaalselt/ Trükitud: Kesksukariba /allkirjastatud digitaalselt/ 08.06.2020 ning koostöös kinnistuarendajaga TEL003100 V1 48001:001:0727 Faili nimi: 703_TP_SVV.dwg  Töö nr: 703 Projekti nimetus: Abja-Paluoja kaugküttetorustike rekonstrueerimise tööprojekt Aadress: Abja-Paluoja linn, Mulgi vald, Viljandi maakond Sisukord 1 ÜLDOSA .................................................................................................................................... 2 1.1 Projekteerimise alused...................................................................................................... 2 1.2 Objektil läbiviidud uurimistööd ....................................................................................... 2 1.2.1 Topo-geodeetilised uurimistööd ................................................................................ 2 1.2.2 Ehitusgeoloogilised uurimistööd ............................................................................... 2 1.2.3 Objekti kohapealne ülevaatus ................................................................................... 2 2 KAUGKÜTTEVÕRK .................................................................................................................... 3 2.1 Üldiselt ............................................................................................................................. 3 2.2 Tehnilised lahendused ...................................................................................................... 4 2.2.1 Kaugküttevõrk ...................................................................................................... 4 2.3 Maanteeameti projekteerimisnõuded ............................................................................. 10 2.4 Nõuded tööde teostamiseks ............................................................................................ 13 2.4.1 Üldiselt .................................................................................................................... 13 2.4.2 Joonised ................................................................................................................... 13 2.4.3 Materjalide valik ..................................................................................................... 13 2.4.4 Kvaliteedinõuded materjalidele .............................................................................. 14 2.5 Montaaž ja töötingimused .............................................................................................. 15 2.5.1 Kaevetööd ................................................................................................................ 15 2.5.2 Töötamine kõrghaljastuse kaitsetsoonis.................................................................. 16 2.5.3 Soojusvarustuse katkestused ................................................................................... 17 2.5.4 Kaugküttetorustike hoonete sisendid ....................................................................... 17 2.5.5 Torustiku montaaž ................................................................................................... 20 2.5.6 Lekkeavastussüsteem ............................................................................................... 21 2.5.7 Isolatsioon ja jätkude hermetiseerimine ................................................................. 22 2.5.8 Raudbetoonkanalite, -kambrite, kaevude ja torustike demontaaž ........................... 22 2.5.9 Kaeviku tagasitäide ja katendite taastamine ........................................................... 23 2.5.10 Jäätmekava ............................................................................................................ 24 2.5.11 Garantiid ............................................................................................................... 25 2.6 Tööde järjekord .............................................................................................................. 26 2.7 Erinõuded ....................................................................................................................... 27 Lk.1/27 TERMOPILT OÜ www.termopilt.ee Vastutav spetsialist: T.Rähmonen Suur-Jõe 63 [email protected] Kuupäev: 08.06.2020 80042 Pärnu tel.(+372) 60 16 500 Töö nr: 703 Projekti nimetus: Abja-Paluoja kaugküttetorustike rekonstrueerimise tööprojekt Aadress: Abja-Paluoja linn, Mulgi vald, Viljandi maakond SELETUSKIRI 1 ÜLDOSA 1.1 Projekteerimise alused Kaugküttevõrgu rekonstrueerimise tööprojekti koostamise aluseks on SW Energia OÜ (kui Tellija) tellimus Termopilt OÜ’le (kui tööprojekti koostaja). 1.2 Objektil läbiviidud uurimistööd 1.2.1 Topo-geodeetilised uurimistööd Projekteerimistöödel kasutati geodeetilise alusplaanina L-EST97 koordinaatide ja EH2000 (Amsterdami null) kõrguste süsteemis maa-ala plaani mõõtkavas M 1:500, mille on 2020. a. veebruar-aprill mõõdistanud Pärnu Maamõõduteenistus OÜ (töö nr TM-054/20). Nimetatud maa-ala plaan on leitav töö lähtedokumentide alt (SVV-1-03). 1.2.2 Ehitusgeoloogilised uurimistööd Ehitusgeoloogilisi uurimistöid kaugküttevõrgu projekti koostamise mahus läbi ei viidud, sest selleks puudus praktiline vajadus. 1.2.3 Objekti kohapealne ülevaatus Kaugküttevõrgu tööprojekti koostamisel viidi läbi objekti kohapealne ülevaatus koos kaugküttevõrgu omaniku SW Energia OÜ esindajaga. Objekti kohapealse ülevaatuste käigus kogutud andmeid on kasutatud ära ka selle köite koostamisel. Lk.2/27 TERMOPILT OÜ www.termopilt.ee Vastutav spetsialist: T.Rähmonen Suur-Jõe 63 [email protected] Kuupäev: 08.06.2020 80042 Pärnu tel.(+372) 60 16 500 Töö nr: 703 Projekti nimetus: Abja-Paluoja kaugküttetorustike rekonstrueerimise tööprojekt Aadress: Abja-Paluoja linn, Mulgi vald, Viljandi maakond 2 KAUGKÜTTEVÕRK 2.1 Üldiselt Kogu kaugküttevõrk on projekteeritud järgnevate Eesti Vabariigis kehtivate projekteerimisnormide alusel: 1. EVS-EN 13941:2009 Eelisoleeritud seotud kaugküttetorustike projekteerimine ja paigaldamine 2. Eelisoleeritud torude, -liitmike, -sulgeseadmete, -liidete standardid: EVS-EN253, EVS- EN448, EVS-EN488 ja EVS-EN489 3. EVS 843:2016 „ Linnatänavad“ Lisaks neile on tööprojekti koostamisel järgitud majandus-ja taristuministri 17. juuli 2015. a määrust nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“, Soome Ehitusinseneride Liidu eeskirjas LVI RYL2002 sätestatud nõudeid ja teisi projekteerimise tehniliste tingimuste tabelis 2 sätestatud standardeid, dokumente ja juhendmaterjale. Kaugküttevõrgu maksimaalsed arvestuslikud temperatuuriparameetrid on: • küttehooajal: T1/T2=80/55 °C; • kütteperioodi välisel ajal: T1/T2=80/20 °C Lk.3/27 TERMOPILT OÜ www.termopilt.ee Vastutav spetsialist: T.Rähmonen Suur-Jõe 63 [email protected] Kuupäev: 08.06.2020 80042 Pärnu tel.(+372) 60 16 500 Töö nr: 703 Projekti nimetus: Abja-Paluoja kaugküttetorustike rekonstrueerimise tööprojekt Aadress: Abja-Paluoja linn, Mulgi vald, Viljandi maakond 2.2 Tehnilised lahendused 2.2.1 Kaugküttevõrk Käesoleva tööga projekteeritud kaugküttevõrk on planeeritud maa-alusena. Tööprojekti raames liidetakse Abja-Paluoja kolm eraldi seisvat kaugküttevõrku üheks soojusvarustussüsteemiks. Uue kaugküttevõrgu katlamaja asub Kastani tn 1 kinnistul, mida samuti plaanitakse lähiajal rekonstrueerida (lahendatakse eraldi projektiga). Kastani tn 1 katlamaja (I piirkond) varustab praegu vaid Nuia tee 1 ja 3, Hariduse tn 1 ja 3, Tikuti tn 1 ja 3, Staadioni 2 ja 4 (kortermajad) ning Abja tee 15 (koolimaja) kinnistul olevaid hooneid. Koolimajal on lisaks veel oma katlamaja, mida samuti kasutatakse. II piirkond on Järve tn 3 katlamaja piirkond, mis varustab soojaga järgnevaid kinnistuid: Pärnu mnt 13 (kauplus), Järve tn 1 (tervisekeskus/haigla), Pärnu mnt 10 (Päevakeskus), Oru tn 1 ja 2 ning Pärnu mnt 20 (kortermajad). III piirkond on Pärnu mnt 28 (kultuurimaja) katlamaja, mis varustab soojusega Pärnu mnt 30 ja 30/1 (vallamaja ja arenduskeskus), Aia 24 (lasteaed) ja Pärnu mnt 28 (kultuurimaja) hooneid. Peale uute kaugküttetorustike väljaehitamist jääb Järve tn 3 katlamaja reservkatlamajaks ning kultuurimaja keldris olev katel jääb kasutusest välja. Kastani tn 1 uus katlamaja hakkab varustama kõiki kolme, varasemalt eraldatud, piirkonda. Projektiga liidetakse kaugküttevõrguga uue liitujana Tiigi tn 1 (turg) hoone. Projekteeritud kaugküttevõrgu võib tinglikult jagada kolmeks alaks – Kastani tn 1 katlamajast ida poole jääv piirkond, mis ulatub kuni Abja koolimaja katlamajani (I piirkond), Kastani tn 1 katlamajast lääne poole jääv piirkond kuni Pärnu mnt 13 (kaupluse tagahoov) kinnistul olevate eelisoleeritud perspektiivsete kaugküttetorustike otsteni (II piirkond) ning Järve tn 3 katlamajast kuni Pärnu mnt 28 ehk kultuurimajani (III piirkond). II ja III piirkonna vahel olev eelisoleeritud lõik DN125/250 (Pärnu mnt 13 hoovist kuni Järve 3 majani) jääb kasutusse ning projekteeritud torud tuleb ühendada olemasolevate torudega mõlemalt poolt. Järve tn 3 kinnistul teha ühendused ol.ol torustikuga katlamajas. I piirkond Projekteeritud magistraaltorud (2xDN150/280) suunduvad uuest Kastani tn 1 katlamajast ida suunas, möödudes Nuia tee 12 kinnistust selle põhjapoolsest küljest ning läbides pargi ala. Kaugküttetorud ületavad riigimaanteed nr 6 Valga-Uulu (Nuia tee) selle 70,72 kilomeetril. Lk.4/27 TERMOPILT OÜ www.termopilt.ee Vastutav spetsialist: T.Rähmonen Suur-Jõe 63 [email protected] Kuupäev: 08.06.2020 80042 Pärnu tel.(+372) 60 16 500 Töö nr: 703 Projekti nimetus: Abja-Paluoja kaugküttetorustike rekonstrueerimise tööprojekt Aadress: Abja-Paluoja linn, Mulgi vald, Viljandi maakond Riigiteega ristumisel paigaldada kaugküttetorustik hülsstorudesse. Hülsstorude tugevus peab vastama min A klassi tugevusele. Maanteedega ristumised teostada kinnisel meetodil - suundpuurimise abil. Võimalusel kasutada riigimaantee ületusel olemasolevaid raudbetoonkanaleid. Lähemal kui 1,0 m tee nõlvale (mulde puudumisel 3,0 m) on kaevetööd keelatud. Läbiminek tee muldkehast min 1,5 m sügavusel ümbritsevast maapinnast. Peale riigimaanteega ristumist suunduvad torud Nuia tee 1 ja 3 vahelt kuni Hariduse tänavani. Samalt lõigult tehakse mahahargnemised Nuia tee 1 ja Nuia tee 3 hoonetesse. Nuia tee 3 olemasolev kaugküttetorustike sisend asub hoone lõunapoolses küljes ning peale uue ühenduse tegemist jäetakse vana ühendustorustik kasutusest välja. Peale Nuia tee 1 ja 3 jaotustorustikke paigaldada magistraaltorustikele ahenevad siidrmikud (2xDN150/280-2xDN125/250). Hariduse tänaval võtab magistraaltorustik suuna põhja (koolimaja), kuid enne suunamuutust nähakse ette mahahargnemine T-hargmikega lõuna suunas (2xDN125/250-DN100/225). Samale harule paigalgada sulgeseadmed (2xDN100/225). Lõuna suunas mööda Hariduse tänavat minev torustik (2xDN100/225) kulgeb mööda Hariduse tn 3 hoonest ning suundub seejärel Tikuti tn 1, 3 ja Hariduse tn 3 sisehoovi (Segasumma kinnistu), kuhu paigaldatakse harusõlm soojustatud plastkaevu (PEX). PEX-kaevus teostada magistraaltorudelt (2xDN100/225) uus jaotustorustiku ühendus Tikuti tn 3 hoonele (twin PEX toru DN2x50/200) ning Tikuti tn 1 hoonele ja Staadioni tn hoonete jaotustorustike ühendused olemasoleva torustikuga (twin PEX DN2x40/200). PEX- kaevu asukohas poolitada olemasolev Tikuti 1 hoonest Staadioni hooneteni minev eelisoleeritud PEX twin-toru (DN2x40/200), et kasutada PEX harukaevust Tikuti tn 1 sõlmeruumi minevat torulõiku uue Tikuti tn 1 hoonele mõeldud harutorustikuna. Tikuti tn 1 olemasolev kaugküttetorustike sisend asub hoone läänepoolses küljes ning peale uue ühenduse tegemist PEX kaevust jäetakse vana transiitne ühendustorustik kasutusest välja. Tikuti tn 3 olemasolev kaugküttetorustike ühendus on läbi Tikuti tn 1 hoone. Transiitsed hooneid läbivad ühendused jäävad peale uute ühenduste teostamist kasutusest välja. Enne projekteeritud kaugküttetorude (2xDN100/225) sisenemist Segasumma kinnistule paigaldatavasse PEX kaevu nähakse ette mahahargnemine (2xDN100/225-DN50/140) Hariduse tn 3 hoone tarbeks. Hariduse tänaval põhja suunas kulgevalt magistraaltorult nähakse ette mahahargnemised T- hargmike abil Hariduse tn 1 hoonele. Enne Hariduse tn 1 jaotustorustike mahahargnemist paigaldada magistraaltorustikele ahevad siirdmikud (2xDN125/250-DN100/225) ning seejärel sulgeseadmed (DN100/225). Magistraaltorud ületavad riigitee nr 24227 Abjamõisa tee (Abja Lk.5/27 TERMOPILT OÜ www.termopilt.ee Vastutav spetsialist: T.Rähmonen Suur-Jõe 63 [email protected] Kuupäev: 08.06.2020 80042 Pärnu tel.(+372) 60 16 500 Töö nr: 703 Projekti nimetus: Abja-Paluoja kaugküttetorustike rekonstrueerimise tööprojekt Aadress: Abja-Paluoja linn, Mulgi vald, Viljandi maakond tee) avatud meetodil, mis antud lõigus (0,00 kuni 0,545km) kuulub kohaliku omavalitsuse haldusalasse. Peale riigimaantee ületust kulgevad projekteeritud torud koolimaja sisendini (Abja tee 15). Abja tee 15 (koolimaja) hoone alla jäävate kaugküttetorustike kohale rajatavas põrandakonstruktsioonis (keldri põrand) kasutada armeerimata betooni või lihtsasti eemaldatavaid katteplaate. See võimaldab vajadusel antud piirkonna lihtsustatult avada. Hoone alla jäävad torud paigaldada tihendatud liiva sisse. Kõik hoone alla paigaldatavad liitekohad tuleb läbivalgustada. Kasutada võimalusel ol.ol kaugküttetorudega sama asukohta. Enne koolimaja sisendit nähakse ette mahahargnemine T-hargmike abil (2xDN100/225-DN80/180) koolimaja katlamaja tarbeks. Piirkond II Projekteeritud magistraaltorud (2xDN125/250) suunduvad uuest Kastani tn 1 katlamajast lääne suunas kulgedes esialgu mööda Kastani tänavat ning seejärel mööda Kaare tänavat kuni Raudtee tänavani. Kaare ja Raudtee tänava ristmiku juures toimub ristumine truubiga. Raudtee tänavalt suundub torustik läbi Tiigi tn 3 kinnistu, kus läbitakse mitu kraavi hülsstorude abil (avatud meetodil). Tiigi tn 3 suunduvad projekteeritud kaugküttetorud Tiigi tn 1 kinnistule, kus nähakse ette T-hargmikega mahahargnemine (2xDN125/250-DN50/140) Tiigi tn 1 hoonele (uus liituja). Peale mahahargnemist suunduvad torud Pärnu mnt 13 kinnistule, kus teostatakse ühendused olemasolevate eelisoleeritud kaugküttetorude perspektiivsete otstega (DN125/250). Uute torude ühendamisel ol.ol kaugküttetorudega hakkab olemasolev Pärnu mnt 13 ja Järve tn 1 ja 3 vaheline torustik teistpidi tööle, kui varem ning seetõttu võib tekkida vajadus Järve tn 1 ja Pärnu mnt 13 hoonete soojussõlmedes peale- ja tagasivoolutorude ringitõstmisele. Olemasoleva torustiku teostusjoonise käelisus ei pruugi olla õige seega tuleb PV ja TV torude ringitõstmise vajaduses veenduda kohapeal tööde käigus. Piirkond III Järve tn 3 katlamajas teostada ühendus olemasolevate kaugküttetorudega (DN125/250). Projekteeritud torustikele paigaldada DN100 kuulkraanid katlamajja. Olemasoleva torustikega ühendamisel jälgida olemasolevate torude peale- ja tagasivoolu torude paiknemist ja uut käelisust. Järve tn 3 katlamajast suunduvad eelisoleeritud kaugküttetorud (2xDN100/225) Oru tn 2b kinnistule, kus nähakse ette T-hargmikega mahahargnemine Oru tn 2 hoonele. Magistraaltorud suunduvad Oru tänavale, kus võtavad suuna põhja, et võtta suund seejärel Lk.6/27 TERMOPILT OÜ www.termopilt.ee Vastutav spetsialist: T.Rähmonen Suur-Jõe 63 [email protected] Kuupäev: 08.06.2020 80042 Pärnu tel.(+372) 60 16 500 Töö nr: 703 Projekti nimetus: Abja-Paluoja kaugküttetorustike rekonstrueerimise tööprojekt Aadress: Abja-Paluoja linn, Mulgi vald, Viljandi maakond läände Oru tn 1 põhja poolse külje sissesõiduteele. Kaugküttetorud suunduvad Oru tn 1 maja taha (lääne küljele), kus nähakse ette T-hargmikega mahahargnemine Oru tn 1 hoone soojussõlmeruumi. Peale Oru tn 1 mahahargnemist suunduvad projekteeritud kaugküttetorud Pärnu mnt 20 kinnistule, kus nähakse ette T-hargmikega mahahargnemine Pärnu mnt 20 soojussõlmeruumi. Peale Pärnu mnt 20 jaotustorustikke kulgeb magistraaltorustik mööda Pärnu mnt 20 lõunapoolsest küljest ning läbib Pärnu mnt 24 ja Kirsi tn 2 kinnistuid ning jõuab Kirsi tänavale, kus võtab suuna põhja. Kirsi tänavalt suunduvad projekteeritud kaugküttetorud (2xDN80/180) Pärnu mnt 28 hoone taha (põhjapoolse külje poole), kuhu paigaldada harusõlm soojustatud plastkaevu (PEX). PEX-kaevus teostada magistraaltorudelt (2xDN80/180) uus kaugküttetorustike hargnemine Pärnu mnt 30 ja 30/1 suunas (twin PEX toru DN2x50/200) ning Pärnu mnt 28 (kultuurimaja) hoonele ja Aia tn 24 (lasteaed) hoone jaotustorustike ühendused olemasoleva torustikuga (twin PEX DN2x50/200). PEX-kaevu asukohas poolitada olemasolev kultuurimaja hoonest lasteaiani minev eelisoleeritud PEX twin-toru (DN2x50/200), et kasutada PEX harukaevust kultuurimaja sõlmeruumi minevat torulõiku uue kultuurimaja hoonele mõeldud harutorustikuna. Pärnu mnt 30 ja 30/1 suuna minev projekteeritud twin PEX kaugküttetorustik (DN2x50/200) ühendada ol.ol. twin PEX kaugküttetorustikuga (DN2x32/175) Pärnu mnt 28 lääne poolses küljes. Ühendus teostada muhvis – ilma kaevuta. III piirkonna olemasolevate plasttorude kohta puuduvad teostusjoonised. Puudub info kaugküttetorude täpse asukoha ja läbimõõtude kohta. Ehitamisel lähtuda lahtikaevamisel saadud informatsioonist. NB! Uue katlamaja paiknemise tõttu ja olemasolevate kaugküttetorude uute torudega integreerimise tagajärjel tekib vajaduse mõningate tarbijate sisendsõlmedes peale ja tagasivoolutorude paiknemised ja/või soojussõlme sisenevate ja väljuvate torude asukohad ära vahetada, et tagada süsteemi töötamine. NB! Kastani tn 1 katlamajja projekteeritud kaugküttetorustike sisendite asukohad täpsustada vastavalt uue katlamaja projektile. Riigimaantee ületamisel ja kraavi läbimisel paigaldada projekteeritud kaugküttetorustikud hülsstorudesse. Kahekordsed distantsrõngad peavad olema paigaldatud hülsstorude algusesse Lk.7/27 TERMOPILT OÜ www.termopilt.ee Vastutav spetsialist: T.Rähmonen Suur-Jõe 63 [email protected] Kuupäev: 08.06.2020 80042 Pärnu tel.(+372) 60 16 500 Töö nr: 703 Projekti nimetus: Abja-Paluoja kaugküttetorustike rekonstrueerimise tööprojekt Aadress: Abja-Paluoja linn, Mulgi vald, Viljandi maakond ja lõppu. Distantsrõngaste paigaldamise vahekaugused ja kogused täpsustada vastavalt toote eripärale. Hülsi otsad tuleb sulgeda hermeetiliselt, et vältida uhete tekkimist hülssi. Geodeetilisel alusplaanil märgitud kaugküttetorustike paiknemine on suures ulatuses orienteeruv, seega lähtuda ehitamisel lahtikaevamisel saadud informatsioonist. Osaliselt on teadmata olemasoleva torustike sügavused. Projekteeritud kaugküttevõrgu eelisoleeritud torude signaaltraadid tuleb ühendada erinevatesse mõõtekontuuridesse, mis ühendatakse sõlmeruumidesse monteeritavate kaabliväljavõtete klemmkarpidega. Täpsem lahendus on toodud signaaltraatide joonistel ja mõõteprotokollides. Kaugküttevõrgu torustik on ette nähtud monteerida külmalt (ilma eelpingestamiseta). Soojuslikke paisumisi kompenseeritakse L-, U- ja Z- elementidega. Antud tsoonides (lisaks ka hargmikel) tuleb soojuspaisumistest tingitud liikumiste vastuvõtmiseks paigaldada torustike ümber kompenseerivad vahtpadjad, vastavalt paisumiste kompenseerimise joonistel näidatud mahtudele. Kaugküttevõrgu torustiku paigaldamisel peab jälgima, et teiste kommunikatsioonidega oleks tagatud vähimad lubatavad püstkujad nende lõikumisel. Kaugkütte ühendusvõrgu eelisoleeritud torude kaevik peab olema küllaldase ristlõikega selleks, et seal saaks teostada torustike montaaži ning tihendada neid ümbritsevat liiva. Torustikke ümbritseva liiva tera läbimõõdud peavad jääma piiridesse 0,25...2 mm. Killustiku kasutamine selleks otstarbeks ei ole lubatud. Torustike ümbruse tagasitäitmine liivaga ja selle tihendamine peab toimuma käsitsi, kusjuures paigaldamiseks rajatava aluskihi lubatud väikseim paksus on 200 mm ja toru pealse tihendatud liivakihi lubatud väikseim paksus 200 mm. Tihendatud liivakihi peale tuleb kaugkütte ühendusvõrgu mõlema toru kohale paigaldada märkelint. Käesoleva tööga projekteeritud eelisoleeritud torudega kaugküttevõrgu kogupikkus on 1806 m, sealhulgas: Eelisoleeritud II seeria terastorud • DN150/280 ~ 272 m; • DN125/250 ~ 406 m; Lk.8/27 TERMOPILT OÜ www.termopilt.ee Vastutav spetsialist: T.Rähmonen Suur-Jõe 63 [email protected] Kuupäev: 08.06.2020 80042 Pärnu tel.(+372) 60 16 500 Töö nr: 703 Projekti nimetus: Abja-Paluoja kaugküttetorustike rekonstrueerimise tööprojekt Aadress: Abja-Paluoja linn, Mulgi vald, Viljandi maakond • DN100/225 ~ 572 m; • DN80/180 ~ 285 m; • DN65/160 ~ 15 m; • DN50/140 ~ 185 m; Eelisoleeritud plasttorud • Twin DN2x50/200 ~ 71 m. Lk.9/27 TERMOPILT OÜ www.termopilt.ee Vastutav spetsialist: T.Rähmonen Suur-Jõe 63 [email protected] Kuupäev: 08.06.2020 80042 Pärnu tel.(+372) 60 16 500 Töö nr: 703 Projekti nimetus: Abja-Paluoja kaugküttetorustike rekonstrueerimise tööprojekt Aadress: Abja-Paluoja linn, Mulgi vald, Viljandi maakond 2.3 Maanteeameti projekteerimisnõuded Kaugküttetorud ületavad riigimaanteed nr 6 Valga-Uulu (Nuia tee) selle 70,72 kilomeetril. Riigiteega ristumisel paigaldada kaugküttetorustik hülsstorudesse. Hülsstorude tugevus peab vastama min A klassi tugevusele. Maanteedega ristumised teostada kinnisel meetodil - suundpuurimise abil. Võimalusel kasutada riigimaantee ületusel olemasolevaid raudbetoonkanaleid. Lähemal kui 1,0 m tee nõlvale (mulde puudumisel 3,0 m) on kaevetööd keelatud. Läbiminek tee muldkehast min 1,5 m sügavusel ümbritsevast maapinnast. 1. Projekti koostamisel juhinduda Maanteeameti tüüpnõuetest: Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel. 2. Arvestada riigiteede protokolliliste katastriplaaniliste piiridega. Geodeetilisel mõõdistamisel palume eeltooduga arvestada ning vajadusel kontrollida teemaa piirinaabrite piiripunktide ja maaüksuste piiride õigsust piiriprotokollidel ja plaanidel kui mõõdistus ei ole tehtud L-EST- is. 3. Kavandades tegevust riigitee maaüksuse piirides tuleb geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008. a. käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo- geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ (https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/projekteerimisjuhendid). Lisaks teerajatiste mõõdistamisele peab geodeetilisele alusplaanile kandma ka kõik liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, põrkepiirded jne). 4. Projekt tuleb koostada vastavalt selle tehnovõrgu projekteerimisnormidele ja Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4). Teega paralleelselt kulgevad tehnovõrgud paigaldada üldjuhul sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse käigus ei kahjustataks tee muldkeha ja tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid, liiklusmärgid jne). 5. Teega rööpseid tehnovõrke võib teemaale kavandada ainult tee toimimise vajadusest (sh. teede laiendamine, kraavide rajamine/puhastamine, liikluskorraldusvahendite paigaldamine, teemaa hooldamine jne) üle jääva vaba teemaa olemasolul. Mitte kavandada uute tehnovõrkude paigaldamist maantee muldkehasse ja rajatistesse piki teed. Lk.10/27 TERMOPILT OÜ www.termopilt.ee Vastutav spetsialist: T.Rähmonen Suur-Jõe 63 [email protected] Kuupäev: 08.06.2020 80042 Pärnu tel.(+372) 60 16 500 Töö nr: 703 Projekti nimetus: Abja-Paluoja kaugküttetorustike rekonstrueerimise tööprojekt Aadress: Abja-Paluoja linn, Mulgi vald, Viljandi maakond 6. Piki teemaad Tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis kaaluda alternatiivseid lahendusi ning välja tuua põhjendused miks on vaja Tehnovõrk kavandada teemaale ja kas puudub tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam lahendus. 7. Kõik tehnovõrkude ristumised riigiteedega (läbiminek tee muldkehast min 1,5 m ümbritsevast maapinnast), riigiteelt algavate kohalike teedega ja mahasõitudega teemaa piirides kavandada kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all (70°-110°). Arvestada tuleb tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka (puurimiskaeviku sügavus, varisemisnurk), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. 8. Riigiteega ristumisel ja teemaal paigaldada tehnovõrgud kogu teemaa ulatuses kaitsehülssi. 9. Projekti koosseisus esitada riigiteedega kõigi ristumiste kohta ristprofiil, millel on näidatud riigitee, transpordimaa piir, tehnorajatise asukoht, sügavus või kõrgus maapinnast (sügavused ka truubi või kraavi põhjast), puurimiskaevikute asukohad. Mõõtahelad siduda riigitee teljega. 10. Riigitee ja mahasõitude teekatendi konstruktsiooni taastamise projekteerimisel tuleb lähtuda „Tee ehitusprojektile esitatavatest nõuetest“ (MKM 02.07.2015 määrus nr 82), tee ehitamise kvaliteedinõuetest ja projekteerimisnormidest (EhS § 96 lg 3, § 99 lg 4) ning Maanteeameti juhenditest (https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid). Avalikult kasutatavatele teedele projekti koostamiseks ja ehitamiseks on nõutav vastava tegevusala kvalifikatsioon (EhS § 24) ning projekteerimistingimused riigiteedele annab Maanteeamet. 11. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 12. Tööde kavandamisel teemaal paiknevate teiste tehnovõrkude kaitsevööndisse tuleb saada nende valdajatelt EhS § 70 lg 3 kohane nõusolek. 13. Projektis näha ette tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine, demonteeritud paigaldiste/rajatiste utiliseerimine ning kahjustatud riigitee rajatiste, kraavide, truupide, mulde ning teekatte taastamine. 14. Projektjoonised koos seletuskirjaga esitada Maanteeametile MicroStation või AutoCad formaadis L-EST-97 koordinaatsüsteemis, geodeetilisel alusplaanil M 1:500/M 1:1000 Lk.11/27 TERMOPILT OÜ www.termopilt.ee Vastutav spetsialist: T.Rähmonen Suur-Jõe 63 [email protected] Kuupäev: 08.06.2020 80042 Pärnu tel.(+372) 60 16 500 Töö nr: 703 Projekti nimetus: Abja-Paluoja kaugküttetorustike rekonstrueerimise tööprojekt Aadress: Abja-Paluoja linn, Mulgi vald, Viljandi maakond elektroonselt e-posti aadressil [email protected]. Projektile lisada teemaa isikliku kasutusõiguse ala plaanid. 15. Taastatud teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses Tehnovõrgu rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Maanteeameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul. 16. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida teehoiutöödega seotud tegevusi. 17. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Maanteeametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukohaskeemiga teemaale tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ) lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid). Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 18. Ülalnimetatud punktides kirjeldatud põhimõtted peavad kajastuma ehitusprojekti seletuskirjas ja joonistel. Käesolevad nõuded lugeda projekti lahutamatuks osaks Juhime tähelepanu, et projektikohaste tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja ehitamiseks tee kaitsevööndis peab ehitaja taotlema Maanteeametilt vahetult enne töödega alustamist liiklusvälise tegevuse loa. Taotluse vorm on saadaval https://www.mnt.ee/et/ametist/ blanketid. Loa taotlusele tuleb lisada ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ ning esitatud nõuete täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses teostab Maanteeamet sama seadusega kehtestatud korras. Lk.12/27 TERMOPILT OÜ www.termopilt.ee Vastutav spetsialist: T.Rähmonen Suur-Jõe 63 [email protected] Kuupäev: 08.06.2020 80042 Pärnu tel.(+372) 60 16 500 Töö nr: 703 Projekti nimetus: Abja-Paluoja kaugküttetorustike rekonstrueerimise tööprojekt Aadress: Abja-Paluoja linn, Mulgi vald, Viljandi maakond 2.4 Nõuded tööde teostamiseks 2.4.1 Üldiselt Käesoleva tööga projekteeritud kaugküttevõrgu ehitamisega seotud töövõtjale on kohustuslikud nii kõik Eesti Vabariigi ehitamist käsitlevad seadused ning määrused kui ka tuletõrje-, töökaitse- ja politseiametkondade suunised ning määrused. Töövõtjal tuleb ühelt poolt järgida kindlasti EVS-EN 13941 ja teiste eelpool loetletud standardite nõudeid, kuid teiselt poolt peab see firma arvestama ka eelisoleeritud torusid ja nende elemente tarniva tehase juhendmaterjale ning soovitusi. Projekteeritud torustik on standardi EVS-EN 13941 järgi A klassi torustik. Töövõtja peab vastavalt eelnevalt kokkulepitud tööde ajagraafikule ning oma hangete kohaletoimetamise aegadele väljastama õigeaegselt vajaliku info ka teistele töövõtjatele, tellijale ja sanitaartehniliste tööde järelevalvajale. Kaugküttevõrgu ehitustööde teostamise lõplikud tingimused töövõtja ja tellija vahel kuuluvad eraldi kokkuleppimisele. 2.4.2 Joonised Kõigist kaugkütte ühendusvõrgu ehitustööde käigus esile tulnud jooniste, seletuskirja ning materjalide kokkuvõtte ebatäpsustest peab töövõtja teatama otsekohe projekteerijale. 2.4.3 Materjalide valik Selles projektis on kaugküttevõrk projekteeritud eelisoleeritud (II seeria isolatsiooniklassiga) kontrolltraadiga terastorudest (P235GH– St 37) ning eelisoleeritud plastiktorudest, mis peavad olema isoleeritud PUR vahuga. Seejuures on arvestatud, et ehitustööde käigus kasutatakse ka sama tingläbimõõduga toruarmatuuri. Lk.13/27 TERMOPILT OÜ www.termopilt.ee Vastutav spetsialist: T.Rähmonen Suur-Jõe 63 [email protected] Kuupäev: 08.06.2020 80042 Pärnu tel.(+372) 60 16 500 Töö nr: 703 Projekti nimetus: Abja-Paluoja kaugküttetorustike rekonstrueerimise tööprojekt Aadress: Abja-Paluoja linn, Mulgi vald, Viljandi maakond Kaugküttevõrgu torustiku ehitamisel tuleb kasutada eelisoleeritud tüüpseid torupoognaid, kolmikuid, maa-aluseid sulgeseadmeid jne. Käesoleva töö puhul on aluseks võetud firma Logstor ja Uponor eelisoleeritud torusüsteemide toodete kataloog. Mõne teise firma poolt tarnitava toodangu kasutamisel võivad üksikute toruelementide mõõtmed erineda selle firma toodangu mõõtmetest ja sellise võimalusega tuleb materjalide tarnimisel ehitusobjektile kindlasti arvestada. Materjalide valikut tehes tuleb erilist tähelepanu pöörata teineteisega ühendatud eri materjalide vahelise korrosiooni vältimisele ning keevitatavusele. Kasutatavate eelisoleerimata torude ja toruelementide materjal ei tohi omadustelt olla halvem eelisoleeritud materjalide tootmisel kasutatavast materjalist ning torude seinapaksus ei tohi olla väiksem kui vastava eelisoleeritud torumaterjali seinapaksus. 2.4.4 Kvaliteedinõuded materjalidele Kaugküttevõrgu seadmete ning materjalide kohale toimetamise tähtajad tuleb leppida kokku lähtudes ehitustööde teostamise ajagraafikust. Pärast seadmete ja materjalide tööpaigale toimetamist tuleb visuaalselt kontrollida ka nende väljanägemist, võimalikke puudusi ja transpordikahjustusi. Avastatud häiretest, vigadest ning puudustest peab materjalide tellija teatama koheselt ka seadmete ja materjalide tarnijale. Seadmed ja materjalid on objektil ette nähtud ladustada nii, et nende kvaliteet selle käigus ei halveneks. Ladustamisel peab arvestama kõiki materjale tarnivate firmade poolt väljastatud juhendmaterjalides sätestatud sellekohaseid nõudeid. Materjalide ladustamise koht tuleb eelnevalt kooskõlastada territooriumi valdaja ning tellija esindajaga. Pindtöötluseta terasdetailid tuleb katta krunt- ja pindvärviga (näiteks soojuskambris olevad torustikud). Kõik ehitusplatsile tarnitavad terasdetailid peavad olema kaetud kaitsevärviga. Lk.14/27 TERMOPILT OÜ www.termopilt.ee Vastutav spetsialist: T.Rähmonen Suur-Jõe 63 [email protected] Kuupäev: 08.06.2020 80042 Pärnu tel.(+372) 60 16 500 Töö nr: 703 Projekti nimetus: Abja-Paluoja kaugküttetorustike rekonstrueerimise tööprojekt Aadress: Abja-Paluoja linn, Mulgi vald, Viljandi maakond 2.5 Montaaž ja töötingimused Kaugküttevõrgu ehitustööd on ette nähtud sooritada vastavalt käesoleva tööga koostatud seletuskirjale ja tööjoonistele kasutades seejuures eesrindlikke töövõtteid ning tuginedes materjale tarnivate tehaste poolt kaasa antud juhendmaterjalidele. Enne ehitustöödega alustamist tuleb põhjalikult kontrollida kõiki töötingimusi ja teisi neid mõjutavaid asjaolusid. 2.5.1 Kaevetööd Kaevetööd teostatakse vastavuses kehtivatele „Kaevetööde eeskirjadele“. Kaeviku kaevamisel peab tekitama kaeviku seinale ettenähtud nõlvuse. Kaugküttevõrgu paigaldamiseks tehtavate kaevetööde käigus tuleb jälgida nii ohutus- ja haljastusalaseid nõudeid kui ka teiste kommunikatsioonide valdajate poolt seatud piiranguid. Üldkasutataval alal tehtavate kaevetööde puhul peab nii kaeveala kui ka sellega 0,5 m ulatuses külgnev maa-ala olema pimedal ajal valgustatud ning tähistatud liikluskorraldusvahenditega vastavalt Eesti Vabariigis kehtivas standardis EVS 613-2001 sätestatud nõuetele. Töötamisel vee-, kanalisatsiooni-, sadevee-, gaasitorustike, madal- ja kõrgepingeelektrikaablite ning sidekaablite kaitsevööndis tuleb rakendada meetmeid vastavate kommunikatsioonide kaitseks. Enne töödega alustamist kutsuda kohale vastava ettevõtte järelevalve spetsialist olemasolevate torustike ja kaablitrasside asukohtade ja sügavuste täpsustamiseks ning trasside maha märkimiseks looduses. Ristumistel torustike ja kaablitega tuleb kanal toestada ja kaitsta sissevajumise eest. Torustike ja kaablite kaitsevööndis tuleb teostada kaevetööd käsitsi. Vajadusel tuleb torud ja kaablid ajutiselt üles riputada. Paralleelkulgemistel lähemal kui 1 m toestada kaeviku servad sisse varisemise eest. Pinnase vajumise korral vastava kommunikatsiooni kaitsetsoonis teostada pinnase tihendamine. Töötamisel kaevude vahetus läheduses tagada kaevude korrasoleku säilimine. Kaevude vigastamise korral tuleb vigastatud kaevud asendada uuega. Kaevetööde käigus vigastatud kommunikatsioonid tuleb remontida või asendada uutega. Projekteeritud kaugküttevõrgu torustike ristumisel side, tänavavalgustuse, kõrgepinge- või madalkaablitega, tuleb kõik eelpoolviidatud kaablid kaitsta klass A kaitsehülssidega (∅110 mm sidekaablite, tänavavalgustuse ja madalpingekaablite ning ∅160 Lk.15/27 TERMOPILT OÜ www.termopilt.ee Vastutav spetsialist: T.Rähmonen Suur-Jõe 63 [email protected] Kuupäev: 08.06.2020 80042 Pärnu tel.(+372) 60 16 500 Töö nr: 703 Projekti nimetus: Abja-Paluoja kaugküttetorustike rekonstrueerimise tööprojekt Aadress: Abja-Paluoja linn, Mulgi vald, Viljandi maakond mm kõrgepingekaablite puhul) nii, et kaableid kaitsvate torude pikkus mõlemale poole kaugküttevõrgu torustikku oleks sidekaablite puhul vähemalt 1,5 m ja teiste kommunikatsioonide puhul vähemalt 2 m. Õhuliinide (side, elektrikaablid) all üle 4,5 m kõrguste mehhanismidega töötamine on keelatud. Säilitada olemasolevad õhuliinid ja mastid. Õhuliinide ja nende mastide vigastamisel tuleb ehituseelne olukord taastada vastavalt võrguvaldaja nõuetele. Süvendades olemasolevat pinnast õhuliini mastidest lähemal kui 1 m ja sügavamale kui 1 m, tuleb ette näha mastide toestamine (näiteks koormarihmade abil). Õhuliini mastide toestamine kooskõlastada tehnovõrgu valdajaga enne töödega alustamist. Mastide läheduses ajada kaevik kinni esimesel võimalusel. Mastide ja kaeviku vahel hoida võimalusel 0,5 m asfaldi riba, mis aitab olemasolevaid maste toestada. Pikiprofiilidel märgistamata kõrgustega ristuvate kommunikatsioonide asukohad on hinnangulised ja tuleb täpselt määrata kaevetööde käigus ja korrigeerida projektlahendust vastavalt olemasolevale olukorrale Töövõtja kulul. Peale tööde lõppu peavad kõikide kaevude luugid jääma tänavaga ühele tasapinnale. Külmunud pinnase korral on tööde teostamine liinirajatiste kaitsevööndis keelatud. Kaevetööde käigus kommunikatsioonide lõhkumise ja pärast tööde lõppu kõik vajalike taastamistöödega seotud kulud kannab tööde teostaja. Lahtikaevatud kaablite tagasitäitmisel tuleb paigaldada nõuetekohane hoiatuslint. Ehitatava ja olemasoleva Telia rajatise ristumiskoht tähistada resonantsmarkeriga 101,4 kHz. Kaevetööde käigus rikutud maa-ala tuleb kaevetöid tegeva firma kulul taastada kogu ulatuses endisel kujul hiljemalt selleks tähtpäevaks, mis on märgitud kaeveloal. 2.5.2 Töötamine kõrghaljastuse kaitsetsoonis Kaeveala vahetusse lähedusse jäävate puude tüved ja võrad peavad kaevetööde ajal olema võimalike vigastuste kaitstud. Kaevetöid teostatakse puude tüvedest lähemal kui 2 m käsitsi ning säilitatakse kõik suuremad juured. Kuivaperioodil kastetakse kahjustatud juurtega puid ning paljastunud juured kaetakse kuivamise vältimiseks. Kaevetööde ajal ei tohi puude võrade all tehnikaga sõita. Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kui on tegemist kergesti Lk.16/27 TERMOPILT OÜ www.termopilt.ee Vastutav spetsialist: T.Rähmonen Suur-Jõe 63 [email protected] Kuupäev: 08.06.2020 80042 Pärnu tel.(+372) 60 16 500 Töö nr: 703 Projekti nimetus: Abja-Paluoja kaugküttetorustike rekonstrueerimise tööprojekt Aadress: Abja-Paluoja linn, Mulgi vald, Viljandi maakond variseva pinnasega, rajatakse tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel. Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel haljasalal, kus puud kasvavad kaetakse maapind viisil, mis välistab pinnase tihenemise. Peale kaevetöötrassi tagasitäitmist ja tihendamist kaetakse taastatav muru-ala vähemalt 15 cm paksuse sõelutud uue kasvumulla kihiga, mis ei tohi sisaldada kive, taimi, juuri ja muud kõrvalist materjale. Peale kasvumulla lisamist, rehaga tasaseks riisumist ja rullimist, külvatakse muruseeme ning rullitakse veel kord. Võib kasutada ka mätastust või muruvaipa, millele tehakse kasvumullast korralikult sile ja tugev aluskiht, jätkuvahed täidetakse kasvumullaga, kastetakse ja rullitakse. Murupind ei tohi oma kõrguse tõttu takistada sademevee äravoolu katetelt. Puude ja põõsaste juurte piirkonnas tehakse tagasitäide 30-40 cm paksuse kasvumulla kihina ja kastetakse. Puu juurekael peab jääma maapinnaga sama kõrguse peale mis oli ta varem. Kui puud või haljasala on põhjendamatult vigastatud või kahjustatud, asendab Töövõtja iga vigastatud või kahjustatud puu ja/või haljasala. Asendatav uus kõrghaljastusliku väärtusega puu istutada kohaliku omavalitsuse aedniku poolt määratud asukohta asula haldusterritooriumil, mis peab vastama Eestis kehtivale standardile EVS 778:2001. Istiku valik tuleb kooskõlastada Kastre Vallavalitsusega. Töövõtja peab tagama istikute terve vegetatsiooni aja vältel piisaval määral kastmise. Peale kaevetööde lõppemist tuleb teha hoolduslõikus puudele, mis on tööde käigus kahju saanud. Pinnase ja ehitusmaterjalide ladustamine peavad jääma väljapoole puu kaitsetsooni. 2.5.3 Soojusvarustuse katkestused Ehitatava torustiku tarbijatega ühendamiseks vajalik kaugküttekatkestus ei tohi ületada 24 tundi. Kõik planeeritud katkestused tuleb kooskõlastada Tellijaga ning on vajalikud etteteatada vähemalt 7 päeva. Katkestuste teostamine ilma Tellija kooskõlastuseta ei ole lubatud. Ajutise varustatuse tagamiseks on lubatud kasutada näiteks konteinerkatlamaju. Kaugküttetorustiku ehitamise ajaks tuleb vajadusel tarbijate soojusenergiaga varustamiseks rajada ajutine torustik, mis likvideeritakse peale tarbijate ühendamist projekteeritud torustikuga. 2.5.4 Kaugküttetorustike hoonete sisendid Eelisoleeritud toru sisenemisel soojussõlme ruumi peavad torud jõudma läbi seina/põranda nii, et oleks võimalik nõuetekohaselt paigaldada isolatsiooni otsamüts (torustiku väliskest peab Lk.17/27 TERMOPILT OÜ www.termopilt.ee Vastutav spetsialist: T.Rähmonen Suur-Jõe 63 [email protected] Kuupäev: 08.06.2020 80042 Pärnu tel.(+372) 60 16 500 Töö nr: 703 Projekti nimetus: Abja-Paluoja kaugküttetorustike rekonstrueerimise tööprojekt Aadress: Abja-Paluoja linn, Mulgi vald, Viljandi maakond ulatuma min 100 mm seinast/põrandast eemale). Läbiviigu tihendamisel tuleb kasutada nõuetekohaseid läbiviigutihendeid. Hoonetesse tehtud läbiviik peab olema veetihe. Hoonete vundament/põrand tuleb taastada kogu paksuses. Taastatav vundamendi/põranda osa ei tohi oma omadustelt ja välisilmelt olla halvem kui ümbritsev vundament/põrand. Vundamendi soojustuse olemasolul tuleb see taastada. Sisendi kohad hoone vundamendis katta väljast hüdroisolatsiooniga. Hoonetele projekteeritud kaugküttetorustikud sisenevad otse soojussõlmeruumidesse tõusupõlvede abil või otse, ilma tõusupõlvedeta. Peale sõlmeruumi sisenemist paigaldada vastavat mõõtu kuulkraanid. Armatuur peab olema ligipääsetav / ekspluateeritav ja paigaldamisel tuleb arvestada käepidemete äärmiste asenditega ja vajamineva vaba ruumiga. Lisaks sulgeseadmetele paigaldada uus rõhumõõtesõlm, soojusarvesti ja mudafilter. NB! Välisühendus rajatakse kuni mõõtesõlmeni (sealhulgas). Kõik vajalikud toruelemendid, kandurid, isolatsioon jm ühenduste teostamiseks kuulub töömahtu. Kõikide hoonete sisseviikude kõrgused ja täpsed asukohad tuleb töövõtjal täpsustada tööde käigus. Hoonesiseseid ühendusi kirjeldavaid joonised projektlahendus ei sisalda. Lahendused ühenduste teostamiseks tuleb leida Töövõtjal, tööde käigus. Erandiks on Nuia tee 3 ja Hariduse tn 1 hooned, mille soojussõlme ruumid asuvad teisel pool maja (vastas küljes). Peale sisenemist hoone keldrisse, minna üle järelisoleeritud terastorudele ning suunduda torudega sõlmeruumi (kasutada ol.ol torustiga sama asukohta). Soojuskeskuse ruumis paigaldada sisendmõõtesõlm ning ühendada torud soojussõlmega. Kui ühendused on lae all, siis paigaldada primaarpoole torustikule õhutid kõrgeimasse punkti. Hoonetel, mis saavad uued sisendid, tuleb majaühendustorustik vanast sisendikohast läbi lõigata ja transiitne majasisene torustik likvideerida ja utiliseerida. Vanad hoonesisesed transiitsed torustikud jäetakse maha järgnevatel kinnistutel: Tikuti tn 1 ja 3, Nuia tee 3, Hariduse tn 3, Abja tee 15, Oru tn 2, Pärnu mnt 28. Hoonete vundamendi endised torustiku avad tuleb sulgeda ladudes need kinni sobiva materjaliga (näiteks silikaatkiviga). Hoonete vundamentide müüritised tuleb väljast poolt katta hüdroisolatsiooniga. Lk.18/27 TERMOPILT OÜ www.termopilt.ee Vastutav spetsialist: T.Rähmonen Suur-Jõe 63 [email protected] Kuupäev: 08.06.2020 80042 Pärnu tel.(+372) 60 16 500 Töö nr: 703 Projekti nimetus: Abja-Paluoja kaugküttetorustike rekonstrueerimise tööprojekt Aadress: Abja-Paluoja linn, Mulgi vald, Viljandi maakond Hoonetel, kus projekteeritud torud sisenevad olemasolevate kaugküttetorudega samast asukohast, kasutada võimalusel olemasolevaid läbiviiguavasid. Samad sisendikohad on järgnevatel kinnistutel: Nuia tee 1, Nuia tee 3, Hariduse tn 1, Abja tee 15 (nii koolimaja kui katlamaja hoones), Oru tn 1, Oru tn 2, Pärnu mnt 20. Tikuti tn 1 ja Pärnu mnt 28 hoonetele uusi ühendustorustikke ei projekteerita ja sisendites kasutatakse olemasolevaid kaugküttetorusid, mis varasemalt varustasid teisi hooneid (Staadioni tn majasid ja lasteaia hoonet). Teostada soojussõlme ruumides uued ühendused olemasolevate soojussõlmedega. Soojussõlmes peale ja tagasivoolutorude ringitõstmise vajadus võib tekkida ja Pärnu mnt 13 ja Järve tn 1(tervisekeskus) hoonetes, sest katlamaja toide hakkab tulema varasemaga võrreldes teiselt poolt – selgitada ümbertõstmise vajadus ehitustööde käigus. Hoonesisesed paigaldatavad terastorud tuleb peale montaaži puhastada, värvida krunt- ja korrosioonikaitsevärviga (2 kihti) ning katta isolatsioonikoorikute ja lehtmetallkattega. Torustikud isoleerida vastavalt RYL 2002 järgi: - küttesüsteemi torustikud soojad ja poolsoojad ruumid vastavalt seeriale 24; - küttesüsteemi torustikud külmad ruumid, vastavalt seeriale 25; - kaugkütte torustikud vastavalt seeriale 25; - torustikud šahtides vastavalt seeriale 22; - torustikud, mis on peenemad, kui 22 mm, isoleeritakse vastavalt seeriale 22; Kasutatavad isolatsiooni paksused vastavalt RYL 2002 järgi on järgmised: Toru ø Seeria 22 Seeria 24 Seeria 25 dvälis s a b s a b s a b mm mm mm mm 10…49 30 110 70 50 150 90 60 170 100 50…89 40 130 80 60 170 100 80 210 120 90…169 50 150 90 80 210 120 100 260 140 Lk.19/27 TERMOPILT OÜ www.termopilt.ee Vastutav spetsialist: T.Rähmonen Suur-Jõe 63 [email protected] Kuupäev: 08.06.2020 80042 Pärnu tel.(+372) 60 16 500 Töö nr: 703 Projekti nimetus: Abja-Paluoja kaugküttetorustike rekonstrueerimise tööprojekt Aadress: Abja-Paluoja linn, Mulgi vald, Viljandi maakond 2.5.5 Torustiku montaaž Kaugküttevõrgu terastorud on ette nähtud ühendada keevituse abil, kusjuures keevitusprotsess peab toimuma 111-elektrikaarkeevitus elektroodiga. Enne torustike montaaži on need ette nähtud hoolikalt puhastada ning nende lõikamisel tekkinud ebatasasused kõrvaldada. Kaugküttevõrgu terastorud tuleb montaaži käigus asetada selliselt, et nende keevitus-, isolatsiooni- ning hooldetöid saaks teha ilma igasuguse takistuseta. Enne kaugküttevõrgu terastorude kokkukeevitamist tuleb teostada torudetailide kontroll võõrkehade suhtes ja enne jätkuühenduse lõplikku teostamist ka iga detaili signalisatsioonisüsteemi kontroll. Kaugküttevõrgu torustikel teostatud keevisliited peavad vastama keevitustööde kvaliteedi standardis ISO 5817 sätestatud tasemele C. Seejuures on oluline, et keevisvallile kuju andes ning ümbritsevat torupinda puhastades ei vigastataks põhitoru seina. Enne kaugküttevõrgu torustike jätkukohtade isoleerimist tuleb teostada torustiku ülevaatus ja keevisliidete läbivalgustus vähemalt 5% ulatuses. Hülsstorusse paigaldatavate ja hoone alla jäävate torustike jätkukohtade keevisliited tuleb läbivalgustada täies ulatuses (100%). Defektsed keevisõmblused tuleb parandada jälgides NDT-labori juhiseid ja nõudeid ning teostada järelkontroll. Defektsete keevisõmbluste avastamisel suurendatakse läbivalgustatavate keevisliidete arvu standardiga EVS-EN 13941 määratud ulatuses. Lk.20/27 TERMOPILT OÜ www.termopilt.ee Vastutav spetsialist: T.Rähmonen Suur-Jõe 63 [email protected] Kuupäev: 08.06.2020 80042 Pärnu tel.(+372) 60 16 500 Töö nr: 703 Projekti nimetus: Abja-Paluoja kaugküttetorustike rekonstrueerimise tööprojekt Aadress: Abja-Paluoja linn, Mulgi vald, Viljandi maakond Torustiku katsetamine ülerõhule (surveproov) teostada kaugkütteveega rõhul 16 bar. Surveproovi kestvus sõltub torustiku keevisühenduste üle vaatamiseks/kontrolliks kuluvast ajast. Surveproovi ajal teostada kõikide keevisliidete (100%) visuaalne kontroll. Ülevaatus teostada omanikujärelevalve ja vajadusel ka omaniku juuresolekul. Torustiku survepesu teostada rõhul 8 bar kasutades õhu ja vee segu. Kõik kaetud tööd, mis on seotud kaugküttevõrgu rajamisega, tuleb enne torustike kinnikatmist tellijale üle anda. Töövõtjad peavad tellijale teatama eelnevalt aja, millal toimub nii kaugküttevõrgu rajamisel kasutatud materjalide kui ka erinevate tööstaadiumite kvaliteedi kontroll. Kaevaja peab tagama paigaldatud tehnorajatise digitaalse teostusmõõdistamise lahtise kaevikuga mõõdistustööde teostamise õigust omava isiku poolt. 2.5.6 Lekkeavastussüsteem Torustiku isolatsioonitakistuse kontroll tuleb teostada torude vastuvõtmisel ja enne torude kokku keevitamist. Isolatsioonitakistust (takistust signaaltraadi ja terastoru vahel) tuleb mõõta/kontrollida pingega 250V. Märgunud isolatsioon tuleb isolatsioon kihikaupa eemaldada, kuni isolatsioonitakistus annab nõuetekohase tulemuse. LAS signaaltraadid ühendatakse pressühendustega. Pressühenduste tegemiseks tuleb kasutada nõuetekohaseid materjale ja tööriistu (liivapaber, tangid jms). Pressühenduste juures loetakse optimaalseks tulemuseks signaaljuhtmete kontuuritakistust mitte rohkem kui 1,5 Ω kokku ühendatud 100 m traadipikkuse kohta. Mõõtepunktides, kus hilisemate kontrollmõõtmiste tegemiseks ühendatakse LAS signaaltraadid vastava karbiga, mille abil tehakse nõuetekohane väljavõtt, kasutades selleks valmistajatehase poolt ettenähtud materjale (massiklemm, poldid/mutrid, juhtmed, tihendusmaterjalid/mastikslindid, otsamüts). Massiklemmil ei tohi olla teravaid nurki. Nurgad peavad olema ümardatud ning massiklemm tuleb toru külge keevitada. Väljavõtt peab olema Lk.21/27 TERMOPILT OÜ www.termopilt.ee Vastutav spetsialist: T.Rähmonen Suur-Jõe 63 [email protected] Kuupäev: 08.06.2020 80042 Pärnu tel.(+372) 60 16 500 Töö nr: 703 Projekti nimetus: Abja-Paluoja kaugküttetorustike rekonstrueerimise tööprojekt Aadress: Abja-Paluoja linn, Mulgi vald, Viljandi maakond veetihe ja sealtkaudu ei tohi LAS-i sattuda vett/niiskust. Vastavate ühenduste tegemisel tuleb jälgida ühenduskohti ja ühenduskaabli soonte värvi. Tööde lõppedes vormistavad tellija ja töövõtja vastava signaaltraatide ühendamise protokolli, mis fikseerib LAS signaaltraatide süsteemi hetkeseisu. Protokolli lisaks koostada LAS signaaltraatide teostusjoonis. 2.5.7 Isolatsioon ja jätkude hermetiseerimine Kaugküttevõrgu rajamisel kasutatavad isolatsiooni- ja kattematerjalid peavad vastama kehtivatele normidele ja määrustele. Maa-aluste eelisoleeritud torustike montaažil peab olema tagatud toruelementide jätkukohtade kvaliteetne isoleerimine ning hermeetilisus vastavalt EVS.EN 489-s sätestatud nõuetele Jätkude isoleerijad peavad olema atesteeritud selliste tööde tegemiseks ning jätkude isoleerimisel tuleb kasutada eelisatult valmis koorikuid ja termokahanevaid jätkuhülsse. Jätkupakendina on õige kasutada kahekordset hüdroisolatsiooniga lahendust. Sellisel juhul moodustab termokahanev jätkuhülss koos termokahaneva lindiga kahekordse hüdroisolatsiooni. Jätkutööde tegemise ajal peab töökoht olema kaitstud sademete, tugeva tuule jt mittesoovitavate ilmamõjude eest. Kasutada tuleb vastavat telki või varjualust, mis tagab jätkutööde nõuetekohaseks tegemiseks vajalikud tingimused. Enne jätkupakendi paigaldamist tuleb kontrollida LAS signaaltraatide ühendustöid. Tuleb teha kontuuri- ja isolatsioonitakistuse mõõtmised ja kontrollida mõõtmistulemuste vastavust nõuetele. Jätkupakenditel, mis peale jätkupakendi kesta paigaldamist täidetakse PUR-vahuga, tuleb teostada tiheduskatse õhuga (ülerõhul 20 kPa ehk 0,2 bar) ning pakendi liitekohti tuleb kontrollida. Liitekohti kontrollida neile näiteks indikaatorvedelikku (seebilahus jm) pihustades. Liitekohad tuleb kontrollida kogu toru ümbermõõdu ulatuses. 2.5.8 Raudbetoonkanalite, -kambrite, kaevude ja torustike demontaaž Kohtades, kus projekteeritud kaugküttetorustiku kaevik langeb kokku olemasoleva kaugküttetorustikuga, tuleb ette jäävad torud, raudbetoonkanal (osaliselt) ja/või soojuskamber likvideerida. Likvideeritavas piirkonnas tuleb raudbetoonkonstruktsioonide kaaned eemaldada, demonteerida torustik koos tugede ja isolatsiooniga. Soojuskambrid tuleb Lk.22/27 TERMOPILT OÜ www.termopilt.ee Vastutav spetsialist: T.Rähmonen Suur-Jõe 63 [email protected] Kuupäev: 08.06.2020 80042 Pärnu tel.(+372) 60 16 500 Töö nr: 703 Projekti nimetus: Abja-Paluoja kaugküttetorustike rekonstrueerimise tööprojekt Aadress: Abja-Paluoja linn, Mulgi vald, Viljandi maakond likvideerida täies ulatuses (seinad, põhjad jms). Uute kaugküttetorude paigaldamisel olemasolevasse raudbetoonkanalisse peavad olema tagatud kõik paigaldusnõuded – piisav liivakogus torude ümber, paisumispatjade paigaldamise võimalus, torustiku ja maapinna või teiste tehnovõrkudega peavad olema tagatud minimaalsed vahekaugused jms. Juhul kui ehitatavat torustikku ei ole võimalik nõuetekohaste vahekaugustega ol.ol kanalisse paigaldada, siis tuleb raudbetoonkanal demonteerida suuremas ulatuses (seinad ja/või põhjad). Kaevikust eemal paiknevad olemasolevad kaugküttetorud jäetakse kasutusest välja ja ei likvideerita. Likvideerimata raudbetoonkanali otsad tuleb kinni müürida (vahuga täitmine ei ole lubatud). Kasutusest väljajäävate kaugküttetorude otsad tuleb sulgeda. Töö käigus leitud mitte vajalikud soojuskambrid ja/või kaugküttekaevud tuleb likvideerida (sh kaevikust eemal asuvad kaevud). Vastavalt märgistatud kaevudel tuleb eemaldada kaevu ülemine rõngas, kaevud tuleb täita liivaga ja taastada ümbritsevaga sarnane pinnakate. Kaevudest väljuvate torustike otsad tuleb sulgeda. Soojuskambrid likvideerida täielikult (seinad jms). Taastamisele kuulub likvideerimisest tulenevalt rikutud maa-ala pinnakate. Vana torustiku likvideerimisest tingitud katendite taastamismahtude suurenemine kuulub tööde mahtu. Kõik demonteeritavad materjalid tuleb utiliseerida. Taaskasutatavad materjalid/seadmed (kuulkraanid) anda üle võrguettevõtjale. 2.5.9 Kaeviku tagasitäide ja katendite taastamine Kaugküttevõrgu kaeviku tagasitäitel tuleb juhinduda selle tüüplõikel esitatud juhistest. Kaeviku täitematerjalina tohib kasutada ainult täitepinnast, mis omab häid filtreerimise ja stabiilseid kandevõimelisi omadusi ning võimaldab nõuetekohast tihendamist kergete tihendusseadmetega. Täitematerjali laboratoorsete uuringute kulud kannab kaevaja. Tänaval, väljakul või parklas asuva kaeviku tagasitäite materjalina võib kasutada ainult materjali, mis oma omaduste poolest sobib tee mulde ehituseks ja võimaldab nõuetekohast tihendamist. Kaeviku tagasitäitel kihtidena peab elastsusmoodul iga konstruktsioonikihi peal vastama Maanteeameti peadirektori käskkirjaga kehtestatud nõuetele. Pargis või puhkealal asuva kaeviku tagasitäite materjalina võib kasutada ainult materjali, mis oma omaduste poolest sobib Lk.23/27 TERMOPILT OÜ www.termopilt.ee Vastutav spetsialist: T.Rähmonen Suur-Jõe 63 [email protected] Kuupäev: 08.06.2020 80042 Pärnu tel.(+372) 60 16 500 Töö nr: 703 Projekti nimetus: Abja-Paluoja kaugküttetorustike rekonstrueerimise tööprojekt Aadress: Abja-Paluoja linn, Mulgi vald, Viljandi maakond pargi või puhkeala mulde ehituseks ja võimaldab nõuetekohast tihendamist. Kaugküttevõrgu eelisoleeritud torude paigaldamiseks kaevatav kaevik peab olema küllaldase ristlõikega nii torustike montaažiks kui ka neid ümbritseva liiva tihendamiseks. Eelisoleeritud torustikke ümbritsevas kihis ei tohi olla teravaservalisi materjale. Kaeviku tagasitäitmisega üheaegselt peab toimuma ka puistematerjali kihtide tihendamine. Pärast kaeviku tagasitäitmist tuleb taastada kõik heakorrastatud alad, nii asfaltkatted kui ka haljasalad. Haljasalade taastamisel peab kasvupinnase kihi paksus olema vähemalt 15cm. Kasvupinnas ei tohi sisaldada puujuuri, kive ning muid kõrvalisi esemeid. Muru rajamisel peab laotatava kasvumulla kihi piisavalt tihendama, et ei tekiks hilisemaid vajumeid ja lohke. Mullapinnas peab olema rullitud. Paigaldatav kasvumulla kiht peab töömaa piiridel sujuvalt kokku viidama olemasoleva säiliva murukatte pinnaga. Kasutatav muruseeme peab olema kvaliteetne ning sisaldama vähemalt neli komponenti. Seemne külvamistihedus 30-40 g/m² ja väetis 20-30 g/m². Kaevetöödel rikutud maa-ala taastatakse ehituseelse kattega samatüübilisena ja kogu ulatuses kaevaja kulul. Kaevetöödele eelnenud pinnakatte liik ja paksus fikseeritakse kaevetööde käigus. Kaevaja taastab ja korrastab tema poolt lõhutud või rikutud äärekivid, teekatendi, tehnovõrkude kaevud ja kaaned, liiklusmärgid, teekattemärgistused ja geodeetilised märgid. Kaevaja on kohustatud taastama teekattemärgistuse samatüübilise materjaliga. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms. Teekatendi taastamine peab vastama majanduse- ja taristuministri 03.08.2015. a määruses nr 101 „Tee ehitamisse kvaliteedinõuded“ sätestatud nõuetele. Asfaldist katendikihtide ehitamisel lähtuda lisaks Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a käskkirjaga nr 0314 kehtestatud juhistega. Kaeviku tagasitäitmisel ja katendite taastamisel juhinduda valla kaevetööde eeskirjas. 2.5.10 Jäätmekava Töövõtja peab ehitusjäätmed nõuetekohaselt käitlema omal kulul. Ehitusobjektil jäätmete ladustamist ei toimu. Ehitustööde käigus tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmed (asfalt, isolatsioon, torud, raudbetoon jms) tuleb koguda liigiti ning anda üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. Utiliseerimisele kuulub ka ehitamistööde käigus tekkiv üleliigne pinnas. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda kinnisesse lukustatavasse konteinerisse ning üle anda Lk.24/27 TERMOPILT OÜ www.termopilt.ee Vastutav spetsialist: T.Rähmonen Suur-Jõe 63 [email protected] Kuupäev: 08.06.2020 80042 Pärnu tel.(+372) 60 16 500 Töö nr: 703 Projekti nimetus: Abja-Paluoja kaugküttetorustike rekonstrueerimise tööprojekt Aadress: Abja-Paluoja linn, Mulgi vald, Viljandi maakond ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavale ettevõttele. Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab Töövõtja. Töövõtja peab vormistama ehitustööde lõpus jäätmeõiendi. Ehitaja peab andma Tellijale üle kõik demonteeritud kuulkraanid. 2.5.11 Garantiid Ehitustööde garantiitingimused täpsustatakse ehituse pakkumise kutse dokumendiga ja sätestatakse ehituslepinguga. Garantiiaja jooksul avastatud puudused ja vead peab kõrvaldama töövõtja. Lk.25/27 TERMOPILT OÜ www.termopilt.ee Vastutav spetsialist: T.Rähmonen Suur-Jõe 63 [email protected] Kuupäev: 08.06.2020 80042 Pärnu tel.(+372) 60 16 500 Töö nr: 703 Projekti nimetus: Abja-Paluoja kaugküttetorustike rekonstrueerimise tööprojekt Aadress: Abja-Paluoja linn, Mulgi vald, Viljandi maakond 2.6 Tööde järjekord -töödeks vajalike lubade hankimine, ajagraafiku koostamine, soojusvarustuse katkestuste planeerimine ja kooskõlastamine -kaugküttevõrgu “maha märkimisel” peab kasutama jooniste osas esitatud sellesisulist koordinaatide tabelit; - ristuvate kommunikatsioonide täpse asukoha leidmine (nt surfimise teel) -kaugküttevõrgu kaevise tegemine; -sertifitseeritud liivast torustike aluspõhja tegemine ja selle kinnivibreerimine; -torustike monteerimine ja keevisliidete tegemine; -keevisliidete väline ülevaatamine ja keevisliidete läbivalgustamine tellija poolt määratud mahus; - torustiku läbipesu ja torustike survestamine (vajadusel); -signaaltraatide montaaž ja keevisliidete muhvühenduste tegemine; -torustiku teostusmõõdistamine; -paisumispatjade paigaldus; -torude liivaga ümbritsemine ja selle tihendamine; -hoiatuslindi paigaldamine; -kaeviku tagasitäitmine ja kinnivibreerimine vastavalt käesolevas projektis toodud ristlõigetele (teede maa-alal tuleb kaeviku tagasitäiteks kasutada ainult liiva); -kaeviku tagasitäitmise järgne pinnakatete taastamine. Lk.26/27 TERMOPILT OÜ www.termopilt.ee Vastutav spetsialist: T.Rähmonen Suur-Jõe 63 [email protected] Kuupäev: 08.06.2020 80042 Pärnu tel.(+372) 60 16 500 Töö nr: 703 Projekti nimetus: Abja-Paluoja kaugküttetorustike rekonstrueerimise tööprojekt Aadress: Abja-Paluoja linn, Mulgi vald, Viljandi maakond 2.7 Erinõuded -kõik tööd tuleb teostada vastavalt Ehitusseadustikule ja kehtivatele kaevetööde eeskirjadele; -erilist tähelepanu tuleb pöörata projekti kooskõlastuses toodud nõuetele; -tööde teostamisel tuleb lähtuda Eesti Vabariigi Valitsuse poolt 08.detsembril 1999.a. kinnitatud määrusest nr 377, mis käsitleb töötervishoiu ning tööohutuse nõudeid ehitusel; -3 päeva enne ehitustöödega alustamist tuleb sellest anda teada ka kohalikule Tööinspektsioonile juhul, kui ehitustööde kestvus on pikem kui 30 päeva või objektil töötab samaaegselt rohkem kui 20 töötajat; -nii materjalide ja ehitusmehhanismide kui ka ajutiste olmeruumide paigutus tuleb kooskõlastada territooriumi valdajaga. Lk.27/27 TERMOPILT OÜ www.termopilt.ee Vastutav spetsialist: T.Rähmonen Suur-Jõe 63 [email protected] Kuupäev: 08.06.2020 80042 Pärnu tel.(+372) 60 16 500  ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE ALA PLAAN 6 Valga - Uulu tee, Abja-Paluoja linn, Mulgi vald, Viljandi maakond 10701:002:0024 M 1:500 Kinnistu piirid Koormatav kinnisasja piir T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 Nuia tee 1b T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 48001:001:0460 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 Nuia tee 1 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 10701:004:0360 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 6 Valga - Uulu tee T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 10701:002:0024 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T22 T2 T2 Nuia tee 3b T2 T2 T T2 T2 T2 T2 T2 T2 T22 T2 T2 T2 T2 T T2 T2 48001:001:0857 T2 T2 T2 T22 T2 T2 T2 T2 T T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 Pargi T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 48001:001:0602 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 Nuia tee 3 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 10701:004:0420 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 0 T2 /28 T2 T2 T2 T2 150 T2 T2 T2 T2 T2 T2 DN T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 Nuia tee 3a T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 10701:004:0023 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 Ristumine riigiteega nr 6 selle 70,72 kilomeetril. 2 Torustiku pikkus 21,6 m  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 11.06.2020 Kehtib kuni: 11.06.2095 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12 Teabevaldaja: Maanteeamet Janely Rohumägi Teie 08.06.2020 TERMOPILT OÜ [email protected] Meie 11.06.2020 nr 15-2/20/6116-6 Kaugkütteprojekti kooskõlastamine riigitee nr 6 maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud kaugkütterajatiste paigaldamine riigitee maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis: Ristumine riigiteega nr 6 km 70,71 kinniselt, kaitsetorus, km 70,71-70,72 tehnovõrgu kulgemine tee kaitsevööndis. Projekt on koostatud vastavuses Maanteeameti tüüpnõuetele. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Termopilt OÜ töö nr 703 „Abja-Paluoja kaugküttetorustike rekonstrueerimise tööprojekt“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Riigitee nr 6 teelõik km 69,957-73,890 oli taastusremondi objekt 2018. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2018. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud. 2. Riigitee nr 6 teelõik km 69,937-72,162 on Teehoiukava kohaselt rekonstrueerimistööde objekt aastatel 2020.-2023. 3. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele kasutusõiguse saamiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – riigimaa kasutusõiguse taotlemine – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 4. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 4.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. 4.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 5. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 6. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 7. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 8. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 9. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 10. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: 703_TP_SVV-6-01_pikiprofiil.pdf 703_TP_SVV-4-11_katendite-taastamine.pdf 703_TP_SVV-3-01_seletuskiri.pdf 703_TP_SVV-IKA_MNT.pdf Peeter Uibo 5159766 [email protected] 2 (2) Saatja: Pille Aola <[email protected]> Saadetud: 31.08.2020 08:45 Adressaat: Pille Aola <[email protected]> Teema: FW: Abja-Paluoja liiklusvälise tegevuse luba Manused: image001.jpg; Abja-Paluoja- liiklusväline_tegevus_luba.asice From: Jaanek Liiv <[email protected]> Sent: Friday, August 28, 2020 7:57 PM To: [email protected] Subject: Abja-Paluoja liiklusvälise tegevuse luba Tere, Saadan liiklusvälise tegevuse loa teavituse Parimat, Jaanek Liiv objektijuht +372 5804 3213 [email protected] Metrx OÜ